Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2147(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0209/2017

Esitatud tekstid :

A8-0209/2017

Arutelud :

PV 12/06/2017 - 14
CRE 12/06/2017 - 14

Hääletused :

PV 13/06/2017 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0253

Vastuvõetud tekstid
PDF 383kWORD 65k
Teisipäev, 13. juuni 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamine
P8_TA(2017)0253A8-0209/2017

Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta resolutsioon programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (2016/2147(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (Euratom) nr 1314/2013 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad(3),

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1292/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta otsust nr 1312/2013/EL Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus innovaatilisemasse Euroopasse(6),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrusi (EL) nr 557/2014, 558/2014, 559/2014, 560/2014 ja 561/2014(7) ning nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrusi (EL) nr 642/2014(8) ja 721/2014(9), millega luuakse programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavad ühisettevõtted,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta(10) otsuseid nr 553/2014/EL, 554/2014/EL, 555/2014/EL ja 556/2014/EL, millega rajatakse artiklil 185 põhinevad avaliku sektori partnerlused, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames,

–  võttes arvesse ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma jaoks koostatud 3. veebruari 2017. aasta aruteludokumente(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2014. ja 2015. aasta seirearuandeid programmi „Horisont 2020“ kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa teadusruumi elluviimine ja edusammude seire“ (COM(2017)0035),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kaitsealane tegevuskava“ (COM(2016)0950),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegia rakendamine“ (COM(2016)0657),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178) ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0106),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Vastuste kohta aruandele, mille kõrgetasemeline eksperdirühm esitas seitsmenda raamprogrammi järelhindamise kohta“ (COM(2016)0005),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2014. aasta aruanne“ (COM(2015)0401),

–  võttes arvesse komisjoni 2014. ja 2015. aasta aruandeid „Integration of Social Sciences and the Humanities in Horizon 2020; participants, budgets and disciplines“ (Sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise kohta programmis „Horisont 2020“: osalejad, eelarved ja teadusharud),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Parem õigusloome innovatsioonipõhisteks investeeringuteks ELi tasandil“ (SWD(2015)0298),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa teadusruum: 2014. aasta eduaruanne“ (COM(2014)0575),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ (COM(2014)0339),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Teine aruanne tuumaenergia valdkonna hariduse ja koolituse olukorra kohta Euroopa Liidus“ (SWD(2014)0299),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatused: uus partnerlustel põhinev lähenemisviis suurte teaduslike väljakutsete ületamiseks ja innovatsiooni edendamiseks Euroopas“ (SWD(2014)0283),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühiste tehnoloogiaalgatuste raames asutatud ühisettevõtte Clean Sky, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte ning innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõtte teine vahehindamine“ (COM(2014)0252),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Ühiste tehnoloogiaalgatuste ning avaliku ja erasektori partnerluste rolli ja mõju programmi „Horisont 2020“ rakendamisel jätkusuutlike tööstuse muutuste nimel“(12),

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kohta(13),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi vahendite kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks(14),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel(15),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0209/2017),

A.  arvestades, et „Horisont 2020“ on ELi suurim tsentraalselt juhitav ja maailma suurim avalikest vahenditest rahastatav teadus- ja innovatsiooniprogramm;

B.  arvestades, et läbirääkimiste käigus programmi „Horisont 2020“ ja praeguse mitmeaastase finantsraamistiku teemal palus Euroopa Parlament 100 miljardit eurot, mitte 77 miljardit eurot, nagu kokku lepiti; arvestades, et eelarve näib olevat väga piiratud selleks, et programmis „Horisont 2020” täielikult ära kasutada tipptaseme teaduspotentsiaali ning käsitleda asjakohaselt probleeme, millega Euroopa ja maailma ühiskond praegu kokku puutuvad;

C.  arvestades, et ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma aruande ja 2017. aasta kolmandaks veerandiks kavandatud vahehindamisega seatakse 9. raamprogrammi ülesehituse ja sisu alused, mille kohta avaldatakse ettepanek 2018. aasta esimesel poolel;

D.  arvestades, et finants- ja majanduskriis oli programmi „Horisont 2020“ kujundamisel üks määravaid tegureid; arvestades, et uued probleemid, uued poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud paradigmad ja jätkuvad ülemaailmsed suundumused kujundavad tõenäoliselt järgmise raamprogrammi;

E.  arvestades, et raamprogramm peab põhinema Euroopa väärtustel, teaduslikul sõltumatusel, avatusel, mitmekesisusel, Euroopa kõrgetel eetikastandarditel, sotsiaalsel ühtekuuluvusel ning kodanike võrdsel ligipääsul programmi pakutavatele lahendustele ja vastustele;

F.  arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu ja ülemaailmse konkurentsivõimelisuse jaoks otsustavalt tähtsad; arvestades, et tipptasemel teaduse olulisus innovatsiooni ja pikaajaliste konkurentsieeliste jaoks peab kajastuma 9. raamprogrammi rahastamises;

Programmi „Horisont 2020“ ülesehitus, põhimõtted ja rakendamine

1.  on seisukohal, pärast kolme aasta möödumist programmi „Horisont 2020“ käivitamisest on Euroopa Parlamendil aeg kujundada seisukoht programmi vahehindamise kohta ja nägemus tulevasest 9. raamprogrammist;

