Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 14. märts 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine
 Elavhõbe ***I
 Aktsionäride pikaajaline kaasamine ja ühingujuhtimise aruanne ***I
 Relvade omandamise ja valduse kontroll ***I
 Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid, patarei- ja akujäätmed ning elektroonikaromud ***I
 Jäätmed ***I
 Prügilad ***I
 Pakendid ja pakendijäätmed ***I
 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ELis 2014–2015
 Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega
 ELi vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks
 Suurandmete mõju põhiõigustele
 Küülikute kaitse miinimumstandardid

Hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine
PDF 201kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon hobuslaste vastutustundliku omamise ja hooldamise kohta (2016/2078(INI))
P8_TA(2017)0065A8-0014/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 39, 42 ja 43, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika toimimist,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 114, milles käsitletakse ühtse turu rajamist ja toimimist,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti b, milles käsitletakse veterinaaria- ja fütosanitaaralaseid meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et liidu põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97(2),

–  võttes arvesse nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel(3),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(4),

–  võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust kohtuasjas C‑424/13, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1337/2013, millega kehtestatakse määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse liha päritoluriigi või lähtekoha märkimist toidule)(8) rakenduseeskirjad,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse komisjoni EDUCAWELi uuringu järeldusi(9),

–  võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

–  võttes arvesse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit  52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0014/2017),

A.  arvestades, et ELi hobusektori väärtus on suurem kui 100 miljardit eurot aastas(10) ning et täiendav kihlvedudega seotud lisakäive oli üksnes 2013. aastal 27,3 miljardit eurot, kusjuures 1,1 miljardit eurot läks liikmesriikide valitsustele(11);

B.  arvestades, et ainuüksi ratsasporditööstuses on loodud umbes 900 000 töökohta, et viis kuni seitse hobuslast võimaldavad luua ühe täisajaga töökoha ning need töökohad, mida ei saa ümber paigutada, asuvad praegu majanduslikult haavatavates maapiirkondades;

C.  arvestades, et hobusektor vastab ELi maaelu arengu poliitika eesmärkidele, mis on rajatud põllumajanduse elujõulisusele, loodusvarade säästvale kasutamisele ja sotsiaalse kaasamise edendamisele maapiirkondades; arvestades, et hobuslasi kasutatakse põllumajanduses ikka veel palju ja leitud on uusi kasutusviise, näiteks eeslipiima tootmiseks, samuti on nii tootjate kui tarbijate seisukohast leitud uusi võimalusi ja kasu nende toodete edasiarendamiseks;

D.  arvestades, et hobusektor täidab aktiivset rolli seoses strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv, mis põhineb nii keskkonnasäästlikumal majandusel kui ka kaasaval majanduskasvul, ning arvestades, et hobusektor on tähtis ka seetõttu, et ta aitab oluliselt kaasa keskkonnaalasele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule maapiirkondades;

E.  arvestades et, Euroopa Liit on maailmas suurim ratsasporditööstuse turg(12);

F.  arvestades, et hinnanguliselt 7 miljonit hobuslast ELis, olles inimese teenistuses olnud põlistest aegadest saadik, täidavad äärmiselt erinevaid rolle, mis hõlmavad nii võidusõidu- ja võistlusloomi, lemmikloomi, tööloomi transpordi ja turismisektoris, käitumisteraapias, rehabilitatsioonis ja kasvatusteraapias, spordi ja hariduse valdkonnas, metsandus- ja põllumajandussektoris, piima- ja lihaloomi, teadusuuringutes kasutatavaid loomi ning metsikuid ja poolmetsikuid loomi; arvestades, et need hobuslased aitavad lisaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja maapiirkondade jätkusuutlikkust ning võivad oma elu jooksul täita mitut eelnimetatud rolli;

G.  arvestades, et hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine algab nõuetekohasest tähelepanust loomade tervisele ja heaolule, ning arvestades, et seetõttu peavad heaolu küsimused olema kõikide hobusektori tegevuste keskmes; arvestades, et regulatiivne keskkond ELi tasandil on liikmesriigiti erinev, ning arvestades, et kehtivaid õigusakte rakendatakse erinevalt, mis moonutab konkurentsi ning halvendab loomade heaolu;

H.  arvestades, et hobuslased on nende populatsiooni(13) arvestades Euroopas kõige sagedamini transporditavad loomad, ning arvestades, et loomade transpordiaeg valmistab tõsist muret ELi kodanikele, kes nõuavad lühemat transpordiaega, kuna hobuslasi transporditakse mõnikord liidus ja liidust välja sõidukites, mis on sobimatud hobuslaste veoks pikkade vahemaade taha maantee-, mere- ja õhutranspordiga, enne kui nad sihtkohta jõuavad;

I.  arvestades, et hobuslaste liikumine kaubanduseesmärkidel on registreeritud ühtses kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis TRACES, kuid neid andmeid avaldatakse üksnes kord aastas ning kaheaastase viivitusega;

J.  arvestades, et hõlpsalt kättesaadavad andmed aitaks pädevatel asutustel ja teistel organisatsioonidel paremini jälgida loomade tervisele avalduvat mõju ning uurida sellest tulenevaid vähesele bioturvalisusele osutavaid märke;

K.  arvestades, et pole piisavalt andmeid, et vahetult hinnata, kui paljusid tööhobuslasi kasutatakse väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes, millest paljud asuvad uuemates liikmesriikides, ning turismisektoris;

L.  arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) võttis 2016. aasta mais vastu tööhobuslasi käsitlevad suunised(14) looma viie põhivabaduse järgimise kohta, mille kohaselt loom ei tohi kannatada nälja, janu ja alatoitumuse, hirmu ja stressi, kehalise ebamugavuse, ülekuumenemise ja valu tõttu ning ta peab saama avaldada (kõige) tavapärasemat käitumist;

M.  arvestades, et hobuslased loovad põllumajanduse, hobustega seotud tegevuse ja turismi kaudu piirkondadele väärtuslikke töökohti ja tulu, mida ei saa ümber paigutada, kuid osa hobuslaste heaolu on ohustatud ning turistidele ei anta sageli heaoluprobleemide tuvastamiseks ja probleemi kõrvaldamiseks piisavalt teavet(15);

N.  arvestades, et sektori poolt kasutusele võetud heaolumärgised võivad aidata tagada, et tegevus toimub nõuetekohaselt ja üldsusele antakse vajalikku teavet;

O.  arvestades, et hobuslaste piiramatu, valimatu ja vastutustundetu aretuse tagajärjeks võivad olla loomad, kel pole majanduslikku väärtust ning kes kannatavad sageli tõsiste heaoluprobleemide all, eelkõige majanduslanguse ajal; arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti vastu õigusakti tõupuhaste aretusloomade, sh hobuslaste aretuse suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, et muuta ELi aretussektor konkurentsivõimelisemaks ja parandada selle korraldust ning teha kättesaadavamaks teave tõupuhta aretuse ja tõupuhaste aretusloomade, eelkõige hobuslaste kohta;

P.  arvestades, et hobuslaste hülgamine on pärast 2008. aastat Lääne-Euroopa liikmesriikides suurenenud ning seda eelkõige paikades, kus hobuslaste pidamine on muutunud luksuseks, mis tekitab sissetuleku asemel pigem suurt finantskoormust; arvestades, et ei komisjon ega liikmesriigid ole sellele probleemile asjakohaselt ja rahuldavalt reageerinud;

Q.  arvestades, et enamasti käituvad nii eraomanikud ja selline käitumine ei iseloomusta suuremat osa kutsealasest hobusektorist Euroopas;

R.  arvestades, et hobuslased on sotsiaalsed loomad, kellel on kognitiivsed võimed ja tugevad lähisidemed, ning arvestades, et hobuslasi kasutatakse erinevates haridus- ja koolitusprogrammides ning teraapiates ja rehabilitatsiooniprogrammides, sh autismispektri häirete, tserebraalparalüüsi, ajurabanduse, õpi-või kõnehäirete ja -raskuste, kurjategijate rehabiliteerimise, psühhoteraapia, traumajärgse stressi ja sõltuvusravi korral;

S.  arvestades, et omanikud on silmitsi raskete otsustega, kui nad ei suuda enam oma hobuslaste eest piisavalt hoolitseda, osaliselt kõrgete veterinaarkulude tõttu, ning arvestades, et mõnes liikmesriigis on eutanaasia liiga sageli esimene ja kulukas valik omanike jaoks, kes ei suuda enam veterinaarravi ja hobuslaste heaolu tagamise eest maksta; arvestades, et teistes liikmesriikides saab hobuslaste puhul eutanaasiat kasutada vaid siis, kui selleks on selge ja kohene veterinaarvajadus, arvestamata asjaomase looma heaolu pikemas perspektiivis;

T.  arvestades, et hobuslasi ei loeta toiduloomadeks paljudes riikides väljaspool Euroopa Liitu, ning arvestades, et hobuseliha on regulaarselt kõnealustest riikidest imporditud ja ELi turule lastud; arvestades, et selline olukord tekitab heaoluga seotud probleeme ja konkurentsimoonutusi, sest EL ei luba senini inimeste toiduahelasse Euroopa hobuste liha, kes ei olnud algselt ette nähtud liha tootmiseks ja tapmiseks, kuid kolmandatest riikidest imporditud liha puhul ollakse paindlikumad;

1.  sedastab, et hobuslased annavad kogu ELis märkimisväärse majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse panuse ning nendega on seotud ka olulised hariduslikud ja kultuurilised väärtused, nagu austus loomade ja keskkonna vastu;

2.  juhib tähelepanu sellele, et hobuslasi kasutatakse üha enam haridus-, spordi-, ravi- ja meelelahutuslikel eesmärkidel põllumajandusettevõtetes põllumajandustootjate poolt, kes soovivad oma tegevust mitmekesistada ja laiendada oma tulubaasi, ning rõhutab, et hobuslaste olemasolu soodustab põllumajandusettevõtete multifunktsionaalsust, mis omakorda hoogustab tööhõivet maapiirkondades ja aitab arendada linna- ja maapiirkondade suhteid, kohalikku jätkusuutlikkust ja ühtekuuluvust;

3.  nõuab hobusektori ja sellest maapiirkondadele tõusva kasu suuremat tunnustamist ELi tasandil, kuna see aitab oluliselt kaasa ELi üldistele ja strateegilistele eesmärkidele, samuti hobusektori suuremat kaasamist mitmesugustesse ühise põllumajanduspoliitika osadesse, sh esimese või teise samba otsetoetused;

4.  märgib, et hobuslaste hea tervis ja heaolu edendab põllumajandus- ja muude ettevõtete majanduslikku panust ning toob kasu maapiirkondade majandusele üldiselt, vastates samas ka ELi kodanike suuremale nõudmisele järgida kõrgeid loomade tervise ja heaolu standardeid;

5.  kutsub komisjoni üles andma hobuslastele töölooma staatust, kuna nad on Euroopa maapiirkondades, eriti mägi- ja raskesti ligipääsetavates piirkondades põllumajanduses oluline vahend;

6.  rõhutab, et hobuslaste omanikel peaks olema miinimumteadmised hobusekasvatusest ning et hobuslaste pidamisega kaasneb isiklik vastutus omaniku hoole all olevate loomade tervise ja heaolu eest;

7.  rõhutab, et teadmiste vahetamine hobuslaste omanike ja ka liikmesriikide vahel peaks olema oluline vahend nende vajaduste katmisel, ning märgib, et lisaks uutele teaduslikele teadmistele, muutustele õigusaktides ja õppemeetoditele on hobuslastega tegelevate kutsealade esindajad parandanud oma töömeetodeid, et suurendada hobuslaste heaolu;

8.  märgib, et enamik hobuslaste omanikke ja hobuslastega tegelejaid käitub vastutustundlikult; rõhutab, et loomade heaolu suurem propageerimine osutub kõige tõenäolisemalt edukaks majanduslikult elujõuliste tootmissüsteemide raames;

9.  märgib, et kutsealade esindajatel on vaja jääda majanduslikult elujõuliseks, reageerides samal ajal tõhusalt uutele probleemidele, nagu piiratud loodusvarad, kliimamuutuste mõju ning uute haiguste teke ja levik;

10.  ergutab liikmesriike looma keskkonda, kus põllumajandusettevõtete kohapealne tegevus on elujõuline;

11.  toonitab OIE 10 põhimõtet silmas pidades peatselt rajatavate loomade heaolu mõõtmisega tegelevate keskuste tähtsust, selleks et õigusakte täielikult järgitaks ja järjekindlalt rakendataks ning samal ajal levitataks teavet ja parimaid tavasid loomade heaolu vallas;

12.  kutsub komisjoni üles tellima Eurostatilt uuringu, et analüüsida hobusektori kõikide aspektide majanduslikku ja sotsiaalset mõju, ning esitama korrapäraselt statistika hobuslastega seotud teenuste ja transpordi ning hobuslaste tapamajja saatmise kohta;

13.  kutsub komisjoni üles töötama erinevate kasutajate ja spetsialistide jaoks välja hobusektori heade tavade ELi suuniseid, mis koostatakse sidusrühmade ja hobusektori organisatsioonidega konsulteerides ja olemasolevate suuniste alusel, keskendudes sealhulgas liigispetsiifilise heaolu ja käitumisega seotud hooldusele ja terminaalsele hooldusele;

14.  kutsub komisjoni üles tagama ELi suuniste ühtse kohaldamise ja eraldama vahendeid selle dokumendi tõlkimiseks;

15.  kutsub komisjoni üles ergutama eri liikmesriikide loomade heaolu alaste heade tavade ja haridusprogrammide kogumist ja vahetamist ning toetama teabe kogumist ja levitamist, milles käsitletakse hobuslaste vajaduste katmist, olenemata loomade rollist, tuginedes viiele vabadusele ja hõlmates hobuslase kogu elutsüklit;

16.  kutsub komisjoni hobusektori heade tavade ELi suuniste koostamisel üles võtma arvesse hobuslaste multifunktsionaalset rolli, lisades suunised vastutustundliku aretamise, loomade tervise ja heaolu, steriliseerimise kasulikkuse, turismi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas töötamise, liikide vajadusi arvestava transpordi ja tapamajja saatmise ning pettuste, sh dopingu vastu kaitsmise kohta, ning soovitab, et neid suuniseid levitataks koostöös ELis tunnustatud põllumajandust esindavate kutseorganisatsioonidega tõuaretajatele, hobuslastega tegelevatele ühingutele, põllumajandusettevõtetele, tallidele, varjupaikadele, veoettevõtjatele ja tapamajadele, ning seda eri vormides ja keeltes;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Euroopa hobuste võrgustiku ja Euroopa riikide tõukasvanduste ühingu tööd, sest neil on oluline roll Euroopa hobusektori arengus platvormina, kus vahetatakse häid tavasid ja säilitatakse traditsioone, oskusi, vanu tõuge ja sektori mõju;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks oma põllumajandusloomade heaolu käsitlevaid haridusalaseid ressursse, mis on suunatud nii hobuslastega otsekontaktis olevatele spetsialistidele, nagu veterinaarid, loomakasvatajad ja hobuseomanikud, kui ka laiemale kasutajaskonnale, et hõlmata hobuslaste heaolu ja aretus, rõhutades samal ajal põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi kaudu koolitamise ja teavitamise tähtsust;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ka teadmussiirde kavasid, et jagada häid tavasid ja ärimudeleid, et suurendada teadlikkust mis tahes probleemidest, ning edendada innovatsiooni ja uusi ideid; märgib, et mõnes liikmesriigis on teadmussiirde kavad hobusektoris juba kasutusel;

20.  kutsub komisjoni üles pühenduma taas Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamisele, levitamaks selget teavet, mis aitab turistidel ja sidusrühmadel teha loomade heaolu arvesse võtvaid valikuid, kui nad otsustavad, kas kasutada tööhobuslaste teenuseid või mitte; rõhutab, et kõnealune harta peaks tuginema olemasolevatele kvaliteedihartadele, mille on koostanud tunnustatud representatiivsed põllumajandusorganisatsioonid, ning märgib, et samal ajal kui mõned liikmesriigid on kehtestanud töötingimuste ja tööaja osas ranged suunised, siis teistes liikmesriikides selline kaitse puudub;

21.  kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele suunised loomade heaolu soosivate turismimudelite kohta;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid vabatahtlikud tööalased suunised, sh igapäevase tööaja ja puhkeaja kohta, et kaitsta tööhobuslasi ületöötamise ja majandusliku ärakasutamise eest;

23.  kutsub komisjoni üles tegema TRACESi andmebaasis oleva teabe üldsusele kättesaadavaks praegusest kiiremini;

24.  rõhutab, et kehtivad ELi õigusaktid, mis käsitlevad loomade kaitset vedamise ajal ja sellega seonduvaid toiminguid, on mõeldud kaitsma loomi vigastuste ja kannatuste eest ning tagama, et loomade vedu vastab nõuetekohastele tingimustele ja ajavahemikele, ning väljendab muret selle pärast, et paljude liikmesriikide ametiasutustel esineb puudusi loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate ELi õigusaktide jõustamisel;

25.  palub komisjonil tagada loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning tõhus ja ühtne jõustamine, samuti asjakohane õiguslikult siduv aruandlus kõikides liikmesriikides;

26.  kutsub hobuslasi eksportivaid liikmesriike üles leidma viise, et soodustada hobuslaste tapamajja saatmist sama liikmesriigi territooriumil, vältimaks võimaluse korral elusate hobuslaste vedu, ning kutsub komisjoni üles looma mehhanismi, mille abil teostada tõhusat järelevalvet nii tulevaste kui ka kehtivate õigusaktide sätete täitmise üle;

27.  palub komisjonil teha ettepanek lühendada kõigi tapamajja veetavate hobuste teekonna maksimaalset pikkust, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti töö tulemustele ja erialaspetsialistide poolt koostatud hobuslaste veosuunistele ning võttes arvesse eri riikide hobusektorite eripärasid;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama juhiseid, hõlbustama ja tõhustama teadusuuringuid ning rakendama olemasolevaid uuringuid hobuslaste heaolu kohta tapamajja saatmise ajal, et töötada välja hobuslastele paremini sobivad humaansed surmamismeetodid, samuti levitama neid suunisdokumente liikmesriikide pädevatele asutustele;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama täielikku ja nõuetekohast kontrolli ja viima läbi korrapäraseid kontrollkäike oma territooriumil asuvates tapamajades, millel on luba hobuslasi surmata, tagamaks, et tapamajad suudavad täita hobuslaste heaoluga seotud erivajadusi, eriti rajatiste ja personali väljaõppe osas;

30.  kutsub komisjoni üles võtma kohustust töötada välja loomade heaolu tõestatud näitajad, mida tuleks kasutada hobuslaste heaolu hindamiseks, et teha kindlaks olemasolevad probleemid ja aidata olukorda parandada, tagades samas praktilise rakendamise ja kasu sektorile, ning peab loomade heaolu näitajate kehtestamisel oluliseks kaasata sidusrühmad, kes on sarnaseid vahendeid ELis rakendanud, samuti tihedat koostööd hobusektori kutseorganisatsioonide esindajatega;

31.  nõuab tungivalt, et komisjoni ja liikmesriigid soodustaksid hobuseomanike ühenduste moodustamist;

32.  rõhutab, kui oluline on hobuslaste humaanne kohtlemine ja heaolu ning põhimõte, et mis tahes julma või väärkohtlemist ühegi omaniku, treeneri, tallitöötaja või muu isiku poolt ei tohi ühelgi juhul sallida;

33.  kutsub liikmesriike üles kohaldama rangemaid õigusakte seoses loomade väärkohtlemise ja hülgamisega, sh erakorralisi meetmeid hülgamise vastu võitlemiseks, ning täielikult ja nõuetekohaselt uurima teateid hobuslaste ebainimliku kohtlemise ja nende heaolu rikkumise juhtumite kohta;

34.  märgib, et hobuslaste liikide vahel esinevad erinevused, mis muudavad hobuslase heaoluga seotud vajadusi, sealhulgas terminaalse hoolduse ja surmamisega seotud vajadusi;

35.  kutsub komisjoni üles uurima ja dokumenteerima kõnealuseid erinevusi ja andma välja liigispetsiifilised suunised, et tagada loomade heaolustandardid;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadus- ja arendustegevust liikide vajadusi arvestava loomakasvatussüsteemi valdkonnas hobusektoris, võttes arvesse hobuslaste loomulikku käitumist karjaloomana, kellel on kalduvus põgeneda;

37.  kutsub komisjoni üles seadma esikohale katseprojekti, et uurida uute ja olemasolevate rahastamiskavade kasutamist tööhobuslaste heaolu valdkonnas saavutatud heade tulemuste tunnustamiseks, muu hulgas väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/262 (hobusepassi käsitlev määrus) rakendatakse täielikult ja nõuetekohaselt ;

39.  märgib, et veterinaarravimite hind, surnud looma kõrvaldamise maksumus ja eutanaasia (kui see on lubatud) maksumus võib olla takistuseks hobuslase elu lõpetamisele ning toob kaasa kannatuste pikenemise;

40.  kutsub liikmesriike üles uurima teadaandeid ebainimlikest tavadest eutanaasia teostamisel ja heaolu rikkumistest, näiteks ravimite nõuetevastasest kasutamisest, ning neist rikkumistest komisjonile teatama;

41.  sedastab, et eesli- ja hobusepiima tootmine on kasvanud ning kutsub komisjoni üles koostama suuniseid eesli- ja hobusepiimatootjate jaoks;

42.  kutsub liikmesriike üles koostöös kutsevaldkonna tunnustatud representatiivsete põllumajandusorganisatsioonidega võtma kohustust eesli- ja hobusepiima tootvaid põllumajandusettevõtteid rohkem kontrollida;

43.  väljendab tõsist muret tiine mära seerum-gonadotropiini (PMSG) sisaldavate veterinaarravimite impordi ja kasutamise pärast;

44.  kutsub komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraati üles kontrollima auditite abil sertifitseeritud PMSG hormoonitootjaid selles osas, kas tootmise ajal järgitakse loomade heaolu käsitlevaid sätteid, ning uurima farmaatsiatööstuses hormoonide kogumiseks kasutatavate märade heaolu ja kohtlemist ning koostama selle kohta aruande;

45.  rõhutab, et veel ei ole kehtestatud õiglast maksusüsteemi, mis oleks kohandatud iga liikmesriigi vajadustega ja mis võimaldaks hobuslastega tegelevatel kutselistel põllumajandustootjatel teenida vajalikku tulu selleks, et säilitada majandustegevus Euroopa hobuslastega tegelevates põllumajandusettevõtetes;

46.  märgib, et õiglasem maksusüsteem hobusektoris võimaldaks sektoril toimida võrdsetes tingimustes, suurendada hobuslastega seotud tegevuse läbipaistvust ning seeläbi võidelda pettuse ja varimajanduse probleemidega, samuti aitaks see kutselistel hobusekasvatajatel teenida vajalikku tulu oma majandustegevuse säilimiseks;

47.  on seisukohal, et hobusektori suhtes kohaldatavat käibemaksuõigust tuleks eelseisva käibemaksudirektiivi läbivaatamise käigus täpsustada, et soodustada majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud hobusektori kujunemist;

48.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseks kõigi hobusektori tegevuste suhtes, ning on seisukohal, et sellise täpsustamise tulemuseks peaks olema ühtne, usaldusväärne ja sihtotstarbeline vähendatud käibemaksumäärade raamistik, mis jätab liikmesriikidele piisavalt vabad käed oma maksupoliitika kujundamiseks;

49.  rõhutab erinevusi tervishoiunõuetes, mida kohaldatakse Euroopas toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud hobuseliha suhtes;

50.  tuletab meelde vajadust kehtestada hobuseliha tõhus jälgitavus, ning rõhutab, et soovitav on tagada Euroopa tarbija jaoks samaväärne tervise ja toiduohutuse nõuetele ja impordinõuetele vastavus, olenemata tarbitava hobuseliha päritolust;

51.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et taastada tasakaal ELi siseselt kehtivate nõuete ja nende nõuete vahel, mille suhtes piiril kontrolli teostatakse, kaitsmaks tarbijate tervist;

52.  kutsub seetõttu komisjoni üles muutma kohustuslikuks päritoluriigi märkimist kõigile töödeldud hobuselihatoodetele;

53.  kutsub komisjoni üles suurendama auditite arvu väljaspool ELi asuvates ja hobuseliha ELi eksportimiseks loa saanud tapamajades, ning tingimuslikult peatama kolmandates riikides toodetud hobuslaste liha impordi, mis ei vasta ELi jälgitavuse ja toiduohutuse nõuetele;

54.  rõhutab vajadust kaotada tabud seoses hobuslaste elulõpuga; on seisukohal, et hobuse elulõpu leevendamine ei välista tema sisenemist toiduahelasse;

55.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu hobuslaste terminaalsele hooldusele, sealhulgas selliste üldkasutatavate veterinaarravimite nagu fenüülbutasoon jääkide piirnormidele, et tagada toiduainete tarneahelas ohutus;

56.  kutsub liikmesriike üles edendama toiduainete tarneahelasse tagasitoomist, toetudes teadusuuringutel põhinevale nn keeluajale, mis võimaldab looma toiduahelasse tagasi tuua pärast seda, kui talle on ravimit manustatud viimast korda, kaitstes samal ajal tarbijate tervist;

57.  märgib, et nende hobuslaste puhul, kes ei ole mõeldud tapamajja saatmiseks inimtoidu tootmise eesmärgil (registreeritud kui toidutootmisel mitte kasutatavad loomad), puudub mõnes liikmesriigis dokumenteeritud ülevaade manustatud ravimite kohta, ning on võimalik, et need hobused tapetakse toiduks illegaalselt ja muutuvad seetõttu tõsiseks ohuks rahvatervisele; palub seepärast komisjonil kõnealune õiguslik lünk kõrvaldada;

58.  kutsub komisjoni üles kaaluma koos Euroopa hobuveterinaaria ühingute liiduga (FEEVA) ravile ja ravimitele juurdepääsu ühtlustamist kogu Euroopa territooriumil;

59.  on seisukohal, et ühtlustamine aitaks vältida konkurentsimoonutusi, lihtsustada hobuslaste haiguste ulatuslikumat ravi ja leevendada tõhusamalt hobuslaste kannatusi;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama heade tavade vahetamist, et hõlbustada ravimite mõistlikku kasutamist hobuslaste puhul;

61.  märgib, et kuigi ravi ja veterinaarravimid on teinekord vajalikud ja näidustatud, tuleks teha rohkem pingutusi, et kõrvaldada investeeringute vähesus ja hobuslaste raviks kättesaadavate ravimite, sh vaktsiinide puudus;

62.  juhib tähelepanu ka vajadusele arendada ravimiuuringuid ja innovatsiooni hobuslastel ravimite kasutamise valdkonnas, kuna sektoris on suur puudus hobuslaste metabolismile kohandatud ravimitest;

63.  kutsub komisjoni üles rahastama täiendavaid uuringuid erinevate ravimite mõju kohta hobuslaste elule;

64.  märgib, et mõned liikmesriikides kasvatatavad hobuslaste tõud on kohalikud tõud, mis kuuluvad teatavate kogukondade eluviisi ja kultuuri juurde, ning mõned liikmesriigid on lisanud oma maaelu arengu programmidesse meetmed nende tõugude kaitseks ja nende leviku soodustamiseks;

65.  kutsub komisjoni üles võtma endale kohustuse toetada rahaliselt ELis looduslike või väljasuremisohus pärismaiste hobuslaste liikide säilimist ja kaitset;

66.  on teadlik metsikute hobuslaste suurest ökoloogilisest ja looduslikust väärtusest, kuna nad aitavad kaasa oma elupiirkonna puhastamisele ja väetamisele, ning lisaks metsikute hobuste populatsioonide turismialasest väärtusest, ning nõuab rohkem uuringuid probleemide kohta, millega need populatsioonid kokku puutuvad;

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
(3) ELT L 303, 18.11.2009, lk 1.
(4) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
(5) ELT L 59, 3.3.2015, lk 1.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(8) ELT L 335, 14.12.2013, lk 19.
(9) Vt http://ec.europa.eu/food/animals/docs/aw_eu-strategy_study_edu-info-activ.pdf.
(10) Rahvusvaheline Ratsaspordi Liit (Fédération Equestre Internationale ehk FEI), korduma kippuvad küsimused 2014. aasta mais Maailma Loomatervise Organisatsiooni üldistungil vastuvõetud High Health, High Performance Horse (HHP) kontseptsiooni kohta.
(11) Hobuste võiduajamisega tegelevate asutuste rahvusvahelise liidu (International Federation of Horseracing Authorities) aastaaruanne.
(12) FEI andmebaas, konsulteeritud 22.9.2014.
(13) Süsteemi TRACES andmebaas, 2012.
(14) Maailma Loomatervise Organisatsioon – maismaaloomade tervise koodeks (2016), peatükk 7.12.
(15) Santorini eesli- ja muulataksod – sõltumatu loomaheaolu aruanne organisatsioonile The Donkey Sanctuary, 2013.


Elavhõbe ***I
PDF 244kWORD 47k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (COM(2016)0039 – C8‑0021/2016 – 2016/0023(COD))
P8_TA(2017)0066A8-0313/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0039),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0021/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 192 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0313/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14 märtsil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/... elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/852) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS, MIS KÄSITLEB ETTEPANEKUT VÕTTA VASTU MÄÄRUS ELAVHÕBEDA KOHTA JA MILLEGA TUNNISTATAKSE KEHTETUKS MÄÄRUS (EÜ) NR 1102/2008 (2016/0023(COD))

Euroopa Parlamendi nõusolekut rakendusaktidega uutele toodetele või protsessidele loa andmiseks elavhõbedat käsitleva määruse ettepaneku (2016/0023(COD)) üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste kontekstis ei tohi käsitada pretsedendina sarnaste ettepanekute jaoks ja see ei mõjuta tulevasi institutsioonidevahelisi läbirääkimisi delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamise piiritlemiskriteeriumide üle.

EUROOPA KOMISJONI AVALDUS RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ KOHTA ELAVHÕBEDA VALDKONNAS

Minamata konventsioon ja uus elavhõbedat käsitlev määrus on peamised vahendid kodanike kaitsmiseks elavhõbedasaaste eest kogu maailmas ja ELis.

Et tagada konventsiooni edukas rakendamine kõigi osaliste poolt ja tugevdada veelgi selle sätteid, tuleks jätkata pidevat rahvusvahelist koostööd.

Seetõttu on Euroopa Komisjon pühendunud jätkuva koostöö toetamisele kooskõlas konventsiooniga ning vastavalt kohaldatavatele ELi poliitikameetmetele, eeskirjadele ja menetlustele, tehes muu hulgas tööd järgmistes valdkondades:

–  ELi õiguse ja konventsiooni sätete vaheliste erinevuste vähendamine elavhõbedat sisaldavate keelatud toodete loetelu läbivaatamisklausli kaudu;

–  konventsiooni rahastamist, suutlikkuse suurendamist ja tehnosiiret puudutavate sätete kontekstis tegevused, nagu elavhõbedaga kauplemise ja selle kasutamise jälgitavuse parandamine, elavhõbedavaba käsitööndusliku ja väiksemahulise kullakaevandamise sertifitseerimise ja elavhõbedavaba kulla märgiste edendamine ning arenguriikide suutlikkuse suurendamine, sealhulgas elavhõbedajäätmete käitlemise valdkonnas.

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 122.


Aktsionäride pikaajaline kaasamine ja ühingujuhtimise aruanne ***I
PDF 241kWORD 57k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega (COM(2014)0213 – C7‑0147/2014 – 2014/0121(COD))
P8_TA(2017)0067A8-0158/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0213),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 50 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0147/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. juuli 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8‑0158/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. märtsil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/828) lõplikule kujule).

(1) ELT C 451, 16.12.2014, lk 87.
(2) Käesolev seisukoht asendab 8. juulil 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0257).


Relvade omandamise ja valduse kontroll ***I
PDF 245kWORD 65k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (COM(2015)0750 – C8‑0358/2015 – 2015/0269(COD))
P8_TA(2017)0068A8-0251/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0750),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0358/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Poola Senati ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8‑0251/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. märtsil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/853) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS

Komisjon tunnistab, kui tähtis on hästitoimiv laskekõlbmatuks muutmise norm, mis aitab parandada ohutustaset ja annab ametivõimudele kindlustunde selle kohta, et laskekõlbmatuks muudetud relvad on muudetud laskekõlbmatuks nõuetekohaselt ja tulemuslikult.

Komisjon kiirendab seetõttu laskekõlbmatuks muutmise kriteeriumide läbivaatamist puudutavat riiklike ekspertide tööd direktiivi 91/477/EMÜ kohaselt moodustatud komitees, et komisjon saaks direktiiviga 91/477/EMÜ kehtestatud komiteemenetlust järgides ja pärast riiklike ekspertide heakskiidu saamist võtta 2017. aasta mai lõpuks vastu komisjoni rakendusmääruse, millega muudetakse komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus. Komisjon palub liikmesriikidel selle töö kiirendamist täielikult toetada.

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 77.


Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid, patarei- ja akujäätmed ning elektroonikaromud ***I
PDF 398kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 14. märtsil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (COM(2015)0593 – C8-0383/2015 – 2015/0272(COD))(1)
P8_TA(2017)0069A8-0013/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja tõhus kasutamine ning edendada ringmajanduse põhimõtteid.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Puhas, tõhus ja säästev ringmajandus nõuab ohtlike ainete kõrvaldamist toodetest projekteerimise etapis ning sellega seoses peaks ringmajanduses arvestama seitsmenda keskkonnaalane tegevusprogrammi selgeid sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid saaks liidus kasutada olulise ja usaldusväärse tooraineallikana.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)   Vaja on tagada teisese tooraine tulemuslik ja väikese energiamahuga käitlemine ning esmatähtsaks tuleks pidada jõupingutusi, mida selle eesmärgi saavutamiseks tehakse teadus- ja arendustegevuses. Komisjon peaks ka kaaluma ettepaneku esitamist jäätmete klassifitseerimise kohta, et toetada liidu teisese tooraine turu loomist.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 c (uus)
(1c)   Kui ringlussevõetud materjal uuesti majandusse siseneb, kui see saab jäätmete lakkamise staatuse, täites konkreetsed jäätmete lakkamise kriteeriumid või olles inkorporeeritud uude tootesse, peab see olema täielikus kooskõlas liidu kemikaale käsitlevate õigusaktidega.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Tööstusmaastik on tehnoloogia arengu ja suurenevate ülemaailmsete kaubavoogude tulemusel viimastel aastatel oluliselt muutunud. Need tegurid kujutavad endast uusi väljakutseid keskkonna seisukohast vastutustundlikule jäätmekäitlusele ja -töötlusele, millega tuleb tegeleda ulatuslikuma teadustöö ja sihipäraste regulatiivsete vahendite kombineerimise abil. Kavandatud aegumine on laienev probleem, mis on oma olemuselt vastuolus ringmajanduse eesmärkidega, mistõttu tuleb sellega tegeleda, et see välja juurida, tehes seda kõikide peamiste sidusrühmade, tööstuse, tarbijate ja reguleerivate asutuste ühiste pingutuste teel.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne.
(3)  Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Jäätmekäitlust käsitlevate andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid kasutama nendes direktiivides sätestatud sihtarvude saavutamise kohta aru andmisel ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike ametiasutustega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) liigiti kogumisele järgneb nõuetekohane käitlus. Võrdsete tingimuste ning jäätmealaste õigusaktide ja ringmajanduse kontseptsiooni järgimise tagamiseks peaks komisjon töötama välja ühised standardid elektroonikaromude töötlemise kohta, nagu on nõutud direktiivis 2012/19/EL.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja liikmesriikide andmete võrreldavus võrdsetel tingimustel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid kõnealustes direktiivides sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.
(4)  Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja liikmesriikide andmete võrreldavus võrdsetel tingimustel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid kõnealustes direktiivides sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel andmete kogumise ja töötlemise ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametitega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Selleks et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele ning aidata kiirendada üleminekut ringmajandusele, peaks komisjon edendama kooskõlastamist ja teabe ning parimate tavade vahetamist nii liikmesriikide kui ka eri majandussektorite vahel. Teabevahetust võiksid hõlbustada suhtlusplatvormid, mis võiksid aidata suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest, aitaksid ühendada jäätmetööstust ja muid sektoreid ning toetada tööstussümbioosi.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmehierarhiat kohaldatakse jäätmetekke vältimist ja jäätmete käitlemist käsitlevates liidu õigusaktides prioriteetide järjestuses. Seega kohaldatakse seda hierarhiat kasutuselt kõrvaldatud sõidukite, patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete suhtes. Käesoleva direktiivi eesmärki täites peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid jäätmehierarhia prioriteetide arvesse võtmiseks ning tagama nende prioriteetide rakendamise.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Kuna kooskõlas ringmajandusega suureneb liidus jäätmete käitlemise ja ringlussevõtu vajadus, tuleb keskenduda sellele, et jäätmesaadetiste vedamine oleks kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktide põhimõtete ja nõuetega, eelkõige läheduse põhimõtte, taaskasutamise prioriteedi ja sõltumatusega. Komisjon peaks uurima, kas on soovitav luua jäätmesaadetiste haldusmenetluste ühtne kontaktpunkt, mis peaks vähendama halduskoormust. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid jäätmete ebaseadusliku vedamise ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7a (uus)
(7a)   Selleks et täiendada direktiivide 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga  290 vastu delegeeritud õigusakte andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika ning vormi kohta, mille alusel esitatakse andmeid kasutuselt kõrvaldatud sõidukite korduskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude direktiivi 2000/53/EÜ kohase saavutamise kohta, ning andmete kogumise ja töötlemise metoodika ning vormi kohta, mille alusel esitatakse andmeid elektri- ja elektroonikaseadmete kogumiseks ja taaskasutamiseks kehtestatud sihtarvude direktiivi 2012/19/EL kohase saavutamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)   Selleks et kehtestada andmete kogumise ja töötlemise metoodika ning vorm andmete esitamiseks patareide ja akude ning patareide ja akude jäätmete kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide koostamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik -1 (uus)
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1
Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ladustatakse (ka ajutiselt) ning käideldakse direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 4 ettenähtud üldnõuete kohaselt ning kooskõlas käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tehniliste miinimumnõuetega, ilma et see piiraks tervishoiu- ja keskkonnaalaste siseriiklike määruste kohaldamist.“
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ladustatakse (ka ajutiselt) ning käideldakse jäätmehierarhia prioriteetide ja direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 4 ettenähtud üldnõuete kohaselt ning kooskõlas käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tehniliste miinimumnõuetega, ilma et see piiraks tervishoiu- ja keskkonnaalaste siseriiklike määruste kohaldamist.“
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 a
1 a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 7 lõike 2 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 1d. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].
1a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 7 lõike 2 rakendamise andmed. Nad koguvad ja töötlevad neid andmeid käesoleva artikli lõikes 1d osutatud ühtse metoodika kohaselt ja esitavad need elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 1d.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1c
1c.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.
1c.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Kuni lõikes 1d osutatud andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika kehtestamiseni hinnatakse aruandes liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja metoodikat. Komisjon hindab ka andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 ca (uus)
1ca.   Komisjon võib lisada aruandesse teabe käesoleva direktiivi rakendamise kohta tervikuna ning selle mõju kohta keskkonnale ja inimeste tervisele. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 d
1d.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 1a kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.
1d.  Komisjon võtab käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning vorm andmete esitamiseks lõike 1a kohaselt.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 da (uus)
1da.   Ringmajanduse tegevuskava raames ning võttes arvesse liidu võetud kohustust minna üle ringmajandusele, vaatab komisjon 31. detsembriks 2018 mõjuhinnangu alusel läbi käesoleva direktiivi tervikuna ja eelkõige selle kohaldamisala ja eesmärgid ning võtab arvesse liidu ringmajanduse poliitika eesmärke ja algatusi. Erilist tähelepanu pööratakse kasutatud sõidukite saadetistele, mille puhul kahtlustatakse, et tegu on kasutuselt kõrvaldatud sõidukitega. Sel eesmärgil kasutatakse saadetisi käsitlevaid suuniseid nr 9 kasutuselt kõrvaldatud sõidukite saadetiste kohta. Komisjon uurib ka võimalust kehtestada ressursipõhised eesmärgid, eelkõige seoses esmatähtsate toorainetega. Vajaduse korral kaasneb selle läbivaatamisega seadusandlik ettepanek.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9 a (uus)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9a
Ringmajandusele ülemineku toetamise vahendid
Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majandushoobasid ja võtavad muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud vahendid ja meetmed.“
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2006/66/EÜ
Artikkel 22 a (uus)
(1a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 22a
Andmed
1.   Liikmesriigi poolt artiklite 10 ja 12 kohaselt esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne.
2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi andmete kogumise ja töötlemise metoodika ning aruandluse vormi kehtestamise teel.“
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus)
Direktiiv 2006/66/EÜ
Artikkel 23 – pealkiri
(-a)   Artikli 23 pealkiri asendatakse järgmisega:
Läbivaatamine
Aruandlus ja läbivaatamine
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Direktiiv 2006/66/EÜ
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Komisjon koostab hiljemalt 2016. aasta lõpuks aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele.
1.  Komisjon koostab hiljemalt 2016. aasta lõpuks ning seejärel iga kolme aasta järel aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2006/66/EÜ
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
ba)   Lisatakse järgmine lõige:
„3a. Ringmajanduse tegevuskava raames ning arvestades liidu võetud kohustust minna üle ringmajandusele, vaatab komisjon 31. detsembriks 2018 mõjuhinnangu alusel läbi käesoleva direktiivi tervikuna ning eelkõige selle kohaldamisala ja eesmärgid. Läbivaatamisel võetakse arvesse liidu ringmajanduse poliitika eesmärke ja algatusi ning tehnilist arengut seoses uut tüüpi patareidega, milles ei kasutata ohtlikke aineid, eelkõige raske- või muid metalle või metalliioone. Komisjon uurib ka võimalust kehtestada ressursipõhised eesmärgid, eelkõige seoses esmatähtsate toorainetega. Vajaduse korral kaasneb selle läbivaatamisega seadusandlik ettepanek.“
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 2006/66/EÜ
Artikkel 23 aa (uus)
2a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 23aa
Ringmajandusele ülemineku toetamise vahendid
Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majandushoobasid ja võtavad muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud vahendid ja meetmed.“
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 4
-1)   Artikli 8 lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kvaliteedi miinimumstandardid, mis põhinevad eelkõige Euroopa standardiorganisatsioonide väljatöötatud standarditel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”
„Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ja kooskõlas direktiivis 2012/19/EL sätestatud mandaadiga võtab komisjon vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kvaliteedi miinimumstandardid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 16 – lõige 5a
5a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 16 lõike 4 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5d. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].
5a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 16 lõike 4 rakendamise andmed. Nad koguvad ja töötlevad neid andmeid käesoleva artikli lõikes 5d osutatud ühtse metoodika kohaselt ja esitavad need elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Liikmesriigid tagavad, et esitatakse andmed kõigi osalejate kohta, kes tegelevad elektroonikaromude kogumise või töötlemisega. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5d.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 16 – lõige 5c
5c.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.
5c.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Kuni lõikes 5d osutatud andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika kehtestamiseni hõlmab aruanne hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika kohta. Komisjon hindab ka andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 16 – lõige 5 ca (uus)
5ca.   Komisjon lisab aruandesse teabe direktiivi rakendamise kohta tervikuna ning selle mõju kohta keskkonnale ja inimeste tervisele. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 16 – lõige 5 d
5d.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 5a kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.
5d.  Kooskõlas artikliga 20 võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning vorm andmete esitamiseks lõike 5a kohaselt.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 16 – lõige 5 da (uus)
5da.   Lõikes 5c osutatud ülevaatamise ajal, ringmajanduse tegevuskava raames ning arvestades liidu võetud kohustust minna üle ringmajandusele, vaatab komisjon mõjuhinnangu alusel läbi käesoleva direktiivi tervikuna ning eelkõige selle kohaldamisala ja eesmärgid ning võtab arvesse liidu ringmajanduse poliitika eesmärke ja algatusi. Komisjon uurib võimalust kehtestada ressursipõhised eesmärgid, eelkõige seoses esmatähtsate toorainetega. Vajaduse korral kaasneb selle läbivaatamisega seadusandlik ettepanek.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2012/19/EL
Artikkel 16 a (uus)
1a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 16a
Ringmajandusele ülemineku toetamise vahendid
Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majandushoobasid ja võtavad muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud vahendid ja meetmed.“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0013/2017).


