Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel(1),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 3 lõikeid 3 ja 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke“, ning ELi toimimise leping artiklit 11,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2011. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(2),

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti aruannet nr 30/2016: keskkonnanäitajate aruanne 2016,

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni säästva arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta(3),

–   võttes arvesse komisjoni Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse 20. juuli 2016. aasta strateegilist märgukirja „Sustainability Now! A European Vision for Sustainability“(4),

–  võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020(5), selle vahehinnangut(6) ning Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni vahehinnangu kohta(7),

–   võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) rahvusvahelise ressursside töörühma aruandeid: „Policy Coherence of the Sustainable Development Goals“ (2015), „Global Material Flows and Resource Productivity“ (2016) ja „Resource Efficiency: Potential and Economic Implications“ (2017),

–   võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049),

–   võttes arvesse Quitos toimunud Habitat III konverentsil 20. oktoobril 2016. aastal vastu võetud uut linnade tegevuskava käsitlevat kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8‑0239/2017),

A.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on vastu võtnud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, sealhulgas kestliku arengu eesmärgid;

B.  arvestades, et ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki kujutavad endast kava parema ühiskonna ja maailma loomiseks praktiliste ja mõõdetavate meetmete kaudu; need eesmärgid hõlmavad mitmeid küsimusi, sealhulgas parema ja võrdsema tervishoiu, kodanike suurema heaolu, parema hariduse ja suurema üldise jõukuse saavutamine, kliimamuutuste vastased meetmed ning keskkonnahoid tulevaste põlvkondade jaoks, ning neid eesmärke tuleks liidu kõigis tegevusvaldkondades alati horisontaalselt arvesse võtta;

C.  arvestades, et tulevane majanduskasv on võimalik ainult planeedi ressursside piire täielikult arvesse võttes, et tagada kõigile väärikas elu;

D.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 võib osutuda murranguliseks ning sellega seatakse üldised, ambitsioonikad, terviklikud, jagamatud ja omavahel seotud eesmärgid, et kaotada vaesus, võidelda diskrimineerimise vastu, edendada jõukust, keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset kaasatust ja inimõiguste austamist ning tugevdada rahu ja julgeolekut; arvestades, et need eesmärgid nõuavad kohest tegevust, et need täielikult ja tõhusalt ellu viia;

E.  arvestades, et komisjon ei ole veel koostanud kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise põhjalikku strateegiat, mis hõlmab sise- ja välispoliitika valdkondi ja üksikasjalikku ajakava kuni 2030. aastani, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 12. mai 2016. aasta resolutsioonis tegevuskava järelmeetmete ja läbivaatamise kohta, samuti ei ole komisjon täielikult ära kasutanud oma riiklikul tasandil võetud meetmete üldise koordineerija rolli; arvestades, et tõhus rakendamisstrateegia ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanism on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega;

F.  arvestades, et 17 kestliku arengu eesmärgi ja 169 alameesmärgi raames käsitletakse kõiki liidu poliitika aspekte;

G.  arvestades, et paljud kestliku arengu eesmärgid puudutavad otseselt nii ELi kui ka riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste pädevusi ning seetõttu on nende elluviimiseks vaja tõelist mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi, millesse on aktiivselt ja ulatuslikult kaasatud kodanikuühiskond;

H.  arvestades, et kliimamuutused ei ole eraldiseisev keskkonnaprobleem, vaid ÜRO andmetel üks meie aja raskemaid probleeme(8), kujutades kestlikule arengule tõsist ohtu, ning kliimamuutuste ulatuslik enneolematu mõju seab vaeseimad ja kõige kaitsetumad elanikkonnarühmad ebaproportsionaalselt suure surve alla ja suurendab ebavõrdsust riikide vahel ja riikide sees; arvestades, et kiireloomuliste meetmete võtmine kliimamuutustega võitlemiseks on lahutamatult seotud kestliku arengu eesmärkide eduka elluviimisega;

I.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ kliimamuutuste ja energiasäästvusega seotud eesmärgid on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 %, täita 20 % ELi energianõudlusest taastuvate energiaallikatega ja suurendada energiatõhusust 20 %; arvestades, et EL on võtnud kohustuse vähendada aastaks 2030 vähemalt 40 % oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes, rakendades Pariisi kokkuleppe kohast survestamise mehhanismi; arvestades, et parlament on nõudnud siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks 40 % energiatõhusus ning siduvat eesmärki saavutada vähemalt 30 % taastuvate energiaallikate osakaal, ning rõhutab, et neid eesmärke tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide kaudu;

J.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kõik Pariisi kokkuleppe osapooled ja neil on seetõttu kohustus teha koostööd teiste riikidega, et hoida globaalset soojenemist märgatavalt alla 2 °C, ja teha jõupingutusi selle täiendavaks piiramiseks 1,5 °C‑ni ning püüda piirata sellega kliimamuutuste suurimaid ohte, mis õõnestavad suutlikkust saavutada kestlik areng;

K.  arvestades, et eluterve mere- ja ookeanikeskkond on äärmiselt tähtis rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks ning tagab toiduga kindlustatuse ja jätkusuutlikud elatusvahendid;

L.  arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peab komisjon hindama liidu toidu- ja mittetoidukaupade tarbimise globaalset keskkonnamõju;

M.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava praeguse ja tulevase tulemuslikkuse hindamine Euroopas ei tohiks hõlmata ainult praegust edu, vaid peaks käsitlema ka tulevasi jõupingutusi ja kavasid, ning ühtlasi peaks see põhinema ELi poliitika ja kestliku arengu eesmärkide vahelise lõhe põhjalikul hindamisel, mis peaks hõlmama ka valdkondi, milles EL ei täida kestliku arengu eesmärke, praeguse poliitika puudulikku rakendamist ja võimalikke vastuolusid poliitikavaldkondade vahel;

N.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul on väga tõenäoline, et keskkonnaalase tegevusprogrammi 30 prioriteetsest eesmärgist 11 ei saavutata 2020. aastaks seatud tähtajaks;

O.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkide rahastamine on suur väljakutse, mis eeldab tugevat ja ülemaailmset partnerlust ning kõigi erinevate rahastamisviiside (riigisisestest ja rahvusvahelistest vahenditest, avaliku ja erasektori vahenditest ning innovaatilistest rahastamisallikatest), samuti mitterahaliste vahendite kasutamist; arvestades, et erasektori vahenditest rahastamine võib avaliku sektori vahenditest rahastamist täiendada, kuid mitte asendada;

P.  arvestades, et siseriiklike vahendite tõhus kasutuselevõtt on asendamatu tegur selleks, et saavutada kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid; arvestades, et ettevõtete maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine mõjutab eriti arengumaid;

Q.  arvestades, et kestliku arengu edendamine nõuab vastupanuvõimet, mida tuleks soodustada mitmekülgse lähenemisviisiga ELi välistegevusele ja poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte järgimisega; arvestades, et liikmesriikide ja ELi poliitikal on arengumaadele nii kavatsetud kui ka ettekavatsemata mõju ning kestliku arengu eesmärgid kujutavad endast ainulaadset võimalust sidusama ja õiglasema poliitika kujundamiseks arengumaade suhtes;

R.  arvestades, et rahvusvaheline kaubandus võib olla võimas majanduskasvu ja arengut tagant tõukav jõud ning suur osa ELi impordist on pärit arengumaadest; arvestades, et kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 tunnustatakse kaubandust kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahendina;

S.  arvestades, et rändeprobleemi ja maailma suureneva rahvastiku vajadustega tegelemine on kestliku arengu saavutamiseks otsustavalt tähtis; arvestades, et kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 rõhutatakse rände potentsiaali arengu hoogustajana; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 208 on vaesuse kaotamine seatud ELi arengupoliitika esmaseks eesmärgiks;

1.  võtab teadmiseks komisjoni teatise, mis käsitleb Euroopa tegevust jätkusuutlikkuse tagamiseks ja milles kaardistatakse Euroopa tasandil olemasolevad poliitikaalgatused ja vahendid ning mis kujutab endast vastust kestliku arengu tegevuskavale 2030; rõhutab siiski, et vaja on teostada kõigis sektorites olemasolevate kõigi ELi poliitikameetmete ja õigusaktide terviklik hindamine, mis hõlmab poliitikas esinevaid lünki ja suundumusi, vastuolusid ja rakendamise puudujääke ning võimalikke kaasnevaid hüvesid ja koostoimeid; toonitab, et selle hindamise jaoks on vaja nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil kooskõlastatud tegevust; palub seetõttu komisjonil, nõukogul kõigis oma koosseisudes ning ELi ametitel ja organitel tegeleda sellega viivitamata;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärk on saavutada kõigi suurem heaolu ning kestliku arengu kolm võrdset sammast, st sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik areng, on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks väga olulised; rõhutab, et kestlik areng on liidu üks põhieesmärk, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 3, ning peaks olema keskse tähtsusega Euroopa tuleviku teemalises arutelus;

