Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2059(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0123/2017

Esitatud tekstid :

A8-0123/2017

Arutelud :

PV 17/05/2017 - 20
CRE 17/05/2017 - 20

Hääletused :

PV 18/05/2017 - 11.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0225

Vastuvõetud tekstid
PDF 230kWORD 55k
Neljapäev, 18. mai 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu rakendamine
P8_TA(2017)0225A8-0123/2017

Euroopa Parlamendi 18. mai 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu rakendamise kohta (2015/2059(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel 6. oktoobril 2010. aastal sõlmitud vabakaubanduslepingut(1),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel 28. oktoobril 1996. aastal sõlmitud kaubanduse ja koostöö raamlepingut(2) ning nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsust 2001/248/EÜ(3) kõnealuse raamlepingu sõlmimise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2015. aasta resolutsiooni ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides(4),

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrust (EL) nr 511/2011, millega rakendatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel(6),

–  võttes arvesse nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsust ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(9),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(10),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(11),

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingut (Marrakechi leping),

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207, 208 ja 218,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0123/2017),

A.  arvestades, et 1. juulil 2016 täitus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi (edaspidi „Korea“) vabakaubanduslepingu jõustumisest viis aastat;

B.  arvestades, et komisjoni uues kaubandusstrateegias „Kaubandus kõigile“ rõhutatakse, kui oluline on tagada ELi vabakaubanduslepingute tõhus rakendamine, kasutades selleks muu hulgas ka lepingutes sätestatud kaubandusvaidluste lahendamise mehhanismi;

C.  arvestades, et ELi ja Korea vaheline vabakaubandusleping (edaspidi „leping“) jõustus ametlikult 13. detsembril 2015, kui ELi liikmesriigid olid selle ratifitseerinud;

D.  arvestades, et leping on esimene uue põlvkonna vabakaubandusleping, mille EL on ühe Aasia partneriga sõlminud ning mis lisaks tollimaksude kaotamisele sisaldab eeskirju ka mittetariifsete kaubandustõkete kaotamiseks, luues sellega uusi võimalusi turulepääsuks teenuste ja investeeringute jaoks, samuti intellektuaalomandi, avalike hangete ja konkurentsipoliitika valdkonnas, mistõttu see on tulevaste vabakaubanduslepingute aluseks;

E.  arvestades, et lepingu kehtimise ajal on toimunud järgmised arengud:

   ELi kaubandusbilansi puudujäägist, mis oli lepingu jõustumisele eelnenud 12 kuu jooksul 7,6 miljardit eurot, sai kaubanduse ülejääk, mis ulatus lepingu kehtimise viiendal aastal 2,5 miljardi euroni;
   ELi eksport Koreasse, mis oli lepingu kehtimisele eelnenud 12 kuu jooksul 30,6 miljardit eurot, kasvas lepingu kehtimise viiendaks aastaks 47 % ja ulatus 44,9 miljardi euroni, sealhulgas kasvas nende ELi toodete eksport Koreasse, mis olid lepinguga täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatud, vastavalt 57 % ja 71 %, ning enamsoodustusrežiimi klausli alusel toolimaksust vabastatud ELi kaupade eksport Koreasse kasvas 25 % (1,9 miljardit eurot);
   import Koreast ELi ulatus lepingu kehtimise viiendal aastal 42,3 miljardi euroni, mis tähendas 11 % kasvu võrreldes lepingueelse 12 kuuga, sealhulgas kasvas lepinguga täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatud kaupade eksport ELi vastavalt 35 % ja 64 % (5 miljardit eurot ja 0,5 miljardit eurot), ning enamsoodustusrežiimi klausli alusel tollimaksust vabastatud Korea kaupade eksport ELi kasvas 29 % (5,8 miljardit eurot);
   ELi osakaal kogu Korea impordis oli enne lepingu jõustumist 9 %, lepingu kehtimise neljandal aastal aga 13 %; samal ajal vähenes ELi osakaal kogu Korea ekspordis 11 %‑lt veidi alla 9 %;
   ELi sõiduautode eksport Koreasse kasvas 246 %, moodustades 12 kuu jooksul enne lepingut 2 miljardit eurot, kuid lepingu viiendal aastal 6,9 miljardit eurot;
   Korea sõiduautode import ELi kasvas 71 %, moodustades 12 kuu jooksul enne lepingut 2,6 miljardit eurot, kuid lepingu viiendal aastal 4,5 miljardit eurot;
   ELi teenuste eksport moodustas 2014. aastal 11,9 miljardit eurot, mis on 11 % rohkem kui aasta varem, ning ELi kaubandusülejääk teenusteesektoris suhetes Koreaga ulatus 2014. aastal 6 miljardi euroni; samal ajal ulatus Korea teenuste import ELi 6 miljardi euroni, mis on 4 % rohkem kui 2013. aastal;
   ELi välismaised otseinvesteeringud Koreasse ulatusid 2014. aastal 43,7 miljardi euroni, seega oli ELi Korea suurim investor; Korea välismaised otseinvesteeringud ELi ulatusid omakorda 20,3 miljardi euroni, mida oli 35 % rohkem kui aasta varem;
   Korea turul ELile tehtud soodustuste kasutamise üldine määr kasvas 68,5 %, ELi turul Koreale tehtud soodustuste kasutamise üldine määr ulatus umbes 85 %‑ni;
   moodustatud on seitse erikomisjoni, seitse töörühma ja on alustatud dialoogi intellektuaalomandi teemal;
   tegutseb kaubanduse ja säästva arengu komitee, mis on ELi ja Korea lepingu kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki rakendamisele keskendunud organ;

