Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2304(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0201/2017

Esitatud tekstid :

A8-0201/2017

Arutelud :

PV 12/06/2017 - 15
CRE 12/06/2017 - 15

Hääletused :

PV 13/06/2017 - 5.1
CRE 13/06/2017 - 5.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0245

Vastuvõetud tekstid
PDF 280kWORD 59k
Teisipäev, 13. juuni 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Partnerite osaluse ja nähtavuse suurendamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toimimises
P8_TA(2017)0245A8-0201/2017

Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta resolutsioon partnerite osaluse ja nähtavuse suurendamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toimimises (2016/2304(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174, 175 ja 177,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus“),

–  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend(2),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta: ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohase aruande hindamine(3),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade täitmisega hilinemise ning sellest ühtekuuluvuspoliitikale ja edasiliikumisele tuleneva mõju kohta(4),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng(5),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2016. aasta järeldusi ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuste ja uute elementide kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtekuuluvuspoliitika nähtavuse tagamine: Teavitamis- ja kommunikatsioonieeskirjad 2014–2020“(8),

–  võttes arvesse komisjoni poolt tellitud 2015. aasta septembri Eurobaromeetri kiiruuringut 423 „Citizens’ awareness and perceptions of EU: Regional Policy“ („Kodanike teadlikkus ja arusaam ELi regionaalpoliitikast“)(9),

–  võttes arvesse 2014. aasta oktoobri Van den Brande aruannet „Multilevel Governance and Partnership“ („Mitmetasandiline valitsemine ja partnerlus“), mis koostati regionaal- ja linnapoliitika voliniku Johannes Hahni palvel(10),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 2016. aasta teabevahetuskava „Piirkondade ja linnade ühendamine tugevama Euroopa nimel“(11),

–  võttes arvesse komisjoni tellitud 2016. aasta juuli uuringut „Implementation of the partnership principle and multi-level governance in the 2014-2020 ESI Funds“ („Partnerluse põhimõtte ja mitmetasandilise valitsemise rakendamine 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides“)(12),

–  võttes arvesse Interreg Europe’i sekretariaadi ettekannet „Designing a project communication strategy“ („Projekti kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine“)(13),

–  võttes arvesse Poola majandusarenguministeeriumi tellitud aruannet „How do EU-15 Member States benefit from the Cohesion Policy in the V4?“(14) („Kuidas saavad EL-15 liikmesriigid kasu ühtekuuluvuspoliitika rakendamisest Visegrádi riikides“), mis koostati ühtekuuluvuspoliitika rakendamisest Visegrádi riikides EL-15 riikidele tuleneva kasu järelhindamise ja prognoosi raames,

–  võttes arvesse Euroopa vaesusevastase võrgustiku (EAPN) 2014. aasta käsiraamatut „Giving a voice to citizens: Building stakeholder engagement for effective decision-making – Guidelines for Decision-Makers at EU and national levels“ („Anda kodanikele sõna: sidusrühmade kaasatuse suurendamine tulemusliku otsustusprotsessi nimel – Suunised ELi ja riigi tasandi otsusetegijatele“)(15),

–  võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2014. aasta novembri uuringut „Euroopa kodanike teavitamine Euroopa küsimustest: praegune olukord ja tulevikuväljavaated“,

–  võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2016. aasta aprilli ülevaadet „Research for REGI Committee: Mid-term review of the MFF and Cohesion Policy“ („Uuring regionaalarengukomisjoni jaoks: mitmeaastase finantsraamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika läbivaatamine“),

–  võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2016. aasta töödokumenti ERFi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta tegevuse järelhindamise kohta (SWD(2016)0318),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0201/2017),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on aidanud märkimisväärselt edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning vähendada erinevusi ELi piirkondade vahel;

B.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamine avaldab positiivset mõju nii majandusele kui ka kodanike elukvaliteedile, nagu on näidanud mitmed aruanded ja sõltumatud hindamised, kuid tulemustest ei teavitata alati piisavalt ning teadlikkus selle positiivsest mõjust on üsna väike; arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus ulatub kaugemale tõendatud positiivsest majanduslikust, sotsiaalsest ja territoriaalsest mõjust, sest see tähendab ka liikmesriikide ja piirkondade pühendumist Euroopa integratsiooni tugevdamisele;