3.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja algatustesse, lähtudes kõikehõlmavuse ja integratsiooni põhimõtetest; kutsub komisjoni üles töötama viivitamata välja tervikliku lühiajalise, keskpika ja pikaajalise sidusa, kooskõlastatud ja üldise raamstrateegia 17 kestliku arengu eesmärgi ja nende 169 sihi elluviimise kohta ELis, arvestades eri kestliku arengu eesmärkide omavahelisi seoseid ja samaväärsust, rakendades mitmetasandilise valitsemise ja valdkondadevahelist lähenemisviisi; toonitab lisaks vajadust integreerida kestliku arengu tegevuskava 2030 kõik aspektid Euroopa poolaastasse ja tagada parlamendi täielik kaasatus sellesse protsessi; palub esimesel asepresidendil, kellel on valdkondadeülene vastutus kestliku arengu küsimuses, võtta selles juhtrolli; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse viia kõik kestliku arengu eesmärgid ja sihid täielikult ellu, nii teos kui sõnas;

4.  tuletab meelde, kui oluline on 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava aluspõhimõte, et kedagi ei tohi kõrvale jätta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma jõulisi meetmeid, et tegeleda ebavõrdsusega riikide sees ja nende vahel, kuna ebavõrdsus võimendab muid üleilmseid probleeme ja takistab kestlikku arengut; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama oma poliitikas teadusuuringuid ja andmete lahtikirjutatust, tagamaks et kõige kaitsetumad ja tõrjutumad on kaasatud ja esmatähtsal kohal;

5.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle integreerida kestliku arengu eesmärgid oma parema õigusloome tegevuskavasse ning toonitab parema õigusloome vahendite strateegilise kasutamise võimalusi, et hinnata ELi poliitikavaldkondade sidusust kestliku arengu tegevuskavaga 2030; kutsub komisjoni üles kehtestama kestliku arengu eesmärke käsitlev kontroll kõigile uutele poliitikameetmetele ja õigusaktidele ning tagama kestliku arengu eesmärkide elluviimisel täielik poliitikavaldkondade sidusus, edendades samas koostoimeid, saavutades kaasnevaid hüvesid ja vältides kompromisside tegemist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil; toonitab, et kestlik areng peab moodustama mõjuhindamiste üldise raamistiku lahutamatu osa, selle asemel, et käsitleda seda eraldi mõjuhindamise raames, nagu see on praegu ette nähtud komisjoni parema õigusloome töövahendite kohaselt; nõuab, et täiustataks vahendeid, mis on mõeldud keskpikkade ja pikaajaliste keskkonnaalaste tulemuste mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks mõjuhindamistes; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohaselt teostatavate hindamiste ja toimivuskontrollide raames hinnataks, kas teatavad poliitikameetmed või õigusaktid aitavad kaasa kestliku arengu eesmärkide kõikehõlmavale elluviimisele või tegelikult takistavad seda; nõuab, et valitsemise tasand, millel eesmärgid tuleks ellu viia, määrataks selgelt kindlaks ja seda eristataks, ning rõhutab samas, et austada tuleks subsidiaarsuse põhimõtet; nõuab, et liikmesriigid, kes veel ei ole kehtestanud selgeid ja sidusaid kestliku arengu meetmeid siseriiklikul ning vajaduse korral piirkondlikul või kohalikul tasandil, kehtestaksid need; rõhutab, et ühtlustatud vormi tagamiseks peaks komisjon andma selle protsessi puhul suuniseid;

6.  rõhutab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on iseenesest oluline vahend kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, kuigi mõnes sektoris võetud meetmed ei ole nende eesmärkide täitmise tagamiseks piisavad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et täielikult rakendada seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm, lisada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi hindamisse hinnang selle kohta, millisel määral vastavad programmi eesmärgid kestliku arengu eesmärkidele, ja tulemusi arvesse võttes esitama soovituse järgmise programmi jaoks; kutsub komisjoni üles esitama õigeaegselt 2020. aastale järgneva perioodi liidu keskkonnaalast tegevusprogrammi, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikes 3, sest selline programm aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon järgiks Rio deklaratsioonis, 2030. aastani ulatuvas kestliku arengu tegevuskavas, 2002. aasta Johannesburgi rakenduskavas ning ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi Rio+20 lõppdokumendis kokku lepitud valitsemistava käsitlevat tegevuskava;

8.  on seisukohal, et komisjon peaks ergutama liikmesriike edendama kestliku arengu nõukogude loomist või tõhustamist siseriiklikul, sh kohalikul tasandil; ning soodustama kodanikuühiskonna ja teiste asjakohaste sidusrühmade osalemist ja tegelikku kaasamist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning edendama sellega seoses läbipaistvust ja avalikkuse laialdast osalust ja partnerlusi kestliku arengu rakendamiseks;

9.  tunnistab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks nõutakse ELilt, liikmesriikidelt, kohalikelt ja piirkondlikkelt ametiasutuselt, kodanikuühiskonnalt, kodanikelt, ettevõtjatelt ja kolmandatelt partneritelt mitut sidusrühma hõlmavat tegevust; kutsub komisjoni üles tagama, et teatises osutatud mitmeid sidusrühmi ühendavast platvormist saab parima tava mudel, et hõlbustada kestliku arengu tegevuskava 2030 kavandamist, rakendamist, järelevalvet ja läbivaatamist; rõhutab, et platvorm peaks koondama erinevate oluliste sektorite eksperditeadmised, ergutama innovatsiooni ja aitama tagada tihedaid sidemeid sidusrühmadega, soodustades kestliku arengu alt ülespoole edendamist; rõhutab lisaks, et platvorm peaks olema palju laiema ulatusega kui vastastikuse õppe platvorm ning võimaldama sidusrühmi tegelikult kaasata kestliku arengu eesmärkide elluviimise kavandamisse ja järelevalvesse; kutsub komisjoni üles edendama koostoimeid teiste seotud platvormidega, nagu REFITi platvorm, ringmajanduse platvorm, kõrgetasemeline konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühm ning jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemeline eksperdirühm, ning andma parlamendile ja nõukogule aru sellest, kuidas platvormi soovituste asjus järelmeetmeid võetakse;

10.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide haldamise hõlbustamiseks, et tagada järgmine:

palub komisjonil seetõttu tagada, et mitmeid sidusrühmi ühendav platvorm mitte ainult ei koonda kestliku arengu eesmärke käsitlevaid praktilisi teadmisi, vaid aitab kaasa ka nende levitamisele, samuti palub komisjonil tagada, et platvorm mõjutab poliitilist tegevuskava; palub sellega seoses, et komisjon looks parlamendi ja nõukogu osalusel mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi, millega kaasatakse osalejaid paljudest eri valdkondadest; vähemalt 30 sidusrühmast koosnev foorum peaks hõlmama ettevõtete ja tööstuse, tarbijarühmade, ametiühingute, sotsiaalvaldkonna vabaühenduste, keskkonna ja kliimavaldkonna vabaühenduste, arengukoostöö valdkonna vabaühenduste ning kohalike omavalitsuste ja linnade esindajaid; kohtumised peaksid olema avatud võimalikult paljudele osalejatele ja neid peaks olema võimalik laiendada, kui aja jooksul huvi kasvab; kord kvartalis toimuvatel kohtumistel tuleks platvormil teha kindlaks asjaolud, mis takistavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist; parlament peaks kaaluma kestliku arengu eesmärkide töörühma loomist, et tagada parlamendis selle teema horisontaalne käsitlemine; see foorum hõlmama parlamendiliikmeid võimalikult paljudest komisjonidest; komisjon ja parlament peaksid mõlemad aktiivselt osalema mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi kohtumistel; komisjon peaks teavitama platvormi igal aastal oma edasistest plaanidest kestliku arengu eesmärkide elluviimisele kaasa aitamisel ning esitama enne juunis/juulis toimuvaid ÜRO kestliku arengu kõrgetasemelisi kohtumisi kestliku arengu eesmärkide elluviimise parimate tavade kohta dokumendi, mis on kättesaadav kõigil tasanditel kõigis liikmesriikides; Regioonide Komitee peaks toimima sillana kohalikul ja riigi tasandil osalejate vahel;

11.  väljendab heameelt selle üle, et kestliku arengu eesmärkide rahastamiseks eraldatakse üha rohkem institutsioonilist ja erakapitali, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama ELi institutsiooniliste kulutuste jaoks välja kestliku arengu kriteeriumid, tegema kindlaks kestliku arengu investeeringute võimalikud regulatiivsed tõkked ja stiimulid ning uurima avaliku ja erasektori investeeringute koondamise ja kooskõlastamise võimalusi;

12.  väljendab heameelt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise võimaliku panuse üle kestliku arengu eesmärkide saavutamisse õigustiku parema rakendamise kaudu liikmesriikides; hoiatab siiski, et seda läbivaatamist ei tohiks pidada muid vahendeid, nagu rikkumismenetlusi asendavaks vahendiks;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tõhusad järelevalve-, seire- ja läbivaatamismehhanismid kestliku arengu eesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks ja integreerimiseks, ning kutsub komisjon üles kehtestama koostöös Eurostatiga konkreetsed edunäitajad kestliku arengu eesmärkide ELi-siseseks kohaldamiseks; nõuab, et komisjon esitaks igal aastal aruande ELi edu kohta kestliku arengu eesmärkide elluviimisel; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni peaks liikmesriike toetama nende aruannete sidususe tagamiseks; nõuab, et parlament kaasataks protsessi partnerina, eelkõige teise, 2020. aasta järgsesse töösuunda, ning nõuab, et parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel toimuks igal aastal dialoog ja aruandlus, mille kohta koostatakse aruanne; nõuab, et tulemused oleksid läbipaistvad ja selgesti mõistetavad ning edastatavad mitmetele erinevatele sihtrühmadele; toonitab, kui oluline on läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus kestliku arengu tegevuskava 2030 järelevalve puhul, ning rõhutab kaasseadusandjate rolli selles protsessis; on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 295 kohase siduva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimine oleks sobiv koostöökorraldus selles valdkonnas;

