Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2240(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0220/2017

Esitatud tekstid :

A8-0220/2017

Arutelud :

PV 04/07/2017 - 19
CRE 04/07/2017 - 19

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0303

Vastuvõetud tekstid
PDF 229kWORD 66k
Kolmapäev, 5. juuli 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi strateegia rahvusvaheliste kutuurisuhete valdkonnas
P8_TA(2017)0303A8-0220/2017

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas (2016/2240(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikeid 3 ja 4,

‒  võttes arvesse UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. märtsi 2017. aasta resolutsiooni 2347,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu eesmärke 4 ja 17,

‒  võttes arvesse komisjoni ning komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

‒  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (COM(2007)0242),

–  võttes arvesse ettevalmistavat meedet „Kultuur ELi välissuhetes“ ja selle soovitusi(1),

–  võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis‑ ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016. aastal,

‒  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta(2),

‒  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (COM(2010)0390),

‒  võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale(3),

‒  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon)(4),

‒  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2008. aasta järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes(5),

‒  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(6),

‒  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(7),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke(8),

‒  võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2014. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta(9),

‒  võttes arvesse UNESCO 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

‒  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu resolutsiooni CM/Res(2010)53, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe Euroopa Nõukogu kultuuriradade kohta,

‒  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(11),

‒  võttes arvesse nõukogu 24. novembri 2015. aasta järeldusi kultuuri kohta välissuhetes, keskendudes eelkõige arengukoostööle(12),

‒  võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt(13), eelkõige selle punkti 3, milles „kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles kasutama kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi, et lepitada eri kogukonnad ja ehitada üles hävitatud mälestised“,

‒  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(14),

‒  võttes arvesse 21.–22. novembril 2016 toimunud nõukogu 3502. istungi (haridus, noored, kultuur ja sport) tulemusi,

‒  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kultuuri‑ ja hariduskomisjoni palvel koostatud uuringut pealkirjaga „Research for CULT Committee – European Cultural Institutes Abroad“ („Uuring kultuuri- ja hariduskomisjonile: Euroopa kultuuriinstituudid välismaal“)(15),

‒  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kultuuri‑ ja hariduskomisjoni palvel koostatud uuringut pealkirjaga „Research for CULT Committee – European capitals of culture: success strategies and long-term effects“ („Uuring kultuuri- ja hariduskomisjonile: Euroopa kultuuripealinnad – edustrateegiad ja pikaajaline mõju“)(16),

‒  võttes arvesse Euroopa Komisjoni välispoliitika vahendite talituse tellitud 2015. aasta uuringut „Analysis of the perception of the EU and EU’s policies abroad“ („Arusaam EList ja ELi välispoliitikast välismaal – analüüs“)(17),

‒  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“,

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“,

‒  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (COM(2016)0543),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa solidaarsuskorpuse kohta (COM(2016)0942),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 27. septembri 2016. aasta otsust, millega Ahmad al‑Faqi al‑Mahdi mõisteti süüdi mitme mausoleumi hävitamises Timbuktus ja millega kohus langetas kooskõlas Rooma statuudiga esmakordselt otsuse, et kultuuripärandi hävitamist võib käsitada sõjakuriteona,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0220/2017),

A.  arvestades, et EL on muutumas tähtsamaks osalejaks rahvusvahelistes suhetes ning peaks suunama lisavahendid ja energia oma ühise kultuuri, kultuuripärandi, kunstilise loomingu ja innovatsiooni edendamisse regionaalses mitmekesisuses ELi toimimise lepingu artikli 167 alusel;

B.  arvestades, et EL on oluline osaleja rahvusvahelises poliitikas, kes etendab üha suuremat rolli maailma asjades, sealhulgas kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamise abil rahvusvahelistes suhetes;

C.  arvestades, et kultuuril on oma sisemine väärtus, ja et ELi kogemus on näidanud, et kultuurivahetus võib aidata edendada liidu välispoliitika eesmärke ning olla võimsaks sillaks erineva etnilise, usulise ja sotsiaalse taustaga inimeste vahel, tugevdades kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist, sealhulgas Euroopa välisteenistuse tegevuse abil; on sellega seoses arvamusel, et kultuurist peaks saama kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi lahutamatu osa ning kultuur tuleb süstemaatiliselt lisada projektidesse ja programmidesse;

D.  arvestades, et selleks, et EL saaks edendada kultuuridevahelist mõistmist, peab liit laiendama ühiseid sidevahendeid tõelise Euroopa meedia kujul, nagu Arte, Euronews ja Euranet;

E.  arvestades, et kultuur ja kultuuri kaitsmine on lahutamatult seotud inimõiguste ja põhivabaduste austamisega;

F.  arvestades, et teaduskoostöö on välispoliitika oluline element, mis loob sildu riikide vahel, parandab rahvusvaheliste teadusuuringute kvaliteeti ja suurendab teadusdiplomaatia rolli;

G.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on mitmesugused ühised kultuurilised, keelelised, ajaloolised ja usulised juured, ja arvestades, et saades innustust Euroopa kultuurilisest, usulisest ja humanistlikust pärandist, on neil õnnestunud olla ühinenud mitmekesisuses; arvestades, et Euroopa kultuur ja kultuuripärand esindavad nii materiaalsel kui ka immateriaalsel kujul samal määral Euroopa ühiskondade ja piirkondade, nende ühiskonna enamiku, aga ka vähemuste kultuuri mitmekesisust;

H.  arvestades, et Pariisis 2015. aasta märtsis vastu võetud deklaratsioonis käsitletakse kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamist hariduse kaudu ning rõhutatakse vajadust edendada kultuuridevahelist aktiivset dialoogi, üleilmset solidaarsust ja vastastikust austust;

