Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2003(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0195/2017

Esitatud tekstid :

A8-0195/2017

Arutelud :

PV 14/06/2017 - 20
CRE 14/06/2017 - 20

Hääletused :

PV 15/06/2017 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0271

Vastuvõetud tekstid
PDF 207kWORD 64k
Neljapäev, 15. juuni 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa jagamismajanduse tegevuskava
P8_TA(2017)0271A8-0195/2017

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (2017/2003(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(1),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni väikeste transpordiettevõtjate uute võimaluste ja koostööl põhinevate ärimudelite kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu kõrgetasemelise konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühma 12. septembri 2016. aasta kohtumist ja eesistujariigi aruteludokumenti sellel teemal(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 29. septembri 2016. aasta kohtumist ja selle tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(5) (teenuste direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(7),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. mai 2016. aasta töödokumenti ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise suuniste kohta (SWD(2016)0163),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(9),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust „Jagamismajandus ja veebiplatvormid: linnade ja piirkondade ühine seisukoht“(10),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. detsembri 2016. aasta arvamust jagamismajanduse kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8‑0195/2017),

A.  arvestades, et jagamismajandus on kasutajate, tehingute ja tulu poolest viimastel aastatel kiiresti kasvanud, muutnud seeläbi toodete ja teenuste pakkumise viisi ja pannud proovile paljudes valdkondades kinnistunud ärimudelid;

B.  arvestades, et jagamismajandus on Euroopa Liidu kodanikele sotsiaalselt kasulik;

C.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse peamine tõukejõud ning nende osakaal kõikide mittefinantssektori ettevõtjate hulgas oli 2014. aasta andmetel 99,8 % ning nende arvele langes kaks kolmandikku kõigist töökohtadest;

D.  arvestades, et vaid 1,7 % ELi ettevõtetest kasutab täiustatud digitaaltehnoloogia kõiki võimalusi ning 41 % ei kasuta neid üldse; arvestades, et kõigi majandussektorite digiteerimine on ELi konkurentsivõime säilitamise ja suurendamise seisukohalt kriitilise tähtsusega;

E.  arvestades, et komisjoni hiljutine uuring näitab, et 17 % Euroopa tarbijatest on kasutanud teenuseid, mida pakub jagamismajandus, ja 52 % on pakutavatest teenustest teadlikud(12);

F.  arvestades, et jagamismajanduse tööhõivemahu kohta ei ole ametlikke statistilisi andmeid;

G.  arvestades, et jagamismajandus pakub noortele, rändajatele, osaajaga töötajatele ja eakatele võimalusi tööturule pääsemiseks;

H.  arvestades, et jagamismajanduse mudelid võivad aidata suurendada naiste osalust tööturul ja majanduses, pakkudes võimalusi paindlikeks ettevõtlus- ja tööhõivevormideks;

I.  arvestades, et kuigi komisjoni hiljutine teatis Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta on hea lähtealus selle valdkonna tulemuslikuks edendamiseks ja reguleerimiseks, tuleb tulevastesse valdkonna analüüsidesse ja soovitustesse lisada soolise võrdõiguslikkuse mõõde ja kajastada asjakohaste diskrimineerimisvastaste õigusaktide sätteid;

J.  arvestades, et sotsiaalse õigluse ja kaitse edendamine, mis on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9, on ka ELi siseturu eesmärk;

Üldised märkused

1.  väljendab heameelt Euroopa jagamismajanduse tegevuskava käsitleva teatise üle ja rõhutab, et see peaks olema esimene samm tasakaalustatud, kõikehõlmavama ja põhjapanevama ELi jagamismajanduse strateegia suunas;

2.  usub, et kui jagamismajandust arendatakse vastutustundlikult, loob see olulisi võimalusi kodanikele ja tarbijatele, kes saavad kasu tihedamast konkurentsist, kohandatud teenusest, laienenud valikust ja madalamatest hindadest; rõhutab, et majandus kasvab asjaomases sektoris tarbijate toel ja see annab tarbijatele aktiivsema rolli;

3.  rõhutab, et ettevõtetel tuleb võimaldada kasvada, kaotades takistused, dubleerimise ja killustatuse, mis pidurdab piiriülest arengut;

4.  ergutab liikmesriike tagama õigusselguse ning mitte pidama jagamismajandust ohuks traditsioonilisele majandusele; rõhutab, et jagamismajanduse reguleerimisel on oluline hõlbustada ja anda võimalusi, mitte piirata;

5.  nõustub, et jagamismajandus loob uusi ja huvitavaid ettevõtlusvõimalusi, töökohti ja majanduskasvu ning täidab sageli olulist osa majandussüsteemi muutmisel nii tõhusamaks kui ka sotsiaalselt jätkusuutlikumaks ja keskkonnasäästlikumaks, võimaldades jagada paremini ressursse ja vahendeid, mis on muidu alakasutatud, ning aidates sellega kaasa ringmajandusele üleminekule;