C.  arvestades, et teadlikkus ELi rahastatud kohalikest programmidest lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna seas on otsustava tähtsusega, olenemata rahastamistasemest konkreetses piirkonnas;

D.  arvestades, et partnerluse põhimõte ja mitmetasandilise valitsemise mudel, mis põhinevad tõhustatud koordineerimisel avaliku sektori asutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna vahel, võivad aidata tulemuslikult parandada teavitamist ELi poliitika eesmärkidest ja tulemustest;

E.  arvestades, et pidev dialoog ja kodanikuühiskonna kaasamine on väga oluline avaliku sektori poliitika vastutuse ja legitiimsuse tagamiseks, kuna see loob otsustusprotsessis jagatud vastutuse ja läbipaistvuse tunde;

F.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide nähtavuse suurendamine võib aidata parandada arusaama ühtekuuluvuspoliitika tõhususest ning võita tagasi kodanike usaldust ja huvi Euroopa projekti vastu;

G.  arvestades, et oluline on sidus teavitamine, mitte üksnes lõppetapis seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide konkreetsete tulemustega, vaid ka algusetapis, et anda projekti algatajatele teada rahastamisvõimalustest ja suurendada üldsuse kaasamist rakendamisprotsessi;

H.  arvestades, et tuleks suurendada teabe andmise ja teavitamiskanalite mitmekesistamise meetodite arvukust ja neid täiustada;

Üldised kaalutlused

1.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on üks peamisi avaliku sektori vahendeid majanduskasvu elavdamiseks ning tagab viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kaudu investeeringud kõikidesse ELi piirkondadesse ja aitab vähendada erinevusi, toetada konkurentsivõimet ja arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti;

2.  märgib murelikult, et avalikkuse üldine teadlikkus ja arusaam ELi regionaalpoliitika tõhususest on aastate jooksul vähenenud; viitab 2015. aasta septembri Eurobaromeetri uuringule 423, mille kohaselt vaid veidi üle kolmandiku (34 %) eurooplastest väitsid, et nad on kuulnud ELi kaasrahastatavatest projektidest, millega parandatakse elukvaliteeti piirkonnas, kus nad elavad; märgib, et enamik vastanutest nimetas oluliste valdkondadena haridus-, tervishoiu-, sotsiaaltaristu- ja keskkonnapoliitikat; on seisukohal, et positiivse teavitamise eeltingimus on mitte ainult Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alusel rahastatavate projektide hulk, vaid eelkõige nende kvaliteet ja lisaväärtus käegakatsutavate tulemuste näol; rõhutab seetõttu, et projektide hindamisel, väljavalimisel, rakendamisel ja lõpuleviimisel tuleb keskenduda oodatud tulemuste saavutamisele, et vältida ebatõhusat kulutamist, mis võib ühtekuuluvuspoliitika jaoks kaasa tuua negatiivse reklaami; juhib tähelepanu asjaolule, et teavitamismeetmete valimisel tuleb võtta eriti arvesse nende sisu ja kohaldamisala, korrates seejuures, et parim reklaamivorm on selgitada elluviidud projektide tähtsust ja kasulikkust;

3.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika investeeringute nähtavuse tagamine peaks jääma komisjoni ja liikmesriikide ühiseks kohustuseks, et sõnastada tulemuslikud Euroopa teavitamisstrateegiad, millega püütakse tagada ühtekuuluvuspoliitika investeeringute nähtavus; märgib sellega seoses ära eriti korraldusasutuste ning pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli institutsioonilise teavitamise ja toetusesaajate kaudu, kuna nad on kõige tõhusam liides suhtlemisel kodanikega ning annavad teavet kohapeal ja toovad Euroopa neile lähemale; tuletab lisaks meelde, et need asutused tunnevad kõige paremini kohalikke ja piirkondlikke olusid ja vajadusi ning nähtavuse parandamine nõuab rohkem jõupingutusi parema teabe ja läbipaistvuse saavutamiseks rohujuure tasandil;