I.  arvestades, et ELi ajaloo jooksul on kultuurisuhted olnud sotsiaalse ühtekuuluvuse ning kestliku majandus- ja inimarengu olulised ajurid, etendades samas olulist rolli kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisel, inimestevaheliste kontaktide tugevdamisel ja radikaliseerumise ennetamisel, et kaitsta kultuuripärandit, kindlustada demokraatlikke protsesse ning osaleda konfliktide ennetamises, lahendamises ja vastupanuvõime suurendamises;

J.  arvestades, et kultuuridiplomaatia peaks edendama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sealhulgas vähemuskeelte säilitamist, sest need on omaette väärtus ja annavad panuse Euroopa kultuuripärandisse;

K.  arvestades, et inimõigused hõlmavad ka kultuurilisi õigusi, ning arvestades, et võrdset tähelepanu tuleks seega pöörata iga inimese õigusele osaleda kultuurielus ja nautida oma kultuuri, austades samal ajal täielikult kõigi põhilisi inimõigusi;

L.  arvestades, et 2014. aasta detsembris kehtestati piiravad meetmed, et takistada Süüriast pärinevate kultuuriväärtustega kauplemist; arvestades, et on selge vajadus luua hädaolukordadele reageerimise mehhanism, et tuvastada ja takistada kultuuripärandi hävitamist ja kultuuriväärtuste väljaviimist, sealhulgas konfliktipiirkondades või -riikides, tegusid, mida saab konfliktiolukordades kasutada hirmutamiseks või šokeerimiseks ning mis mõnel juhul võivad endast kujutada nn kultuurilist puhastust;

M.  arvestades, et kultuur on ühine hüve ja arengut käsitleva uue konsensuse kavandamine peab sisaldama arutelu avalike hüvede tagasinõudmise üle, sealhulgas kultuuri kaudu;

N.  arvestades, et EL ja liikmesriigid eraldi annavad üle poole arenguabist maailmas ja see asjaolu väärib suuremat teadvustamist;

O.  arvestades, et kultuuripärand on üldine pärand ning selle kaitsmine on rahu ja vastupanuvõime tagamise eeltingimus;

P.  arvestades, et ühisteatises „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ nähakse ette ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete raamistik; arvestades siiski, et selles ei suudeta kindlaks määrata temaatilisi ja geograafilisi prioriteete, konkreetseid eesmärke ja tulemusi, sihtrühmi, ühiseid huve ja algatusi, rahalisi eraldisi, usaldusväärset finantsjuhtimist, kohalikku ja piirkondlikku perspektiivi, raskusi ja rakendamise korda;

Q.  arvestades, et inimestevahelised kontaktid, nagu noortevahetus, sõpruslinnad ja partnerlussuhted kutsealal, on olnud olulised vahendid tugevdamaks kultuuridevahelist mõistmist ja EL peaks neid edendama oma välispoliitilistes suhetes;

R.  arvestades, et liikuvus moodustab ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete olulise osa, mis nõuab mehhanismide loomist, et hõlbustada viisade kättesaadavust kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse kultuuritöötajatele, teadlastele, akadeemikutele, õpetajatele, üliõpilastele ja töötajatele ning varem ELi programmides(18) osalenute vilistlaste võrgustikule;

S.  arvestades, et EL ja selle naaberriigid on ajaloo vältel üksteist kultuurilises plaanis mõjutanud;

T.  arvestades, et koostöö, koolitus, kunstnike ja kultuuritöötajate ning nende teoste liikuvus, sealhulgas Euroopa ja rahvusvaheliste võrgustike raames, ning kunstnike residentuurid on võtmetähtsusega tegurid nii Euroopa kui ka Euroopa-väliste kultuuride ja kunsti levitamisel ja vahetamisel ning neid tuleb edendada ja soodustada;

U.  arvestades, et kunstnike ja kultuuritöötajate viisapoliitika on väga oluline eduka koostöö ja tööde vaba ringluse jaoks Euroopa ja rahvusvaheliste võrgustike kaudu, samuti kunstnike aktiivsete residentuuriprogrammide tagamiseks, mis hõlmavad kodanikuühiskondi maailma eri riikides ja piirkondades;

V.  arvestades, et see võiks olla kasulik lähtepunkt, et teha kokkuvõtteid ELi kultuurivaldkonna tegevuskava raames saavutatust eesmärgiga töötada välja ja muuta paremaks strateegia, kehtestada selged ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas konkreetse riigi eripäraga, prioriteedid ja realistlikud tulemused, ning õppida parimatest tavadest;

W.  arvestades, et EL peaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni olulise partnerina tegema tihedamat koostööd UNESCOga, et kaitsta ülemaailmset kultuuripärandit;

X.  arvestades, et ELi programmide ja vahendite vaheline koordineerimine peaks tugevdama ELi rahvusvaheliste suhete kultuurilist mõõdet, et luua dialoogi ühisruum kultuuridevahelise mõistmise ja usalduse jaoks;

Y.  arvestades, et ELi algatused ja meetmed peaksid olema kolmandates riikides nähtavamad, sealhulgas Euroopa naabruspoliitikas osalevates riikides, ning nende tulemusi tuleks paremini omistada, hinnata ja levitada(19);

Z.  arvestades, et audiovisuaal-, kultuuri- ja loomesektori toodete ja teenuste arv kasvab, nagu ka nende panus SKPsse ja rahvusvahelisse ringlusse;

AA.  arvestades, et paljud Euroopa Nõukogu sertifitseeritud Euroopa kultuurirajad kulgevad läbi ELi idapoolsete ja lõunapoolsete naaberriikide, samuti kandidaatriikide, ja arvestades, et see aitab kaasa sidemete tugevdamisele ELi ja selle naaberriikide vahel;