14.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad andma ÜRO‑le aru oma edusammudest kestliku arengu eesmärkide osas; rõhutab, et need liikmesriikide aruanded tuleks koostada koostöös pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; rõhutab, et liikmesriikides, kus on föderaalsed või detsentraliseeritud valitsustasandid, on vajalik täpsustada konkreetsed ülesanded ja kohustused kõikidel delegeeritud valitsemistasanditel kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

15.  kutsub komisjoni üles edendama jätkusuutlikke ülemaailmseid väärtusahelaid koos nõuetekohase hoolsuse süsteemide kehtestamisega äriühingutele, pöörates tähelepanu kogu tarneahelale, kuna see ergutaks ettevõtteid investeerima vastutustundlikumalt ja stimuleeriks kestlikkust käsitlevate peatükkide tõhusamat rakendamist vabakaubanduslepingutes, sh sellistes valdkondades nagu korruptsioonivastane võitlus, läbipaistvus, võitlus maksustamise vältimise vastu ja vastutustundlik äritegevus;

16.  leiab, et Euroopa tulevikuvisioonis tuleks käsitleda kestliku arengu eesmärke kui juhtpõhimõtet ning sellega peaksid liikmesriigid liikuma kestlike majandusmudelite suunas, ning seepärast tuleks komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valge raamatuga (COM(2017)2025) käivitatud aruteludes keskenduda ELi rollile säästva arengu saavutamisel, kui majanduskasvu kontekstis on vaja panna rohkem rõhku ketslikkusele; on seisukohal, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärkide saavutamine on ELi jaoks määrava tähtsusega ja kestliku arengu eesmärkide saavutamine peaks olema Euroopa pärand tulevastele põlvkondadele; tunnistab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega ning et säästva arengu eesmärkide saavutamine on seega loomulikus kooskõlas Euroopa Liidu kavatsusega luua Euroopale parem, tervislikum ja jätkusuutlikum tulevik;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma suutlikkust integreeritud hindamiseks, tehnoloogiliseks ja institutsiooniliseks innovatsiooniks ning rahaliste vahendite kasutuselevõtmiseks, et saavutada kestliku arengu eesmärgid;

18.  tunnistab, et enamik Euroopa riike, nii ELi liikmesriigid kui ka teised, on ühinenud kestliku arengu eesmärkide kokkuleppega; on seisukohal, et seoses aruteluga Euroopa tuleviku üle tuleks kaaluda kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks üleeuroopalise raamistiku loomist, millesse kuuluksid ELi ja EMP liikmesriigid, ELiga assotsieerimislepingu sõlminud riigid, ELi kandidaatriigid ja EList lahkumise järel ka Ühendkuningriik;

19.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide läbivaatamisel ja järelmeetmete võtmisel on oluline roll kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles järgima ELi juhtivat rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 väljatöötamisel ja rakendamisel selle abil, et enne ÜRO Peaassamblee egiidi all toimuvat kõrgetasemelist poliitilist foorumit lepitaks liikmesriikide ja ELi institutsioonide kooskõlastatud aruannete põhjal kokku ELi ühistes seisukohtades ja ühtses aruandluses; kutsub komisjoni üles arutama eelseisval kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil olemasolevaid meetmeid ja konkreetseid kestliku arengu eesmärke, mida läbi vaatama hakatakse;

20.  on seisukohal, et EL peaks vähese CO2‑heitega majandusele ülemineku ning säästva tootmise ja tarbimise süsteemi valdkonnas olema maailmas juhtpositsioonil; kutsub komisjoni üles keskenduma oma teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikas kestliku arengu eesmärkidele ning palub komisjonil pikaajalise poliitika kooskõlastamise ja sidususe kavandamiseks ja toetamiseks koostada teatise, milles käsitletakse kestlikule arengule suunatud teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni, nagu soovitas komisjoni Rio+20 konverentsi järelmeetmete ja eelkõige kestliku arengu eesmärkide eksperdirühm;

21.  rõhutab, et teadus, tehnoloogia ja innovatsioon on eriti olulised vahendid kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks; juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu kontseptsioon ja ühiskondlikud probleemid tuleb paremini integreerida programmi „Horisont 2020“ ja tulevastesse teadusuuringute raamprogrammidesse;

22.  tuletab meelde, et vastavalt parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsioonile peaks parlamendil olema selge roll kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimises ELis;

23.  väljendab heameelt hiljutiste algatuste üle edendada ressursitõhusust muu hulgas jäätmetekke vältimise, korduskasutamise ja ringlussevõtu soodustamise teel, piirates jäätmete energiakasutust ringlussevõtuks sobimatute materjalidega ja lõpetades järk-järgult ringlussevõetavate või taaskasutatavate jäätmete prügilasse ladestamise, nagu on ette nähtud ringmajanduse tegevuskavas ja ettepanekus uute kaugeleulatuvate ELi jäätmealaste eesmärkide kohta, millega muu hulgas aidatakse kaasa kestliku arengu eesmärgi nr 12 saavutamisele ja mereprügi vähendamisele; tunnistab, et kestliku arengu eesmärkide ja kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks kulutõhusal viisil tuleb suurendada ressursitõhusust ning sellega vähenevad aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas 19 % ja ainuüksi G7 riikide kasvuhoonegaaside heitkogused kuni 25 %; juhib tähelepanu asjaolule, et 17 kestliku arengu eesmärgist 12 eesmärgi saavutamine sõltub loodusvarade säästvast kasutamisest; toonitab, kui oluline on säästev tarbimine ja tootmine, suurendades tõhusust ja vähendades reostust, nõudlust ressursside järele ja jäätmeteket; rõhutab, et majanduskasvu, ressursside kasutamise ja keskkonnamõju vaheline seos tuleb kaotada; kutsub komisjoni üles korrapäraselt koostama ringmajanduse olukorra kohta aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult selle olukorda ja suundumusi ning mis võimaldavad muuta olemasolevaid poliitikameetmeid objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe alusel; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et ringmajandus toob kaasa esmakasutuses oleva materjali kasutamise olulise languse, materjalijäätmete vähenemise, kestvamad tooted ning selliste tootmise kõrvaltoodete ja materjalijääkide kasutamise, mida varem peeti jäätmevooks; palub, et komisjon koostaks kaugeleulatuva ja tervikliku plastistrateegia ning järgiks samas 2020. aasta keskkonnahoidliku kemikaalikäitluse eesmärki, võttes arvesse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärki mittetoksiliste materjalide tsüklite kohta; on seisukohal, et kestliku arengu eesmärgi nr 2 saavutamiseks tuleb toidu raiskamise vastu tingimata võtta kooskõlastatud meetmeid Euroopa tasandil; juhib tähelepanu ELi eesmärgile vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid 50 % võrra;

24.  rõhutab, et otsuses nr 1386/2013/EL märgitakse, et maailmamajanduse praegused tootmis- ja tarbimissüsteemid tekitavad rohkelt jäätmeid ning koos ressursside ammendumiseni viiva kasvava nõudlusega kaupade ja teenuste järele suurendavad peamiste toorainete, maavarade ja energia hinda, tekitavad veelgi rohkem saastet ja jäätmeid, suurendavad kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kiirendavad mulla degradeerumist ja metsade raadamist; on seisukohal, et sellest tulenevalt peavad EL ja liikmesriigid tegema jõupingutusi, et tagada toodete ja teenuste olelusringi hindamine, mille raames hinnataks nende tegelikku mõju kestlikkuse aspektist;

25.  tuletab meelde, et majanduskasvu ja ressursside tarbimise vahelise seose kaotamine on hädavajalik, et piirata keskkonnamõju ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada ressursisõltuvust;

26.  rõhutab, et selleks, et EL saaks täita aastani 2030 ulatuva tegevuskava eesmärgid, on oluline, et need kajastuksid põhjalikult Euroopa poolaastas, sealhulgas tuleks käsitleda keskkonnahoidlikke töökohti, ressursitõhusust, jätkusuutlikke investeeringuid ja innovatsiooni; märgib, et ressursitõhusal majandusel on suur potentsiaal luua töökohti ja soodustada majanduskasvu, kuna 2050. aastaks annaks see maailma majandusse täiendavalt 2 triljonit USA dollarit ja G7 riikide SKPsse 600 miljardit USA dollarit;

27.  kutsub komisjoni üles tooma kõigi sidusrühmade, sealhulgas investorite, ametiühingute ja kodanike jaoks seda kasu, mis kaasneb jätkusuutmatu tootmise muutmisega tegevuseks, mis võimaldab rakendada kestliku arengu eesmärke, samuti tööjõu pideva ümberõppega keskkonnahoidlikuma, puhtama ja kvaliteetsema tööhõive nimel;