2.  meenutab, et programmi „Horisont 2020“ eesmärk on aidata rajada teadmus- ja innovatsioonipõhine ühiskond ja majandus ning tugevdada teadus- ja tehnoloogiabaasi ja kokkuvõttes Euroopa konkurentsivõimet, võimendades teadus- ja arendustegevuse täiendavat rahastamist riiklikest ja erasektori vahenditest ning aidates saavutada eesmärki, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse moodustaksid 2020. aastaks 3 % SKPst; peab kahetsusväärseks, et EL investeeris 2015. aastal teadus- ja arendustegevusse ainult 2,03 % SKPst, kusjuures eri riikide konkreetsed näitajad jäid vahemikku 0,46–3,26 %(17), samas kui peamised rahvusvahelised konkurendid kulutavad teadus- ja arendustegevusele EList rohkem;

3.  tuletab meelde, et Euroopa teadusruum konkureerib otseselt parimate tulemustega teaduspiirkondadega maailmas ja et Euroopa teadusruumi tugevdamine on seetõttu Euroopa ühine kohustus; ergutab asjaomaseid liikmesriike piisavalt panustama, et täita eesmärk eraldada 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele; juhib tähelepanu asjaolule, et üldine suurendamine 3 % võrra annaks Euroopas teadus- ja innovatsioonivaldkonnale aastas lisaks üle 100 miljardi euro;

4.  rõhutab, et 7. raamprogrammi hindamise ja programmi „Horisont 2020“ seire põhjal on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm olnud väga edukas ning loob ELile selget lisaväärtust(18); sedastab, et endiselt on võimalusi raamprogrammi ja tulevaste programmide parendamiseks;

5.  on seisukohal, et edu aluseks on valdkondadevaheline ja koostööpõhine keskkond ning tipptasemele ja mõjule seatud nõuded;

6.  tõdeb, et raamprogrammi eesmärk on ergutada tööstussektorit osalema, et suurendada tööstuse investeeringuid teadus- ja arendustegevusse(19); märgib, et tööstuse, sealhulgas VKEde osalus, on oluliselt suurem kui 7. raamprogrammi puhul; tuletab sellegipoolest meelde, et töötus ei ole üldiselt piisavalt suurendanud oma osalust teadus ja arendustegevuses, nagu Barcelonas Euroopa Ülemkogu järeldustes kokku lepiti(20); palub komisjonil hinnata Euroopa lisaväärtust ja mõju üldsusele selliste tööstuspõhiste rahastamisvahendite puhul nagu ühised tehnoloogiaalgatused(21), mis moodustavad suure osa eelarvest, ning kõigi ühisalgatuste(22) sidusust, avatust ja läbipaistvust;

7.  nendib, et programmi eelarve, juhtimine ja rakendamine on hajutatud üle 20 erineva ELi asutuse vahel; tõstatab küsimuse, kas see toob kaasa liigsed raskused kooskõlastamisel, keerulise halduskorra ja dubleerimise; palub komisjonil töötada selle lihtsustamise nimel;

8.  nendib, et teine ja kolmas sammas keskenduvad liialt kõrgematele tehnoloogilise valmisoleku tasemetele ja see võib piirata suutlikkust võtta vastu murrangulisi uuendusi, mis on madalama tehnoloogilise valmisoleku tasemega teadusprojektide jaoks alles ees; nõuab hoolikat tasakaalustatust tehnoloogilise valmisoleku tasemete vahel, et edendada kogu väärtusahelat; on seisukohal, et tehnoloogilise valmisoleku tasemed võivad välistada mittetehnoloogilised innovatsioonivormid, mis luuakse alus- ja rakendusuuringute käigus, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas;

9.  palub komisjonil pakkuda tasakaalustatud kombinatsiooni väikestest, keskmise suurusega ja suurtest projektidest; märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektide keskmine eelarve on suurenenud ning et suuremate projektide puhul on ettepaneku koostamine ja projektijuhtimine koormavam, see aga soosib osalejaid, kellel on raamprogrammide valdkonnas suurem kogemus, tekitab takistusi uute osalejate jaoks ning koondab rahastuse piiratud arvu institutsioonide kätte;

Eelarve

10.  rõhutab, et praegune madal edukuse määr, alla 14 %(23), tähendab 7. raamprogrammiga võrreldes negatiivset suundumust; rõhutab, et taotluste kuhjumine ei võimalda rahastada suurt arvu väga kvaliteetseid projekte, ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kärpimine on seda probleemi süvendanud; kutsub komisjoni üles vältima täiendavate kärbete tegemist programmi „Horisont 2020“ eelarves;

11.  rõhutab, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide eelarve on surve all; avaldab kahetsust negatiivse mõju pärast, mida ELi eelarve maksekriis avaldas programmi rakendamisele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku esimeste aastate jooksul; märgib muu hulgas, et 2014. aastal toimus seoses konkursikutsetega kunstlik viivitamine 1 miljardi euro ulatuses, ning et uute programmide eelmaksete tase on oluliselt vähenenud; toonitab sellega seoses, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 15 rakendati programmi „Horisont 2020“ (2014–2015) puhul rahaliste vahendite varasemat eraldamist; rõhutab, et varem eraldatud rahalised vahendid on programmis täielikult ära kasutatud, mis näitab kõrget tulemuslikkust ja valmisolekut kasutada ära isegi suuremaid summasid; rõhutab, et selline vahendite varasem eraldamine ei muuda programmide üldist rahastamispaketti, mistõttu eraldatakse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse teises pooles vastavalt vähem assigneeringuid; kutsub eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni üles tagama tulevateks aastateks piisaval tasemel maksete assigneeringuid ja tegema kõik endast oleneva, et hoida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel ära uue maksekriisi tekkimist;