AB.  arvestades, et liidu jõupingutused ühiskonna vastupanuvõime toetamisel, mille käigus süvendatakse tööd kultuuri, hariduse ja noorte valdkonnas, edendavad pluralismi, kooseksisteerimist ja austust;

Eesmärgid

1.  tunneb heameelt ühisteatise üle, milles antakse ülevaade kõigist dokumentidest, meetmetest, algatustest, programmidest ja projektidest, mida EL ja selle liikmesriigid toetavad või rakendavad ning mille ühiseks nimetajaks on kultuur; nõuab, et töötataks välja tulemuslik rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia;

2.  võtab teadmiseks, et ühisteatise eesmärk on soodustada kultuurialast koostööd ELis ja selle partnerriikidega ning edendada ülemaailmset korda, mille aluseks on rahu tagamine, võitlemine ekstremismi ja radikaliseerumise vastu kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu, ja konfliktide ennetamine, mille puhul austatakse demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, sõnavabadust, kunstilist vabadust, vastastikust mõistmist, inimõigusi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning põhiõigusi; rõhutab ühtlasi kultuuridiplomaatia, hariduse ja kultuurialaste vahetuste olulisust universaalsete väärtuste ühise tuumiku tugevdamisel;

3.  tunnustab Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühiselt tehtud jõupingutusi, et laiendada teadus- ja teadusuuringute poliitika rahvusvahelist mõõdet, ja nõuab tungivalt, et komisjon toetaks edasipüüdliku teadusdiplomaatia arengut;

4.  nõuab kultuuriliste õiguste edendamist põhiliste inimõiguste lahutamatu osana ning kultuuri käsitamist selle sisemise väärtuse tõttu kestliku arengu neljanda eraldiseisva, mitmeid valdkondi hõlmava tugisambana koos sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõõtmega;

5.  tunneb heameelt ühisteatise lähenemisviisi üle, milles määratletakse kolm töösuunda: kultuuri kui kestliku sotsiaal- ja majandusarengu mootori toetamine; kultuuri- ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete eesmärgil; ning koostöö tugevdamine kultuuripärandi valdkonnas;

6.  nõuab kunstilise sõnavabaduse kui Euroopa Liidu väärtuse ja püüdluse edendamist, tugevdades vaba dialoogi ja heade tavade vahetamist rahvusvahelisel tasandil;

7.  rõhutab, et ELil on kaasavas valitsemises palju erinevaid kogemusi, et ELi tugevus seisneb ühinenud mitmekesisuses ning et just siinkohal annab EL lisaväärtust;

8.  täheldab, et kuigi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet tuleb kultuuri valdkonnas järgida – arvestades samal ajal ka ELi ja liikmesriikide ühiseid kultuurilisi juuri ja pärandit ning pikaajalise kunstilise ja kultuurilise suhtluse tulemust –, on üheskoos töötamise ja loomise harjumuse kujundamisega pandud alus teiste kultuuride austamisele ja mõistmisele;

9.  rõhutab, et EL on areen, kus kõik liikmesriigid ühendavad jõud, et etendada rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas tugevamat rolli, kasutades ära koostööst saadavat vastastikust kasu;

10.  teeb ettepaneku, et iga liikmesriik võiks algatada ühismeetmeid koos ELiga, et igal aastal esile tõsta erinevat ELi riiki näiteks näituste ja koostöö abil, kusjuures eriline roll kuuluks rotatsiooni korras vahetuvale eesistujariigile, et saavutada sisemine lisaväärtus ELi ja liikmesriikide jaoks ning suurendada nende tegevuse ja algatuste nähtavust välismaal, sealhulgas ELi delegatsioonide kaudu, milleks tehtaks kättesaadavaks konkreetsed inimressursid ja rahalised vahendid;

11.  liikmesriigid, eelkõige väiksemad liikmesriigid ning nende kultuuriasutused ja kultuurivallas tegutsejad võiksid lisada oma kultuurilistele saavutustele väärtust, kasutades ELi nende edendamiseks ja jagamiseks välismaal;

12.  kultuuridiplomaatia võib toimida ELi ja liikmesriikide saadikuna;

13.  tuletab seoses materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandiga meelde, kui tähtis on koostöö liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel seoses ligipääsetavuse, teadusuuringute, edendamise, kaitse ja majandamisega ning võitlusega kunsti ebaseadusliku kaubanduse, rüüstamise ja hävitamise vastu, sealhulgas piirkondadele suunatud sihtotstarbeliste vahendite ja abi kaudu ning piiriülese politseikoostöö abil nii ELis kui ka sellest väljaspool;

14.  rõhutab sõltumatu meedia tähtsust kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise pädevuse edendamisel ning vajadust tugevdada sellist meediat kui usaldusväärse teabe allikat, eelkõige ELi naabruses;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ühisteatises kujutatakse kultuuri- ja loomemajandust ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete olulise elemendina; arvestades, et need tööstusharud annavad panuse Euroopa nn pehmesse võimu Euroopa väärtuste saadikutena, eriti seoses piirkondlike loomekeskuste ja kultuurivõrgustikega, ning soovitab, et need tehtaks kindlaks ning neile pakutaks stiimuleid ja kutseoskuste arendamist; kutsub komisjoni üles ajakohastama kultuuri- ja loomesektorite osaliste ja tegutsejate võrgustikke, keskendudes eelkõige VKEdele, Euroopa loomepiirkondadele ja loomemajanduse platvormidele kui mitmekordistava mõju ja innovatsiooni loojatele, sealhulgas muudes valdkondades;

