Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2303(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0180/2017

Esitatud tekstid :

A8-0180/2017

Arutelud :

PV 18/05/2017 - 8
CRE 18/05/2017 - 8

Hääletused :

PV 18/05/2017 - 11.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0223

Vastuvõetud tekstid
PDF 184kWORD 55k
Neljapäev, 18. mai 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Tehnilise abi tulevikuväljavaated ühtekuuluvuspoliitikas
P8_TA(2017)0223A8-0180/2017

Euroopa Parlamendi 18. mai 2017. aasta resolutsioon tehnilise abi tulevikuväljavaadete kohta ühtekuuluvuspoliitikas (2016/2303(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(5),

–  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend(6),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta: hinnang ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele(7),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus(8),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng(9),

–  võttes arvesse kontrollikoja 16. veebruari 2016. aasta eriaruannet „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“,

–  võttes arvesse põhjalikku analüüsi „Tehniline abi komisjoni algatusel“, mille sisepoliitika peadirektoraat (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) avaldas septembris 2016,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0180/2017),

A.  arvestades, et tehnilisel abil, kas komisjoni või liikmesriikide algatusel, on oluline koht kõigis ühtekuuluvuspoliitika rakendamise etappides ning see on oluline vahend, mille abil saada ja hoida tööl pädevaid haldustöötajaid, luues Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamiseks ja kasutamiseks stabiilse süsteemi ning kõrvaldades kitsaskohad rakendamisel ja kasutajate abistamisel kvaliteetsete projektide väljatöötamisel; arvestades, et tuleks uurida tehnilise abi kasutamise võimalusi programmide ettevalmistusetapis;

B.  arvestades, et kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel ametiasutustel puudub sageli vajalik suutlikkus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tõhusalt ja tulemuslikult rakendada ning organiseerida partnerlust muude avaliku sektori asutustega, kaasa arvatud linnade avaliku sektori asutused, majandus- ja sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna esindajad, kooskõlas ühissätete määruse artikliga 5; arvestades, et haldussuutlikkus on liikmesriigiti ja piirkonniti väga erinev;

C.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamisel ja rakendamisel osalevatele partneritele tuleks suunata ka tehnilise abi meetmeid, eelkõige suutlikkuse suurendamise, võrkude loomise ja ühtekuuluvuspoliitikat puudutava teabevahetuse valdkonnas;

D.  arvestades, et kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel ametiasutustel on raske hoida kvalifitseeritud töötajaid, kes lahkuvad sageli paremini tasustatud töökohtadele erasektoris või riigiasutustes; arvestades, et see kahandab olulisel määral ametiasutuste suutlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde edukalt rakendada ja ühtekuuluvuse eesmärke saavutada;

E.  arvestades, et tehnilise abi järelevalvet ja hindamist saab veelgi paremaks muuta, hoolimata sellest, et programmitöö periood 2014–2020 on rohkem tulemustele suunatud ja et peaaegu pool sellest ajast on juba möödas;

F.  arvestades, et on vaja optimeerida seost komisjoni algatusel antava tehnilise abi ning riigi ja piirkonna tasemel võetavate tehnilise abi meetmete vahel;

Tehniline abi komisjoni algatusel (ühissätete määruse artikkel 58)

1.  märgib, et komisjoni algatusel antava tehnilise abi olemasolevad vahendid on eelmise programmitöö perioodiga võrreldes suurenenud 0,35 %-ni Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastasest toetusest pärast mahaarvamisi Euroopa ühendamise rahastule ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks;

2.  väljendab heameelt komisjoni tegevuse üle, mida rahastatakse tehnilisest abist, eriti seoses TAIEX REGIO PEER 2 PEER vahendi, oskuste raamistiku ja enesehindamisvahendi ning ausameelsuse kokkulepetega, samuti seoses praktilise käsiraamatuga avaliku hanke valdkonna 25 levinuima vea vältimise kohta ning kõigi liikmesriikide avaliku hanke valdkonna haldussuutlikkust käsitleva uuringuga; palub liikmesriikidel kasutada selliseid algatusi; rõhutab, et sellised vahendid peaksid olema 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas tähtsamal kohal, ja kutsub seepärast komisjoni suurendama kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas saartel, teadlikkust nende kasutamisest; soovitab, et TAIEX REGIO PEER 2 PEER vahendi kohaldamisala laiendataks kõigile partneritele kooskõlas ühissätete määruse artikliga 5, et tagada ulatuslik kogemuste vahetamine, aidata kaasa suutlikkuse suurendamisele ja hõlbustada heade tavade ülevõtmist;

