Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0440/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.13
CRE 05/07/2017 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0305

Vastuvõetud tekstid
PDF 175kWORD 53k
Kolmapäev, 5. juuli 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamine
P8_TA(2017)0305RC-B8-0440/2017

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 173,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti ELi lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli (nr 2) (Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava – Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse president Jean‑Claude Junckeri poliitikasuuniseid „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“,

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta ja 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O‑000047/2017 – B8‑0319/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa tööstus on paljudes sektorites ülemaailmne liider ning annab üle poole Euroopa ekspordist, ligikaudu 65 % teadus- ja arendustegevuse investeeringutest ning enam kui 50 miljonit töökohta (st 20 % Euroopa töökohtadest, nii otseselt kui ka kaudselt);

B.  arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on Euroopa töötleva tööstuse panus ELi SKPsse vähenenud 19 %‑lt vähem kui 15,5 %‑le ning selle panus teadus- ja arendustegevuse investeeringutesse ja töökohtade loomisse on sel perioodil samuti langenud;

C.  arvestades, et seetõttu on väga oluline tugevdada meie tööstuslikku baasi, et hoida eksperditeadmised ja oskusteave ELis;

D.  arvestades, et ELi poliitika peab võimaldama Euroopa tööstusel hoida oma konkurentsivõimet ja suutlikkust investeerida Euroopasse ning tegeleda sotsiaalsete ja keskkonnaalaste ülesannetega, sh kliimamuutusega, säilitades samal ajal oma liidripositsiooni sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas;

E.  arvestades, et ringmajandusel on äärmiselt soodne mõju Euroopa taasindustrialiseerimisele, energiatarbimise ja kolmandatest riikidest pärit toormest sõltuvuse vähendamisele, ning arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse on oluline tegur edendamaks tööstuse uuenemist, mis suudaks kujundada soodsaid mõjuringe;

F.  arvestades, et kaugeleulatuvate eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kõrge kvaliteediga, innovatiivsete ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil suurendada oma konkurentsivõimet maailmas; arvestades, et innovatsioon ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse, töökohtade loomisse ja oskuste uuendamisse on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks ülimalt olulised; arvestades, et innovaatiline tööstus sõltub suuresti ELi teaduse suutlikkusest, teadusuuringute edenemisest ja eelkõige teaduskoostööst;

G.  rõhutab, et nii Euroopa suur- kui ka väiketööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ning arvestades, et ELi tööstuse jaoks on oluline ühtne toimiv siseturg ning avatud ja õiglane kaubavahetus kolmandate riikidega, kusjuures õiglane kauplemine tööstustoodetega peab järgima ELi standardeid;

H.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes moodustavad valdava enamuse kõigist Euroopa äriühingutest ja kujutavad endast ELi tööstuse alustala, kogevad suuri probleeme maailmamajanduse muutuste ning rahanduslike ja haldustakistuste tõttu;

I.  arvestades, et naisettevõtjad moodustavad vaid 31 % füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatest isikutest ja 30 % alustavatest ettevõtjatest ELis ning et naised on tööstuses, eriti teaduse, inseneriteaduste ja juhtimisvaldkonna töökohtadel alaesindatud;

J.  arvestades, et tänapäeval on rohkem kui 60 % kõigist ettevõtetest pereettevõtted, mille arvele langeb kuni 50 % kõigist Euroopa Liidu erasektori töökohtadest;

K.  arvestades, et tööstuse digiteerimist toetav strateegia on Euroopa majanduse konkurentsivõime jaoks äärmiselt oluline;

L.  arvestades, et ELi rahastamisvahendid ja programmid etendavad strateegilist rolli konkurentsivõime tõstmisel, investeeringute ligimeelitamisel Euroopa Liitu ja investeeringukao vältimisel;

1.  rõhutab, et tööstusel on tähtis roll jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni mootorina Euroopas;

2.  rõhutab Euroopa tööstusbaasi tugevdamise ja ajakohastamise tähtsust ning tuletab meelde ELi eesmärki tagada, et 2020. aastaks annaks tööstus 20 % liidu SKP‑st;