16.  palub komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha kindlaks kultuuriosalejad, kellele kuulub lahutamatu osa ühisteatise elluviimises, täpsustades, et need peaksid hõlmama muu hulgas kunstnikke, kultuuri- ja loomesektorite spetsialiste, kultuuriasutusi, era- ja avaliku sektori sihtasutusi, ülikoole ning kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtjaid;

Juhtimine ja vahendid

17.  kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama selle valdkonna aastaseid ja mitmeaastaseid tegevuskavasid, mis peaksid sisaldama meetmeid, strateegilisi temaatilisi ja geograafilisi prioriteete ning ühiseid eesmärke, ja nõuab ühisteatise rakendamise korrapärast läbivaatamist, mille tulemustest tuleks anda aru Euroopa Parlamendile;

18.  rõhutab, et ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes, milles osalevad kolmandad riigid, on vaja suuremat sidusust; rõhutab, et on vaja tugineda olemasolevatele teadusuuringute tulemustele, parimatele tavadele ning muudele kultuuripärandi kaitsmisega seotud ELi rahastatavatele algatustele ja vahenditele, mis võib tuua kasu koostööle kolmandate riikidega; nõuab suuremat sünergiat kõigi osalejate vahel ning muid ELi rahastatavaid algatusi, mis võiksid aidata strateegia eesmärke saavutada, et tagada ressursitõhusus, optimeeritud tulemused ning ELi tegevuse ja algatuste suurem mõju; soovitab tõhusa strateegia tagamiseks teha kokkuvõte senistest kogemustest;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon näeks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette eelarverea rahvusvaheliste kultuurisuhete toetamiseks olemasolevates programmides ja tulevastes projektikonkurssides, eelkõige järgmise põlvkonna kultuuri- ja haridusprogrammides, nii et need saaksid nõuetekohasel viisil töötada välja oma rahvusvahelised meetmed;

20.  teeb ettepaneku töötada välja ELi programm, mis käsitleb rahvusvahelist liikuvust ja vahetusi, näiteks residentuuriprogramme, eriti kultuuri- ja loomesektorite noorte kutseliste töötajate ja kunstnike jaoks, ja keskendada sellele ressursse;

21.  teeb sellega seoses ettepaneku, et Erasmuse programmis ning muudes haridusalase ja vabatahtliku liikuvuse programmides varem osalenuid ja varasemaid toetusesaajaid tuleks julgustada kasutama oma kultuuridevahelisi oskusi ja pädevust teiste hüvanguks, ning nad peaksid saama mõjukateks osalejateks partnerluste arendamisel kultuuriliste välissuhete valdkonnas;

22.  kutsub komisjoni üles arendama kultuuriturismi mõõdet näiteks temaatiliste programmide ning parimate tavade koostamise ja vahetamise teel, et lihtsustada rahvusvahelist liikuvust ja vahetusi kolmandate riikide kodanikega ning ka juurdepääsu kultuuriobjektidele;

23.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles lisama rahvusvahelised kultuurisuhted horisontaalselt rahvusvahelise koostöö vahenditesse ja programmidesse ning ka läbivaatamiste käigus, et tagada sidusus ja muuta rahvusvahelised kultuurisuhted tõhusaks vahendiks;

24.  kutsub komisjoni üles tugevdama kultuurilise mõõtme mõju rahvusvahelistes suhetes, lisades kultuurilise mõõtme süstemaatiliselt läbirääkimistesse ja assotsieerimislepingutesse; rõhutab ELi jaoks vajadust koostada käitumispõhimõtted riikidevaheliste projektide koostööpartneritele ja luua paindlik raamistik riikidevahelise kultuurialase koostöö lihtsustamiseks, eemaldades tõkked;

25.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama kultuurisuhteid naabruses asuvate riikidega tehnilise abi, suutlikkuse suurendamise programmide, koolituse, kutseoskuste arendamise ja teadmussiirde abil – ka meediasfääris –, et parandada juhtimist ja soodustada uute partnerluste loomist riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja piiriülesel tasandil, võttes samal ajal järelmeetmeid piirkondlikele programmidele lõuna- ja idanaabruse, sealhulgas Lääne‑Balkani riikides;

26.  rõhutab, et jätkusuutlikkuse huvides peab ELi kultuuri välisrahastamistegevus lähtuma kohalike partnerite jõulisest kaasamisest, programmide kohandamisest kohaliku olukorra järgi ja rahastamisjärgse perioodi nõuetekohasest arvessevõtmisest projektide puhul, mis hõlmavad üleminekut riiklikule rahastamisele või muudele tulu teenimise mudelitele;

27.  rõhutab kultuuri- ja inimõigusalgatuste tähtsust, mille eesmärk peaks olema kultuuritöötajate toetamine riikides või regioonides, kus nende õigused on ohustatud; kutsub üles rahastama asjaomaseid programme ühiselt Euroopa demokraatia rahastust ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist;

28.  rõhutab, et partnerriikide aktiivne kodanikuühiskond võib aidata märkimisväärselt kaasa ELis propageeritavate väärtuste levitamisele, ja et seetõttu on oluline, et EL pakuks kahepoolsete suhete arendamisel tuge partnerriikide kultuurivaldkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidele;