Jäätmed ***I
PDF 912kWORD 148k
Euroopa Parlamendi 14. märtsil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta (COM(2015)0595 – C8-0382/2015 – 2015/0275(COD))(1)
P8_TA(2017)0070A8-0034/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 (uus)
(-1)   Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et hoida ära või vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendada ressursikasutuse üldmõju ja suurendada sellise kasutamise tõhusust, tagades jäätmete väärtustamise ressursina eesmärgiga aidata kaasa ringmajandusele liidus.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 a (uus)
(-1a)   Võttes arvesse liidu sõltuvust tooraine impordist ja märkimisväärse arvu maavarade kiiret ammendumist lühikeses perspektiivis, on keskne suur ülesanne võtta liidus uuesti kasutusele võimalikult palju ressursse ja soodustada üleminekut ringmajandusele.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 b (uus)
(-1b)   Ringmajandus annab kohalikule majandusele olulisi võimalusi ning avab potentsiaali tuua kasu kõigile asjaomastele huvirühmadele.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 c (uus)
(-1c)  Jäätmekäitlus tuleks kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks. Direktiivi 2008/98/EÜ muutmine annab selleks võimaluse.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 d (uus)
(-1d)   Edukaks liikumiseks ringmajanduse suunas tuleb lisaks jäätmedirektiivi muutmisele ja selle täielikule elluviimisele täielikult ellu viia ka „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ käsitlev tegevuskava. Tegevuskavaga tuleks ühtlasi suurendada ringmajanduse ning energia-, kliima-, põllumajandus-, tööstus- ja teadusuuringute poliitika vahelist sidusust, järjepidevust ja koostoimet.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 e (uus)
(-1e)   Euroopa Parlament võttis 9. juulil 2015 vastu resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta1a, milles ta rõhutas eelkõige vajadust kehtestada siduvad jäätmete vähendamise eesmärgid, töötada välja jäätmetekke ärahoidmise meetmed ning koostada selged ja üheselt mõistetavad määratlused.
_______________
1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0266.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja tõhus kasutamine, edendada ringmajanduse põhimõtteid, parandada taastuvenergia jaotust, suurendada energiatõhusust, vähendades liidu sõltuvust imporditud ressurssidest, pakkudes uusi majanduslikke võimalusi ja võimaldades pikaajalist konkurentsivõimet. Tõelise ringmajanduse loomiseks on vaja võtta lisameetmeid säästva tootmise ja tarbimise osas, pöörates tähelepanu toodete kogu olelusringile viisil, mis need ressursid säilitab ja ahela sulgeb. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Suuremad pingutused ringmajanduse poole liikumisel võiksid aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidete teket kaks kuni neli protsenti aastas, mis annab selge stiimuli ringmajandusse investeerimiseks. Ressursside tootlikkuse suurendamine suurema tõhususe ja ressursside kaotsimineku vähendamise kaudu aitaks oluliselt vähendada nii ressursitarbimist kui ka kasvuhoonegaaside heidet. Seetõttu peaks ringmajandus olema kliimapoliitika lahutamatu osa, kuna sellega luuakse koostoimet, nagu rahvusvahelise ressursside komisjoni aruannetes on välja toodud.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)   Ringmajanduses tuleks arvestada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selgesõnalisi sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidu tähtsa ja usaldusväärse toormeallikana.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu püüdlust minna üle ringmajandusele.
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve tuleks suurendada nii, et need kajastaksid paremini liidu püüdlust minna üle ressursitõhusale ringmajandusele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks, et jäätmeid loetaks kasulikuks ressursiks.
__________________
__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja arendanud. Seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige vältida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia alumistele astmetele.
(3)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja arendanud. Seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid ning anda rahalist ja poliitilist toetust, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige vältida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Sellega seoses on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et rahastada ärahoidmiseks, korduskasutamiseks ja ringlussevõtmiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamist. Samuti on liikmesriikidel hädavajalik muuta oma jäätmetekke vältimise programme vastavalt käesolevale direktiivile ja kohandada vastavalt oma investeeringud.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Olmejäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7–10 % liidu kõigist jäätmetest, kuid see jäätmevoog on üks kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine näitab tavaliselt väga hästi seda, millisel tasemel on riigi üldine jäätmekäitlussüsteem. Olmejäätmete käitlemise raskused tulenevad nende komplekssest ja mitmekülgsest koostisest ning asjaolust, et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses ja on üldsusele hästi näha. Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine kompleksset jäätmekäitlussüsteemi, sh tõhusat kogumissüsteemi, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete konkreetse koostisega kohandatud taristut ning põhjalikku rahastamissüsteemi. Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on tavaliselt ka paremini toimivad üldised jäätmekäitlussüsteemid.
(4)  Olmejäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7–10 % liidu kõigist jäätmetest, kuid see jäätmevoog on üks kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine näitab tavaliselt väga hästi seda, millisel tasemel on riigi üldine jäätmekäitlussüsteem. Olmejäätmete käitlemise raskused tulenevad nende komplekssest ja mitmekülgsest koostisest ning asjaolust, et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses, on üldsusele hästi näha ning avaldavad mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine kompleksset jäätmekäitlussüsteemi, sh tõhusat kogumissüsteemi, tulemuslikku sortimiskorda, jäätmevoogude nõuetekohast jälgimist, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete konkreetse koostisega kohandatud taristut ning põhjalikku rahastamissüsteemi. Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on tavaliselt ka paremini toimivad üldised jäätmekäitlussüsteemid ning nad on edukamad ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Olmejäätmete nõuetekohasest käitlemisest üksi siiski ei piisa, et kiirendada üleminekut ringmajandusele, milles jäätmeid käsitletakse ressursina. Selle ülemineku hoogustamiseks on vaja kohaldada toodete ja jäätmete suhtes elutsükli käsitlust.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Kogemused on näidanud, et nii avaliku kui ka erasektori loodud süsteemid saavad anda panuse ringmajanduse süsteemi saavutamisse ning teatava süsteemi kasutamise või kasutamata jätmise otsus sõltub sageli geograafilistest ja struktuurilistest tingimustest. Kõnealuse direktiiviga kehtestatud eeskirjade kohaselt on võimalik kohaldada süsteemi, mille puhul omavalitsusel on üldvastutus olmejäätmete kogumise eest, ning süsteemi, mille puhul selliste teenuste osutamiseks sõlmitakse leping erakäitlejatega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida üleminek ühelt süsteemilt teisele.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „olmejäätmed”, „ehitus- ja lammutusjäätmed”, „lõplik ringlussevõtuprotsess” ja „tagasitäide”, et selgitada nende mõistete ulatust.
(5)  Direktiivis 2008/98/EÜ tuleks määratleda mõisted „olmejäätmed“, „kaubandus- ja tööstusjäätmed“, „ehitus- ja lammutusjäätmed“, „korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelev ettevõtja“, „orgaaniline ringlussevõtt“, „lõplik ringlussevõtuprotsess“, „tagasitäide“, „sortimine“, „prügi ja toidujäätmed“, et selgitada nende mõistete ulatust.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Komisjon peaks liikmesriikide teateid ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika arengut silmas pidades korrapäraselt läbi vaatama direktiivi 2008/98/EÜ tähtsamate sätete tõlgendamist puudutavad suunised, et täiustada, kooskõlla viia ja ühtlustada liikmesriikides kasutatavad jäätmete ja kõrvalsaaduste mõisted.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)   Tagada tuleb direktiivi 2008/98/EÜ ning seotud liidu seadusandlike aktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/20061b, omavaheline sidusus. Eelkõige tuleb nende seadusandlike aktidega tagada mõistete „jäätmed”, „jäätmehierarhia” ja „kõrvalsaadus” ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)   Ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed tuleks teha kindlaks vastavalt komisjoni otsusele 2014/955/EL1a ja komisjoni määrusele (EL) nr 1357/20141b.
______________
1a Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).
1b Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Selleks et ringlussevõtu sihtarvud põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtarvude saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ määratleda olmejäätmete mõiste kooskõlas määratlusega, mida Eurostat ja OECD on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse.
(6)  Selleks et ringlussevõtu sihtarvud põhineksid usaldusväärsetel ja võrreldavatel andmetel ning et võimaldada nende sihtarvude saavutamise tõhusamat seiret, tuleks direktiivis 2008/98/EÜ ühtlustada olmejäätmete mõiste määratlusega, mida Eurostat ja OECD on kasutanud statistika eesmärkidel ning mille alusel on liikmesriigid juba mitu aastat andmeid esitanud. Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus on selles osas neutraalne, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finantsstiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja stiimulid kohalikele omavalitsustele.
(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finants-, majandus- ja õiguslikud stiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid, toiduainete annetamise lihtsustamine ja stiimulid kohalikele omavalitsustele. Selleks et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, on liikmesriikidel võimalik kasutada majandushoobasid või -meetmeid, nagu on esitatud käesoleva direktiivi lisa soovituslikus loetelus. Liikmesriigid peaksid võtma ka meetmeid, mis aitavad saavutada sorditud materjali kõrge kvaliteedi.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   Liikmesriigid peaksid jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks võtma meetmeid, et ergutada selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ja kergesti parandatavad ning on pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud ning turule laskmiseks valmis. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul ja jäätmehierarhiat.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Selleks et teiseste toorainete turul tegutsevad ettevõtjad saaksid täpsemalt kindlaks teha, kas ained või esemed on jäätmed või mitte, ning et edendada võrdsemaid tingimusi, on tähtis kehtestada liidu tasandil ühtlustatud tingimused, mille alusel tunnistatakse ained või esemed kõrvalsaadusteks ning taaskasutamistoimingud läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud kriteeriumid selliste ühtlustatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete, sh nende erikasutuse suhtes, kui see on vajalik, et tagada siseturu sujuv toimimine või keskkonnakaitse kõrge tase kogu liidus.
(8)  Selleks et teiseste toorainete turul tegutsevad ettevõtjad saaksid täpsemalt kindlaks teha, kas ained või esemed on jäätmed või mitte, ning et edendada võrdsemaid tingimusi, on tähtis kehtestada selged eeskirjad, mille alusel tunnistatakse ained või esemed kõrvalsaadusteks ning taaskasutamistoimingud läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Selleks et tagada siseturu sujuv toimimine, tuleks ainet või eset, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, käsitada üldreeglina kõrvalsaadusena, kui peetakse kinni teatavatest ühtlustatud tingimustest ja tagatakse keskkonnakaitse ning inimeste tervise kaitse kõrge tase kogu liidus. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kõrvalsaaduseks tunnistamise kriteeriumid, pidades esmatähtsaks tööstus- ja põllumajandussümbioosi olemasolevaid tavasid, mida on võimalik jäljendada. Selliste kriteeriumide puudumisel tuleks liikmesriikidel lubada igal üksikjuhul kehtestada üksikasjalikud kõrvalsaaduseks tunnistamise kriteeriumid.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   Selleks et tagada siseturu sujuv toimimine ja keskkonna ning inimeste tervise kaitse kõrge tase kogu liidus, tuleks komisjonile üldreeglina anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse teatavat liiki jäätmete jäätmeksoleku lakkamist käsitlevad ühtlustatud sätted. Tuleks kaaluda konkreetseid jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumeid vähemalt täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, rehvide ja tekstiili osas. Kui kriteeriume ei ole kehtestatud liidu tasandil, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada riigi tasandil teatavate jäätmete jäätmeksoleku lakkamise üksikasjalikud kriteeriumid vastavalt liidu tasandil kehtestatud tingimustele. Kui selliseid üksikasjalikke kriteeriume ei ole kehtestatud ka liikmesriigi tasandil, peaksid liikmesriigid tagama, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad konkreetsetele liidu tasandil kehtestatud tingimustele, mille täitmist peaks igal üksikjuhul eraldi kontrollima liikmesriigi pädev asutus. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üldised nõuded, mida liikmesriigid peavad järgima, kui nad võtavad vastavalt artiklile 6 vastu tehnilised eeskirjad.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)   Kui ringlussevõetud materjal jäätmeksoleku lakkamise staatuse saamise tõttu uuesti majandusse siseneb, kuna materjal täidab konkreetseid jäätmeksoleku lakkamise kriteeriume või sisaldub uues tootes, peab see olema täielikus kooskõlas kemikaale käsitlevate liidu õigusaktidega.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 d (uus)
(8d)   Üleminekus ringmajandusele tuleks täielikult ära kasutada digitaalse innovatsiooni eeliseid. Selleks tuleks töötada välja elektroonilised vahendid, nt jäätmete kui uute ressurssidega kauplemise veebiplatvorm, et muuta kauplemistehingud lihtsamaks ja vähendada käitajate halduskoormust, suurendades seeläbi tööstuslikku sümbioosi.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 e (uus)
(8e)   Käesolevas direktiivis sisalduvate laiendatud tootjavastutust käsitlevate sätete eesmärk on toetada selliste toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu, ning hõlbustatakse neid toiminguid, ilma et takistataks kaupade vaba liikumist siseturul. Tootja laiendatud vastutus tähendab individuaalset kohustust tootja jaoks, kes peaks vastutama oma turule lastud toodete käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Tootjatel peaks siiski olema võimalik võtta vastutus individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid peaksid tagama laiendatud tootjavastutuse süsteemide kehtestamise vähemalt pakenditele, elektri- ja elektroonikaseadmetele, patareidele ja akudele ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukitele.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 f (uus)
(8f)   Laiendatud tootjavastutuse süsteeme tuleks mõista kui liikmesriikide kehtestatud eeskirju, millega tagatakse, et toodete tootjad kannavad finants- ja/või tegevusalast vastutust toote käitlemise eest toote olelusringi tarbimisjärgses etapis. Nende eeskirjadega ei tohiks takistada tootjatel täita neid kohustusi kas individuaalselt või kollektiivselt.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja sätestada laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuded. Need nõuded peaksid aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, tagada võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vältida takistusi siseturu sujuvale toimimisele. Samuti peaksid need aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele paremad stiimulid ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse arvessevõtmiseks toodete kavandamisel. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele.
(9)  Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Seetõttu on vaja sätestada laiendatud tootjavastutuse kavade – nii individuaalsete kui ka kollektiivsete – miinimumnõuded. Tuleb teha vahet miinimumnõuetel, mida kohaldatakse kõigi kavade suhtes, ja neil nõuetel, mida kohaldatakse ainult kollektiivsete kavade suhtes. Kõik need nõuded peaksid siiski aitama vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, võttes meetmeid, millega hõlbustatakse näiteks liigiti kogumise ja sortimise paremat rakendamist, tagades ringlussevõtu parema kvaliteedi, aidates tagada teisese toorme kättesaadavuse kulutõhusal viisil, tagada võrdsed võimalused muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja e-kaubanduse ettevõtetele ning hoida ära siseturu sujuva toimimise takistused. Need nõuded peaksid samuti aitama lõimida olelusringi lõppemise kulud tootehindadesse ning andma tootjatele stiimulid töötada välja nutikad ärimudelid ja võtta toodete väljatöötamisel arvesse jäätmehierarhiat, soodustades vastupidavust, ringlussevõetavust, korduskasutatavust ja parandatavust. See peaks soodustama määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 määratletud väga ohtlike ainete järkjärgulist asendamist, kui on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mis on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised. Laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuete elluviimise üle peaksid tegema järelevalvet sõltumatud asutused ning see ei tohiks tuua kaasa ebaproportsionaalset finants- või halduskoormust avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ega tarbijatele. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada nii uute kui ka olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Olemasolevate laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul on siiski vajalik üleminekuperiood, et võimaldada nende puhul kasutatavate struktuuride ja menetluste kohandamist uutele nõuetele.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Käesolevas direktiivis sisalduvaid laiendatud tootjavastutust käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sisalduvate laiendatud tootjavastutust käsitlevate sätete kohaldamist, eriti nende sätete osas, mis puudutavad teatavaid jäätmevoogusid.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)   Komisjon peaks viivitamatult võtma vastu suunised tootjate poolt laiendatud vastutuse kavade raames tehtavate sissemaksete ümbersuunamise kohta, et aidata liikmesriikidel rakendada seda direktiivi siseturu edendamisel. Siseturu sidususe tagamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta sellel eesmärgil delegeeritud õigusaktide kaudu vastu ka ühtlustatud kriteeriumid.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 c (uus)
(9c)   Kavade koostamisel tootjate laiendatud vastutuse kollektiivseks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama kaitsemeetmed ettevõtjate ja laiendatud tootjavastutuse organisatsioonide vaheliste huvide konfliktide ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid võtavad jäätmetekke vältimiseks asjakohaseid meetmeid ning jälgivad ja hindavad nende meetmete rakendamisel tehtud edusamme. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad.
(10)  Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmete keskkonnamõju, edendada vastupidavaid, ringlussevõetavaid ja korduskasutatavaid kvaliteetseid materjale ning vähendada sõltuvust üha haruldasemaks muutuvate toorainete impordist. Uuenduslike ärimudelite väljatöötamine on selles osas keskse tähtsusega. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid jäätmetekke ärahoidmise sihtarvud ja võtaksid jäätmetekke ning prügistamise vältimiseks asjakohaseid meetmeid, kasutades muu hulgas majandushoobasid ja muid meetmeid, et järkjärguliselt asendada määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 määratletud väga ohtlikud ained, kui on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mis on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised, võitleksid kavandatud aegumise vastu, toetaksid korduvkasutamist, suurendaksid tarbijate õiguste kasutamist parema tooteinfo abil ning soodustaksid teavituskampaaniate korraldamist jäätmetekke ärahoidmise küsimuses. Liikmesriigid peaksid ka jälgima ja hindama selliste meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja jäätmetekke vähendamisel tehtud edusamme ning püüdma lahutada jäätmeteket majanduskasvust. Jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu ühetaolise hindamise tagamiseks tuleks kehtestada ühtsed näitajad ja metoodikad.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Säästvuse edendamine tootmises ja tarbimises võib anda olulise panuse jäätmetekke ärahoidmisse. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tarbijate teavitamiseks sellest ja julgustama neid aktiivsemalt osalema, et parandada ressursitõhusust.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)   Esmasel jäätmetekitajal on jäätmetekke ärahoidmises ja algses eelsortimise etapis keskne roll.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Toiduainete kao vähendamiseks ja toidujäätmete tekke ärahoidmiseks kogu toidutarneahelas tuleks kehtestada toidujäätmete hierarhia, nagu on sätestatud artiklis 4a.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks meetmeid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid poole võrra. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed ja hindama toidujäätmete vähendamisel tehtud edusamme. Selleks et kogu ELis oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada sellise hindamise ühtsed meetodid. Toidujäätmete koguste kohta tuleks aru anda iga kahe aasta tagant.
(12)  Liikmesriigid peaksid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ja eelkõige selle eesmärgiga vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid 50 % võrra. Nende meetmete eesmärk peaks olema vältida ja vähendada toidujäätmete teket üldiselt ning vähendada toiduainete kadu kogu toidutarneahelas, sh esmatootmisel, transpordil ning ladustamisel. Võttes arvesse toidujäätmete tekke vältimise sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed toidujäätmete tekke vältimise meetmed , sh korraldama jäätmetekke vältimise programmide raames teadlikkuse tõstmise kampaaniad, et näidata, kuidas hoida ära toidujäätmete teket. Liikmesriigid peaksid püüdma saavutada nende meetmete abil liidu toidujäätmete vähendamise ühist eesmärki: vähendada toidujäätmete teket 2025. aastaks 30 % võrra ja 2030. aastaks 50 % võrra. Liikmesriigid peaksid ka hindama toidujäätmete ja toiduainete kao vähendamisel tehtud edusamme. Nende edusammude hindamiseks ja selleks et kogu ELis oleks nii liikmesriikidel kui ka toidukäitlejatel hõlpsam häid tavasid vahetada, tuleks kehtestada sellise hindamise ühised meetodid. Toidujäätmete koguste kohta tuleks aru anda igal aastal.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)   Toidujäätmete tekke ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid motiveerima müümata jäänud toiduainete kogumist toiduainete jaemüügiasutustes ja toitlustusasutustes ning selle ümberjaotamist heategevusorganisatsioonidele. Toidujäätmete vähendamiseks tuleks ka tõsta tarbijate teadlikkust „kõlblik kuni“ kuupäevade tähendusest.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Tööstusjäätmed, teatavad kaubandusjäätmete osad ja kaevandusjäätmed on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti sõltuvalt liikmesriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või kaubandussektori struktuurist ning asjaomase geograafilise piirkonna tööstus- või kaubandustegevuse intensiivsusest. Seega on enamiku tööstus- ja kaevandusjäätmete puhul sobiv lahendus tööstuspõhine lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse asjaomase jäätmeliigi käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks parima võimaliku tehnika viitedokumente ja samalaadseid vahendeid16. Tööstuslike ja kaubanduslike pakendijäätmete suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada direktiivi 94/62/EÜ ja direktiivi 2008/98/EÜ nõudeid, sh nende vastavaid parandusi.
(13)  Tööstusjäätmed, teatavad kaubandusjäätmete osad ja kaevandamisjäätmed on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti sõltuvalt liikmesriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või kaubandussektori struktuurist ning asjaomase geograafilise piirkonna tööstus- või kaubandustegevuse intensiivsusest. Enamiku tööstus- ja kaevandamisjäätmete puhul on tööstuspõhine lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse asjaomase jäätmeliigi käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks parima võimaliku tehnika viitedokumente ja samalaadseid vahendeid, ajutine lahendus ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks. Kuna tööstuslike ja kaubanduslike jäätmete suhtes kohaldatakse direktiivi 94/62/EÜ ja direktiivi 2008/98/EÜ nõudeid, peaks komisjon kaaluma võimalust koostada 31. detsembriks 2018 kaubanduslike jäätmete ja tööstuslike tavajäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis tuleb täita aastateks 2025 ja 2030.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Komisjon peaks aktiivselt edendama jagamisplatvorme kui ringmajanduse ärimudelit. Ta peaks aitama kaasa ringmajanduse tegevuskava ja jagamismajanduse suuniste vahelisele tugevamale lõimumisele ning uurima kõiki võimalikke motiveerivaid meetmeid.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)   Üleminekuga ringmajandusele tuleb püüda saavutada strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid, pöörates erilist tähelepanu sihtarvudele, mis on seotud keskkonnakaitsega, üleminekuga puhaste energiaallikate kasutamisele, säästva kohaliku arengu ja tööhõive suurendamisega liikmesriikides. Ringmajanduse arendamisel tuleks seetõttu edendada ka selliste üksuste kaasamist nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, sotsiaalsed ettevõtted, mittetulunduslikud institutsioonid ja jäätmekäitlusasutused, kes tegutsevad piirkondlikult ja kohalikult, et parandada nende üldist juhtimist, edendada uuenduslikkust protsesside ja toodete osas ning arendada tööhõivet asjaomastes valdkondades.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnakasu saamiseks tuleks suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve.
(14)  Märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnakasu saamiseks ning ringmajandusele kiiremaks üleminekuks tuleks suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve vähemalt 60 %-ni 2025. aastaks ja 70 %-ni 2030. aastaks.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Liikmesriigid peaksid toetama selliste süsteemide loomist, millega edendatakse toodete korduskasutamist ja kasutusaja pikendamist, kui see ei vähenda toodete kvaliteeti ja ohutust. Sellised süsteemid tuleks luua eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete, tekstiilide, mööbli, ehitusmaterjalide, rehvide ning, nagu direktiivi 94/62/EÜ artiklis 5 on osutatud, pakendite osas.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)   Korduskasutamise edendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik püstitada kvantitatiivsed eesmärgid ning nad peaksid võtma tootjate suhtes vajalikke meetmeid, et võimaldada korduskasutamisega tegelevatele ettevõtjatele lihtne juurdepääs kasutusjuhenditele, varuosadele ning toodete korduskasutamiseks vajalikule tehnilisele teabele.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 c (uus)
(14c)   Tuleb tunnustada ja tugevdada sotsiaalsete ettevõtete rolli korduskasutamises ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sektoris. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et edendada sotsiaalsete ettevõtete rolli selles sektoris, kasutades muu hulgas vajaduse korral majandushoobasid, riigihankeid, lihtsustatud juurdepääsu jäätmekogumispunktidele ja mis tahes muid asjakohaseid majanduslikke või regulatiivseid stiimuleid. Ringmajanduse paketiga loodud uue õigusraamistikuga tuleks tagada sidusrühmade suutlikkus jätkata tööd korduskasutamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sektoris.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 d (uus)
(14d)   Ringmajandusele üleminekul on arvukalt positiivseid aspekte nii majanduse (nt tooraineressursside kasutamise optimeerimine), keskkonna (nt keskkonnakaitse ja jäätmereostuse vähendamine) kui ka sotsiaalküsimuste (nt sotsiaalselt kaasav töökohtade loomise potentsiaal ja sotsiaalsete sidemete väljaarendamine) osas. Ringmajandus ühtib sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse vaimsusega ning ringmajanduse rakendamine peaks esmajärjekorras võimaldama sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu loomist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 e (uus)
(14e)   Sotsiaal- ja solidaarmajanduses osalejad peaksid oma tegevuse kaudu, sh korduskasutamiseks ettevalmistamise ning korduskasutamise enda kaudu aitama edendada sotsiaal- ja solidaarmajandust. Tuleks võtta meetmeid sellise tegevuse jätkuvuse tagamises liidus.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olemasolevaid sihtarve järk-järgult suurendades tuleks tagada, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse korduskasutusse ja tõhusalt ringlusse ning et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, millega toetatakse tooraineid käsitleva algatuse17 rakendamist ja ringmajanduse loomist.
(15)  Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olemasolevaid sihtarve järk-järgult suurendades tuleks tagada, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid valmistatakse tõhusalt ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse, tagades seejuures inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge taseme, ning et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, millega toetatakse tooraineid käsitleva algatuse17 rakendamist ja ringmajanduse loomist.
__________________
__________________
17 KOM(2008)0699 ja COM(2014)0297.
17 COM(2008)0699 ja COM(2014)0297.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidele, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest, anda lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. ja 2030. aasta sihtarvude saavutamiseks. Liikmesriikide viimase viieteist aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtarvude saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt parem. Selleks et tagada pidevad edusammud sihtarvude saavutamisel ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama rakenduskava.
(16)  Jäätmekäitluse, eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu tulemuslikkus on liikmesriigiti väga erinev. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks liikmesriikidele, kes võtsid Eurostati andmetel 2013. aastal ringlusse vähem kui 20 % oma olmejäätmetest ja kelle puhul ei nähtud ohtu, et nad ei saavuta 2025. aastaks eesmärki, milleks on valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 50 % oma olmejäätmetest, anda lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2025. aasta sihtarvu saavutamiseks. Neile samadele liikmesriikidele võiks anda ka lisaaega olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2030. aasta sihtarvu saavutamiseks, kui nende puhul ei nähta ohtu, et nad ei saavuta 2030. aastaks eesmärki, milleks on valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 60 % oma olmejäätmetest. Liikmesriikide viimase viieteist aasta keskmist edenemismäära arvestades tuleks sellistes liikmesriikides suurendada kõnealuste sihtarvude saavutamiseks ringlussevõtuvõimsust tasemeni, mis on varasemast keskmisest märgatavalt parem. Selleks et tagada pidevad edusammud sihtarvude saavutamisel ja rakendamisel esinevate puuduste õigeaegne kõrvaldamine, peaksid lisaaega saanud liikmesriigid täitma vahe-eesmärke ning kehtestama rakenduskavad, mille tõhusust peaks hindama komisjon kindlaksmääratud kriteeriumide alusel.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõtu tagamiseks peaks lõpliku ringlussevõtuprotsessi tulemus vastama kvaliteedistandarditele. Sellel eesmärgil peaks komisjon paluma, et Euroopa standardiorganisatsioonid töötaksid turul olevate parimate tootmistavade põhjal välja nii lõplikku ringlussevõtuprotsessi siseneva jäätmematerjali kui ka teisese toorme, eriti plasti standardid.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised aruandluseeskirjad. Ühtlasi on vaja sätestada liikmesriikidele täpsemad eeskirjad, mille alusel anda aru selle kohta, mis on tegelikult ringlusse võetud ja mida võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus üldreeglina põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Halduskoormuse piiramiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel lubatud anda ringlussevõtu määra kohta aru sortimiskeskuste väljundi põhjal. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.
(17)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised aruandluseeskirjad, võttes arvesse, et tuleb hoiduda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate liigse halduskoormuse tekitamisest. Ühtlasi on vaja sätestada liikmesriikidele täpsemad eeskirjad, mille alusel anda aru selle kohta, mis on tegelikult ringlusse võetud ja mida võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Ringlussevõetud olmejäätmete arvestamine peaks põhinema ühel ühtlustatud aruandlusmeetodil, mis ei luba liikmesriikidel dokumenteerida kasutuselt kõrvaldatud jäätmeid ringlussevõetud jäätmetena. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse tooteid ja komponente, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud korduskasutamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames, samuti jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid. Kõnealuste andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramise kohta, ringlussevõetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta ning andmete kogumise, kontrollimise ja esitamise kohta.
(18)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta käivate andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu üksikasjalikud eeskirjad korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate, tagatisrahasüsteemide ja lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramise kohta, sh erieeskirjad andmete kogumise, jälgitavuse, tõendamise ja esitamise kohta ning jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metallide kvaliteedi kriteeriumide kohta. Korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamiseks ning pärast ühtlustatud arvutusmeetodi vastuvõtmist peaks liikmesriikidel olema õigus võtta arvesse metalli ringlussevõttu, mis toimub seoses jäätmete põletamise või koospõletamisega, nt seoses energia taaskasutamisega.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada liikmesriikides korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Ka biojäätmeid tuleks koguda eraldi, et suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra ning hoida ära ringlussevõetavate kuivade materjalide saastumist.
(20)  Paberi, metalli, plasti, klaasi, tekstiili ja biojäätmete liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada liikmesriikides korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Ka biojäätmeid tuleks koguda liigiti ja võtta ringlusse, et suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra ning hoida ära ringlussevõetavate kuivade materjalide saastumist ning vältida nende põletamist ja prügilasse ladestamist. Ühtlasi tuleks julgustada ja tugevdada ka muude voogude ning uute materjalide võimaliku kogumise ja ringlussevõtu süsteemide uurimist.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Biomajandusel on väga oluline roll tooraine kättesaadavuse tagamisel kogu liidus. Olmejäätmete tõhusam kasutamine võiks anda biomajanduse tarneahelale olulise stiimuli. Biojäätmete jätkusuutlik käitlemine pakuks eelkõige võimaluse asendada materjalide ja tarbekaupade tootmiseks vajalikud fossiilkütustel põhinevad lähteained taastuvate energiaallikatega.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 b (uus)
(20b)   Selleks ei vältida jäätmekäitlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele, võimaldada kõrge kvaliteediga ringlussevõttu ning ergutada kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid tagama biojäätmete liigiti kogumise ning orgaanilise ringlussevõtu selliselt, et tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja tulemus, mis vastab asjaomastele kõrgetele kvaliteedistandarditele.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 c (uus)
(20c)   Vaatamata liigiti kogumisele satub palju ringlussevõetavat materjali siiski segajäätmete hulka. Kvaliteetse sortimise, eriti optilise sortimise abil on võimalik jäätmejääkidest välja sortida märkimisväärne kogus materjali ja see seejärel teiseseks toormeks töödelda ja ringlusse võtta. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, millega tagatakse ka selliste jäätmete sortimine, mida eraldi ei koguta.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 d (uus)
(20d)   Liikmesriigid peaksid seadma sisse kodumajapidamistest pärit ohtlike jäätmete liigiti kogumise, et hoida ära olmejäätmete saastumine ohtlike ainetega, mis võivad kahjustada ringlussevõtu kvaliteeti ja takistada sel viisil teisese toorme kasutamist.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete töötlemise kohta on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks vajaduse korral laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.
(21)  Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete töötlemise kohta on osaliselt puudu. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmekogumist tuleks laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)   Vanaõli liigiti kogumisel ja taastamisel on märkimisväärsed majanduslikud ja keskkonnaalased eelised, sh varustuskindluse osas. Sisse tuleks seada liigiti kogumine ning kehtestada vanaõli taastamise sihtarvud.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning edendama jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu kooskõlas jäätmehierarhiaga.
(22)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse ning ringmajandusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning edendama esmalt jäätmetekke vältimist ja jäätmete korduskasutamist, millele järgneb ringlussevõtt kooskõlas jäätmehierarhiaga. Komisjon peaks vastavalt jäätmehierarhiale võimaldama programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, et töötada välja mõjus finantsraamistik, mis aitab kohalikel ametiasutustel täita käesoleva direktiivi nõudeid ning rahastada uuenduslike tehnoloogiate ja jäätmekäsitluse kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarne kindlus ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtarvudega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada olulisel hulgal kõnealust toorainet sisaldavate jäätmete parim võimalik käitlus, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu. Komisjon on kehtestanud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja18. Komisjon vaatab selle nimekirja korrapäraselt läbi.
(23)  Teatavad toorained on liidu majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Selleks et tagada selliste toorainete tarnekindlus ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide ja sihtarvudega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada olulisel hulgal kriitilise tähtsusega toorainet sisaldavate toodete korduvkasutamist ja jäätmete ringlussevõttu ning tagada nende tõhus käitlus, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu ning kasu tervisele. Komisjon on kehtestanud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja18. Komisjon vaatab selle nimekirja korrapäraselt läbi.
__________________
__________________
18 COM(2014)0297.
18 COM(2014)0297.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  Tooraineid käsitleva algatuse tõhusa rakendamise toetamiseks peaksid liikmesriigid edendama toorainete peamisteks allikateks olevate toodete korduskasutamist. Nad peaksid lisama oma jäätmekavadesse riigi tasandil asjakohased meetmed olulisel hulgal kõnealuseid toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Need meetmed tuleks jäätmekavadesse lisada siis, kui kavasid esimest korda pärast käeoleva direktiivi jõustumist ajakohastatakse. Komisjon annab teavet ELi tasandil asjakohaste tooterühmade ja jäätmevoogude kohta. See säte ei takista liikmesriike võtmast meetmeid muude riigi majanduse jaoks tähtsaks peetavate toorainete suhtes.
(24)  Tooraineid käsitleva algatuse tõhusa rakendamise toetamiseks peaksid liikmesriigid lisama oma jäätmekavadesse riigi tasandil asjakohased meetmed olulisel hulgal kõnealuseid toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks, sortimiseks ja taaskasutamiseks. Need meetmed tuleks jäätmekavadesse lisada siis, kui kavasid esimest korda pärast käeoleva direktiivi jõustumist ajakohastatakse. Komisjon annab teavet ELi tasandil asjakohaste tooterühmade ja jäätmevoogude kohta. See säte ei takista liikmesriike võtmast meetmeid muude riigi majanduse jaoks tähtsaks peetavate toorainete suhtes.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Prügistamisel on keskkonnale ja kodanike heaolule otsene kahjulik mõju ning suured puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Seda probleemi peaks aitama lahendada erimeetmete lisamine jäätmekavadesse ja nõuetekohane täitmise tagamine pädevate asutuste poolt.
(25)  Prügistamisel on keskkonnale, kodanike heaolule ja majandusele otsene ja kaudne kahjulik mõju. Suured puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Seda probleemi peaks aitama lahendada erimeetmete lisamine jäätmekavadesse ja nõuetekohane täitmise tagamine pädevate asutuste poolt. Prügistamise vältimist tuleks eelistada puhastamisele. Prügistamise vältimine peaks toimuma pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustega. Prügi vältimiseks on oluline muuta sobimatut tarbijakäitumist. Tootjad, kelle toodetest saab tõenäoliselt prügi, peaksid prügistamise vältimiseks edendama toodete säästlikku kasutamist. Selles, et muutused käitumises toimuksid kiiremini, on oluline roll ka õpetuse andmisel ja teadlikkuse suurendamisel.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ1a on liidu tasandi siduv õigusakt, milles käsitletakse kontrolli- ja hindamistegevust ning keskkonnaalaste eesmärkide kehtestamist, et saavutada hea keskkonnaseisund mereprügi aspektist. Mereprügi peamine allikas on siiski maismaategevus, mis on põhjustatud tahkete jäätmete käitluse halbadest tavadest, puudulikust taristust ja üldsuse vähesest teadlikkusest. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et vähendada maismaalt tulenevat prügi, mis tõenäoliselt satub merekeskkonda, kooskõlas aastani 2030 ulatuva säästva arengu tegevuskavaga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, ning võtma eelkõige eesmärgiks vähendada 2030. aastaks liidu tasandil mereprügi 50 % võrra. Võttes arvesse mereprügi tekke vältimise majanduslikku ja keskkonnakasu, peaksid liikmesriigid kehtestama oma jäätmetekke vältimise kavades konkreetsed mereprügi tekke vältimise meetmed. Liikmesriigid peaksid nende meetmetega püüdma saavutada liidu mereprügi vähendamise ühised eesmärgid, nimelt tuleks 2025. aastaks mereprügi vähendada 30 % võrra ja 2030. aastaks 50 % võrra. Et mõõta nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja hõlbustada liikmesriikide vahelist heade tavade vahetust kogu liidus, peaks maismaalt tuleneva mereprügi mõõtmise tarbeks olema vastu võetud ühtne metoodika. Maismaalt tuleneva mereprügi tasemete kohta tuleks aru anda igal aastal.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 b (uus)
(25b)   Jäätmete nõuetele mittevastav kõrvaldamine, nagu prügistamine ning reovee ja tahkete jäätmete, näiteks plasti vette laskmine avaldab kahjulikku mõju merekeskkonnale ja inimeste tervisele ning tekitab märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid. Sellised jäätmed kahjustavad samuti jäätmehierarhia tähtsusjärjekorda, takistades eelkõige korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks taaskasutuseks ettevalmistamist enne nende kõrvaldamist. Kuna mereprügi on oma olemuselt piiriülene ja on vaja tagada jõupingutuste ühtlustamine, peaksid liikmesriigid võtma mereprügi vähendamise eesmärgi saavutamiseks meetmeid, kasutades direktiivi 2008/56/EÜ artikli 11 kohaselt kehtestatud järelevalveprotokolle.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 c (uus)
(25c)   Üks kõige hõlpsamini välditavatest mikroplastireostuse otsestest allikatest on mahapestavates kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodetes sisalduvad mikropärlid, mis pärast kasutamist jõuavad elukondlikesse, kaubanduslikesse või tööstuslikesse äravoolusüsteemidesse. Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et takistada mikropärlite ja mikroplastist koostisosade sattumist reovee töötlussüsteemidesse ja nende laskmist merekeskkonda.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada hea rakendamine, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike selliseid aruandeid koostama. Selle asemel tuleks nõuete täitmist jälgida üksnes liikmesriikide poolt komisjonile igal aastal esitatavate statistiliste andmete põhjal.
(27)  Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada hea rakendamine, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike selliseid aruandeid koostama. Selle asemel tuleks nõuete täitmist jälgida liikmesriikide poolt komisjonile igal aastal esitatavate statistiliste andmete põhjal. Sellegipoolest peaksid liikmesriigid esitama komisjonile taotluse korral viivitamata mis tahes teabe, mida komisjon vajab, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist tervikuna ja selle mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtarvude saavutamise kohta aru andmisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.
(28)  Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtarvude saavutamise kohta aru andmisel ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)   Komisjon peaks iga kolme aasta tagant avaldama liikmesriikide esitatud andmetel ja teabel põhineva aruande, et teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest, mis on tehtud ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel ja käesolevas direktiivis ette nähtud kohustuste rakendamisel. Kord kolme aasta jooksul esitatavas aruandes tuleks hinnata ka direktiivi 2008/98/EÜ kui terviku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning hinnata, kas on vaja direktiivi 2008/98/EÜ muuta, et tagada selle asjakohasus ringmajanduse eesmärkide seisukohast.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 b (uus)
(28b)   Selleks et aidata kaasa nõuetekohasele haldamisele, jõustamisele, piiriülesele koostööle ja parimate tavade levikule ja innovatsioonile jäätmete valdkonnas ning tagada direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud eesmärkide tõhus ja järjekindel rakendamine, peaks komisjon looma platvormi teabe ja parimate tavade vahetamiseks komisjoni ja liikmesriikide vahel direktiivi praktilise elluviimise küsimustes. Selle platvormi töö tulemused tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 c (uus)
(28c)   Ringmajanduse ja suurema ressursitõhususe poole liikumise majanduslik potentsiaal ning keskkonnaalane kasu on põhjalikult tõestatud. Ringi sulgemiseks vajalikud meetmed on esitatud erinevates poliitilistes dokumentides ja ettepanekutes, alates Euroopa ressursitõhususe platvormi (EREP) ressursitõhusama Euroopa manifestist, mis avaldati 17. detsembril 2012 ja sellele järgnevatest poliitilistest soovitustest kuni Euroopa Parlamendi algatusraportini, mis käsitleb liikumist ringmajanduse poole, mis võeti vastu 25. juunil 2015 ning komisjoni ringmajanduse tegevuskavani, mis avaldati 2. detsembril 2015. Kõigis eelnimetatud dokumentides esitatakse samuti kogu tsüklit hõlmavaid meetmeid, mis puudutavad rohkemat, kui ainult jäätmeid, ning lisaks liidu jäätmealaste õigusaktide eesmärkide suunamisele peaksid need kogu ringi sulgemise eesmärgil tagama ka kaugeleulatuvate meetmete võtmise.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 d (uus)
(28d)   Teadusuuringud ja innovatsioon ning ressursitõhususel põhinevate arukate ettevõtlusmudelite loomine on äärmiselt olulised selleks, et toetada liidus üleminekut ringmajandusele, milles jäätmeid loetakse uueks ressursiks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja programmi „Horisont 2020“ raames toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte, mille abil saab demonstreerida ringmajanduse majanduslikku jätkusuutlikkust ja keskkonnasäästlikkust ning testida neid reaaltingimustes. Süsteemset lähenemisviisi kasutades võivad need projektid samal ajal kaasa aidata innovatsiooni soodustavate ja hõlpsasti rakendatavate õigusaktide koostamisele, kuna tuvastatakse võimalikud regulatiivsed probleemid, takistused ja lüngad, mis pärsivad ressursitõhususel põhinevate ettevõtlusmudelite arengut.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 e (uus)
(28e)   Euroopa Komisjon esitas 2. detsembril 2015. aastal ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, et ergutada Euroopa üleminekut ringmajandusele. Kuna komisjon nägi ette konkreetse ja ulatusliku tegevuskava, mis sisaldab kogu olelusringi hõlmavaid meetmeid, on vaja täiendavaid meetmeid ülemineku kiirendamiseks.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 f (uus)
(28f)   Ressursikasutuse parandamine võiks anda liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta. Seetõttu peaks komisjon esitama 2018. aasta lõpuks ettepaneku ressursitõhususe põhinäitaja ja osanäitajate kohta, mille abil jälgida liikumist eesmärgi suunas suurendada 2030. aastaks liidu tasandil ressursitõhusust võrreldes 2014. aastaga 30 %.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)  Direktiivi 2008/98/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 11a lõigete 2 ja 6, artikli 26, artikli 27 lõigete 1 ja 4 ning artikli 38 lõigete 1, 2 ja 3 kohta. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(29)  Direktiivi 2008/98/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:
–   üksikasjalikud kriteeriumid tingimuste kohaldamiseks, mille alusel aineid või esemeid käsitatakse kõrvalsaadusena või ei käsitata enam jäätmetena,
–   üldised nõuded, mida liikmesriigid peavad täitma jäätmete lakkamise staatuse kohta tehniliste eeskirjade vastuvõtmisel,
–   jäätmenimistu kehtestamine,
–   ühtlustatud kriteeriumid, mida tuleb järgida rahaliste sissemaksete kindlaksmääramisel, mida tootjad maksavad tootja laiendatud vastutuse nõuete täitmiseks vastavalt toodete olelusringi lõppemise tegelikele kuludele,
–   näitajad jäätmetekke vähendamisel ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud edu mõõtmiseks,
–   ühtne metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded toidujäätmete tasemete ühtseks mõõtmiseks,
–   ühtne metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded maismaalt tuleneva mereprügi ühtseks mõõtmiseks,
–   kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate, tagatisrahasüsteemide ja lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramiseks, sh erieeskirjad andmete kogumise, jälgitavuse, tõendamise ja esitamise kohta,
–   ühtne metoodika jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli massi arvutamiseks, sh ringlussevõetud metalli kvaliteedi kriteeriumid,
–   tehnilised kriteeriumid ja tegevuskord kõrvaldamistoimingute D2, D3, D4, D6, D7 ja D12 jaoks, mis loetletud direktiivi 2008/98/EÜ I lisas, ja vajadusel tegevuste keelustamine, kui need ei vasta teatavatele kriteeriumitele, mis seonduvad inimeste tervise ja keskkonna kaitsega,
–   tehnilised miinimumstandardid selliste töötlustoimingute suhtes, mille puhul direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt nõutakse luba, kui on tõendeid, et selliste standardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale,
–   miinimumstandardid selliste toimingute suhtes, mille suhtes kehtib direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt registreerimisnõue, kui on tõendeid, et selliste standardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale või siseturu häirete ärahoidmise seisukohast,
–   direktiivi 2008/98/EÜ II lisa punktis R1 osutatud põletusrajatiste puhul kasutatava valemi kohaldamise täpsustamine,
–   andmete kogumise ja töötlemise metoodika, andmete kogumise ja andmeallikate korraldus, ning vorm, mille alusel liikmesriigid esitavad komisjonile andmed toidujäätmete ja mereprügi vähendamise eesmärkide elluviimise, korduskasutuseks, ringlussevõtuks ja tagasitäiteks ettevalmistamise ning vanaõli kohta, ning
–   direktiivi 2008/98/EÜ I–V lisa kohandamine teaduse ja tehnika arenguga.
Eriti tähtis on, et komisjon viiks ettevalmistustööde ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 9 lõigetega 4 ja 5, artikli 33 lõikega 2, artikli 35 lõikega 5 ja artikli 37 lõikega 6. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201119.
(30)  Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses järgmisega:
–   jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide vastuvõtmisest ja neis tehtud olulisest muudatustest teatamise vorm, ja
–   ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite tööd käsitlevad miinimumtingimused.
Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201119.
__________________
__________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidus jäätmekäitlust ning kaitsta, säilitada ja parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti, ookeanide tervist ja mereandide ohutust mereprügi vähendamise kaudu, ning tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt meetmete ulatusest või mõjust on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(33)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidus jäätmekäitlust ning kaitsta, säilitada ja parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti, ookeanide tervist ja mereandide ohutust mereprügi vähendamise kaudu, ning tagada loodusvarade heaperemehelik, vähendatud ja mõistlik kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt meetmete ulatusest või mõjust on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)   Liikmesriigid peaksid tagama tootmis-, ringlussevõtu-, parandus-, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja jäätmesektoris kõrged töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, võttes arvesse konkreetseid riske, millega töötajad nendes sektorites kokku puutuvad, ning tagama liidu selle valdkonna kehtivate õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33 b (uus)
(33b)   See direktiiv on vastu võetud, võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi ning seda tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas nimetatud kokkuleppes sisalduvate juhistega.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 1 – lõik 1
-1)   Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust.
„Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamist, jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust, mis on olulised ringmajandusele üleminekuks ja liidu konkurentsivõime tagamiseks pikas perspektiivis.“;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 1a
„1a) „olmejäätmed” –
„1a) „olmejäätmed” –
(a)  kojumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh
(a)  kojumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh
–  paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiilid, elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed;
–  paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiilid, elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed;
–  suurjäätmed, sh kodumasinad, madratsid, mööbel;
–  suurjäätmed, sh madratsid ja mööbel;
–  aiajäätmed, sh lehed, niidetud muru;
–  aiajäätmed, sh lehed, niidetud muru;
(b)  muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on laadilt, koostiselt ja koguselt kodumajapidamisjäätmetega võrreldavad;
(b)  segajäätmed ja väikeettevõtjate, büroohoonete ja institutsioonide (nagu koolid, haiglad, valitsushooned) liigiti kogutud jäätmed, mis on olemuselt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed.
(c)  turu- ja tänavapuhastusjäätmed, sh tänava pühkmed, prügikonteinerite sisu, pargi- ja aiahoolduse jäätmed.
(c)  turu- ja tänavapuhastusjäätmed, sh tänava pühkmed, prügikonteinerite sisu, pargi- ja aiahoolduse jäätmed.
Olmejäätmete alla ei kuulu kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed (sh reoveesetted) ega ehitus- ja lammutusjäätmed;
Olmejäätmete alla ei kuulu kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed (sh reoveesetted) ega ehitus- ja lammutusjäätmed.
Käesolevas direktiivis esitatud olmejäätmete määratlus kehtib sõltumata sellest, kas jäätmekäitleja kuulub avalikku või erasektorisse;“;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 1b (uus)
aa)   lisatakse järgmine punkt:
„1b) „kaubandus- ja tööstusjäätmed” – kaubandus- ja tööstustegevusest ja/või -rajatistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed.
Kaubandus- ja tööstusjäätmed ei hõlma olmejäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmeid (sh reoveesetted);“;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 2a
2a)  „tavajäätmed” – jäätmed, millel ei ole ühtegi III lisas loetletud ohtlikku omadust;“;
2a)  „tavajäätmed” – jäätmed, mis ei kuulu käesoleva artikli punktis 2 määratletud jäätmete hulka;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 4
4)  „biojäätmed” – aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed, samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed ning muud samasuguste biolagunemisomadustega jäätmed, mis on laadilt, koostiselt ja koguselt võrreldavad;“;
4)  „biojäätmed” – aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed, samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed ning muud samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmed;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 9
da)   punkt 9 asendatakse järgmisega:
9)  „jäätmekäitlus” – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
9) „jäätmekäitlus” – jäätmete kogumine, vedu, sortimine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;”;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 11
db)   punkt 11 asendatakse järgmisega:
11)  „liigiti kogumine" – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust;
„11) „liigiti kogumine” – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust, eelkõige korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõtutoiminguid;“;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 16
16)  „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrollimist, puhastamist või parandamist hõlmavad taaskasutamistoimingud, mille käigus valmistatakse korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kaudu kogutud jäätmed, tooted või toodete koostisosad ette korduskasutamiseks ilma täiendava eeltöötluseta;”;
16)  „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrollimist, puhastamist või parandamist hõlmavad taaskasutamistoimingud, mille käigus valmistatakse jäätmeteks muutunud ja korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt kogutud tooted või toodete koostisosad ette korduskasutamiseks ilma täiendava eeltöötluseta;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 16a (uus)
ea)   lisatakse järgmine punkt:
„16a) „korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelev ettevõtja“ – jäätmeid käitlev ettevõtja, kes töötab korduskasutamiseks ettevalmistamise ahelas vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele;”;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 16b (uus)
eb)   lisatakse järgmine punkt:
„16b) „ümbertöötlemine” – toote „nagu uus” seisukorda viimine, selleks komponentide osi korduskasutusse võttes, taastades ja asendades;”;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e c (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 17
ec)   punkt 17 asendatakse järgmisega:
17)  „ringlussevõtt” – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;
17) „ringlussevõtt” – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaanilist ringlussevõttu, kuid ei hõlma energia tootmist ja ümbertöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;”;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e d (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt -17a (uus)
ed)   lisatakse järgmine punkt:
„-17a) „orgaaniline ringlussevõtt“ ‒ ringlussevõtt jäätmete biolagundatavate osade aeroobse, anaeroobse või muu töötlemise teel, nii et tulemuseks saadakse tooted, materjalid või ained; mehhaanilist bioloogilist käsitlemist ja prügilasse viimist ei loeta orgaaniliseks ringlussevõtuks;“;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 17a
17a)  „lõplik ringlussevõtuprotsess” – ringlussevõtuprotsess, mis algab siis, kui edasised mehhaanilise sortimise toimingud ei ole enam vajalikud ning jäätmematerjalid jõuavad tootmisprotsessi ja need töötatakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks;
17a)  „lõplik ringlussevõtuprotsess” – ringlussevõtuprotsess, mis algab siis, kui edasised sortimise toimingud ei ole enam vajalikud ning jäätmematerjalid töötatakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 17b
17b)  „tagasitäide” – mis tahes taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil või ehituseks sellel otstarbel muidu kasutatud mittejäätmematerjali asemel selleks sobivaid jäätmeid;”.
17b)  „tagasitäide” – mis tahes taaskasutamistoiming peale ringlussevõtu, mille puhul mittepüsivaid tavajäätmeid või muid tavajäätmeid kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil või ehituseks sellel otstarbel muidu kasutatud mittejäätmematerjali asemel, ning neid kasutatakse koguses, mis ei ületa kogust, mis on otseselt vajalik ala korrastamiseks või maastikukujunduseks;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 17c (uus)
fa)   lisatakse järgmine punkt:
„17c) „lahjendus” – jäätmete segamine ühe või mitme muu aine või jäätmega, eesmärgiga ilma keemilise muutmiseta vähendada jäätmetes sisalduva ühe või mitme ühendi kontsentratsiooni, et võimaldada lahjendatud jäätmete saatmist käitlemisse või ringlussevõttu, mis on lahjendamata jäätmete jaoks keelatud.”;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt f b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 20a (uus)
fb)   lisatakse järgmine punkt:
„20a) „saastest puhastamine“ – toiming, millega eemaldatakse või töödeldakse jäätmete ebasoovitavad või saastavad ohtlikud ühendid, et need hävitada.“;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f c (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 20b (uus)
fc)   lisatakse järgmine punkt:
„20b) „sortimine“ – mis tahes jäätmekäitlustoiming, mille käigus kogutud jäätmed liigitatakse eri fraktsioonidesse ja alafraktsioonidesse;“;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f d (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 20c (uus)
fd)   lisatakse järgmine punkt:
„20c) „prügi” – väikesemõõdulised jäätmed avalikult juurdepääsetavates piirkondades, mis on tahtlikult või ettevaatamatusest sobimatult keskkonda kõrvaldatud;”;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f e (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 20d (uus)
fe)   lisatakse järgmine punkt:
„20d) „toidujäätmed” ‒ inimtoiduks mõeldud toit, kas söödaval või mittesöödaval kujul, mis on eemaldatud tootmis- või tarneahelast ja mis tuleb esmatootmise, töötlemise, valmistamise, transpordi, ladustamise, jaemüügi või tarbijatasandil kõrvaldada, välja arvatud esmatootmisel tekkinud kaod;”;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f f (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 3 – punkt 20e (uus)
ff)   lisatakse järgmine punkt:
„20e) „jäätmejäägid“ – käitlemis- või taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;”;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1
2a)   Artikli 4 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
2.  Lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et julgustada selliste valikuvõimaluste kasutamist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. See võib nõuda teatavate jäätmevoogude käitlemise kõrvalekaldumist jäätmehierarhiast juhul, kui see on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitlemise üldmõjule.
„2. Lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamisel võtavad liikmesriigid meetmeid, et julgustada selliste valikuvõimaluste kasutamist, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus. See võib nõuda teatavate jäätmevoogude käitlemise kõrvalekaldumist jäätmehierarhiast juhul, kui see on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitlemise üldmõjule. See võib nõuda teatavate jäätmete puhul ohutustamise protsessi läbimist enne edasist töötlemist.“;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1
3.  Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist.
3.  Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid ja võtma muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Need vahendid ja meetmed võivad hõlmata IVa lisas loetletud vahendeid ja meetmeid, et edendada artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmide rakendamist ning toetada artikli 11 lõikes 2 sätestatud tegevusi ja saavutada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, eesmärgiga viia teiseste toorainete kasutuselevõtt maksimumini ja kompenseerida hinnavahet esmaste toorainetega.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2
Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majandushoovad [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga viie aasta järel.”.
Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majandushoovad [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga kolme aasta järel.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3a (uus)
3a)   Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:
„3a) Liikmesriigid kehtestavad tasude süsteemid, et tagada olmejäätmete käitlemise taristute rahastamine, mida on vaja käesoleva direktiivi rakendamiseks.”;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3b (uus)
3b)   Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:
„3b) Liikmesriigid võtavad ringmajandusele ülemineku soodustamiseks kasutusele jäätmehierarhia. Selleks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/20131a, kohaldama liidu kõigi vahendite eraldamisel jäätmehierarhiat ning seadma jäätmekäitluse taristusse investeerimisel esikohale jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 4 a (uus)
3c)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 4a
Toidujäätmete hierarhia
1.   Järgnevat, konkreetselt toidujäätmete kohta kehtivat hierarhiat kohaldatakse alljärgnevas järjekorras sellistes õigusaktides ja poliitikas, mis reguleerib toidujäätmete tekke vältimist ja jäätmekäitlust:
a)   vältimine tekkekohas;
b)   söödava toidu päästmine, eelistades söödale ning toiduks mittekasutatavateks toodeteks ümbertöötlemisele inimestele mõeldud toitu;
c)   orgaaniline ringlussevõtt;
d)   energia taaskasutamine;
e)   kõrvaldamine.
2.   Liikmesriigid pakuvad toidu raiskamise vältimiseks stiimuleid, näiteks vabatahtlike kokkulepete sõlmimine, toiduainete annetamise lihtsustamine või, kui see on asjakohane, finants- või maksualaste meetmete võtmine.”;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid tagavad, et ainet ega eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, ei käsitata jäätmetena, vaid kõrvalsaadusena, kui täidetud on järgmised tingimused:”;
1.  Ainet ega eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, ei tule käsitada jäätmetena, vaid kõrvalsaadusena, kui täidetud on järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes.”;
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes. Komisjon peab üksikasjalike kriteeriumide väljatöötamisel esmatähtsaks tööstussümbioosi olemasolevaid ja jäljendatavaid tavasid.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 5 – lõige 2a (uus)
ba)   Lisatakse järgmine lõige:
„2a. Kui kriteeriume ei ole kehtestatud liidu tasandil lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt, võivad liikmesriigid igal üksikjuhul eraldi kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate ainete või esemete suhtes, sealhulgas vajadusel saasteainete piirväärtused.“;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teatavad lõike 1 alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/1535(*) (millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord), kui seda kõnealuse direktiiviga nõutakse.
3.  Liikmesriigid teatavad lõike 2a alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535.
_______________
______________
(*) ELT L 241, 17.9.2015, lk 1.”.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid tagavad, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
1.  Liikmesriigid tagavad, et ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete suhtes. Need kriteeriumid sisaldavad vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ning neis võetakse arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku halba mõju keskkonnale.
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a olukorra jälgimise põhjal liikmesriikides vastu delegeeritud õigusakte, täiendada käesolevat direktiivi ja kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks konkreetsete jäätmete suhtes. Need kriteeriumid sisaldavad vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ning neis võetakse arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku halba mõju inimeste tervisele ja/või keskkonnale.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Jäätmeid, mida ei käsitata vastavalt lõikele 1 enam jäätmetena, võib lugeda käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL(*) sätestatud sihtarvude [käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ ja direktiivis 2006/66/EÜ kasutatud ka sõna „eesmärk”] saavutamise arvutamisel korduskasutamiseks ettevalmistatuks, ringlusse võetuks või taaskasutatuks, kui need on nimetatud direktiivide kohaselt korduskasutamiseks ette valmistatud, ringlusse võetud või taaskasutatud.
3.  Jäätmeid, mis ei ole vastavalt lõikele 1 enam jäätmed, võib arvesse võtta käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL(*) sätestatud korduskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu või taaskasutusse võtmise sihtarvude saavutamise arvutamisel, kui need on nimetatud direktiivide kohaselt korduskasutamiseks ette valmistatud, ringlusse võetud või taaskasutatud. Selliste jäätmete kaalu, mida ei käsitata enam jäätmetena, võib aruandluses kajastada taaskasutatuna, kui materjalid või ained, mis on lakanud olemast jäätmed kuuluvad ümbertöötlemisele, välja arvatud energia tootmine ja ümbertöötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäiteks.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 3a (uus)
3a.   Kui kriteeriume ei ole kehtestatud liidu tasandil lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt, võivad liikmesriigid kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamiseks teatavate jäätmete suhtes, sealhulgas saasteainete piirväärtused.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 3b (uus)
3b.   Kui neid kriteeriume ei ole kehtestatud liikmesriigi tasandil, peavad liikmesriigid tagama, et taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei käsitata enam jäätmetena, kui need vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, mille täitmist kontrollib igal üksikjuhul eraldi liikmesriigi pädev asutus.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 3c (uus)
3c.   Komisjonil on siseturul sidususe tagamiseks õigus võtta kooskõlas artikliga 38a käesoleva direktiivi täienduseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades üldised nõuded, mida liikmesriigid peavad järgima, kui nad võtavad vastavalt lõikele 3a ja 3b vastu tehnilisi eeskirju.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Liikmesriigid teatavad lõike 1 alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535, kui seda kõnealuse direktiiviga nõutakse.
4.  Liikmesriigid teatavad lõigete 3a ja 3b alusel vastu võetud tehnilistest eeskirjadest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 7 – lõige 4
aa)   lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Ohtlike jäätmete ümberliigitamine tavajäätmeteks ei tohi toimuda jäätmete lahjendamise või segamise teel eesmärgiga vähendada ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.
„4. Ohtlike jäätmete ümberliigitamine tavajäätmeteks või ohtlike omaduste muutmine ei tohi toimuda jäätmete lahjendamise või segamise teel eesmärgiga vähendada ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise või ohtliku omaduse kindlaksmääramise piirväärtust.“;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt -a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
-a)   lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
1.  Liikmesriigid võivad korduskasutamise ning jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise hoogustamiseks võtta regulatiivseid või mitteregulatiivseid meetmeid tagamaks, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib tooteid (toote tootja), on tootja laiendatud vastutus.
„1. Liikmesriigid võtavad korduskasutamise ning jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise hoogustamiseks regulatiivseid või mitteregulatiivseid meetmeid tagamaks, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib tooteid (toote tootja), on tootja laiendatud vastutus.“;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3
„Lisaks võivad sellised meetmed hõlmata laiendatud tootjavastutuse [direktiivis mujal kasutatud ka väljendit „tootja laiendatud vastutus”] süsteemide kehtestamist, milles on määratletud toodete tootjate konkreetsed tegevuslikud ja finantskohustused.”;
„Lisaks võivad sellised meetmed hõlmata selliste laiendatud tootjavastutuse [direktiivis mujal kasutatud ka väljendit „tootja laiendatud vastutus“] süsteemide kehtestamist, mis hõlmavad laiendatud tootjavastutuse individuaalset või kollektiivset täitmist. Need süsteemid koosnevad eeskirjade kogumist, milles on määratletud toodete tootjate konkreetsed tegevuslikud ja/või finantskohustused, mille puhul laiendatakse tootjavastutust tarbimisjärgsele toote olelusringile. Liikmesriigid kehtestavad sellised süsteemid vähemalt direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõikes 1 määratletud pakendite, direktiivi 2012/19/EL artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud elektri- ja elektroonikaseadete, direktiivi 2006/66/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud patareide ja akude ning direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite suhtes.“;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
aa)   lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
2.  Liikmesriigid võivad võtta asjakohaseid meetmeid toodete sellise kujundamise soodustamiseks, millega vähendada nende mõju keskkonnale ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva toodete kasutamise käigus, ning millega tagatakse, et jäätmeteks muutunud toodete taaskasutamine ja kõrvaldamine toimub kooskõlas artiklitega 4 ja 13.
„2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille abil ergutada tootjaid täiustama toodete kujundamist ja nende koostisosasid, et parandada ressursitõhusust, vähendada nende mõju keskkonnale ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva toodete kasutamise käigus, ning millega tagatakse, et jäätmeteks muutunud toodete taaskasutamine ja kõrvaldamine toimub kooskõlas artiklitega 4 ja 13.“;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2
„Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks võib selliste meetmetega muu hulgas soodustada selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning sobivad pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul.”;
„Jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks soodustatakse nende meetmetega selliste toodete ja materjalide väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ja kergesti parandatavad ning on pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud ning turule laskmiseks valmis. Kõnealustes meetmetes arvestatakse toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, sh vajaduse korral nende mitmekordse ringlussevõtu potentsiaali ja jäätmehierarhiat.“;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2a (uus)
ba)   lisatakse järgmine lõige:
„2a. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võetud meetmetest hiljemalt [sisestage kuupäev 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga kolme aasta järel. Komisjon avaldab saadud teavitused.“;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 4
bb)   lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Tootja laiendatud vastutust kohaldatakse ilma, et sellega piirataks artikli 15 lõikes 1 ettenähtud vastutust jäätmekäitluse eest ning ilma et sellega piirataks olemasolevate jäätmevoogusid ja tooteid käsitlevate konkreetsete õigusaktide kohaldamist.
„4. Tootja laiendatud vastutust kohaldatakse ilma, et sellega piirataks artikli 15 lõikes 1 ettenähtud vastutust jäätmekäitluse eest. Artiklite 8 ja 8a sätetega ei piirata muudes liidu õigusaktides sisalduvaid sätteid tootja laiendatud vastutuse kohta.“;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Komisjon korraldab liikmesriikide ja tootjavastutuse süsteemidega seotud osalejate vahel teabevahetuse artiklis 8a määratletud nõuete rakendamise ja parimate tavade kohta, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuetekohane haldamine ja piiriülene koostöö. See hõlmab muu hulgas tootjavastutusorganisatsioonide korraldusliku poole ja nende seire, jäätmekäitlejate valimise ning prügistamise vältimisega seotud teabe vahetamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabevahetuse tulemused.”.
5.  Hiljemalt ... [sisestage kuupäev 6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] loob komisjon platvormi teabevahetuseks liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tootjavastutuse süsteemidega seotud osalejate vahel artiklis 8a määratletud nõuete rakendamise ja parimate tavade küsimuses, et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemide nõuetekohane haldamine ja piiriülene koostöö ning siseturu sujuv toimimine. See hõlmab muu hulgas tootjavastutusorganisatsioonide korraldusliku poole ja nende seire, artikli 8a lõike 4 punktis b osutatud rahaliste sissemaksete ühtlustatud kriteeriumide väljatöötamise, jäätmekäitlejate valimise ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisega seotud teabe vahetamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabevahetuse tulemused ning võib esitada suuniseid asjakohaste aspektide kohta.
Hiljemalt ... [sisestage kuupäev 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon uuringu põhjal ja platvormi abil saadud teavet arvestades vastu suunised artikli 8a lõike 4 punktis b osutatud rahaliste sissemaksete määratlemiseks. Sidususe tagamiseks siseturul võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades ühtlustatud nõuded, mida liikmesriigid peavad artikli 8a lõike 4 punktis b osutatud rahaliste sissemaksete määratlemisel järgima.“.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – pealkiri
Laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes kehtivad üldnõuded
Laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes kehtivad miinimumnõuded
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 1 – taane 1
–  neis on selgelt määratletud liidu turule tooteid laskvate tootjate, nende nimel laiendatud tootjavastutust rakendavate organisatsioonide, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ning vajaduse korral korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ülesanded ja kohustused;
–  neis on selgelt määratletud kõikide seotud osaliste, sh liidu turule tooteid laskvate tootjate, kollektiivsete süsteemide raames nende nimel laiendatud tootjavastutust rakendavate organisatsioonide, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejate, turustajate, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning vajaduse korral korduskasutamise ja parandamise võrgustike, sotsiaalsete ettevõtete ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ülesanded ja kohustused;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 1 – taane 2
–  neis on jäätmehierarhiat arvestades määratletud mõõdetavad jäätmekäitluse sihtarvud, mille eesmärk on saavutada vähemalt need süsteemi jaoks asjakohased kvantitatiivsed sihtarvud, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL;
–  neis on jäätmehierarhiat arvestades määratletud mõõdetavad jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse sihtarvud, mille eesmärk on saavutada vähemalt need süsteemi jaoks asjakohased kvantitatiivsed sihtarvud, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, direktiivis 94/62/EÜ, direktiivis 2000/53/EÜ, direktiivis 2006/66/EÜ ja direktiivis 2012/19/EL;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 1 – taane 3
–  nende puhul on kehtestatud aruandlussüsteem, et koguda andmeid laiendatud tootjavastutust rakendavate tootjate poolt liidu turule lastud toodete kohta. Aruandlussüsteemiga tagatakse, et pärast kõnealuste toodete muutumist jäätmeteks kogutakse andmeid selliste jäätmete kogumise ja töötlemise kohta ning vajaduse korral esitatakse täpsemalt jäätmematerjalide vood;
–  nende puhul on kehtestatud aruandlussüsteem, et koguda usaldusväärseid ja täpseid andmeid laiendatud tootjavastutust rakendavate tootjate poolt liidu turule lastud toodete kohta. Aruandlussüsteemiga tagatakse, et pärast kõnealuste toodete muutumist jäätmeteks kogutakse usaldusväärseid ja täpseid andmeid selliste jäätmete kogumise ja töötlemise kohta ning vajaduse korral esitatakse täpsemalt jäätmematerjalide vood;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 1 – taane 4
–  nendega tagatakse tootjate, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine.
–  nendega tagatakse tootjate ning kogumis-, vedamis- ja töötlemisteenuste osutajate, aga ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 2
2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud olemasolevatest jäätmekogumissüsteemidest ja prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele eelkõige majanduslike stiimulite või vajaduse korral eeskirjade kaudu stiimulid olemasolevates liigiti kogumise süsteemides osalemiseks.
2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud olemasolevatest tagasivõtusüsteemidest, korduskasutamise ja parandamise võrgustikest, korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevatest tunnustatud ettevõtjatest, jäätmekogumissüsteemidest ja prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele eelkõige majanduslike stiimulite või vajaduse korral eeskirjade kaudu stiimulid oma kohustuste täitmiseks jäätmete toimetamisel olemasolevatesse liigiti kogumise süsteemidesse.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 3 – punkt a
a)  ta on selgelt määratlenud geograafilise piirkonna, tooted ja materjalid, mida tema tegevus hõlmab;
a)  ta on selgelt määratlenud geograafilise piirkonna, tooted ja materjalid, mida tema tegevus hõlmab, võttes aluseks müügipiirkonna ja piirdumata nende piirkondade puhul territooriumidega, kus jäätmete kogumine ja käitlemine on tulutoov;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 3 – punkt b
b)  tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja finantsvahendid;
b)  tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja/või finantsvahendid;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 3 – punkt d – taane 2
–   tootjate rahalised sissemaksed;
–   kollektiivsete süsteemide raames tootjate rahalised sissemaksed turule lastud toote tonni või müüdud ühiku kohta;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 3 – punkt d – taane 3
–   jäätmekäitlejate valimise kord.
–   kollektiivsete süsteemide raames jäätmekäitlejate valimise kord;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 3 – punkt d – taane 3 a (uus)
–  lõike 1 teises taandes osutatud jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse sihtarvude täitmine.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 4 – punkt a – sissejuhatav osa ja taane 1
a)  need hõlmavad kõiki tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid, sh kõik järgmised kulud:
a)  need hõlmavad kõiki järgmisi tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid:
–  lõike 1 teise taande kohaste jäätmekäitluse sihtarvude saavutamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;
–  nõuetekohase jäätmekäitluse tagamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis-, vedamis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 4 – punkt b
b)  need on kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust;
b)  kollektiivsete süsteemide puhul on need kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitusviisist ja liidu asjaomaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest ning võimaluse korral tuginedes ühtlustatud kriteeriumidele, et tagada siseturu sujuv toimimine;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 4 – punkt c
c)  need põhinevad teenuste optimeeritud kuludel juhul, kui avaliku sektori jäätmekäitlejad vastutavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi nimel tegevusülesannete täitmise eest.
c)  need põhinevad teenuste optimeeritud kuludel juhul, kui avaliku sektori jäätmekäitlejad vastutavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi nimel tegevusülesannete täitmise eest. Teenuse optimeeritud kulud on läbipaistvad ja kajastavad kulusid, mida avaliku sektori jäätmekäitlejad kannavad laiendatud tootjavastutuse süsteemide nimel tegevusülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.
Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, sh kaugmüügi puhul, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 5 – lõik 2
Kui liikmesriigi territooriumil rakendab tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi mitu organisatsiooni, loob liikmesriik sõltumatu ametiasutuse, kes teeb järelevalvet tootja laiendatud vastutuse kohustuste rakendamise üle.
Liikmesriigid määravad või loovad sõltumatu ametiasutuse, kes teeb järelevalvet laiendatud tootjavastutuse kohustuste rakendamise üle ja eelkõige kontrollib käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetee täitmist laiendatud tootjavastutuse organisatsioonide poolt.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 8a – lõige 6
6.  Liikmesriigid loovad platvormi, millega tagada laiendatud tootjavastutuse rakendamises osalevate sidusrühmade (sh avaliku ja erasektori jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad) korrapärane dialoog.
6.  Liikmesriigid määravad või loovad platvormi, millega tagada laiendatud tootjavastutuse rakendamises osalevate kõikide sidusrühmade (sh tootjad ja turustajad, avaliku ja erasektori jäätmekäitlejad, sotsiaalmajanduses osalejad, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning vajaduse korral korduskasutamise ja parandamise võrgustikud ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad) korrapärane dialoog.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige -1 (uus)
„-1. Jäätmetekke vältimisele kaasaaitamiseks püüavad liikmesriigid saavutada vähemalt järgmised eesmärgid:
a)   vähendada märkimisväärselt jäätmeteket;
b)   lahutada jäätmeteke majanduskasvust;
c)   asendada järk-järgult määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 määratletud väga ohtlikud ained, kui on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mis on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised;
d)   liidu eesmärk vähendada 2025. aastaks toidujäätmeid 30 % ning 2030. aastaks 50 % (võrreldes 2014. aasta tasemega);
e)   liidu eesmärk vähendada 2025. aastaks mereprügi 30 % ning 2030. aastaks 50 % (võrreldes 2014. aasta tasemega).
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võtavad jäätmetekke vältimise meetmeid. Need meetmed hõlmavad järgmist:
1.  Lõikes -1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtavad liikmesriigid vähemalt järgmisi meetmeid:
–  kannustatakse kasutama ressursitõhusaid, vastupidavaid, parandatavaid ja ringlussevõetavaid tooteid;
–  edendatakse ja toetatakse säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid ning ressursitõhusate, vastupidavate, lihtsasti jagatavate, korduskasutatavate, parandatavate ja ringlussevõetavate toodete kasutamist;
–   pärsitakse kavandatud aegumisega toodete turule laskmist;
–  tehakse kindlaks tooted, mis on selliste liidu majanduse jaoks väga tähtsate toorainete põhiallikad, mille varu tagamine on seotud suure riskiga, ning võetakse meetmeid, et vältida nende toodete muutumist jäätmeteks;
–  tehakse kindlaks tooted, mis on selliste liidu majanduse jaoks väga tähtsate toorainete põhiallikad, mille varu tagamine on seotud suure riskiga, ning võetakse meetmeid, et vältida nende toodete muutumist jäätmeteks;
–  kannustatakse selliste süsteemide loomist, millega edendatakse eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete, tekstiilide ja mööbli korduskasutamist;
–   stimuleeritakse toodete olelusringi pikendamist, kui see on keskkonna seisukohast kasulik, ning toetatakse selliste süsteemide loomist, millega edendatakse artiklis 9a osutatud toodete parandamist, korduskasutamist, ümbertöötlemist ja taastamist;
–  vähendatakse jäätmeteket tööstusliku tootmise, mineraalide kaevandamise ning ehitamise ja lammutamisega seotud protsesside käigus, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat;
–  vähendatakse jäätmeteket tööstusliku tootmise, tootmise, mineraalide kaevandamise, ehitamise ja lammutamisega seotud protsesside käigus, sh näiteks lammutamiseelsete auditite abil, ning kaubanduse ja teenustega seotud protsesside käigus, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja parimaid tavasid;
–  vähendatakse toidujäätmete teket esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes.
–  vähendatakse kõikide toidujäätmete teket;
–   vähendatakse toiduainete kadu kogu tarneahelas, sh esmatootmisel, transpordil ning ladustamisel;
–   välditakse prügistamist, tehes kindlaks tooted, mis on looduskeskkonnas (sh merekeskkonnas) peamised prügistamise allikad, ning võetakse meetmeid nendest allikatest pärit prügistamise vähendamiseks;
–   tagatakse teabe edastamine väga ohtlike ainete kohta tarneahelast tarbijatele ja jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtjatele;
–   töötatakse välja ja toetatakse teavituskampaaniaid, et tõsta teadlikkust küsimustest, mis on seotud jäätmetekke vältimise ja prügistamisega.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarve, eelkõige seoses kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kogusega inimese kohta.
2.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarve, eelkõige seoses inimese kohta tekkivate olmejäätmete kogusega ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kogusega.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 2a (uus)
2a.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades näitajad jäätmetekke vähendamisel ja käesoleva artikli lõikes 1 loetletud jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud edu mõõtmiseks. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks toidujäätmete kogust, kasutades lõike 4 kohaselt kehtestatud metoodikat.
3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks toidujäätmete taset, kasutades ühist metoodikat. Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakti käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded toidujäätmete tasemete ühtseks mõõtmiseks. Selle metoodika puhul võetakse arvesse jäätmetekke vältimise meetmeid, mida rakendatakse annetuste või muude toidu jäätmeteks muutumist vältida aitavate meetmete vormis.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon uurib 31. detsembriks 2020 võimalust kehtestada kogu liitu hõlmavad siduvad toidujäätmete vähendamise eesmärgid, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks ning mille aluseks võetakse mõõtarvud, mis arvutatakse lõike 3 kohaselt kehtestatud ühise metoodika alusel. Selleks koostab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 b (uus)
3b.   Liikmesriigid jälgivad ja hindavad maismaalt tuleneva mereprügi vältimise meetmete rakendamist ning mõõdavad selleks maismaalt tuleneva mereprügi taset, kasutades ühist metoodikat. Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded maismaalt tuleneva mereprügi ühtseks mõõtmiseks.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 c (uus)
3c.   Komisjon uurib 31. detsembriks 2018 võimalust kehtestada kogu liitu hõlmavad jäätmetekke vältimise sihtarvud, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks ning mille aluseks võetakse ühine näitaja, mis arvutatakse inimese kohta tekitatud olmejäätmete üldkoguse alusel. Selleks koostab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 4
4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada näitajad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel saavutatud üldise edu mõõtmiseks. Toidujäätmete koguse ühtse mõõtmise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse ühtne metoodika, sh kvaliteedi miinimumnõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9 – lõige 5
5.   Igal aastal avaldab Euroopa Keskkonnaamet aruande, milles kirjeldatakse edusamme, mida iga liikmesriik ning liit tervikuna on teinud jäätmetekke vältimisel, sh jäätmetekke lahutamisel majanduskasvust ning üleminekul ringmajandusele.”.
välja jäetud
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9a (uus)
9a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9a
Korduskasutamine
1.   Liikmesriigid toetavad selliste süsteemide loomist, millega edendatakse toodete korduskasutamist ja kasutusaja pikendamist, kui see ei kahjusta toodete kvaliteeti ja ohutust.
2.   Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada toodete korduskasutamist, eriti selliste toodete puhul, mis sisaldavat märkimisväärses koguses kriitilise tähtsusega tooraineid. Need meetmed võivad hõlmata tunnustatud korduskasutamise võrgustike loomise ja toetamise ergutamist, tagatisrahasüsteeme ning pakenditagastamise ja -taaskasutamise kavasid, aga ka toodete ümbertöötlemise, renoveerimise ja nende otstarbe muutmise stimuleerimist.
Liikmesriigid kasutavad majandushoobasid ja meetmeid ning võivad seada kvantitatiivseid eesmärke.
3.   Ilma et see piiraks intellektuaalomandi õiguste rakendamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võimaldada korduskasutamisega tegelevatele ettevõtjatele juurdepääs kasutusjuhenditele, varuosadele, tehnilisele teabele või mis tahes muudele vahenditele, seadmetele või tarkvarale, mis on vajalik toodete korduskasutamiseks.“.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 9b (uus)
9b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9b
Jagamisplatvormid
1.  Komisjon edendab aktiivselt jagamisplatvorme kui ärimudelit. Komisjon seob omavahel tihedalt need platvormid ja jagamismajanduse uued suunised ning uurib kõiki võimalikke meetmeid nende stimuleerimiseks, sh laiendatud tootjavastutust, avalikke hankeid ja ökodisaini.
2.  Liikmesriigid toetavad kõigis sektorites jagamisplatvorme edendavate süsteemide loomist.“.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 c (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 10 – lõige 2
9c)   Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Kui see on vajalik lõike 1 täitmiseks ja taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks, kogutakse jäätmeid liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, ning neid ei segata muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.
„2. Lõike 1 täitmiseks ja taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks kogutakse jäätmeid liigiti ning neid ei segata muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid teha erandi hõredalt asustatud piirkondadele, mille puhul on tõestatud, et jäätmete liigiti kogumine ei anna olelusringi silmas pidades kõige keskkonnasõbralikumat koondtulemust.
Liikmesriigid annavad komisjonile teada, kui nad kavatsevad seda erandit kasutada. Komisjon vaatab teavituse läbi ning hindab erandi tegemise põhjendatust, võttes arvesse käesoleva direktiivi eesmärke. Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse erand heakskiidetuks. Kui komisjon esitab vastuväiteid, võtab ta vastu otsuse ning teavitab sellest liikmesriike.“;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 d (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 10 – lõige 2a (uus)
9d)   Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt liigiti kogutud jäätmeid (v.a nende jäätmete sortimisjääke) ei viida põletusrajatistesse.“;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 e (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 10 – lõige 2b (uus)
9e)   Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:
„2b. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid ohtlike jäätmete ohutustamiseks enne taaskasutamist, kui see on asjakohane.“.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – punkt -a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – pealkiri
-a)   pealkiri asendatakse järgmisega:
Korduskasutamine ja ringlussevõtt
„Korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt“;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
1.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise edendamiseks, kannustades eelkõige korduskasutamise ja parandamise võrgustike loomist ja toetamist ning hõlbustades selliste võrgustike juurdepääsu jäätmekogumiskohtadele ning edendades majandushoobade, hankekriteeriumide, kvantitatiivsete eesmärkide või muude meetmete kasutamist.
1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise edendamiseks, hõlbustades muu hulgas korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate ettevõtjate ja nende võrgustike loomist ja tunnustamist, eriti sotsiaalsete ettevõtete puhul, ning hõlbustades selliste tunnustatud ettevõtjate ja võrgustike juurdepääsu jäätmekogumiskohtadele ning edendades samuti majandushoobade, hankekriteeriumide, kvantitatiivsete eesmärkide või muude meetmete kasutamist.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid võtavad meetmeid kvaliteetse ringlussevõtu edendamiseks ning seavad selleks sisse jäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult võimalik ja vajalik, et täita asjakohaste ringlussevõtusektorite puhul nõutud kvaliteedistandardeid ning saavutada lõikes 2 sätestatud sihtarvud.”;
Liikmesriigid võtavad meetmeid kvaliteetse ringlussevõtu edendamiseks ning seavad selleks sisse artikli 10 lõikes 2 osutatud jäätmete liigiti kogumise, et täita asjakohaste ringlussevõtusektorite puhul nõutud kvaliteedistandardeid.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a(uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2a (uus)
aa)   lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid kasutavad reguleerivaid vahendeid ja majandushoobasid, et stimuleerida teiseste toorainete kasutuselevõttu.“;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 3
ab)   lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
Vastavalt artikli 10 lõikele 2 võetakse 2015. aastaks kasutusele vähemalt järgmiste jäätmematerjalide liigiti kogumine: paber, metall, plast ja klaas.
„Vastavalt artikli 10 lõikele 2 võetakse 2015. aastaks kasutusele vähemalt järgmiste jäätmematerjalide liigiti kogumine: paber, metall, plast ja klaas. Lisaks kehtestavad liikmesriigid 2020. aastaks ka tekstiili kohustusliku liigiti kogumise.“;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 4
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada ehitus- ja lammutusjäätmete ning vähemalt järgmiste materjalide sortimise süsteeme: puit, täitematerjalid, metall, klaas ja kips.”;
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ehitus- ja lammutusjäätmete ning vähemalt järgmiste materjalide sortimine: puit, mineraalsed tükid (betoon, tellis, kivid ja keraamika), metall, plast, kips, klaas ja krohv. Liikmesriigid võivad kasutada IVa lisas loetletud meetmeid.
Liikmesriigid stimuleerivad lammutamiseelsete auditite läbiviimist, et minimeerida saasteainete või muude soovimatute ainete sisaldust ehitus- ja lammutusjäätmetes ning soodustada seeläbi kvaliteetset ringlussevõttu.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 4a (uus)
ba)   lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada kaubandus- ja tööstusjäätmete ning vähemalt järgmiste materjalide sortimise süsteeme: metallid, plastid, paber ja papp, biojäätmed, klaas ja puit.“;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
bb)   lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
Käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks ja selleks et liikuda jäätmeid ringlussevõtva Euroopa ühiskonna suunas, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed järgmiste eesmärkide täitmiseks:
Käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks ja selleks, et liikuda Euroopa ringmajanduse suunas, kus ressursitõhusus on kõrgel tasemel, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed järgmiste eesmärkide täitmiseks:“;
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt d
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c
c)  2025. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 60 %-ni massist;
c)  2025. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 60 %-ni tekitatud olmejäätmete massist, kusjuures korduskasutamiseks tuleb ette valmistada vähemalt 3 % kõikidest olmejäätmetest;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt d
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d
d)  2030. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 65 %-ni massist.;
d)  2030. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 70 %-ni tekitatud olmejäätmete massist, kusjuures korduskasutamiseks tuleb ette valmistada vähemalt 5 % kõikidest olmejäätmetest.;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1
3.  „Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia võivad saada viis täiendavat aastat lõike 2 punktides c ja d osutatud sihtarvude saavutamiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt 24 kuud enne lõike 2 punktides c ja d sätestatud vastavaid tähtaegu. Tähtaja pikendamise korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 50 %-ni massist 2025. aastaks ja 60 %-ni massist 2030. aastaks.
3.  Liikmesriik võib taotleda lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide saavutamiseks viis aastat pikendust, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:
a)   2013. aastal valmistati korduskasutamiseks ette ja võeti ringlusse vähem kui 20 % olmejäätmetest ning
b)   liikmesriik ei kuulu nende liikmesriikide artikli 11b lõike 2 punkti b kohaselt koostatud loetellu, kes ei pruugi saavutada eesmärki valmistada 2025. aastaks korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 50 % oma olmejäätmetest.
Asjaomane liikmesriik esitab pikenduse saamiseks komisjonile taotluse hiljemalt 24 kuud enne lõike 2 punktis c sätestatud tähtaega, kuid mitte enne, kui avaldatakse artiklis 11b osutatud aruanne nimetatud lõikes osutatud eesmärgi saavutamise kohta.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 2
Teatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvude saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.
Pikendamisteatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvu saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava koostatakse kehtivate jäätmekäitluskavade hindamisaruande alusel ja see peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.
Lisaks peab kolmandas lõigus osutatud kava vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
a)   selles kasutatakse asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamist;
b)   see tõendab struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning muude meetmete tõhusat ja tulemuslikku kasutamist (tõendavate pikaajaliste investeeringute abil, millega rahastatakse asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist);
c)   see võimaldab kvaliteetseid statistilisi andmeid ja annab selgeid prognoose jäätmekäitlemisevõimekuse ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2, direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõikes 1 ning direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõigetes 2a, 2b ja 2c esitatud eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta;
d)   selles on esitatud käesoleva direktiivi artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmid.
Komisjon hindab, kas neljanda lõigu punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud. Kui komisjon ei esita vastuväiteid esitatud kava kohta viie kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.
Kui komisjon esitab kava kohta vastuväiteid, palub ta asjaomasel liikmesriigil esitada kahe kuu jooksul alates kõnealuste vastuväidete kättesaamisest läbivaadatud kava.
Komisjon hindab läbivaadatud kava kahe kuu jooksul selle kättesaamisest ja kiidab pikendamistaotluse heaks või lükkab selle kirjalikult tagasi. Kui komisjon selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma otsuste tulemustest kahe kuu jooksul pärast nende tegemist.
Kui esimeses lõigus osutatud pikendus heaks kiidetakse, kuid liikmesriik ei suuda 2025. aastaks valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 50 % oma olmejäätmetest, loetakse kõnealune pikendus automaatselt tühistatuks.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 3a (uus)
3a.   Liikmesriik võib taotleda lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide saavutamiseks viis aastat pikendust, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:
a)   see on kooskõlas lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustega ning
b)   liikmesriik ei kuulu nende liikmesriikide artikli 11b lõike 2 punkti b kohaselt koostatud loetellu, kes ei pruugi saavutada eesmärki valmistada 2030. aastaks korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 60 % oma olmejäätmetest.
Artikli esimeses lõigus osutatud pikenduse saamiseks esitab asjaomane liikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 komisjonile taotluse hiljemalt 24 kuud enne lõike 2 punktis d sätestatud tähtaega, kuid mitte enne, kui avaldatakse artiklis 11b osutatud aruanne nimetatud lõikes osutatud eesmärgi saavutamise kohta.
Kui pikendus heaks kiidetakse, kuid liikmesriik ei suuda 2030. aastaks valmistada korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse vähemalt 60 % oma olmejäätmetest, loetakse kõnealune pikendus automaatselt tühistatuks.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 lõike 2 punktis d sätestatud sihtarvu läbi, et seda suurendada ja kaaluda sihtarvude kehtestamist muude jäätmevoogude jaoks. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.”;
4.  Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 läbi lõike 2 punktis d sätestatud sihtarvu, et seda suurendada, võttes arvesse liikmesriikides selle saavutamiseks kasutatud parimaid tavasid ja meetmeid. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.“;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 4a (uus)
4a.   Komisjon uurib võimalust kehtestada kaubandusjäätmete, tööstuslike tavajäätmete ja muude jäätmevoogude jaoks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks. Selleks koostab komisjon 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt e
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11 – lõige 4b (uus)
4b.   Komisjon kaalub võimalust kehtestada ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis tuleb saavutada 2025. ja 2030. aastaks. Selleks koostab komisjon 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 1
1.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, tuleb arvesse võtta järgmist:
1.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, tuleb arvesse võtta järgmist:
a)  ringlussevõetud olmejäätmete mass on lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass;
a)  ringlussevõetud olmejäätmete mass on lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass asjaomasel aastal;
b)  korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, mis on taaskasutatud või kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja mis on läbinud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et jäätmeid saaks korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta;
b)  korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, mis on asjaomasel aastal taaskasutatud või kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja mis on läbinud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et jäätmeid saaks korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta.
c)   liikmesriigid võivad arvesse võtta tooteid ja komponente, mida valmistatakse korduskasutamiseks ette korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt või tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames. Liikmesriigid kasutavad korduskasutamiseks ette valmistatud ja ringlusse võetud olmejäätmete kohandatud määra arvutamiseks ettevõtjate esitatud tõendatud andmeid ning VI lisas esitatud valemit, võttes arvesse korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide massi.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 1a (uus)
1a.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 Euroopa standardiorganisatsioonidele nõude töötada välja Euroopa kvaliteedistandardid nii lõplikku ringlussevõtuprotsessi siseneva jäätmematerjali kui ka teisese toorme, eriti plasti jaoks, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused VI lisa punkti 1 alapunktide b ja c kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramiseks, sh erieeskirjad andmete kogumise, tõendamise ja esitamise kohta.
2.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 1 punktide a ja b kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate, tagatisrahasüsteemide ja lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramiseks, sh erieeskirjad andmete kogumise, jälgitavuse, tõendamise ja esitamise kohta.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 3
3.  Erandina lõikest 1 võib esitada mis tahes sortimistoimingu väljundi massi ringlussevõetud olmejäätmete massina tingimusel, et:
3.  Liikmesriigid tagavad, et toodete ja materjalide massi kohta peetakse arvestust ka siis, kui need väljuvad taaskasutamise, ringlussevõtu või korduskasutamiseks ettevalmistamise kohast (st väljundina).
a)   sellise toimingu väljund saadetakse lõplikku ringlussevõtuprotsessi;
b)   selliste materjalide või ainete mass, mida ei saadeta lõplikku ringlussevõtuprotsessi ja mis kõrvaldatakse või millest toodetakse energiat, jääb alla 10 % ringlussevõetud jäätmetena märgitud jäätmete kogumassist.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 4
4.  Liikmesriigid kehtestavad tõhusa süsteemi olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks, et tagada lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimuste täitmine. Süsteem võib koosneda artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või mis tahes muust samalaadsest meetmest, millega tagatakse ringlussevõetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.
4.  Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas lõikega 2 tõhusa süsteemi olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks, et tagada lõikes 1 sätestatud eeskirjade järgimine. Süsteem võib koosneda artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või mis tahes muust samalaadsest meetmest, millega tagatakse ringlussevõetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgitavuse tagamiseks valitud meetodist.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 5
5.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid vastavalt põletatud olmejäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele.
5.  Selleks et arvutada, kas artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 11 lõikes 3 sätestatud sihtarvud on saavutatud, võivad liikmesriigid pärast komisjoni poolt käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist võtta arvesse jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid vastavalt põletatud või koospõletatud olmejäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele ning et jäätmed on enne põletamist sorditud või täidetud on kohustus näha ette paberi, metalli, plasti, klaasi ja biojäätmete liigiti kogumine.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11a – lõige 6
6.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 5 kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ühtne metoodika jäätmete põletamise tulemusel ringlusse võetud metalli massi arvutamiseks, sh ringlussevõetud metalli kvaliteedi kriteeriumid.
6.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 5 kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ühtne metoodika jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli massi arvutamiseks, sh ringlussevõetud metalli kvaliteedi kriteeriumid.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11b – lõige 1
1.  Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruande artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvude saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealuste sätetega ette nähtud.
1.  Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruande artikli 11 lõike 2 punktides c ja d, artikli 11 lõigetes 3 ja 3 a ning artikli 21 lõikes 1a sätestatud sihtarvude saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealuste sätetega ette nähtud.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11b – lõige 2 –punkt b a (uus)
ba)   näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võiks olla abi sihtarvude saavutamisel.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 11b – lõige 2 a (uus)
2a.   Vajaduse korral käsitletakse lõikes 1 osutatud aruannetes käesoleva direktiivi muude selliste nõuete täitmist nagu artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmides sisalduvate sihtarvude saavutamise prognoosimine ja kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete protsent ja kogus inimese kohta.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
12a)   Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse kõrvaldatavate olmejäätmete kogust kuni 10 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 12 – lõige 1b (uus)
12b)   Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:
„1b. Komisjon vaatab läbi I lisas loetletud kõrvaldamistoimingud. Läbivaatamise põhjal võtab komisjon käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tehnilised kriteeriumid ja tegevuskord kõrvaldamistoimingute D2, D3, D4, D6, D7 ja D12 jaoks. Vajaduse korral kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega selliste kõrvaldamistoimingute keeld, mis ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele.“
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 c (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 12 – lõige 1c (uus)
12c)   Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:
„1c. Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid, et hoida ära jäätmete otsest või kaudset merekeskkonda laskmist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike rakendamiseks võetud konkreetsetest meetmetest 18 kuu jooksul käesoleva direktiivi jõustumisest ja pärast seda kuupäeva iga kahe aasta tagant. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul teabe saamisest iga kahe aasta järel esitatava aruande.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva lõike rakendamist käsitlevad tingimused ja näitajad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.“;
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik – punkt 12 d (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 15 – lõige 4a (uus)
12d)   Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:
„4a. Liikmesriigid võtavad vastavalt direktiivile 2014/24/EL meetmeid tagamaks, et jäätmekäitlejate valimise menetlused, mida viivad läbi kohalikud omavalitsused ja organisatsioonid, kes rakendavad laiendatud tootjavastutust liidu turule tooteid laskvate tootjate nimel, hõlmavad sotsiaalklausleid eesmärgiga toetada sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete ja platvormide rolli.“.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 e (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 18 – lõige 3
12e)   Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud, tuleb jäätmed kooskõlas tehniliste ja majanduslike teostatavuskriteeriumidega, kui see on võimalik ja vajalik, artikli 13 täitmiseks eraldada.
„3. Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud, tagavad liikmesriigid ilma, et see mõjutaks artikli 36 kohaldamist, jäätmete eraldamise, kui see on tehniliselt teostatav.
Kui eraldamine ei ole tehniliselt teostatav, töödeldakse segajäätmeid käitises, kus sellise segu ja selle üksikute komponentide töötlemine on lubatud.“.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 f (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 20 – lõik 1 a (uus)
12f)   Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid seavad 1. jaanuariks 2020 sisse eraldi süsteemid kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks ja vastuvõtmiseks, et tagada ohtlike jäätmete õige töötlemine ja et need ei saastaks muid olmejäätmevooge.“.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 g (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 20 – lõik 1 b (uus)
12g)   Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõik:
„Hiljemalt ... [18 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest] koostab komisjon suunised, et toetada ja soodustada liikmesriikides kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja ohutut töötlemist.“.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 h (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a
12h)   Artikli 21 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  vanaõli kogutakse eraldi, kui see on tehniliselt teostatav;
„a) vanaõli kogutakse eraldi;“.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 i (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c
12i)   Artikli 21 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c)   kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, ei segata omavahel erinevate omadustega vanaõli ning vanaõli ei segata muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab nende töötlemist.
„c) erinevate omadustega vanaõli ei segata omavahel ning vanaõli ei segata muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab nende regenereerimist.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 j (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 21 – lõige 1a (uus)
12j)  Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada 2025. aastaks vanaõli regenereerimise suurenemine vähemalt 85 %-ni tekkinud vanaõlist.
Teise liikmesriiki seal regenereerimiseks saadetud vanaõli võib võtta sihtarvu saavutamisel arvesse liikmesriigis, kus vanaõli koguti, ja tingimusel, et ohtlike jäätmete riikidevahelist vedu käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asjaomased nõuded on täidetud.
Liidust regenereerimiseks, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks eksporditud vanaõli võetakse sihtarvude saavutamisel arvesse liikmesriigis, kus vanaõli koguti, kui määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuded on täidetud ja kui eksportija suudab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1013/2006 tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele ning et vanaõli regenereerimine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis vastavad asjakohastele ELi keskkonnaalastele õigusaktidele.“.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 k (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 21 – lõige 2
12k)  Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Vanaõli liigiti kogumise ja nõuetekohase töötlemise soodustamiseks võivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele tingimustele kohaldada täiendavaid meetmeid, nagu tehnilised nõuded, tootja vastutus, majandushoovad või vabatahtlikud kokkulepped.
„2. Lõigetes 1 ja 1a ette nähtud kohustuste täitmiseks võivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele tingimustele kohaldada täiendavaid meetmeid, nagu tehnilised nõuded, tootja vastutus, majandushoovad või vabatahtlikud kokkulepped.“.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 l (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 21 – lõige 3
12l)  Artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Kui siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatakse vanaõli suhtes regenereerimise nõudeid, võivad liikmesriigid näha ette vanaõli regenereerimise, kui see on tehniliselt teostatav, ning juhtudel, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikleid 11 ja 12, piirata vanaõli piiriüleseid saadetisi oma territooriumilt põletus- või koospõletusrajatistesse, et anda eelistus vanaõli regenereerimisele.
„3. Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikleid 11 ja 12, võivad liikmesriigid piirata vanaõli piiriüleseid saadetisi oma territooriumilt põletus- või koospõletusrajatistesse, et anda eelistus vanaõli regenereerimisele.“.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 22 – lõige 1
Liikmesriigid tagavad biojäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult võimalik ja vajalik, et tagada komposti puhul nõutud asjakohased kvaliteedistandardid ning saavutada artikli 11 lõike 2 punktides a, c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud.
1.   Liikmesriigid tagavad biojäätmete liigiti kogumise tekkekohas kooskõlas artikli 10 lõikega 2.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 22 – lõige 1a (uus)
1a.   Liikmesriigid ergutavad kodukompostimist.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2
Nad võtavad asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 4 ja 13, et kannustada:
2.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, sealhulgas jälgitavussüsteemid ning sisendi ja väljundiga seotud kvaliteeditagamissüsteemid, kooskõlas artiklitega 4 ja 13, et tagada biojäätmete orgaaniline ringlussevõtt selliselt, et tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja väljund, mis vastab asjaomastele kõrgetele kvaliteedistandarditele.
a)   biojäätmete ringlussevõttu, sh kompostimist ja anaeroobset kääritamist;
b)   biojäätmete sellist töötlemist, mis vastab kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõuetele;
c)   biojäätmetest valmistatud keskkonnaohutute materjalide kasutamist.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Ringlussevõetud biojäätmete mass on orgaanilisse ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass teataval aastal.
Selliste materjalide või ainete massi, mida ei saadeta lõplikku ringlussevõtuprotsessi ja mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse energia tootmiseks, ei märgita ringlussevõetuna.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 b (uus)
2b.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/20021a muutmiseks, et võtta kasutusele Euroopa jäätmekoodeksid tekkekohal liigiti kogutud bioloogiliste olmejäätmete jaoks.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 c (uus)
2c.  Komisjon palub 31. detsembriks 2018 Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja Euroopa kvaliteedistandardid orgaanilise ringlussevõtu protsessi sisenevate biojäätmete, komposti ja kääritussaaduse kohta, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b
13a)   Artikli 24 punkt b asendatakse järgmisega:
b)  jäätmete taaskasutamine.
„b) ohutute jäätmete taaskasutamine.“;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 26 – lõik 3
„Liikmesriigid võivad vabastada pädevad asutused registri pidamisest selliste asutuste ja ettevõtjate kohta, kes koguvad või veavad kuni 20 tonni tavajäätmeid aastas.
Liikmesriigid võivad vabastada pädevad asutused registri pidamisest selliste asutuste ja ettevõtjate kohta, kes koguvad või veavad kuni 20 tonni tavajäätmeid ja kuni 2 tonni ohtlikke jäätmeid aastas.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 26 – lõik 4
Komisjon võib kooskõlas artikliga 38a võtta vastu delegeeritud õigusakte tavajäätmete piirkoguse kohandamiseks.”.
välja jäetud
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamiseks selliste töötlustoimingute suhtes, mille puhul artikli 23 kohaselt nõutakse luba, kui on olemas tõendid, et selliste miinimumstandardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamiseks kõigi selliste töötlustoimingute, eriti jäätmete liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu suhtes, mille puhul artikli 23 kohaselt nõutakse luba, kui on olemas tõendid, et selliste miinimumstandardite kehtestamisest oleks kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a – alapunkt ii
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 28– lõige 3 – punkt f
f)  igasuguse prügistamise vastu võitlemise ja igat liiki prügi koristamise meetmed.
f)  igasuguse prügistamise vastu võitlemise ja selle ärahoidmise ning igat liiki prügi koristamise meetmed.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 28 – lõige 3 – punkt f a (uus)
iia)  lisatakse järgmine punkt:
„fa) piisavad rahastamisvõimalused kohalikele asutustele, et edendada jäätmetekke ärahoidmist ja töötada välja optimaalsed liigiti kogumise kavad ja taristud eesmärgiga täita käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärgid.“.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 28 – lõige 5
5.  Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artikli 14 kohastele jäätmekavadega seotud nõuetele, võtma arvesse käesoleva direktiivi artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud sihtarve ning vastama direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele.”.
5.  Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artikli 14 kohastele jäätmekavadega seotud nõuetele, võtma arvesse käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2 sätestatud sihtarve ning vastama direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad jäätmetekke vältimise programmid, milles on esitatud jäätmetekke vältimise meetmed kooskõlas artiklitega 1, 4 ja 9.”;
1.  Selleks et aidata kaasa vähemalt artiklis 1, artiklis 4 ja artikli 9 lõikes -1 loetletud eesmärkide saavutamisele, kehtestavad liikmesriigid jäätmetekke vältimise programmid, milles on esitatud vähemalt jäätmetekke vältimise meetmed kooskõlas artikli 9 lõikega 1.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 2
aa)   lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
Sellised programmid kas integreeritakse artikliga 28 ette nähtud jäätmekavadesse või vastavalt vajadusele teistesse keskkonnapoliitika programmidesse või toimivad eraldi programmidena. Kui selline programm on integreeritud jäätmekavasse või teistesse programmidesse, siis määratakse selgelt kindlaks jäätmetekke vältimise meetmed.
Sellised programmid kas integreeritakse artikliga 28 ette nähtud jäätmekavadesse või vastavalt vajadusele teistesse keskkonnapoliitika programmidesse või toimivad eraldi programmidena. Kui selline programm on integreeritud jäätmekavasse või teistesse programmidesse, siis määratakse selgelt kindlaks jäätmetekke vältimise eesmärgid ja meetmed.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 29 – lõige 2
ab)   lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
2.  Lõikes 1 sätestatud programmis esitatakse jäätmetekke vältimise eesmärgid. Liikmesriigid kirjeldavad olemasolevaid vältimismeetmeid ja hindavad IV lisas esitatud näidismeetmete või muude asjakohaste meetmete kasulikkust.
„2. Lõikes 1 osutatud programmis kirjeldavad liikmesriigid vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud vältimismeetmete rakendamist ja nende panust artikli 9 lõikes -1 ette nähtud eesmärkide saavutamisesse. Liikmesriigid kirjeldavad vajaduse korral IVa lisas loetletud vahendite ja meetmete panust ja hindavad IV lisas esitatud näidismeetmete või muude asjakohaste meetmete kasulikkust.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a c (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 29 – lõige 2a (uus)
ac)   lisatakse järgmine lõige:
„2a. Liikmesriigid võtavad käesolevas artiklis osutatud jäätmetekke vältimise programmide raames vastu konkreetsed toidujäätmete tekke ärahoidmise programmid.“.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 30 – lõige 2
17a)   Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Euroopa Keskkonnaagentuuril palutakse lisada oma aastaaruandesse ülevaade jäätmetekke vältimise programmide lõpuleviimise ja rakendamise seisust.
„2. Euroopa Keskkonnaamet avaldab iga kahe aasta tagant aruande, mis sisaldab ülevaadet edusammudest, mis on tehtud jäätmetekke vältimise programmide lõpuleviimisel ja rakendamisel, ning edusammudest iga liikmesriigi ja kogu liidu jäätmetekke vältimise programmide eesmärkide saavutamisel, sh jäätmetekke lahutamisel majanduskasvust ja üleminekul ringmajandusele.“.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 – alapunkt b
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 35 – lõige 4
4.  Liikmesriigid loovad elektroonilise registri või kooskõlastatud registrid, et salvestada lõike 1 kohased ohtlikke jäätmeid käsitlevad andmed kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi kohta. Liimesriigid võivad luua sellised registrid ka muude ja eelkõige selliste jäätmevoogude kohta, mille suhtes on liidu õigusaktides kehtestatud sihtarvud. Liikmesriigid kasutavad jäätmealaseid andmeid, mille tööstusettevõtjad on esitanud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006(*) alusel.
4.  Liikmesriigid loovad elektroonilise registri või kooskõlastatud registrid või kasutavad juba olemasolevaid elektroonilisi registreid või kooskõlastatud registreid, et salvestada lõike 1 kohased ohtlikke jäätmeid käsitlevad andmed kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi kohta. Liimesriigid loovad sellised registrid vähemalt selliste jäätmevoogude kohta, mille suhtes on liidu õigusaktides kehtestatud sihtarvud. Liikmesriigid kasutavad jäätmealaseid andmeid, mille tööstusettevõtjad on esitanud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006(*) alusel.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37 – lõige 1
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 11 lõike 2 punktide a–d ning sama artikli lõike 3 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed, mis kajastavad artikli 9 lõikes -1, artikli 11 lõike 2 punktides a–d, artikli 11 lõigetes 3 ja 3a ning artiklis 21 sätestatud sihtarvude saavutamisel tehtud edusamme. Nad koguvad ja töötlevad neid andmeid käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ühtse metoodika kohaselt ja esitavad need elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis. Esimene aruanne artikli 11 lõike 2 punktide c ja d ning artikli 11 lõike 3 kohaste sihtarvude andmete kohta hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37 – lõige 2
2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igal teisel aastal artikli 9 lõike 4 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeperioodi lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.
välja jäetud
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37 – lõige 3a (uus)
3a.   Selleks et kontrollida vastavust artikli 11 lõike 2 punktidele c ja d, esitatakse andmed korduskasutamiseks ettevalmistatavate olmejäätmete koguse kohta eraldi ringlussevõetud jäätmete andmetest.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37 – lõige 5
5.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab selle ülevaatuse tulemuste kohta aruande. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.
5.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab selle ülevaatuse tulemuste kohta aruande. Kuni lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni hõlmab aruanne hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika kohta. Komisjon hindab igal juhul andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse üheksa kuud pärast andmete esmakordset esitamist liikmesriikide poolt ja seejärel iga kolme aasta tagant.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37 – lõige 5 a (uus)
5a.   Komisjon lisab lõikes 5 osutatud aruandesse teabe käesoleva direktiivi rakendamise kohta tervikuna ja hindab selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva direktiivi läbivaatamiseks.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37 – lõige 6
6.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada vorm, mille alusel esitatakse andmeid lõigete 1 ja 2 kohaselt ning tagasitäitetoimingute kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.
6.  Käesoleva direktiivi täiendamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika, andmekogumise korralduse ja andmeallikad ning lõike 1 kohaste andmete esitamise vormi ja korduskasutamiseks ettevalmistamise ja tagasitäitetoimingute kohta andmete esitamise reeglid.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 37a (uus)
21a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 37a
Ringmajanduse raamistik
Artiklis 1 osutatud meetmete toetamiseks teeb komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2018 järgmist:
a)   koostab aruande, milles hinnatakse liidu sihtarvude vajalikkust, eriti liidu ressursitõhususe sihtarvu ja valdkonnaüleste regulatiivsete meetmete vajalikkust säästva tarbimise ja tootmise vallas. Vajaduse korral lisatakse sellele seadusandlik ettepanek;
b)   koostab aruande tooteid, jäätmeid ja kemikaale käsitleva liidu õigusraamistiku järjepidevuse kohta, et teha kindlaks ringmajandusele üleminekut takistavad asjaolud;
c)   koostab aruande, et teha kindlaks selliste õigusaktide koostoime, mis võivad takistada sünergia tekkimist eri tööstussektorite vahel ja takistada hilisemat kõrvaltoodete kasutamist ja korduskasutuseks ettevalmistamist ning jäätmete ringlussevõttu eriotstarbel. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek või suunis, kuidas kõrvaldada ilmnenud takistused ning kasutada ära kaastoodete ja teisese toorme turupotentsiaali;
d)   esitab liidu ökodisaini õigusakti põhjaliku läbivaatamise tulemuse, et laiendada selle kohaldamisala nii, et see hõlmaks kõiki peamisi tooterühmi, sealhulgas muude kui energiamõjuga tooterühmi, ning lisada järk-järgult kõik asjaomased ressursitõhususe aspektid tootedisaini kohustuslike nõuete hulka ja kohandada ökomärgist käsitlevaid sätteid.“.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38 – pealkiri
21a)   Artikli 38 pealkiri asendatakse järgmisega:
Tõlgendamine ja kohandamine vastavalt tehnika arengule“
Teabevahetus ja heade tavade jagamine, tõlgendamine ja kohandamine vastavalt tehnika arengule“
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38 – lõige -1 (uus)
-1.   Komisjon loob platvormi teabe ja parimate tavade korrapäraseks ja struktureeritud vahetamiseks komisjoni ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsusasutuste vahel direktiivi nõuete praktilise elluviimise küsimustes, et tagada nõuetekohane haldamine, jõustamine, piiriülene koostöö ja parimate tavade levitamine ja innovatsioon jäätmekäitluse valdkonnas.
Eeskätt kasutatakse platvormi selleks, et
–  vahetada teavet ja häid tavasid artikli 4 lõike kohaste majandushoobade ja stiimulite kohta, et kiirendada artiklis 4 kehtestatud eesmärkide saavutamist;
–  vahetada teavet ja häid tagasid artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud meetmete kohta;
–  vahetada teavet ja häid tavasid ennetuse ja selliste süsteemide loomise kohta, millega edendatakse korduskasutamist ja kasutusaja pikendamist;
–  vahetada teavet ja häid tavasid jäätmete liigiti kogumise kohustuste täitmise kohta;
–  vahetada teavet ja parimaid tavasid majandushoobade ja stiimulite kohta, et saavutada artikli 11 lõike 2 punktides c ja d ning artiklis 21 kehtestatud sihtarvud;
–  vahetada parimaid tavasid, et töötada välja meetmed ja süsteemid olmejäätme voogude jälgimiseks alates sorteerimisest kuni lõpliku ringlussevõtu protsessini, mis on äärmiselt oluline jäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ning jäätmevoogude ja ringlussevõtuprotsessis tekkivate kadude mõõtmiseks.
Komisjon teeb kõnealuse teabevahetuse ja heade tavade jagamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 1
Komisjon võib välja töötada suunised taaskasutamise ja kõrvaldamise mõistete tõlgendamise kohta.
Komisjon töötab välja suunised jäätmete, olmejäätmete, vältimise, korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise mõistete tõlgendamise kohta.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38 – lõige 3
3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud VI lisa muutmiseks.”.
välja jäetud
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38a – lõige 2
2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artiklis 26, artikli 27 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 38 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõigetes 2 ja 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõigetes 2a, 3 ja 3a, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artiklis 12 lõikes 1b, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 37 lõikes 6 ning artikli 38 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38a – lõige 3
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artiklis 26, artikli 27 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 38 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõigetes 2 ja 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõigetes 2a, 3 ja 3a, artikli 11a lõigetes 2 ja 6, artikli 12 lõikes 1b, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 37 lõikes 6 ning artikli 38 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38a – lõige 3a (uus)
3a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23
Direktiiv 2008/98/EÜ
Artikkel 38a – lõige 5
5.  Artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 11a lõigete 2 ja 6, artikli 26, artikli 27 lõigete 1 ja 4 ning artikli 38 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
5.  Artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõigete 2 ja 4, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõike 5, artikli 9 lõigete 2a, 3 ja 3a, artikli 11a lõigete 2 ja 6, artikli 12 lõike 1b, artikli 27 lõigete 1 ja 4, artikli 37 lõike 6 ning artikli 38 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24 a (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
II lisa – punkt R 13a (uus)
24a)   II lisasse lisatakse järgmine punkt:
„R 13a: korduskasutamiseks ettevalmistamine;
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24 b (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
IVa lisa (uus)
24b)   Lisatakse IVa lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25
Direktiiv 2008/98/EÜ
VI lisa (uus)
25)   Kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga lisatakse VI lisa.
välja jäetud
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2008/98/EÜ
VI lisa
Toodete ja komponentide korduskasutamiseks ettevalmistamise määra arvutamise meetod artikli 11 lõike 2 punktide c ja d ning sama artikli lõike 3 kohaldamisel
välja jäetud
Selleks et arvutada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohandatud määr vastavalt artikli 11 lõike 2 punktidele c ja d ning sama artikli lõikele 3, kasutavad liikmesriigid järgmist valemit:
20170314-P8_TA(2017)0070_ET-p0000002.png
E: ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise kohandatud määr asjaomasel aastal;
A: asjaomasel aastal ringlusse võetud või korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete mass;
R: asjaomasel aastal korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide mass;
P: asjaomasel aastal tekitatud olmejäätmete mass.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu direktiiv
-I lisa (uus)
Direktiiv 2008/98/EÜ
IVa lisa (uus)
-I lisa
Lisatakse lisa IVa:
„IVa lisa
Ringmajandusele üleminekut soodustavate vahendite näidisloend
1.   Majandushoovad
1.1   prügilamaksude ja/või -tasude järkjärguline suurendamine kõigi jäätmekategooriate (olmejäätmed, püsijäätmed, muu) puhul;
1.2   põletamismaksude ja/või -tasude kehtestamine;
1.3   jäätmete eest maksmise süsteemi kasutuselevõtt;
1.4   meetmed olemasolevate ja tulevaste tootjavastutuse kavade kulutõhususe suurendamiseks;
1.5   tootja finants- ja tegevusvastutuse süsteemide ulatuse laiendamine uutele jäätmevoogudele;
1.6   majanduslikud stiimulid kohalikele ametiasutustele, et edendada jäätmetekke vältimist, arendada ja tugevdada liigiti kogumise süsteeme;
1.7   meetmed korduskasutamise sektori arengu toetuseks;
1.8   meetmed nende toetuste kaotamiseks, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhiaga.
2.   Muud meetmed:
2.1   säästvad riigihanked säästva tootmise ja tarbimise edendamiseks;
2.2   tehnilised ja maksualased meetmed, et toetada korduskasutatavate toodete ja ringlussevõetud (sh kompostitud) materjali turu arengut ning suurendada ringlussevõetud materjalide kvaliteeti;
2.3   parima võimaliku tehnika juurutamine jäätmetöötluses eesmärgiga kõrvaldada väga ohtlikud ained, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav;
2.4   meetmed eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust sellest, kuidas õigesti jäätmeid käidelda ja prahti vähendada, sealhulgas ajutisi kampaaniaid, et tagada jäätmete vähendamine tekkekohas ja liigiti kogumise süsteemides osalemise kõrge määr;
2.5   meetmed, et tagada nõuetekohane kooskõla, muu hulgas digitaalselt, kõigi jäätmekäitlusega tegelevate pädevate ametiasutuste vahel ning tagada teiste peamiste sidusrühmade osalemine;
2.6   Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine, et rahastada asjaomaste sihtarvude saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist.“.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0034/2017).