28.  rõhutab, et on oluline saavutada säästvat põllumajandust käsitlev kestliku arengu eesmärk nr 2 ning reostuse vältimist ja vee liigset kasutamist (nr 6.3 ja 6.4), pinnase kvaliteedi parandamist (nr 2.4 ja 15.3) ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamist (nr 15) käsitlevad kestliku arengu eesmärgid ELi tasandil;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema märkimisväärsete viivitustega vee hea seisundi saavutamisel veepoliitika raamdirektiivi kohaselt ning tagama kestliku arengu eesmärgi nr 6 täitmine; võtab teadmiseks Euroopa Keskkonnaameti hinnangu, mille kohaselt enam kui poolte Euroopa jõgede ja järvede ökoloogiline seisund ei ole hea ning veeökosüsteemide seisund halveneb ja bioloogiline mitmekesisus väheneb endiselt väga märkimisväärselt; kutsub komisjoni üles toetama uuenduslikke lähenemisviise säästvale veemajandusele ning kasutama sealhulgas ära reovee kõiki võimalusi ja kohaldama veemajanduses ringmajanduse põhimõtteid, rakendades meetmeid, millega edendatakse reovee ohutut korduskasutamist põllumajanduses ning tööstus- ja omavalitsussektoris; rõhutab, et ligikaudu 70 miljonit eurooplast kannatavad suvekuudel veenappuse all; tuletab lisaks meelde, et umbes 2 % kogu ELi elanikkonnast puudub täielik juurdepääs joogiveele ning selle mõju on ebaproportsionaalselt suur kaitsetutele ja tõrjutud elanikkonnarühmadele; tuletab samuti meelde, et reostunud vesi, kehvad sanitaartingimused ja halb hügieen põhjustavad Euroopas iga päev 10 inimese surma;

30.  kiidab heaks komisjoni ühisteatise meie ookeanide tuleviku kohta, milles esitatakse 50 meedet, millega saavutada Euroopas ja kogu maailmas ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid, et täita kestliku arengu eesmärk nr 14, mille puhul on tegemist kiireloomulise sihiga, võttes arvesse Euroopa merede ja maailma ookeanide seisundi kiire taastamise vajadust;

31.  rõhutab bioloogilise mitmekesisuse keskkonnaalast ja sotsiaalmajanduslikku kasu ning märgib, et vastavalt viimasele planeedi ressursside piire käsitlevale aruandele on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ületanud piiri, kuid biosfääri puutumatus on üks olulisemaid piire, kuna biosfääri märkimisväärsel muutumisel satub planeedi süsteem uude seisundisse; märgib murega, et ELi 2020. aastani kestva bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärke ei saavutata ilma suuremate lisapingutusteta; tuletab meelde, et umbes 60 % loomaliikidest ja 77 % kaitstud elupaikadest ei ole optimaalsetes tingimustes(9); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma pingutusi kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, muu hulgas rakendades selleks täielikult loodust käsitlevad direktiivid ning tunnustades Euroopa keskkonna ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse lisaväärtust, eraldades piisavad vahendid, sealhulgas tulevastes eelarvetes, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, eelkõige Natura 2000 võrgustikule ja programmile LIFE; kordab, et tarvis on ühist jälgimise metoodikat, milles võetakse arvesse kõiki otseseid ja kaudseid kulutusi bioloogilisele mitmekesisusele ja kulutõhusust, rõhutades samas, et ELi üldised kulutused ei tohi avaldada negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning peaksid toetama ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke;

32.  rõhutab, et loodust käsitlevate direktiivide täielik rakendamine ja jõustamine ning piisav rahastamine on kogu strateegia edukuse ja peamise eesmärgi saavutamise oluline eeltingimus; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle mitte muuta loodust käsitlevaid direktiive;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima kiiresti lõpule Natura 2000 ökoloogilise võrgustiku loomise ja seda tugevdama, suurendades samas jõupingutusi, et tagada piisava arvu erikaitsealade sellisena määratlemine vastavalt elupaikade direktiivile, ning et sellise määramisega kaasnevad tõhusad meetmed Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitseks;

34.  märgib, et uuringud näitavad, et mittesäästev põllumajandus on mulla orgaanilise süsiniku kadumise ja mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamine põhjustaja; kutsub ELi üles edendama selliseid mulla kvaliteeti parandavaid meetodeid nagu külvikorrad, sealhulgas kasutades liblikõielisi kultuure ja karjatamist, võimaldades seeläbi ELil saavutada kestliku arengu eesmärgid nr 2.4 ja 15.3;

35.  on seisukohal, et EL peab tegema palju rohkem, et saavutada kestliku arengu eesmärk 15; kutsub komisjoni eelkõige üles pidama esmatähtsaks keskkonna saastest puhastamise teemat, esitades selleks ettepaneku maakasutuse ja mulla degradeerumise vastu võitlemise ühtlustatud standardite kohta ning koostades võimalikult kiiresti tegevuskava metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise vastu, millest on korduvalt teada antud, samuti ajakava selle rakendamiseks;

36.  sedastab, et mulla bioloogilise mitmekesisuse ja mulla orgaanilise süsiniku sisalduse muutused on peamiselt tingitud maakasutustavadest, maakasutuse muutumisest ning samuti kliimamuutustest, mis avaldavad rasket negatiivset mõju kogu ökosüsteemile ja ühiskonnale; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama tulevases kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis erilist tähelepanu mullaga seotud küsimustele;

37.  rõhutab, et ELi loomasöödaks mõeldud sojajahu import soodustab metsa hävitamist Lõuna-Ameerikas, õõnestades sellega kestliku arengu, metsade hävitamise, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamist;

38.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi üleilmse partnerina, et kaitsta Arktika olulist ökoloogiat ja keskkonda; nõuab tungivalt, et komisjon ei lubaks poliitikat, mis soodustab Arktika piirkonna fossiilkütuste kasutuselevõttu;

39.  peab kiiduväärseks keskendumist bioloogilisele mitmekesisusele, loodusvaradele ja ökosüsteemidele ning seda, et kinnitatakse seost nende elementide ja inimeste tervise vahel; rõhutab, et vaja on „Üks tervis“ lähenemisviisi, mis hõlmab inimeste, loomade ja keskkonna tervist, ning tuletab meelde, et investeeringud uute tervisealaste tehnoloogiate väljatöötamisele suunatud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on kestliku arengu eesmärkide saavutamise vältimatu eeltingimus; kutsub komisjoni üles teostama kiiresti analüüsi, et reageerida OECD ELi tervisealase ülevaate (EU Health at a Glance) avaldamisele, millest nähtub, et keskmine eeldatav eluiga ei ole paljudes ELi liikmesriikides kasvanud; märgib, et võrdne ligipääs kvaliteetsele tervishoiule on kestlike tervishoiusüsteemide põhiline eeltingimus, kuna see võib aidata ebavõrdsust vähendada; rõhutab, et on vaja teha rohkem pingutusi, et käsitleda mitmemõõtmelisi takistusi tervishoiule juurdepääsul üksikisikute, teenuseosutajate ja tervishoiusüsteemi tasandil, ning jätkata investeerimist innovatsiooni ja teadusuuringutesse ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusesse (ECDC) eesmärgiga töötada välja tervishoiualased lahendused, mis on kättesaadavad, kestlikud ja suunatud selliste ülemaailmsete nuhtluste vastu nagu HIV/AIDS, tuberkuloos, meningiit, C‑hepatiit ja teised tähelepanuta jäetud nakkushaigused, mis on sageli seotud vaesusega; juhib tähelepanu sellele, et investeeringud ülemaailmsesse uurimis- ja arendustegevusse on äärmiselt olulised, et lahendada selliseid esilekerkivaid probleeme nagu epideemiad ja antibiootikumiresistentsus;

40.  rõhutab, et meremajandus või nn sinise majandus pakub olulisi võimalusi mereressursside säästvaks kasutamiseks ja kaitseks, ning sobiv toetus suutlikkuse suurendamiseks, et arendada ja rakendada kavandamis- ja juhtimissüsteeme, aitaks arengumaadel neid võimalusi ära kasutada; rõhutab, et Euroopa Liit peab sellega seoses täitma keskset rolli;

41.  sedastab, et kalavarude ammutamine, nende kaitse ja kaubandus on omavahel seotud; nendib lisaks, et tegevusetus kahjulike kalandustoetuste osas läheb väga kalliks maksma, sest ilma meetmete võtmiseta kalavarud ammenduvad, tekib toiduga kindlustamatus ja kaovad töökohad, mida sooviti säilitada;

42.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on kõik Pariisi kokkuleppe osapooled ja neil on seetõttu kohustus täita selle eesmärke, mis nõuavad meetmete võtmist kogu maailmas; toonitab vajadust lisada pikaajaline CO2‑heite vähendamise eesmärk, et hoida globaalset soojenemist märgatavalt alla 2° C, ja teha jõupingutusi selle täiendavaks piiramiseks 1,5° C-ni;

43.  tuletab meelde, et komisjoni ettepanekus aastani 2030 rakendatava kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta seatakse 2030. aastaks kolm põhieesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, rahuldada vähemalt 27 % ELi energiavajadustest taastuvate energiaallikate abil ja suurendada energiatõhusust vähemalt 30 %; tuletab meelde parlamendi seisukohti seoses nende eesmärkidega; rõhutab vajadust need eesmärgid korrapäraselt üle vaadata ja koostada ELi jaoks sajandi keskpaigani ulatuv heiteneutraalsuse strateegia, milles nähakse ette kulutõhus viis, võttes arvesse ELi piirkondlikke ja siseriiklikke eripärasid, et saavutada Pariisi kokkuleppe null‑heitetaseme eesmärgid;