3.  peab vajalikuks, et komisjon algataks katseprojekti "Ausameelsuse kokkulepped - tsiviilkontrolli mehhanism ELi fondide kaitsmiseks" tulemuslikkuse ja lisaväärtuse hindamise;

4.  võtab teadmiseks Kreeka töörühma ja Küprose toetusrühma tegevuse positiivse mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisele neis kahes riigis, eriti vastuvõtmismääradele, pidades meeles, et see on vaid üks näitajatest, mille põhjal anda ühtekuuluvuspoliitikale soodne hinnang; märgib aga, et Euroopa Kontrollikoja eriaruande „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ kohaselt on tõhusa ja kestliku reformi eesmärkide täitmine olnud ebaühtlane; palub seetõttu komisjonil aru anda struktuurireformi tugiteenistuse tegevuse tulemustest Kreekas; rõhutab vajadust jätkata ja parandada parema rakendamise rakkerühma tööd 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi kogemuste põhjal, et toetada teisi liikmesriike, kellel on raskusi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel;

5.  võtab teadmiseks struktuurireformi tugiprogrammi loomise ning tunnistab selle võimalikku kasu ühtekuuluvuspoliitikale ja muudele valdkondadele; nõuab, et see oleks sidus ja kooskõlas riigipõhiste soovitustega ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas; on siiski seisukohal, et programmi võimalik pikendamine ei tohiks mõjutada ühtekuuluvuspoliitika valdkondlikke eesmärke ega tohiks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehnilise abi vahendeid vähendada; palub komisjonil koostöös liikmesriikidega tagada võimalikult suur kooskõla ja vastastikune täiendavus struktuurireformi tugiprogrammist rahastatavate meetmete ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames antava tehnilise abi vahel, et koondada jõupingutused ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele;

6.  võtab teadmiseks komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi koostatud tehnilise abi strateegia; soovitab välja töötada laiaulatuslikuma tehnilise abi strateegia, millega tagatakse parem koordineerimine ja mis hõlmab kõiki peadirektoraate, mis tegelevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, samuti ühtekuuluvuspoliitikaga seotud struktuurireformi tugiteenistuse tegevust, et ühtlustada toetusi, vältida kordamist ning suurendada koostoimet ja täiendavust;

7.  rõhutab, kui tähtis on tehniline abi finantsinstrumentide puhul, mille kasutamine on hüppeliselt kasvanud, vaatamata sellele, et need on oma olemuselt üsna keerulised; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahelise partnerluse üle ühiste finantsinstrumentide tehnilise nõustamisplatvormi (Fi-compass) koostamisel; kutsub komisjoni üles tehnilist abi paremini suunama, et hõlmata valdkondi, kus haldusasutustel ja abisaajatel on kõige rohkem raskusi; kiidab heaks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ühendamiseks; rõhutab siiski, et suurema võimekuse ja lihtsustamise ilmnemisel selles konkreetses valdkonnas peaks lõppkokkuvõttes tehniline abi finantsinstrumentide puhul vähenema; rõhutab ühtlasi, et on vaja, et see täiendaks tehnilise abi meetmeid, mida võetakse madalamal, st riigi ja piirkonna tasandil;

8.  tunneb heameelt abi üle, mida pakutakse liikmesriikidele JASPERSi (ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks) tehnilise abi rahastu raames, mis pakub liikmesriikidele teadmisi, et aidata neil valmistada ette suuri projekte, mida kaasrahastavad ERF ja ühtekuuluvusfond; ootab huviga kontrollikoja 2017. aastaks kavandatud eriaruannet, mille eesmärk on kontrollida, kas JASPERS on parandanud abisaavate suurte projektide arengut, mida EL kaasrahastab, ning seeläbi aidanud kaasa projektide kvaliteedi parandamisele ning liikmesriikide haldussuutlikkuse suurendamisele; rõhutab sellega seoses, et vaja on tähelepanelikult analüüsida seda, kuidas JASPERSi tegevus perioodil 2007–2013 on sõltumatu kvaliteedikontrolli abil parandanud projekti kvaliteeti ja vähendanud suuremate projektide kinnitamisele kuluvat aega komisjonis;