29.  kutsub komisjoni üles lisama kultuuri kõigisse olemasolevatesse ja tulevastesse kahe- ja mitmepoolsetesse koostöölepingutesse koos piisavate eelarvevahenditega, arvestades nõuetekohaselt kohustustega, mis on võetud UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni raames, et panna suuremat rõhku kultuuripärandi majanduslikule potentsiaalile ning kultuuri- ja loomesektoritele kestliku arengu edendamisel, sealhulgas sellistes valdkondades nagu majanduskasv ja töökohtade loomine, ning nende mõjule sotsiaalsele heaolule; väidab, et seda võiks teha näiteks ELi ja AKV riikide 2020. aasta järgse uue partnerluse üle peetavate järgmiste läbirääkimiste volituste raames; nõuab, et selles valdkonnas töötataks välja ELi näitajad, et soodustada kultuuripoliitilist arutelu;

30.  rõhutab noorte liikuvuse ja ülikoolide koostööprogrammide olulisust, kuna need on väga väärtuslikud meetmed, mille abil luua pikaajalisi akadeemilisi ja kultuurisuhteid;

31.  palub komisjonil tugevdada rahvusvahelist mõõdet programmides Erasmus, „Loov Euroopa“, „Kodanike Euroopa“ ja „Horisont 2020“; tuletab sellega seoses meelde ELi kultuuri-, haridus-, noorte- ja spordiprogrammide põhjapanevat rolli sallimatuse ja eelarvamuste vastu võitlemise ning ühtekuuluvustunde ja kultuurilise mitmekesisuse austamise tugevdamise keskse elemendina; palub komisjonil edendada eelkõige Euroopa naabruspoliitika raames ELi kõige lähemate partnerriikide osalemist nendes programmides;

32.  tunnustab komisjoni jõupingutusi teaduse, teadusuuringute, hariduse ja kultuurikoostöö rolli edendamisel pehme võimu vahenditena Euroopa välissuhetes; rõhutab, et teadus- ja kultuurivahetus aitab kaasa suutlikkuse suurendamisele ja konfliktide lahendamisele, eriti suhetes naaberriikidega;

33.  kutsub komisjoni üles tugevdama ja laiendama ELi programmi COSME (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm) rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiale, ning tugevdama ELi temaatiliste programmide kaudu kultuurisektoris tegutsevaid VKEsid väljaspool ELi asuvates riikides;

34.  rõhutab Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rolli ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna rolli strateegia loomisel;

35.  toonitab, et Euroopa Parlament peaks etendama aktiivset rolli kultuuri edendamisel ELi välistegevuses, sealhulgas infobüroode ja kontaktasutuste kaudu;

36.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles määrama igas ELi delegatsioonis kontaktisiku, kes töötaks koos liikmesriikide riiklike kultuuriasutuste, esindajate ja kohalike kodanikuühiskondade, osalejate ja asutustega struktureeritud dialoogi protsessi raames, mille eesmärk on teha üheskoos kindlaks koostöö ühised prioriteetsed valdkonnad, vajadused ja meetodid, ning tagama piisava eelarve ja koolituse; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada Euroopa Parlamenti rakendamise seisust ja saavutatud tulemustest iga kahe aasta tagant;

37.  nõuab, et Euroopa välisteenistuses eraldataks rahvusvahelisteks kultuurisuheteks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, mis võimestaks Euroopa välisteenistust ja annaks talle katalüütilise juhtrolli ELi eri talituste seas, kes tegelevad rahvusvaheliste kultuurisuhetega;

38.  seisab selle eest, et rahvusvahelisi kultuurisuhteid käsitataks hariduse, koolituse ja teadusuuringute olulise teemana, et suurendada selles valdkonnas toimijate suutlikkust ning edendada kultuurilist osalemist hariduse kaudu, sealhulgas andes ELi töötajatele asjakohast koolitust kultuuripädevuste vallas;

39.  nõuab liikmesriikide kultuuriasutuste rolli selget määratlemist seoses ELi kultuurimõjuga väljaspool liidu piire, ning pidades silmas kaasavat ja ühist Euroopa narratiivi muu hulgas ELi riiklike kultuuriinstituutide võrgustiku (EUNIC) ja muude foorumite abil, ning pooldab võrdset ja kaasavat lähenemist kõigile sidusrühmadele, sealhulgas kodanikuühiskonnale; tunnustab sellega seoses liikmesriikide kultuuriasutustes siiani tehtud tööd; ergutab edasist koostööd välismaal, et optimeerida liikmesriikide huve, pöörates seejuures erilist tähelepanu väiksematele liikmesriikidele ning sellistele liikmesriikidele, kellel puuduvad välismaal kultuuriinstituudid, ja nende kultuurilise esindamise vajadustele;

40.  nõuab, et tugevdataks strateegilist partnerlust UNESCOga ühisteatise rakendamisel, kasutades ära organisatsiooni usaldusväärsust Euroopas ja ülemaailmset haaret, et mitmekordistada kõikide ELi ja ELi-väliste sidusrühmade ühistegevuse mõju, ning et võetaks kaalumisele ühenduse loomine tulevaste töörühmade või nõuandvate kogudega, et aidata teatist rakendada;

41.  rõhutab vajadust määratleda uuesti riiklike kultuuriinstituutide oluline roll kultuuridevahelises vahetuses, pidades silmas, et mõnel neist on pikad traditsioonid ning arvukad kontaktid kolmandates riikides, mistõttu nad võivad moodustada kindla aluse koostööks ja suhtlemiseks erinevate Euroopa osalejatega; juhib samuti tähelepanu nende potentsiaalile riikidevaheliste kahepoolsete suhete edendamisel ja hõlbustamisel ning Euroopa kultuuridiplomaatia strateegia väljatöötamisele ja rakendamisele kaasa aitamisel;