44.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhusalt süvalaiendama kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist arengupoliitikasse; rõhutab vajadust soodustada tehnosiiret energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate valdkonnas, ning toetada investeeringuid väikesemahulistesse, võrguvälistesse ja detsentraliseeritud taastuvenergia projektidesse; kutsub ELi üles suurendama oma abi säästva põllumajanduse valdkonnas, et tulla toime kliimamuutustega, kasutades selleks sihtotstarbelist toetust väikepõllumajandusettevõtjatele, põllumajanduskultuuride mitmekesistamisele, agrometsandusele ja agroökoloogilistele tavadele;

45.  märgib, et keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused on märkimisväärseks ohuks rahu ja õigluse loomisele ja säilitamisele; tunnistab vajadust seada kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, samuti vaesus ja nälg ülemaailmse rände põhjuste seas olulisemale kohale; kutsub ELi ja liikmesriike üles säilitama kliimamuutused strateegilise prioriteedina ülemaailmsel tasandil toimuvates diplomaatilistes dialoogides, sealhulgas kõrgetasemelistes kahepoolsetes ja kahe piirkonna vahelistes dialoogides G7 ja G20ga, ÜROs ning partnerriikidega, näiteks Hiinaga, et jätkata positiivset ja aktiivset dialoogi, mis kiirendab kogu maailmas puhtale energiale üleminekut ja aitab ära hoida ohtlikke kliimamuutusi;

46.  tunnustab Ameerika Ühendriikides asuva kliimamuutuste ja julgeolekuga tegeleva keskuse tööd kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku vaheliste pingekollete kindlakstegemisel, milles osutatakse kliimamuutustele kui ohu mitmekordistajatele, mis võivad nõuda ulatuslikumat humanitaar- või sõjalist sekkumist ning tekitada suuri, linnu ja sõjaväebaase ohustavaid torme;

47.  rõhutab, et kütteostuvõimetus, mida määratletakse sageli olukorrana, kus üksikisikutel või leibkondadel ei ole võimalik taskukohase hinnaga piisavalt kütta oma kodu või kasutada seal muid vajalikke energiateenuseid, on probleem paljudes liikmesriikides; rõhutab, et kütteostuvõimetus on tingitud energia kallinemisest, riikide ja piirkondade majanduslanguse mõjust ja halva energiatõhususega kodudest; tuletab meelde, et sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika (EU‑SILC) kohaselt ei suutnud hinnanguliselt 54 miljonit ELi kodanikku (10,8 % ELi elanikkonnast) hoida 2012. aastal oma kodu piisavalt soojana ning sama palju kodanikke hilines kommunaalmaksete tasumisega või elas kehvades tingimustes; kutsub liikmesriike üles seda probleemi tunnistama ja sellega tegelema, kuna põhiliste energiateenustele tagamine on ülimalt tähtis selleks, et kogukonnad ei kannataks negatiivset mõju tervisele, ei langeks veelgi rohkem vaesusesse ning säilitaksid hea elukvaliteedi, samuti tuleks tagada, et rahalised kulutused leibkondade toetamiseks ei muutuks liiga koormavaks; rõhutab, et nüüdisaegsed energiateenused on inimeste heaoluks ja riigi majandusliku arengu seisukohast ülimalt olulised, kuid maailmas on 1,2 miljardit inimest ilma elektrita ja enam kui 2,7 miljardil inimesel puuduvad puhtad toiduvalmistamisvõimalused; tuletab meelde, et üle 95 % neist inimestest elab kas Sahara-taguse Aafrika või Aasia arengumaades ning 80 % neist elab maapiirkondades; rõhutab, et energia on keskne küsimus peaaegu kõigi tänapäeva maailma suuremate probleemide ja võimaluste puhul; rõhutab, et olgu tegemist töökohade, julgeoleku, kliimamuutuste, toidu tootmise või sissetulekute suurendamisega, ikka on ülimalt oluline võimaldada kõigi jaoks juurdepääs energiale, ning säästev energia on võimalus – see muudab elusid, majandust ja meie planeeti;

48.  soovitab kliimameetmete täielikku integreerimist ELi eelarvesse (kliimameetmete süvalaiendamine), tagades, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmed on integreeritud kõikidesse investeerimisotsustesse Euroopas;

49.  kutsub komisjoni esitama iga viie aasta järel, alustades kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi, mis korraldatakse 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, aruande ELi kliimaalaste õigusaktide, sh jõupingutuste jagamist käsitlev määrus ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv, et teha kindlaks, kas õigusaktid on tõhusad ja annavad eeldatava panuse ELi kasvuhoonegaaside vähendamise alastesse pingutustesse ning kas praegune heitkoguste vähendamise kava on piisav, et aidata ELil saavutada kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppest tulenevad kohustused; nõuab, et komisjon vaataks läbi aastani 2030 rakendatava kliima- ja energiapoliitika raamistiku ning ELi liikmesriikide kindlaksmääratud panused hiljemalt 2020. aastaks, nii et nad on piisavalt kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkidega; kutsub komisjoni üles ergutama kasvuhoonegaaside heitkoguste sidumise potentsiaali, innustades selliste poliitikate väljatöötamist, mis toetavad metsastamist asjakohaste metsamajandamistavadega, arvestades asjaolu, et EL on 2030. aastani ulatuvas tegevuskavas võtnud kohustuse edendada metsa säästvat majandamist, peatada metsade hävitamine, taastada kahjustatud metsad ning suurendada metsastamist ja taasmetsastamist kogu maailmas 2020. aastaks;

50.  rõhutab, et kliimasoojenemise leevendamise püüded ei ole takistuseks majanduskasvule ja tööhõivele ning, vastupidi, CO2‑heite vähendamist tuleks vaadelda peamise uue ja kestliku majanduskasvu ja tööhõive allikana; tunnistab sellegipoolest, et uuele majandus- ja sotsiaalmudelile üleminekul tekib traditsioonilise tööstuse ümber koondunud kogukondadel tõenäoliselt probleeme; rõhutab, kui oluline on seda üleminekut toetada ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suunama rahalisi vahendeid sellistest allikatest nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem, et rahastada moderniseerimist ja õiglast üleminekut, aidata selliseid kogukondi ja edendada parima tehnoloogia ja tootmistavade kasutuselevõttu, tagada kõrgeimad keskkonnaalased standardid ning turvaline, stabiilne ja kestlik tööhõive;

51.  märgib, et bioloogilise mitmekesisuse jätkuv vähenemine, metsade hävitamise negatiivne mõju ja kliimamuutused võivad tekitada üha suurema konkurentsi selliste ressursside pärast nagu toit ja energia, samuti suurema vaesuse, üleilmse poliitilise ebastabiilsuse, elanikkonna ümberasumise ning uued üleilmsed rändemustrid; rõhutab, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid peaksid kaaluma kõike seda kõikides välissuhete aspektides ja rahvusvahelises diplomaatias, tagades samal ajal oluliselt suurema ametliku arenguabi (ODA) rahastamise; palub, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid kõikides meetmetes ja suhetes kolmandate riikidega pingutusi heitkoguste vähendamiseks, edendades taastuvaid energiaallikaid, ressursitõhusust, bioloogilise mitmekesisuse ja metsa kaitset ning toetades kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist;

52.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi välispoliitika on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, ja tegema kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta täiendavaid meetmeid või rakendamist parandada, tagamaks et ELi välispoliitika toetab kestliku arengu eesmärkide tõhusat rakendamist ning ei ole muudes piirkondades, eriti arengumaades, nimetatud eesmärkide ja nende rakendamisega vastuolus; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles võtma kasutusele usaldusväärset protsessi, alustades prognoosivast/varajase hoiatamise meetodist uute algatuste ja ettepanekute puhul, sealhulgas kehtivate õigusaktide läbivaatamine, ning esitama ettepanekut kestliku arengu üldise välisstrateegia kohta; rõhutab, et olemasolevaid vahendeid ja foorumeid, nagu näiteks Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kestliku arengu piirkondlik foorum, kestliku arengu kõrgetasemeline poliitiline foorum ja ÜRO keskne platvorm; nõuab vabatahtlikku läbivaatamist kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil kooskõlas 2030. aastani ulatuva tegevuskavaga, mis ergutaks liikmesriike tegema korrapäraseid ja kaasavaid eduaruandeid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on korrapärane ja asjakohane mõju eelhindamine; tuletab meelde aluslepingust tulenevat kohustust võtta arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid;

53.  rõhutab, kui tähtis on ametlik arenguabi 2030. aastani ulatuva tegevuskava eesmärkide saavutamiseks, et kaotada vaesus selle kõikides vormides ja võidelda ebavõrdsuse vastu, kuid kordab samas, et arenguabist üksi ei piisa arengumaade vaesusest väljatoomiseks; rõhutab vajadust edendada selliste vahendite kasutamist, mis soodustavad suuremat vastutuse võtmist, nagu eelarvetoetus; kutsub ELi ja liikmesriike üles viivitamata võtma taas eesmärgiks anda 0,7 % kogurahvatulust arenguabi vajadusteks ning palub selle saavutamiseks esitada ametliku arenguabi järkjärgulise suurendamise ajakava ettepanekud; tuletab meelde ELi kohustust eraldada vähemalt 20 % ametlikust arenguabist inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele ning nõuab selle kohustuse uuendamist; kutsub komisjoni üles täitma OECD arenguabi komitee (DAC) soovitust (iga-aastane keskmine toetuste andmine kokku 86 % ulatuses ametliku arenguabi kohustustest); nõuab ametliku arenguabi kaitsmist kõrvalesuunamise eest ja rahvusvaheliselt kokku lepitud arengu tõhususe põhimõtete järgimist säilitades ametliku arenguabi põhieesmärgi, milleks on vaesuse kaotamine, ning pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud ja ebakindla olukorraga riikidele; tuletab meelde vajadust minna laiemas arengukavas kaugemale abiandja ja abisaaja suhtest;