6.  tunnistab samal ajal, et jagamismajandus võib olulisel määral mõjutada väljakujunenud reguleeritud ärimudeleid paljudes strateegilistes sektorites, nagu transport, majutus, toitlustus, teenused, jaekaubandus ja rahandus; mõistab, millised probleemid kaasnevad olukorraga, kus sarnastele ettevõtjatele kehtivad eri õigusnormid; usub, et jagamismajandus suurendab tarbijate mõjuvõimu, pakub uusi töövõimalusi ja võib parandada maksukuulekust, kuid rõhutab siiski, kui oluline on tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse, kaitsta täielikult töötajate õigusi ning tagada maksukuulekus; tunnistab, et jagamismajandus mõjutab nii linna- kui ka maakeskkonda;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtjatel, tarbijatel ja ametiasutustel ei ole selge, kuidas kehtivaid norme mõnes valdkonnas rakendada, ning seega on vaja tegeleda õiguslikult reguleerimata küsimustega; tunneb muret ühtse turu killustumise ohu pärast; on teadlik, et asjakohase reguleerimiseta võivad need muutused põhjustada õiguskindlusetust kehtivate normide suhtes ja takistada üksikisikute õiguste ning tarbijakaitse kasutamist; on seisukohal, et normid peavad vastama digitaalajastu eesmärgile ning on sügavalt mures selle pärast, et õiguskindlusetus ja liiga keerulised normid mõjuvad jagamismajanduses osalevatele Euroopa idufirmadele ja mittetulundusühendustele negatiivselt;

8.  on seisukohal, et jagamismajanduse õitsenguks ELis tuleb välja töötada dünaamilise, selge ja vajaduse korral ühtlustatud õiguskeskkond ning luua võrdsed konkurentsitingimused;

Jagamismajandus ELis

9.  rõhutab, et jagamismajandust tuleb käsitleda mitte ainult uute ärimudelite kogumina kaupade ja teenuste pakkumiseks, vaid ka majanduse ja ühiskonna integreerimise uue vormina, kus pakutavad teenused põhinevad mitmesugustel ühendatud majandus- ja sotsiaalsetel suhetel ning luuakse uusi kogukonnavorme ja ettevõtlusmudeleid;

10.  märgib, et Euroopas on jagamismajandusel mõned eriomadused ja need kajastavad ka Euroopa ettevõtlusstruktuuri, mis koosneb peamiselt VKEdest ja mikroettevõtjatest; rõhutab, et on vaja tagada ettevõtluskeskkond, kus jagamisplatvormid saaksid kasvada ja kujuneda maailmaturul ülimalt konkurentsivõimeliseks;

11.  märgib, et Euroopa ettevõtjatel on kalduvus luua koostööplatvorme sotsiaalsetel eesmärkidel, ja tunnistab üha suurenevat huvi koostööpõhistele ettevõtlusmudelitele tugineva jagamismajanduse vastu;

12.  rõhutab, kui oluline on hoida ära mis tahes vormis diskrimineerimist ning tagada jagamisteenuste tegelik ja võrdne kättesaadavus;

13.  on seisukohal, et jagamismajanduse raames pakutavad teenused, mida avalikkusele reklaamitakse ja osutatakse kasumi teenimise eesmärgil, kuuluvad nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega)(13) kohaldamisalasse ning peaks seetõttu olema kooskõlas naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega;

ELi õigusraamistik: kasutajalt kasutajale suunatud teenuseosutajad, tarbijad ja koostööplatvormid

14.  tunnistab, et kui teatud osad jagamismajandusest on normidega reguleeritud, seda ka kohalikul ja riiklikul tasandi, siis teised osad võivad jääda õiguslikult reguleerimata valdkondadesse, kuna alati ei ole selge, missuguseid ELi määruseid kohaldatakse, ja see võib põhjustada riiklike, piirkondlike ja kohalike normide ning kohtupraktika tõttu liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, killustades ühtset turgu;

15.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle praegust killustatust vähendada, kuid peab kahetsusväärseks, et komisjoni teatis ei aidanud luua piisavat selgust kehtivate ELi õigusaktide kohaldatavuse suhtes erinevatele jagamismajanduse mudelitele; rõhutab, et liikmesriigid peavad tugevdama kehtivate õigusaktide jõustamist ning palub komisjonil mõelda jõustamisraamistiku loomisele, et liikmesriike selles aidata, eelkõige seoses teenuste direktiivi ja tarbijaõigustikuga; palub komisjonil kasutada selles kontekstis kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi juhul, kui tuvastatakse õigusaktide ebaõige või ebapiisav rakendamine;

16.  rõhutab, et turulepääsunõuded jagamismajanduse platvormide ja teenusepakkujate jaoks peavad olema vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, nagu on sätestatud aluslepingutes ja teisestes õigusaktides, samuti lihtsad ja selged; toonitab, et seda hinnates tuleks võtta arvesse, kas on tegemist kutselise teenuseosutajaga või kasutajalt kasutajale pakutava teenusega, ning viimastele peaksid kehtima kergemad õiguslikud nõudmised, samal ajal tuleks aga tagada kvaliteedinormid ja kõrgel tasemel tarbijakaitse, võttes arvesse ka erinevusi sektorite vahel;