12.  rõhutab, et programm „Horisont 2020“ peab olema esmajoones toetuspõhine ja suunatud eelkõige alusuuringute ja teadusalaste koostööprojektide rahastamisele; toonitab, et teadusuuringud võivad olla erainvestorite jaoks riskantne investeering ja et teadusuuringute rahastamine toetuste kaudu on vajalik; rõhutab sellega seoses, et paljud avalikud asutused ei ole sageli õiguslikult võimelised laenu võtma; peab kahetsusväärseks suundumust, et mõnel juhul kasutatakse toetuste asemel pigem laenusid; tõdeb, et rahastamisvahendid peaksid olema kättesaadavad kõrge tehnoloogilise valmisoleku tasemega turulähedaste tegevuste jaoks InnovFini rahastamisvahendite raames ja väljaspool raamprogrammi (nt Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi kavade raames);

13.  rõhutab, et mitmed liikmesriigid ei pea kinni oma teadus- ja arendustegevuse investeeringutega seotud kohustustest; rõhutab, et eesmärk 3 % SKPst tuleb täita, ning loodab, et see eesmärk tõstetakse nii kiiresti kui võimalik samale tasemele, kui on ELi suurimatel konkurentidel maailmas; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles juhtima riiklikke strateegiaid selle eesmärgi saavutamiseks ning nõuab struktuurifondide konkreetsete osade määramist teadus- ja arendustegevusele ja programmidele, eelkõige investeeringuteks suutlikkuse suurendamisse, teadustaristusse ja palkadesse ning raamprogrammi ettepanekute ettevalmistamist ja projektide haldamist toetavasse tegevusse;

Hindamine

14.  kinnitab, et tipptase peaks jääma oluliseks hindamiskriteeriumiks raamprogrammi kõigis kolmes sambas, kuid samal ajal tuleks tähelepanu pöörata olemasolevatele „mõju“ ja „rakendamise kvaliteedi ja tõhususe“ kriteeriumidele, mis võivad aidata kindlaks määrata projekti ELi lisaväärtust; kutsub komisjoni seetõttu üles kaaluma viise, kuidas võtta „mõju“ ja „rakendamise kvaliteedi ja tõhususe“ kriteeriumide puhul arvesse ELi alaesindatud piirkondade vähest kaasatust, selliste alaesindatud teadusvaldkondade nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste kaasamist ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud teadustaristu kasutamist, mis on oluline Euroopa teadusruumi edukaks rakendamiseks ning raamprogrammide ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise sünergia loomiseks;

15.  nõuab hindajatelt paremat ja läbipaistvat hindamist ja kvaliteedikontrolli; rõhutab vajadust parandada kogu hindamisprotsessi vältel osalejatele antavat tagasisidet ning asjaolu, et arvesse tuleb võtta mitteedukate taotlejate kaebuseid selle kohta, et hindamiskokkuvõtted ei ole piisavalt põhjalikud ja neis pole selgelt öeldud, mida peaks edu saavutamiseks teisiti tegema; kutsub seetõttu komisjoni üles avaldama koos konkursikutsega üksikasjalikke hindamiskriteeriume, esitama osalejatele üksikasjalikumaid ja informatiivsemaid hindamiskokkuvõtteid ning korraldama projektikonkursse ülemäärast taotlemist vältival viisil, kuna see mõjub negatiivselt teadlaste motivatsioonile ja programmi mainele;

16.  kutsub komisjoni üles mõistet „mõju“ laiemalt määratlema, võttes arvesse nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid tagajärgi; rõhutab, et alusuuringute projektide mõju hindamine peaks jääma paindlikuks; palub komisjonil säilitada alt üles ja ülalt alla konkursside tasakaal ning analüüsida, milline hindamismenetlus (ühe- või kaheastmeline) on taotluste liiga suure arvu vältimiseks ja kvaliteetsete teadusuuringute teostamiseks kasulikum;

17.  palub komisjonil jätkusuutlikkuse kontekstis hinnata, millises ulatuses oleks mõistlik suurem keskendumine konkreetsele valdkonnale;

18.  palub komisjonil muuta osalejate portaal lihtsamini kättesaadavaks ja laiendada siseriiklike kontaktpunktide võrgustikku, eraldades selle tarbeks rohkem vahendeid, et tagada projekti ettepanekute esitamise ja hindamise etapis tõhusalt toimiv tugiteenus eelkõige mikro- ja väikestele ettevõtjatele;

19.  on seisukohal, et Euroopa Teadusnõukogu peaks osalema enam koostööprojektides kõikjal Euroopas ning eelkõige kaasama väikese suutlikkusega piirkondi ja asutusi, et levitada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikat ja oskusteavet kogu ELis;

Valdkonnaülesed küsimused

20.  märgib, et sidusrühmad kiidavad laialdaselt heaks programmi „Horisont 2020“ struktuuri ja konkreetselt ühiskondlike probleemide lahendamise käsituse; palub komisjonil jätkuvalt edendada ühiskondlike probleemide lahendamise käsitust ja rõhutab ülikoolide, teadusorganisatsioonide, tööstusharude (eriti VKEde) ja muude osalejate vaheliste teadusalaste koostööprojektide tähtsust; palub komisjonil hinnata ühiskonnaprobleemide asjakohasust ja individuaalseid eelarveid raamprogrammi rakendamise ajal valitsevas majandus-, sotsiaal- ja poliitilises kontekstis ja tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga;