1.  tuletab meelde, et leping on protsess, mitte ühekordne toiming, ning seepärast tuleb sellega seotud tegevust vastavalt lepingu sätetele regulaarselt analüüsida ja hinnata seoses kaubanduse mõjuga ELi ja iga liikmesriigi konkreetsetele majandussektoritele; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada lepingu nõuetekohane kohaldamine ja selle sätete järgimine;

2.  tunneb heameelt selle üle, et leping on toonud kaasa kaubanduse märkimisväärse kasvu ELi ja Korea vahel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid täiendavalt, millised on lepingu tagajärjed ja otsene mõju tarbijate ja ettevõtjate heaolule ja Euroopa majanduse käekäigule ning teavitama üldsust tõhusamalt nimetatud mõjust;

3.  rõhutab, et lepingu sõlmimine oli pretsedenditu nii lepingu ulatuse poolest kui ka kiiruse poolest, millega kaubandustõkked kaotati, näiteks on viis aastat pärast lepingu jõustumist praktiliselt kaotatud kõik impordimaksud mõlemal poolel;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et nii nagu teistel vabakaubanduse, teenuste ja investeeringute lepingutel, on ka lepingul positiivne mõju lepingupoolte sotsiaalmajanduslikule arengule, majandusintegratsioonile, säästvale arengule ning riikide ja nende kodanike lähendamisele;

5.  võtab teadmiseks jõupingutused, mida on teinud kodanikuühenduste foorum ja riiklikud nõuanderühmad, mis on moodustatud vabakaubanduslepingu üldpaketi lahutamatuks osaks oleva kaubanduse ja säästva arengu peatüki sätete alusel; tuletab meelde, et mõlemad pooled on lepingu artikli 13.4 alusel võtnud kohustuse järgida, edendada ja rakendada oma õigusaktides ja tavades põhimõtteid, mis tulenevad ILO liikmesusega ning ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga ühinemisega seotud kohustustest, eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse osas; rõhutab siiski, et Korea edusammud kaubanduse ja säästva arengu peatüki eesmärkide saavutamisel ei ole rahuldavad ning endiselt esineb ühinemisvabaduse rikkumisi, sealhulgas murettekitavaid näiteid ametiühingujuhtide vangistamisest ja läbirääkimistesse sekkumisest, kuigi läbirääkimiste partnerid peaksid saama läbirääkimisi pidada autonoomselt; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon alustaks lepingu artikli 13.14 kohaselt Korea valitsusega ametlikke konsultatsioone ning juhul, kui sellised konsultatsioonid ei peaks tulemusi andma, kutsub lepingu artiklis 13.15 osutatud eksperdirühma üles võtma meetmeid ja jätkama dialoogi seoses asjaoluga, et Korea valitsus ei täida mõningaid võetud kohustusi, eelkõige tegema järjepidevaid ja kestvaid jõupingutusi kooskõlas lepingus sätestatud kohustustega, tagamaks, et Korea ratifitseerib peamised ILO konventsioonid, mida see riik ei ole veel ratifitseerinud;