3.  kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega 2018. aasta alguseks välja järjepidevat ja terviklikku tööstuspoliitikat käsitleva liidu strateegia ja tegevuskava, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine, koos asjakohaste eesmärkide, näitajate, meetmete ja ajakavadega; palub komisjonil tugineda selle strateegia puhul tööstuspoliitika ELi strateegilistesse poliitikaalgatustesse integreerimise mõju hindamisele ja ulatuslikule dialoogile asjaomaste sidusrühmadega ning võtta kõikides suurtes poliitikaalgatustes arvesse tööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust; tõstab esile asjaolu, et see liidu strateegia peab põhinema muu hulgas digiteerimisel, energia- ja ressursitõhusal majandusel ning olelusringi ja ringmajanduse lähenemisviisil;

4.  on veendunud, et Euroopa õigusraamistik ning avaliku ja erasektori investeeringud peaksid võimaldama tööstusharudel asjaomaste muutustega kohanduda ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule, piirkondlikule lähenemisele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

5.  tõstab esile VKEde kui ELi tööstuse alustala tähtsust ning rõhutab vajadust tugevdada VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ning suuremate ettevõtjate vahelisi väärtusahelaid, samuti vajadust arendada ELi tööstuspoliitikat VKEdele sobival viisil, tegeledes probleemidega, millega need silmitsi seisavad; toonitab vajadust toetada ettevõtlussõbraliku keskkonna loomist, milleks tuleks tekitada kõigile ELi VKEdele, idu- ja kasvufirmadele, noorettevõtjatele (eriti kõige innovaatilisemates valdkondades) ja sotsiaalsetele ettevõtetele võrdsed tingimused;

6.  rõhutab, et konkurentsivõime klastrid, ettevõtlusvõrgustikud ja digitaalse innovatsiooni keskused kujutavad endast väga kasulikku lahendust asjaomaste sidusrühmade kokkuviimiseks; nõuab, et EL toetaks avaliku sektori investeerimist innovatsiooni, kuna selles valdkonnas on see strateegilise tähtsusega; palub komisjonil klastreid ja nende koostööd Euroopa tasandil toetada, sest see tagab piirkondlikul ja kohalikul tasandil VKEde, teaduskeskuste ja ülikoolide kaasamise; kutsub komisjoni üles töötama välja aruka spetsialiseerumise platvorme, et nende kaudu ergutada sektorite- ja valdkondadevaheliste ühenduste loomist; rõhutab vajadust tugevdada piirkondadevahelist koostööd, et arendada riikidevahelisi võimalusi ja valdkonnaüleseid innovatsiooniliite;

7.  kutsub komisjoni üles tegema kindlaks probleemid ja takistused, mida naised kogevad ettevõtjaks hakkamisel, edendama ja toetama naiste töötamist juhtivatel ametikohtadel ning võitlema ebavõrdsuse vastu palkade ja ametikohtadele juurdepääsetavuse vallas;

8.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks käsitleda ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegilise tähtsusega varana; rõhutab asjaolu, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas jätkusuutliku taasindustrialiseerimise, ülemaailmse konkurentsi, kiire tehnoloogilise arengu ja kvaliteetsete töökohtade loomisega;

9.  rõhutab, kui tähtsad on energialiit, digitaalne ühtne turg, digitaalarengu tegevuskava ning Euroopa ühendamine piisava, tulevikukindla ja tõhusa taristu kaudu;

10.  rõhutab, et Euroopas konkurentsivõime suurendamiseks on ELi jaoks oluline, et Euroopa toodete kvaliteedi parandamist toetataks taasindustrialiseerimisprotsesside kaudu, eelkõige teadustegevuse ja digiteerimise kaudu;

11.  toonitab, et selleks, et aidata liidu tööstusel lahendada probleeme, mida praeguses üleilmastunud keskkonnas tekitavad kiiresti muutuvad majandusolud ja õigusnormid, tuleb Euroopa tööstus Euroopa ja välismaiste otseinvesteeringu jaoks atraktiivsemaks muuta;