21.  tunnustab komisjoni jõupingutusi halduskorra lihtsustamisel ning konkursikutse avaldamise ja toetuse eraldamise vahelise aja vähendamisel; palub komisjonil jätkata jõupingutusi bürokraatia vähendamiseks ja halduskorra lihtsustamiseks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta kasutusele kindlasummalised maksed, et lihtsustada haldus- ja auditeerimiskorda;

22.  palub komisjonil hinnata, kas programmi „Horisont 2020“ jaoks kasutusele võetud uue, lihtsustatud toetusmudeliga on kaasnenud ettenähtud viisil tööstusharude suurem osalemine; nõuab sellega seoses rahastamismudeli tõhususe hindamist;

23.  kutsub komisjoni üles kontrollima, millises ulatuses võib osalemiseeskirjades kindlaksmääratud süsteemi asemel riiklike ja omaarveldussüsteemide kasutamisega kaasneda oluliselt lihtsam kontrollimenetlus ning seega Euroopa toetusprojektide puhul väljamaksete tegemisel veamäära alanemine; kutsub seetõttu üles tegema Euroopa Kontrollikojaga tihedamat koostööd ning viima võimaluse korral läbi ühtse auditi;

24.  tõdeb, et koostoime fondide vahel on investeeringute tõhustamiseks ülioluline; rõhutab, et aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiad on oluline vahend koostoime suurendamiseks, et luua riiklikke ja piirkondlikke raamistikke investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, ning neid tuleb seetõttu edendada ja tugevdada; peab kahetsusväärseks, et koostoime täielikule optimeerimisele on olulisi takistusi(24); soovib seetõttu struktuuri- ja investeerimisfondidest ja raamprogrammist rahastatavate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprojektide eeskirjade ja menetluste ühtlustamist ning märgib, et kvaliteedimärgise kava tõhus kasutamine on võimalik ainult juhul, kui eespool nimetatud tingimused on täidetud; kutsub komisjoni üles eraldama osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate koostoimeks programmiga „Horisont 2020“; palub komisjonil riigiabi eeskirjad läbi vaadata ja tagada, et struktuurifondidest rahastatavad teadus- ja arendustegevuse projektid oleksid raamprogrammi korra kohaselt õigustatud, kindlustades samal ajal läbipaistvad menetlused; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada täiendavuse põhimõtte korrektne kohaldamine, mis praktikas tähendab, et ELi vahendid ei tohiks asendada riiklikke või samaväärseid kulutusi liikmesriigi piirkondades, kus see põhimõte kehtib;

25.  märgib, et Euroopa teadusruumi edukaks rakendamiseks on vaja ära kasutada kõigi liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kogu potentsiaali; tunnistab programmiga „Horisont 2020“ seoses osalemislõhet, millega tuleb tegeleda nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohandama olemasolevaid vahendeid või võtma vastu uusi meetmeid selle lõhe kõrvaldamiseks, näiteks looma teadustöötajate võrgustikke; kiidab heaks tipptasemel teadmiste levitamise ja osalemise laiendamise poliitika; kutsub komisjoni üles hindama, kas kolm laiendamisvahendit on saavutanud oma konkreetsed eesmärgid: tagada piisav eelarve ja tasakaalustatud vahendid, et kõrvaldada olemasolev ebavõrdsus ELi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja selged eeskirjad, mis võimaldavad kvaliteedimärgise kava täielikult rakendada ja uurima koostoime loomise rahastamist; kutsub komisjoni üles looma mehhanisme, mis võimaldaksid kaasata teadusuuringute raamprogrammi projektidesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu rahastatud teadustaristut; nõuab, et vaadataks läbi näitajad, millega määratletakse „alaesindatud“ riigid ja piirkonnad, ning nende riikide ja piirkondade loetelu korrapärast kontrollimist raamprogrammi rakendamise ajal;

26.  märgib, et komisjoni programmi „Horisont 2020“ rakendamist 2014. ja 2015. aastal käsitlevate aastaaruannete kohaselt eraldati EL 15-le kokku 88,6 % rahalistest vahenditest ning rahastus EL 13-le oli kõigest 4,5 %, st isegi väiksem kui assotsieerunud riikidele eraldatud vahendid (6,4 %);

27.  tunneb heameelt jõupingutuste üle kindlustada paremad sidemed Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi vahel, et lihtsustada teadlaste uue põlvkonna koolitamist; tõdeb, kui tähtis on kaasata loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkond ning teadustöö ja ettevõtluse alased oskused liikmesriikide põhi- ja keskkoolihariduse süsteemidesse, et julgustada noori neid oskusi arendama, kuna teadus- ja arendustegevust tuleks käsitleda pigem struktuurselt, mitte tsükliliselt ega ajaliselt; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama noorte teadlaste tööhõive stabiilsust ja atraktiivsust;

28.  rõhutab tööstuse ning ülikooli- ja teadusasutuste vahelise tihedama koostöö olulisust, et edendada ülikoolides ja teaduskeskustes eristruktuuride moodustamist, mille ülesandeks on luua tihedamad suhted tootmissektoriga;