42.  kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välispoliitika ja julgeoleku kõrget esindajat üles jätkuvalt toetama individuaalselt kohandatud õppekava EUVP (Euroopa Liidu külastusprogramm) arendamist kui võimsat vahendit dialoogi tõhustamiseks, demokraatia edendamiseks ja püsiva platvormi moodustamiseks noorte ja tulevaste liidrite ning kolmandate riikide arvamusekujundajate ja Euroopa institutsioonide peamiste koostööpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks;

43.  tunneb heameelt kultuuridiplomaatia platvormi loomise üle ning nõuab, et see saaks jätkusuutlikuks ning selle eesmärke, tulemusi ja juhtimist hinnataks korrapäraselt; tunnistab, et paljud erinevad institutsioonilised ja muud sidusrühmad(20) tegutsevad aktiivselt rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas, ning palub komisjonil edendada struktureeritud dialoogi kõikide sidusrühmade vahel, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetodi kaudu;

44.  nõuab ohustatud pärandiga seotud ennetamiseks, hindamiseks ja taastamiseks ning kahjude hindamiseks mõeldud mehhanismi viivitamatut loomist, k.a kiire erakorraline mehhanism pärandi kaitsmiseks konfliktiriikides, tuginedes ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonna kultuuriväärtuste kaitsele keskenduva rakkerühma algatusest saadud kogemustele, tehes tihedat ja struktureeritud koostööd UNESCOga ning saades tehnilist abi programmilt Copernicus – Maa seire Euroopa programm; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et võeti vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2347, milles sedastatakse, et kultuuripärandi hävitamine võib kujutada endast sõjakuritegu, ning kutsutakse ELi ja Euroopa välisteenistust üles töötama koos kõigi partneritega, et aidata kaasa konfliktide ennetamisele, rahu kindlustamisele ning lepituse ja taastamise protsessidele kõikides konfliktist mõjutatud piirkondades;

45.  nõuab kooskõlastamist ELi tasandil, et võidelda relvastatud konfliktide ja sõdade käigus varastatud kultuuriesemete ebaseadusliku kauplemise vastu ja need tagasi võita, tunnistades, et sellisel koordineerimisel on esmatähtis roll püüdlustes tõkestada terrorirühmituste rahastamist;

46.  rõhutab vajadust tugevdada ELi ja UNESCO strateegilist partnerlust, luues stabiilse koostööplatvormi ja teabevahetuse ühiste prioriteetide kohta, et tõhusalt toime tulla ühiste kultuuri- ja haridusprobleemidega;

47.  teeb ettepaneku pöörata Euroopa kultuurifoorumil ja Euroopa arengukoostöö päevade ajal erilist tähelepanu struktureeritud dialoogi pidamisele kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete teemal;

48.  palub komisjonil korraldada kultuuritegelastele mõeldud kultuuri ja arengut käsitlev erikollokvium või -foorum, järgides ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma 2009. aasta aprilli Brüsseli deklaratsiooni, ning leiab, et see peaks olema avatud ELi naabruse ja teiste strateegiliste partnerriikide osalejatele;

49.  on arvamusel, et otsus Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 kohta on võimalus aidata edendada kultuuripärandit kui ELi rahvusvahelise mõõtme olulist elementi ühtse lähenemisviisi kaudu, tuginedes partnerriikide huvile Euroopa kultuuripärandi ja eksperditeadmiste vastu;

50.  nõuab juba olemasolevate õigusaktide tõhusat rakendamist, et paremini kaitsta kultuuripärandit, autoriõigust ja intellektuaalomandit; palub komisjonil esitada kavandatava seadusandliku ettepaneku kultuuriväärtuste, eelkõige konfliktipiirkondadest pärinevate väärtuste ELi importimise reguleerimiseks, mis oleks ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise vahend;

51.  palub ELil ja liikmesriikidel, kes on allkirjastanud ja ratifitseerinud 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ning seega võtnud kohustuse konventsiooni rakendada, toetada ühistegevust selle rakendamiseks;

Inimestevaheline käsitus

52.  nõustub ühisteatises tehtud ettepanekuga minna ülevalt-alla tutvustuspõhiselt lähenemiselt üle inimestevahelisele (P2P) käsitusele, rõhutades koosloomise ja ühistootmise protsesse kultuuri- ja loomemajanduses; on arvamusel, et kultuur peaks jõudma kõikide kodanikeni;

53.  leiab, et noored on üks peamisi sihtrühmi ELis ja partnerriikides ning et kokkupuude teiste kultuuride ja keeltega pakub kogemusi, mis tekitavad sageli elukestva huvi, ning sedastab, et näitekunst, kujutav kunst, tänavakunst, muusika, teater, film, kirjandus ja sotsiaalmeedia ning digiplatvormid üldiselt on kõige paremad kanalid noorteni jõudmiseks ja nende kaasamiseks;

54.  palub väärtustada ELi ja kolmandate riikide vahelisi ühisprojekte kultuuripärandi uurimise ja digiteerimise arendamise valdkonnas, et hõlbustada ligipääsu teadmistele, uute teenuste ja toodete väljatöötamist ning uue kultuuriturismi edendamist;

55.  nõuab kultuurisisu – mille üks peamisi loojaid on Euroopa – väärtuse ja rolli integreerimist Euroopa poliitikavaldkondadesse, sealhulgas digitaalsektorisse, eesmärgiga luua üleilmseid virtuaalseid kodanikuvõrgustikke, et suurendada kultuurilist osalust ja vahetust;

56.  nõuab ELi ühenduvuse algatuse loomist, et aidata geograafiliselt raskesti ligipääsetavates kohtades elavatel noortel aktiivsemalt osaleda;

57.  tunneb heameelt komisjoni algatuste üle vastastikuse õppimise edendamiseks noortele kultuurivaldkonna ettevõtjatele suunatud programmides, nagu „Med Culture“, või algatuste toetamiseks kultuuridevaheliste suhete alase koolituse vallas, mille näiteks on programm „More Europe“;