17.  tunnistab, et nii juhtivad kui ka uued ettevõtted ning digitaalsete platvormidega ja jagamismajandusega seotud teenused vajavad arenguks ettevõtlussõbralikku keskkonda, kus valitseb terve konkurents ja õigusaktides tehtavad muudatused on läbipaistvad; nõustub, et hinnates teenuste direktiivi kontekstis turulepääsunõudeid, peaksid liikmesriigid võtma arvesse jagamismajanduse ärimudelite eriomadusi;

18.  palub komisjonil töötada koos liikmesriikidega välja täiendavad suunised, et näha ette tõhusad kriteeriumid kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja kutseliste teenuseosutajate eristamiseks, mis on jagamismajanduse õiglaseks arendamiseks väga tähtis; märgib, et need suunised peaksid andma selguse ja õiguskindluse ning võtma muu hulgas arvesse liikmesriikide erinevaid õiguskeskkondi ja erinevusi majanduslikus olukorras, näiteks sissetulekute tasemes, sektorite eripära, mikro- ja väikeettevõtete olukorda ning tegevuse suunatust tulu saamisele; on seisukohal, et olukorda võiks aidata parandada üldpõhimõtete ja kriteeriumite kogum ELi tasandil ja künniste kogum riiklikul tasandil ning palub komisjonil viia läbi vastav uurimus;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui künniste kehtestamine võib aidata ettevõtjaid ja kasutajalt kasutajale teenuse osutajaid selgelt eristada, võib see samal ajal ka tekitada ebavõrdsust ühelt poolt mikro- ja väike-ettevõtete ning teiselt poolt kasutajalt kasutajale teenuse osutajate vahel; peab ülimalt soovitatavaks, et võrreldavate kategooriate teenuseosutajatel oleks võrdsed konkurentsitingimused; nõuab, et kaotataks tarbetu halduskoormus ja põhjendamatud turulepääsunõuded kõikide ettevõtjate, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate jaoks, kuna see raskendab ka innovatsiooni;

20.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle tagada tarbijaõiguse piisavus ja hoida ära jagamismajanduse kuritarvitamist seadustest kõrvalehoidmiseks; on seisukohal, et tarbijad peaksid saama kasutada kõrgel tasemel ja tõhusat kaitset, sõltumata sellest, kas teenuseid osutavad kutselised või kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad; rõhutab eelkõige seda, kui tähtis on kaitsta tarbijaid tehingute puhul, mida tehakse kasutajalt kasutajale, tunnistades samal ajal, et teatavat kaitset saab anda iseregulatsioon;

21.  nõuab meetmete võtmist tagamaks, et aeg-ajalt teenuseid osutavad teenuseosutajad kasutaksid täielikult ja pidevalt tarbijakaitsealaseid nõudeid kutseliste teenuseosutajatega samaväärsel või võrreldaval viisil;

22.  märgib, et tarbijatel peaks olema juurdepääs teabele selle kohta, kas teenuseosutaja ei või olla teiste teenusekasutajate hinnangutele mõju avaldanud, näiteks kinnimakstud reklaami vormis;

23.  juhib tähelepanu vajadusele anda tarbijatele vaidluste puhul suuremat selgust ning kutsub koostööplatvorme üles tagama kaebuste menetlemise ja vaidluste lahendamise efektiivsete süsteemide rakendamise, mille abil tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada;

24.  rõhutab, et jagamismajanduse ärimudelid põhinevad suures osas mainel, ning toonitab, et sellega seoses on läbipaistvus suure tähtsusega; on veendunud, et paljudel juhtudel aitavad jagamismajanduse ärimudelid suurendada tarbijate mõju ja lubavad neil tehnoloogia toel etendada aktiivsemat rolli; rõhutab, et tarbijakaitsenormid on jagamismajanduses endiselt vajalikud, eriti kui teatavatel toimijatel on turul valitsev seisund, kui teave on ühekülgne või kui puudub valik või konkurents; rõhutab, kui oluline on tagada tarbijatele adekvaatne teave igale tehingule kohaldatava õiguskorra ning sellest tulenevate õiguste ja juriidiliste kohustuste kohta;

25.  palub komisjonil võimalikult kiiresti veelgi täpsustada koostööplatvormide vastutuskorda, et suurendada vastutustundlikku käitumist, läbipaistvust ja õiguskindlust ning suurendada sealjuures kasutajate usaldust; tunnistab, et eelkõige puudub kindlus selles, kas konkreetne platvorm osutab alusteenust või üksnes e-kaubanduse direktiivile vastavat infoühiskonna teenust; palub seetõttu komisjonil anda lisasuuniseid nende aspektide kohta ning kaaluda edasiste meetmete vajalikkust, et muuta õigusraamistik paremini toimivaks; kutsub koostööplatvorme üles rakendama samal ajal sellega seoses vabatahtlikke meetmeid;