29.  rõhutab, et üleilmne koostöö on oluline vahend Euroopa teadustegevuse tugevdamiseks; kinnitab, et 7. raamprogrammi käigus saavutatud 5 %-line rahvusvahelise osaluse määr langes programmi „Horisont 2020“ puhul 2,8 %-le; meenutab, et raamprogramm peaks aitama tagada, et Euroopa jääb üleilmses ulatuses oluliseks toimijaks, ning rõhutab ühtlasi teadusliku diplomaatia tähtsust; palub komisjonil raamprogrammis läbi vaadata rahvusvahelise koostöö tingimused ja võtta kasutusele konkreetsed ja viivitamatud meetmed ning pikaajaline strateegiline visioon ja struktuur selle eesmärgi toetamiseks; tunnustab sellega seoses selliseid algatusi nagu BONUS ja PRIMA;

30.  rõhutab vajadust tugevdada 9. raamprogrammi raames rahvusvahelist koostööd ja levitada teadusdiplomaatiat;

31.  tuletab meelde, et sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine tähendab sotsiaal- ja humanitaarteadusuuringuid valdkondadevahelistes projektides, mitte tagantjärele lisandusi muus osas tehnoloogilistele projektidele, ning et ELi kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks on tarvis metoodilisi teadusuuringuid, mis keskenduksid sotsiaal- ja humanitaarteadustele sisulisemalt; märgib, et sotsiaal- ja humanitaarteadused on praeguses raamprogrammis alaesindatud; kutsub komisjoni üles tugevdama sotsiaal- ja humanitaarteadlaste võimalusi osaleda raamprogrammi valdkondadevahelistes projektides ning tagama sotsiaal- ja humanitaarteaduslike teemade piisava rahastamise;

32.  tõstab programmi „Horisont 2020“ puhul esile teadusuuringute ja innovatsiooni tasakaalustatust ja nõuab samalaadse lähenemisviisi rakendamist järgmises raamprogrammis; tunnustab Euroopa innovatsiooninõukogu loomist(25), kuid toonitab, et see ei tohiks põhjustada teadusuuringute lahutamist innovatsioonist ega rahastamise edasist killustumist; rõhutab asjaolu, et programm „Horisont 2020“ ei keskendu vajalikul määral madalseisust – nn surmaorust ülesaamisele ja see on peamine takistus prototüüpide masstootmisse viimisel;

33.  palub komisjonil täpsustada Euroopa innovatsiooninõukogu eesmärke, instrumente ja toimimist ning rõhutab innovatsiooninõukogu katseprojektide tulemuste hindamise vajadust; palub komisjonil Euroopa innovatsiooninõukogu vastutusvaldkonna jaoks välja pakkuda tasakaalustatud instrumentide kombinatsiooni; rõhutab, et innovatsiooninõukogu ei tohiks mingil juhul asendada teist sammast ning et teist sammast ei tohiks välja arendada eraldiseisvaks toetusvahendiks, vaid see peaks jätkuvalt keskenduma teaduskoostööle; rõhutab vajadust säilitada ja tugevdada VKEde vahendit ja vahendit „Innovatsiooni kiirtee“; kutsub komisjoni üles kavandama mehhanisme VKEde paremaks kaasamiseks 9. raamprogrammi suurematesse valdkondadevahelistesse projektidesse, et nende potentsiaali täies ulatuses rakendada; palub komisjonil jätta teadmis- ja innovaatikakogukonnad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi olemasolevasse struktuuri, rõhutades sellega läbipaistvuse ja sidusrühmade ulatusliku kaasamise tähtsust, ning palub analüüsida, kuidas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad võiksid suhestuda Euroopa innovatsiooninõukoguga; palub komisjonil koostöös Euroopa innovatsiooninõukoguga kavandada erariskikapitali investeeringute raamistiku, et soodustada Euroopas riskikapitali investeeringuid;

34.  tunnustab algatusi, mis ühendavad era- ja avalikku sektorit teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimise eesmärgil; rõhutab vajadust tõhustada ELi-poolset juhtimist avaliku sektori teadusuuringute vajaduste prioriseerimiseks ja vajadust tagada programmi „Horisont 2020“ investeeringute piisav läbipaistvus, jälgitavus ja õiglane tasuvus avaliku sektori jaoks, pidades silmas lõpptoodete vastuvõetavat hinda, kättesaadavust ja sobivust eelkõige teatavates tundlikes valdkondades, nagu tervishoid, ning kaitstes avalikke huve ja õiglast sotsiaalset mõju; kutsub komisjoni üles jätkama mehhanismide uurimist, jälgides eelkõige kõigi raamprogrammist toetatavate projektide pikaajalist ärakasutamist, kus oleks ühendatud õiglane tasuvus avaliku sektori jaoks ja tööstuse osalust soodustavad stiimulid;

35.  on rahul, et avatud juurdepääs on nüüd programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõte; toonitab, et programmi „Horisont 2020“ projektidega seotud väljaannete arv kuni 2016. aasta detsembrini(26) näitab, et vaja on uusi andmete ja teadmiste levitamise meetmeid, et võimalikult palju uurimistulemusi ja teaduslikku informatsiooni kättesaadavaks teha; palub komisjonil läbi vaadata paindlikkuskriteeriumid, mis võivad selle eesmärgi saavutamist takistada, ning tõhustada teadmisi ja arengut;