9.  märgib, et kuna tehnilist abi kasutati esmakordselt ühtekuuluvuspoliitika vallas, ei ole üldisemalt analüüsitud selle tegelikku panust; samuti on seepärast raske anda põhjalikku hinnangut selle tähtsusele ja panusele haldussuutlikkuse suurendamisesse ja institutsioonide tugevdamisesse eesmärgiga tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhus haldamine; nõuab seepärast rohkem teavet tehnilise abi meetmete kohta ja nende suuremat läbipaistvust, Euroopa Parlamendile olulisemat rolli järelevalve ja kontrolli vallas ning põhjaliku uuringu läbiviimist tehnilise abi panuse kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas;

10.  tuletab meelde, kui tähtsad on asjakohased ja sihipärased näitajad, mis võimaldavad mõõta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulutuste tulemusi ja mõju, ning kui tähtis on tehnilise abi kättesaadavus vastavaks järelevalveks; leiab, et ühiste näitajate kasutuselevõtmine oli esimene samm selles suunas, kuid sellega kaasnes rida puudusi, nagu liigne keskendumine tulemustele, kaugema perspektiivi puudumine ja kohandatud teabevajaduste kokkusobimatus; nõuab tungivalt, et komisjon teeks jõupingutusi aruandlus- ja hindamissüsteemi parandamiseks, töötades järgmiseks programmiperioodiks välja asjakohasemad näitajad;

11.  palub komisjonil valmistada ette meetmed ja vahendid, et anda tehnilist abi ELi makropiirkondlike strateegiate elluviimiseks, võttes arvesse selliste strateegiate rakendamisel saadud mitmesuguseid kogemusi ja nende edukuse määra, samuti asjaolu, et strateegia hõlmab osalejaid, kes ei ole liikmesriigid, ning väheste rahaliste vahendite ja ebapiisava inimressursiga riike; on seisukohal, et tulemuslikum oleks aidata välja töötada olulisemaid projekte makropiirkondlikul tasandil, mida saaks rahastada ühtekuuluvuspoliitikast;

12.  rõhutab, et oluline on võtta konkreetseid tehnilise abi meetmeid mahajäänud piirkondade reindustrialiseerimise edendamiseks, et meelitada sinna tööstusinvesteeringuid kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni sektoritesse, millel on vähene keskkonnamõju;

13.  palub komisjonil näha ette tehnilist abi, täpsemalt liikmesriikide töörühmad, et hoida ära viivitusi selliste organite moodustamisel ja rakenduskavade koostamisel, mida on liikmesriikidel vaja ühtekuuluvuspoliitika raames pärast 2020. aastat;

Tehniline abi liikmesriikide algatusel (ühissätete määruse artikkel 59)

14.  rõhutab, et EL kaasrahastab liikmesriikidele antavat tehnilist abi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi raames programmitöö perioodil 2014–2020 ligikaudu 13,4 miljardi euro väärtuses;

15.  rõhutab, et tehniline abi erineb sisuliselt teistest meetmetest, mida rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, ning et seetõttu on selle tulemusi eriti raske ja keeruline mõõta; on siiski arvamusel, et arvestades selle vajalikkust, sellest eraldatavate vahendite hulka ja selle potentsiaali, on strateegiline, läbipaistev ja koordineeritud lähenemisviis eri juhtimistasanditel ja paindlikkus väga vajalik selleks, et võtta arvesse liikmesriikides haldusasutuste tuvastatud vajadusi;

16.  rõhutab, et 2019. aasta tulemuslikkuse hindamine annab teavet tehnilise abi kasutamise tulemuste kohta programmitöö perioodil 2014–2020 ja tagab, et need ei saabu 2020. aasta järgse perioodi arutelu jaoks liiga hilja; nõuab seetõttu laiemat arutelu tehnilise abi tõhususe ja tulemuste kohta ning vaheanalüüsi tegemist;

17.  väljendab muret selle pärast, et teatavates liikmesriikides ei jõua tehniline abi tõhusalt ja tulemuslikult kohalike ja piirkondlike omavalitsusteni, kelle haldussuutlikkus on tavaliselt kõige väiksem; rõhutab, et väga oluline on luua usaldusväärsed ja läbipaistvad teabevahetuskanalid valitsuse eri tasandite vahel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide edukaks rakendamiseks ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, taastades usalduse ELi ja tema tegevuse tõhusa toimimise suhtes; on seisukohal, et kõigil ühtekuuluvuspoliitika partneritel on selles tähtis osa ning teeb ettepaneku, et komisjon osaleks järgmisel programmitöö perioodil otseselt partnerite mõjuvõimu suurendamises; kutsub liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama jõupingutusi, et lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade, sealhulgas eelkõige tehnilist abi käsitlevate sätete rakendamist; peab seetõttu näitena kiiduväärseks Poolas ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel kasutusele võetud mitmeastmelist süsteemi (tehnilise abi kolm sammast), mis võimaldab toimida rohkem tulemuspõhiselt, koordineeritult, strateegiliselt ja läbipaistvalt ning loob suuremat lisaväärtust; palub avaliku sektori asutustele tehnilist abi andvate erafirmade tegevuse tulemusi rangemalt kontrollida, et vältida võimalikke huvikonflikte;

