Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2692(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0383/2017

Esitatud tekstid :

B8-0383/2017

Arutelud :

PV 31/05/2017 - 15
CRE 31/05/2017 - 15

Hääletused :

PV 01/06/2017 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0243

Vastuvõetud tekstid
PDF 167kWORD 50k
Neljapäev, 1. juuni 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Antisemitismi vastu võitlemine
P8_TA(2017)0243B8-0383/2017

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2017. aasta resolutsioon antisemitismi vastu võitlemise kohta (2017/2692(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja eriti selle preambuli teist taanet, neljandat kuni seitsmendat taanet ning artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 17,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(2),

–  võttes arvesse Euroopa julgeoleku tegevuskava vastuvõtmist 2015. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 20. aprilli 2016. aasta resolutsiooni 2106(2016) uuendatud kohustuste kohta antisemitismi vastaseks võitluseks Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni 1. ja 2. oktoobril 2015. aastal Brüsselis toimunud esimese iga-aastase põhiõiguste kollokviumi „Sallivus ja austus: juudi- ja moslemivastase vaenu ennetamine Euroopas ja selle vastu võitlemine“ järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni antisemitismi vastase võitluse koordinaatori ametissenimetamist 2015. aasta detsembris,

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse internetis leviva ebaseadusliku vihakõne vastu võitlemise tegevusjuhendit, milles komisjon ja juhtivad IT‑firmad ning muud platvormid ja sotsiaalmeediaettevõtjad 31. mail 2016 kokku leppisid,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(3),

–  võttes arvesse viimastel aastatel mitmes liikmesriigis toime pandud sihipäraseid vägivaldseid ja terroristlikke rünnakuid juudi kogukonna liikmete vastu,

–  võttes arvesse valitsuste esmast vastutust kõigi oma kodanike julgeoleku ja ohutuse eest ja seetõttu ka nende esmast vastutust vägivalla, kaasa arvatud antisemiitliku vägivalla seire ja ennetamise ning selle toimepanijate vastutuselevõtmise eest,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et antisemiitlike vahejuhtumite arv on ELi liikmesriikides viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, nagu on teatanud teiste seas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA);

B.  arvestades, et on teada, et kui sihipärased julgeolekumeetmed on kehtestatud, on need aidanud vägivaldseid antisemiitlikke rünnakuid ennetada ja nende arvu vähendada;

C.  arvestades, et antisemitismi vastu võitlemine on kogu ühiskonna ülesanne;

1.  rõhutab, et vihakõne ja mis tahes vormis vägivald Euroopa juutidest kodanike vastu on Euroopa Liidu väärtustega vastuolus;

2.  kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone ning ameteid üles vastu võtma ja kohaldama Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) kasutatavat esialgset antisemitismi määratlust(4), et toetada kohtu- ja õiguskaitseasutuste püüdeid antisemiitlikke rünnakuid tõhusamalt ja tulemuslikumalt tuvastada ja nende eest süüdistusi esitada, ning ergutab liikmesriike selles valdkonnas Ühendkuningriigi ja Austria eeskuju järgima;

3.  palub liikmesriikidel teha kõik vajalik, et tihedas konsultatsioonis ja dialoogis juudi kogukondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja diskrimineerimisvastaste vabaühendustega aktiivselt osaleda oma juudi kodanike ning juutide usu-, haridus- ja kultuurirajatiste julgeoleku tagamisel;

4.  kiidab heaks komisjoni antisemitismi vastase võitluse koordinaatori ametissenimetamise ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks kõik vajalikud vahendid ja toetuse, et tema tegevus oleks võimalikult tulemuslik;

5.  kutsub liikmesriike üles ametisse nimetama riiklikke antisemitismi vastase võitluse koordinaatoreid;

6.  ergutab riikide ja piirkondade parlamente ja poliitilisi liidreid süstemaatiliselt ja avalikult antisemiitlikke avaldusi hukka mõistma, vastuavaldusi tegema ja alternatiivset narratiivi arendama ning moodustama antisemitismivastaseid parteideüleseid parlamentaarseid rühmitusi, et tugevdada seda võitlust kõigi parteide lõikes;