36.  kiidab heaks avatud teadusandmete katseprojekti rahastuse kui esimese sammu nn avatud teaduse pilve suunas; tunnustab e-taristu ja superarvutite asjakohasust ja potentsiaali, avaliku ja erasektori sidusrühmade ning kodanikuühiskonna kaasatuse vajadust ja kodanike teadusalgatuste tähtsust selle tagamisel, et ühiskond etendaks probleemide määratlemisel ja käsitlemisel ning ühiselt lahenduste leidmisel aktiivsemat osa; kutsub komisjoni ning avaliku ja erasektori teaduskogukonda üles uurima uusi mudeleid, mis ühendavad erasektori pilve- ja võrguressursse ja avaliku sektori e-taristuid, ning kodanikukesksete tegevuskavade käivitamist teaduse ja innovatsiooni valdkonnas;

37.  tunnustab komisjoni hiljuti kasutusele võetud innovatsioonikeskuste kava, kuna need tugevdavad veelgi Euroopa innovatsioonimaastikku, aidates ettevõtetel, eelkõige VKEdel, parandada oma ärimudelit ja tootmisprotsessi;

38.  kutsub riiklikke kontaktpunkte üles aktiivsemalt osalema kvaliteedimärgise saanud projektide edendamises ja aitama nende jaoks leida teisi avaliku- ja erasektori rahastamisallikaid, milleks tuleks tugevdada riiklike kontaktpunktide võrgustiku sisest koostööd selles valdkonnas;

Soovitused 9. raamprogrammi kohta

39.  on veendunud, et ELil on potentsiaali saada maailma juhtivaks üleilmseks teadusuuringute ja teaduse keskuseks; on ka veendunud, et majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni soodustamiseks tuleks 9. raamprogramm võtta üheks Euroopa prioriteediks;

40.  tunnustab programmi „Horisont 2020“ edu ja võimendustegurit 1:11; palub komisjonil teha ettepaneku suurendada 9. raamprogrammi eelarvet 120 miljardi euroni; leiab, et peale eelarve suurendamise on vaja innovatsiooni siduvat raamistikku, ja kutsub seoses sellega komisjoni üles täpsustama innovatsiooni ja selle eri liikide mõistet;

41.  märgib, et ELi ees on palju olulisi ja dünaamilisi ülesandeid, ja kutsub komisjoni üles tagama koos Euroopa Parlamendiga kolmanda samba jaoks tasakaalustatud ja paindlik vahendite kogum, mis vastaks esilekerkivate probleemide dünaamilisele olemusele; juhib tähelepanu vajadusele tagada piisav eelarve konkreetsete ülesannete jaoks 3. samba raames, samuti vajadusele hinnata korrapäraselt nende ülesannete asjakohasust;

42.  kutsub komisjoni üles säilitama 9. raamprogrammis piisava tasakaalu alusuuringute ja innovatsiooni vahel; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada teaduskoostööd; rõhutab, et oluline on koostööprojektidesse ja innovatsiooni paremini kaasata VKEd;

43.  soovitab komisjonil tugevdada 9. raamprogrammi ning teiste Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise vahendite koostoimet ning nende vahendite puhul nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ja tihedas koostöös liikmesriikidega kasutusele võtta ühtlustatud instrumendid ja reeglid; palub komisjonil võtta ka tulevastes raamprogrammides arvesse standardimise olulist osa innovatsiooni valdkonnas;

44.  märgib, et 9. raamprogrammiga tuleks lahendada võimalik taotluste kuhjumise ja väikese edukuse määraga seonduv probleem, millega puututi kokku programmi „Horisont 2020“ puhul; soovitab kaaluda kahest etapist koosneva hindamissüsteemi taastamist, mille esimene etapp on ühtne ja teine etapp individuaalne, keskendunud konkreetsetele taotlejatele; kutsub komisjoni üles tagama piisavalt täielikud hindamiskokkuvõtted, kus näidatakse ka, kuidas saaks ettepanekut parandada;

45.  rõhutab, et Euroopa lisaväärtus peab jääma teadusuuringute raamprogrammi üheks vaieldamatuks põhielemendiks;

46.  palub komisjonil järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kaitse- ja tsiviilotstarbelised teadusuuringuid lahus hoida, et tagada kaks eraldiseisvat programmi, millel mõlemal on omaette eelarve, nii et see ei mõjutaks 9. raamprogrammi tsiviilotstarbeliste uuringute eelarvelisi eesmärke; palub komisjonil sellega seoses esitada parlamendile võimalikud moodused, kuidas kooskõlas aluslepingutega rahastada tulevast kaitseuuringute programmi, millel peaks olema eraldi eelarve uute vahenditega ja erireeglitega; rõhutab sellega seoses parlamentaarse järelevalve tähtsust;

47.  leiab, et tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate programmil on suurepärased tulevikuväljavaated ja see on hea vahend uuenduslike ideede ja oskusteabe levitamiseks riikide ja piirkondade tasandil;

48.  rõhutab seoses Pariisi kokkuleppe ja ELi kliimaeesmärkidega vajadust seada prioriteediks kliimamuutusi käsitlevate teadusuuringute ja kliimaandmete kogumise süsteemi rahastamine, eelkõige seetõttu, et USAs vähendatakse märkimisväärselt keskkonnauuringutega tegelevate teadusasutuste eelarvet;