Prügilad ***I
PDF 445kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 14. märtsil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (COM(2015)0594 – C8‑0384/2015 – 2015/0274(COD))(1)
P8_TA(2017)0071A8-0031/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 (uus)
(-1)   Võttes arvesse liidu sõltuvust tooraine impordist ja maavarade ammendumist märkimisväärses ulatuses lühikese aja jooksul, on keskne suur ülesanne võtta liidus tagasi võimalikult palju ressursse ja lihtsustada üleminekut ringmajandusele.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 a (uus)
(-1a)   Jäätmekäitlus on vaja kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks. Prügiladirektiivi läbivaatamine annab selleks võimaluse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine, edendada ringmajandust, suurendada energiatõhusust ning vähendada liidu sõltuvust loodusvaradest.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Ringmajanduses tuleks rakendada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selgesõnalisi sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidu tähtsa ja usaldusväärse toormeallikana.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ14 sätestatud sihtarve prügilatesse ladestamise piiramiseks tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi ning aitaksid edukalt rakendada tooraineid käsitlevat algatust,15 vähendades jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamist.
(2)  Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ14 sätestatud sihtarve prügilatesse ladestamise piiramiseks tuleks tugevdada nii, et need kajastaksid paremini liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi ning aitaksid edukalt rakendada tooraineid käsitlevat algatust,15 minimeerides järk-järgult jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et see kuulub integreeritud poliitikasse, millega tagatakse jäätmehierarhia usaldusväärne kohaldamine, edendatakse üleminekut jäätmetekke vältimisele, jäätmete korduskasutusele ja ringlussevõtule ning välditakse prügilatesse ladestamiselt põletamisele üleminekut.
________________
__________________
14 Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
14 Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
15 KOM(2008)0699 ja COM(2014)0297.
15 COM(2008)0699 ja COM(2014)0297.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivi 1999/31/EÜ mõisted viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ16 omadega.
(4)  Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivi 1999/31/EÜ mõisted viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ16 omadega, kui see on asjakohane.
__________________
__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu annaks prügilasse ladestamise veelgi suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, biojäätmed). Prügilasse ladestamise piirangute rakendamisel tuleks arvesse võtta jäätmete liigiti kogumisel tekkivate jäätmejääkide ringlussevõtu või muul viisil taaskasutamise tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust.
(5)  Selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu annaks prügilasse ladestamise veelgi suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, biojäätmed), eesmärgiga võtta vastu üksnes jäätmejääke. Pikaajalised investeeringud taristusse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni annavad jäätmete liigiti kogumisel tekkivate jäätmejääkide koguse vähendamisse olulise panuse, arvestades et nende ringlussevõtt või muul viisil taaskasutamine ei ole praegu tehniliselt, keskkonnaalaselt ega majanduslikult teostatav.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Seoses poliitilise ja ühiskondliku stiimuliga täiendavalt piirata prügilasse ladestamist loodusvarade säästvaks majandamiseks ringmajanduse raames tuleks järgida direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat ja kohaldada rangelt lähenemisviisi, mille puhul on prioriteediks jäätmete ennetamine ja järgitakse ettevaatuspõhimõtet.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Suure osa olmejäätmetest moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisel on sellest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, mulla ja õhu reostuse tõttu märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju. Kuigi direktiivis 1999/31/EÜ on juba sätestatud sihtarvud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vältimiseks, on asjakohane kehtestada täiendavad piirangud ning keelata selliste biolagunevate jäätmete ladestamine, mis on kogutud liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 22.
(6)  Suure osa olmejäätmetest moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisel on sellest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, mulla ja õhu reostuse tõttu märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju. Kuigi direktiivis 1999/31/EÜ on juba sätestatud sihtarvud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vältimiseks, on asjakohane kehtestada täiendavad piirangud ning keelata selliste biolagunevate jäätmete ladestamine, mis tuleks koguda liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 22.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvude kehtestamine hõlbustab ka jäätmete liigiti kogumist, sortimist ja ringlussevõttu ning aitab vältida selliste materjalide jäämist jäätmehierarhia kõige alumistele astmetele, mida on võimalik ringlusse võtta.
(7)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Prügilasse ladestamise vähendamise selgete ja ambitsioonikate sihtarvude kehtestamine ergutab ka investeeringuid jäätmete liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks ning aitab vältida selliste materjalide jäämist jäätmehierarhia madalaimatele astmetele, mida on võimalik ringlusse võtta.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Prügilasse ladestamist on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Prügilasse ladestamise vähendamine peaks aitama vältida liigse võimsuse teket jäätmejääkide käitlemise kohtades, näiteks jäätmete energiakasutuse või töötlemata olmejäätmete madala kvaliteediga mehhaanilise biotöötluse kaudu, mis võib õõnestada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud pikaajaliste ELi sihtarvude saavutamist. Lisaks sellele ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada üksnes käideldud jäätmete prügilasse ladestamine, kuid sellise kohustuse täitmine ei tohiks kaasa tuua olmejäätmejääkide käitlemise liigse võimsuse tekkimist. Lisaks, et tagada kooskõla direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud sihtarvude ja käesoleva direktiivi artikli 5 kohase prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvu vahel ning tagada nende sihtarvude järgimiseks vajalike taristute ja investeeringute koordineeritud kavandamine, tuleks liikmesriikidele, kes võivad saada lisaaega olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudeni jõudmiseks, anda lisaaega ka selleks, et saavutada käesoleva direktiivi kohane 2030. aastaks prügilasse ladestamise vähendamise sihtarv.
(8)  Prügilasse ladestamist on vaja järk-järgult minimeerida, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga, nagu on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ. Prügilasse ladestamise järkjärguline minimeerimine nõuab paljudes liikmesriikides jäätmekäitlusesse suurte muudatuste tegemist. Jäätmete kogumist ja käitlemist puudutava statistika parandamise ning jäätmevoogude parema jälgitavusega peaks olema võimalik vältida liigse võimsuse teket jäätmejääkide käitlemiseks, näiteks jäätmete energiakasutuse kaudu, mis võib õõnestada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud pikaajaliste ELi sihtarvude saavutamist. Lisaks sellele ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada üksnes käideldud jäätmete prügilasse ladestamine, kuid sellise kohustuse täitmine ei tohiks kaasa tuua olmejäätmejääkide käitlemise liigse võimsuse tekkimist. Arvestades mõnedes liikmesriikides hiljuti tehtud investeeringuid, mis tõid kaasa jäätmete energiakasutusega seotud liigse võimsuse tekke või mehhaanilise biotöötluse, on oluline anda jäätmekäitlejatele ja liikmesriikidele selge signaal vältida investeeringuid, mis ei sobi kokku prügila- ja jäätmete raamdirektiivis sätestatud pikaajaliste eesmärkidega. Nendel põhjustel võiks kaaluda olmejäätmete põletamise piiramist kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 ja direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu jaoks sätestatud sihtarvudega. Lisaks, et tagada kooskõla direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud sihtarvude ja käesoleva direktiivi artikli 5 kohase prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvu vahel ning tagada nende sihtarvude järgimiseks vajalike taristute ja investeeringute koordineeritud kavandamine, tuleks liikmesriikidele, kes võivad saada lisaaega olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudeni jõudmiseks, anda lisaaega ka selleks, et saavutada käesoleva direktiivi kohane 2030. aastaks prügilasse ladestamise vähendamise sihtarv.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele ning kiirendada üleminekut ringmajandusele, peaks komisjon edendama kooskõlastamist ja teabe ning parimate tavade vahetamist nii liikmesriikide kui ka eri majandussektorite vahel. Teabevahetust võiksid hõlbustada suhtlusplatvormid, mis võiksid aidata suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest, aitaksid ühendada jäätmetööstust ja muid sektoreid ning toetada tööstussümbioosi.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   Komisjon peaks edendama liikmesriikide, piirkondlike ja eriti kohalike ametiasutuste vahelist koordineerimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist, kuhu oleksid kaasatud kõik asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, k.a sotsiaalpartnerid ning keskkonna- ja tarbijakaitseorganisatsioonid.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)   Selleks et käesoleva direktiivi eesmärke nõuetekohaselt ellu viia ja jõustada, on vaja tagada, et prügilate asukoha kohalikke ametiasutusi tunnustatakse oluliste osalejatena, sest nemad kannatavad otseselt prügilatesse ladestamise tagajärgede all. Sellega seoses tuleks nendes kohtades ja omavalitsusüksuste ülestel aladel, kuhu prügila luuakse, tagada eelnev avalik ja demokraatlik konsulteerimine ning kohalikule elanikkonnale tuleks ette näha sobiv hüvitis.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 d (uus)
(8d)   Komisjon peaks tagama kõikide liidu prügilate auditeerimise, et kindlustada liidu ja liikmesriikide õigusaktide nõuetekohane rakendamine.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtarvude järgimise tähtaega.
(9)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtarvude järgimise tähtaega, samuti tuleks edendada erinevate sidusrühmade vahel parimate tavade vahetamist.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.
(11)  Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid kasutama direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike ametiasutustega.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Direktiivi 1999/31/EÜ täiendamiseks või muutmiseks, eelkõige selle lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 16 kohta. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõikide asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisasid tuleks muuta üksnes kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega. Selleks peaks komisjon II lisa puhul arvestama II lisas sätestatud kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda. Lisaks tuleks igale prügilaliigile, sealhulgas vajaduse korral iga prügilaliigi alaliigile (sh maa-alune ladestamine) kehtestada erikriteeriumid ja kontrollimeetodid ning nendega seotud piirnormid. Komisjon peaks vajaduse korral kaaluma lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise ettepanekute vastuvõtmist kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.
(12)  Direktiivi 1999/31/EÜ muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lisade kohandamist teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisasid tuleks muuta üksnes kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega. Selleks peaks komisjon II lisa puhul arvestama II lisas sätestatud kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda. Lisaks tuleks igale prügilaliigile, sealhulgas vajaduse korral iga prügilaliigi alaliigile (sh maa-alune ladestamine) kehtestada erikriteeriumid ja kontrollimeetodid ning nendega seotud piirnormid. Komisjon peaks vajaduse korral kaaluma lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise ettepanekute vastuvõtmist kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Selleks et tagada direktiivi 1999/31/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 3 lõikega 3, I lisa punktiga 3.5 ja II lisa punktiga 5. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117.
(13)  Selleks et tagada direktiivi 1999/31/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tavajäätmete ladestamise määratlemise, prügilate filtratsioonimooduli määramiseks teatavatel tingimustel kasutatava meetodi ja Euroopa jäätmeproovi võtmise standardi väljatöötamisega, kuna eri liiki jäätmete suure erinevuse tõttu võib jäätmeproovi võtmine tekitada tõsiseid probleeme seoses esinduslikkuse ja proovivõtmistehnikaga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117.
__________________
__________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama selliste kavade väljatöötamise, mis käsitlevad prügilate ja prügilatest kahjustatud alade säästvat taastamist ja säästvat alternatiivset kasutust.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)   Käesoleva direktiivi vastuvõtmisel on arvestatud paremat õigusloomet käsitlevas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi ning direktiivi tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas selles kokkuleppes esitatud suunistega.
Muudatusettepanek 52/rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 –punkt -1 (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 1 – lõige -1 (uus)
-1)   Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:
-1.   Ringlusse võtmiseks ja taaskasutamiseks sobivate jäätmete prügilasse ladestamise järkjärguline lõpetamine on liidu ringmajandusele ülemineku toetamise üks põhitingimusi.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 2 – punkt a
a)  kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ(*) artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „olmejäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „liigiti kogumine”, taaskasutamine”, „ringlussevõtt” ja „kõrvaldamine”;
a)  kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ(*) artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed“, „olmejäätmed“, „ohtlikud jäätmed“, „tavajäätmed“, „jäätmetekitaja“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus, „liigiti kogumine“, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt“ ja „kõrvaldamine“;
__________________
__________________
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”;
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1– alapunkt a a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 2 – punkt a a (uus)
aa)   lisatakse punkt aa:
„aa) jäätmejäägid – käitlemis- või taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;“;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1– alapunkt b a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 2 – punkt m
ba)   punkti m muudetakse järgmiselt:
m)  biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp;
m) biolagunevad jäätmed – toidu- ja aiajäätmed, paber, papp, puit ja mis tahes muud jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt või aeroobselt;“;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 3 – lõige 3
1a)   Artikli 3 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
3.  Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt loodud komitee määratletavate tavajäätmete ladestamise suhtes, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise ning karjääriviisilise kaevandamise tulemusena ning mis on ladestatud viisil, millega välditakse keskkonnareostust ja ohtude tekitamist inimeste tervisele, võib käesoleva direktiivi I lisa punktide 2, 3.1, 3.2 ja 3.3 sätteid mitte kohaldada.
„3. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et tavajäätmete ladestamise suhtes, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise ning karjääriviisilise kaevandamise tulemusena ning mis on ladestatud viisil, millega välditakse keskkonnareostust ja ohtude tekitamist inimeste tervisele, võib käesoleva direktiivi I lisa punktide 2, 3.1, 3.2 ja 3.3 sätteid mitte kohaldada. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratletakse tavajäätmete ladestamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.“
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt -a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1
-a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.
1. Liikmesriigid koostavad koostöös jäätmekäitluse eest vastutavate piirkondlike ja kohalike ametiasutustega siseriikliku strateegia biolagunevate jäätmete prügilasse vedamise järkjärguliseks lõpetamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise, materjalide taastootmise või – juhul, kui eelnimetatud tegevused ei ole võimalikud – energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.“;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f
f)  jäätmed, mida on kogutud liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikele 1 ja artiklile 22.;
f)  jäätmed, mida on kogutud liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikele 1 ja artiklile 22, ning pakendid või pakendijäätmed direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 tähenduses.;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 5
5.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
5.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse prügilasse ladestatavate olmejäätmete iga-aastast kogust %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)
5a.   Alates 31. detsembrist 2030 võtavad liikmesriigid tavajäätmeprügilasse vastu ainult olmejäätmejääke.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 1
Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia võivad saada viis täiendavat aastat lõikes 5 osutatud sihtarvu [direktiivis mujal kasutatud ka sõna „sihtkogus”] saavutamiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt 24 kuud enne lõikes 5 sätestatud tähtaega. Tähtaja pikendamise korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2030 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 20%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
Liikmesriik võib taotleda lõikes 5 osutatud sihtarvu saavutamiseks viis aastat pikendust, kui ta ladestas 2013. aastal prügilasse rohkem kui 65 % oma olmejäätmetest.
Asjaomane liikmesriik esitab pikenduse saamiseks komisjonile taotluse 31. detsembriks 2028.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 2
Teatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvude saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.
Pikendamistaotlusele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvu saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava koostatakse kehtivate jäätmekavade hindamisaruande alusel ja see peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.
Lisaks peab kolmandas lõigus osutatud kava vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
a)   selles kasutatakse asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamist;
b)   see annab tunnistust struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi tõhusast ja tulemuslikust kasutamisest tõendatavate pikaajaliste investeeringute abil, mille eesmärk on rahastada asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist;
c)   sellega antakse kvaliteetset statistikat ja koostatakse selgeid prognoose jäätmete käitlemise võimekuse ning selle kohta, kui kaugel ollakse käesoleva artikli lõikes 5, direktiivi 94/62/EÜ artiklites 5 ja 6 ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 esitatud eesmärkide saavutamisest;
d)   selles on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmid.
Komisjon hindab, kas neljanda lõigu punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud.
Kui komisjon ei esita vastuväiteid esitatud kava kohta viie kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.
Kui komisjoni esitab kava kohta vastuväiteid, palub ta asjaomasel liikmesriigil esitada kahe kuu jooksul alates kõnealuste vastuväidete kättesaamisest läbivaadatud kava.
Komisjon hindab muudetud kava kahe kuu jooksul selle kättesaamisest ja kiidab pikendamistaotluse heaks või lükkab selle tagasi kirjalikult. Kui komisjon selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.
Komisjon teavitab kahe kuu jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast nõukogu ja Euroopa Parlamenti oma otsusest.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 7
7.  Komisjoni vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 lõikes 5 sätestatud sihtarvu läbi, et seda vähendada ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v. a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.”.
7.  Komisjon kaalub hiljemalt 31. detsembriks 2018 võimalust kehtestada sihtarv ja piirangud muude tavajäätmete (v. a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt c a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 – lõige 7 a (uus)
ca)   Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:
„7a. Komisjon uurib täiendavalt seda, kas tasuks teha ettepanek prügilates kasulike materjalide olmeprügist eraldamist käsitleva regulatiivse raamistiku kohta, et oleks võimalik saada kätte praegu prügilates olevad sekundaarsed toorained. Liikmesriigid kaardistavad olemasolevad prügilad 31. detsembriks 2025, toovad välja nende potentsiaali kasulike materjalide olmeprügist eraldamiseks ja jagavad teavet. “;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 a – lõige 2 – sissejuhatav lause
2.  Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:
2.  Lõikes 1 osutatud aruanded tehakse avalikult kättesaadavaks ja need sisaldavad järgmist:
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 a – lõige 2 – punkt b a (uus)
„ba) näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võib olla abi artiklis 5 sätestatud sihtarvude saavutamisel.“
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 5 b (uus)
3a)   Lisatakse artikkel 5b:
„Artikkel 5b
Parimate tavade ja teabe vahetus
Komisjon loob platvormi komisjoni ja liikmesriikide vahel parimate tavade ja teabe korrapäraseks ja struktureeritud vahetamiseks käesoleva direktiivi nõuete praktilise rakendamise küsimuses. Vahetusega aidatakse kaasa nõuetekohase haldamise, jõustamise, piiriülese koostöö, parimate tavade, näiteks innovatsioonilepete vahetamise ja vastastikuste hindamiste tagamisele. Lisaks pakub platvorm stiimuleid eesrindlikele ja võimaldab hüppelist arengut. Komisjon teeb platvormi tulemused avalikkusele kättesaadavaks.“
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 6 – punkt a
3b)   Artikli 6 punkti a muudetakse järgmiselt:
„a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega.
„a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega, tingimusel et asjaomane liikmesriik täidab käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud jäätmete vähendamise eesmärke ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud ringlussevõtu eesmärke;“.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 6 – punkt a – lõik 2
4)  Artiklile 6a lisatakse järgmine lause:
4)  Artikli 6 punkti a lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaselt võetud meetmed ei kahjusta direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkide saavutamist, eelkõige neid, mis käsitlevad korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamist, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 11..
„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaselt võetud meetmed ei kahjusta direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkide saavutamist, eelkõige neid, mis käsitlevad jäätmehierarhiat ning korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamist, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 11..
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne artikli 5 lõikes 5 sätestatud sihtarvu kohta hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 15 a (uus)
6a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15a
Ringmajandusele üleminekut soodustavad vahendid
Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majandushoobasid ja võtavad muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud vahendid ja meetmed.“
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 15 b (uus)
6b)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15b
Prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramine
Komisjon töötab välja ja kinnitab rakendusaktide abil meetodi, mida tuleb kasutada prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramiseks välitingimustes ja kogu prügila ulatuses. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.“
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 15 c (uus)
6c)   Lisatakse artikkel 15c:
„Artikkel 15c
Jäätmeproovi võtmise Euroopa standard
Komisjon töötab rakendusaktide abil välja jäätmeproovi võtmise Euroopa standardi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Rakendusaktide vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid kohaldada riiklikke standardeid ja menetlusi.“
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Direktiiv 1999/31/EÜ
Artikkel 17 a – lõige 3 a (uus)
3a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
I lisa – punkt 3.5
9a)   I lisa punkt 3.5 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)
Direktiiv 1999/31/EÜ
II lisa – punkt 5
9b)   II lisa punkt 5 jäetakse välja.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0031/2017).