7.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja hariduse tähtsat rolli võitluses kõigi vihkamise ja sallimatuse vormide vastu ja nende ennetamises ning palub suurendada rahalist toetust;

8.  palub liikmesriikidel ergutada meediakanaleid edendama kõigi usundite austamist ja mitmekesisuse väärtustamist, samuti korraldada ajakirjanikele koolitusi nende teadmiste suurendamiseks kõigi antisemitismi vormide kohta, et kaotada võimalikud eelarvamused;

9.  kutsub liikmesriike, kus veel ei ole esinenud juhtumeid, mil rassil, rahvuslikul või etnilisel kuuluvusel, usundil või veendumustel põhinevaid ajendeid oleks kriminaalkuriteo puhul raskendavaks asjaoluks loetud, seda olukorda võimalikult kiiresti parandama ning täielikult ja nõuetekohaselt rakendama ja jõustama nõukogu raamotsust teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, tagamaks, et liikmesriikide ametiasutused võtavad vastutusele nii internetis kui ka väljaspool seda toimunud antisemiitlike tegude sooritajad;

10.  nõuab kindlalt, et õiguskaitseasutuste töötajad saaksid sihipärast koolitust vihakuritegude ja diskrimineerimise vastase võitluse alal ning et spetsiaalsed vihakuritegude vastased üksused moodustataks ka nendes politseijõududes, kus selliseid üksusi veel ei ole, ja kutsub ELi ameteid ning rahvusvahelisi organisatsioone üles liikmesriike sellise koolituse andmisel toetama;

11.  ergutab kõigi tasandite piiriülest koostööd vihakuritegude ja eelkõige raskete kriminaalkuritegude, näiteks terroritegevuse eest vastutusele võtmisel;

12.  nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid pingutusi, et tagada tervikliku ja tõhusa süsteemi kehtestamine vihakuritegude kohta usaldusväärsete, asjakohaste ning võrreldavate andmete kogumiseks, liigitades need ajendite kaupa ja hõlmates ka terroriakte;

13.  kutsub liikmesriike üles seoses komisjoni ja juhtivate IT‑firmade vahel kokku lepitud tegevusjuhendiga nõudma, et veebivahendajad ja sotsiaalmeediaplatvormid püüaksid jõuliselt internetis antisemiitlikku vihakõnet ennetada ja selle vastu võidelda;

14.  rõhutab, et kool pakub ainulaadset võimalust sallivuse ja austusega seotud väärtusi edasi anda, sest kool mõjutab kõiki lapsi juba varajasest lapsepõlvest alates;

15.  ergutab liikmesriike edendama holokausti (shoah’d) käsitlevat õppetööd koolides ning tagama, et õpetajad oleksid selleks ülesandeks piisavalt ette valmistatud ja võimelised klassiruumis mitmekesisust käsitlema; samuti ergutab liikmesriike kaaluma õpikute läbivaatamist, et tagada juudi ajaloo ning juutide tänapäevaelu terviklik ja tasakaalustatud tutvustamine ja kõigi antisemitismi vormide vältimine;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada rahalist toetust sihtotstarbelisele tegevusele ja haridusprojektidele, luua ja tugevdada partnerlust juudi kogukondade ja institutsioonidega ning ergutada eri usku laste ja noorte suhtlemist ühistegevuse kaudu, käivitades ning toetades selleks teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

17.  kutsub komisjoni üles tihedalt suhtlema rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, OSCE ja Euroopa Nõukogu, samuti muude rahvusvaheliste partneritega, et rahvusvahelisel tasandil antisemitismi vastu võidelda;

18.  palub komisjonil taotleda Holokausti Mälestamise Rahvusvahelises Ühenduses nõuandvat staatust;

19.  ergutab kõiki liikmesriike 27. jaanuaril ametlikult tähistama rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ja ÜRO-le.

(1) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(2) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.
(4) http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_d=50144

Õigusalane teave