49.  rõhutab, et teadusuuringute ja innovatsiooni 9. raamprogramm peaks aitama tugevdada ELi ühiskonna arengut ja konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning genereerida uusi teadmisi ja innovatsiooni, et leida lahendusi Euroopa peamistele probleemidele ja liikuda edasi Euroopa kestliku teadusruumi väljaarendamise suunas; hindab sellega seoses positiivselt raamprogrammi praegust sammastest koosnevat struktuuri ja kutsub komisjoni üles seda struktuuri järjepidevuse ja prognoositavuse tagamiseks säilitama; palub komisjonil seetõttu jätkata tööd, et suurendada programmi sidusust, lihtsust, läbipaistvust ja selgust, täiustada hindamisprotsessi, vähendada killustatust, dubleerimist ja vältida tarbetut halduskoormust;

50.  tunnistab, et haldusülesanded ja teadusuuringud on suures osas teineteist välistavad; rõhutab seetõttu, et oluline on hoida aruandekohustused minimaalses mahus, et liigne bürokraatia ei takistaks innovatsiooni ning oleks tagatud 9. raamprogrammi vahendite tulemuslik kasutamine ja samal ajal ka teadusuuringute sõltumatus; kutsub komisjoni üles võtma tõhusamaid meetmeid lihtsustamiseks;

51.  märgib, et komisjon räägib üha sagedamini toodangupõhisest toetusest; palub komisjonil täpsemalt määratleda mõiste „toodang“;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama sünergiat raamprogrammi ja muude fondide vahel ning tegelema teadusuuringute puudujääkide probleemiga teatavate liikmesriikide lähenemispiirkondades, rakendades täiendavuse põhimõtet; peab kahetsusväärseks, et rahaeraldised struktuuri- ja investeerimisfondidest võivad viia teadus- ja arendustegevuse riiklike kulutuste vähendamiseni piirkondades, kus neid fonde rakendatakse, ja rõhutab, et fondidest eraldatavad vahendid peavad olema täienduseks riiklikele kulutustele; palub ka komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku rahastamist käsitataks investeeringuna tulevikku ja mitte kuluna;

53.  märgib, et tulemuslik investeerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni struktuurifondide raames on võimalik üksnes siis, kui liikmesriikides on ettevalmistused korralikult tehtud; nõuab seetõttu riigipõhiste struktuurireformide soovituste ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute tihedamat seostamist;

54.  rõhutab vajadust uute tippkeskuste ja -piirkondade järele ning Euroopa teadusruumi jätkuva arendamise tähtsust; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada raamprogrammi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide parem koostoime; nõuab poliitikat, mis aitaks kõrvaldada selliseid takistusi nagu madalamad palgad ida- ja lõunapoolsetes liikmesriikides, et vältida ajude äravoolu; nõuab, et projekti tipptaset peetaks tähtsamaks kui juhtivate nn eliitkeskuste tipptaset;

55.  on seisukohal, et on tarvis tugevamaid stiimuleid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks investeeringuteks teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kui selle kohta on tehtud riigipõhised soovitused või on välja selgitatud puudused; märgib, et aastatel 2014–2020 suunatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu teadusuuringutesse ja innovatsiooni 65 miljardit eurot; teeb seetõttu ettepaneku, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemusreservi liikmesriikides kasutataks nii, et oluline osa struktuurifondidest saadavast tulust investeeritakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

56.  tunnustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ heatasemelist koostoimet tõendava kvaliteedimärgise põhimõtet ja potentsiaali, kuid märgib, et ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu liikmesriikides ei rakendata seda praktikas piisavalt; on seisukohal, et programmi „Horisont 2020” kaudu rahastamiseks esitatud projekte, mis on hinnatud rangetele valiku- ja hindamiskriteeriumidele vastavaks, kuid mida ei olnud võimalik rahastada eelarvepiirangute tõttu, tuleks rahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest, kui need vahendid on selleks kättesaadavad; rõhutab, et selline mehhanism tuleks luua ka ühiste teadusprojektide jaoks;

57.  kutsub komisjoni üles pakkuma 9. raamprogrammi kaudu noortele teadlastele rohkem toetust, näiteks üleeuroopaliste suhtlusvõrgustike loomise vahendeid, ja tugevdama rahastamiskavasid karjääri alustavatele teadlastele, kellel on pärast doktorikraadi saamist töökogemust alla kolme aasta;

58.  märgib, et Marie Skłodowska-Curie meetmed on teadlaste hulgas laialt tuntud rahastamisallikas, mis soodustab teadlaste liikuvust ja noorte teadlaste arengut; on seisukohal, et järjepidevuse huvides oleks soovitatav jätkata Marie Skłodowska-Curie meetmete rahastamist 9. raamprogrammi kaudu;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi soodustama erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, kusjuures need peavad avaliku sektori investeeringuid täiendama, mitte asendama; tuletab meelde, et kaks kolmandikku SKP 3 %-st, mis on kavas rakendada teadus- ja arendustegevuse vajadusteks, peaks tulema erasektorist(27); tunnustab tööstuse senist panust ning kutsub erasektorit üles – võttes arvesse üldiselt nappe ressursse avaliku sektori investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse – suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning avatud juurdepääsu ja avatud teadusse, palub komisjonil kindlaks määrata suurtööstuse osalemise määr (laenude või toetuste kaudu või omal kulul), sõltuvalt konkreetse projekti Euroopa lisaväärtuse ulatusest ja projekti potentsiaalist toimida VKEsid hoogustava jõuna, ning võttes samal ajal arvesse iga sektori iseärasusi ja vajadusi; palub komisjonil jälgida mitterahalisi makseid, tagamaks, et tegemist on tegelike ja uute investeeringutega;