58.  pooldab meetmeid, mis teevad võimalikult lihtsaks kolmandate riikide suurema osalemise piiriülestes ja ühisprojektides, nagu Euroopa Nõukogu kultuurirajad, samuti soovitab nad lisada kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide tulevasse strateegiasse osalejatena, võimaldades neil saada täit kasu oma tööst kolmandates riikides sellise ELi kultuurilise tegevuse nagu Euroopa kultuuripealinn ja filmiauhind Lux kallal; tuletab meelde, et digitaalsed töövahendid, tehnoloogilised platvormid, nagu Europeana, ja kultuurivõrgustikud võivad etendada olulist rolli laiema publikuni jõudmisel ja parimate tavade levitamisel;

59.  nõuab kultuuriviisa programmi loomist olemasoleva teadusviisa programmi eeskujul kolmandate riikide kodanikele, kunstnikele ja teistele kultuurivaldkonna töötajatele, et tugevdada kultuurisuhteid ja kõrvaldada kultuurisektoris liikuvust tõkestavad asjaolud;

60.  kutsub komisjoni üles parandama koostööd Euroopa Nõukoguga, eelkõige programmides, mille eesmärk on tõsta esile kultuuri kui demokraatia, kultuuridevahelise dialoogi, kultuuripärandi ja audiovisuaalmaailma edasikandjat;

61.  sedastab, et vaja on põhjalikke teadmisi valdkonnast ning kohalikest osalejatest ja kodanikuühiskonnast, et parandada nende osalejate juurdepääsu programmidele ja rahastamisele ning tagada, et kasutatakse ära nende osalemisest ELi programmides ja algatustes tulenev mitmekordistav mõju; soovitab konsulteerida kohalike osalejatega, sealhulgas kohalike ametiasutustega, et kavandada programme koos; kutsub üles arendama uuenduslikke ja koostööpõhiseid käsitusi, toetudes olemasolevatele vahenditele ja võrgustikele (toetused, alltoetused)(21), ja võtta neile järelmeetmeid, arvestades soolist tasakaalu;

62.  täheldab, et arengustrateegiad ja -programmid keskenduvad peamiselt materiaalsele ja sotsiaal-kultuurilisele puudusele; nõuab haavatavate kogukondade, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades asuvate kogukondade paremat teavitamist, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

63.  nõuab ELi ja liikmesriikide kultuuri valdkonna tegevuse paremat nähtavust ja levitamist rahvusvahelisel tasandil, kehtestades sealhulgas selleks ühised suunised(22) ning suheldes sihtrühmadega kohalikes keeltes;

64.  nõuab paradigma muutust meediakajastuses, milleks tuleks soodustada Euroopa kultuuriteabe andmist ELi kultuuriportaali käivitamise, festivalide ja Euroopa Kultuuri Majade kontseptsiooni väljatöötamise abil, k.a arvatud struktureeritud koostöö kohaliku meedia ja sotsiaalmeedia platvormidega ning koostöö muu hulgas Euroopa Ringhäälinguliidu, EURONEWSi ja EURANETiga;

65.  julgustab ELi täiel määral ära kasutama multimeediauuringute potentsiaali, et mõista arenguriikide praegusi probleeme ja võimalusi, sealhulgas kultuuriga seotud küsimused ja kultuuri rolli hindamine arengus ja rahvusvahelises koostöös;

ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

66.  rõhutab kultuuri kui pehme võimu vahendi, rahu tagamise, stabiilsuse ja lepituse katalüsaatori ning kestliku sotsiaal-majandusliku ja inimarengu mootori olulist rolli ELi välispoliitikas;

67.  rõhutab hariduse ja kultuuri olulist rolli kodanikuaktiivsuse ja eri kultuuride tundmise edendamises ning paremate sotsiaalsete, inimlike ja majanduslike väljavaadete loomises;

68.  peab kiiduväärseks tõsiasja, et ELi üldises strateegias rõhutatakse kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi tähtsust vastastikuse mõistmise edendamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et ei mainita kultuuri ja kunsti sisemist väärtust radikaliseerumise ja terrorismi piirajatena; nõuab seetõttu, et suurendataks vahendeid, mis on konkreetselt mõeldud kultuurisektori tugevdamiseks ja koostööks;

69.  kutsub komisjoni üles suurendama koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO, UNESCO, Interpoli, Tollikoostöö Nõukogu ja Rahvusvahelise Muuseumide Nõukoguga, et tõhustada võitlust ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu, millega võidakse rahastada kuritegevust, sealhulgas terroriorganisatsioone;

70.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välispoliitika ja julgeoleku kõrge esindaja annaks kultuuriteemadele ELi üldise strateegia tegevuskava rakendamisel konkreetse rolli;

71.  rõhutab, et EL, mille aluseks on sellised väärtused nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine, peaks välispoliitika puhul tuginema oma kogemustele ja saadud õppetundidele, ja et see peaks kajastuma suhete arendamises kolmandate riikidega kultuuri ja kultuuripärandi kaudu, märkides sealjuures, et see annaks ELile ka võimaluse oma kultuuriväärtusi näidata ja eksportida;

72.  nõuab sihipärast kultuuri- ja hariduspoliitikat, millega saab toetada ELi peamisi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ning tugevdada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste kaitset; tuletab meelde, et 2018. aasta on inimõiguste ülddeklaratsiooni 70. aastapäev;

73.  nendib, et ELi kultuuriline mõjukus võimaldab kavandada nähtavust rahvusvahelistes suhetes selle mitmekesise kultuurilise identiteedi kanalite kaudu;