12.  rõhutab, kui oluline on liidu tööstusstrateegia õigeaegne vastuvõtmine, ja tuletab seoses sellega meelde, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb tööstussektori jaoks säilitada piisavad rahalised vahendid, mida eraldatakse eelkõige erivahendite ning selliste rahastamisvahendite kaudu nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME);

13.  tuletab meelde ELi kohustusi vastavalt Pariisi kokkuleppele; nõuab, et ELi tööstusstrateegiasse integreeritaks tulemuslikud rahastamisvahendid ja meetmed, mis aitavad alandada nn süsinikuriski ja vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu;

14.  rõhutab vajadust täielikult ära kasutada tööstuse potentsiaali eelkõige keskkonnatehnoloogiate valdkonnas ja tagada, et tööstus pidevalt arendaks ja levitaks parimaid olemasolevaid tehnikaid ja tärkavat innovatsiooni;

15.  rõhutab vajadust vähendada ettevõtete, sh pereettevõtete halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, tagades samal ajal ELi õigusaktide tulemuslikkuse tarbija-, tervise-, ohutus- ja keskkonnakaitse valdkonnas;

16.  rõhutab, kui oluline on ELi tööstusele vaba ja õiglane rahvusvaheline kaubandus, mille aluseks on ühtsed eeskirjad ja võrdsed tingimused; nõuab paremat kooskõla kaubandus- ja tööstuspoliitika vahel, et vältida ebajärjekindlust, mis võib põhjustada tegevuse üleviimisi ja edasist deindustrialiseerimist ELis;

17.  rõhutab vajadust vältida olukorda, kus ELi kaubanduspoliitika soodustaks konkurentsivastaseid tavasid; rõhutab, et EL vajab järjepidevat ja WTO eeskirjadele vastavat tõhusat dumpingu- ja subsiidiumivastast strateegiat;

18.  rõhutab, et Euroopa tööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ning palub seetõttu komisjonil hinnata turu määratluste ja ELi kehtivate konkurentsieeskirjade asjakohasust, et võtta arvesse ülemaailmsete turgude arengut ning oluliste riiklike osalejate kasvavat rolli kolmandates riikides;

19.  kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu välismaal asuvatele riigiettevõtetele, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei lubaks ELi üksuste puhul;

20.  palub, et komisjon kontrolliks koostöös liikmesriikidega kolmandatest riikidest pärit välismaiseid otseinvesteeringuid ELi strateegilistesse tööstusharudesse, taristutesse ja tähtsatesse tulevikutehnoloogiatesse või muudesse julgeolekuhuvide seisukohast olulistesse valdkondadesse ning kaitseks juurdepääsu neile, pidades siiski meeles, et Euroopa sõltub arvestataval määral välismaistest otseinvesteeringutest;

21.  rõhutab, et selleks, et jätkata uute oskuste ning ümberõppe, oskuste täiendamise ja elukestva õppe edendamist, nagu komisjon on soovitanud oma dokumendis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“, tuleb ELis tegutseda kooskõlastatult, konsulteerides kõigi sidusrühmadega, sh sotsiaalpartnerid ja akadeemilised ringkonnad;

22.  tuletab meelde ELi standardite kehtestamise olulist rolli ja soovitab pöörata suurt tähelepanu sellele, et EL oleks rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides juhtpositsioonil;

23.  võtab teadmiseks vajaduse kooskõlastada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada ressursisõltuvust kolmandatest riikidest, milleks on vaja keskenduda neljale aspektile:

   a) õiglane juurdepääs ressurssidele rahvusvahelisel turul,
   b) jätkusuutlik mäetööstus,
   c) tõhusust parandavad tehnoloogilised uuendused,
   d) ringmajandus;

24.  rõhutab, et uus tööstuspoliitika strateegia peab viima eri poliitikavaldkonnad, eelkõige kaubandus-, keskkonna-, teadusuuringute, tervise-, investeerimis-, konkurentsi-, energia-, kliima- ja loomemajanduspoliitika tööstuspoliitikaga kooskõlla, et luua üks sidus lähenemisviis;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.

Õigusalane teave