Pakendid ja pakendijäätmed ***I
PDF 602kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 14. märtsil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (COM(2015)0596 – C8‑0385/2015 – 2015/0276(COD))(1)
P8_TA(2017)0072A8-0029/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 (uus)
(-1)   Võttes arvesse liidu sõltuvust tooraine impordist ja maavarade ammendumist märkimisväärses ulatuses lühikese aja jooksul, on peamine ülesanne võita liidus tagasi võimalikult palju ressursse ja lihtsustada üleminekut ringmajandusele.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 a (uus)
(-1a)   Jäätmekäitlus tuleks kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ1a muutmine annab selleks võimaluse.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.
(1)  Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja tõhus kasutamine, edendada ringmajanduse põhimõtteid, edendada taastuvenergia jaotust, suurendada energiatõhusust, vähendada liidu sõltuvust imporditud ressurssidest, pakkudes uusi majanduslikke võimalusi ja pikaajalist konkurentsivõimet. Tõelise ringmajanduse loomiseks on vaja võtta lisameetmeid säästva tootmise ja tarbimise osas, pöörates tähelepanu toodete kogu olelusringile viisil, mis need ressursid säilitab ja ahela sulgeb. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Seoses poliitilise ja ühiskondliku stiimuliga edendada taaskasutamist ja ringlussevõttu kui loodusvarade säästvat majandamist ringmajanduses tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ1a artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat ja kohaldada rangelt lähenemisviisi, mille puhul jäätmetekke vältimine on ringlussevõtust tähtsam.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)   Prügistamine ning pakendite ja pakendijäätmete nõuetele mittevastav kõrvaldamine mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja Euroopa Liidu majandust ning põhjustab põhjendamatuid riske rahvatervisele. Paljud randadel kõige sagedamini leitavad objektid on pakendijäätmed, mis avaldab pikaajalist mõju keskkonnale, mis mõjutab omakorda turismi ja avalikkuse võimet nautida kõnealuseid loodusalasid. Pakendijäätmed, mis jõuavad merekeskkonda, kahjustavad ka jäätmehierarhia tähtsusjärjekorda, eelkõige kuna enne nende nõuetele mittevastavat kõrvaldamist on ära jäänud ettevalmistus korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks taaskasutuseks. Pakendijäätmete ebaproportsionaalselt suure osakaalu vähendamiseks mereprügis tuleks kehtestada siduv eesmärk, mida toetavad liikmesriikide võetavad sihipärased meetmed.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ13 pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtarve tuleks muuta ning suurendada pakendite korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu, et paremini kajastada Euroopa Liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi.
(2)  Direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtarve tuleks muuta ning suurendada pakendite ringlussevõttu, et paremini kajastada Euroopa Liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi.
__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Korduskasutatavate pakendite edendamiseks tuleks kehtestada eraldi kvantitatiivsed korduskasutamise eesmärgid, mida liikmesriigid peaksid püüdma saavutada, kusjuures see aitaks kaasa ka töökohtade loomisele ja ressursside säästmisele.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)   Pakendite korduskasutamise suurendamine võib vähendada üldkulusid kogu tarneahelas ja vähendada pakendijäätmete keskkonnamõju. Liikmesriigid peaksid toetama selliste korduskasutatavate pakendite toomist turule, mis oma olelusringi lõpul on ringlussevõetavad.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 c (uus)
(2c)   Teatavates olukordades, näiteks toitlustusteenused, on vaja toiduhügieeni ja tarbijate ohutuse tagamiseks ühekordseid pakendeid. Liikmesriigid peaksid seda jäätmetekke vältimise meetmete väljatöötamiseks arvesse võtma ja selliste pakendite ringlussevõtu võimalusi suurendama.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivi 94/62/EÜ mõisted viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ14 mõistetega, mida kohaldatakse jäätmete suhtes üldiselt.
(3)  Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, ilma et see piiraks pakendite ja pakendijäätmete eripära, tuleks direktiivi 94/62/EÜ mõisted, kui see on asjakohane, viia kooskõlla direktiivi 2008/98/EÜ14 mõistetega, mida kohaldatakse jäätmete suhtes üldiselt.
__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Direktiivis 94/62/EÜ pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtarvude suurendamine annaks selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.
(4)  Direktiivis 94/62/EÜ pakendijäätmete ringlussevõtuks sätestatud sihtarvude suurendamine annaks selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmete keskkonnamõju ja edendada kvaliteetseid ringlussevõetavaid materjale. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma toodete keskkonnamõju vähendamiseks kasutusele olelusringipõhise käsituse. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid korduskasutatavate pakendite kasutamise stimuleerimiseks ja saavutama, et ringlussevõetamatute pakendite kasutus ja ülemäärane pakendikasutus väheneks. Liikmesriigid peaksid selleks kasutama asjakohaseid majandushoobasid ja muid meetmeid, et pakkuda stiimuleid jäätmehierarhia rakendamiseks. Liikmesriigid peaksid saama kasutada direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud stiimuleid. Lisaks ei tohiks jäätmetekke vältimise meetmed kahjustada pakendite rolli hügieeni või tarbijate ohutuse tagamisel.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finants- ja maksualased stiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid pakendijäätmete tekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja stiimulid kohalikele omavalitsustele. Need meetmed peaksid kuuluma iga liikmesriigi pakendijäätmete tekke vältimise programmidesse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 c (uus)
(4c)   Enamikul juhtudest ei sõltu pakendamise võimalus ja valik mitte lõpptarbijast, vaid pigem tootjast. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on sobivad vahendid nii pakendijäätmete tekke vältimiseks kui ka selliste süsteemide loomiseks, millega tagatakse kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijalt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost ning kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete korduskasutamine või taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevõtt.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 d (uus)
(4d)   Selleks et suurendada pakendijäätmete tekke vältimist ja vähendada selle mõju keskkonnale, edendades samal ajal kvaliteetseid ringlussevõetavaid materjale, tuleks läbi vaadata käesoleva direktiivi olulised nõuded ja II lisa ja neid vajaduse korral muuta, et tugevdada nõudeid, mis suurendavad korduskasutamise kavandamist ja pakendijäätmete ringlussevõtu kõrget kvaliteeti.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 e (uus)
(4e)   Liikmesriikide strateegiad peaksid hõlmama üldsuse teadlikkuse suurendamist ringlussevõetud jäätmetest tehtud toodetest tulenevate erinevate algatuste ja eeliste abil, millega innustatakse investeerimist ringlussevõetud toodete sektorisse.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 f (uus)
(4f)   Jätkusuutliku biomajanduse toetamine võib aidata vähendada Euroopa sõltuvust imporditavatest toorainetest. Biotoorainel põhinevate pakendite ja kompostitavate biolagunevate pakendite turutingimuste parandamine ja selliste materjalide kasutamist takistavate olemasolevate õigusaktide läbivaatamine pakub võimalust stimuleerida edasisi teadusuuringuid ja innovatsiooni ning asendada pakendite tootmiseks vajalikud fossiilkütustel põhinevad lähteained juhul, kui see on olelusringi seisukohast kasulik, taastuvate energiaallikatega, ning toetada orgaanilise ringlussevõtu suurendamist.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude järkjärguline suurendamine peaks tagama, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse järkjärgult ja tõhusalt taaskasutusse jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nii peaks olema tagatud, et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, mis tähendab seega edusammude tegemist tooraineid käsitleva algatuse15 rakendamisel ja ringmajanduse loomisel.
(5)  Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude järkjärguline suurendamine peaks tagama, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse järkjärgult ja tõhusalt taaskasutusse jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nii peaks olema tagatud, et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, mis tähendab seega edusammude tegemist tooraineid käsitleva algatuse rakendamisel ja ringmajanduse loomisel, ilma et see piiraks toiduohutust, tarbijate tervist ning toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevaid õigusakte.
__________________
__________________
15 COM(2013)0442.
15 COM(2013)0442.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Ringmajanduses tuleks rakendada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selgesõnalisi sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidu tähtsa ja usaldusväärse toormeallikana.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)   Kui ringlussevõetud materjal jäätmeksoleku lakkamise staatuse saamise tõttu uuesti majandusse siseneb, kuna materjal kas täidab konkreetseid jäätmeksoleku lakkamise kriteeriume või sisaldub uues tootes, peab see olema täielikus kooskõlas kemikaale käsitlevate liidu õigusaktidega.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)   Kodumajapidamiste pakendijäätmed ning kaubandus- ja tööstuspakendijäätmed erinevad üksteisest oluliselt. Selleks et saada selge ja täpne ülevaade mõlemast jäätmevoost, peaksid liikmesriigid nende kohta eraldi aru andma.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Seepärast on oluline seada selged poliitilised eesmärgid, et ringlussevõetavad materjalid ei jääks jäätmehierarhia kõige alumisele astmele.
(6)  Paljud liikmesriigid ei ole ringlussevõtuks vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Seepärast on oluline seada selged poliitilised eesmärgid jäätmekäitluskohtade ja -käitiste ehitamiseks, mis on vajalikud jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks, et ringlussevõetavad materjalid ei jääks jäätmehierarhia kõige alumisele astmele, ning luua stiimulid uuenduslikku ringlussevõtu jäätmekäitlustaristusse investeerimiseks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele ning kiirendada üleminekut ringmajandusele, peaks komisjon edendama teabe ja parimate tavade vahetamist ja kooskõlastamist nii liikmesriikide kui ka eri majandussektorite vahel. Teabevahetust võiksid hõlbustada suhtlusplatvormid, mis võiksid aidata suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest, aitaksid ühendada jäätmetööstust ja muid sektoreid ning toetada tööstussümbioosi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Direktiivis 2008/98/EÜ ja direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud ringlussevõtu sihtarvudest ja prügilasse ladestamise piirangutest tulenevalt ei ole direktiivis 94/62/EÜ sätestatud jäätmete energiakasutuse ega pakendijäätmete ringlussevõtu ELi sihtarvud enam vajalikud.
(7)  Direktiivis 2008/98/EÜ ja nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ1a sätestatud ringlussevõtu sihtarvudest ja prügilasse ladestamise piirangutest tulenevalt ei ole direktiivis 94/62/EÜ sätestatud pakendijäätmete energiakasutuse ELi sihtarvud enam vajalikud.
__________________
1a.   Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kooskõlas jäätmehierarhiaga ning suurendama seega jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu.
(8)  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ning jäätmekäitlustaristusse ja ringmajandusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning kujundama need strateegiad ja investeerimiskavad nii, et nendega edendatakse kooskõlas jäätmehierarhiaga esmalt jäätmetekke vältimist ja jäätmete korduskasutamist, millele järgneb ringlussevõtt.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Eeskirjad edasise ringlussevõtu sihtarvude suurendamise kohta alates 2030. aastast tuleks läbi vaadata, pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemusi.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Selleks et arvutada, kas korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse, peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta tooteid ja komponente, mida valmistatakse korduskasutamiseks ette korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames. Selliste arvutuste jaoks ühtlustatud tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad ja tunnustatud tagatisrahasüsteemid ning mille alusel kogutakse, tõendatakse ja esitatakse andmeid.
(11)  Ringlussevõtu sihtarvude kohta käivate andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu üksikasjalikud eeskirjad ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramise ning andmete kogumise, jälgimise, kontrollimise ja esitamise kohta. Pärast sellise ühtlustatud arvutusmeetodi vastuvõtmist peaks liikmesriikidel ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel olema õigus võtta arvesse jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised aruandluseeskirjad. Samuti on tähtis sätestada täpsemad eeskirjad, mille alusel liikmesriigid peaksid aru andma selle kohta mida on tegelikult ringlusse võetud ja võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus üldreeglina põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Halduskoormuse piiramiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel lubatud anda ringlussevõtu määra kohta aru sortimiskeskuste väljundi põhjal. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.
(12)  Ringlussevõtu kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised eeskirjad andmete kogumise, jälgimise, kontrollimise ja esitamise kohta. Samuti on tähtis sätestada täpsemad eeskirjad, mille alusel liikmesriigid peaksid aru andma selle kohta mida on tegelikult ringlusse võetud ja võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Sihtarvude saavutamise arvutused peaksid põhinema ühel ühtlustatud meetodil, mis takistab kõrvaldatud jäätmete aruandlust ringlussevõetud jäätmetena. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne.
(14)  Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kasutusele võtta usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kasutusele võtta üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid direktiivis 94/62/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.
(16)  Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid direktiivis 94/62/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel andmete kogumise ja töötlemise ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile taotluse korral ja viivitamata mis tahes teabe, mida on vaja, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist tervikuna ning selle mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Direktiivi 94/62/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 6a lõigete 2 ja 5, artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 kohta. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(17)  Direktiivi 94/62/EÜ täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamist, teatavates ringlussevõetud materjalides raskmetallide maksimaalset lubatavat sisaldust käsitlevaid teatavaid erandeid, tooteringluse ja pakenditüüpide, ringlussevõtu eesmärkide saavutamist käsitlevate andmete kogumist ja töötlemist ning aruannete esitamise vormingu ühtset metoodikat ning pakendite määratlemist illustreerivate näidete loetelu muudatusi ja käesoleva direktiivi kohaldamisel esinenud mis tahes tehnilisi probleeme. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Selleks et tagada direktiivi 94/62/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 12 lõikega 3d ja artikliga 19. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201116.
(18)  Selleks et tagada direktiivi 94/62/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kasutatud pakkematerjalide iseloomu identifitseerimissüsteemi teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201116.
__________________
__________________
16 Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
16 Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigi liidu töötajate suhtes kehtivad liidu õiguse kohased kõrgel tasemel töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, mis vastavad konkreetsetele riskidele, millega töötajad mõnes tootmis-, ringlussevõtu- ja jäätmesektoris kokku puutuvad.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 1 – lõige 2
-1)   Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Selleks sätestatakse käesoleva direktiiviga meetmed, mille eesmärk on kõigepealt pakendijäätmete vältimine ning lisaks pakendite korduvkasutamine, ringlussevõtt ning muud pakendijäätmete taaskasutamise viisid ning selliste jäätmete lõplik kõrvaldamine.”
„2. Selleks sätestatakse käesoleva direktiiviga meetmed, mille eesmärk on kõigepealt pakendijäätmete vältimine ning lisaks pakendite korduvkasutamine, ringlussevõtt ning muud pakendijäätmete taaskasutamise viisid ning selliste jäätmete lõplik kõrvaldamine, et aidata kaasa ringmajandusele üleminekule.“
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 3 – punkt 2a (uus)
ba)   lisatakse järgmine punkt:
„2a. biotoorainel põhinevad pakendid – mis tahes pakendid, mis on saadud bioloogilist päritolu materjalidest, v.a geoloogilistes formatsioonides sisalduv ja/või fossiilne materjal;“
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 3 – punktid 3–10
(c)  punktid 3 kuni 10 jäetakse välja;
(c)  punktid 3 ja 4 ning 6 kuni 10 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 3 – lõik 2
„Lisaks kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „kogumine”, „liigiti kogumine”, „vältimine”, „korduskasutamine”, „töötlemine”, „ringlussevõtt”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „lõplik ringlussevõtuprotsess” ja „kõrvaldamine”.”.
„Lisaks kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „kogumine”, „liigiti kogumine”, „vältimine”, „sortimine“, „olmejäätmed“, „tööstus- ja kaubandusjäätmed“, „töötlemine”, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt”, „orgaaniline ringlussevõtt“, „lõplik ringlussevõtuprotsess”, „prügi“ ja „kõrvaldamine”.”
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2
„Sellised muud meetmed võivad sisaldada riiklikke programme, algatusi laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu pakendite keskkonnamõju minimeerimiseks või samalaadseid meetmeid, mis on liikmesriikides vajaduse korral ettevõtjatega konsulteerides tarvitusele võetud ning kavandatud paljude jäätmetekke vältimise algatuste koondamiseks ja kasutamiseks. Need meetmed peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, mis on määratletud artikli 1 lõikes 1.”.
Liikmesriigid võtavad meetmeid, et vähendada pakendite keskkonnamõju ning aidata saavutada jäätmetekke vältimise eesmärke, mis on sätestatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 9 lõikes -1. Sellised meetmed hõlmavad tootja laiendatud vastutust, nagu on määratletud artikli 8 lõike 1 kolmandas lõigus, ning korduskasutatavate pakendite kasutuselevõtu stiimuleid.
Liikmesriigid võtavad meetmeid, et pidevalt vähendada ringlussevõetamatute pakendite tarbimist ja ülemäärast pakendikasutust. Need meetmed ei tohi ohustada hügieeni või toidu ohutust.
Lisaks võivad liikmesriigid võtta muid meetmeid, mis on ettevõtjatega ja keskkonnaorganisatsioonidega konsulteerides tarvitusele võetud ning kavandatud liikmesriikides paljude jäätmetekke vältimise algatuste koondamiseks ja kasutamiseks.
Need meetmed peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, mis on määratletud artikli 1 lõikes 1.
Liikmesriigid kasutavad asjakohaseid majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud vahendid ja meetmed.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3
2a)   Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Kui see on asjakohane, esitab komisjon ettepanekud meetmete kohta oluliste nõuete tugevdamiseks ja jõustamiseks ning selleks, et tagada uue pakendi turuletoomine ainult siis, kui tootja on võtnud kõik vajalikud meetmed keskkonnamõju vähendamiseks järeleandmiseta pakendi oluliste funktsioonide osas.
„3. Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 ettepanekud oluliste nõuete ajakohastamiseks, et tugevdada ja täiendada nende nõuete jõustamist, et tagada uue pakendi turuletoomine ainult siis, kui tootja on võtnud kõik vajalikud meetmed keskkonnamõju vähendamiseks järeleandmiseta pakendi oluliste funktsioonide osas. Komisjon esitab pärast sidusrühmadega konsulteerimist seadusandliku ettepaneku nõuete ajakohastamise kohta, eelkõige et tugevdada korduskasutamise ja kvaliteetse ringlussevõtu kavandamist.“
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3a (uus)
2b)   Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Liikmesriigid edendavad, kui see on olelusringi seisukohast keskkonnale kasulik, biotoorainel põhinevate ringlussevõetavate pakendite ja biolagunevate kompostitavate pakenditekasutamist, võttes näiteks järgmisi meetmeid:
a)   edendades nende kasutamist, muu hulgas majandushoobade kasutamise kaudu;
b)   parandades selliste toodete turutingimusi;
c)   vaadates läbi nende toodete kasutamist takistavad olemasolevad õigusaktid.“
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 5 – pealkiri
2c)   Artiklisse 5 lisatakse järgmine pealkiri:
„Korduskasutamine“
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1
2d)   Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Liikmesriigid võivad vastavalt asutamislepingule soodustada selliste pakendite korduvkasutamise süsteeme, mida saab korduvkasutada keskkonnasõbralikul viisil.
„1. Liikmesriigid soodustavad vastavalt aluslepingule jäätmehierarhiaga kooskõlas selliste pakendite korduvkasutamise süsteeme, mida saab korduvkasutada keskkonnasõbralikul viisil, kahjustamata toiduhügieeni ja tarbijate ohutust.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 e (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1a (uus)
2e)   Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Liikmesriigid püüavad saavutada järgmised pakendite korduskasutamise sihtarvud:
a)   hiljemalt 31. detsembriks 2025 korduskasutatakse vähemalt 5 % kogu pakendijäätmete massist;
b)   hiljemalt 31. detsembriks 2030 korduskasutatakse vähemalt 10 % kogu pakendijäätmete massist.“
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 f (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1b (uus)
2f)   Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„1b. Korduskasutamise soodustamiseks võivad liikmesriigid võtta muu hulgas järgmisi meetmeid:
–   tagatisrahasüsteemide kasutamine korduskasutatavate pakendite puhul;
–   igal aastal turule viidavate korduskasutatavate pakendite minimaalse protsendimäära kehtestamine pakendivoo kohta;
–   korduskasutatavate pakendite tootjatele asjakohaste majanduslike stiimulite kehtestamine.“
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 g (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1c (uus)
2g)   Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„1c. Tagatisrahasüsteemi raames kogutud pakendeid ja korduskasutatud pakendeid võib arvesse võtta riiklikes jäätmetekke vältimise programmides kehtestatud jäätmetekke vältimise sihtarvude saavutamisel.“
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – pealkiri
a)  pealkiri asendatakse järgmisega: „Taaskasutus, korduskasutamine ja ringlussevõtt”;
a)  pealkiri asendatakse järgmisega: „Taaskasutus ja ringlussevõtt“;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige -1 (uus)
aa)   Artiklisse 6 lisatakse lõige -1:
„-1. Liikmesriigid kehtestavad kõikide pakendimaterjalide sortimise süsteemid.“
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 –punkt 3 – alapunkt b
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f
f)  hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;
f)  hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse vähemalt 70 % kogu tekkinud pakendijäätmete massist;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 –punkt 3 – alapunkt b
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g
g)  hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:
g)  hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:
i)  plast: 55 %;
i)  plast: 60 %;
ii)  puit: 60 %;
ii)  puit: 65 %;
iii)  mustmetall: 75 %;
iii)  mustmetall: 80 %;
iv)  alumiinium: 75 %;
iv)  alumiinium: 80 %;
v)  klaas: 75 %;
v)  klaas: 80 %;
vi)  paber ja kartong: 75 %;
vi)  paber ja kartong: 90 %;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 –punkt 3 – alapunkt b
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h
h)  hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse vähemalt 75 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;
h)  hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse vähemalt 80 % kogu tekkinud pakendijäätmete massist;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 –punkt 3 – alapunkt b
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt i
i)  hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:
i)  hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:
i)  puit: 75%;
i)  puit: 80 %;
ii)  mustmetall: 85%;
ii)  mustmetall: 90 %;
iii)  alumiinium: 85%;
iii)  alumiinium: 90 %;
iv)  klaas: 85 %;
iv)  klaas: 90 %;
v)   paber ja kartong: 85%.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Pakendijäätmeid, mis saadeti teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtmiseks või taaskasutamiseks, võib lõike 1 punktides f kuni i sätestatud sihtarvude saavutamisel arvesse võtta üksnes see liikmesriik, kus pakendijäätmed koguti.
3.  Pakendijäätmeid, mis saadeti teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis ringlussevõtmiseks, võib lõike 1 punktides f kuni i sätestatud sihtarvude saavutamisel arvesse võtta üksnes see liikmesriik, kus pakendijäätmed koguti.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 4
ca)   Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Kui on asjakohane, siis liikmesriigid soodustavad pakendijäätmetest toodetud materjalide kasutamist pakendite ja muude toodete valmistamisel:
„4. „Liikmesriigid soodustavad pakendijäätmetest toodetud materjalide kasutamist pakendite ja muude toodete valmistamisel, kui see on kasulik olelusringi seisukohast ja kooskõlas jäätmehierarhiaga:
a)  parandades selliste materjalide turutingimusi;
a)  parandades selliste materjalide turutingimusi;
b)  vaadates läbi nende materjalide kasutamist takistavad olemasolevad määrused;
b)  vaadates läbi nende materjalide kasutamist takistavad olemasolevad määrused;
ba)   võttes teisese tooraine kasutamise stimuleerimiseks kasutusele asjakohased majandushoovad, näiteks meetmed, millega edendatakse ringlusmaterjali määra toodetes ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kasutamist;
bb)   soodustades materjale, mis ei sea ringlusse võetuna ohtu inimeste tervist, kui need töödeldakse ümber toiduga kokkupuutuvateks materjalideks.“
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõiked 5, 8 ja 9
d)  lõiked 5, 8 ja 9 jäetakse välja.
d)  lõiked 5 ja 9 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6 – lõige 8
da)   lõige 8 asendatakse järgmisega:
8.  Komisjon esitab nii kiiresti kui võimalik, hiljemalt 30. juunil 2005 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise käigust ja selle mõjust keskkonnale, samuti siseturu toimimisele. Aruanne võtab arvesse individuaalsed asjaolud igas liikmesriigis. See hõlmab järgmist:
„8. Komisjon kontrollib sellel eesmärgil 31. detsembriks 2024 artiklis 6 sätestatud sihtarve ´ja nende saavutamisel tehtud edusamme ning, võttes arvesse parimaid tavasid ja meetmeid, mida liikmesriigid nende sihtarvude saavutamiseks kasutavad.
Komisjon kaalub oma hinnangus, kas kehtestada:
a)  tõhususe, rakendamise ja oluliste nõuete jõustamise hinnangut;
a)  sihtarvud muude pakendijäätmevoogude kohta;
b)  ennetavaid lisameetmeid pakendite keskkonnamõju vähendamiseks nii palju kui võimalik, järeleandmisteta selle oluliste funktsioonide osas;
b)  eraldi sihtarvud kodumajapidamiste pakendijäätmete ning kaubandus- ja tööstuspakendijäätmete kohta.
c)   pakendite keskkonnamõju märgendi võimalikku arendamist, et pakendijäätmete vältimine oleks lihtsam ja efektiivsem;
Selleks koostab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.“
d)   pakendijäätmete tekkimise vältimisplaane;
e)   korduvkasutamise soodustamist, eriti korduvkasutamise ja ringlussevõtu maksumuse ja eeliste võrdlemist;
f)   tootjavastutust koos finantsaspektidega;
g)   edasist raskmetallide ja muude ohtlike ainete kasutamise vähendamist ja lõppetapis kasutamise lõpetamist pakendites aastaks 2010.
Sellele aruandele lisatakse juurde asjakohased ettepanekud käesoleva direktiivi tingimuste muutmise kohta, kui selliseid ettepanekuid on selleks ajaks esitatud.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 1
1. Selleks et arvutada, kas artikli 6 lõike 1 punktides f kuni i sätestatud sihtarvud on saavutatud, tuleb arvesse võtta järgmist:
1.  Selleks et arvutada, kas artikli 6 lõike 1 punktides f kuni i sätestatud sihtarvud on saavutatud, arvutatakse ringlussevõetud pakendijäätmete mass kui lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass konkreetsel aastal.
a)   ringlussevõetud pakendijäätmete mass on lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass;
b)   korduskasutamiseks ette valmistatud pakendijäätmete mass on selliste pakendijäätmete mass, mis on taaskasutatud või kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja mis on läbinud kõik vajalikud kontrolli, puhastus- ja parandustoimingud, et jäätmeid saaks korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta;
c)   liikmesriigid võivad arvesse võtta tooteid ja komponente, mida valmistatakse korduskasutamiseks ette korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt või tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames. Liikmesriigid kasutavad korduskasutamiseks ette valmistatud ja ringlusse võetud pakendijäätmete kohandatud määra arvutamiseks ettevõtjate tõendatud andmeid ning IV lisas esitatud valemit, võttes arvesse korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide massi.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 1a (uus)
1a.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 Euroopa standardiorganisatsioonidele nõude töötada välja Euroopa kvaliteedistandardid nii lõplikku ringlussevõtuprotsessi siseneva jäätmematerjali kui ka teisese toorme, eriti plasti jaoks, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 2
2.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused IV lisa punkti 1 alapunktide b ja c kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse miinimumnõuded korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide kindlaksmääramiseks, sealhulgas erieeskirjad andmete kogumise, tõendamise ja esitamise kohta.
2.  Selleks et tagada ühtlustatud tingimused lõike 1 kohaldamiseks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 21a käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kvaliteedi ja tegevusalased miinimumnõuded lõpliku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramiseks, sealhulgas erieeskirjad andmete kogumise, jälgimise, kontrollimise ja esitamise kohta.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 2 a (uus)
2a.   Komisjon uurib võimalusi ja teeb vajadusel ettepanekud meetmete võtmiseks, et viia aruandlus liitpakendite kohta käesolevas direktiivis sätestatud kohustustega kooskõlla.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 3
3.   Erandina lõikest 1 võib esitada mis tahes sortimistoimingu väljundi massi ringlussevõetud pakendijäätmete massina tingimusel, et:
välja jäetud
a)   sellise toimingu väljund saadetakse lõplikku ringlussevõtuprotsessi;
b)   selliste materjalide või ainete mass, mida ei saadeta lõplikku ringlussevõtuprotsessi ja mis kõrvaldatakse või millest toodetakse energiat, jääb alla 10 % ringlussevõetud jäätmetena märgitud jäätmete kogumassist.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 4
4.  Liikmesriigid kehtestavad tõhusa süsteemi pakendijäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks, et tagada lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimuste täitmine. Süsteem võib koosneda kas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või mis tahes muust samalaadsest meetmest, millega tagatakse ringlussevõetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.
4.  Liikmesriigid kehtestavad vastavalt lõikele 2 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega tõhusa süsteemi pakendijäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks, et tagada vastavus lõikes 1 sätestatud eeskirjadele. Süsteem võib koosneda kas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilistest kirjeldustest või mis tahes muust samalaadsest meetmest, millega tagatakse ringlussevõetud jäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimise tagamiseks valitud süsteemist.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6a – lõige 5
5.  Selleks et arvutada, kas artikli 6 lõike 1 punktides f kuni i sätestatud sihtarvud on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse jäätmete põletamise tulemusel ringlussevõetud metalli koguseid vastavalt põletatud pakendijäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele. Liikmesriigid kasutavad ühtset metoodikat, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikega 6.
5.  Selleks et arvutada, kas artikli 6 lõike 1 punktides f kuni i sätestatud sihtarvud on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlussevõetud metalli koguseid vastavalt põletatud pakendijäätmete osakaalule üksnes siis, kui jäätmed on enne põletamist sorditud või kui kohustus kehtestada eraldi paberi, metalli, plasti, klaasi ja biojäätmete kogumine on täidetud, tingimusel et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedinõuetele. Liikmesriigid kasutavad ühtset metoodikat, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikega 6.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6b – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)   näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võiks olla abi sihtarvude saavutamisel.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 6b – lõige 2 a (uus)
2a.   Vajaduse korral käsitletakse lõikes 1 osutatud aruannetes ka käesoleva direktiivi muude nõuete täitmist kui need, millele osutatakse lõikes 1, sealhulgas jäätmetekke vältimise programmides sisalduvate sihtarvude saavutamise prognoosimine ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete protsent ja kogus inimese kohta.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 7 – lõige 1
5a)   Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid selliste süsteemide kasutuselevõtuks, millega tagatakse:
„1. Liikmesriigid peavad võtma käesolevas direktiivis kehtestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid selliste süsteemide kasutuselevõtuks, millega tagatakse ja stimuleeritakse järgmist:
a)  kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijalt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost, et suunata need kõige sobivamasse käitlusse;
a)  kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijalt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost, et suunata need kõige sobivamasse käitlusse;
b)  kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete korduvkasutamine või taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevõtt,
b)  kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete korduvkasutamine või taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevõtt;
et täita käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke.
Need süsteemid peavad olema osavõtuks avatud asjaomaste sektorite ettevõtjatele ja pädevatele ametivõimudele. Mittediskrimineerivatel tingimustel kohaldatakse neid ka imporditud toodete suhtes, kaasa arvatud süsteemidele juurdepääsu üksikasjalik kord ja kehtestatud maksud, ja kavandatakse nii, et vastavalt asutamislepingule vältida kaubandustõkkeid või konkurentsi moonutamist.
Need süsteemid peavad olema osavõtuks avatud asjaomaste sektorite ettevõtjatele ja pädevatele ametivõimudele. Mittediskrimineerivatel tingimustel kohaldatakse neid ka imporditud toodete suhtes, kaasa arvatud süsteemidele juurdepääsu üksikasjalik kord ja kehtestatud maksud, ja kavandatakse nii, et vastavalt asutamislepingule vältida kaubandustõkkeid või konkurentsi moonutamist.“
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 7a (uus)
5b)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7a
Erimeetmed tagastamis- ja kogumissüsteemide kohta
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et kehtestada:
a)   vähemalt paber-, metall-, plast- ja klaaspakendite või -pakendijäätmete eraldi kogumine;
b)   et liitpakendid, nagu on määratletud komisjoni otsuses 2005/270/EÜ, kogutakse olemasolevate kogumissüsteemide raames, mis vastavad lõpliku ringlussevõtu kvaliteedistandarditele. “
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2
5c)   Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Kogumise, korduvkasutamise ja taaskasutamise, sealhulgas ringlussevõtu hõlbustamiseks tuleb pakenditel näidata kasutatud pakendimaterjali(de) laad, et asjaomane tööstus saaks neid komisjoni otsuse 97/129/EÜ [1] põhjal identifitseerida ja liigitada.
„2. Kogumise, korduskasutamise ja taaskasutamise, sealhulgas ringlussevõtu hõlbustamiseks märgitakse pakendile selleks otstarbeks kasulik teave. Eelkõige tuleb pakenditel näidata kasutatud pakendimaterjali(de) laad, et asjaomane tööstus saaks neid komisjoni otsuse 97/129/EÜ [1] põhjal identifitseerida ja liigitada.
[1]EÜT L 50, 14.1.1997, lk 28.“
[1] EÜT L 50, 20.2.1997, lk 28.“
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 8 – lõige 3a
3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed, mis kajastavad artikli 6 lõike 1 punktides a kuni i sätestatud sihtarvude saavutamist. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.
3a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed, mis kajastavad artikli 6 lõike 1 punktides a kuni i sätestatud sihtarvude saavutamist. Nad koguvad ja töötlevad neid andmeid lõikes 3d osutatud ühtse metoodika kohaselt ja esitavad need elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 12 – lõige 3a – lõik 2
Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 3d. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi jõustumiste aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi jõustumise aasta + 1 aasta].
Andmed tuleb koguda ja töödelda lõikes 3d osutatud ühtset metoodikat kasutades ning esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 3d. Esimene aruanne artikli 6 punktides f–i kehtestatud sihtarvude kohta hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi jõustumiste aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi jõustumise aasta + 1 aasta].
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 12 – lõige 3c
3c.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.
3c.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Kuni lõikes 3d osutatud andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika kehtestamiseni hõlmab aruanne hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika kohta. Komisjon annab ühtlasi hinnangu esitatud andmete ja teabe täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse üheksa kuu möödumisel liikmesriigi poolt andmete esmakordsest teatamisest ja seejärel iga kolme aasta tagant.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 12 – lõige 3 ca (uus)
3ca.   Komisjon lisab aruandesse teabe direktiivi rakendamise kohta tervikuna ning hindab selle mõju inimeste tervisele, keskkonnale ja siseturule. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva direktiivi läbivaatamiseks.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 12 – lõige 3 d
3d.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 3a kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.”;
3d.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi andmete kogumise ja töötlemise ühtse metoodika ning lõike 3d kohase aruandluse vormi kehtestamise teel.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 21a – lõige 2
2.  Artikli 6a lõikes 2, artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 6a lõikes 2, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõikes 3d, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 21a – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6a lõikes 2, artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6a lõikes 2, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3d, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 94/62/EÜ
Artikkel 21a – lõige 5
5.  Artikli 6a lõike 2, artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”.
5.  Artikli 6a lõike 2, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 3d, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
II lisa
12a)   Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ II lisa asendatakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14
Direktiiv 94/62/EÜ
IV lisa
(14)   Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevale direktiivile 94/62/EÜ lisatakse IV lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
välja jäetud
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – lõik -1 (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
II lisa – punkt 1 – taane 1
-1)   II lisa punkti 1 esimest taanet muudetakse järgmiselt:
–   Pakend kavandatakse, toodetakse ja turustatakse viisil, mis võimaldab selle korduv- ja taaskasutamist ning ringlussevõttu ja selle keskkonnamõju vähendamist miinimumini pakendijäätmete ja pakendijäätmete käitlemise jääkide kõrvaldamisel.
„– Pakend kavandatakse, toodetakse ja turustatakse viisil, mis võimaldab selle kordus- ja taaskasutamist ning ringlussevõttu – vastavalt jäätmekäitluse hierarhiale – ja selle keskkonnamõju vähendamist miinimumini pakendijäätmete ja pakendijäätmete käitlemise jääkide kõrvaldamisel.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – lõik -1 a (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
II lisa – punkt 1 – taane 1a (uus)
-1a)   II lisa punkti 1 lisatakse järgmine taane 1a:
„– Pakendid toodetakse selliselt, et minimeerida nende CO2-jalajälg, kasutades sealhulgas biolagunevaid ja säästvaid biotoorainel põhinevaid materjale.“
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – lõik -1 b (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
II lisa – punkt 3 – alapunkt c
-1b)   II lisa punkti 3 alapunkt c asebdatakse järgmisega:
c)  Kompostimise teel korduskasutatav pakend
c) Kompostimise teel korduskasutatav pakend
Kompostimise eesmärgil töödeldavate pakendijäätmete biolagundatavus peaks võimaldama eraldi kogumist ja kompostimist või tegevust, milleks neid jäätmeid kasutatakse.
Kompostimise eesmärgil töödeldavate pakendijäätmete biolagundatavus võimaldab eraldi kogumist ja kompostimist või tegevust, milleks neid jäätmeid kasutatakse.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – lõik -1 c (uus)
Direktiiv 94/62/EÜ
II lisa – punkt 3 – alapunkt d
-1c)   II lisa punkti 3 alapunkti d muudetakse järgmiselt:
d)  Biolagundatav pakend
„d) Biolagundatav pakend
Biolagundatavad pakendijäätmed peavad lagunema nii füüsikaliselt, keemiliselt, soojuslikult kui bioloogiliselt, nii et suurem osa lõppkompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks.
Biolagundatavad pakendijäätmed peavad lagunema nii füüsikaliselt, keemiliselt, soojuslikult kui bioloogiliselt, nii et suurem osa lõppkompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. Oksüdantide toimel lagunevaid plastpakendeid ei loeta biolagundatavateks.“
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – lõik 2
Direktiiv 94/62/EÜ
IV lisa
Lisatakse IV lisa:
välja jäetud
„IV lisa
Toodete ja komponentide korduskasutamiseks ettevalmistamise määra arvutamise meetod artikli 6 lõike 1 punktide f–i kohaldamisel
Liikmesriigid kasutavad artikli 6 lõike 1 punktides f–i osutatud ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise kohandatud määra arvutamiseks järgmist valemit:
"E=" "(A+R)*100" /"(P+R)"
E: ringlussevõtu ja korduskasutamise kohandatud määr asjaomasel aastal;
A: asjaomasel aastal ringlusse võetud või korduskasutamiseks ette valmistatud pakendijäätmete mass;
R: asjaomasel aastal korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide mass;
P: asjaomasel aastal tekitatud pakendijäätmete mass.”