26.  palub komisjonil täpsemalt uurida ka ELi õigusakte, et vähendada ebakindlust ja tagada suurem õiguskindlus jagamismajanduse ärimudelitele kohaldatavate nõuete osas ja hinnata, kas on kohane kehtestada uued reeglid või kehtivaid muuta, eelkõige mis puudutab aktiivseid vahendajaid ning nende kohta kehtivaid teabe- ja läbipaistvusnõudeid, kohustuste rikkumist ja vastutust;

27.  on kindlalt seisukohal, et võimalik uus õigusraamistik peaks aitama tugevdada platvormide enesejuhtimisvõimet ja vastastikuse hindamise mehhanisme, kuna need tegurid on osutunud efektiivseks ning neis võetakse arvesse tarbijate rahulolu jagamisteenustega; on veendunud, et koostööplatvormid peaksid niisuguse uue regulatiivse keskkonna loomises ise aktiivselt osalema – parandama moonutatud teavet, kasutades eelkõige mainet toetavate digitaalsete mehhanismide võimalusi, et suurendada kasutajate usaldust; märgib samas, et koostööplatvormide enesereguleerimise võime ei asenda vajadust kehtivate reeglite järele, mis sisalduvad näiteks teenuste direktiivis ja e-kaubanduse direktiivis, ELi tarbijaõiguses ja teistes võimalikes õigusaktides;

28.  on sellega seoses kindlalt seisukohal, et digitaalsed usalduse suurendamise mehhanismid on jagamismajanduse väga oluline osa; tunnustab kõiki koostööplatvormide rakendatud meetmeid ja algatusi, mis on suunatud moonutuste vältimisele, reitingu- ja hindamismehhanismide usaldatavuse ja läbipaistvuse suurendamisele, usaldusväärsete mainekriteeriumide kujundamisele, tagatiste või kindlustuse kasutuselevõtule, kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja tootvate tarbijate identsuskontrollile ning turvaliste ja läbipaistvate maksesüsteemide väljatöötamisele; peab niisuguseid uusi tehnoloogilisi suundumusi, näiteks kahesuunalisi reitingusüsteeme, hindamiste sõltumatut kontrollimist ja sertifitseerimissüsteemide vabatahtlikku vastuvõtmist, headeks näideteks selle kohta, kuidas takistada kuritarvitusi, manipulatsioone, pettust ja võltstagasisidet; soovitab koostööplatvormidel õppida parimatest tavadest ja suurendada teadlikkust kasutajate juriidilistest kohustustest;

29.  juhib tähelepanu sellele, et ülimalt oluline on täpsustada meetodeid, mille alusel algoritmidel põhinevad otsustussüsteemid toimivad, et tagada algoritmide õiglus ja läbipaistvus; palub komisjonil uurida seda küsimust ka ELi konkurentsiõiguse seisukohast; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide, erasektori ja asjaomaste reguleerivate asutustega koostööd, et kindlaks määrata sektoripõhised kriteeriumid, mille alusel saaks välja töötada algoritmide vastutuspõhimõtted teabepõhiste koostööplatvormide jaoks;

30.  rõhutab, et vaja on hinnata andmete kasutamist, kui sel võib olla mitmetine mõju ühiskonna eri sektoritele, et vältida diskrimineerimist ja teha kindlaks võimalik suurandmete tekitatud kahju eraelu puutumatusele; tuletab meelde, et EL on isikuandmete kaitse üldmäärusega juba loonud tervikliku andmekaitseraamistiku, ning palub jagamismajanduse platvormidel andmekaitse küsimust mitte hooletusse jätta, vaid anda teenuseosutajatele ja kasutajatele läbipaistvat teavet kogutud isikuandmete ja selle kohta, kuidas neid andmeid töödeldakse;

31.  märgib, et paljusid ELi õigustikus sisalduvaid norme juba kohaldatakse jagamismajandusele; palub komisjonil hinnata ELi õigusraamistiku täiendamise vajadust eesmärgiga takistada ühtse turu edasist killustumist, järgides parema õigusloome põhimõtteid ja arvestades liikmesriikide kogemusi; on kindlalt seisukohal, et seda raamistikku tuleks vajaduse korral ühtlustada ning see peaks olema paindlik, tehnoloogianeutraalne ja tulevikukindel ning sisaldama üldpõhimõtete ja konkreetsete normide kombinatsiooni, ning sellele võivad vajaduse korral lisanduda sektoripõhised normid;

32.  rõhutab, kui olulised on sidusad õigusaktid, et tagada kõigile siseturu hea toimimine, ning kutsub komisjoni üles kaitsma kehtivaid norme ja õigusakte töötajate ja tarbijate õiguste valdkonnas enne selliste uute õigusaktide kehtestamist, mis võivad siseturgu killustada;