54.  rõhutab, et õiglase ja läbipaistva maksustamise tagamine, võitlus maksustamise vältimise, ebaseaduslike rahavoogude ja maksuparadiiside vastu koos riigi rahanduse parema juhtimise, jätkusuutliku majanduskasvu ja kohalike ressursside suurema mobiliseerimisega on 2030. aastani ulatuva tegevuskava rahastamiseks ülioluline; nõuab, et EL looks rahastamisprogrammi (DEVETAX 2030), et anda abi konkreetselt tärkava turumajandusega riikides maksustruktuuride kehtestamisel ja aidata arenguriikidel luua 2030. aastaks uued maksuhalduri piirkondlikud asutused; kordab oma üleskutset ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamiseks, et tulla toime sellise ülemaailmse probleemiga nagu vaesus, ülekutset uurida riikide ja ELi tasandi maksupoliitika ülekanduvat mõju arenguriikidele ning nõuab poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte järgimist kõnealuse valdkonna õigusloomes;

55.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kohandada oma rändekäsitust, et töötada välja rändepoliitika kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga 10, faktidel põhineva suhtumisega rändajatesse ja varjupaigataotlejatesse ning võideldes rändajate vastu suunatud ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu, samuti eesmärgiga investeerida inimarengu peamisse edasiviivasse jõudu; väljendab uuesti muret selle pärast, et ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelevat uut poliitikat ja rahalisi vahendeid võidakse rakendada arengupoliitika eesmärke kahjustavalt, ning nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks sellega seoses tugevam järelevalveroll, tagamaks, et uued rahastamisvahendid on kooskõlas ELi, eriti 2030. aastani ulatuva tegevuskava õigusliku aluse, põhimõtete ja kohustustega; lükkab tagasi idee, et arenguabi tuleks muuta tingimuslikuks piirikontrollist, rändevoogude juhtimisest või tagasivõtulepingutest, millel põhineksid partnerlussuhted ja arengukoostöö kolmandate riikidega; tuletab meelde, et arengukoostöö põhieesmärk on vaesuse kaotamine ning pikaajaline majanduslik ja sotsiaalne areng;

56.  väljendab heameelt noortesse investeerimise tähtsustamise üle, kuna nemad on kestliku arengu eesmärkide peamised elluviijad; rõhutab vajadust kasutada ära arengumaade demograafilist dividendi, võttes selleks kasutusele asjakohase riikliku poliitika ja investeeringud noorte haridusse ja tervishoidu, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ja -haridusse; rõhutab, et viimaks ometi on võimalus edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, mis on poliitikavaldkondade arengusidususe oluline tegur, ning nõuab tungivalt, et EL integreeriks need kõigisse välistegevuse valdkondadesse; rõhutab, et need inimarengu ja inimkapitali võtmetegurid tuleb prioriteediks seada, et tagada kestlik areng;

57.  kutsub ELi ja liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid ja pöörama poliitilist tähelepanu tagamaks, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine oleks kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel kesksel kohal;

58.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori eelarved ei lähe vastuollu kestliku arengu eesmärkidega; on seisukohal, et aastani 2030 ulatuva tegevuskava õigeaegseks ja tulemuslikuks rakendamiseks on vaja märkimisväärselt kiirendada keskkonnahoidlikke investeeringuid, innovatsiooni ja majanduskasvu ELis, ning sedastab, et vaja on uusi rahastamisvahendeid ja praegusest investeerimispoliitikast erinevat lähenemisviisi, millega näiteks kaotataks järkjärguliselt keskkonnale kahjulikud toetused ja kõrge heitetasemega projektid; nõuab strateegiat, millega integreeritaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste tegurid rahvusvaheliste ettevõtete ja äriühingute ärimudelitesse ja institutsionaalsete investorite investeerimisstrateegiatesse, et suunata rahalised vahendid kestlikku rahastamisse ja loobuda fossiilkütustest;

59.  nõuab, et 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus suunataks liidu eelarve ümber 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava rakendamisse, tagades piisava rahaliste vahendite eraldamise kestliku arengu eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks; nõuab kestliku arengu süvalaiendamist kõigisse rahastamismehhanismidesse ja eelarveridadesse, korrates, et pikaajalisel poliitika sidususel on kulude miinimumini viimisel oluline roll; rõhutab ühtekuuluvuspoliitika kui ELi põhilise investeerimispoliitika olulist rolli ja tuletab meelde, et kestlikkuse kriteeriume ja tulemuspõhiseid eesmärke on vaja horisontaalselt kohaldada kõigi ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi suhtes, et saavutada terviklik üleminek jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule;

60.  kutsub Euroopa Investeerimispanka üles näitama, et ta arvestab Euroopa väärtustega ja rakendab laenude andmisel tugevaid kestlikkuse kriteeriume, ning eelkõige tagama, et laenud energia- ja transpordisektoris on suunatud vähese CO2‑heitega ja säästvatesse projektidesse;

61.  kutsub Euroopa Investeerimispanka üles eraldama 40 % oma laenuportfellist vähese CO2‑heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduskasvu saavutamisele 2030. aastaks;

62.  palub Euroopa Investeerimispangal eraldada rohkem vahendeid Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) algatusele, mille eesmärk on anda tehnilise abi toetust, et rakendada energiatõhususe, taastuvenergia ja linnatranspordi projektide ja programme;

63.  sedastab, et vastupanuvõimeline ja kestlik taristu on tähtsaim vahend vähese CO2‑heitega jätkusuutliku tuleviku saavutamiseks ja sellega kaasneb mitmeid hüvesid, nagu näiteks vastupidavus ja parem kaitse tulekahjude ja üleujutuste vastu; on seisukohal, et üleminek kestlikule ühiskonnale on võimalik saavutada, kui järgida põhimõtet „ennekõike energiatõhusus“ ning jätkata seadmete, elektrivõrkude ja hoonete energiatõhususe parendamist, arendades samal ajal energia salvestamise süsteeme; sedastab, et suurim energiatõhususe potentsiaal on hoonetel on ja kutsub ELi üles võtma kohustuseks jõuda 2050. aastaks seatud eesmärgini saavutada täielikult kestlik, vähese CO2‑heitega ja energiatõhus hoonetefond, mis on nullilähedase energiatarbimisega ja kus mis tahes järelejäänud nõudlus rahuldatakse mitmesugustest taastuvatest energiaallikatest; nõuab taastuvenergia osakaalu kiiret suurendamist ELi energiaallikate jaotuses; hoiatab jätkusuutmatu taristuga seotuse eest ning palub komisjonil esitada meetmed nõuetekohaseks üleminekuks vähese CO2‑heitega jätkusuutlikule majandusele ja taristu arendamise põhjalikuks ümberkorraldamiseks, et maandada süsinikurikaste finantsvaradega seotud süsteemseid majandusriske;

64.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks säästvat liikuvust, parandades kohalikke ühistranspordisüsteeme kooskõlas iga riigi eripäradega ja lähtudes kodanike tegelikest vajadustest; on seisukohal, et ELi rahaline toetus transpordisektori ja selle taristu arendamiseks peaks järgima eesmärke, mis annavad liikmesriikidele tõelist lisaväärtust;

65.  toonitab, et korruptsioon avaldab tõsist mõju keskkonnale ning ebaseaduslik kaubandus ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega, mineraalide ja vääriskividega, samuti selliste metsandustoodetega nagu puit on samuti lahutamatult seotud korruptsiooniga; rõhutab lisaks, et looduslike liikidega kaubitsemine seab ohustatud liigid veelgi suuremasse ohtu, ebaseaduslik metsaraie võib aga kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja suurendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis omakorda süvendab kliimamuutusi; rõhutab, et organiseeritud kuritegelike rühmituste jaoks on kasum suur ja risk väike, kuna metsakuritegude eest võetakse harva vastutusele ja karistused ei vasta tihti kuriteo raskusastmele; tuletab meelde, et ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, mille keskmes on laiaulatuslik korruptsiooni ennetamine, tõhus õiguskorra tagamine, rahvusvaheline koostöö ning kuritegeliku vara tagasivõitmine, võib olla tõhus vahend võitluses korruptsiooni keskkonnasektoris; kutsub liikmesriike üles integreerima korruptsioonivastaseid strateegiaid, näiteks läbipaistvuse ja aruandluse kohustust, keskkonnaalastesse õigusaktidesse ja poliitikasse ning edendama demokraatiat ja head valitsemistava; rõhutab, et korruptsiooni vastu võitlemine keskkonnasektoris aitab luua õiglast juurdepääsu olulistele ressurssidele, nagu vesi ja puhas keskkond ning on äärmiselt tähtis selleks, et kaitsta meie keskkonda ja tagada kestlik areng;