(1)Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0029/2017).


Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ELis 2014–2015
PDF 327kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal (2016/2249(INI))
P8_TA(2017)0073A8-0046/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(1),

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5“ (2000), „Peking +10“ (2005) ja „Peking +15“(2010),

–  võttes arvesse 1949. aasta ÜRO inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(2),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(4),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(5),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2013. aasta direktiivi 2013/62/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/18/EL (millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet) seoses Mayotte’i staatuse muutmisega Euroopa Liidu suhtes(6),

–  võttes arvesse pärast 1975. aastat avaldatud ELi direktiive meeste ja naiste võrdse kohtlemise erinevate aspektide kohta (direktiiv 2010/41/EL(7), direktiiv 2010/18/EL(8), direktiiv 2006/54/EÜ, direktiiv 2004/113/EÜ, direktiiv 92/85/EMÜ(9), direktiiv 86/613/EMÜ(10) ja direktiiv 79/7/EMÜ(11)),

–  võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab,

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (COM(2016)0111),

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta (00337/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 5.–6. juuni 2014. aasta järeldusi naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta (09543/2014),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta otsuste tegemisel (14327/2015),

–  võttes arvesse Madalmaade, Malta ja Slovakkia eesistujariikide kolmiku 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. märtsi 2015. aasta töödokumenti „Raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta 2014. aastal“ (SWD(2015)0049),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 4. märtsi 2016. aasta töödokumenti „Raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta 2015. aastal“ (SWD(2016)0054),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009(12), 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(13), 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011(14) ning 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist pealkirjaga „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ (COM(2013)0833) ning oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni(16) Euroopa Komisjoni teatise „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada” kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt korraldatud lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi (ELi LGBT) käsitleva uuringu tulemusi, mis avaldati 2013. aasta mais,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aasta märtsis avaldatud aruannet „Üleeuroopaline naistevastase vägivalla uuring. Peamised tulemused“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta mais avaldatud aruannet „Intersooliste inimeste põhiõiguste olukord“,

–  võttes arvesse võttes soolist võrdõiguslikkust edendavate Euroopa asutuste võrgustiku (Equinet) 2015. aastal avaldatud aruannet „Naiste jätkuv diskrimineerimine, ahistamine ja ebavõrdsus. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste teave Euroopa Komisjoni uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia jaoks“,

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) aruandeid „Soopõhine tööhõivelõhe. Probleemid ja lahendused“ (2016), „Sotsiaalpartnerid ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas“ (2014), „Euroopa tööelus ilmnevad arengud. EurWORKi aastaülevaade“ (2014 ja 2015) ning kuuendat Euroopa töötingimuste uuringut (2016),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat(17) ning oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(18),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta(19),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni hariduse abil tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta ELis(20),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis(21),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni „Naissoost koduabilised ja hooldajad ELis“(22),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(23),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(24),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta(25);

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös(26),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) rakendamise kohta soolisest aspektist(27),

–  võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2013. aasta eduaruannet Barcelona eesmärkide kohta pealkirjaga „Lapsehoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu heaks“(28),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“(29),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit, aruannet „Peking + 20: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel liikmesriikides tehtud töö neljas läbivaatamine“ ning EIGE teisi aruandeid,

–  võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustiku 2016. aasta jaanuaris avaldatud uurimust „Euroopa soolise võrdõiguslikkuse seaduste võrdlev analüüs 2015“,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 2004. aasta märtsis toimunud 48. istungjärgul kokku lepitud järeldusi meeste ja poiste rollist soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel(30),

–  võttes arvesse 25. septembril 2015. aastal toimunud ÜRO säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud dokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“ ning selles sisalduvaid soolise võrdõiguslikkuse, naiste õiguste ja naiste mõjuvõimu suurendamise alaseid eesmärke,

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta aprillis avaldatud statistilist aruannet pealkirjaga „Üksikvanemad ja tööhõive Euroopas“(31),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0046/2017),

A.  arvestades, et EIGE 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab vaid väga piiratud edasiminekut: EL on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel alles poolel teel, olles üldises punktiarvestuses saja punkti skaalal tõusnud 52,9-ni, võrreldes 51,3 punktiga 2005. aastal; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmiseks peab EL edenema kiiremas tempos;

B.  arvestades, et viimastel aastatel on mõnedes ELi liikmesriikides oluliselt tugevnenud sellised poliitilised ja kodanikuliikumised, mis kahjustavad soolist võrdõiguslikkust ning mis seavad koguni kahtluse alla soolise võrdõiguslikkuse meetmete vajalikkuse; arvestades, et sellise soolise võrdõiguslikkuse vastase reaktsiooni eesmärk on tugevdada traditsioonilisi soorolle ning rünnata seniseid ja tulevasi saavutusi soolise võrdõiguslikkuse, naiste õiguste ja LGBTI-inimeste õiguste valdkonnas;

C.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingus ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi; arvestades, et Euroopa Liidu eesmärk selles valdkonnas on tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning võidelda igasuguse soopõhise diskrimineerimise vastu;

D.  arvestades, et 2015. aastal ulatus naiste tööhõive rekordilise 64,5 %-ni, kuid jäi oluliselt alla meeste tööhõive määrale, mis oli 75,6 %; arvestades, et kahetsusväärselt asuvad ja jäävad naised osalise tööajaga tööle neli korda suurema tõenäosusega kui mehed; arvestades, et paljud töötavad noored, eriti Kreekas, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Portugalis ja Slovakkias ei suuda vaesusest välja pääseda;

E.  arvestades, et naiste töötuse määra on alahinnatud, kuna paljud naised ei ole töötuna registreeritud, eelkõige need, kes elavad kaugetes või maapiirkondades või töötavad pereettevõtetes, ning paljud neist, kes on pühendunud ainult majapidamisele ja laste eest hoolitsemisele; arvestades, et selline olukord põhjustab ka ebavõrdsust seoses juurdepääsuga avalikele teenustele (toetused, pensionid, rasedus- ja sünnituspuhkus, haiguspuhkus, sotsiaalkindlustus jne);

F.  arvestades, et Eurofoundi meeste ja naiste tööhõive erinevusi käsitleva aruande hinnangu kohaselt läheb see tööhõivelõhe ELile maksma umbes 370 miljardit eurot aastas, mis on 2,8 % ELi SKPst(32);

G.  arvestades, et majanduskriisi ja eelarvekärbete all kannatavates riikides tabavad raskused ebaproportsionaalsel määral naisi, eelkõige noori ja vanemaealisi naisi, üksikemasid ja mitmekordselt diskrimineeritud naisi ning et tööturult eemalejäämise tõttu on see tõuganud nad vaesusse ja sotsiaalsesse tõrjutusse; arvestades, et hooldus- ja tervishoiuteenuste kärpimise tõttu läheb hoolduskohustus riigilt jälle perede õlule ja eeskätt mõjutab see naisi;

H.  arvestades, et ELis püsib vaesuse feminiseerumine ja arvestades, et väga suur osa naiste tööpuudusest, vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest on tihedalt seotud selliste avalike teenuste nagu tervishoiu, hariduse, sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste eelarvete kärpimisega; arvestades, et selline poliitika suurendab ebakindlat tööhõivet eeskätt sunnitud osalise tööajaga töö ja ajutiste töölepingute laialdasema kasutamise tõttu;

I.  arvestades, et 2015. aastal langes kolmveerand majapidamistöödest ja kaks kolmandikku lastehoolduse kohustustest töötavatele naistele, kes kandsid seega topeltkoormust; arvestades, et üldjuhul teevad naised ära suurema osa lastehooldus- ja majapidamistöödest; arvestades, et traditsioonilistel soorollidel ja stereotüüpidel on endiselt suur mõju meeste ja naiste vahelisele rollijaotusele kodus, tööl ja ühiskonnas üldiselt; arvestades, et selline tavapärane kohustuste jagunemine kipub kehtivat olukorda põlistama, piirab naiste töö- ja isikliku arengu võimalusi ning jätab neile vähe aega ühiskonnas, oma kogukonnas ja majanduses osalemiseks; arvestades, et pikemas plaanis on naiste majandusliku sõltumatuse eeltingimuseks nn tasuta töö, s.t hooldus- ja majapidamistööde võrdne jaotus meeste ja naiste vahel;

J.  arvestades, et kehtivatele ELi ja riikliku tasandi poliitikaraamistikele ja õigusaktidele vaatamata põhjustavad teatavad kodustel põhjustel võetava puhkuse liigid endiselt nii naiste kui ka meeste diskrimineerimist ja häbimärgistamist, ning et eelkõige mõjutab see naisi kui peamisi hooldajaid, kes kodustel põhjustel võetavat puhkust kasutavad;

K.  arvestades, et ligi neljandikus ELi liikmesriikides ei ole seadusega sätestatud isapuhkust ning mitmetes riikides, kus selline puhkus on lubatud, saavad mehed seda võtta vaid üheks, kaheks või mõneks päevaks; arvestades, et kaheksas liikmesriigis ei ole vanemapuhkus tasuline ning keskmiselt kasutavad isad vanemapuhkust vähe – ainult 10 % isadest võtab vähemalt ühe päeva puhkust, samas kui 97 % naistest kasutab vanemapuhkust, mida võimaldatakse mõlemale vanemale; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on tähtis propageerida vanema- ja isapuhkuse ulatuslikumat kasutamist; arvestades, et Eurofoundi uuringus(33) ilmnesid asjaolud, mis mõjutavad isade vanemapuhkuse kasutamise määra, näiteks hüvitise määr, puhkusesüsteemi paindlikkus, teabe kättesaadavus, lastehoiuteenuste kättesaadavus ja paindlikkus ning hirm puhkuse tõttu tööturult kõrvale jääda;

L.  arvestades, et naiste aktiivse tööturule kaasamise üks eeltingimus on kättesaadavate, kvaliteetsete ja odavate laste, vanemaealiste ja teiste ülalpeetavate perekonnaliikmete jaoks mõeldud hooldusasutuste ja -teenuste olemasolu; arvestades, et Barcelona eesmärgid on suurepärane abivahend tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning et kõik liikmesriigid peavad võimalikult kiiresti alustama nende täitmisega; arvestades, et kvaliteetsete ja taskukohaste lastehooldusasutuste ja -teenuste puudumine sunnib emasid valima osalise tööajaga töötamise ja laste hooldamiseks töölt lahkumise vahel, mis mõjutab pere tulusid ja pensionisääste;

M.  arvestades, et naiste ja tütarlaste juurdepääs koolitusele ning nende õigus haridusele kui põhiline inimõigus on olulised euroopalikud väärtused, need on olulised naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks sotsiaalsel, kultuurilisel ja kutsealasel tasandil ning kõigi muude sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste täielikuks kasutamiseks ja sellest tulenevalt naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ärahoidmiseks; arvestades, et üldine kohustuslik ja tasuta haridus on kõigile võrdsete võimaluste tagamise vältimatu eeltingimus ning see peaks olema kättesaadav kõigile lastele ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja sõltumata nende staatusest elukoha mõttes; arvestades, et võitlus soolise ebavõrdsuse vastu algab eelkoolieas ning eeldab pidevat pedagoogilist järelevalvet õppekavade, arengueesmärkide ja õpitulemuste üle;

N.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad kõik ühiskonna liikmed ning sellesse peavad aktiivselt panustama nii naised kui ka mehed; arvestades, et ametiasutused peaksid kohustuma välja töötama meestele ja noorematele põlvkondadele suunatud koolituskampaaniaid, mille eesmärk on kaasata mehi ja poisse ning aja jooksul tõkestada ja kaotada igasugune sooline vägivald ja edendada naiste mõjuvõimu;

O.  arvestades, et kuigi naiste keskmine haridustase on meeste omast kõrgem, oli soopõhise palgalõhe suurus ELis 2014. aastal 16,1 %, kusjuures liikmesriikide vahel on siin suuri erinevusi;

P.  arvestades, et horisontaalne ja vertikaalne soopõhine segregatsioon tööturul on ikka veel laialt levinud ning seda põhjustab muu hulgas asjaolu, et „naiselikuks“ loetavaid töid väärtustatakse „mehelikest“ töödest madalamalt, et endiselt püsivad nn klaaslaed, mis ei lase naistel jõuda kõige kõrgematele ja kõige paremini tasustatud ametikohtadele, ning et endiselt on täiskohaga töödest vähem tasustatud osalise tööajaga tööl naiste osakaal meeste omast suurem; arvestades, et ehkki naiste haridustase on meestega võrdne või isegi kõrgem, võivad haridust, koolitust ja õppurite valikuid mõjutavad soolised stereotüübid mõjutada kõiki nende elus tehtud valikuid ja seeläbi oluliselt mõjutada tööturgu; arvestades, et ühiskonnas laialt levinud ettekujutused, nagu ei võiks naised lapsi saada ja samas täisajaga töötada, kahjustavad naiste seisundit ning võivad panna noori naisi kõrgharidusest või oma tööalasesse karjääri investeerimisest loobuma;

Q.  arvestades, et Eurofoundi töötingimuste uuringu tasulise ja tasuta töötatud aja koondnäitaja (tasustatud ja tasustamata töötundide summa) põhjal on naiste tööpäev üldjuhul pikem(34);

R.  arvestades, et muu hulgas kaupade, teenuste ja põllumajanduse sektoris, kuid mitte üksnes seal, on meestel ja naistel ebavõrdne juurdepääs sellistele majanduslikele ja rahalistele ressurssidele nagu varad, kapital, laenud ja tootmisvahendid;

S.  arvestades, et ELis püsib jätkuvalt suur pensionilõhe – 2014. aastal oli see 40,2 %; arvestades, et see on tingitud niisugustest aja jooksul naiste suhtes kuhjunud ebasoodsatest asjaoludest nagu paljude rahaliste vahendite, näiteks täisajaga töötamisel väljateenitavate hüvitiste ja pensionite kättesaamatusest – paljud naised ei saa neid, kuna hoolduskohustuste tõttu töötavad nad katkestustega või osalise tööajaga;

T.  arvestades, et mõningates ELi liikmesriikides on säilinud individualiseerimata maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid; arvestades, et sellises olukorras sõltuvad naised oma abikaasadest, kuna neil võivad olla üksnes tuletatud õigused lähtuvalt nende suhtest mehega;

U.  arvestades, et viimase kümnendi jooksul on naiste üldine osakaal riiklikes või föderaalparlamentides kasvanud vaid 6 %, ulatudes 2015. aastal 29 %-ni;

V.  arvestades, et 2015. aastal olid ainult 6,5 % suurimate börsil noteeritud äriühingute esimeestest ja 4,3 % nende tegevjuhtidest naised;

W.  arvestades, et ehkki EL on pühendunud otsustusprotsesside soolisele tasakaalustatusele, valitseb ELi asutuste haldusnõukogudes tõsine sooline tasakaalustamatus ja püsiv sooline segregatsioon, kuna mehed moodustavad keskmiselt 71 % haldusnõukogude koosseisust, ainult iga kolmanda nõukogu esimeheks on naine ning ELi asutuste 42 tegevjuhist on ainult kuus naised;

X.  arvestades, et rohkem kui pooled mõrvatud naistest on tapnud nende lähisuhte partner, sugulane või pereliige(35); arvestades, et 33 % ELi naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalvägivalda ning 55 % naistest on seksuaalselt ahistatud, sealhulgas 32 % töökohal; arvestades, et naised on seksuaal-, füüsilise ja internetivägivalla, küberkiusamise ja jälitamise ees eriti kaitsetud;

Y.  arvestades, et naiste ja tütarlaste vastane vägivald on üks maailmas kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi, mis puudutab kõiki ühiskonnatasandeid, olenemata vanusest, haridusest, sissetulekust, ühiskondlikust seisundist ja päritolu- või elukohariigist, ning takistab oluliselt naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamist; arvestades, et naiste tapmise (feminitsiid) nähtus ei näita liikmesriikides kahanemise märke;

Z.  arvestades, et elanike küsitlused, millega uuritakse suhtumist naistevastasesse vägivalda, näitavad murettekitavat kalduvust süüdistada ohvrit, mis võib olla üks patriarhaalse ühiskonnakorra mõjusid; arvestades, et tihtipeale ei mõista ametivõimud ja teised institutsioonid sellist käitumist otsustavalt hukka;

AA.  arvestades, et digikommunikatsiooni vahendid on suurendanud naistevastase vihakõne ja ähvarduste levikut, kusjuures 18% Euroopa naistest on teismeeast saadik kogenud mingil kujul internetiahistamist ning Euroopas on üheksa miljonit internetivägivalla ohvrit; arvestades, et kohtusüsteem ei ole aldis käsitlema naistevastase internetivägivalla juhtumeid; arvestades, et väga harva juhtub, et ahistajatest ja vihakõne levitajatest teatatakse, nende juhtumeid uuritakse, neile esitatakse süüdistus ja määratakse karistus;

AB.  arvestades, et 23 % lesbilistest naistest ja 35 % transsoolistest inimestest on viimase viie aasta jooksul kodus või mujal (tänaval, ühistranspordis, töökohal jne) füüsiliselt/seksuaalselt rünnatud või vägivallaga ähvardatud;

AC.  arvestades, et LGBT-inimesi käsitlevast ELi uuringust selgus, et lesbilisi, biseksuaalseid ja transsoolisi naisi ähvardab väga suur oht sattuda oma seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et soopõhine diskrimineerimine on läbi põimunud muu diskrimineerimisega rassi, rahvuse, religiooni, puude, tervise, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja sotsiaalmajanduslike tingimuste alusel;

AD.  arvestades, et tingimused halvenevad teatavate naisterühmade jaoks, kes pidevalt kogevad mitmesuguste raskuste ja ohtude kuhjumist ja sagedast diskrimineerimist;

AE.  arvestades, et 2015. aastal kasvas enneolematult ELi territooriumile saabunud pagulaste ja varjupaigataotlejate hulk; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel olid enam kui pooled pagulastest ja varjupaigataotlejatest naised ja lapsed, ning arvestades, et pagulastest naisi ja lapsi on ahistatud ning nende suhtes on tarvitatud vägivalda, sh seksuaalvägivalda kogu nende teekonna jooksul, kaasa arvatud ELi ülerahvastatud vastuvõtukeskustes;

AF.  arvestades, et naised ja tütarlapsed moodustavad 80 % registreeritud inimkaubanduse ohvritest(36); arvestades, et ohvrite tuvastamine on jätkuvalt raske, ning arvestades, et ohvritele tuleb pakkuda rohkem tuge ja kaitset ning kogu inimkaubanduse vastases võitluses tuleb arvestada soolist aspekti;

AG.  arvestades, et inimkaubanduse üks peaeesmärke on ohvrite seksuaalne ärakasutamine ning et selle ohvriks langenud naisi sunnitakse elama vanglatingimustes ja taluma päevast päeva füüsilist ja psüühilist vägivalda;

AH.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ja vastavad õigused on põhilised inimõigused ning soolise võrdõiguslikkuse ja enesemääramise oluline osa ning et need tuleks lisada ELi tervisestrateegiasse;

AI.  arvestades, et naiste tervist ei tohiks kunagi ohtu seada veendumuste tõttu loobumise või isiklike uskumuste tõttu;

AJ.  arvestades, et ELi soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide kohaldamisel liikmesriikides on tuvastatud konkreetseid probleeme asjaomaste direktiivide ülevõtmisel ja kohaldamisel, näiteks esineb olulisi puudujääke seadusandluses ning riiklikud kohtud ei ole selle kohaldamisel järjekindlad, kuid leidub ka üldist teadmatust võrdõiguslikkuse põhimõtete ja vastavate seaduste osas(37);

AK.  arvestades, et mitmetes liikmesriikides ei toimu eelkõige ELi soolist võrdõiguslikkust käsitlevate direktiivide nõuetekohast rakendamist: transsoolisi inimesi ei kaitsta diskrimineerimise eest töölevõtmisel ning kaupade ja teenuste kättesaadavaks tegemisel;

AL.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse institutsioonilised mehhanismid on riiklikes valitsusstruktuurides sageli marginaliseeritud ja eri poliitikavaldkondade vahel killustatud ning neid pärsivad keerulised ja laienevad volitused, piisava personali, väljaõppe, andmete ja vahendite puudus ning poliitilise juhtkonna toetuse puudumine(38);

AM.  arvestades, et ulatuslike, usaldusväärsete ja sooliselt eristatud statistiliste andmete jätkuv puudumine tekitab ebamäärasust ja moonutab pilti soolise võrdõiguslikkuse olukorrast, eelkõige naistevastase ja soopõhise vägivalla osas; arvestades, et selliste andmete kogumine mitte üksnes aitaks saada olukorrast selgemat ülevaadet, vaid juhiks ka tähelepanu pakilistele probleemidele;

AN.  arvestades, et võrdõiguslikkuse eesmärkide täitmisel on suur tähtsus sotsiaalpartneritel, kuna erinevatel tasanditel poliitikakujundamisse ja kollektiivlepingutesse sekkudes kujundavad nad märkimisväärselt tööturgu ja ühiskondlikke tingimusi, olgugi et igal konkreetsel juhul sõltub nende osakaal eri riikides ja töösuhete korralduses suurel määral riikide traditsioonidest ja nende endi organisatsioonide tugevusest(39);

AO.  arvestades, et vastavalt Eurobaromeetri 2016. aasta andmetele sooviks 55 % eurooplasi, et EL sekkuks rohkem naiste ja meeste võrdse kohtlemise valdkonda; arvestades, et komisjonil on küsitlustele vaatamata aluslepingute kohaselt kohustus saavutada sooline võrdõiguslikkus;

1.  tunneb sügavat muret selle pärast, et EL on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel alles poolel teel, nagu selgub EIGE 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksist; peab väga kahetsusväärseks asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse ja soolise diskrimineerimise vastase võitluse tähtsus ja ulatus väheneb, sest seda marginaliseeritakse poliitilise eesmärgina ja piiratakse poliitikavaldkonnana, eelkõige seoses kogu Euroopas toimuvate tagasilöökidega naiste ja LGBTI-inimeste õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste õiguste vallas, ning peab vajalikuks uurida selle suundumise põhjusi ning vaadata läbi praegused strateegiad, vahendid ja lähenemisviisid, mida järgitakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL on kohustatud võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning et Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise lepingu) kinnitatakse ELi kohustust kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus ning edendada nende võrdõiguslikkust; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis toovad alaesindatud soole konkreetset kasu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23;

3.  kutsub komisjoni üles lõimima soolise võrdõiguslikkuse teema eelarvetesse ja poliitikakujundamisse ning ELi meetmete ja programmide elluviimisesse ning viima kõigi poliitiliste algatuste puhul läbi soolise mõju hindamise, et aidata ELi poliitilisel tasandil tagada ühtsem ja tõenduspõhisem reageering sooprobleemidele; kutsub liikmesriike üles võtma riiklikul tasandil vastavaid meetmeid;

4.  palub, et komisjon hindaks põhjalikumalt liikmesriikides naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust kahjustava avaliku sektori kulutuste kärpimise mõju ning võtaks meetmeid sellise mõju tõkestamiseks;

5.  peab kahetsusväärseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise puudumist strateegias „Euroopa 2020“ ja nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise üldist ja tugevamat kaasamist sellesse, tegeldes samas naiste vaesuse struktuuriliste põhjustega eelkõige riigipõhiste soovituste koostamisel Euroopa poolaasta kontekstis, ning konkreetseid poliitikasuuniseid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, mis tuleb lisada iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

6.  võtab teadmiseks soolistel ja muudel põhjustel aset leidva diskrimineerimise osalise kattuvuse ja mitmekordse diskrimineerimise ebaproportsionaalse mõju naistele; rõhutab pakilist vajadust võidelda naiste vaesuse vastu, eelkõige vanemate naiste ja üksikemade, soopõhise vägivalla ohvriks langenud, puuetega, rändajatest, pagulastest ja varjupaigataotlejatest naiste ning vähemuste hulka kuuluvate naiste vaesuse vastu; ergutab liikmesriike tegema koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, õiguskaitseasutustega, riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutustega ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et põhjalikumalt jälgida soolise ja muudel põhjustel aset leidva diskrimineerimise omavahelist seotust ning rakendada tõhusamaid kaasamisstrateegiaid, kasutades tõhusalt sotsiaalpoliitika vahendeid, eriti Euroopa Sotsiaalfondi ja struktuurifonde;

7.  toetab nõukogu nõudmist, et komisjon esitaks uue algatuse, milles kehtestatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia aastatel 2016–2020, mis hõlmaks trans- ja intersoolisi inimesi, ning soovib, et komisjon tugevdaks soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetud strateegilise kohustuse staatust, mis peaks olema tihedalt seotud strateegiaga „Euroopa 2020“ ja mille puhul tuleks arvesse võtta ka ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030;

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada poliitikat ja suurendada investeeringuid naiste kvaliteetse tööhõive toetamiseks kõikides sektorites ning võtta meetmeid ebakindlate töövormidega võitlemiseks;

9.  innustab liikmesriike edendama algatusi, meetmeid ja tegevusi, millega toetatakse ja nõustatakse naisi, kes otsustavad hakata ettevõtjaks;

10.  kutsub komisjoni üles koondama soolise perspektiivi makromajandusliku poliitika alla ja rakendama uuenduslikke meetmeid, et edendada võrdseid töövõimalusi ja hoolduskohustusi nii meeste kui ka naiste jaoks;

11.  märgib, et naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul ning paremad ja õiglasemad naiste palgad ei aita mitte ainult suurendada naiste majanduslikku sõltumatust, vaid suurendavad ka märkimisväärselt ELi majanduslikku potentsiaali ning kindlustavad liidu õiglast ja kaasavat olemust; juhib tähelepanu sellele, et OECD prognooside kohaselt aitaks meeste ja naiste osalemise määra täielik ühtlustamine suurendada SKP-d elaniku kohta 12,4 % 2030. aastaks;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima töötajate õigusi ja võtma meetmeid nende õiguste rikkumise vastu, eriti naistöötajate puhul, kes töötavad järjest rohkem madalapalgalistel töökohtadel ja langevad diskrimineerimise ohvriks, nagu ka võtma vastu poliitika ja meetmed, et teha kindlaks töökiusamine, sealhulgas rasedate töötajate kiusamine ja nende ebasoodus kohtlemine pärast rasedus- ja sünnituspuhkust tööle naasmist või töökohale kandideerimisel, kaitsta selle eest, anda selle kohta teavet ja leida sellele probleemile lahendus; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada nii soo kui ka lapsevanemaks olemise alusel eristatud andmeid palga- ja pensionilõhede kohta;