Konkurents ja maksukuulekus

33.  väljendab rahulolu selle üle, et jagamismajanduse tõus on suurendanud konkurentsi ja sundinud olemasolevaid majandustegevuses osalejaid keskenduma tarbijate tegelikele nõudmistele; soovitab komisjonil edendada nii koostööplatvormide endi vahel kui ka nende ja traditsiooniliste ettevõtete vahel võrreldavate teenuste puhul võrdseid konkurentsitingimusi; rõhutab, kui oluline on teha kindlaks ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad jagamisettevõtete, eriti idufirmade tekkimist ja laienemist; rõhutab sellega seoses vajadust tagada andmete vaba liikumine, andmete ülekantavus ja koostalitlusvõime, kuna need aitavad hõlbustada platvormide vahetamist ja vältida kinnistamist ning on avatud ja ausa konkurentsi ning koostööplatvormide kasutajate mõjuvõimu suurendamise põhitegurid, samal ajal tuleb aga arvesse võtta kõigi turul osalejate õigustatud huve ning kaitsta kasutajaid puudutavat teavet ja isikuandmeid;

34.  väljendab rahulolu selle üle, et veebiplatvormid võimaldavad majandustehinguid paremini jälgida, et tagada maksukuulekus ja maksunõuete täitmine, peab aga murettekitavaks praeguseks mõnes sektoris ilmnenud raskusi; rõhutab, et jagamismajandust ei tohiks kunagi kasutada maksukohustuste vältimise moodusena; rõhutab peale selle, et pädevatel asutustel ja koostööplatvormidel on tingimata vaja maksukuulekuse ja maksude kogumise tagamiseks koostööd teha; märgib, et mõnes liikmesriigis on nende küsimustega tegeletud ning selles vallas on avalik ja erasektor edukalt koostööd teinud; kutsub komisjoni üles hõlbustama parimate tavade vahetust liikmesriikide, sealhulgas nende pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel eesmärgiga töötada välja efektiivseid ja innovaatilisi lahendusi maksukuulekuse ja maksunõuete täitmise parandamiseks, samuti ka piiriülese maksupettuse ohu kõrvaldamiseks; kutsub koostööplatvorme üles selles aktiivselt osalema; soovitab liikmesriikidel täpsustada teavet, mida erinevad jagamismajanduses osalejad peavad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele maksualase teabe kohustuste raames maksuhalduritele avaldama, ning teha selles vallas üksteisega koostööd;

35.  jagab seisukohta, et samaväärseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele, tegutsegu nad traditsioonilises majanduses või jagamismajanduses, tuleks kohaldada samalaadseid maksukohustusi, ning on veendunud, et makse tuleks maksta seal, kus teenitakse tulu ja kus tegemist ei ole pelgalt kulude kandmises osalemisega, kusjuures järgida tuleb subsidiaarsuse põhimõtet ning ka riigi ja kohaliku tasandi maksuseadusi;

Mõju tööturule ja töötajate õigustele

36.  rõhutab, et digipööre avaldab tööturule suurt mõju ja et jagamismajanduses esilekerkivad suundumused on osa praegusest ühiskonna digitaliseerumisega seotud arengusuunast;

37.  märgib, et samas avab jagamismajandus uusi võimalusi ja uusi paindlikke töötamismooduseid kõigile kasutajatele, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötutele ning inimestele, kes on hetkel tööturult eemal või kes muidu ei saa tööturul osaleda, ning seega võiks jagamismajandus toimida tööturule sissepääsuna, seda eriti noorte ja marginaliseeritud rühmade jaoks; märgib aga, et selline areng võib mõnel juhul tekitada ka ebakindla olukorra; rõhutab ühelt poolt vajadust tööjõuturu paindlikkuse järele ning teiselt poolt vajadust töötajate majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse järele, lähtudes liikmesriikides kujunenud tavadest ja traditsioonidest;

38.  kutsub komisjoni üles uurima, mil määral saab liidu kehtivaid norme kohaldada digitaalse tööturu suhtes, ning tagama piisava rakendamise ja jõustamise; kutsub liikmesriike koostöös sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega üles hindama proaktiivselt ja ennetavale loogikale tuginedes vajadust ajakohastada olemasolevaid õigusakte, sh sotsiaalkindlustussüsteeme, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ning tagada samal ajal töötajate kaitse; palub, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid sotsiaalkindlustussüsteeme, et tagada hüvitiste ülekantavus ja tööperioodide kokkuliitmine vastavalt liidu ja riikide õigusaktidele; ergutab sotsiaalpartnereid kollektiivlepinguid vajaduse korral ajakohastama, et kehtivad kaitsestandardid oleksid tagatud ka digitaalse töö vallas;

39.  rõhutab, et jagamisteenuste puhul on ülimalt tähtis tagada töötajate õigused – eelkõige õigus organiseeruda, õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja ühisaktsioone korraldada vastavalt riigis kehtivatele õigusaktidele ja tavadele; tuletab meelde, et kõik jagamismajanduses töötajad on kas palgatöötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad ja neid tuleks sellele vastavalt liigitada; palub liikmesriikidel ja komisjonil vastavalt oma pädevusvaldkondadele tagada kõigile jagamismajanduses töötajatele, sõltumata nende staatusest, õiglased töötingimused ning piisav õigus- ja sotsiaalkaitse;