4.  rõhutab, et poliitika nähtavuse tagamiseks on vaja kaheosalist protsessi: teavitamist ja suhtlust partneritega; toonitab lisaks, et keerukate väljakutsete kontekstis ning selleks, et tagada legitiimsus ja tõhusad pikaajalised lahendused, peavad avaliku sektori asutused kooskõlas partnerluse põhimõttega kaasama asjakohased sidusrühmad kõigil partnerluslepingu ja rakenduskavade läbirääkimise ja rakendamise etappidel; rõhutab lisaks vajadust suurendada avaliku sektori asutuste ja partnerite institutsioonilist suutlikkust ning tõstab esile rolli, mida Euroopa Sotsiaalfond (ESF) saab sellega seoses täita;

5.  toonitab sellega seoses, et haldusmenetluste ühtlustamine piirkondike ja kohalike partnerite, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonda esindavate organite ulatuslikumaks mobiliseerimiseks ja kaasamiseks edeneb liikmesriikides ebaühtlaselt; tuletab sellega seoses meelde sotsiaalse dialoogi tähtsust;

Lahendamist vajavad probleemid

6.  juhib tähelepanu euroskeptitsismi ja Euroopa-vastase populistliku propaganda kasvule, mis moonutab teavet liidu poliitikameetmete kohta, ning palub komisjonil ja nõukogul analüüsida selle algpõhjuseid ja nendega tegeleda; rõhutab seetõttu tungivat vajadust töötada välja tõhusamad teavitamisstrateegiad, millega tagatakse kodanikulähedane keelekasutus ja püütakse ületada lõhe ELi ja tema kodanike (sealhulgas töötud ja need, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus) vahel, kasutades erinevaid meediaplatvorme kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, millega suudetakse edastada kodanikele tõepärane ja sidus sõnum Euroopa projekti lisaväärtusest nende elukvaliteedi ja heaolu jaoks;

7.  palub komisjonil ja nõukogul analüüsida nii ühtekuuluvuspoliitika praeguse raamistiku kui ka 2020. aasta järgse reformi mõju sellele, kuidas tajutakse ELi poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada sidet Euroopa poolaastaga ning viia ellu struktuurireforme Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate programmide abil;

8.  tunnistab õigusraamistiku piiranguid ühtekuuluvuspoliitika piisava nähtavuse tagamisel; rõhutab, et seetõttu ei ole teavitamine selle käegakatsutavatest saavutustest olnud alati eri sidusrühmade jaoks prioriteet; on arvamusel, et käegakatsutavate saavutuste alaseid soovitatud teavitamismeetmeid tuleks pidevalt ajakohastada; märgib sellega seoses ära asjaolu, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehniline abi ei hõlma eriotstarbelist teavitamise rahastamispaketti ei liidu ega liikmesriigi tasandil; rõhutab siiski korraldusasutuste ja toetusesaajate kohustust kontrollida korrapäraselt vastavust teabe- ja teavitamistegevusele, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 115 ja XII lisas;

9.  kordab, et tingimata on vaja leida sobiv tasakaal ühtekuuluvuspoliitika rakendamise eeskirjade lihtsustamise vajaduse ning vajaduse vahel säilitada usaldusväärne ja läbipaistev finantsjuhtimine ning võidelda pettusega, teavitades samal ajal sellest nõuetekohaselt üldsust; tuletab sellega seoses meelde vajadust teha selget vahet eeskirjade eiramise ja pettuse vahel, et mitte tekitada üldsuses umbusaldust korraldusasutuste ja kohalike omavalitsuste vastu; rõhutab lisaks vajadust lihtsustada ja vähendada toetusesaajate halduskoormust, ilma et see mõjutaks vajalikke kontrolle ja auditeid;