13.  toonitab, et haridus on tähtis vahend, mille abil aidata naistel osaleda täielikult ühiskonna ja majanduse arengus; rõhutab, et elukestva õppe meetmed on keskse tähtsusega, et anda naistele oskusi, mis võimaldavad neil naasta tööle, saada paremaid töökohti, paremat sissetulekut ja paremaid töötingimusi; kutsub komisjoni üles toetama algatusi, millega pakutakse tuge naistele suunatud kutseharidusprogrammide rakendamiseks, julgustades neid osalema teadus-, tehnoloogia- ja IT-alastes kõrgharidusprogrammides, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkusega tegelevatele haridusvaldkonna töötajatele ning millega takistatakse stereotüüpide edasikandmist õppekavade ja õppematerjalide kaudu; kutsub ülikoole ja teadusasutusi üles võtma koostöös komisjoniga vastu soolise võrdõiguslikkuse poliitika, kasutades Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi poolt välja töötatud suuniseid (nn vahend GEAR — sooline võrdõiguslikkus teadus- ja uurimisasutustes);

14.  kutsub kõiki liikmesriike üles tegelema soolise võrdõiguslikkusega, seksismi ja soostereotüüpidega oma haridussüsteemi kõigil tasanditel ning tagama, et nende haridusalased eesmärgid hõlmaksid hariduse andmist sellistes küsimustes nagu põhiõiguste ja -vabaduste austamine ning võrdsed õigused ja võimalused naistele ja meestele, ning et nende kvaliteedi põhimõtted hõlmaksid naiste ja meeste tõelise võrdõiguslikkuse saavutamist ja nende täieliku võrdsuse edendamist segavate takistuste kõrvaldamist;

15.  kutsub komisjoni üles esitama tihedas koostöös liikmesriikidega ambitsioonika ja ulatusliku seadusandlike ning mitteseadusandlike meetmete paketi töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta osana komisjoni 2017. aasta tööprogrammist, võttes arvesse välja kuulutatud Euroopa sotsiaalsete õiguste sammast ning muu hulgas vaadates läbi rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi 92/85/EMÜ ning lapsehoolduspuhkuse direktiivi 2010/18/EL ning isapuhkuse ja hoolduspuhkuse direktiivi ettepanekud ning julgustades kõigis töötajakategooriates mehi ja naisi võrdselt taolist puhkust võtma;

16.  märgib rahuloluga, et aastatel 2014–2015 muutsid mitu liikmesriiki oma vanemapuhkuse poliitikat ja/või õigusakte, nähes ette lapsehoolduspuhkuse õiguse loovutamise keelu, isapuhkuse andmise kohustuslikkuse, pikema isapuhkuse ja/või hüvitised, kui puhkus vanemate vahel jagatakse või vanemate vahel võrdselt jagatakse, mis tugevdab nende kui vanemate õigusi, tagab suurema naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja asjakohasema hooldus- ja majapidamiskohustuste jaotuse ning parandab naiste võimalusi osaleda täielikult tööturul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et ergutada mehi osalema võrdselt majapidamistöödes ning laste ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsemises;

17.  palub Eurofoundil arendada oma tegevust töökohtade ja tööelu kvaliteedi jälgimiseks oma Euroopa töötingimuste uuringu raames, mis põhineb töökoha kvaliteedi käsitusel, mis hõlmab sissetulekuid, väljavaateid, tööaja kvaliteeti, oskuste kasutamist ja kaalutlusõigust, sotsiaalset keskkonda, füüsilist ohtu ja töö intensiivsust; kutsub Eurofoundi lisaks üles arendama oma uuringuid sellise poliitika, sotsiaalpartnerite kokkulepete ja suuremat töö ja eraelu tasakaalu toetavate ettevõtete praktikate vallas ning arendama uuringuid selle kohta, kuidas kahe töötajaga leibkonnad tulevad toime mõlema tööaja korraldamisega ja kuidas selliseid leibkondi paremini toetada;

18.  palub, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, liiguksid sotsiaalse võrdsuse poliitikas õiguste individualiseerimise suunas, eelkõige maksusüsteemides, et vähem teenivatel abikaasadel ei oleks stiimuleid tööturult lahkuda või töötada osalise tööajaga;

19.  õnnitleb liikmesriike, kes on täitnud mõlemad Barcelona eesmärgid; ergutab Portugali, Madalmaid, Luksemburgi, Soomet, Itaaliat, Maltat ja Eestit täitma teist eesmärki ning palub, et Poola, Horvaatia ja Rumeenia, kes on mõlema eesmärgi täitmisest veel kaugel, tugevdaksid jõupingutusi ametliku lastehoiu pakkumise osas, et aidata töötajate töö- ja eraelu paremini tasakaalustada; juhib tähelepanu sellele, et praegused tulemused viitavad selgelt, et investeerimine laste ja vanurite hooldusesse parandab naiste täistööajaga töötamist ja võimaldab neil saavutada paremat kohalikku ja sotsiaalset kaasatust;

20.  kordab oma üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid püüaksid kehtestada lastegarantiid, et igal vaesusriskis Euroopa lapsel oleks juurdepääs tasuta tervishoiuteenustele, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele; rõhutab, et selline poliitika peab võtma arvesse naiste ja tütarlaste olukorda, eelkõige haavatavates ja marginaliseeritud kogukondades; märgib, et noortegarantii algatus peab hõlmama soolist aspekti;

21.  peab soolise palgalõhe püsimist kahetsusväärseks ning nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid võtaksid kiiresti selle vastu meetmeid;

22.  märgib, et esimene samm võitluses soolise palgalõhega on palgatasemete läbipaistvuse saavutamine ning märgib huviga, et mitmed ettevõtted on hakanud oma meessoost ja naissoost töötajate palgaerinevusi analüüsima ja avalikustama; kutsub kõiki tööandjaid ja ametiühinguid üles välja töötama ja kasutama rakenduslikke ja konkreetseid töö hindamise vahendeid, mis aitaksid määrata kindlaks võrdse tasu võrdse ja võrdväärse töö eest; kutsub liikmesriike lisaks üles viima läbi korrapäraseid palkade ja töötasu kaardistamisi, avalikustama andmed ja paluma ettevõtetel kehtestada sisemised mehhanismid palgalõhede tuvastamiseks;

23.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon peab võrdse tasu maksmist võrdse ja võrdväärse töö eest üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks; nõuab sellega seoses 2006. aasta võrdse kohtlemise direktiivi uuestisõnastamist;

24.  mõistab hukka asjaolu, et enam kui pooltes liikmesriikides on sooline pensionilõhe kasvanud; julgustab Küprost, Saksamaad ja Madalmaid vähendama naiste ja meeste pensionide erinevust, mis on peaaegu 50 %; kutsub Maltat, Hispaaniat, Belgiat, Iirimaad, Kreekat, Itaaliat ja Austriat üles kaotama soolist lõhet pensioniõiguste osas, kuna 11–36 % naistest nendes riikides ei saa üldse pensioni;

25.  tunnustab Rootsi valitsust sugupoolte võrdse esindatuse saavutamise eest ning Sloveeniat ja Prantsusmaad virtuaalse võrdsuse saavutamise eest; ergutab Ungarit, Slovakkiat ja Kreekat, kes on moodustanud valitsused ilma ühegi naise osaluseta,(40) tagama, et naised oleksid kõikidel poliitika ja majanduslike otsuste langetamise tasanditel piisavalt esindatud; kutsub liikmesriike üles tagama soolist võrdõiguslikkust oma valitsuste, avaliku sektori asutuste ja organite juhtivatel ametikohtadel ning valimisnimekirjades, et tagada võrdne esindatus kohalikes volikogudes, piirkondlikes ja riiklikes parlamentides ning Euroopa Parlamendis; rõhutab, et mitmed uuringud on näidanud, et asjakohased seadusandlikud meetmed võivad tuua kaasa kiireid muutusi poliitilise sfääri soolises tasakaalus; jagab komisjoni arvamust, et kvootide tõhususe saavutamiseks peaksid nendega kaasnema õigusaktid, mis käsitlevad kandidaatide nimekirja ülesehitust ja asjakohaseid karistusi juhuks, kui neid rikutakse;

26.  rõhutab, et asjaolu, et naised on ELi ja liikmesriigi tasandil valitavatel ja nimetatavatel poliitilistel ametikohtadel selgelt alaesindatud, on demokraatia puudujääk, mis õõnestab otsuste tegemise õiguspärasust nii ELi kui ka riikide tasandil;

27.  nõuab ka, et ELi institutsioonid teeksid kõik, mis nende võimuses, et tagada sooline võrdõiguslikkus volinike kolleegiumis ja kõikide ELi institutsioonide, ametite, instituutide ja organite kõrgetel ametikohtadel;

28.  märgib murega, et mis puudutab naiste esindatust suurte börsil noteeritud äriühingute nõukogudes, jääb enamik riike 2015. aastal ELi keskmisest allapoole, võrreldes 2010. aastaga; hindab aga positiivselt üldist edasiminekut, eriti Prantsusmaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Belgias ja Taanis;

29.  kordab oma üleskutset nõukogule võtta kiiresti vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas (naissoost juhatuse liikmete direktiiv), mis on esimene tähtis samm võrdse esindatuse suunas avalikus ja erasektoris; märgib, et edusammud on kõige nähtavamad (11,9 %-lt 2010. aastal 22,7 %-ni 2015. aastal) liikmesriikides, kus juhatuse liikmete kvoote reguleerivad siduvad õigusaktid on vastu võetud(41);

30.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult üks liikmesriik on saavutanud kõrgkoolide juhtivatel ametikohtadel soolise tasakaalu, väljendades samal ajal heameelt asjaolu üle, et naiste esindatus nimetatud ametikohtadel on üldiselt paranenud;

31.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ennetaksid igasugust naistevastast vägivalda ja reageeriksid sellele ning võtaksid kasutusele täiendavaid ennetusstrateegiaid, muutes suunatud toetus- ja kaitseteenused laialdaselt kättesaadavaks, nii et kõikidel ohvritel oleks neile juurdepääs, ning pööraksid 2017. aastal kuriteoohvrite direktiivi rakendamisest aru andes erilist tähelepanu ohvrite õiguste soospetsiifilistele aspektidele, sealhulgas soolisele identiteedile ja sootunnustele; palub nõukogul kohaldada „sillaklauslit“ ja võtta vastu ühehäälne otsus, mis määratleks soolise vägivalla ühena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 osutatud kuriteovaldkondadest; palub, et komisjon koostaks Euroopa lähenemiskeeldude registri, et täiendada ohvrite kaitset reguleerivaid ELi õigusakte;

32.  kordab kindlalt, et soopõhine vägivald ja diskrimineerimine, sealhulgas, kuid mitte ainult, vägistamine ja seksuaalne vägivald, seksuaalne ahistamine, naiste suguelundite moonutamine, korraldatud abielud ning perevägivald, kahjustab jõhkralt inimväärikust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama täisleppimatuse poliitikat naistevastase vägivalla kõigi vormide, sealhulgas perevägivalla suhtes, millest ohvrid ei soovi teatada, kuna seda on põhjustanud nende partnerid või perekonna liikmed; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid nähtavaks koduvägivalla ohvriks langenud puuetega naiste probleemi, sest neil naistel puudub sageli võimalus vägivaldsest suhtest pääseda;

33.  tunneb heameelt liikmesriikide edusammude üle Istanbuli konventsiooni allkirjastamisel, mis on rahvusvahelisel tasandil esimene õiguslikult siduv vahend naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks; nõuab tungivalt, et selle ratifitseeriksid kiiresti ka need liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole; väljendab heameelt seoses komisjoni 2016. aasta märtsi ettepanekuga ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kiirendama läbirääkimisi Istanbuli konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimise üle ning toetab tingimusteta ja laiapõhjalist ühinemist selle konventsiooniga; kutsub lisaks komisjoni üles võtma kasutusele soolise vägivalla määratluse kooskõlas direktiivi 2012/29/EL sätetega ning esitama võimalikult kiiresti laiaulatusliku Euroopa strateegia soolise vägivalla tõkestamiseks ja sellega võitlemiseks, mis peaks sisaldama ka siduvat õigusakti;

34.  kiidab Eurostati ning riiklike kohtuasutustite ja politsei koostööd andmete vahetamisel, et tuua avalikkuse ette kahetsusväärne sooline vägivald ELis, ning kutsub neid üles seda koostööd alaliselt jätkama, jälgides koos EIGEga iga-aastaselt naistevastaste kuritegude statistikat;

35.  rõhutab, et stereotüübid on tihedalt seotud naiste ahistamise juhtude arvu märkimisväärse suurenemisega ning seksismiga internetis ja sotsiaalmeedias, mis võib ühtlasi kaasa tuua uusi naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vorme, nagu küberkiusamine, -ahistamine, alandavate kujutiste kasutamine internetis ning erafotode ja videote levitamine sotsiaalmeedias ilma asjaomaste isikute nõusolekuta; rõhutab, et nende nähtuste vastu tuleb võidelda juba varajases eas; rõhutab, et sellised olukorrad võivad tekkida seepärast, et piisavat kaitset ei paku avaliku sektori asutused ja muud institutsioonid, kes peaksid looma sooneutraalse keskkonna ja hukka mõistma seksismi;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele kõik õiguslikud ja juriidilised meetmed, et võidelda internetis naiste vastu suunatud vägivallaga; eelkõige kutsub ELi ja liikmesriike üles ühendama jõud tervikliku Euroopa strateegia abil soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, eesmärgiga luua raamistik, milles internetivägivalla uued vormid tunnistatakse kuriteoks ning viiakse sisse psühholoogilise abi andmine internetivägivalla ohvriteks langenud naistele ja tüdrukutele; nõuab, et ELi küberjulgeoleku strateegia ja küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse (Europol) suhtes viidaks läbi soolise mõju hindamine, et need küsimused saaks lisada nende töösse ja et nad võtaksid oma töös omaks soolise perspektiivi;

37.  palub veel kord, et komisjon asutaks Euroopa soolise vägivalla järelevalvekeskuse (analoogiliselt praeguse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga), mida juhiks Euroopa koordinaator ja mis tegeleks naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ennetamisega;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid naiste ja LGBTI-inimeste kaitsmiseks töökohal ahistamise eest; palub, et komisjon vaataks läbi kehtiva ELi raamotsuse (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega)(42), et lisada sellesse seksism, eelarvamuskuriteod ja viha õhutamine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel;

39.  mõistab hukka asjaolu, et intersooliste imikute suguelundite kirurgiliselt n-ö normaalseks muutmine on endiselt levinud enamikus ELi riikides, kuigi see ei ole meditsiiniliselt vajalik; nõuab tungivalt, et liikmesriigid väldiksid sellise ravi läbiviimist, kui asjaomane isik ei ole andnud selleks vaba ja teavitatud nõusolekut;

40.  märgib, et Maltal ja Kreekas on intersoolised isikud kaitstud sootunnuste alusel diskrimineerimise eest; kutsub liikmesriike üles lisama soolise identiteedi ja sootunnused ELi soolise võrdõiguslikkuse direktiivide rakendamise käigus oma soolise võrdõiguslikkuse alastesse õigusaktidesse;

41.  rõhutab, et vägivalla ja diskrimineerimise soolised vormid, muu hulgas vägistamine ja seksuaalne vägivald, naiste suguelundite moonutamine, sundabielud, perevägivald, nn aukuriteod ja riigi poolt sanktsioneeritud sooline diskrimineerimine, kujutavad endast tagakiusamist ja peaksid olema kehtivad põhjused ELis varjupaiga taotlemiseks; toetab ohutute ja seaduslike kanalite loomist ELi sisenemiseks; tuletab meelde, et naised ja tütarlapsed on eriti kaitsetud ebaseaduslikult üle piiri toimetajate poolse ärakasutamise ees;

42.  kordab oma üleskutset, et liikmesriikides lõpetataks kohe laste, rasedate ja rinnaga toitvate naiste ning vägistamise, seksuaalse vägivalla ja inimkaubanduse ohvrite kinnipidamine ning tehtaks neile kättesaadavaks asjakohane psühholoogiline ja meditsiiniline abi, mida pakuvad asjakohase soolise väljaõppe saanud isikud, nagu psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õed ja arstid, keda on selliste hädaolukordade jaoks koolitatud; tuletab meelde, et soo või (eeldatavalt) seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu vägivalla ohvriks langenud pagulastest ohvritele tuleks pakkuda õigeaegset toetust kõikides rände etappides, sealhulgas nende viivitamatut ümberpaigutamist juhul kui nende turvalisust ei ole võimalik tagada, kvaliteetset vaimse tervise alast tuge ja vägivalda ennetava meetmena kohest soolise identiteedi tunnustamist varjupaigamenetluse kestuse ajaks;

43.  kordab, et ELi inimkaubandusevastaste õigusaktide rakendamisel tuleb järjepidevalt jälgida inimkaubanduse (mis on nüüd organiseeritud kuritegevuse üks kõige kasumlikemaid valdkondi) tõkestamise ja sellevastase võitluse soolist mõõdet ning palub veel kord, et komisjon jälgiks seda, kui hindab direktiivi rakendamist ja täitmist liikmesriikides, tagades samal ajal, et direktiivis sätestatud aruandluskohustus ja ajakava oleksid täidetud;

44.  kutsub komisjoni üles pakkuma rahalist ja logistilist tuge inimkaubanduse vastases võitluses osalevatele liikmesriikidele, eelkõige Itaaliale ja Kreekale, kellele on praeguse rändekriisi tõttu langenud põhiraskus selle hädaolukorra lahendamisel;

45.  nõuab jõupingutuste tegemist riiklikul ja ELi tasandil, et tugevdada võitlust püsivate stereotüüpide ja soolise diskrimineerimise vastu teadlikkuse suurendamise kampaaniate abil, mis keskenduvad naiste ja tüdrukute ning meeste ja poiste mittestereotüüpsele kujutamisele ja on suunatud kõikidele ühiskonnakihtidele; kutsub liikmesriike üles tegema positiivseid algatusi, näiteks strateegiad, et julgustada naisi valima karjääri ja erialasid valdkondades, kus naised on alaesindatud, ja et mehed võtaksid endale õiglase osa perekondlikest kohustustest ja majapidamistöödest, või suurendada meeste teadlikkust sellest, kuidas vägivald, sealhulgas ärilise seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus, sundabielud ja sunniviisiline töö kahjustavad naisi, mehi ja lapsi ja õõnestavad soolist võrdõiguslikkust, ning võtma meetmed, et vähendada teabekampaaniate kaudu nõudlust inimkaubanduse ohvriks langenud naiste ja laste järele;

46.  kordab, et naistel peab olema kontroll oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle; kutsub liikmesriike üles tagama naistele takistamatu juurdepääsu vabatahtlikule pereplaneerimisele ning kõikidele soojätkamis ja seksuaalhügieeniga seotud teenustele, sealhulgas rasestumisvastastele vahenditele ning ohutule ja seaduslikule abordile; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles algatama meetmeid üldsuse teavitamiseks, mille eesmärk on teha naised ja mehed igakülgselt teadlikuks oma õigustest ja kohustustest seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes;

47.  rõhutab oma veendumuse tõttu loobumise klauslite ülemäärase kasutamise suundumuse jätkuvat kasvu, mis piirab juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele; kutsub liikmesriike üles tagama, et veendumuste tõttu loobumise klauslid ei takistaks patsientide juurdepääsu seaduslikule tervishoiule;

48.  on seisukohal, et inimelude päästmiseks vajalike seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste, kaasa arvatud ohutu abordi keelamine kujutab endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist;

49.  rõhutab, kui oluline on teismelistele, noortele ja täiskasvanutele suunatud aktiivne ennetus-, haridus- ja teavituspoliitika, tagamaks ELi kodanike üldise hea seksuaal- ja reproduktiivtervise ning hoides sellega ära suguhaigused ja soovimatud rasestumised;

50.  julgustab liikmesriikide pädevaid asutusi edendama soolist võrdõiguslikkust kõikehõlmavates seksuaal- ja suhtealase hariduse programmides, sealhulgas harima tütarlapsi ja poisse nõusolekul, austusel ja vastastikkusel põhinevate suhete teemal, ning spordi- ja vabaajategevustes, kus stereotüübid ja soopõhised ootused võivad mõjutada tütarlaste ja poiste minapilti, tervist, oskuste omandamist, intellektuaalset arengut, sotsiaalset integratsiooni ja eneseteadvuse kujunemist;

51.  rõhutab, et oluline on julgustada mehi osalema täielikult kogu tegevuses soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning teha kindlaks kõik võimalused jõuda suure arvu meesteni, eriti suure meeste ülekaaluga asutustes, tööstusettevõtetes ja ühendustes, et tugevdada meeste teadlikkust oma rollist ja ülesannetest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja toetada naiste ja meeste jagatud võimu ja vastutuse põhimõtet töökohal, kogukonnas, erasektoris kui ka laiemalt riiklikes ja rahvusvahelistes kogukondades;

52.  kutsub liikmesriike üles jälgima selliseid juhtumeid, kus meedia ja reklaamitööstus edendavad naiste ja tütarlaste seksiobjektiks ning kaubaks muutmist ja kujutavad sageli naiste nooruse, ilu ja seksuaalse võlu alaseid stereotüüpe sotsiaalse edukuse võtmena; kutsub komisjoni üles võtma õiguslikke meetmeid, kui liikmesriik rikub audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, ning edendada stiimulite abil häid tavasid avalikes ja eraõiguslikes meediaettevõtetes; nõuab tungivalt, et meedias ja reklaamitööstuses austataks naiste väärikust ja tagataks, et nende kujutamine on vaba stereotüüpidest ja diskrimineerimisest ning kooskõlas naiste mitmekesisusega; palub lisaks, et meedias ja reklaamitööstuses pöörataks tähelepanu tervislikele eluviisidele, erinevatele peremudelitele ja elustiilidele;

53.  tuletab meelde kohustusi, milles EL leppis kokku ELi ja CELACi (Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus) 2013. ja 2015. aasta tegevuskavades naistevastase vägivalla kaotamise kohta ning väljendab muret nende tegevuskavade 7. peatüki puuduliku rakendamise pärast, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse edendamist; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tegema koostööd ning eraldama majanduslikke ja institutsionaalseid vahendeid, et tagada tegevuskavas kokku lepitud soolise võrdõiguslikkuse edendamise soovituste täitmine, eelkõige vägivalla kõigi vormide likvideerimine vastavalt Belem de Pará konventsioonile, Istanbuli konventsioonile ja konventsioonile naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

54.  toonitab, et uuringute kohaselt mõjutavad kliimamuutused naisi rohkem kui mehi, kuna naistele langeb vaesuses tõenäolisemalt suurem koorem, on arvamusel, et naised peavad aktiivselt osalema kliimapoliitikas ja selle meetmetes;

55.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut üldise säästva arengu strateegia kohta, mis hõlmab kõiki asjakohaseid sise- ja välispoliitika valdkondi, ning töötama välja tulemuslikud järelevalve-, läbivaatamis- ja vastutusmehhanismid säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks, sealhulgas selle eesmärgid ja näitajad, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust, naiste õigusi ja naiste mõjuvõimu suurendamist;

56.  palub, et komisjon jälgiks tõhusamalt ELi olemasolevate soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamist liikmesriikides, rõhutades samas vajadust algatada asjakohaste õigusaktide mittetäitmise korral rikkumismenetlused;

57.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelisele deklaratsioonile, millega tagatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, ei ole siiani võetud sooteadlikku eelarvestamist käsitlevaid meetmeid; rõhutab sellega seoses vajadust jälgida tähelepanelikult, kuidas rakendatakse ühisdeklaratsiooni põhimõtteid iga-aastaste eelarvemenetluste puhul, ja nõuab, et vastutavale komisjonile antaks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel ametlik roll;

58.  kutsub liikmesriikide valitsusi üles tagama selliste asjakohaste asutuste, kelle ülesanne on kavandada, kooskõlastada ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, ja neile eraldatud asjakohaste vahendite olemasolu ja püsivuse, mis ilmekalt iseloomustab valitsuste pühendumust soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

59.  nõuab, et ELi institutsioonid võtaksid ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste tulevase mehhanismi järelevalvesüsteemis kasutusele konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse näitajad, kaasa arvatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksi;

60.  palub komisjonil töötada välja ulatuslikum strateegia, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse horisontaalne direktiiv, et teha lõpp mis tahes kujul soolisele diskrimineerimisele; nõuab seepärast tungivalt, et nõukogu jõuaks võimalikult kiiresti ühisele seisukohale ettepaneku osas võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest, soost või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), mis on olnud blokeeritud alates selle vastuvõtmisest Euroopa Parlamendis 2. aprillil 2009. aastal(43); kutsub nõukogu veel kord üles lisama ühe diskrimineerimistegurina sugu;

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(2) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.
(3) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 162.
(4) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(5) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(6) ELT L 353, 28.12.2013, lk 7.
(7) ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.
(8) ELT L 68, 18.3.2010, lk 13.
(9) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.
(10) EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56.
(11) EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.
(12) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35.
(13) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 65.
(14) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 1.
(15) ELT C 316, 30.8.2016, lk 2.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0105.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0042.
(18) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0126.
(20) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0312.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0073.
(22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0203.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0235.
(24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(25) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360.
(26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0072.
(27) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0227.
(28) ISBN 978-92-79-29898-1.
(29) ELT L 59, 2.3.2013, lk 5.
(30) http://www.un.org/womenwatch/daw/csw/csw48/ac-men-auv.pdf
(31) ISBN 978-92-79-36171-5.
(32) Eurofoundi 2016. aasta aruanne „Soopõhine tööhõivelõhe. Probleemid ja lahendused“.
(33) Eurofoundi 2015. aasta aruanne „Vanema- ja isapuhkuse kasutamise edendamine Euroopa Liidu isade seas“.
(34) Eurofound (2015). „Esimesed tähelepanekud. Kuues Euroopa töötingimuste uuring“.
(35) http://ec.europa.eu/eurostat/web/crime/database
(36) Eurostati aruanne „Inimkaubandus“ (2015. aasta väljaanne).
(37) Võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustiku uurimus „Euroopa soolise võrdõiguslikkuse seaduste võrdlev analüüs 2015“.
(38) EIGE (2014): „Institutsiooniliste mehhanismide tulemuslikkus soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest liikmesriikides”.
(39) Eurofoundi 2014. aasta aruanne „Sotsiaalpartnerid ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas“.
(40) 2014. ja 2015. aasta arengud.
(41) Euroopa Komisjoni teabeleht „Sooline tasakaal äriühingute juhtorganites – Euroopa on purustamas klaaslage“, oktoober 2015. Euroopa Komisjon, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, „Naised ELi majanduslikus otsusprotsessis. Eduaruanne. Strateegia „Euroopa 2020“ kohane juhtalgatus“, 2012. Aagoth Storvik ja Mari Teigen „Naised ettevõtete juhatustes: Norra kogemus“, juuni 2010.
(42) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(43) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.


Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega
PDF 199kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) kohaldamise kohta (2016/2012(INI))
P8_TA(2017)0074A8-0043/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 19 lõiget 1 ja artiklit 260,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(1),

–  võttes arvesse nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) kohaldamist käsitlevat komisjoni aruannet (COM(2015)0190),

–  võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2011. aasta suuniseid nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ kohaldamise kohta kindlustuse valdkonnas Euroopa Liidu Kohtu otsuse põhjal kohtuasjas C‑236/09 (Test-Achats)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 1. märtsi 2011. aasta otsust kohtuasjas C‑236/09 (Test-Achats)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta jaanuaris avaldatud hinnangut direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) rakendamise kohta Euroopa Liidus(4),

–  võttes arvesse soolist võrdõiguslikkust edendavate Euroopa asutuste võrgustiku (Equinet) 2014. aasta novembri aruannet „Võrdõiguslikkust edendavad asutused ning direktiiv meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega“ (Equality Bodies and the Gender Goods and Services Directive),

–  võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse valdkonna õigusekspertide Euroopa võrgustiku 2014. aasta aruannet "Soolist võrdõiguslikkust käsitlevad õigusaktid 33 Euroopa riigis: kuidas võetakse ELi normid üle liikmesriikide õigusse?“ (Gender Equality Law in 33 European Countries: How are EU rules transposed into national law?),

–  võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse valdkonna õigusekspertide Euroopa võrgustiku 2009. aasta juuli aruannet „Sooline diskrimineerimine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning direktiivi 2004/113/EÜ ülevõtmine“ (Sex Discrimination in the Access to and Supply of Goods and Services and the Transposition of Directive 2004/113/EC),

–  võttes arvesse võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C‑13/94, mille kohaselt inimese õigus mitte olla sooliselt diskrimineeritud võib hõlmata õigust mitte olla diskrimineeritud soo korrigeerimise tõttu(5), samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aastal korraldatud uuringut LGBTI‑inimeste kohta ja selle aruannet „LGBT‑inimeste võrdsuse saavutamisega seotud probleemid professionaalsest vaatekohast“ (Professionally speaking: challenges to achieving equality for LGBT people),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426) ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta(6);

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa naisettevõtlust takistavate väliste tegurite kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0043/2017),

A.  arvestades, et võitlus otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vastu kaupade ja teenuste valdkonnas on lahutamatu soolise võrdõiguslikkuse põhimõttest, mis on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi, ning arvestades, et igasugune sooline diskrimineerimine on ELi aluslepingute ja põhiõiguste hartaga keelatud ning nendes dokumentides nõutakse soolise võrdõiguslikkuse tagamist kõigis valdkondades ja kõigis ELi liikmesriikides;

B.  arvestades, et direktiiviga 2004/113/EÜ (edaspidi „direktiiv“) laiendatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet tööhõive- ja tööturuvaldkonnast kaugemale ning käsitletakse ka kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise valdkonda;

C.  arvestades, et direktiiviga keelatakse nii otsene kui ka kaudne sooline diskrimineerimine, mis puudutab üldsusele võimaldatud kaupade ja teenuste kättesaadavust ning nendega varustamist nii avalikus kui ka erasektoris;

D.  arvestades, et direktiivi kohaldatakse kõigile tasulisetele kaupadele ja teenustele ELi toimimise lepingu artikli 57 tähenduses ning vastavalt Euroopa Liidu Kohtu sellekohasele kohtupraktikale; arvestades, et tasu ei pea tingimata maksma need, kellele teenust osutatakse, ja tasu võidakse maksta kaudse makse vormis, milles teenuse saaja ei pruugi osaleda;

E.  arvestades, et meedia- ja reklaamisektorid, haridusega seotud teenused ning erasektoris osutatavad teenused on direktiivi kohaldamisalast välja jäetud; arvestades, et liikmesriikidel on seadusandlik pädevus kindlustada naiste ja meeste võrdne kohtlemine teistes valdkondades, ning arvestades, et mõnel juhul on liikmesriikide õigusnormid direktiivi nõuetest rangemad ning hõlmavad ka meeste ja naiste vahelist diskrimineerimist meedia, reklaami ja hariduse vallas;

F.  arvestades, et direktiiv on siseriiklikku õigusesse üle võetud kõigis 28 liikmesriigis; arvestades, et komisjoni 2015. aasta aruande kohaselt on kuue liikmesriigiga ikka veel käimas intensiivne arutelu direktiivi piisava rakendamise teemal;

G.  arvestades, et kohtuasjas Test-Achats tehtud otsuses jõudis Euroopa Liidu Kohus järeldusele, et direktiivi artikli 5 lõige 2 takistab meeste ja naiste võrdse kohtlemise eesmärgi saavutamist; arvestades, et nimetatud säte loeti alates 21. detsembrist 2012 kehtetuks ning seega on meeste ja naiste ühtsed kindlustusmaksed ja hüvitised kohustuslikud kõigis liikmesriikides;

H.  arvestades, et kõige probleemsemad valdkonnad direktiivi rakendamisel on kaupade ja teenuste mõiste liiga kitsas tõlgendus, üldised ja mõnikord ebaselged ebavõrdse kohtlemise põhjendused artikli 4 lõike 5 alusel, samuti naiste ebapiisav kaitse seoses raseduse ja emadusega;

I.  arvestades, et diskrimineerimise keelamisel on oluline järgida teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu ning nendega seotud toiminguid, samuti usuvabadust;

J.  arvestades, et 2008. aastal esitatud võrdse kohtlemise direktiivi ettepaneku kohaselt laieneb kaitse usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tõttu toimuva diskrimineerimise eest tööturult sotsiaalse kaitse valdkonda, hõlmates sotsiaalkindlustust, tervishoidu, sotsiaalseid soodustusi, haridust ning kaupade ja teenuste kättesaadavust ja nendega varustamist; arvestades, et nõukogu ei ole selle direktiivi ettepaneku kohta seniajani oma seisukohta vastu võtnud;

K.  arvestades, et kuigi komisjoni hiljutine teatis „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ on hea lähtepunkt selle valdkonna tulemuslikuks edendamiseks ja reguleerimiseks, tuleb tulevastesse selle valdkonna analüüsidesse ja soovitustesse lisada soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv ja arvestada seal direktiivi sätteid;

L.  arvestades, et direktiivi kogu potentsiaali rakendamine sõltub soolise aspekti tõhusast ja järjepidevast arvesse võtmisest nendes asjaomastes sektorites, mille kohta direktiiv kehtib;

M.  arvestades, et Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikul on ülimalt tähtis osa võrdset kohtlemist käsitlevate õigusnormide rakendamise soodustamisel ning võrdõiguslikkust edendavate liikmesriikide asutuste omavahelise koostöö koordineerimisel ja heade tavade levitamisel kogu ELis;

Üldised kaalutlused

1.  peab murettekitavaks, et direktiivi ei kohaldata ühetaoliselt, vaid liikmesriigiti erinevalt, ning vaatamata selles vallas saavutatud edusammudele on direktiivi rakendamisel endiselt probleeme ja puudusi, mis mõnes liikmesriigis ja teatavates valdkondades on vaja viivitamata lahendada; kutsub komisjoni üles panema liikmesriikidega peetavas dialoogis erilist rõhku direktiivi rakendamisel veel täheldatavate lünkade kõrvaldamisele; rõhutab, et liikmesriikidel on otsustav osa ELi õigusaktide ja meetmete rakendamisel, ning leiab, et direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks oleks vajalik piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tugevam toetus ning koostöö kodanikuühiskonnaga, lisaks peaksid liikmesriigid andma suuniseid tööstussektorile;

2.  märgib, et pärast esimest, 2009. aastal avaldatud aruannet direktiivi kohaldamise kohta esitas komisjon uue sellekohase aruande pika viivitusega;

3.  märgib, et kuigi komisjoni aruandes väidetakse, et direktiivi mitme sätte rakendamise kohta ei ole märku antud konkreetsetest probleemidest, põhineb see väide väga väikesel hulgal teatavaks saanud diskrimineerimisjuhtumitel ning üldiselt on selle kohta väga vähe teavet ning selles osas on andmete kogumine liikmesriigiti väga erinev;

4.  rõhutab, et üks probleem, mida täheldatakse mitmes liikmesriigis, on poliitikakujundajate, teenuseosutajate ja kodanike endi vähene teadlikkus direktiivis sätestatud kodanike õigustest ja kaitsemeetmetest; juhib tähelepanu sellele, et kuna direktiivi ja selle sätteid üldiselt halvasti tuntakse ja teatakse, võib tulemuseks olla soolise diskrimineerimise kohta esitatavate kaebuste vähenemine; kutsub liikmesriike, komisjoni ja asjaomaseid huvirühmi üles – võimaluse korral koostöös tarbijakaitseorganisatsioonidega – suurendama teadlikkust direktiivi sätetest, et tähtsustada ja edendada võrdset kohtlemist kaupade ja teenustega seoses;

5.  märgib, et üksnes mõni liikmesriik on andnud teada positiivset erikohtlemist käsitlevatest erisätetest; kutsub liikmesriike üles paremini arvesse võtma ja edendama positiivse erikohtlemise sätteid, kuna need rajanevad õiguspärastel eesmärkidel ja nende abil püütakse soolist ebavõrdsust tõkestada või hüvitada;

Kindlustus-, pangandus- ja finantssektor

6.  peab tervitatavaks, et liikmesriigid on oma õigusaktides rakendanud otsust kohtuasjas Test-Achats, ning et siseriiklikke õigusakte on muudetud õiguslikult siduvalt; juhib tähelepanu, et veel on probleeme seoses siseriiklike õigusaktide vastavusega nimetatud kohtuotsusele, näiteks ravikindlustusskeemide osas, samuti raseduse ja sünnituse tõttu toimuva diskrimineerimisega;

7.  rõhutab, et nimetatud kohtuotsusel, millega keelatakse soopõhised kindlustusmatemaatilised tegurid kindlustuslepingutes ning tehakse erakindlustusskeemides, sealhulgas pensionide puhul, kohustuslikuks meeste ja naiste ühtsed kindlustusmaksed ja hüvitised, on tasakaalustav mõju; märgib, et kohtuotsus kehtib küll üksnes erakindlustusskeemide kohta, kuid pensionide puhul on otsuses sisalduv ühtsete maksete ja hüvitiste nõue hea tava, mis aitab vähendada soolist pensionilõhet; tunnustab mõne liikmesriigi otsust laiendada kohtuotsuse kohaldamisala muud liiki kindlustustele ja pensionidele, sealhulgas tööandjapensioniskeemidele, et tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus selles vallas; soovitab teistel liikmesriikidel võimaluse korral seda eeskuju järgida;

8.  on seisukohal, et ülimalt tähtis on tagada kohtuotsuse nõuetekohane ja täielik rakendamine; kutsub komisjoni üles kontrollima perioodiliste aruannete abil kohtuotsuse nõuete täitmist liikmesriikides, et tagada kõigi puuduste kõrvaldamine;

9.  rõhutab, et direktiivis keelatakse selgesõnaliselt raseduse ja sünnituse kasutamine vahetegemise võimalusena kindlustusteenuste ja nendega seotud finantsteenuste maksete arvutamisel; kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid pingutusi rasedate naiste õiguste ja heaolu kaitsmiseks ja selguse suurendamiseks selles valdkonnas, et kaitsta naisi rasedusega seotud liigsete kulude eest, kuna naised ei tohiks ainuüksi raseduse tõttu kanda suuremaid kulusid, ning tõsta teenuseosutajate teadlikkust rasedatele võimaldatava erikaitse küsimustest; rõhutab, et eelkõige on vaja tagada, et üleminekuaegadega eri tüüpi kindlustuste, eriti ravikindlustuse puhul ei kahjustaks rasedate õigusi võrdsele kohtlemisele kogu raseduse vältel;

10.  kordab, et inimese õigus mitte olla sooliselt diskrimineeritud võib hõlmata õigust mitte olla diskrimineeritud soo korrigeerimise tõttu(8), ja kutsub komisjoni üles tagama, et naised ja mehed oleksid kaitstud neil põhjustel diskrimineerimise eest; rõhutab, et direktiiv võimaldab sellega seoses kaitset ja liikmesriigid saavad seda oma õigusnormides täiendada ja täpsustada; märgib sellega seoses, et 13 liikmesriiki ei ole veel vastu võtnud otseseid õigusnorme, mis kaitseksid transsoolisi inimesi, keda jätkuvalt diskrimineeritakse kaupade ja teenustega varustamisel ning kaupade ja teenuste kättesaadavaks tegemisel, ning rõhutab, et sellekohaste õigusnormide vastuvõtmine võib aidata tõsta teadlikkust mittediskrimineerimise põhimõttest; palub komisjonil jälgida nimetatud põhjustel diskrimineerimist oma edaspidistes aruannetes direktiivi rakendamise kohta;

11.  peab taunitavaks diskrimineerivate tavade püsimist naiste kohtlemisel ning raseduse, lapse saamise kavade ja sünnitamisega seotud diskrimineerimist, mis puudutab kindlustus- ja pangandussektoris osutatavate teenuste kättesaadavust;

12.  täheldab, et naisettevõtjate keerukam juurdepääs rahastamisele võib tuleneda osaliselt sellest, et neil on raskem koguda piisavat krediidiajalugu ja juhtimiskogemust; kutsub liikmesriike üles tegema finantssektoriga koostööd, et tagada meeste ja naiste võrdsus kapitalile juurdepääsul vabakutseliste ja VKEde puhul; kutsub neid üles kaaluma võimalusi viia soolise võrdõiguslikkuse mõõde sisse laenude andmise kohta käiva aruandluse struktuuridesse, riskiprofiilide, investeerimisvolituste ja personalistruktuuri kohandamisse ning finantstoodetesse; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et võtta tõhusaid meetmeid koos konkreetsete näidetega tagamaks, et kõik saavad täiel määral ja nõuetekohaselt kasutada direktiivi kui tõhusat vahendit, mille abil kaitsta nende õigust võrdsele kohtlemisele kõikidele kaupadele ja teenustele juurdepääsul;

13.  nõuab naisettevõtlusele terviklikku lähenemist, mille eesmärk on innustada ja toetada naisi karjääri loomisel ettevõtluse valdkonnas, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja ärivõimalustele ning luues keskkonna, mis võimaldab naistel oma potentsiaali kasutada ja saada edukaks ettevõtjaks, tagades muu hulgas töö- ja eraelu ühitamise, juurdepääsu lapsehoiuteenustele ning vajadustele vastava koolituse;

Transpordisektor ja avalik ruum

14.  märgib, et kuigi ahistamise, sh seksuaalse ja soopõhise ahistamise keeld on kehtestatud liikmesriikide õigusaktidega, kogevad naised, transinimesed ja intersoolised inimesed jätkuvalt süstemaatilist ja sagedast ahistamist transpordivahendites, ning eksisteerib püsiv vajadus tõhustada ennetavaid meetmeid, sh suurendada teenuseosutajate teadlikkust;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada selles valdkonnas parimate tavade vahetamist; nõuab keskendumist sellistele ennetavatele meetmetele, mis on kooskõlas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttega, nagu soovitatakse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis (Istanbuli konventsioon), mis ei piira naiste vabadusi ja mis keskenduvad esmajärjekorras pigem võimalikele õigusrikkujatele, mitte naiste kui potentsiaalsete ohvrite käitumise muutmisele; märgib, et Istanbuli konventsioonis sätestatakse: „naiste ja meeste de jure ja de facto võrdõiguslikkuse saavutamisel on oluline roll naistevastase vägivalla ennetamisel“, ning kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles järgima seda terviklikku strateegiat nende poliitikas, mille eesmärk on kaotada naistevastane vägivald, sealhulgas direktiiviga kehtestatud ahistamisvastaste sätete rakendamise abil; kutsub üles liikmesriike, kes ei ole veel seda teinud, ratifitseerima Istanbuli konventsiooni, ning palub komisjonil ja nõukogul jätkata ELi konventsiooniga ühinemist;

16.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et lapsevanemad ja -hoidjad seisavad endiselt silmitsi füüsiliste juurdepääsutõkete ja muude takistustega, näiteks ebapiisava juurdepääsuga mähkimislaudadele teenuseosutajate ruumides; toonitab vajadust kaitsta nii emade kui ka isade õigusi kasutada võrdseid võimalusi, viibides koos oma lastega teenuseosutajate ruumides; juhib tähelepanu sellele, et nii naiste kui ka meeste võrdne kohtlemine väikeste laste vanemate ja hooldajatena teenuste kättesaadavuse ja kasutamise puhul on soolise võrdõiguslikkuse jaoks üldiselt äärmiselt oluline, kuna see edendab laste eest hoolitsemise vastutuse võrdset jagamist naiste ja meeste vahel; kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama teenuseosutajate seas teadlikkust vajadusest teha nende ruumides kättesaadavaks võrdsed ja turvalised võimalused mõlemale vanemale;

17.  märgib ühtlasi, et hooldajatel, kelleks on enamasti naised, on spetsiifilised juurdepääsunõuded, ja kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma kõiki tõkkeid ja piiranguid, millega puutuvad kokku naised kui põhilised avalike transporditeenuste kasutajad ja hooldajad üldiselt, kooskõlas Pariisis 2014. aastal toimunud viienda konverentsi „Women’s Issues in Transportation“ järeldustega; rõhutab, et vaatamata selles valdkonnas läbiviidud teadusuuringutele on vähe tähelepanu pööratud soospetsiifilise poliitika väljatöötamisele transpordisektoris; märgib, et sootundliku vaatenurga lõimimine transpordivahendite ja muu avaliku ruumi kavandamise ja struktureerimise varajases etapis ning järjepidev soolise mõju hindamine kujutab endast head ja kulutõhusat tava füüsiliste tõkete kaotamiseks, mis kahjustavad väikelaste vanemate ja hooldajate võrdset juurdepääsu;

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikides püsib jätkuvalt probleem seoses naiste diskrimineerimisega emaduse või raseduse, sealhulgas rinnaga toitmise tõttu teenuseosutajate ruumides; on seisukohal, et direktiiviga tagatud naiste kaitset sünnituspuhkuse ja raseduse ajal (k.a rinnaga toitmine) tuleks tugevdada ja täielikult rakendada liikmesriikide tasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et teenuseosutajad peavad järgima direktiivi juhtpõhimõtteid ja direktiivi üle võtnud siseriiklikke õigusnorme;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ühistranspordisõidukid ja -taristu oleksid võrdselt juurdepääsetavad ja kohandatud nii naistele kui ka meestele, ja seda mitte ainult lõppkasutajate ja reisijatena, vaid ka valdkonna töötajatena;

20.  palub komisjonil hinnata lennufirmade eeskirju rasedate pardalelubamise ja neile reisi kestel abi pakkumise kohta ning võtta meetmeid, et lennufirmad tagaksid selles valdkonnas ühtlustatud lähenemise;

21.  palub nõukogul heaks kiita parlamendi seisukoht reisijate õiguste määruse kohta seoses lennujaama pagasikäitlejate kohustusega tagastada lapsevankrid reisijatele kohe pärast lennukist väljumist või pakkuda alternatiivseid liikumisvahendeid, et reisija ei tarvitseks last läbi kogu lennujaama süles kanda, kuni ta pagasi väljastamise alale jõuab;

22.  on seisukohal, et emadust toetavate teenuste võrgustiku, eelkõige lastesõimede ning koolieelsete ja koolijärgsete teenuste pakkumine on hädavajalik, et tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte tegelik rakendamine kaupade ja teenuste kättesaadavusel; on seisukohal, et selline võrgustik peaks hõlmama niisugusel tasemel avalikke teenuseid, mis vastab elanikkonna vajadustele;

23.  märgib, et meditsiinitoodetele ja -teenustele juurdepääsul täheldatakse endiselt diskrimineerimist ja ebavõrdsust, mis rõhutab vajadust parandada juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele tasuta tervishoiuteenustele;

Jagamismajandus

24.  toonitab direktiivi uusi potentsiaalseid kohaldamisvaldkondi, eelkõige seoses teatavate teenuste ja sektorite digitaliseerimisega ning jagamismajanduse vormide laialdase levikuga, mis on muutnud kaupade ja teenuste kättesaadavust ja pakkumist, märkides samas, et direktiiv on digitaalvaldkonnas jätkuvalt kohaldatav; osutab asjaolule, et hiljuti avaldatud komisjoni teatis „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ peaks olema esimene samm selle sektori tulemusliku edendamise ja reguleerimise suunas, ning et komisjon peaks järgmistes etappides integreerima soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise põhimõtted ja kajastama direktiivi sätteid, et tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning vältida tõhusalt ahistamist jagamismajanduse raames pakutavate teenuste puhul ja tagada piisav ohutus;

25.  märgib, et ahistamine kujutab endast jagamismajanduse teenuste valdkonnas erilist väljakutset soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, et kuigi nulltolerantsi poliitika ahistamise suhtes, mis on kasutusel paljudel platvormidel, on hea tava ja seda tuleb sektoris veelgi tugevdada, peavad asjaomased platvormid seadma esmatähtsaks ahistamise ennetamist ning uurima võimalusi selge korra loomiseks, mis aitaks kasutajatel ahistamisjuhtudest teatada; rõhutab vajadust selgitada kaupade ja teenuste pakkujate vastutusega (k.a kolmandate isikute poolse ahistamise korral) ning veebiplatvormide ühendamisega seotud sätteid direktiivi alusel;

26.  on seisukohal, et avalikult kättesaadavad jagamismajanduse teenused, mida pakutakse kasumi teenimiseks, kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ning peaksid seetõttu olema kooskõlas naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega;

27.  märgib sellega seoses, et digitaalvaldkonnas ei tähenda kasum tingimata raha ning et vastutasuna kaupade ja teenuste eest kasutatakse üha enam andmeid;

28.  kutsub komisjoni üles oma tulevastes direktiivi kohaldamise aruannetes pöörama tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimisele jagamismajanduses ning avaldama heade tavade kindlakstegemiseks konkreetseid suuniseid, et kindlustada naiste ja meeste võrdne kohtlemine jagamismajanduse raames pakutavate teenuste osutamisel;

Diferentseeritud kohtlemine

29.  juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivi rakendamisel on suureks probleemiks osutunud artikli 4 lõike 5 kohaldamine, mis moodustab suurima osa liikmesriikide võrdõiguslikkust edendavatele asutustele esitatud kaebustest, mis puudutavad peamiselt vabaaja- ja meelelahutussektorit;