18.  rõhutab, et inimressursside arengule suunatud tehnilist abi tuleb kasutada selleks, et täita vajadusi, mis on töötajate arengukavades ja erikoolituste käigus eelnevalt kindlaks tehtud;

19.  rõhutab, et valitsuse madalamate tasandite võimekus on samuti oluline, et uued territoriaalse arengu vahendid, nagu kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud, oleksid edukad; nõuab kogukonna juhitud kohaliku arengu edasist detsentraliseerimist; märgib, et kuigi tehnilise abi tulemusi võib olla raske mõõta, ei ole see sugugi võimatu, eriti selle kulutasuvuse osas; rõhutab, et mõnedes liikmesriikides ei ole kulutasuv tehniline abi, mida antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rakendamise täieliku süsteemi loomiseks ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise süsteemi loomiseks; märgib siiski, et suuremaid kulusid võivad osaliselt selgitada konkreetsed asjaolud, mis nõuavad suuremaid jõupingutusi, nt uue süsteemi loomine; nõuab seepärast selgete kontrollimehhanismide kehtestamist, eelkõige tehnilise abi läbirääkimiste vähese läbipaistvuse osas; tuletab meelde kohalike algatusrühmade tähtsat rolli, eelkõige kogukonna juhitud kohalikus arengus, ja on seisukohal, et liikmesriigid peaksid andma tehnilist abi, et toetada algatusrühmade väärtuslikku panust liidu kestlikku kohalikku arengusse;

20.  juhib tähelepanu vajadusele hõlmata tehnilise abi meetmetega tehniliselt ja majanduslikult teostatavate projektide rahastamist, mis võimaldab liikmesriikidel esildada ühtekuuluvuspoliitika raames rahastamiskõlblikke strateegilisi projekte;

21.  märgib murega, et kestliku linnaarengu integreeritud meetmete rakendamisel, kui ülesanded delegeeritakse linnavõimudele, kes tegutsevad vahendusasutustena, ei saada sageli vajalikku tehnilist abi suutlikkuse tagamiseks; on sellega seoses seisukohal, et tehnilist abi tuleks linnapiirkondade tasandil tugevdada, võttes arvesse linnavõimude rolli ühtekuuluvuspoliitikas ja vajadust luua tugev suutlikkus Euroopa linnade tegevuskava ja Amsterdami pakti edasiseks rakendamiseks;

22.  märgib, et 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil nähakse ette kohalike omavalitsuste suurem kaasamine; rõhutab, et see eeldab paremaid tehnilisi ja haldusoskusi; palub komisjonil uurida algatusi ja mehhanisme, mis võimaldavad kohalikel osalejatel kasutada täiel määral ära Euroopa investeerimis- ja struktuurifondide määrustega ette nähtud programmitöö võimalusi;

23.  juhib tähelepanu Euroopa partnerluse käitumisjuhendile, kus määratakse kindlaks vajadus aidata asjaomastel partneritel tugevdada institutsioonilist suutlikkust, et ette valmistada ja rakendada programme; rõhutab, et paljud liikmesriigid ei kohalda Euroopa partnerluse käitumisjuhendit; on ühtlasi seisukohal, et eespool nimetatud käitumisjuhendi artiklis 5 kindlaks määratud peamisi põhimõtteid ja häid tavasid seoses asjaomaste partnerite kaasamisega partnerluslepingu ja programmide ettevalmistamisse tuleks ka tegelikult rakendada, pöörates eelkõige tähelepanu asjaomase teabe õigeaegsele avaldamisele ja lihtsale ligipääsetavusele; rõhutab, et järjepidevuse parandamiseks ja õigusliku ebakindluse kaotamiseks on vaja selgeid ELi suuniseid;

24.  rõhutab, et tehnilise abi andmine ja rahastamine tuleb teha ülesandeks pädevatele isikutele, kes on võimelised andma pidevat abi; rõhutab, et selline rahastamine ei tohiks mingil juhul asendada riiklikku rahastamist selles valdkonnas ja et tuleks järk-järgult strateegiliselt üle minna meetmetele, nagu suutlikkuse suurendamine, teabevahetus või kogemuste vahetamine, mis loovad suuremat lisaväärtust ühtekuuluvuspoliitikas üldiselt;