10.  rõhutab, et oluline on suurendada isevastutust poliitikas kohapeal nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil, tagamaks tõhusa tulemuste saavutamise ja nendest teavitamise; märgib tunnustavalt, et partnerluse põhimõte annab lisaväärtust Euroopa avaliku poliitika rakendamisele, nagu kinnitas hiljutine komisjoni uuring; juhib siiski tähelepanu sellele, et partnerite kaasamine on mõnel juhul ikka veel üsna raske, kuna partnerluse põhimõtet ametlikult küll rakendatakse, kuid see ei võimalda tegelikku osalemist juhtimisprotsessis; tuletab meelde, et rohkem jõupingutusi ja vahendeid tuleb investeerida partnerite kaasamisse ja kogemuste vahetamisse partnerite dialoogiplatvormide kaudu, et muuta nad lisaks ELi rahastamisvõimaluste ja edulugude levitajateks;

11.  tuletab peale selle meelde, et ühtekuuluvuspoliitika investeeringute pikaajalise strateegilise laadi tõttu ei ole mõnikord tulemused vahetud – olukord, mis vähendab ühtekuuluvuspoliitika vahendite nähtavust, eelkõige võrreldes liidu muude vahenditega, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI); nõuab seetõttu tungivalt, et teavitamistegevus jätkuks vajaduse korral veel neli aastat pärast projekti lõpetamist; rõhutab, et teatavate investeeringute (eelkõige inimkapitali tehtud investeeringute) tulemused on vähem nähtavad ja neid on raskem kvantifitseerida kui nn füüsiliste investeeringute puhul, ning nõuab, et üksikasjalikumalt ja eristavalt hinnataks ühtekuuluvuspoliitika pikaajalist mõju kodanike elule; on lisaks arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata järelhindamisele ja teavitamistegevusele, mis käsitleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse kui pikaajalisse Euroopa arengustrateegiasse;

12.  märgib ära meedia olulise rolli kodanike teavitamisel ELi eri poliitikavaldkondadest ja ELi asjadest üldiselt; tunneb siiski kahetsust ELi ühtekuuluvuspoliitika investeeringute üsna piiratud kajastamise pärast meedias; rõhutab vajadust töötada välja teabekampaaniad ja teavitamisstrateegiad, mis on suunatud meediale, milles võetakse arvesse praeguseid teabealaseid probleeme ning antakse teavet juurdepääsetavas ja atraktiivses vormis; rõhutab vajadust kasutada sotsiaalmeedia kasvavat mõju ja digitaalse arengu pakutavaid eeliseid ning kättesaadavaid eri liiki teavitamiskanaleid, et kasutada neid paremini ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavate võimaluste ja saavutatud tulemuste reklaamimisel;

Teavitamise parandamine ja partnerite kaasamine perioodi 2014–2020 teisel poolel

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ELi tasandil olemasolevate teavitamisvahendite ja -instrumentide koordineerimist ja kättesaadavust, et tegeleda küsimustega, millel on mõju ELi tegevusele; rõhutab sellega seoses, et oluline on anda juhiseid, milles määratakse kindlaks tehnika ja meetodid tulemuslikuks teavitamiseks sellest, kuidas ühtekuuluvuspoliitika annab käegakatsutavaid tulemusi ELi kodanike igapäevaelus; kutsub korraldusasutusi ja toetusesaajaid üles teavitama aktiivselt ja süstemaatiliselt poliitika tulemustest, kasust ja pikaajalisest mõjust, võttes seejuures arvesse projektide arendamise eri etappe;

14.  märgib, et võttes arvesse traditsioonilistes ja tänapäevastes meediakanalites edastatava teabe hulka ja kvaliteeti, ei piisa enam lihtsalt komisjoni logo projekti kirjeldusse paigutamisest; kutsub komisjoni üles töötama välja tõhusamaid tuvastusvahendeid;

15.  tervitab käimasolevaid konkreetseid teavitustegevusi, nagu kampaania „Euroopa minu piirkonnas“, tulemuskeskset ELi eelarvet käsitlevat komisjoni veebirakendust „EU Budget for Results“, koostöö regionaalvõrguga CIRCOM Regional(16), programm „Kodanike Euroopa“ ning võimalused, mida pakub vastloodud Euroopa solidaarsuskorpus; rõhutab lisaks Europe Directi teabekeskuste tähtsat rolli detsentraliseeritud teavitamises, et suurendada teadlikkust ühtekuuluvuspoliitika mõjust kohapeal nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil; rõhutab lisaks vajadust suunata jõupingutused suhtlemisele õpilaste ja ajakirjanikega kui potentsiaalsete teabe vahendajatega, samuti teavitamiskampaaniate geograafilise tasakaalu tagamisele;