30.  toonitab, et kuigi direktiivi artikli 4 lõike 5 kohaldamise tingimused on mitmeti mõistetavad, on nimetatud erandi eesmärk luua tingimused meeste ja naiste võrdõiguslikkuse jätkuvaks edendamiseks kaupade ja teenuste pakkumisel;

31.  märgib, et esineb erinevaid tavasid, nt juhtudel, kui teenuseid pakutakse ainult ühe soo esindajatele või kui sama teenuse osutamisel kohaldatakse diferentseeritud hinnapoliitikat; rõhutab, et erineva kohtlemise juhtumeid tuleks hinnata individuaalselt, lähtudes sellest, kas see on põhjendatav õiguspärase eesmärgiga, nagu on sätestatud direktiivis;

32.  soovitab soolise võrdõiguslikkusega tegelevatel asutustel ja tarbijakaitseorganisatsioonidel suurendada teadlikkust diferentseeritud kohtlemise piirangutest ja tingimustest teenuseosutajate seas ning tugevdada teadlikkust võrdse kohtlemisega seotud õigustest teenuse kasutajate seas, sest sageli teatatakse, et kasutajad ei tunne kaupade ja teenuste valdkonnas kohaldatavaid sätteid;

33.  on seisukohal, et artikli 4 lõike 5 põhjal võetavate positiivsete meetmete suhteline nappus liikmesriikides kujutab endast puudust käesoleva direktiivi rakendamisel; nõuab, et edendataks õiguspärasel eesmärgil põhinevaid positiivseid meetmeid, mille puhul on otsene seos eeliskohtlemise ja välditava või kõrvaldatava ebasoodsa olukorra vahel, nt soolise vägivalla all kannatanute kaitsmine ainult ühele sugupoolele mõeldud varjupaikades;

34.  kordab oma üleskutset nõukogule kaaluda kõiki võimalusi tagamaks, et kavandatav võrdse kohtlemise direktiiv võetaks vastu viivitamatult, millega tagataks igakülgne kaitse diskrimineerimise eest soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu võrdsetel alustel;

Soovitused direktiivi kohaldamise tõhustamiseks

35.  palub komisjonil seada esikohale ülevõtmisega seotud küsimuste lahendamise asjaomaste liikmesriikidega konkreetsete meetmete abil ning toetada neid direktiivi järjepidevamal rakendamisel;

36.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi võrdõiguslikkusega tegelevad asutused etendavad äärmiselt olulist rolli selle jälgimisel ja tagamisel, et direktiivist tulenevad õigused on riigi tasandil täiel määral kasutatavad, erinevad neile antud pädevused seoses kaupade pakkumise ja nende kättesaadavusega ning tõhusus kindlaksmääratud eesmärkide täitmisel; kutsub liikmesriike üles tagama piisava pädevuse ja sõltumatuse vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ja siseriikliku õiguse normidele ning riiklikele võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele piisavalt vahendeid, et nad saaksid täita oma peamisi ülesandeid tulemuslikult, mis hõlmab diskrimineerimise all kannatanutele sõltumatu abi osutamist kaebuste esitamise korral, diskrimineerimist käsitlevate sõltumatute uurimiste korraldamist, sõltumatute aruannete ja soovituste avaldamist, teadlikkuse suurendamist direktiivist ning soorollide stereotüüpide kahtluse alla seadmist seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega; täheldab, et võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaid riiklikke asutusi tuleks nende ülesannete sõltumatul ja tõhusal täitmisel seoses võrdse kohtlemise edendamise, järelevalve ja toetamisega piisavalt toetada;

37.  kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutustega selle kontrollimisel, kas kõikides liikmesriikides on täidetud nende pädevusi käsitlevad sätted, ning toetama süstemaatiliselt peamiste probleemide kindlakstegemist ja parimate tavade jagamist; palub komisjonil koguda parimaid tavasid ja teha need liikmesriikidele kättesaadavaks, et pakkuda vajalikke vahendeid, mis toetavad positiivseid meetmeid ja tagavad vastavate sätete parema rakendamise riigi tasandil;

38.  juhib tähelepanu sellele, et diskrimineerimise ohvrite jaoks õiguskaitse kättesaadavust saaks parandada, kui anda sõltumatutele võrdõiguslikkuse edendamise asutustele volitused pakkuda abi, sealhulgas tasuta õigusabi, ja õiguse esindada isikuid väidetava diskrimineerimisjuhu korral;

39.  kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult liikmesriikide kaebusi lahendavate asutuste tõhusust ja menetlusi seoses direktiivi rakendamisega ning tagama, et kehtestatud on läbipaistvad ja tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid, sealhulgas hoiatavad karistused;

40.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja võrdõiguslikkust edendavaid asutusi võimaluse korral koostöös tarbijakaitse organisatsioonidega üles suurendama teadlikkust direktiivi sätetest nii teenuseosutajate kui ka kasutajate seas, et viia selles valdkonnas ellu võrdse kohtlemise põhimõtet ning vähendada juhtumite arvu, kus direktiivi sätete rikkumisest teada ei anta;

41.  kutsub komisjoni üles – arvestades püsivaid puudusi direktiivi praktilisel kohaldamisel – paluma, et Euroopa õigusekspertide võrgustik käivitaks koostöös soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutustega ulatusliku uuringu, võttes samuti arvesse soolise ebavõrdsuse valdkondadevahelisi vorme ja mitmekordse diskrimineerimise põhjusi, mis hõlmavad mitmesuguseid haavatavaid sotsiaalseid rühmi, jätkama oma järelevalvetegevust ning toetama ja julgustama liikmesriike andmete kogumisel ja esitamisel, et ära kasutada direktiivi täit potentsiaali; palub liikmesriikidel parandada laiaulatuslike, võrreldavate konkreetsete andmete kogumist ahistamise ja seksuaalse ahistamise kohta kaupade ja teenuste võrdse kättesaadavuse valdkonnas, et eristada diskrimineerimise põhjusi, ja innustab sellega seoses tegema tõhustatud koostööd asjaomaste institutsioonidega; palub komisjonil luua asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktika avalik andmebaas seoses meeste ja naiste võrdse kohtlemisega, mille abil oleks võimalik suurendada teadlikkust selle valdkonna õigusnormide kohaldamisest;

42.  märgib, et reklaamindus on seotud kaupade ja teenuste valdkonnaga, mida esitletakse tarbijaile valdavalt reklaami kaudu; rõhutab, kui tähtis on reklaam sooliste stereotüüpide ja naiste diskrimineeriva kujutamise loomises, säilitamises ja arengus; palub seepärast komisjonil viia läbi uuring soolise võrdõiguslikkuse kohta reklaaminduses ning uurida vajadust ja võimalusi tõhustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist reklaami valdkonnas ning edendada selle valdkonna parimaid tavasid; tunneb heameelt naiste ja meeste võrdõiguslikkust meedias käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja suuniste üle ning palub liikmesriikidel vajaduse korral neid sätteid tugevdada, et tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine;

43.  kutsub liikmesriike üles toetama dialoogi asjakohaste huvirühmadega, kellel on õigustatud huvi kaasa aidata võitlusele soolise diskrimineerimise vastu seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega;

44.  palub liikmesriikidel ja komisjonil integreerida valdkonnapõhine soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise strateegia direktiivi rakendamise tõhustamisse;

45.  palub, et komisjon kooskõlastaks paremini direktiivi nõudeid muude soolise võrdõiguslikkuse direktiividega, kui ta teostab seoses direktiivi rakendamisega liikmesriikide üle järelevalvet ja neid toetab;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(2) ELT C 11, 13.1.2012, lk 1.
(3) ELT C 130, 30.4.2011, lk 4.
(4) PE 593.787.
(5) ECLI:EU:C:1996:170. Vaata samuti nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, täiendus menetluse tulemusele ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ST 15622/04 ADD 1).
(6) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0007.
(8) Nõukogu ja komisjoni ühisavaldus; täiendus menetluse tulemusele ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.


ELi vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks
PDF 285kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi vahendite kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks (2016/2144(INI))
P8_TA(2017)0075A8-0033/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni(2) soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamine/muutmine – Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ (COM(2016)0603),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Programmi „Horisont 2020“ 2014. aasta järelevalve aruanne“ (SWD(2016)0123),

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti, mis käsitleb programmide tegevuskulude eelarvestust Euroopa Liidu 2017. eelarveaasta üldeelarve projektiks (COM(2016)0300),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna D 2015. aastal avaldatud uuringut „ELi eelarvevahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks“ ja poliitikaosakonna C 2016. aastal avaldatud järeluuringut, mis käsitleb vahendite kasutamist soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks osas liikmesriikides,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös(6),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu aruannet soopõhise eelarvestamise kohta: soopõhise eelarvestamise ekspertgrupi lõpparuanne – Strasbourg 2015,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8‑0033/2017),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiväärtus, mis on sätestatud aluslepingutes; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte, märkides et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

B.  arvestades, et ÜRO 17 säästva arengu eesmärkide hulgas, mis tuleb saavutada aastaks 2030, on eesmärk nr 5 sooline võrdõiguslikkus, mis puudutab kõiki 17 eesmärki;

C.  arvestades, et komisjoni 2015. aasta detsembris avaldatud dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ rõhutatakse ELi rahastamise otsustavat rolli soolise võrdõiguslikkuse toetamisel; arvestades, et üheski ELi institutsioonis ei ole sooteadlikku eelarvestamist järjepidevalt kohaldatud;

D.  arvestades, et kulusid ja tulusid käsitlevad otsused mõjutavad naisi ja mehi erinevalt;

E.  arvestades, et oma 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(7) toetab parlament soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikku arvessevõtmist;

F.  arvestades, et sooküsimusi käsitletakse tavaliselt rohkem nn pehmetes poliitikavaldkondades, nagu inimressursside arendamine, kui nn kõvades valdkondades, nagu taristu ja IKT, mis saavad rohkem rahalist toetust;

G.  arvestades, et töö- ja eraelu tasakaalustamiseks tuleb tagada hooldusega seotud puhkuse hästi läbimõeldud süsteem ning kvaliteetsed, taskukohased ja kättesaadavad riiklikud hoiu- ja hooldusasutused, ning arvestades, et nende asutuste kulud tuleb arvestada taristuinvesteeringute hulka; arvestades, et need kaks tegurit on naiste tööturul osalemise, juhtivatel ametikohtadel töötamise ning teadus- ja uurimistegevuses osalemise ja seega ka soolise võrdõiguslikkuse eeltingimuseks;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis nõutakse, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavatesse iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritaks vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid, võttes arvesse seda, kuidas liidu üldine finantsraamistik aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse paranemisele ning tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise; arvestades, et sellest hoolimata on vaja suurendada kindlat pühendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, kuna praeguste poliitikameetmete rakendamine on olnud minimaalne ning sooküsimustele on eraldatud ebapiisavalt eelarvevahendeid;

I.  arvestades, et alates 2008. aasta kriisist on soolise võrdõiguslikkuse tähtsuse vähenemine avalikus arutelus ja poliitilises tegevuses olnud ilmne nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et kriisist tingitud eelarve konsolideerimise ja eelarvepiirangute tõttu vähenevad tõenäoliselt soolise võrdõiguslikkuse strateegiate ja sellega tegelevate asutuste jaoks kättesaadavad vahendid veelgi;

J.  arvestades, et ELis valitseva usalduskriisi ajal peaks kõigi Euroopa Liidu institutsioonide jaoks olema prioriteet rahaliste vahendite kasutamise täielik läbipaistvus ning see on küsimus, mida nad ei tohi ignoreerida;

K.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) avaldatud 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt ollakse Euroopas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamisest ikka veel kaugel;

L.  arvestades, et üks soolise võrdõiguslikkuse kõige olulisemaid näitajaid on võrdne töötasu; arvestades siiski, et ELi jõupingutused ja nende tulemused naiste osakaalu suurendamiseks tööturul ning naiste ja meeste võrdse majandusliku iseseisvuse suurendamiseks, edendades naiste ja meeste võrdsust otsuste tegemises, võideldes soolise vägivalla vastu ja toetades ohvreid, samuti edendades soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi kogu maailmas, on sama olulised;

M.  arvestades ÜRO Pekingi 1995. aasta tegevusprogrammi, milles kutsuti üles kasutama eelarveprotsessis sootundlikku lähenemisviisi;

Üldised märkused

1.  väljendab heameelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohase soolise võrdõiguslikkuse kavandatava süvalaiendamise kui ELi eelarve valdkonnaülese poliitikaeesmärgi üle ELi fondides ja programmides;

2.  peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et ELi kõrgetasemelist poliitilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suhtes ei ole veel ELi poliitikavaldkondade eelarveeraldistes ja kulusid käsitlevates otsustes sooteadliku eelarvestamise metoodika osana täielikult kajastatud;

3.  märgib, et sooteadlik eelarvestamine on osa üldisest soolise võrdõiguslikkuse strateegiast, ning rõhutab seetõttu, et on põhjapaneva tähtsusega, et ELi institutsioonid pühenduksid sellele valdkonnale; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2016–2020 ei võetud vastu, ning, korrates nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta, kutsub komisjoni üles andma soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019 võetud strateegilisele kohustusele suuremat kaalu, võttes selle vastu teatisena;

4.  rõhutab eelarve koostamisse kaasatud struktuuride ja protsesside olulisust ning vajadust muuta neid, mille puhul on tõestatud, et need toetavad või edendavad tahtmatult soolist ebavõrdsust;

5.  märgib, et teadlikkuse suurendamine ja koolitus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja sooteadliku eelarvestamise kohta on vajalikud selleks, et töötada välja sootundlikud struktuurid ja menetlused;

6.  märgib, et mõned ELi programmid (nt Euroopa Sotsiaalfond, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse 2014.–2020. aasta programm, programm „Horisont 2020“, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020) (IPA II), humanitaarabi valdkonnas arengukoostöö rahastamisvahend ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) hõlmavad konkreetseid soolise võrdõiguslikkusega seotud meetmeid, samas kui teised (nt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond) sisaldavad viiteid soolise võrdõiguslikkuse üldpõhimõtetele, kuid vaid vähestes programmides on määratud tegelikult kindlaks selged eesmärgid ja sihtotstarbelised vahendid või nähtud ette süsteemne rakendamine ja järelevalve;

7.  taunib asjaolu, et mitmed programmid sisaldavad soolise võrdõiguslikkust vaid horisontaalse eesmärgina, mis üksnes ei vähenda toetust soopõhistele meetmetele, vaid muudab ka peaaegu võimatuks hinnata summasid, mis on eraldatud sooküsimustele(8);

8.  taunib, et enamikul ELi rahastatavatest programmidest puuduvad konkreetsed sihipärased meetmed koos spetsiaalsete eelarveeraldistega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; märgib, et soolist võrdõiguslikkust tuleks tunnustada poliitilise eesmärgina ELi eelarve jaotistes ja seda tehes tuleks täpsustada üksikute poliitikaeesmärkide ja tegevuste jaoks eraldatavad summad, et need oleksid läbipaistvamad ega varjutaks soolise võrdõiguslikkuse eesmärke; on seisukohal, et eelarvekontrolli ülesanded peaksid viitama sellele, mil määral ELi eelarve ja selle rakendamine soodustab või takistab võrdõiguslikkuse poliitikat;

9.  peab kahetsusväärseks, et nii ELi kui ka riiklikud ametiasutused kasutavad meetmete kavandamisel ja nende rakendamisel harva soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendeid, nagu soolised näitajad, soolise mõju hindamine ja sooteadlik eelarvestamine; peab kahetsusväärseks praegust põhjalike sooliste näitajate ja sooliselt eristatud andmete puudumist, ning rõhutab asjaolu, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks koguma sooliseid näitajaid ning sooliselt eristatud andmeid, et oleks võimalik koostada ülevaade ELi poliitikameetmete mõjust soolisele võrdõiguslikkusele ning saavutada sellega seotud õige finantsiline ja eelarveline usaldusväärsus; rõhutab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi põhjapanevat rolli selles, et kaotada lõhe statistikute ja poliitikakujundajate vahelises koostöös, et tõsta teadlikkust probleemidest, mis kaasnevad tundlike andmete kogumisega; kordab seetõttu oma nõudmist, et soolise võrdõiguslikkuse näitajaid ja statistikat tuleks edasi arendada, et oleks võimalik hinnata ELi eelarvet soolisest perspektiivist ning jälgida sooteadlikku eelarvestamist;

10.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud ühisdeklaratsioonile soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ei ole selles valdkonnas märkimisväärset edu saavutatud;

11.  peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) põhjal ei ole koostatud selget soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, millel oleksid konkreetsed eesmärgid, sihid ja vahendid;

12.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni 2016. aasta septembris avaldatud teatises mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kohta ei osutata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele;

13.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ja selle integreerimist Euroopa poolaastasse;

14.  rõhutab, et läbipaistvus ja teabe kättesaadavus tegelike saavutuste kohta soolise võrdõiguslikkuse alal, mitte ainult rakendamise kohta, peaks olema Euroopa Liidu tegelik prioriteet;

15.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise sätete vastuvõtmist ka sellistes valdkondades, mida ei peeta otseselt seotuks soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga, nagu IKT, transport, ettevõtluse ja investeeringute toetamine või kliimamuutused;

16.  on seisukohal, et eelarvemenetluse kõikidesse etappidesse peaks olema kaasatud välisekspertide ja -organisatsioonide võrgustik, et suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku kvaliteeti, eriti kui see puudutab sooteadlikku eelarvestamist arvestava lähenemisviisi kohaldamist;

ELi vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööhõives, sotsiaalküsimustes ja kaasamises Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on kõige olulisem rahalise toetuse vahend soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamiseks ELis, eriti Euroopa Sotsiaalfond, mille eesmärk on soodustada naiste täielikku integreerimist tööturule; rõhutab, et määruse (EL) nr 1304/2013 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kohustuslik osa Euroopa Sotsiaalfondi raames rahastatavate programmide ja projektide kõigis etappides, sealhulgas ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises;

18.  rõhutab avalike teenuste olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama selle nimel, et saavutada Barcelona eesmärgid, et kõigil oleks võimalik töö- ja eraelu ühitada, samuti kasutama asjakohaseid vahendeid ja stiimuleid, sh Euroopa fonde, nagu Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, et tagada lastele ja muudele ülalpeetavatele, sealhulgas ülalpeetavatele eakatele ja puudega pereliikmetele kvaliteetsete, taskukohaste ja kättesaadavate hooldusteenuste jaoks vajaliku sotsiaalse taristu rahastamine; märgib, et see aitab parandada naiste osalemist tööturul ja nende majanduslikku sõltumatust;

19.  peab kahetsusväärseks, et naised on endiselt sunnitud taluma ebavõrdsust töökohal, mida näitab näiteks nende madalam tööhõives osalemise määr, palgalõhe, ebatüüpilise või osalise tööajaga töötamise suurem määr, kehvemad pensioniõigused, karjäärialane segregatsioon ja halvemad edasiliikumise võimalused; rõhutab Euroopa Sotsiaalfondi tähtsust rahastamisvõimaluste pakkumisel, et võidelda diskrimineerimisega ja edendada soolist võrdõiguslikkust töökohal;

20.  märgib, et traditsioonilise lähenemise kohaselt ei võeta sotsiaalhüvitiste maksmisel arvesse tasustamata tööd, nagu laste ja eakate eest hoolitsemine;

21.  märgib, et komisjoni talituste töödokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019” kohaselt kulutatakse aastatel 2014–2020 umbes 5,85 miljardit eurot soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmetele, kusjuures 1,6 % sellest Euroopa Sotsiaalfondi konkreetse investeerimisprioriteedi „Meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine“ raames;

22.  märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega tuleks jätkuvalt toetada investeeringuid lapsehoidu, eakate eest hoolitsemisesse ja muusse avaliku ja erasektori sotsiaalsesse taristusse, et edendada muu hulgas töö- ja eraelu paremat tasakaalustamist;

23.  rõhutab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) olulist rolli, et tagada vajalikud rahalised vahendid, millega toetada avalikke teenuseid ja sotsiaalset taristut maapiirkondades ning edendada juurdepääsu maale ja investeerimist naiste heaks;

24.  kutsub komisjoni üles pakkuma välja uusi sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on soodustada naiste osalemist tööturul, näiteks konkreetse programmi, mida rahastatakse EAFRDi abil, et toetada naiste ettevõtlust;

25.  kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames valdkonnaüleseid rahastamisvõimalusi, et toetada soolist võrdõiguslikkust edendavaid projekte; rõhutab, kui tähtis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames kasutatav partnerluse põhimõte, mis aitab positiivselt kaasa soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kohalikul tasandil;

26.  tuletab meelde, kui oluline on nõue lisada rakenduskavade järelevalvesse ja hindamisse sooliselt eristatud näitajad, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1303/2013 (millega nähakse ette ühissätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta), et vältida soolise võrdõiguslikkuse tähtsuse vähenemist rakendamisetapis;

27.  taunib asjaolu, et vaatamata püüdlustele luua selles valdkonnas norm, ei ole Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks süsteemset meetodit veel kehtestatud ega algatatud üldise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiaga seotud sihipäraseid meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada vajaduse korral soolise võrdõiguslikkuse hindamise vahendeid ja jälgida järjepidevalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist;

28.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul kohaldatakse eeltingimusi soolise võrdõiguslikkuse osas, milles nõutakse asjaomaste töötajate koolituse korraldamist ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest vastutavate asutuste kaasamist kavade ettevalmistamise ja rakendamise käigus; palub komisjonil tagada selle nõude täitmine; nõuab liikmesriikide olemasolevate alaliste soolise võrdõiguslikkuse asutuste tõhusat kasutamist; väljendab sellega seoses suurt heameelt riikide selliste parimate tavade üle nagu soolise võrdõiguslikkuse praktilise süvalaiendamise Euroopa võrgustik (GenderCop) Rootsis; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid võrdõiguslikkuse asutuste sõltumatuse, tulemuslikkuse, piisavad volitused ja vahendid, et võimaldada neil täita oma põhiülesandeid;

29.  rõhutab, kui oluline on pöörata eritähelepanu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide meetmetele, millega toetatakse investeeringuid haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja lapsehoiuteenustesse, ja seada need esikohale, sest nende teenuste riiklikke, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahendeid kärbitakse, ning see suurendaks töökohtade arvu;

30.  soovitab suurendada mitmeaastase finantsraamistiku rahaeraldisi sotsiaalsele taristule ning laste ja eakate hooldusteenustele;

ELi vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse valdkonnas õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse 2014.–2020. aasta programmi kaudu

31.  peab kahetsusväärseks, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse 2014.–2020. aasta programmi käsitlevatel eelarveridadel ei täpsustata programmi igale eesmärgile eraldatavaid vahendeid, mistõttu on väga raske analüüsida soolisele võrdõiguslikkusele ja naistevastase vägivalla vastu võitlemisele pühendatud kulutusi;

32.  märgib, et komisjoni talituste töödokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019” kohaselt eraldatakse kahele eesmärgile, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega ja naistevastase vägivalla vastu võitlemist käsitleva Daphne programmiga, 35 % õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse 2014.–2020. aasta programmi vahenditest, kusjuures üldeelarve soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse valdkonnas õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse 2014.–2020. aasta programmi kaudu ulatub kokku 439,5 miljoni euroni; juhib tähelepanu sellele, et võrreldes soolise võrdõiguslikkuse eesmärgiga eraldatakse suurem osa vahenditest Daphne programmi eesmärgi saavutamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et Daphne programmil ei ole eraldi eelarverida, kuigi see on praegu üks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi erieesmärkidest; rõhutab, et Daphne programm vajab piisavat rahalist toetust, et säilitada selle nähtavus ja väga edukas toimimine;

33.  rõhutab, et Daphne programmi eesmärgi raames ajavahemikus 2014–2020 esitatud projektikonkursid käsitlevad naiste ja/või laste vastu suunatud vägivalla kõiki vorme; märgib, et enamik vahendeid on ette nähtud kahjulike tavadega seotud vägivalla vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks (39 %) ning soolise vägivalla, koduvägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvrite toetamiseks konkreetsete naistele suunatud tugiteenuste abil (24 %);

34.  märgib, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi raames käsitleti järgmisi prioriteete: naiste ja meeste võrdne majanduslik sõltumatus ning töö- ja eraelu tasakaal (44 % ette nähtud vahenditest); heade tavade edendamine seoses soorollidega ning sooliste stereotüüpide kaotamine hariduses, koolituses ja töökohal (44 %) ja soolise võrdõiguslikkuse teemaliste ELi tasandi võrgustike toetamine (12 %);

35.  rõhutab, et kodanikutunde tugevdamine peaks lisaks õiguste kaitsele ja laiendamisele olema seotud ka heaolu, soolistest stereotüüpidest vaba hariduse ja koolitusega ning juurdepääsuga sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenustele;

36.  taunib siiski Daphne programmi erieesmärgile eraldatud vahendite vähendamist; juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aastal olid Daphne programmi eelarveassigneeringute kulukohustused 18 miljonit eurot, võrreldes 2012. aastaga, mil need olid 19,5 miljonit eurot, ja 2011. aastaga, mil need ületasid 20 miljonit eurot; märgib lisaks, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 2016. aasta tööprogrammis oli eesmärgi saavutamiseks ette nähtud veidi üle 14 miljoni euro;

37.  palub komisjonil iga-aastase tööprogrammi koostamisel järgida rahalise toetuse jaotamisel õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi erieesmärkidega hõlmatud valdkondade vahel asjakohasuse ja õigluse põhimõtet, arvestades juba eelmise programmiperioodi (2007–2013) raames eraldatud vahendite mahtu;

38.  kutsub komisjoni üles suurendama soolise võrdõiguslikkuse teemaliste Euroopa võrgustike toetamist, tugevdades seeläbi rohkem võimalusi vastastikuseks õppeks, eelkõige piirkondlike ametiasutuste seas; märgib eelkõige, et naiste osalemise suurendamiseks otsuste tegemisel on vaja konkreetset tuge;

39.  nõuab suuremat selgust selle suhtes, kuidas täidetakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames vägivalla vastu võitlemise eesmärki; rõhutab, kui tähtis on rohujuure tasandi organisatsioone ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi toetav rahastamine, et tagada tõhus rakendamine; nõuab, et esmatähtsaks peetaks organisatsioone, kes tegelevad vägivalla ennetamise ning kõigi vägivalla vormide ohvrite toetamisega;

40.  tunnistab vajadust tagada toetus olemasolevatele soolist võrdõiguslikkust edendavatele kohalikele ja piirkondlikele algatustele, näiteks Euroopa harta meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus;

41.  palub komisjonil toetada nõuet sooliselt eristatud andmete kogumise kohta selle programmi rakendamisel, sest see on oluline vahend tõhusa sooteadliku eelarvestamise analüüsi jaoks;

ELi vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas programmi „Horisont 2020“ kaudu

42.  toonitab asjaolu, et programmis „Horisont 2020“ (edaspidi „kõnealune programm“) süvalaiendatakse kooskõlas programmi käsitleva määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 16 nõuetega soolist võrdõiguslikkust ja soolist mõõdet teadusuuringutes valdkonnaülese teemana kõigis tööprogrammi eri osades;

43.  juhib tähelepanu kõnealuse programmi kolmele süvalaiendamise eesmärgile, mis on järgmised: edendada võrdseid võimalusi ja soolist tasakaalu projektirühmades; tagada sooline tasakaal otsuste tegemisel ja lõimida sooline mõõde teadusuuringute sisuga;

44.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kõnealuse programmi raames toetatakse teadusasutusi soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamisel; väljendab lisaks heameelt komisjoni ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ühisprojekti üle luua soolise võrdõiguslikkuse kavade jaoks veebipõhine vahend, mis võimaldab välja selgitada parimad tavad ja jagada neid asjaomaste sidusrühmadega;

45.  väljendab heameelt asjaolu üle, et taotlejatel on võimalus hõlmata soolist võrdõiguslikkust käsitlev koolitus ja konkreetsed uuringud toetuskõlblike kuludena oma ettepanekutesse;

46.  väljendab heameelt asjaolu üle, et personali sooline tasakaal on kõnealuse programmi üks hindamiskriteeriume ning et hindajad võtavad ettepaneku hindamisel lisaks muudele asjakohastele aspektidele arvesse soolist analüüsi;

47.  väljendab heameelt konkreetsete näitajate kasutamise üle kõnealuse programmi soolise võrdõiguslikkuse mõõtme rakendamise jälgimiseks ja asjaolu üle, et seoses soolise tasakaaluga programmi „Horisont 2020“ nõuanderühmades oli 2014. aastal naiste osaluse määr 52 %(9);

48.  on seisukohal, et tulemuste hindamiseks on vaja täiendavat läbivaatamist, sealhulgas selliste konkreetsete näitajate põhjal nagu kõnealuse programmi naissoost osalejate ja naissoost projektikoordinaatorite protsent, ning esitada vajaduse korral kohandused konkreetsete meetmete kohta;

49.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamist kõnealuse programmi raames ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide väljatöötamist kõigi teadusuuringute tsükli etappide strateegiates, programmides ja projektides;

50.  nõuab iseseisva eelarverea säilitamist soopõhiste struktuuriliste muudatuste projektide (nagu projekt soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks teadusuuringutes ja innovatsioonis (GERI) ajavahemikuks 2014–2016), aga ka muude soolise võrdõiguslikkuse teemade rahastamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni raames;

51.  väljendab heameelt asjaolu üle, et „Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks” valdkonna üks eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus nii teadustegevuses kui ka teadusuuringute sisus; väljendab lisaks heameelt toetuste üle, millega toetatakse teadusasutusi soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamisel ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust programmi „Horisont 2020” raames ja Euroopa teadusruumis; taunib siiski seda, et puuduvad konkreetsed eelarveread käesolevas programmis esitatud eesmärkide jaoks;

Muud programmid ja vahendid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse konkreetsed eesmärgid

52.  rõhutab, et loodusõnnetustel on suur mõju avalike teenustega seotud taristule ja seetõttu mõjutavad need eelkõige naisi; kutsub komisjoni üles võtma Euroopa Liidu Solidaarsusfondis kasutusele sootundliku analüüsi nõude, kui hinnatakse elanikkonnale avalduvat mõju;

53.  märgib, et välistegevuse ja arengukoostöö valdkonnas hõlmab ajavahemikuks 2016–2020 kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ELi tegevust kolmandates riikides ja et on mitu välisabi rahastamisvahendit, millega toetatakse soolise võrdõiguslikkuse eesmärke;

54.  rõhutab, et relvastatud konfliktide naissoost ohvritel on õigus saada vajalikku arstiabi, sealhulgas peaks neil olema juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele, hädaabi rasestumisvastastele vahenditele ja aborditeenusele; tuletab meelde, et ELi humanitaarabi peab edendama rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt tütarlaste ja naiste õigusi ning teised partneritest rahastajad ei tohiks selle suhtes piiranguid kehtestada, nagu on märgitud ELi 2016. aasta eelarves; kiidab heaks ELi lähenemisviisi selles valdkonnas; julgustab komisjoni jääma oma seisukoha juurde;

55.  palub komisjonil eraldada ELi arenguvahendeid sihtotstarbeliselt vabatahtliku ja tänapäevase pereplaneerimise ja reproduktiivterviseteenuste tarbeks, et võidelda nn üldise vaikimisseaduse vastu, mille kehtestas uus USA valitsus, ja päästa nii naiste elusid, kaitsta nende tervist ja hoida ära sugulisel teel levivate nakkuste levikut;

56.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on ka hiljuti loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi üks aluspõhimõtteid; kordab oma üleskutset võtta arvesse soolist mõõdet rände- ja varjupaigapoliitikas, kindlustades, et naistel oleks juurdepääs turvalistele paikadele, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud spetsiifilisele tervishoiule ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata erivajadustele, mis on kaitsetutel isikutel, näiteks vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naistel, saatjata alaealistel ja muudel ohustatud rühmadel, sealhulgas LGBTI-inimestel;

57.  nõuab, et rände- ja varjupaigapoliitika jaoks võetaks vastu ulatuslikud, kogu ELi hõlmavad soolist võrdõiguslikkust käsitlevad suunised ning eraldataks piisavad vahendid terviklikeks koolitusprogrammideks, mis on suunatud pagulaste ja varjupaigataotlejatega kokku puutuda võivatele spetsialistidele; rõhutab, et nimetatud suunistes tuleks arvesse võtta naispagulaste soopõhiseid vajadusi ja sellega kaasnevat soolise kuuluvusega seotud kahju, nagu naiste ja tütarlastega kauplemine;

58.  rõhutab, et pagulaste vastuvõtukeskused on jätkuvalt ülekoormatud, mis mõjutab naiste turvalisust; nõuab, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kasutataks suuremal määral vastuvõtukeskuste parandamiseks, et luua naistele ja meestele eraldi magamis- ja sanitaarvõimalused, ning tagada juurdepääs sootundlikele tervishoiuteenustele, sealhulgas sünnituseelsele ja -järgsele hooldusele;

59.  on seisukohal, et liikmesriike tuleks julgustada kasutama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kõrval ka rohkem ühtekuuluvusfonde ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et edendada pagulaste integreerimist tööturule, keskendudes eelkõige sellele, kuidas kättesaadav lapsehoiuteenus võimaldab naispagulaste juurdepääsu tööturule;

60.  nõuab, et vaadataks läbi Daphne ja Odysseuse programmide rahastamise suurendamine ja kohaldamisala laiendamine ning hinnataks nende prorgrammide laiendamist, et tegeleda tõsise haavatavusega, mida kogevad naispagulased, ja pakkuda soolise kuuluvusega seotud kahjuga tegelemisel suuremat tuge;

61.  rõhutab, et muid fonde, nagu Sisejulgeolekufond, konkreetseid rahastamisvahendeid, nagu erakorralise toetuse rahastamisvahend, ning muid sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid ja toetusi on kasutatud praeguse pagulaskriisiga seotud vajaduste käsitlemiseks; juhib tähelepanu sellele, kui keeruline on nende vahendite kasutamist kontrollida, eriti soolisest seisukohast lähtudes, ja nõuab, et ELi rahastamise kasutamine selles valdkonnas oleks kooskõlastatud, tõhus, läbipaistev ja sootundlik;

62.  nõuab konkreetset rahastamist, et toetada rohujuure tasandi organisatsioone, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi hõlmavaid sihipäraseid meetmeid, et tagada pagulastest ja rändajatest naiste ja tütarlaste, sealhulgas rasedate ja eakate naiste ja LGBTI-inimeste põhivajaduste, inimõiguste, ohutuse ja turvalisuse kaitse;

Poliitilised soovitused

63.  kordab oma nõudmist, et sooteadlikku eelarvestamist kasutataks kõigil ELi eelarvemenetluse tasanditel; nõuab sooteadliku eelarvestamise järjekindlalt kasutamist kogu eelarvemenetluse jooksul, et kasutada eelarvekulusid soolise võrdõiguslikkuse edendamise vahendina;

64.  nõuab, et 2020. aastale järgnevad ELi rahastamisprogrammid sisaldaksid jõulist ja tulemuslikku sooteadlikku eelarvestamist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ning et neid rakendataks, et suurendada ELi rahastamist soolise diskrimineerimise vastu võitlemise meetmetele, võttes arvesse järgmisi aspekte:

   i) otseste ja kaudsete soolise võrdõiguslikkuse probleemide tuvastamine;
   ii) asjakohaste ressursside jaotumise kindlakstegemine – kui see on võimalik – ning
   iii) hinnangu andmine sellele, kas ELi rahastamisprogrammid säilitavad naiste ja meeste (ning naiste ja meeste rühmade) ning tütarlaste ja poiste vahel valitseva ebavõrdsuse ning sugudevaheliste suhete mustrid või muudavad neid;

65.  nõuab, et kõigis ELi eelarve jaotistes taotletaks võrdselt tugevaid soolisi eesmärke ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise norme;

66.  nõuab, et summa, mis eraldatakse igale soolisele võrdõiguslikkusele suunatud poliitilisele eesmärgile ja meetmele, oleks selgelt välja toodud, et suurendada läbipaistvust ja vastutust;

67.  märgib, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ei ole ühekordne ülesanne ning et sooteadlik eelarvestamine nõuab pidevat pühendumist soolise aspekti mõistmisele, mis hõlmab analüüsi ja arutelu ja pidevaid eelarve kohandusi, et võtta arvesse naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute muutuvaid vajadusi;

68.  on seisukohal, et ELi tasandil 6,17 miljardi euro eraldamine praeguses mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkusega seotud strateegilise kohustuse eesmärkide saavutamiseks on vaid esimene samm;

69.  usub, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine oleks võinud olla võimalus parandada ELi eelarve raames soolise võrdõiguslikkuse tulemuste saavutamist ja näidata neid saavutusi üldsusele;

70.  peab seetõttu kahetsusväärseks komisjoni otsust mitte käsitleda oma mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamises soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise küsimust ja nõuab konkreetsemat tegevust selle käsitlemiseks;

71.  nõuab soopõhiste näitajate rakendamist projektide valiku-, järelevalve- ja hindamisetappides kõikide tegevuste puhul, mida rahastatakse ELi eelarvest; nõuab lisaks kohustuslikku soolise mõju hindamist osana üldistest eeltingimustest ja sooliselt eristatud andmete kogumist toetusesaajate ja osalejate kohta;

72.  soovitab tungivalt teha sooliselt eristatud andmed üldsusele kättesaadavaks, et tagada rahaline vastutus ja läbipaistvus;

73.  nõuab, et ELi rahastamisprogrammide kavandamisel ja rakendamisel võetaks kasutusele soolise võrdõiguslikkuse mõõtmise metoodika, mis on toodud EIGE poolt 2015. aastal avaldatud aruandes „2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise võrdõiguslikkuse mõõtmine Euroopa Liidus aastatel 2005–2012“;

74.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid korraldaksid korrapäraselt koolitus- ja tehnilise toe programme soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendite kohta kõigile töötajatele, kes osalevad poliitikakujundamises ja eelarvemenetlustes; nõuab sooteadliku eelarvestamise kasutamist nii ELi kui ka liikmesriikide strateegiates, et edendada tõhusamalt soolist võrdõiguslikkust;

75.  kutsub seetõttu komisjoni üles tähelepanelikult jälgima riigisiseste kaebusi menetlevate organite tõhusust ning soolise võrdõiguslikkuse direktiivide rakendamise menetlusi;

76.  palub, et kontrollikoda võtaks nii oma soovitustes kui ka eraldi aruannetes arvesse soolist perspektiivi, kui hinnatakse liidu eelarve täitmist seoses ELi võrdõiguslikkuse poliitika konkreetsete eesmärkide ja selle poliitika horisontaalse aspektidega; palub liikmesriikidel samamoodi viia oma eelarvetesse sisse sooline mõõde, et analüüsida valitsuse programme ja poliitikat, nende mõju vahendite eraldamisele ning panust naiste ja meeste võrdõiguslikkusesse;

77.  väljendab veel kord muret silmatorkava soolise tasakaalustamatuse pärast Euroopa Kontrollikojas, mille liikmeteks on praegu 28 meest ja ainult kolm naist (kaks vähem kui 2016. aasta alguses) – tegemist on suurima soolise lõhega ELi institutsioonides; palub, et nõukogu esitaks nüüdsest Euroopa Parlamendile igale ametikohale määramiseks alati kaks kandidaati – nais- ja meessoost, kuni on saavutatud vastuvõetav tasakaal;

78.  tunnustab tehtud töö eest Poola inimõiguste voliniku bürood, mis vastavalt võrdse kohtlemise seadusele on võrdõiguslikkust edendav asutus, mis vastutab võrdse kohtlemise rakendamise eest; väljendab sügavat muret hiljutiste eelarvekärbete pärast, mis mõjutavad inimõiguste voliniku büroo nende osade tööd, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkusega; tuletab meelde, et riiklikul võrdõiguslikkust edendaval asutusel peaks olema piisavalt töötajaid ja vahendeid ning tema sõltumatust tuleks austada ja see säilitada;

o
o   o

79.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 436, 24.11.2016, lk 51.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0072.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.
(8) Komisjoni töödokumendi I osa, mis käsitleb programmide tegevuskulude eelarvestust Euroopa Liidu 2017. eelarveaasta üldeelarve projektiks (COM(2016)0300), lk 15.
(9) Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „Programmi „Horisont 2020“ 2014. aasta järelevalve aruanne“, ISBN 978-92-79-57749-9, lk 44.


Suurandmete mõju põhiõigustele
PDF 201kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon suurandmete mõju kohta põhiõigustele, sealhulgas eraelu puutumatusele, andmekaitsele, diskrimineerimiskeelule, turvalisusele ja õiguskaitsele (2016/2225(INI))
P8_TA(2017)0076A8-0044/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1, 7, 8, 11, 14, 21, 47 ja 52,

–  võttes arvesse isikuandmete elektrooniliste failide kasutamise reguleerimise suuniseid, mille ÜRO Peaassamblee kehtestas oma 14. detsembri 1990. aasta resolutsioonis 45/95,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK(2),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (ETS nr 108) ning selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolli (ETS nr 181)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 23. novembri 2010. aasta soovitust CM/Rec(2010)13 liikmesriikidele üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel profileerimise kontekstis(4),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 19. novembri 2015. aasta arvamust 7/2015 „Suurandmetega seotud probleemide lahendamine – üleskutse läbipaistvusele, kasutajate kontrollile, lõimitud andmekaitsele ja vastutusele“ (Meeting the challenges of big data; A call for transparency, user control, data protection by design and accountability)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 23. septembri 2016. aasta arvamust 8/2016 „Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus suurandmete ajastul põhiõiguste sidusa jõustamise kohta“(6),

–  võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma 16. septembri 2014. aasta avaldust suurandmete arendamise mõju kohta üksikisikute kaitsele seoses isikuandmete automaattöötlusega ELis(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0044/2017),

A.  arvestades, et suurandmete puhul peetakse silmas selliste suurte andmekogumite, k.a isikuandmete kogumist, analüüsi ja pidevat koondamist eri allikatest, mille puhul nii salvestatud kui ka voona edastatavaid andmeid töödeldakse automaatselt arvutialgoritmide ja täiustatud andmetöötlusvahenditega, et teha kindlaks teatavaid korrelatsioone, suundumusi ja mudeleid (suurandmete analüüs);

B.  arvestades, et teatavatel juhtudel kasutatakse suurandmeid tehisintellektitehnoloogiate (nt neuronvõrgud) treenimiseks ja statistiliste mudelite jaoks, et prognoosida teatud sündmusi ja käitumist; arvestades, et treenimiseks kasutatavad andmed on sageli küsitava kvaliteediga ja need ei ole neutraalsed;

C.  arvestades, et kommunikatsioonitehnoloogia areng ning elektroonikaseadmete, valveseadmete, sotsiaalmeedia, veebisuhtluse ja võrgustike, sealhulgas ilma inimese sekkumiseta andmeid saatvate seadmete üldlevinud kasutamine on toonud kaasa sellised hiigelsuured, pidevalt kasvavad andmekogumid, mis annavad täiustatud töötlemistehnikate ja analüüside abil inimeste käitumisest, eraelust ja meie ühiskonnast enneolematu pildi;

D.  arvestades, et kolmandate riikide ja liikmesriikide luureteenistused toetuvad üha enam selliste andmekogumite töötlemisele ja analüüsile, mis kas ei ole hõlmatud ühegi õigusliku raamistikuga või mille kohta on hiljuti vastu võetud õigusaktid, mille kooskõla liidu esmase ja teisese õigusega tekitab muret ja vajab alles tagamist;

E.  arvestades, et internetis sageneb ka kiusamine ja naistevastane vägivald ning suureneb laste kaitsetus; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peaksid nende nähtuste vastu võitlemiseks võtma kõik vajalikud õiguslikud meetmed;

F.  arvestades, et üha rohkem suurettevõtteid ja muid äriühinguid, asutusi ja ametiteid, valitsusasutusi ja valitsusväliseid organisatsioone (ning samuti avalik ja erasektor üldiselt), poliitilisi juhte, kodanikuühiskonna organisatsioone, akadeemilisi ringkondi ning teadlaste kogukond ja kodanikkond on kasutanud selliste andmekogumite ja suurandmeanalüüsi selleks, et parandada konkurentsivõimet, uuendustegevust, turusuundumuste prognoosimist, poliitilisi kampaaniaid, suunatud reklaami, teadusuuringuid ja poliitikakujundust valdkondades, nagu transport, maksustamine, finantsteenused, arukad linnad, õiguskaitse, läbipaistvus, rahvatervis ja katastroofidele reageerimine, ning et mõjutada, näiteks sihipärase teavitamise kaudu, valimisi ja poliitilisi tulemusi;

G.  arvestades, et suurandmete turg suureneb, sest tehnoloogia areneb ja lahenduste leidmisel kasutatakse üha enam andmepõhist otsuste tegemist; arvestades, et praegu ei ole veel olemas meetodit, mille abil hinnata tõenduspõhiselt suurandmete kogumõju, kuid tõendite põhjal on alust arvata, et suurandmete analüüsil võib olla nii avalikus kui ka erasektoris suur horisontaalne mõju; arvestades, et komisjoni Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias märgitakse, et andmepõhised tehnoloogiad, teenused ja suurandmed võivad soodustada ELis majanduskasvu, uuendustegevust ja digiteerimist;

H.  arvestades, et suurandmete analüüsi lisaväärtus väljendub paljude positiivsete näidete varal mitmel eri viisil, mis annab kodanikele arvukalt võimalusi, näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, kliimamuutustega võitlemine, energiatarbimise vähendamine, transpordi ohutuse parandamine ja arukate linnade algatuse elluviimine, sest see muudab äritegevuse optimaalsemaks ja tõhustamaks, aitab parandada töötingimusi ning avastada pettust ja selle vastu võidelda; arvestades, et suurandmed võivad anda Euroopa ettevõtetele otsustusprotsessis konkurentsieelise, ja avalik sektor saaks tänu sellele, et sotsiaal-majandusliku arengu eri tasanditest tekiks parem ülevaade, kasu suuremast tõhususest;

I.  arvestades, et suurandmed annavad kodanikele, akadeemilistele ringkondadele, teadlastele ning avalikule ja erasektorile ülalnimetatud võimalusi, kuid nendega kaasnevad ka suured riskid seoses selliste põhiõiguste kaitsega nagu eraelu puutumatus, andmekaitse ja andmete turvalisus, aga ka sõnavabadus ja diskrimineerimiskeeld, mis on tagatud ELi põhiõiguste harta ja ELi õigusega; arvestades, et pseudonüümide kasutamise ja krüptimisvõtete abil on võimalik suurandmete analüüsiga kaasnevaid riske maandada ja seetõttu on need väga olulised andmesubjekti eraelu puutumatuse kaitsmiseks, kuid soodustavad ka uuendustegevust ja majanduskasvu; arvestades, et neid elemente tuleb käsitleda eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiivi käimasoleval läbivaatamisel;

J.  arvestades, et sensorite levik, andmete ulatuslik rutiinne tootmine ja tänapäevased andmetöötlustoimingud ei ole sageli piisavalt läbipaistvad, mille tõttu on inimestel ja ametiasutusel keeruline isikuandmete kogumise, kompileerimise, analüüsi ja kasutamise protsessi ja eesmärki hinnata; arvestades, et isikuandmete ja isikustamata andmete vaheline piir on suurandmete analüüsi tõttu hägustunud, mis võib viia uute isikuandmete loomiseni;

K.  arvestades, et suurandmete sektor kasvab aastas 40 %, st seitse korda kiiremini kui IT turg; arvestades, et uute tehnoloogiate abil loodud suurte andmekogumite koondumine annab suurettevõtete käsutusse olulise teabe, mis tekitab kodanike, valitsuste ja erasektori asjaosaliste vahelises võimutasakaalus enneolematuid muutusi; arvestades, et võimu koondumine suurettevõtete kätte võib soodustada monopolide teket ja kuritarvitusi ning avaldada tarbijate õigustele ja ausale turukonkurentsile kahjulikku mõju; arvestades, et suurandmete ühendamisel tuleks üksikisiku huve ja põhiõiguste kaitset paremini kontrollida;

L.  arvestades, et suurandmetes peitub suur kasutamata potentsiaal suurendada tootlikkust ning pakkuda kodanikele paremaid tooteid ja teenuseid; rõhutab siiski, et see, et kodanikud, ettevõtjad ja organisatsioonid nutiseadmeid, võrgustikke ja veebirakendusi palju kasutavad, ei pruugi tähendada, et pakutavate toodetega rahul ollakse, vaid pigem üldisemat üksmeelt selles, et need teenused on muutunud elus ja töös hädavajalikuks, hoolimata sellest, et ei mõisteta, millist ohtu võivad need meie heaolule, turvalisusele ja õigustele kujutada;

M.  arvestades, et suurandmete tõhusa kasutamise (algoritmid ja muud analüütilised vahendid) hõlbustamiseks tuleks vahet teha andmete kogusel ja kvaliteedil; arvestades, et kui otsuste tegemisel ja analüütilistes vahendites kasutatakse halva kvaliteediga andmeid või protsesse, võivad tekkida kallutatud algoritmid, kahtlased korrelatsioonid ja vead, võidakse alahinnata õiguslikku, sotsiaalset ja eetilist mõju, andmeid võidakse kasutada diskrimineerimise või pettuse eesmärgil ja inimeste osa selles protsessi võib muutuda väga väikeseks, mis viib vigaste otsustusprotsessideni, mis kahjustab kodanike, eelkõige tõrjutud rühmade elu ja võimalusi ning avaldab negatiivset mõju ühiskonnale ja ettevõtetele;