66.  sedastab, et kultuur ja kultuuris osalemine on kestliku arengu eesmärkide tegevuskava täitmisel oluline, samuti on tähtis kultuuri roll välissuhetes ja arengupoliitikas; nõuab asjakohast toetust kultuuriasutustele ja -organisatsioonidele kestliku arengu eesmärkide tegevuskava täitmisel ning uuringute, teaduse, innovatsiooni ja kunsti vaheliste sidemete edasist süvendamist;

67.  tuletab meelde, et kultuuris osalemine parandab füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu, mõjutab positiivselt toimetulekut koolis ja kutsealal, aitab kõige suuremas sotsiaalse tõrjutuse ohus inimestel tööturule siseneda ning aitab seega suurel määral kaasa paljude kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

68.  väljendab sügavat muret liikmesriikide haridussüsteemide tulemuslikkuse erinevuste pärast, mis ilmnesid viimastest PISA aruannetest; rõhutab, et kõigile kättesaadavad asjakohaselt rahastatud haridus- ja koolitussüsteemid on võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse jaoks ning kestliku arengu eesmärgi nr 4 sihtide saavutamiseks ülimalt tähtsad, ning kvaliteetne haridus võimaldab suurendada haavatavate isikute, vähemuste, erivajadustega inimeste ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu; peab kahetsusväärseks püsivat noorte suure töötuse probleemi; rõhutab, et haridus on isemajandava ühiskonna arengu jaoks keskse tähtsusega; nõuab, et EL seoks omavahel kvaliteetse hariduse, tehnilise ja kutseõppe ning koostöö tööstusega, luues seega olulise eeltingimuse noorte tööalaseks konkurentsivõimeks ja juurdepääsuks kvaliteetsetele töökohtadele;

69.  palub, et EL ja selle liikmesriigid kaitseksid säästva arengu eesmärkide Euroopa poliitikaraamistikku ning komisjoni praegustesse ja tulevastesse prioriteetidesse integreerimisel piirkondlikke, vähemuste ja vähemkasutatavaid keeli ja keelelist mitmekesisust ning tagaksid sallimatuse keelelise diskrimineerimise vastu;

70.  on veendunud, et kultuurilist mitmekesisust ja looduspärandi kaitset tuleks edendada kogu Euroopa poliitikaraamistikus, sealhulgas hariduse kaudu;

71.  kutsub liikmesriike üles seadma esikohale tööstusrajatiste ümberkorraldamise keskkonna- ja majanduslikust aspektist, kuna need põhjustavad paljudes Euroopa piirkondades kõrget saastatuse taset ja kujutavad kohalike elanike jaoks tõsist ohtu tervisele;

72.  rõhutab, et ELi linnade tegevuskaval on oluline roll ülemaailmse uue linnade tegevuskava rakendamisel ning tervitab poliitilisi arenguid, mis suurendavad linnade ja piirkondade võimalusi teha sünergiat loovaid rohelisi investeeringuid; tunneb heameelt ka selliste algatuste üle nagu rohelise lehe auhind ja ülemaailmne linnapeade kliima- ja energiapakt ning rõhutab ka linnade ja piirkondade asendamatut tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamises, kuna kestlikkuse jaoks on vaja koostööle suunatud ja pikaajalisi lähenemisviise kõikidel juhtimistasanditel ja kõikides sektorites;

73.  tuletab meelde, et tegevuskavas 2030 tunnistatakse, et me ei saa enam käsitleda toitu, elatist ja loodusvarade majandamist eraldiseisvatena; rõhutab, et keskendumine maaelu arengule ja investeeringutele põllumajandusse – põllukultuuridesse, karjakasvatusse, metsandusse, kalandusse ja vesiviljelusse – on võimas vahend vaesuse ja nälja kaotamiseks ning säästva arengu saavutamiseks; märgib, et põllumajandusel on oluline roll võitluses kliimamuutustega; rõhutab, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada üksnes koostööga – põhja-lõuna, lõuna-lõuna ja kolmnurkselt – ning ülemaailmsete partnerlustega paljude osalejate vahel ning paljudes valdkondades;

74.  tervitab kavatsust peavoolustada kaubandus‑ ja investeerimispoliitika, millesse on integreeritud kestlik areng, ning nõuab, et ELi poliitika käsitleks paremini nii EList kui ka mujalt pärinevate loodusvarade ja kaupade mõju nii ELi piirides kui ka väljaspool; nõuab investeerimispoliitika läbivaatamist ja innovaatiliste rahastamisvahendite laiemat kasutamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevaste kaubanduslepingute kestliku arengu kontroll oleks läbipaistev;

75.  kutsub komisjoni üles töötama koostöös asjaomaste sidusrühmadega ning pakkuma spetsiaalset suunatud toetust tõrjutud, väikese sissetulekuga kodumajapidamistele ja sellistele rühmadele nagu romad, et tagada tervislik elu ja juurdepääs põhiteenustele ning ohututele, puhastele loodusvaradele nagu õhk, vesi, taskukohane ja kaasaegne energia ning tervislik toit, kuna see aitaks ka saavutada säästva arengu eesmärke nr 1, 10 ja 15, mis käsitlevad vaesuse kaotamist, ebavõrdsuse vähendamist ning rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamist;

76.  tõdeb, nagu kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, et puuetega inimestel on väga suur oht elada vaesuses, kusjuures neil on ebapiisav juurdepääs põhiõigustele, nagu haridus, tervishoid ja tööhõive;

77.  on seisukohal, et ELi algatused, mis on suunatud sellele, et luua jätkusuutlikku tulevikku, ei saa jätta arvesse võtmata laiemat arutelu loomade kui aistimisvõimeliste olendite ja nende heaolu üle, mis jääb valdavates tootmis- ja tarbimissüsteemides sageli tähelepanuta; rõhutab, et ELis tuleb ületada praegused poliitilised ja seadusandlikud puudused seoses loomade heaoluga, nagu üha suurem arv Euroopa kodanikke nõuab;

78.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi ja rahastamist teadlikkuse suurendamiseks, suunatud teavituskampaaniateks ning ergutamaks kodanikke tegutsema kestliku arengu nimel ja sellele pühenduma;

79.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama 2020. aastaks stiimulid palmiõli ja sojapõhiste biokütuste tootmiseks, kuna nende tõttu hävitatakse metsi ja kahjustatakse turbaalasid; nõuab lisaks, et ELi turule siseneva palmiõli jaoks võetaks kasutusele ühtne sertifitseerimissüsteem, mis kinnitaks, et õli on toodetud sotsiaalselt vastutustundlikult;

80.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tõhusate meetmete tugevdamist, et võidelda halva õhukvaliteediga, mis põhjustab ELis igal aastal rohkem kui 430 000 enneaegset surma; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et uute ja olemasolevate õigusaktide jõustamise, et kiirendada õiguslikke meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei täida õhusaaste õigusakte, ning esildaks uusi ja tõhusaid õigusakte, sealhulgas sektoripõhiseid õigusakte, et võidelda halva õhukvaliteedi ja saaste allikate vastu ning käsitleda samas ka metaani heitkoguseid; rõhutab asjaolu, et EL ei ole veel kaugeltki saavutanud eesmärgiks seatud õhu kvaliteedi tasemeid, mis on palju leebemad kui Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud;

81.  märgib, et komisjon on tegelenud õhu halva kvaliteedi probleemiga, algatades mitmeid rikkumismenetlusi, eelkõige nende suhtes, kes pidevalt ületavad NO2 piirväärtusi, mis on sätestatud direktiivis 2008/50/EÜ;

82.  märgib, et mürasaaste vähendamine on üks kvaliteedinäitajad, mida 2020. aastaks ei saavutata; rõhutab, et müraga kokkupuude põhjustab ELis aastas vähemalt 10 000 enneaegset surmajuhtumit, mis on seotud südame koronaarhaiguste ja insuldiga, ning et 2012. aastal puutus umbes veerand ELi elanikkonnast kokku piirväärtusi ületava müratasemega; palub, et liikmesriigid seaksid mürataseme jälgimise prioriteediks ja tagaksid, et müra piirväärtusi välis- ja sisekeskkonnas järgitakse; nõuab lisaks meetmeid, et tegeleda mürasaastega;

83.  rõhutab, et komisjoni andmed näitavad, et üle 50 % ELi teraviljast kasutatakse loomasöödaks; märgib, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on hoiatanud, et teravilja edasine kasutamine loomasöödana võib ohustada toiduga kindlustatust, vähendades inimtoiduks kasutada olevat teravilja;

84.  rõhutab loomakasvatussektori panust ELi majandusse ja kestlikusse põllumajandusse, eriti kui see on integreeritud põllumajandustootmise süsteemidesse; juhib tähelepanu asjaolule, et aktiivne toitainete tsükli juhtimine loomakasvatussektoris võib vähendada CO2, ammoniaagi ja nitraatide heidete keskkonnamõju; juhib lisaks tähelepanu kestliku põllumajanduse potentsiaalile aidata tõhustada põllumajanduslikku ökosüsteemi ja edendada kliimasõbralikku põllumajandussektorit;

85.  märgib, et arengumaades võiksid põllumajandussektoris töötavad naised suureneda põllumajandussaaki 20–30 % võrra, kui neil oleks ressurssidele samasugune juurdepääs nagu meestel; rõhutab, et sellisel tasemel saagikus võiks vähendada kogu maailmas nälga kannatavate inimeste arvu 12–17 % võrra;