16.  rõhutab vajadust kohandada ühissätete määruses sätestatud teavitamiskorda; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalikku lisaväärtust, mida pakub tehnilise abi raames spetsiaalse teavitamise rahastamispaketi ettenägemine ning vajaduse korral ühtekuuluvuspoliitika projektide siduvate avalikustamis- ja teabenõuete arvu suurendamine; kutsub komisjoni üles andma 2017. aastal selgeid juhiseid selle kohta, kuidas saaks praegusel rahastamisperioodil tehnilist abi kasutada teavitamiseks, et tagada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning muudele toetusesaajatele õiguskindlus; kordab lisaks, et tavapärased teavitamis- ja reklaamistandardid, mis on küll sobivad struktuuriliste ja tehnoloogiliste investeeringute puhul, ei ole sama tõhusad inimkapitali tehtavate immateriaalsete investeeringute puhul;

17.  rõhutab vajadust seada teavitamine ELi ühtekuuluvuspoliitika prioriteetide hierarhias selgemalt esikohale, eriti haldustöötajate seas, kes ei vastuta otseselt teavitamise eest, ning integreerida teavitamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tavamenetlusse; nõuab rohkem professionaalsust teavitamise valdkonnas, eeskätt kohalikule tasandile suundumise ja ELi žargooni vältimise teel;

18.  väljendab heameelt 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamise üle komisjoni poolt, kuna need on suurepärased allikad saavutatud tulemustest ja elluviidud mõjust teavitamiseks; võtab teatavaks Visegrádi riikide algatuse, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika mõjusid EL-15 riikides(17), ning kutsub komisjoni üles koostama laiema objektiivse uuringu EL-28 tasandil; kutsub lisaks komisjoni tungivalt üles eristama oma teavitamisstrateegiates netomaksjatest ja netotoetusesaajatest liikmesriike ning rõhutama ühtekuuluvuspoliitika konkreetset kasu: reaalmajanduse toetamine, ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine, majanduskasvu ja töökohtade loomine kõigis ELi piirkondades ning kogukonna- ja majandustaristu parandamine nii otseinvesteeringute kui ka otsese ja kaudse ekspordi (välismõjud) kaudu;

19.  kutsub komisjoni ja korraldusasutusi üles selgitama välja viise, kuidas hõlbustada ja standardida juurdepääsu teabele, vahetada teadmisi ja häid tavasid teavitamisstrateegiate teemal, et kasutada paremini ära olemasolevaid kogemusi ning suurendada rahastamisvõimaluste läbipaistvust ja nähtavust;

20.  peab tervitatavaks, et käimasoleval programmitöö perioodil võetakse kasutusele e-ühtekuuluvuse vahend, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamist; rõhutab selle suutlikkust aidata tõhusalt parandada teabele juurdepääsu, programmide arengu jälgimist ning kasulike sidemete loomist sidusrühmade vahel;

21.  on arvamusel, et on vajadus tõhustatud teavitamise järele uute meediakanalite kaudu, mis eeldab sellise digitaal- ja sotsiaalmeediaplatvormide jaoks mõeldud strateegia väljatöötamist, mille eesmärk on teavitada kodanikke ja anda neile võimalus väljendada oma vajadusi, keskendudes lõppkasutajateni jõudmisele erinevate vahendite nagu interaktiivsete veebipõhiste vahendite kaudu, töötades välja juurdepääsetavamad mobiilsidepõhised sisu ja rakendused ning tagades teabe kohandamise eri vanuserühmadele ja kättesaadavuse eri keeltes, kui see on asjakohane; kutsub korraldusasutusi üles esitama asjaomastele peadirektoraatidele ajakohast teavet finantsandmete ja saavutuste ning investeeringute kohta, selleks et pakkuda ajakirjanikele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete platvormil kergesti loetavat andmeid ja graafikuid; nõuab, et RegioStarsi eeskujul käivitataks algatused parimatele projektidele piirkondlike auhindade andmiseks;