40.  palub komisjonil avaldada suunised selle kohta, kuidas kohaldada liidu õigust platvormimajanduse mitmesuguste ärimudelite suhtes, et täita vajaduse korral regulatiivsed lüngad tööhõive ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas; on seisukohal, et platvormimajanduse suur läbipaistvuspotentsiaal võimaldab head jälgitavust, mis on kooskõlas olemasolevate õigusaktide jõustamise eesmärgiga; palub liikmesriikidel kindlustada piisav tööjärelevalve veebiplatvormide üle ning näha normide rikkumise korral ette sanktsioonid, eelkõige seoses töö- ja tööhõivetingimustega ning kvalifikatsiooni puudutavate konkreetsete nõuetega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pöörama selles valdkonnas erilist tähelepanu deklareerimata töö ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise probleemile ning võtma platvormimajanduse küsimuse deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi tegevuskavasse; palub liikmesriikidel tagada järelevalve jaoks piisavad vahendid;

41.  toonitab, et oluline on tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle hulk üha suureneb ja kes on jagamismajanduses kesksed osalised, põhiõigused ja piisav sotsiaalkaitse, sealhulgas õigus kollektiivläbirääkimisi pidada ja ühisaktsioone korraldada, seda ka seoses töötasuga;

42.  soovitab liikmesriikidel tunnistada, et jagamismajandus tekitab ka tõrkeid, ning valmistada seetõttu teatavatele sektoritele ette meetmed koolituse ja töökohavahetuse toetamiseks;

43.  rõhutab, et oluline on, et koostööplatvormide töötajad saaksid kasutada reitingute ja hinnangute ülekantavust, mille puhul on tegemist nende digitaalturuväärtusega, ning oluline on lihtsustada reitingute ja hinnangute ülekantavust eri platvormide vahel, austades samas andmekaitsenõudeid ja kõigi osapoolte eraelu puutumatust; juhib tähelepanu veebipõhiste hinnangutega seotud võimalikele ebaausatele ja meelevaldsetele tavadele, mis võivad mõjutada platvormimajanduse töötajate töötingimusi ja hüvitisi ning võimalusi tööd saada; on kindlalt seisukohal, et reitingu- ja kontrollimehhanismid tuleks välja töötada läbipaistval viisil ning töötajaid tuleks nende mehhanismide väljatöötamisel kasutatavatest üldistest kriteeriumitest teavitada ja nendega konsulteerida asjakohastel tasanditel ning kooskõlas liikmesriikides kehtivate õigusaktide ja tavadega;

44.  rõhutab, et muutuvas töömaailmas on olulised ajakohased oskused ja oluline on tagada, et kõigil töötajatel oleksid digitaalühiskonna ja -majanduse jaoks nõutavad oskused; kutsub komisjoni, liikmesriike ja jagamismajanduse ettevõtteid üles võimaldama elukestvat õpet ja digitaaloskuste arendamist; on seisukohal, et elukestva õppe ja koolituse rahastamiseks on vaja avalikke ja erainvesteeringuid ning rahastamisvõimalusi, eriti mikro- ja väikeettevõtete jaoks;

45.  rõhutab kaugtöö ja nutitöö (smartworking) tähtsust jagamismajanduse puhul ja toonitab sellega seoses vajadust võrdsustada need töövormid traditsiooniliste töövormidega;

46.  palub komisjonil uurida, mil määral on renditöö direktiivi (2008/104/EÜ(14)) võimalik kohaldada konkreetsete veebiplatvormide suhtes; leiab, et paljud vahendusega tegelevad veebiplatvormid sarnanevad struktuuri poolest rendiagentuuridega (kolmepoolne lepinguline suhe: rendiagentuuri töötaja / veebiplatvormi töötaja, rendiagentuur / veebiplatvorm, kasutajaettevõte / klient);

47.  palub riiklikel tööturuasutustel ja Euroopa tööturuasutuste võrgustikul EURES jagada paremini teavet jagamismajanduse pakutavate võimaluste kohta;

48.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel anda veebiplatvormide töötajatele piisavalt teavet töö- ja tööhõivetingimuste ning töötajate õiguste kohta, samuti nende töösuhete kohta nii platvormide kui ka kasutajatega; on seisukohal, et platvormid peaksid õiguslike nõuete täitmise tagamiseks andma kohaldatava õigusraamistiku kohta ennetavalt teavet nii kasutajatele kui ka töötajatele;