74.  tuletab meelde, et haridus ja kultuur on äärmiselt olulised tegurid, mis hõlbustavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist 2030. aastaks, erilise tähelepanuga linnade taaselustamisel ning Euroopa ja maailma linnadel; nõuab seetõttu, et Euroopa arengukonsensuse uues ettepanekus rõhutataks kultuuri rolli ning kultuurilise väljenduse kaitset ja edendamist;

75.  nõuab rahvusvaheliste kultuurisuhete tugevdamist aruteludes rände- ja pagulaspoliitika üle; nõuab tungivalt, et EL, kelle tugevus on olla ühinenud mitmekesisuses, võtaks kasutusele tasakaalustatud käsituse, mis austaks kultuurilisi erinevusi ja kus diasporaad etendaksid väga olulist rolli; rõhutab, et kultuur peaks sillutama teed vastastikusele mõistmisele, et elada koos suuremas kooskõlas;

76.  täheldab, et EL tegutseb ka konkreetsetes keskkondades, kus poliitiline olukord ja õigusraamistik, milles kultuurisuhteid alal hoitakse, on vaenulik ja repressiivne; sedastab, et kolmandates riikides kannatab EL sageli ebatäpse, erapooliku ja subjektiivse teabe tagajärjel ning on lauspropaganda sihtmärgiks; nõuab sellega seoses erimeetmeid ja asjakohast tegevust;

77.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tugevdama olemasolevaid ressursse haridusele ja kultuurile ligipääsu valdkonnas, eelkõige alaealiste rändajate ja pagulaste jaoks ELis ja kolmandates riikides; palub toetada nn hariduskoridore üliõpilaste jaoks ELi ülikoolides (ka koostöös telemaatiliste ülikoolidega), austades alati keelelist ja kultuurilist mitmekesisust;

78.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles soodustama kultuurisuhteid ELi otseste naabritega, et edendada konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on stimuleerida kultuuridevahelist dialoogi(23) ning tegeleda rände, turvalisuse ja radikaliseerumise küsimustega, millega EL praegu silmitsi seisab;

79.  soovitab ELil teha koostööd kõigi selle valdkonna asjakohaste institutsioonide ja kohalike partneritega, et saavutada seatud eesmärgid rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas nii rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava mitmepoolse koostöö kui ka partnerluste kaudu kesksete osalejatega kohapeal;

80.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama koostööd Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriradade kohta, mis on institutsiooniline vahend ka kolmandate riikidega rohujuure tasandi kultuurisuhete tugevdamiseks, kultuurilise mitmekesisuse põhiväärtuste, kultuuridevahelise dialoogi ja vähem tuntud kultuurisihtkohtade kestliku territoriaalse arengu edendamiseks, säilitades seejuures nende ühist kultuuripärandit;

81.  ergutab ELi tegema tihedat koostööd kõikide riikidega, kes jagavad ELi eesmärke ja väärtusi ning on valmis nende toetuseks tegutsema; rõhutab, et see on eriti oluline selleks, et luua stabiilset ja õiguspärast tegevust, mis aitaks tunnustada ELi kui ülemaailmset osalejat;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://ec.europa.eu/culture/library/publications/global-cultural-citizenship_en.pdf
(2) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0441.
(4) http://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/199
(5) ELT C 320, 16.12.2008, lk 10.
(6) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0403.
(9) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0486.
(12) ELT C 417, 15.12.2015, lk 41.
(13) ELT C 346, 21.9.2016, lk 55.
(14) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.
(15) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/563418/IPOL_STU(2016)563418_EN.pdf
(16) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/513985/IPOL-CULT_ET(2013)513985_EN.pdf
(17) http://ec.europa.eu/dgs/fpi/showcases/eu_perceptions_study_en.htm
(18) Näiteks programmid Erasmus, „Horisont 2020“ ja „Loov Euroopa“.
(19) Näiteks Euroopa Liidu külastusprogramm (EUVP), mis loodi 1974. aastal Euroopa Parlamendi ja komisjoni poolt, on individuaalne õppekava paljulubavate noorte juhtide ja arvamusekujundajate jaoks väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest, mille moto on „ELi väärtuste jagamine kogu maailmas alates 1974. aastast“.
(20) Komisjoni peadirektoraadid (eelkõige hariduse ja kultuuri peadirektoraat (EAC), rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DEVCO), naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (NEAR), teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (RTD) ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CONNECT), Euroopa välisteenistus, välispoliitika vahendite talitus (FPI), ELi delegatsioonid, liikmesriikide delegatsioonid, liikmesriikide kultuuriinstituudid välismaal, Euroopa Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustik (EUNIC), Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM), kultuuriväärtuste kaitse ja restaureerimise rahvusvaheline keskus (ICCROM), UNESCO, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud kultuuritegelased, tänavakunstnikud ning muud platvormid ja võrgustikud.
(21) Näiteks ELi rahastatav programm „Med Culture“, mis tegeleb kultuuripoliitika ja kultuurisektoriga seotud tavade arendamise ja täiustamisega. Kaasav käsitus hõlmab kultuurivaldkonnas ja ka teistes seotud sektorites töötavaid kodanikuühiskonna esindajaid, ministeeriume ning era- ja avaliku sektori asutusi.
(22) Üks ettepanek oleks nn kultuurisaadikute loomine, kes on pühendunud Euroopa integratsioonile ja rahvusvahelistele suhetele ning toetavad neid (sarnaselt ÜRO hea tahte saadikutele). Need võivad olla kunstnikud, muusikud, kirjanikud jne.
(23) Näiteks ELi rahastatav projekt Young Arab Voice.

Õigusalane teave