25.  rõhutab, et oluline on kaasata institutsioone, kes ei kuulu juhtimissüsteemi, kuid millel on otsene mõju ühtekuuluvuspoliitika elluviimisele; tuletab meelde, et neil institutsioonidel tuleb aidata suurendada oma haldussuutlikkust ja standardeid koolituse, teadmiste vahetamise, suutlikkuse suurendamise, võrgustikutöö ja projektide juhtimiseks vajalike IT-süsteemide loomise kaudu; rõhutab, et parem teavitamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel saavutatud tulemustest ja edust ning nende parem nähtavus võib aidata taastada kodanike usaldust Euroopa eesmärkide vastu; nõuab seetõttu eraldi teabevahetuse eelarvepunkti loomist liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi raames; kutsub komisjoni edendama tehnilise abi meetmete asendatavust, et võimaldada mastaabisäästu ja mitmesuguste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiste meetmete rahastamist;

26.  rõhutab, et liigsete menetluslike probleemide vähendamiseks peaks tulevikus antav tehniline abi olema üha rohkem suunatud abisaajale/projektile, sõltumata sellest, kas see on seotud avalik-õigusliku, era- või kodanikuühiskonna sektoriga, et tagada uuenduslike ja hästi kavandatud projektide esitamine, mis sobivad juba kasutusel olevate strateegiatega ja mille puhul välditakse tüüplahenduste kasutamist; palub liikmesriikidel välja töötada mehhanismid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest abisaajate kaasamiseks tehnilise abi rakendamisse ja järelevalvesse; soovitab, et liikmesriigid looksid infopunktide võrgustiku, mille vahendusel saaksid võimalikud abisaajad teavet olemasolevate rahastamisallikate, rakenduskavade ja projektikonkursside, samuti taotlusvormide täitmise ja projektide elluviimise kohta;

27.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et tehnilist abi võib pidada lihtsaks ja paindlikuks vahendiks, mida on võimalik kohandada muutuvatele oludele; on seisukohal, et tehniline abi peab aitama kaasa projektide jätkusuutlikkusele, st nende kestmisele, keskendudes ühtekuuluvuspoliitika peamistele valdkondadele ja soodustades pikaajaliste tulemuste saavutamist, näiteks projektid, millega luuakse püsivaid töökohti; rõhutab sellega seoses, et tehnilist abi võib kasutada uuenduslike lahenduste katseprojektideks;

28.  nõuab liikmesriikidelt paremat aruandlust nende meetmete kohta, mida rahastatakse tehnilisest abist 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil, ning samuti saadud tulemuste kohta; rõhutab, et parem läbipaistvus on vajalik selleks, et suurendada tehnilise abi nähtavust ja jälgida, kuidas ja kus seda kulutatakse, eesmärgiga saavutada suurem vastutus, kaasa arvatud selge kontrolljälg; leiab, et sel puhul tuleks kaaluda korrapäraselt uuendatavate ja avalikkusele kättesaadavate andmebaaside loomist liikmesriikide kavandatavate ja võetud meetmete kohta, kasutades komisjonis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks loodud avatud andmete portaali kaudu saadud kogemusi;

29.  märgib, et praeguse programmitöö perioodi puhul tuli liikmesriikidel valida, kas lisada tehniline abi rakenduskavasse peamise suunana või kasutada konkreetset tehnilise abi rakenduskava; palub komisjonil analüüsida, millise valikuga on saavutatud paremaid tulemusi ning mis võimaldab paremat järelevalvet ja hindamist, arvestades liikmesriikide erinevat institutsioonilist tausta;

30.  nõuab tehnilise abi suuremat kasutamist Euroopa territoriaalse koostöö vallas ja sellega seotud programmides ning eriti piiriüleses koostöös, sest neil valdkondadel on oma eripära ja need vajavad tuge rakendamise kõikides etappides, et sel viisil soodustada koostööd ja asjaomaste programmide sidusust;

31.  palub komisjonil kaaluda kõiki neid elemente seadusandliku ettepaneku ettevalmistamisel 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta, võttes arvesse praegusel ja eelmisel programmitöö perioodil saadud kogemusi;

32.  palub komisjonil korraldada nii keskselt kui ka koostöös liikmesriikidega hallatava tehnilise abi järelhindamine;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(6) ELT L 74, 14.3.2014, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0053.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.

Õigusalane teave