49.  juhib tähelepanu sellele, et teave töömaailmas jagamismajanduse tõttu toimunud muutuste kohta on puudulik; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koguma – ka koostöös sotsiaalpartneritega – usaldusväärsemaid ja terviklikumaid andmeid selle kohta ning soovitab liikmesriikidel määrata üks juba olemasolev pädev riigi tasandi üksus, kes jälgiks ja hindaks tõusvaid suundumusi jagamismajanduse tööturul; rõhutab, et sellega seoses on tähtis teabe ja parimate tavade vahetus liikmesriikide vahel; rõhutab, et oluline on jagamismajanduse tööturgu ja töötingimusi hoolikalt jälgida, et võidelda ebaseadusliku tegevuse vastu;

Jagamismajanduse kohalik mõõde

50.  märgib, et järjest rohkem kohalikke asutusi tegeleb juba aktiivselt jagamismajanduse reguleerimise ja arendamisega ning käsitleb koostöötavasid nii oma poliitika reguleerimisesemena kui ka koostööl põhineva valitsemismudeli ja osalusdemokraatia uute vormide korralduspõhimõttena;

51.  märgib, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on palju tegutsemisruumi kontekstist lähtuvate meetmete vastuvõtmiseks, et käsitleda selgelt kindlaksmääratud avaliku huvi eesmärke proportsionaalsete meetmetega, mis on täielikus kooskõlas ELi õigusaktidega; palub seetõttu komisjonil toetada liikmesriike nende poliitika kujundamisel ja normide vastuvõtmisel kooskõlas ELi õigusega;

52.  märgib, et liikumise eesotsas on olnud linnad, kus sellised linnale omased tingimused nagu rahvastiku tihedus ja füüsiline lähedus soodustavad jagamistavade omaksvõtmist, minnes arukatelt linnadelt üle jagamislinnadele ja lihtsustades üleminekut kodanikusõbralikumatele taristutele; on samuti veendunud, et jagamismajandus võib pakkuda märkimisväärseid võimalusi sisemistele äärealadele, maapiirkondadele ja ebasoodsas olukorras olevatele territooriumitele, võib luua uusi ja kaasavaid arendamisvorme, sellel võib olla positiivne sotsiaal-majanduslik mõju ja see võib aidata marginaliseeritud kogukondi turismisektori saadava kaudse kasu kaudu;

Jagamismajanduse edendamine

53.  juhib tähelepanu sellele, kui olulised on piisavad pädevused ja oskused ning koolitus, et võimalikult paljud isikud saaksid osaleda aktiivselt jagamismajanduses ja kasutada ära selle potentsiaali;

54.  rõhutab, et IKT võimaldab jagamismajanduse uuenduslikel ideedel kiiresti ja tõhusalt areneda ning samas ühendab osalejaid (kasutajaid või teenuseosutajaid) ja annab neile mõjuvõimu, hõlbustab nende turulepääsu ja turul osalemist ning muudab äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks;

55.  palub komisjonil ennetavalt julgustada avaliku ja erasektori koostööd, eelkõige seoses e-isikutunnistuste kasutuselevõtmisega, et suurendada tarbijate ja teenuseosutajate usaldust veebipõhiste tehingute vastu, tuginedes e-isikutunnistuste vastastikuse tunnustamise ELi võrgustikule, ning kõrvaldada teised jagamismajanduse kasvu takistused, nagu tõkked piiriüleste kindlustussüsteemide tagamisel;

56.  juhib tähelepanu sellele, kuidas 5G kasutuselevõtt muudab põhjalikult meie majanduse loogikat ning muudab seeläbi teenused mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on luua konkurentsivõimeline turg uuenduslikele ettevõtjatele, kelle edukus määrab lõppkokkuvõttes meie majanduse tugevuse;

57.  juhib tähelepanu sellele, et jagamismajandus on üha olulisem energiasektoris, võimaldades tarbijatel, tootjatel, üksikisikutel ja kogukondadel tõhusalt osaleda taastuvenergia tsükli mitmetes detsentraliseeritud etappides, sealhulgas oma tarbeks tootmine ja tarbimine, salvestamine ja jagamine, kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega;

58.  juhib tähelepanu asjaolule, et jagamismajandus õitseb eelkõige kogukondades, kus on tugevad teadmiste ja hariduse jagamise mudelid, edendades ja tugevdades seeläbi avatud innovatsiooni kultuuri; rõhutab, kui olulised on sidusad poliitikameetmed ning lairiba- ja ultralairibaühenduse kasutuselevõtmine jagamismajanduse täieliku potentsiaali arendamise ja koostööpõhise mudeli pakutavatest eelistest kasusaamise eeltingimusena; tuletab seega meelde vajadust võimaldada asjakohane võrgujuurdepääs kõigile kodanikele ELis ja eelkõige hõredamalt asustatud piirkondades, äärealadel või maapiirkondades, kus piisav ühenduvus ei ole veel kättesaadav;