6.  rõhutab, et kaubandussoodustuste kasutamise määras on liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, see ulatub 16 %‑st 92 %‑ni; juhib tähelepanu asjaolule, et kehtivate soodustuste suurem kasutamine võiks tuua ELi eksportijatele täiendavat kasu, mis ulatuks rohkem kui 900 miljoni euroni; teeb ettepaneku analüüsida soodustuste kasutamist kõnealuses ja muudes kaubanduslepingutes, et kaubandussoodustusi optimaalselt ära kasutada;

7.  tunnistab, et ehkki leping vastab poolte ootustele kahepoolse kaubanduse suurema mahu ja tihedamate kaubandussuhete osas, tuleks lepingu raames ja Koreaga peetavatel läbirääkimistel analüüsida, nõuetekohaselt jõustada ja lepingu sätteid järgides rakendada järgmisi küsimusi, mida tuleks olemasolevate probleemide lahendamiseks läbi vaadata:

   a) tehnilised kaubandustõkked, nt: otsetransporti käsitlev klausel, mis ei luba ettevõtetel majanduslikult optimeerida konteinervedu, parandatud kaupade klausel, haagisveokite lisamine lepingu kohaldamisalasse ning – sama olulisena – Koreasse eksporditavate masinate tunnistusi käsitlevate eeskirjade küsimus;
   b) tõkked sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas, sh: ELi veise- ja sealiha ning piimatoodete eksporti piiravad tõkked;
   c) intellektuaalomandi õigused, nt geograafiliste tähiste tunnustamine ja kaitse ning muusikateoste, fonogrammide ning autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud esituste avaliku esitamise kaubandusõigused;
   d) kaubanduse ja säästva arengu peatükk: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamiste konventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Korea poolt;
   e) päritolureeglite sõnastus ja nende mõju soodustuste kasutamise määrale;
   f) tolliküsimused, sh päritolu kontrollimise menetlused;

8.  märgib, et hiljuti on esinenud juhtumeid, kus on kehtestatud uusi mittetariifseid tõkkeid, nagu masinate, seadmete või sõidukite tehnilised normid, mida varem ei olnud olemas; rõhutab, et eriti lubamatu on mitme Euroopa autotootja puhul sõidukitüübikinnituse kehtetuks tunnistamine ilma, et seda oleks põhjendatud; kutsub komisjoni üles alustama kahepoolseid kõnelusi selle negatiivse ilmingu likvideerimiseks;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ei ole lepingu pakutavatest võimalustest teadlikud; palub seepärast, et komisjon ja ELi liikmesriigid uuriksid eelkõige, mil määral on soodustusi kasutanud VKEd, ning võtaksid meetmeid, et suurendada VKEde teadlikkust lepinguga loodud võimalustest;

10.  toetab kaubandus- ja investeerimissuhete süvendamist ELi ja Korea vahel, eelkõige lepingu investeerimispeatükki; loodab, et kaubanduse ja säästva arengu peatükiga seotud probleemid lahendatakse enne investeerimispeatüki läbirääkimiste algust; toetab lepingupoolte kaasamist majanduskasvu ja säästva arengu edendamisse nii ELi kui ka Korea kodanike hüvanguks; kutsub komisjoni ja Korea Vabariigi valitsust üles loobuma investeerimispeatüki alastel läbirääkimistel investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise meetodi kasutamisest, vaid rajama selle asemel komisjoni ettepanekul uue investeerimiskohtu süsteemi ning kutsub komisjoni pikas perspektiivis üles arendama välja mitmepoolse investeerimiskohtu süsteemi, mis asendaks võimaluse korral kõiki investeerimisvaidluste lahendamise mehhanisme käesolevas lepingus ja tulevastes vabakaubanduslepingutes;

11.  rõhutab, kui oluline on edendada rahvusvahelist koostööd WTO raames mitme- ja mõnepoolses ning piirkondlikus rahvusvahelises raamistikus, nt seoses keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepinguga;

12.  rõhutab, et epingu väärtus ulatub puhtalt kaubandusvaldkonnast kaugemale, kuna sellega pannakse kindel alus tihedamatele suhetele, seades seejuures pikaaegseid eesmärke, ning see aitab ELi ja Korea vahel sisse seada strateegilise partnerluse;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja Rahvusassambleele.

(1) ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.
(2) EÜT L 90, 30.3.2001, lk 46.
(3) ELT L 90, 30.3.2001, lk 45.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0250.
(5) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 87.
(6) ELT L 145, 31.5.2011, lk 19.
(7) ELT L 127, 14.5.2011, lk 1.
(8) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 113.
(9) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 94.
(10) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.
(11) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0299.

Õigusalane teave