60.  kutsub komisjoni üles parandama 9. raamprogrammi projektide puhul era- ja avaliku sektori koostööreeglite läbipaistvust ja selgust, järgides hindamise tulemusi ja sellel põhinevaid soovitusi; palub komisjonil kontrollida ja hinnata praeguseid avaliku ja erasektori partnerluse tarbeks mõeldud vahendeid;

61.  rõhutab asjaolu, et vaatamata VKE instrumendile tuleks tööstuse kaasamist jätkuvalt toetada, kuna tööstusel on vajalikud teadmised paljudes valdkondades ja tööstuse rahaline panus on suur;

62.  peab kahetsusväärseks programmi „Horisont 2020“ soolise võrdõiguslikkuse mõõtme vallas saavutatud vahelduvaid tulemusi, kuna ainsa eesmärgina suudeti kindlustada naiste osakaal nõuanderühmades, samas kui naiste osa projekti hindamiskomisjonides ja koordinaatorite hulgas ning teadus- ja innovatsioonitegevuse sisu sooline mõõde jäävad allapoole eesmärgiks seatud taset; rõhutab vajadust parandada 9. raamprogrammis naiste osalemist ja soolise aspekti arvestamist ja saavutada programmi „Horisont 2020“ käsitlevas määruses sätestatud sihttasemed ning palub komisjonil teha uuringu tõkete või raskuste kohta, mis võivad tingida naissoo alaesindatuse programmis; kutsub liikmesriike üles looma Euroopa teadusruumi eesmärkidele vastavalt sooliselt tasakaalustatud õiguskeskkonda ja poliitilist keskkonda ning pakkuma muutusteks stiimuleid; tunnustab komisjoni soolise võrdõiguslikkuse suuniseid seoses programmiga „Horisont 2020“(28); tuletab meelde, et vastavalt nendele suunistele on sooline tasakaalustatus üks määrav tegur, et teha eelistus võrdse tulemusega künnise ületanud ettepanekute hulgast;

63.  märgib, et järgmises raamprogrammis tuleb arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumist ja selle mõju; nendib, et teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele tulevad kasuks selged ja stabiilsed pikaajalised raamistikud ning et Ühendkuningriik on teaduse valdkonnas ühel juhtival kohal; soovib, et Ühendkuningriigi ja ELi vahelised võrgustikud ja koostöö teadusuuringute vallas jätkuksid ning et teatavatest tingimustest sõltuvalt leitaks kiiresti stabiilne ja rahuldav lahendus, millega tagataks, et EL ei kaota programmiga „Horisont 2020“ ja 9. raamprogrammiga saadud teaduslikke tulemusi;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 948.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 174.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 892.
(7) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54-178.
(8) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.
(9) ELT L 192, 1.7.2014, lk 1.
(10) ELT L 169, 7.6.2014, lk 1-53.
(11) http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/hlg_issue_papers.pdf.
(12) ELT C 34, 2.2.2017, lk 24.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0052.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0075.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0311.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0320.
(17) Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta veebruari uuring „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Hinnang rakendamisele Euroopas.“
(18) Vastu võeti üle 130 000 projektitaotluse, kinnitati 9 000 toetust, osalejaid oli 50 000 ja ELi rahastus 15,9 miljardit eurot.
(19) Kaks kolmandikku SKP 3 % osast, mis on ette nähtud teadus- ja arendustegevuseks, peaks tulema tööstuselt. Vt Eurostati erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud: http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsc00031&plugin=1
(20) http://ec.europa.eu/invest-in-research/pdf/download_en/barcelona_european_council.pdf
(21) Kokku hõlmavad seitse ühist tehnoloogiaalgatust programmi „Horisont 2020“ rahalistest vahenditest üle 7 miljardi euro suuruse osa, mis on ligikaudu 10 % kogu „Horisont 2020“ eelarvest ja enam kui 13 % raamprogrammi taotlusvoorude jaoks tegelikult saadaolevatest rahalistest vahenditest (seitsme aasta jooksul u 8 miljardit eurot aastas).
(22) Vt nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldusi.
(23) Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta veebruari uuring „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Hinnang rakendamisele Euroopas.“
(24) Suur teadustaristu kuulub Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse ja vastab fondi eesmärkidele, kuid riiklikult jaotatavaid ERFi rahalisi vahendeid ei saa selle kaasrahastamiseks kasutada; uue teadustaristu rajamise kulud on ERFist rahastatavad, kuid tegevus- ja personalikulud mitte.
(25) Komisjoni teatis „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733).
(26) OpenAIRE aruanne: programmi „Horisont 2020“ kokku 10 684 projektist on lõpetatud 2017 (19 %) ja pooleli 8667. OpenAIRE on tuvastanud 6133 väljaannet, mis on seotud programmi „Horisont 2020“ 1375 projektiga.
(27) Vt nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldusi.
(28) Vt soolise võrdõiguslikkuse suuniseid seoses programmiga „Horisont 2020“.http://eige.europa.eu/sites/default/files/h2020-hi-guide-gender_en.pdf

Õigusalane teave