59.  rõhutab, et jagamismajanduse kiire areng ja laienemine vajab toetust ning see peab jääma avatuks teadusuuringutele, innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele, et meelitada ligi investeeringuid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi õigusaktid ja poliitika oleksid tulevikukindlad, ning eriti tuleks sellega seoses pakkuda kõigile avatud, katsetamiseks ettenähtud võimalusi, et soodustada digitaalset ühenduvust ja digikirjaoskust, toetada Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid ning ergutada neljanda tööstusrevolutsiooni (Industry 4.0) innovatsioonikeskusi, klastreid ja ettevõtlusinkubaatoreid, arendades koostoimet samal ajal toimivate traditsiooniliste ärimudelitega;

60.  rõhutab transpordisektori keerulist olemust nii jagamismajanduse raames kui ka väljaspool seda; märgib, et see sektor on tugevalt reguleeritud; märgib jagamismajanduse mudelite potentsiaali parandada märkimisväärselt transpordisüsteemi tõhusust ja säästvat arengut (sh võimaldada jagamismajanduse rakenduste abil kasutajatele tõrgeteta mitmeliigilise transpordi piletimüügisüsteemid ja ühtsed teekonnad), selle ohutust ja turvalisust ning muuta äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks ja vähendada liiklusummikute soovimatuid välismõjusid;

61.  kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles edendama jagamismajanduse transporditeenuste ja tavatranspordisüsteemi kasulikku kooseksisteerimist; kutsub komisjoni üles integreerima jagamismajanduse oma töösse, mis käsitleb transpordisektori uusi tehnoloogiaid (ühendatud sõidukid, autonoomsed sõidukid, integreeritud digitaalne piletisüsteem ja intelligentsed transpordisüsteemid), nende tugevate vastastikuste seoste ja loomuliku koostoime tõttu;

62.  rõhutab vajadust pakkuda platvormidele ja nende kasutajatele õiguskindlust ning tagada jagamismajanduse areng ELi transpordisektoris; märgib, et liikuvusvaldkonnas on oluline selgelt eristada ühelt poolt i) koossõitu ja kulude jagamist sellise reisi ajal, mille juht kavandas enda otstarbeks, ning teiselt poolt ii) reguleeritud reisijateveoteenuseid;

63.  tuletab meelde, et komisjoni hinnangute kohaselt on kasutajalt kasutajale majutus jagamismajanduse suurim sektor kauplemise mahu alusel, samal ajal kui kasutajalt kasutajale transport on suurim sektor platvormi tulu arvestades;

64.  toonitab, et turismisektoris on kodujagamise puhul tegemist ressursside ja alakasutatud ruumi suurepärast kasutamisega, eelkõige piirkondades, mis traditsiooniliselt turismist kasu ei saa;

65.  mõistab sellega seoses hukka mõnede avaliku sektori asutuste poolt selliste normide kehtestamise, mille eesmärk on piirata majutusvõimaluste pakkumist jagamismajanduse kaudu;

66.  juhib tähelepanu raskustele, mida Euroopa koostööplatvormid kogevad riskikapitalile juurdepääsul ja seoses oma laienemisstrateegiatega ning mida teravdavad siseturgude väiksus ja killustatus ning piiriüleste investeeringute kriitiline vähesus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täiel määral ära olemasolevaid rahastamisvahendeid, et investeerida jagamisettevõtetesse ning edendada algatusi, millega hõlbustatakse juurdepääsu rahastamisele, eelkõige idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja ettevõtete jaoks;

67.  rõhutab, et koostööl põhinevad rahastamissüsteemid, nagu ühisrahastamine, on oluline täiendus tavapärastele rahastamiskanalitele osana tõhusast rahastamise ökosüsteemist;

68.  märgib, et VKEde osutatavad teenused jagamismajanduse sektoris ei ole alati piisavalt kohandatud puudega inimeste ja eakate vajadustele; nõuab vahendeid ja programme, mille eesmärk on toetada neid ettevõtteid, et nad võtaksid arvesse puudega inimeste vajadusi;

69.  kutsub komisjoni üles hõlbustama ja edendama jagamismajanduse sektoris tegutsevate Euroopa ettevõtjate juurdepääsu asjakohastele eelarveridadele, ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames;

70.  märgib uuenduslike tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite, nagu plokiahelad ja hajusandmebaasi tehnoloogiad, kiiret arengut ja kasvavat levikut, ka finantssektoris; rõhutab, et asjaomase detsentraliseeritud tehnoloogia kasutamine võib jagamismajanduses võimaldada tõhusaid kasutajalt kasutajale tehtavaid tehinguid ja kasutajatevahelisi ühendusi, millega kaasneb sõltumatute turgude või võrgustike tekkimine ja mis asendavad tulevikus koostööplatvormide rolli vahendajana;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0237.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0455
(4) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11834-2016-INIT/en/pdf
(5) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(6) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(7) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(8) ELT L 337, 18.12.2009, lk 11.
(9) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(10) ECON-VI/016.
(11) ELT C 75, 10.3.2017, lk 33.
(12) Eurobaromeetri kiiruuring 438 (märts 2016) koostööplatvormide kasutamise kohta.
(13) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(14) ELT L 327, 5.12.2008, lk 9.

Õigusalane teave