N.  arvestades, et algoritmidega seotud vastutus ja läbipaistvus peaksid tähendama seda, et on võetud tehnilisi ja talitlusmeetmeid, mis tagavad automatiseeritud otsustusprotsessi läbipaistvuse ja diskrimineerimiskeelu ning üksikisiku käitumise tõenäosuse arvutamise; arvestades, et läbipaistvus peaks tagama üksikisikutele kasutatud loogika, tähtsuse ja prognoositud tagajärgede kohta sisulise teabe; arvestades, et see peaks hõlmama teavet selle kohta, milliseid andmeid suurandmete analüüsi treenimisel kasutati, ja andma inimestele võimaluse neid puudutavaid otsuseid mõista ja jälgida;

O.  arvestades, et andmete analüüs ja algoritmid mõjutavad kodanikele kättesaadavaks tehtavat teavet järjest rohkem; arvestades, et kui selliseid tehnikaid valesti kasutatakse, võivad ohtu sattuda nii teabe kättesaadavuse põhiõigus kui ka meediavabadus ja pluralism; arvestades, et liikmesriikide avalik-õiguslik ringhääling on otseselt seotud iga ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ja vajadusega kaitsta massiteabevahendite mitmekesisust, nagu on sätestatud Amsterdami lepingule lisatud protokollis liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (11997D/PRO/09);

P.  arvestades, et andmetöötluse ja -analüüsi levik, andmete kogumisel, säilitamisel, töötlemisel, salvestamisel ja jagamisel osalevate asjaosaliste arvukus ning eri allikatest pärit isikuandmeid ja isikustamata andmeid sisaldavate suurte andmekogumite kombineerimine kätkeb küll suuri võimalusi, kuid on tekitanud kodanikes ning avalikus ja erasektoris ELi andmekaitseõigusaktide järgimist käsitlevate erinõuete osas suure ebakindluse;

Q.  arvestades, et on olemas väga palju struktureerimata süsteeme, mis sisaldavad suurt hulka andmeid, mida ettevõtted on paljude aastate jooksul kogunud, ja mille andmehaldussüsteemid ei ole selged ja tuleks täielikult kooskõlla viia;

R.  arvestades, et tuleks toetada tihedamat koostööd ja sidusust eri reguleerivate asutuste ning järelevalve-, konkurentsi-, tarbijakaitse- ja andmekaitse asutuste vahel riiklikul ja ELi tasandil, et tagada ühtne tegutsemisviis ja arusaam sellest, kuidas suurandmed põhiõigusi mõjutavad; arvestades, et õiguskaitseasutuste vabatahtliku võrgustikuna tegutseva digitaalse arvelduskoja(8) loomine ja arendamine võib aidata nende asutuste tööd ja vastavaid jõustamistoiminguid parandada ning süvendada koostoimet ja kaitsta üksikisikute õigusi ja huve;

Üldised kaalutlused

1.  rõhutab, et kodanikud, avalik ja erasektor, akadeemilised ringkonnad ja teadlaste kogukond saavad suurandmetega kaasnevatest võimalustest täielikku kasu vaid siis, kui avalikkuse usaldus nende tehnoloogiate vastu on tagatud sellega, et põhiõigused on korrektselt jõustatud, kehtivast ELi andmekaitseõigusest peetakse kinni ja kõigile asjaosalistele on tagatud õiguskindlus; rõhutab, et isikuandmete töötlemine saab toimuda ainult määruse (EL) 2016/679 artiklis 6 sätestatud õiguslike aluste kohaselt; on seisukohal, et asjaomastele sihtrühmadele teabe läbipaistev ja korrektne esitamine on avalikkuse usalduse võitmiseks ja üksikisiku õiguste kaitsmiseks peamine vahend;

2.  rõhutab, et kehtivate andmekaitseõigusaktide ning kõrgete teaduslike ja eetiliste standardite järgimine on suurandmete lahenduste vastu usalduse tekitamisel kõige tähtsam; rõhutab, et suurandmete analüüsi käigus saadud teave ei anna erapooletut ülevaadet ja see on ainult nii usaldusväärne, kui alusandmed seda võimaldavad; rõhutab, et suurandmete alusel tehtud prognoosiv analüüs võib esitada üksnes statistilise tõenäosuse ning seetõttu ei saa sellega alati täpselt ennustada üksikisiku käitumist; rõhutab seetõttu, et andmete kogumise haldamiseks ja selliste analüüside tulemuste hindamiseks on vaja kõrgeid teaduslikke ja eetilisi standardeid;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et tundliku sisuga teavet isikute kohta saab tuletada mittetundlikest andmetest, mis muudab piiri tundlike ja mittetundlike andmete vahel häguseks;

4.  rõhutab, et kuna inimesed ei tea suurandmete olemusest kuigi palju, võimaldab see isiklikku teavet kasutada ettenähtust erinevalt; märgib, et haridus ja teadmised põhiõigustest on ELis ülimalt tähtsad; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid investeeriksid kodanike, sealhulgas laste digikirjaoskusesse ning teadlikkuse suurendamisse digitaalõigustest, eraelu puutumatusest ja andmekaitsest; toonitab, et selline haridus peaks suurendama arusaamist sellest, kuidas algoritmid ja automatiseeritud otsustusprotsessid toimivad ning kuidas neid sisuliselt tõlgendada; rõhutab lisaks, et kodanikke tuleb harida selle osas, kus ja kuidas andmevoogusid kogutakse (nt veebilehtede kammimisega (web scraping), voogandmete ühendamisega andmetega sotsiaalvõrgustikest ja ühendatud seadmetest ning selle teabe koondamisega uueks andmevooks);

Suurandmed ärilisel eesmärgil ja avalikus sektoris

Eraelu puutumatus ja andmekaitse

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et liidu õigust, mis käsitleb eraelu puutumatust ja andmekaitset, võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist, samuti isikute õigust saada teavet automatiseeritud otsustusprotsesside ja profiilianalüüsi loogika kohta ning õigust nõuda kohtu kaudu hüvitist kohaldatakse andmetöötlusele ka siis, kui töötlemisele eelneb pseudonümiseerimine, või igal juhul siis, kui mitte isikustatud teabe kasutamine võib mõjutada isiku eraelu või muid õigusi ja vabadusi, tuues kaasa tervete elanikkonnarühmade häbimärgistamise;

6.  rõhutab, et digitaalne ühtne turg peab põhinema kindlatel, usaldusväärsetel ja kiiretel võrkudel ja teenustel, mis kindlustavad andmesubjekti õiguse andmekaitsele ja eraelu puutumatusele, ergutades samal ajal innovatsiooni ja suurandmete analüüsi, et luua õiged tingimused ja võrdsed võimalused Euroopa digitaalmajanduse edendamiseks;

7.  juhib lisaks tähelepanu sellele, et eri tüüpi anonüümitud andmete korreleerimisega on võimalik isikuid uuesti tuvastada; toonitab, et eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust kohaldatakse selliste korreleeritud andmete töötlemisel üksnes siis, kui isikut on tõepoolest võimalik uuesti tuvastada;

8.  rõhutab, et eelnimetatud põhimõtted peaksid olema avaliku ja erasektori ning muude andmeid kasutavate osaliste jaoks otsuste tegemisel raamistikuks; rõhutab, et andmete töötlemisel ja analüüsimisel avaliku ja erasektori ning muude osaliste poolt on vaja algoritmidega seoses palju suuremat vastutust ja läbipaistvust, kuna see aitaks tagada, et isikut teavitatakse nõuetekohaselt tema isikuandmete töötlemisest;

9.  rõhutab, et komisjonil, Euroopa Andmekaitsenõukogul, riiklikel andmekaitseasutustel ning muudel sõltumatutel järelevalveasutustel peaks tulevikus olema keskne roll, aitamaks edendada läbipaistvust ja nõuetekohaseid menetlusi, õiguskindlust üldiselt ja konkreetsemalt põhiõiguste kaitsmise norme, samuti garantiisid, mis on seotud andmete töötlemise ja analüüsimisega avalikus ja erasektoris; nõuab, et digitaalkeskkonnas käitumist reguleerivad osalejad teeksid tihedamat koostööd, et tugevdada koostoimet tarbijate ja konkurentsi regulatiivsete raamistike ning andmekaitseasutuste vahel; nõuab, et sellistele asutustele võimaldataks piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid; tunnistab lisaks, et on vaja asutada Digital Clearing House;

10.  rõhutab, et suurandmete eesmärk peaks olema võrreldavate korrelatsioonide saavutamine võimalikult väheste isikuandmetega; rõhutab sellega seoses, et teadus, ettevõtlus ja avalik-õiguslikud üksused peaksid keskenduma teadusuuringutele ja innovatsioonile anonüümimise valdkonnas;

11.  tunnistab, et pseudonümiseerimise, anonüümimise või isikuandmete krüpteerimise kasutamine võib vähendada riske asjaomastele andmesubjektidele isikuandmete kasutamisel suurandmete rakendustes; toob lisaks esile isikuandmete kaitse üldmääruses ette nähtud pseudonümiseerimise kui sobiva kaitse eeliseid; tuletab meelde, et anonüümimine on pöördumatu protsess, mille järel ei saa isikut ainult isikuandmete põhjal enam tuvastada; on seisukohal, et lepingulised kohustused peaksid tagama, et anonüümitud andmeid ei taastuvastata, kasutades täiendavaid korrelatsioone erinevate andmeallikate kombineerimisega; palub, et avalik ja erasektor ning muud suurandmete analüüsiga tegelevad osalejad hindaksid sellist ohtu regulaarselt, võttes arvesse uusi tehnoloogiaid, ning dokumenteeriksid võetud meetmete sobivuse; palub, et komisjon, Euroopa Andmekaitsenõukogu ja muud sõltumatud järelevalveasutused koostaksid suunised andmete õige anonüümimise kohta, et hoida ära nende meetmete tulevast väärkasutamist ning jälgida nende rakendamist;

12.  nõuab, et avalik ja erasektor ning muud vastutavad töötlejad kasutaksid isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud vahendeid, nagu käitumisjuhendid ja sertifitseerimiskavad, et saada suurem kindlus liidu õiguse järgsete erikohustuste suhtes ning et viia oma tavad ja tegevused kooskõlla ELi asjaomaste õigusnormide ja tagatistega;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et andmepõhised tehnoloogiad ei piiraks ega diskrimineeriks juurdepääsu pluralistlikule meediakeskkonnale, vaid pigem tugevdaks meediavabadust ja -pluralismi; rõhutab, et valitsuste, haridusasutuste ja meediaorganisatsioonide koostööl on väga tähtis roll, tagamaks digitaalmeedia-alase kirjaoskuse toetamist, et suurendada kodanike mõjuvõimu ning kaitsta nende õigust teabele ja sõnavabadusele;

14.  on seisukohal, et isikuandmete avaldamine ametiasutuste poolt avalikes huvides, nt korruptsiooni, huvide konflikti, paksupettuste ja rahapesu ärahoidmiseks, võib olla demokraatlikus ühiskonnas lubatav, kui andmed avaldatakse kooskõlas seadustes sätestatud tingimustega, on kehtestatud vajalikud kaitsemeetmed ning andmete avaldamine on soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sellega proportsionaalne;

Julgeolek

15.  tunnistab, et tehnoloogia areng annab lisaväärtust, mis aitab tugevdada julgeolekut; on teadlik, et suurimad andmetöötlustoimingutega seotud riskid, nt suurandmete tehnikad (eriti asjade interneti kontekstis), mis teevad inimestele muret, hõlmavad turvanõuete rikkumist, volitamata juurdepääsu andmetele ning ebaseaduslikku jälgimist; on seisukohal, et selliste ohtude vastu võitlemiseks ilma põhiõigusi rikkumata on vaja tõelist ja kooskõlastatud koostööd avaliku ja erasektori, õiguskaitseasutuste ja sõltumatute järelevalveasutuste vahel; rõhutab sellega seoses, et erilist tähelepanu tuleks pöörata e-valitsuse süsteemide julgeolekule, samuti täiendavatele õigusmeetmetele, nt tarkvaraga seotud vastutus;

16.  on seisukohal, et otspunktkrüpteerimist tuleks samuti julgustada ning vajaduse korral nõuda vastavalt vaikimisi andmekaitse põhimõttele; soovitab, et tulevastes õigusraamistikes tuleks konkreetselt keelata krüpteerimise pakkujatel, sideteenuste pakkujatel ja kõikidel teistel organisatsioonidel (tarneahela kõikidel tasanditel) võimaldada või lihtsustada nn varuväljapääse;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et andmete genereerimise ja andmevoogudega kaasnevad uued nõrgad kohad ja uued infoturbeprobleemid; nõuab sellega seoses lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvate vaikesätete kasutamist, samuti anonüümimistehnika kasutamist vajaduse korral, krüpteerimistehnika kasutamist ning kohustuslikke eraelu puutumatuse mõjuhinnanguid; rõhutab, et selliseid meetmed peaksid kohaldama kõik suurandmete analüüsiga tegelevad osalejad avalikus ja erasektoris ning muud osalejad, kes käsitlevad tundlikke andmeid, nt juristid, ajakirjanikud ja tervishoiutöötajad, tagamaks, et suurandmed ei suurenda infoturberiske;

18.  tuletab meelde, et vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artiklile 15 ei kehtesta liikmesriigid edastamis-, talletamis- ja veebimajutusteenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid; tuletab eeskätt meelde, et Euroopa Liidu Kohus lükkas oma otsustes kohtuasjades C‑360/10 ja C‑70/10 tagasi meetmed, mis võimaldavad aktiivselt jälgida peaaegu kõiki asjaomaste teenuste kasutajaid (üks kohtuasi puudutas internetiteenuse osutajaid ja teine sotsiaalvõrgustikke), ja täpsustas, et välistada tuleb kõik ettekirjutused, milles nõutakse veebimajutusteenuse osutajalt üldist järelevalvet;

Mittediskrimineerimine

19.  rõhutab, et andmekogumite ja algoritmipõhiste süsteemide kasutamise tõttu hindamiseks ja prognoosimiseks andmete töötlemise eri etappides võivad suurandmed rikkuda mitte ainult isikute põhiõigusi, vaid see võib tuua kaasa ka sarnaste omadustega inimeste vanuserühmade erinevat kohtlemist või kaudset diskrimineerimist, eelkõige seoses õiglaste ja võrdsete võimalustega juurdepääsule haridusele ja tööhõivele, isikute hindamise või töölevõtmisega või sotsiaalmeedia kasutajate uute tarbimisharjumuste määratlemisega;

20.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja andmekaitseasutusi üles tuvastama ja võtma kõik võimalikud meetmed, et minimeerida algoritmide põhist diskrimineerimist ja kallutatust ning töötama isikuandmete töötlemiseks ja automatiseeritud otsustusprotsessideks välja tugeva ja ühise eetilise raamistiku, millest võiks juhinduda andmete kasutamisel ning liidu õiguse jõustamisel;

21.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja andmekaitseasutusi üles hindama konkreetselt mitte ainult algoritmide läbipaistvuse vajadust, vaid ka seda, kui läbipaistvad peavad olema võimalikud hälbed koolitusandmetes, mida kasutatakse järelduste tegemiseks suurandmete põhjal;

22.  soovitab, et ettevõtted hindaksid regulaarselt andmekogude representatiivsust, kaaluksid, kas andmekogusid võivad mõjutada moonutatud elemendid, ning töötaksid välja strateegia nende moonutuste kõrvaldamiseks; rõhutab, et on vaja hinnata andmeanalüüsi prognooside täpsus ja asjakohasus, lähtudes õigluse ja eetika kaalutlustest;

Suurandmed teaduslikel eesmärkidel

23.  rõhutab, et suurandmete analüüsist võib olla kasu teadus- ja arendustegevuses; on seisukohal, et suurandmete arendamine ja kasutamine teaduslikel eesmärkidel peaks toimuma kooskõlas põhiõigustega, mis on sätestatud põhiõiguste hartas, ning järgides ELi kehtivat andmekaitseõigust;

24.  tuletab meelde, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele võib isikuandmeid statistilistel eesmärkidel täiendavalt töödelda üksnes koondandmete saamiseks, mida ei saa üksikisikutega uuesti vastavusse viia;

Suurandmed õiguskaitse eesmärgil

Eraelu puutumatus ja andmekaitse

25.  meenutab kõikidele õiguskaitseasutustele, kes kasutavad andmetöötlust ja -analüüsi, et direktiiv (EL) 2016/680 reguleerib isikuandmete töötlemist liikmesriikides õiguskaitse eesmärkidel; nõuab, et isikuandmete kogumine ja töötlemine õiguskaitse eesmärkidel oleks alati piisav ja asjakohane ega ulatuks kaugemale kui konkreetse, sõnaselge ja seadusliku eesmärgi jaoks vaja; märgib, et andmete kogumise eesmärk ja vajadus peab olema selgelt tõestatud; märgib, et keelatud on üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil põhinevate otsuste tegemine, millel on andmesubjektile kahjulikud õiguslikud tagajärjed või märkimisväärne mõju, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste tagamiseks, mis hõlmab vähemalt õigust otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga; palub, et komisjon, Euroopa Andmekaitsenõukogu ja teised sõltumatud järelevalveasutused avaldaksid suunised, soovitused ja parimad tavad, et muuta täpsemaks kriteeriumeid ja tingimusi otsuste tegemiseks suurandmete profiilianalüüsi ja kasutamise põhjal õiguskaitse eesmärkidel;

26.  rõhutab, kui oluline on järgida direktiivi (EL) 2016/680 eelnevate mõjuhinnangute ja auditite läbiviimisel, milles võetakse arvesse eetilisi mureküsimusi, et hinnata andmete kaasavust, täpsust ja kvaliteeti ning tagada, et üksikisikud, keda otsused puudutavad, ning/või otsustusprotsessidesse kaasatud osalejad saaksid andmete kogumisest või analüüsist, mudelitest ja korrelatsioonidest aru ning võiksid neid vaidlustada, ning hoida ära kahjuliku mõju teatavatele üksikisikute rühmadele;

27.  juhib tähelepanu asjaolule, et valitsuse massiline järelevalve ning õiguskaitseasutuste põhjendamatu juurdepääs kommertsandmetele ja muudele isikuandmetele võib kodanike usaldust digitaalteenuste suhtes tugevasti õõnestada;

28.  tuletab meelde, et õigusakte, mis lubavad ametiasutustel saada üldistel asutustel juurdepääsu elektroonilise suhtluse sisule, tuleb lugeda vastuolus olevaks põhiõigusega isiku eraelu puutumatusele, mis on sätestatud harta artiklis 7;

29.  rõhutab, et suurandmetel põhinevate andmetöötlusmudelite, -vahendite ja -programmide riigihangetesse õiguskaitse eesmärgil tuleks lisada suunised ja süsteemid, tagamaks, et õiguskaitseasutus saab enne ostu kontrollida ja kontrollib aluseks olevat koodi ning veendub selle sobivuses, õigsuses ja turvalisuses, pidades silmas, et patenteeritud tarkvara piirab läbipaistvust ja vastutust; märgib, et ennetava politseitegevuse mõned mudelid austavad eraelu puutumatust rohkem kui teised, nt meetodid, mille kohaselt tehakse tõenäosuse alusel prognoose kohtade ja sündmuste, mitte aga isikute kohta;

Julgeolek

30.  toonitab vaieldamatut vajadust kaitsta õiguskaitse andmebaase turvanõuete rikkumise eest ja ebaseadusliku juurdepääsu eest, kuna see teeb inimestele muret; usub seepärast, et selliste ohtude vastu võitlemiseks on vaja õiguskaitseasuste, erasekotri, valitsuste ja sõltumatute järelevalveasutuste tõelist ja tõhusat koostööd; rõhutab, et tuleb tagada isikuandmete piisav turvalisus vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ja direktiivile (EL) 2016/680, samuti on vaja turvatud ja detsentraliseeritud andmebaaside ülesehitust, et vähendada haavatavust miinimumini;

Mittediskrimineerimine

31.  hoiatab, et kuna õiguskaitseasutuste otsused ja meetmed, sh andmetöötluse ja -analüüsiga seonduvad, on olemuselt kodanike ellu ja õigustesse sekkuvad, on vaja maksimaalset ettevaatlikkust, et hoida ära ebaseaduslikku diskrimineerimist või isikute või inimrühmade eraldi välja toomist rassi, värvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varandusliku seisu, sünni, puude, vanuse, soo, sooväljenduse või soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse, elamisõigusliku staatuse, tervise või rahvusvähemusse kuulumise alusel, samuti isikute eraldi välja toomist mingite konkreetsete omaduste alusel; nõuab, et nn eesliini andmekogujad ja andmeanalüüsist tuletatud luureteabe kasutajad saaksid asjakohast koolitust;

32.  kutsub liikmesriikide, andmeanalüüse kasutavaid õiguskaitseasutusi üles järgima andmeanalüüsis kõige kõrgemaid eetilisi standardeid ning tagama inimeste sekkumise ja vastutuse kõikides otsustusprotsessi erinevates etappides, ning mitte ainult hindama andmete esinduslikkust, täpsust ja kvaliteeti, vaid ka iga selle teabe põhjal tehtava otsuse asjakohasust;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.
(3) http://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/108.
(4) https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805cdd00.
(5) https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Opinions/2015/15-11-19_Big_Data_EN.pdf.
(6) https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Opinions/2016/16-09-23_BigData_opinion_EN.pdf.
(7) http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2014/wp221_en.pdf.
(8) Euroopa Andmekaitseinspektori 23. septembri 2016. aasta arvamus 8/2016, lk 15.


Küülikute kaitse miinimumstandardid
PDF 194kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon farmiküülikute kaitse miinimumstandardite kohta (2016/2077(INI))
P8_TA(2017)0077A8-0011/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 13 ja 43,

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded,

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiivi 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded,

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiivi 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset,

–  võttes arvesse 2016. aasta märtsis avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut 442 „Eurooplaste suhtumine loomade heaolusse“,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 12. jaanuari 2011. aasta teaduslikku arvamust loomade heaolu kohta vedamise ajal,

–  võttes arvesse EFSA 11. oktoobri 2005. aasta teaduslikku arvamust kehtivate loomapidamise ja loomakasvatuse süsteemide mõju kohta tehistingimustes peetavate koduküülikute tervisele ja heaolule,

–  võttes arvesse Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeksi (Terrestrial Animal Health Code) peatükki 7.5 loomade tapmise kohta,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse küülikute heaolu käsitlevate soovituste koodeksit,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0011/2017),

A.  arvestades, et küülikud on põllumajanduses enim kasvatatavatest loomaliikidest arvuliselt maailmas neljandal ja ELis teisel kohal;

B.  arvestades, et Euroopa tootjad on kohustatud järgima kõrgeid loomade tervise ja heaolu standardeid, mis ei ole alati kohustuslikud nendes kolmandates riikides, kes ekspordivad tapmiseks ettenähtud loomi ELi;

C.  arvestades, et tarbijad pööravad üha enam tähelepanu loomade kasvatamistingimustele;

D.  arvestades, et küülikukasvatust on väga rängalt tabanud liha tarbimise langus Euroopa Liidus ja majanduskriis põllumajanduses, ning arvestades, et müügihinnad on kolme aastaga langenud umbes 20 %, kuid tootmiskulud on jäänud samaks;

E.  arvestades, et arvesse tuleks võtta ka küülikuliha toiteväärtuse panust ja rolli, mida selle tootmine etendab pereettevõtetes, mille arvele langeb märkimisväärne osa naiste töökohtadest paljudes maapiirkondades, kus on vähe võimalusi kariloomade pidamist mitmekesistada;

F.  arvestades, et põllumajandustootjate heaolu tuleks arvesse võtta sama palju kui loomade heaolu;

G.  arvestades, et peamiselt kasvatatakse küülikuid liha tootmiseks ja aastas tapetakse liha saamise eesmärgil üle 340 miljoni küüliku; arvestades, et küülikukasvatus moodustab vähem kui 1 % ELi loomakasvatuse lõpptoodangust;

H.  arvestades, et küülikukasvatuse sektor on ELis pidevalt kahanenud ja 2016. aasta tulemused näitavad, et tootmine langes 4,7 %, kuna küülikuliha tarbimissuundumus on alanev; arvestades, et küülikukasvatuse sektor tegutseb ülemaailmse turu tingimustes ega saa otsetoetusi ning selle suhtes ei kohaldata ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) esimese samba kohaseid turul sekkumise meetmeid;

I.  arvestades, et ELil on küülikuliha osas Hiinaga negatiivne kaubandusbilanss; arvestades, et 99 % ELi imporditud küülikulihast on pärit Hiinast; arvestades, et Hiina tootjad edestavad konkurentsis ELi põllumajandustootjaid, mis kahjustab loomade heaolu, kui meetmeid ei võeta;

J.  arvestades, et on oluline ja vajalik saavutada ja säilitada kasumlik küülikukasvatus, et see saaks jätkuvalt aidata kaasa maaelu ja sealse tööhõive säilimisele, eelkõige naiste jaoks ja piirkondades, kus muud liiki tootmine ei ole võimalik, ning pakkuda jätkuvalt mitmekesist ja kvaliteetset toitu tarbijale;

K.  arvestades, et Euroopa Liit on peamine küülikutootja maailmas, edestades Aasiat ja eelkõige Hiinat, kes on suurim eksportija, tootes 417 000 tonni rümpasid;

L.  arvestades, et küülikukasvatajad ja sektor tervikuna soovib tagada, et küülikute aretamine kooskõlas Euroopa tootmismudeliga toimub edaspidigi vastavalt maailma kõige rangematele toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu normidele ning keskkonda hoides;

M.  arvestades, et Euroopa küülikukasvatus põhineb samaaegselt erinevatel tootmissüsteemidel, ning arvestades, et küülikukasvatus on oluline viis paljude väikeste põllumajandusettevõtete sissetuleku mitmekesistamiseks kogu Euroopas;

N.  arvestades, et küülikuliha, mida tarbitakse elaniku kohta keskmiselt 1,70 kg, on ELis üks kõige vähem tarbitav liha (1 % – 2 % tarbitud kogulihast);

O.  arvestades, et Euroopas tuntakse farmiküülikute puhul suurt muret nende kehva heaolu, kõrge stressitaseme ning kõrge suremuse ja haigestumuse määra pärast, mida EFSA järeldas juba 2005. aastal; arvestades, et põllumajanduslikel eesmärkidel peetavate küülikute pidamistingimused, söötmine, geneetika, terviseaspektid ja emotsionaalse seisundi optimeerimine on küülikukasvatuses osalevatele sidusrühmadele olulised küsimused, eriti seoses loomade tervise ja heaolu säilitamisega;

P.  arvestades, et alates küülikute kodustamisest on ELis neid enamjaolt peetud täiustamata puurides, mis võivad spetsifikatsioonide osas riigiti erineda – ja sageli erinevadki;

Q.  arvestades, et küülikud, nagu teisedki liigid, kes elavad koos inimestega, on säilitanud oma loomuliku käitumise, ning seepärast on vaja viia läbi täiendavaid uuringuid meetmete ja tingimuste kohta, mida saab rakendada kasvatamise ajal tagamaks, et küülikutel on võimalik säilitada oma loomulikku käitumist nii palju kui võimalik, tingimusel et see mõjub positiivselt nende tervisele;

R.  arvestades, et intensiivse põllumajanduse otstarbel kasutatakse selliseid küülikutõuge, mis kasvavad kiiresti ja varakult (varem nimetati neid lihaküülikuteks), eelkõige kaubanduslikul eesmärgil aretatud hübriidid, keda kasvatatakse loomade tööstusliku aretamisega tegelevates põllumajandusettevõtetes lihaloomade tootmiseks;

S.  arvestades, et mahepõllumajandusliku tootmise süsteemid, kus nuumküülikuid peetakse rühmasulgudes, kus neil on juurdepääs väiksele karjamaale ja üldiselt rohkem ruumi, on võimalik alternatiiv puurikasvatusele, kuigi sellised rühmas pidamise süsteemid võivad tekitada probleeme seoses negatiivsete sotsiaalsete suhete ja loomade vahelise agressiivsusega, tekitades kahjustusi, mis mõjutavad nende tervist ja heaolu ning suurendavad suu kaudu ja väljaheidetega edasikanduvaid haigusi;

T.  arvestades, et mõnes riiklikus mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjas soovitatakse küülikuid pidada rühmasulgudes, mille tagaosas on juurdepääs väiksele karjamaale;

U.  arvestades, et samamoodi kui muude liikide puhul (nt kodulinnud) võiks viia läbi alternatiivsete tootmissüsteemide, sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise süsteemide uuringuid, mis võivad pakkuda tarbijatele toiduainete laiemat valikut ja mida on seni välja töötatud vaid piiratud ulatuses;

V.  arvestades, et eespool esitatut arvesse võttes tuleks täiendavalt uurida rühmas pidamise süsteemide probleeme ja võimalusi;

W.  arvestades, et kuna sektoril on ELis vähene majanduslik tähtsus, ei soodusta see üldse teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on parandada küülikute tervist ja heaolu;

X.  arvestades, et ELis kehtivad sigade(1), vasikate(2), munakanade(3) ja broilerite(4) kaitse miinimumnõuded ning nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset üldiselt(5), kuid puuduvad konkreetsed ELi õigusaktid farmiküülikute kaitse miinimumstandardite kohta; arvestades, et järjest rohkem tarbijaid ja kodanikke kogu ELis nõuab farmiküülikute pidamise reguleerimist ja nende paremat heaolu;

Y.  arvestades, et direktiivi 1999/74/EÜ kohane munakanade puuris pidamise keeld on nüüdseks jõustunud ja liikmesriikides ka suures osas edukalt üle võetud;

Z.  arvestades, et mõnes liikmesriigis on kehtestatud küülikukasvatust käsitlevad riiklikud õigusaktid ja õiguslikud nõuded ning sektoriga koostöös on välja töötatud parimate tavade suunised; arvestades, et 2012. aastal keelas Austria küülikute pidamise puurides liha tootmise eesmärgil ning Belgias kehtivad õigusaktid, mille eesmärk on lõpetada järk-järgult täiustamata puuride kasutamine ja asendada need 2025. aastaks nn pargisüsteemidega;

AA.  arvestades, et Euroopa loomade heaolu strateegias väideti, et kehtivad õigusaktid tuleks täielikult rakendada enne uute õigusaktide kasutuselevõttu, ja et tuleks edendada parimate tavade suuniste väljatöötamist;

AB.  arvestades, et pidades silmas nõudlust alternatiivsetele tootmissüsteemidele ülemineku järele ja küülikukasvatuse tagasihoidlikku osakaalu Euroopa loomakasvatuses, tuleks liikmesriike ja komisjoni innustada võtma ette täiendavaid teadusuuringuid sellistes valdkondades nagu küülikute tervis, heaolu, kasvatamine, pidamistingimused, toit, käitumise ja uimastamine;

AC.  arvestades, et EFSA 2005. aasta teaduslikus arvamuses tehistingimustes peetavate küülikute pidamise ja kasvatamise süsteemide kohta soovitati suurendada puuri suurust, vähendada kasvavate loomade maksimaalset loomkoormust ja raviprotseduure, sealhulgas lisandite kasutamist, et vähendada haigusi;

AD.  arvestades, et OIE maismaaloomade tervise koodeksis esitatud soovitused loomade tapmise kohta, sealhulgas uimastamise meetodite ja ettevõtjatelt nõutavate teadmiste kohta, kehtivad ka küülikute puhul;

AE.  arvestades, et loomade heaolu käsitleva nõukogu direktiivi 98/58/EÜ artiklis 3 nõutakse kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada loomade heaolu, ning artiklis 4 määratletakse loomade pidamise standardid seoses omandatud kogemuste ja teaduslike teadmistega, mis hõlmavad ka EFSA ja OIE poolt kehtestatud standardeid;

Üldised märkused

1.  märgib, et küülikuid peetakse ELis tavaliselt täiustamata puurides, st kitsastes tingimustes, kus neil on ainult jootur ja söötur ning mis ei vasta optimaalse kasvatamise tingimustele vastavalt viimastele teaduslikele avastustele; märgib samuti, et küülikuid söödetakse ainult graanulitega, ilma et neil oleks juurdepääs kiudmaterjalile, ja et nende pidamine kitsas ja tühjas võrepuuris võib põhjustada hälbekäitumist;

2.  märgib, et on vaja edasisi teadusuuringuid pidamissüsteemide vallas, mis võiksid edendada tervist ja vähendada ohtu, et loomad võivad haigestuda või nakatuda;

3.  täheldab, et praegu viiakse edukalt ellu alternatiive küülikute pidamisele puurides – näiteks nn pargi- või kuudisüsteemid – ja peamise söödana kasutatakse rohtu, mis kõik parandab farmiküülikute heaolu ja mugavust; on arvamusel, et tuleks välja töötada alternatiivsed süsteemid, neid täiustada ja soodustada, kuid nendib samas, et nõudlust sellistest süsteemidest pärit küülikuliha järele võiks teataval määral piirata suuremate tootmiskulude mõju tarbijalt nõutavale hinnale;

4.  innustab kasutama küülikute pidamisel nn kollektiivseid pargisüsteeme, kuna need võimaldavad avaramat eluruumi ning sotsiaalset käitumist ja liikumisvabadust; juhib tähelepanu sellele, et nn kollektiivsete pargisüsteemide kasutamine parandab farmiküülikute heaolu, kuna neil võimaldatakse elada loomulikumat elu; rõhutab, et loomade tervis sõltub samuti kahest olulisest põllumajandustavast, nimelt hooneid ümbritseva keskkonna tingimustest ning asjakohaste loomakasvatuse, bioturvalisuse ja halduse tavade väljatöötamisest;

5.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles viima läbi täiendavaid uuringuid, et leida parimad võimalikud pidamissüsteemid, et parandada loomade heaolu eri liiki põllumajandustootmises, võimaldades põllumajandusettevõtetes teha täiustusi ja tagades samal ajal nende jätkusuutlikkuse;

6.  rõhutab, et kogu – sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud – küülikuliha ELi turul peab täitma kõrgeid toidu ohutuse ja kvaliteedi standardeid ning vastama loomade heaolu kriteeriumitele; toonitab kolmandate riikide ebaausa konkurentsi ohtu, kui samaväärseid norme ja kriteeriume impordi suhtes ei kohaldata;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles säilitama imporditud küülikuliha kvaliteeti ja ohutust, viies läbi põhjaliku kontrolli ja inspekteerimise, kui kõnealune import liitu siseneb;

8.  tunneb heameelt Euroopa loomade heaolu platvormi loomise üle ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama ja esile tõstma küülikukasvatuse tegevusjuhiseid;

Küülikute aretamine

9.  rõhutab, et küülikute aretamine ELis toimub äärmiselt intensiivselt, kuigi küülikute aretamis- ja pidamistingimused erinevad, kuna küülikute aretamise eesmärgid ning tarbijate nõudmised on turgudel ja liikmesriikides erinevad;

10.  osutab asjaolule, et puuride mõõdud varieeruvad vastavalt loomade vanusele ja kaalule, ja et see mõjutab küülikute liikumist, näiteks enda välja sirutamist, istumist ja seismist püstiste kõrvadega (liigiomane tähelepanelik kuulatamine), tagajalgadele tõusmist, enda mugavalt ümber pööramist ja hüplemist; rõhutab, et liikumisvõimaluste puudumine võib põhjustada ka luustiku nõrgenemist, stereotüüpilist käitumist ja jalapadjandi kahjustusi;

11.  rõhutab, et pidamissüsteemid on aja jooksul paranenud ning hõlmavad uusi täiustusi, näiteks jalatugesid, mille eesmärk on vähendada jalgade kahjustusi ja parandada heaolu; juhib siiski tähelepanu sellele, et mõned vanemad kasutusel olevad puurimudelid võivad olla tänapäeva standardite järgi ebasobiva ülesehitusega;

12.  märgib murega, et farmiküülikute puhul esineb olemuslikult kõrge haigestumise ja suremuse määr, mis tuleneb sellistest teguritest nagu suurem parasiitidega (koktsidioos, maat-ussid jne) nakatumise määr ja vastuvõtlikkus nakkushaigustele, nagu küülikute hemorraagiline haigus ja müksomatoos;

13.  juhib tähelepanu EFSA 2005. aasta leiule, mille kohaselt näib suremuse ja haigestumuse määr farmiküülikute puhul olevat märkimisväärselt suurem kui muude farmiloomaliikide puhul, mis tuleneb soole- ja hingamisteede nakkustest ning reproduktiivtervise probleemidest; märgib samuti, et samas EFSA aruandes hoiatatakse suuremate ohtude eest, mida kujutavad endast küülikute tervisele nende pidamine maas, võrreldes puuridega, eelkõige koktsidioosi ja parasiitnakkuste tõttu;

14.  peab tervitatavaks edusamme, mida paljud tootjad on teinud EFSA soovituste kohaste täiustuste kasutuselevõtuga pidamissüsteemides; väljendab siiski muret selle pärast, kui vähesed ravivõimalused ja teadusuuringud on suunatud farmiküülikute haiguste vastu võitlemisele;

Küülikute kasvatamine

15.  väljendab muret selle pärast, et lihatootmise eesmärgil kasvatatavaid ja nuumatavaid küülikuid peetakse ELis tavaliselt vanamoelistes puurides, mis ei vasta tänapäevastele põllumajandustootmise nõuetele, ning et ühe küüliku kohta on ette nähtud kahest A4-formaadis paberilehest väiksem pind;

16.  juhib tähelepanu sellele, et küülikud on äärmiselt tundlikud loomad ning võivad kannatada sobimatuist aretustingimustest tulenevate väga erinevate heaoluga seotud probleemide ja haiguste all, sealhulgas surmavad viirused, hingamisteede haigused ning traatvõrgust puuri põrandal istumise tõttu valulikud tagajalgade kindrad;

17.  juhib tähelepanu sellele, et küülikukasvatajatele ja veterinaararstidele on kättesaadavad vähesed ravivahendid, et tegeleda tekkivate terviseprobleemidega, ja et vaja on teha rohkem jõupingutusi, et võidelda teadusuuringute nappusega ja liigväheste investeeringutega ravimitesse, mis on vajalikud väikeseks kasutuseks ja vähemtähtsa liigi raviks;

18.  märgib samuti, et toitumine avaldab suurt mõju loomade heaolule ja loomade tervisele, ja on seetõttu arvamusel, et küülikutel peaks olema alaline juurdepääs nõuetekohase kiudmaterjali annustega tasakaalustatud toidule;

19.  märgib siiski, et terviseriskid on piiratud tänu väga rangetele ELi tervisealastele eeskirjadele, ning rõhutab, et vastavalt kehtivatele õigusaktidele (direktiiv 98/58/EÜ) tuleb haigeid loomi viivitamata ravida, millega kaasneb looma isoleerimine tervise taastamise jooksul või millele järgneb vajaduse korral loomade eutanaasia;

20.  nendib, et tähtis on pakkuda heade tavade suuniseid, mis põhinevad usaldusväärsetel tehnilistel ja teaduslikel analüüsidel, ja koolitusi küülikukasvatuses loomadega igal viisil kokku puutuvatele inimestele, et nad täidaksid ja mõistaksid paremini asjaomaseid loomatervishoiu nõudeid, vältides loomade tarbetut kannatamist;

21.  osutab asjaolule, et nuumamiseks mõeldud noorküülikute ja emasküülikute kasvatamine alternatiivsetes kollektiivsetes pargisüsteemides, kus kasvikutele on tavaliselt ette nähtud 750 cm² küüliku kohta ja emasloomadele 800 cm² küüliku kohta, tagab suurema liikumisruumi, sotsiaalse lävimise ja mänguruumi ning kollektiivsete pargisüsteemide platvormid võimaldavad küülikutel peituda agressiivselt käituvate kaaslaste eest ja poegi imetavatel emasküülikutel on eraldi ruum;

22.  tunnistab, et sellised süsteemid põhjustavad kasvandustele kulusid, mida on vaja arvesse võtta, pakkudes finantsabi põllumeestele, kes valivad küülikute kasvatamiseks sellise süsteemi; palub komisjonil toetada küülikukasvatuse sektorit edaspidistes ELi eelarvetes; märgib, et rahaline toetus on kättesaadav maaelu arengu programmides, et toetada neid põllumajandustootjaid, kes rakendavad loomade heaolu meetmeid parandamaks küülikute heaolu;

23.  juhib tähelepanu sellele, et kõik algatatud kohustuslikud meetmed tuleb siduda vajaliku eelarvega, et toetada küülikukasvatajaid; on samuti arvamusel, et eelarvesse tuleks lisada konkreetne rubriik eesmärgiga edendada küülikuliha tarbimist;

24.  rõhutab, et tuleks läbi viia rohkem teadusuuringuid emasküülikute rühmas pidamise kohta, mis tuleks kasuks nende heaolule, eelkõige seoses ajaga, mil emasküülikuid tuleb pidada eraldi ja mil nad seejärel saab uuesti rühma lasta;

25.  soovitab aretuse eesmärgil peetavaid üle 12nädalasi isasküülikuid hoida nende agressiivse käitumise tõttu kõikides süsteemides alati eraldi;

Transportimine ja tapmine

26.  juhib tähelepanu sellele, et transport on küülikute jaoks stressirohke kogemus; rõhutab, et küülikuid tuleks enne pikamaatransporti sööta ja joota ning transportimise ajal peaks neile olema tagatud piisav sööt, vesi ja ruum, ning et liigi tundlikkust arvesse võttes peaks transpordiaeg olema võimalikult piiratud; toonitab, et loomade heaolu mõjutavad väga mitmesugused stressitegurid, näiteks kuumus, nälg, janu, valu ja trauma, külm, merehaigus ja hirm;

27.  rõhutab, et farmiküülikute heaolu transportimisel ja tapmisel sõltub ka põllumeeste, vedajate ja tapamaja töötajate suhtumisest ja käitlemiskorrast, ja samuti transpordilogistikast; palub komisjonil jälgida asjaomaste ELi õigusaktide, eriti nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) rakendamist ja jõustamist;

28.  rõhutab, et küülikud tuleks enne tapmist täielikult uimastada, et nad ei piinleks ega tunneks valu või stressi; tuletab meelde, et tapmisel tuleb välistada uimastatud looma teadvusele tulek kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel; tuletab meelde, et teiste liikide puhul kasutatava uimastamistehnika praktiliste uuringute arendamine võimaldaks luua küülikute eriomadustega sobivaid elektrilisi või muid uimastamismeetodeid (näiteks uimastamine gaasiseguga), mis võivad olla majanduslikult elujõulised ja ka humaansemad;

Antimikroobikumiresistentsus

29.  võtab teadmiseks Euroopa tootjate jõupingutused antibiootikumide kasutamise vähendamiseks küülikukasvatuses; rõhutab, et antibiootikumide laialdane kasutamine küülikukasvatuses, eriti intensiivses kasvatuses, võib suurendada antimikroobikumiresistentsust;

30.  märgib, et suur sõltuvus antibiootikumidest võib suurendada antimikroobikumiresistentsust, mistõttu on ülioluline liikuda vastutustundlikuma kasutamise suunas; on seisukohal, et küülikukasvatus on sellise olukorra osa koos muude loomakasvatussektoritega ning peab samuti tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et edendada antibiootikumide vastutustundlikku kasutamist säilitamaks tõhusust ja vältimaks antimikroobikumiresistentsust;

31.  rõhutab, et selleks, et saavutada kõrged hügieenistandardid ja neid säilitada kõikides põllumajandustootmise süsteemides, peamiselt ennetavate meetmete ja sihipäraste kontrollide väljatöötamise abil, tuleks liikmesriike ergutada lõpetama järk-järgult täiustamata puuride kasutamise kogu ELis, edendades samal ajal majanduslikult elujõulisi täiustatud põllumajandussüsteeme;

32.  rõhutab, et antibiootikume tuleb kasutada üksnes ravieesmärgil ning järgnema peaks tapmisele eelnev asjakohane keeluaeg vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes, et tagada küülikuliha ohutus;

33.  rõhutab, et antibiootikumide väiksemat kasutamist ja positiivset mõju, mida see avaldab inimeste tervisele, on võimalik saavutada üksnes siis, kui pannakse suuremat rõhku küülikukasvatuste haldamisele ja järelevalvele;

Järeldused

34.  palub, et komisjon koostaks ELis kasvatatavate ja tapetavate küülikute suurt hulka ning praegu küülikukasvatuses kasutusel olevate süsteemide kahjulikku mõju loomade heaolule arvesse võttes tegevuskava farmiküülikute kaitse miinimumstandardite kohta, mis oleksid rahaliselt jätkusuutlikud; rõhutab, et kõnealune tegevuskava peaks sisaldama mõõdetavaid vahe-eesmärke ja korrapärast aruandlust ning hõlmama ajalises järjestuses vähemalt järgmist:

   selliste suuniste väljatöötamist, mis sisaldavad häid tavasid ja millega kehtestatakse loomade heaolu eeskirjad küülikutele, koostöös kõikide asjaosalistega ja teiste sidusrühmadega küülikukasvatuse valdkonnas;
   komisjoni soovitust, milles võetakse arvesse olemasolevaid siseriiklikke meetmeid, ning mis sisaldab vajaduse korral ettepanekuid ühise ELi lähenemise kohta, eelkõige seoses küülikute tervise, heaolu ja pidamisega;
   asjakohase ajavahemiku jooksul seadusandlikku ettepanekut küülikute kaitse miinimumstandardite kohta;

35.  kutsub komisjoni üles kasutama teaduslikke tõendeid ja tulemusi selleks, et teha nende alusel ettepanekuid meetmete kohta, mis on seotud emaste aretusküülikute ja lihaküülikute pidamisele esitatavate nõuetega, võttes pidamisnõuetes vajalikul määral arvesse loomade bioloogilisi vajadusi ning nende liigispetsiifilist käitumist;

36.  on arvamusel, et EFSA ja OIE teaduslikke soovitusi küülikute heaolu kohta tuleks jõustada, kasutades direktiivi 98/58/EÜ artiklites 3 ja 4 sätestatud nõudeid mõistlikele jõupingutustele, mida tuleb võtta loomade heaoluks ja mis määratakse kindlaks vastavalt omandatud kogemustele ja teaduslikele teadmistele;

37.  juhib tähelepanu vajadusele säilitada tasakaal mitmesuguste arvestatavate aspektide, nagu loomade heaolu ja tervise, põllumajandustootjate finantsolukorra ja töötingimuste, tootmise kestlikkuse, keskkonnamõju ja tarbijakaitse vahel; juhib tähelepanu ka sellele, et arvesse tuleb võtta tarbijate vajadusi taskukohase ja kvaliteetse küülikuliha järele;

38.  rõhutab, et ÜPP eesmärk on pakkuda kogu ELi tarbijatele põllumajandustooteid ja toiduaineid, võttes samal ajal arvesse nende vajadusi ja soove taskukohase hinnaga tervislike ja kvaliteetsete põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete järele;

39.  ergutab liikmesriike ja sektorit looma selgeid toodete märgistamise süsteeme ja kasutama ära märgistussüsteeme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) V peatükis, et tagada turu suurem läbipaistvus, säilitada kvaliteedistandardeid ja kaitsta tarbijate tervist, võimaldades seeläbi tarbijatel teha teadlikke ja läbipaistvaid ostuotsuseid, tõstes samal ajal esile toote päritolu ning kaitstes seda ebaausa konkurentsi eest;

40.  rõhutab, et kõik kehtivad eeskirjad tuleks ühtlustada ELi tasandil; rõhutab, et selles protsessis on äärmiselt oluline teabevahetus, mille sihiks on koostada hea tava suunised ja toetada riiklikke suuniseid;

41.  soovitab kõikidel liikmesriikidel viia oma sätted kooskõlla küülikute heaolu käsitlevate kehtivate õigusnormidega, mille on kehtestatud Austria, Belgia, Saksamaa ja Ühendkuningriik, et tagada võrdsed võimalused;

42.  tunnistab, et küülikukasvatuses on vaja põhjalikumaid teadusuuringuid, arvestades nõudlust alternatiivsetele tootmissüsteemidele ülemineku järele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles andma sihtotstarbelist eelarvetoetust ning võtma ette teadusuuringuid järgmistes valdkondades:

   farmiküülikute tervis;
   farmiküülikute heaolu;
   farmiküülikute pidamistingimused;
   farmiküülikute aretamine, sealhulgas küülikute aretamine rahulikuma temperamendiga geneetilistest liinidest;
   farmiküülikute kasvatamine;
   farmiküülikute käitumine;
   farmiküülikute toitumine;
   farmiküülikute liigispetsiifilised haigused, haigestumus ja suremus;
   asjakohaste ravimite, vaktsiinide ja ravi väljatöötamine farmiküülikute jaoks, võttes arvesse suurenevat antimikroobikumiresistentsuse probleemi;
   asjakohased liigispetsiifilised humaanse uimastamise meetodid farmiküülikute puhul;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama andmeid küülikuliha tootmise ja kaubanduse kohta ning lisama küülikuliha Euroopa lihaturu vaatluskeskuse ülesannetesse;

o
o   o

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5).
(2) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 11.1.2009, lk 7).
(3) Nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53).
(4) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 182, 12.7.2007, lk 19).
(5) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23).

Õigusalane teave