22.  soovitab lisaks parandada käimasolevate teavitamistegevuste jälgimist ja hindamist ning teeb ettepaneku luua mitme tasandi osalejaid hõlmavad piirkondlikud teavitamise rakkerühmad;

23.  rõhutab, kui oluline on Euroopa partnerluse käitumisjuhend ja partnerluse põhimõtte roll ühtekuuluvuspoliitikale ühise pühendumise ning selle isevastutuse suurendamisel; nõuab, et tugevdataks avaliku sektori asutuste, võimalike toetusesaajate, erasektori, kodanikuühiskonna ja kodanike vahelisi sidemeid avatud dialoogi kaudu ning rakendamise ajal muudetaks vajaduse korral partnerluste koosseisu, et tagada kogukonna huve esindavate partnerite õige tasakaal protsessi igas etapis;

24.  väljendab heameelt ELi linnaarengu tegevuskavas välja pakutud mitmetasandilise ja paljusid sidusrühmi hõlmava koostöö uuendusliku mudeli üle ning soovitab kasutada seda võimaluse korral ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel;

25.  rõhutab vajadust tugevdada piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö (sealhulgas käimasolevate makropiirkondlike strateegiate – mis tuleks muuta ELi kodanikele nähtavamaks – tasandil) teavitamismõõdet heade tavade ja investeeringutega seotud edulugude ja võimaluste levitamise abil;

2020. aasta järgse teavitamise edendamine ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite atraktiivsust täiendava lihtsustamise ja ülemääraste nõuete kehtestamise piiramise teel ning kaaluma eeskirjade ja juhiste keerukuse ja vajaduse korral nende arvu vähendamist, arvestades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks loodud kõrgetasemelise sõltumatute ekspertide rühma hiljutist soovitust;

27.  võttes arvesse seda, kuidas ELi ühtekuuluvuspoliitika aitab kaasa Euroopa integratsiooni projekti positiivsele omaksvõtmisele, palub komisjonil kaaluda kohustusliku teavitamisvälja lisamist projektide taotlusvormidesse teavitamiseks eraldatud rahastamispaketi kaudu tehnilise abi laialdasema kasutamise raames programmi tasandil, vältides seejuures piirangute suurendamist ja tagades vajaliku paindlikkuse; kutsub lisaks korraldusasutusi ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles parandama projektide lõpptulemustest teavitamise kvaliteeti;

28.  rõhutab, et tingimata tuleb laiendada liidu dialoogi kodanikega, kujundada ümber teavitamiskanalid ja -strateegiad ning – võttes arvesse sotsiaalvõrgustike ja uute digitaaltehnoloogiate pakutavaid võimalusi – kohandada sõnumid kohaliku ja piirkondliku taustaga; rõhutab lisaks kodanikuühiskonna sidusrühmade võimalikku rolli teavitajatena; kordab siiski, et haridussisu on sama tähtis kui meediastrateegiad ja edendamine eri platvormide abil;

29.  rõhutab teavitamise ja nähtavuse kontekstis vajadust poliitika edasise lihtsustamise järele pärast 2020. aastat, muu hulgas seoses ühise halduse ja auditisüsteemidega, et leida õige tasakaal poliitika tulemustele suunatuse ja kontrollide sobiva arvu ning lihtsustatud menetluste vahel;

30.  nõuab partnerluse põhimõtte edasist tugevdamist 2020. aasta järgse programmitöö perioodi raamistikus; on veendunud, et sidusrühmade, nende seas kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide aktiivne kaasamine partnerluslepingu ja rakenduskavade üle läbirääkimiste pidamise ning nende rakendamise protsessi võib aidata suurendada isevastutust ja läbipaistvust poliitika rakendamisel ning samuti tuua kaasa poliitika parema elluviimise ELi eelarve seisukohast; kutsub liikmesriike seetõttu üles kaaluma olemasolevate kaasava juhtimise mudelite rakendamist, millega tuuakse kokku kõik asjaomased sotsiaalpartnerid ja hõlmatakse sidusrühmi kaasavasse eelarvestusprotsessi, et määrata kindlaks eraldatud vahendid riikliku, piirkondliku ja kohaliku kaasrahastamise jaoks juhtudel, kui see on asjakohane, et suurendada vastastikust usaldust ja kodanike kaasamist avaliku sektori kulutusi käsitlevatesse otsustesse; soovitab lisaks kaasata tulemuste hindamisse toetusesaajad ja eri sidusrühmad, et koguda asjakohaseid andmeid, mis võivad aidata edendada aktiivset osalust tulevastes meetmetes ja nende nähtavust;

31.  nõuab lisaks linna- ja maapiirkondade koostöö tihendamist, et töötada välja territoriaalsed partnerlused linnade ja maapiirkondade vahel, kasutades täiel määral ära ELi rahaliste vahendite koostoime potentsiaali ning tuginedes linnapiirkondade eksperditeadmistele ja nende suuremale suutlikkusele rahaliste vahendite haldamisel;

32.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid keskenduksid lisaks oma teavitamise tegevuskavades eri peadirektoraatide, ministeeriumide ja eri tasandite teabeedastajate vahelise koostöö tugevdamisele ning sihtrühmadest ülevaate koostamisele, et töötada välja kohandatud sõnumid eri sihtrühmade jaoks ja need edastada eesmärgiga jõuda vahetumalt kodanikeni kohapeal ja teavitada neid paremini;

33.  rõhutab sellega seoses kultuurilise muutuse tähtsust, kuna teavitamine on kõigi asjaomaste osalejate kohustus ning toetusesaajad ise on muutumas peamisteks teabeedastajateks;

34.  palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada juba olemasolevate teavitamis- ja teabevõrgustike rolli ja positsiooni ning kasutada ühtekuuluvuspoliitika rakendamise valdkonnas ELi e-side platvormi, et koguda kõik asjakohased andmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide kohta, mis võimaldab lõppkasutajatel anda rakendamisprotsessi ja saavutatud tulemuste kohta tagasisidet, mis ei piirduks projekti ja tehtud kulutuste napi kirjeldusega; on seisukohal, et selline platvorm lihtsustaks ka ühtekuuluvuspoliitikast teavitamise tõhususe hindamist;

o
o   o

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide rahvus- ja piirkondlikele parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 74, 14.3.2014, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0053.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0055.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.
(7) http://www.consilium.europa.eu/press-releases-pdf/2016/11/47244650399_et.pdf
(8) http://ec.europa.eu/regional_policy/et/information/publications/brochures/2014/ensuring-the-visibility-of-cohesion-policy-information-and-communication-rules-2014-2020.
(9) http://ec.europa.eu/COMMFrontOffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/67400.
(10) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/informing/dialog/2014/5_vandenbrande_report.pdf.
(11) http://cor.europa.eu/en/about/Documents/CoR-communication-plan-2016.pdf.
(12) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/policy/how/studies_integration/impl_partner_report_en.pdf.
(13) http://www.interregeurope.eu/fileadmin/user_upload/events/Rotterdam/pdf/Designing_communication_strategy.pdf.
(14) https://www.strukturalni-fondy.cz/getmedia/fdc8a04e-590d-47ac-9213-760d4ac76f75/V4_EU15_manazerske-shrnuti.pdf?ext=.pdf.
(15) http://www.eapn.eu/images/stories/docs/EAPN-position-papers-and-reports/2014-eapn-handbook-Give-a-voice-to-citizens-Guidelines-for-Stakeholder-Engagement.pdf.
(16) Euroopa piirkondlike avalik-õiguslike telekanalite kutseliit.
(17) Poola majandusarenguministeeriumi tellitud aruanne „How do EU-15 Member States benefit from the Cohesion Policy in the V4?“ („Kuidas saavad EL-15 liikmesriigid kasu ühtekuuluvuspoliitika rakendamisest Visegrádi riikides“), mis koostati ühtekuuluvuspoliitika rakendamisest Visegrádi riikides EL-15 riikidele tuleneva kasu järelhindamise ja prognoosi raames.

Õigusalane teave