86.  rõhutab eriti, et naised, kes on maapiirkondades peamisteks sotsiaalmajanduslikeks üksusteks olevate põllumajanduslike pereettevõtete liikmed, täidavad kandvat rolli toidutootmise, traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimise, kultuurilise identiteedi ja keskkonnakaitse eest hoolitsemisel, pidades silmas, et maapiirkondade naisi mõjutab ka palga- ja pensionilõhe;

87.  tuletab meelde, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on komisjon kohustatud hindama liidu tarbimise üleilmset keskkonnamõju; rõhutab positiivset mõju, mida säästev eluviis võib avaldada inimeste tervisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele; tuletab komisjonile meelde, et kestliku arengu eesmärgis nr 12.8 nõutakse üldsuse teavitamist ja teadlikkust kestlikust arengust ja säästvast eluviisist; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja programme, mis aitaksid suurendada üldsuse teadlikkust eri tarbimisharjumuste mõjust inimeste tervisele, keskkonnale, toiduga kindlustatusele ja kliimamuutustele; palub komisjonil avaldada viivitamata teatis Euroopa jätkusuutliku toidusüsteemi kohta;

88.  märgib, et kestliku arengu eesmärgi 12 kaheksas osaeesmärk kohustab riike tagama, et kõik inimesed saaksid asjakohast teavet ja oleksid teadlikud kestlikust arengu ja loodusega kooskõlas olevast eluviisist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja programme, et suurendada üldsuse teadlikkust tarbimistasemete mõjust inimeste tervisele, keskkonnale, toiduga kindlustatusele ja kliimamuutustele;

89.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja ülemaailmsete terviseprobleemide nagu HIVi/AIDSi, tuberkuloosi, C‑hepatiidi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise terviklikku ELi poliitikaraamistikku, võttes arvesse erinevat olukorda ja konkreetseid probleeme ELi liikmesriikides ja nende naaberriikides, kus HIVi ja multiresistentse tuberkuloosi esinemissagedus on kõrgeim; kutsub komisjoni ja nõukogu üles täitma tugevat poliitilist rolli dialoogis suure haiguskoormusega riikidega, sh naaberriikidega Aafrikas, Ida‑Euroopas ja Kesk‑Aasias ning tagama, et olemas on kavad jätkusuutlikuks üleminekuks riigipoolsele rahastamisele, et HIVi ja tuberkuloosi programmid oleksid pärast rahvusvaheliste rahastajate toetuse lõppemist tõhusad, järjepidevad ning suurendatud vahenditega, ning jätkama tihedat koostööd nende riikidega, veendumaks et nad võtavad HIVi ja tuberkuloosi vastu võitlemisel kohustuse ja omavastutuse;

90.  tunnistab, et PREP-ravimi kättesaadavaks tegemine on HIV/AIDSi ennetamiseks tõhus; palub lisaks komisjonil ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) nõustuda, et HIV/AIDSi ravi on ka ennetav;

91.  tunnistab, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on oluline tegur, millel on ümberkujundav potentsiaal vaesuse kaotamiseks, ning neid tuleks alati tunnistada nii täisväärtuslikku elu kui ka soolise võrdõiguslikkuse eeltingimusena; rõhutab sellega seoses, et seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele tuleb pöörata suuremat tähelepanu – kahjuks on siiani seda teemat käsitletud kõrvalisena, kuigi see on äärmiselt tähtis soolise võrdõiguslikkuse, noorte mõjuvõimu suurendamise ja inimarengu jaoks ning lõpuks vaesuse kaotamiseks; rõhutab, et see ei ole suur edasiminek ELi varasemast lähenemisviisist, ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvaid õigusi kui kestliku arengu olulisi tegureid ei tunnustata ikka veel; märgib, et ELi seisukoht on sellel teemal vastuoluline, nagu nähtub siinsest paketist: komisjon tunnustab oma teatises 2030. aasta tegevuskava kohta ELi tegevust selles valdkonnas üksnes „tervise“ jaotises, kuid teatises konsensuse kohta ainult „soolise võrdõiguslikkuse“ jaotises; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel jätkata nõudmist, et Ameerika Ühendriigid muudaksid oma seisukohta seoses nn üldise vaikimisseadusega;

92.  rõhutab vajadust jätkuvalt edendada tervishoiualaseid teadusuuringuid, et töötada välja uued ja täiustatud ligipääsetavad, taskukohased ja sobivad meditsiinilised lahendused HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja teiste vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haiguste raviks, tekkivate epideemiate ning antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamiseks;

93.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandussektor aitab juba praegu oluliselt kaasa säästvusele; märgib siiski, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab võimaldama praegustele ja tulevastele väljakutsetele paremini reageerida; palub komisjonil uurida, kuidas ÜPP ja säästva põllumajandusliku tootmise süsteemid saaksid kõige paremini kaasa aidata kestliku arengu eesmärkide täitmisele, et tagada püsivalt kättesaadav, ohutu ja täisväärtuslik toit ning kaitsta ja suurendada loodusvarasid, tulles ühtlasi toime kliimamuutustega; palub komisjonil teha peatselt avaldatava 2020. aasta järgset ÜPP‑d käsitleva teatise raames ettepanekuid selleks, et suurendada veelgi keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete tõhusust ning kindlustada kestliku arengu eesmärkide nr 2, 3, 6, 12, 13, 14 ja 15 täitmine; palub komisjonil propageerida ka kohalikku ja ökoloogiliselt toodetud toitu, millel on väike maa- ja veekasutuse ning CO2‑jalajälg; rõhutab põllumajanduslike ökosüsteemide ja säästva metsamajandamise olulisust ning vajadust pakkuda stiimuleid mahajäetud põllumajandusmaa säästvaks taastamiseks; rõhutab vajadust tagada, et kõik ELi poliitikavaldkonnad tõepoolest saavutavad seatud eesmärgid range vastavuse ja eri poliitikavaldkondade suurema sidususe kaudu; rõhutab, et see on eriti oluline loodusvarade säästva majandamise ning ÜPP raames selleks ette nähtud vahendite seisukohalt;

94.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama sellist agroökoloogilist üleminekut, viies miinimumini tervisele ja keskkonnale kahjulike pestitsiidide kasutamise ja töötades välja meetmeid biodünaamilise ja mahepõllumajanduse kaitsmiseks ja toetamiseks ÜPP raames;

95.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uuendama võimalikult kiiresti ELi eeskirju, mis käsitlevad pestitsiidide heakskiitmist, ning kehtestama siduvad eesmärgid nende kasutamise vähendamiseks;

96.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandussektor annab maapiirkondades tööd miljonitele inimestele nii põllumajanduses kui ka teistes sektorites, tagades toiduga varustatuse ja kindlustatuse ning maapiirkondade atraktiivsuse elu-, töö- ja puhkepaigana; juhib lisaks tähelepanu sellele, et suure bioloogilise mitmekesisuse ja kõrge loodusväärtusega maastikud meelitavad inimesi maale, andes maapiirkondadele lisaväärtust; märgib maaelu arengu poliitika suurt väärtust elujõuliste, vastupidavate ja dünaamiliste maakogukondade ja maamajanduste ülesehitamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et selle saavutamiseks on väga tähtis, et põllumajandustootjatel oleks ressurssidele parem juurdepääs;

97.  nõuab, et põllumajanduse arendamisel asetataks kesksele kohale pereettevõtted, kasutades selleks paremini ära Euroopa fonde, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), ning pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, vahetades ja edastades oskusteavet ning kasutades ära kohalike ja piirkondlike väärtus- ja tootmisahelate eeliseid ja piirkonna tööhõivet, pannes seejuures suuremat rõhku linnalähedaste piirkondade vahelistele sidemetele ja otsemüügile, mis on edukalt toiminud paljudes ELi piirkondades; on seisukohal, et põllumajandustootjate suutlikkus saada oma töö eest õiglast tasu on Euroopa põllumajanduse kestlikkuse eeltingimus ja põllumajandustootjate heaolu tagatis;

98.  tuletab meelde, et oluline on tagada nõuetekohased avalikud teenused, eelkõige laste ja eakate eest hoolitsemine, arvestades, et sellised teenused on eriti olulised naiste jaoks, kuna neil on traditsiooniliselt olnud oluline roll noorte ja eakate pereliikmete eest hoolitsemisel;

99.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtsat rolli mängivad traditsioonilised teadmised ja toiduained, eriti ELi äärepoolseimates piirkondades, mägipiirkondades ja ebasoodsate tingimustega piirkondades, ning Euroopa kvaliteedikavade, nagu näiteks kaitstud geograafilise tähise (KGT) majanduslik panus kohalike piirkondade jaoks; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab üksmeelselt sellise kaitse laiendamist suuremale hulgale piirkondlikult toodetud kaupadele; rõhutab sellega seoses lisaks ELi kvaliteedikavade (kaitstud päritolunimetus / kaitstud geograafiline tähis / garanteeritud traditsiooniline toode) rolli elatusvahendite pakkumisel ja säilitamisel; tunnistab, et need kavad on laiemalt tuntud üksnes mõnes liikmesriigis, ja nõuab, et kogu liidus parandataks teadlikkust nende eelistest;

100.  rõhutab, et Vahemere piirkonna metsad ja nn dehesa agrometsandussüsteem, kus kestlik ekstensiivne loomakasvatus on sujuvalt ühendatud põllu- ja metsamajandustegevusega, aitavad saavutada bioloogilise mitmekesisuse kestlikkuse säilitamise ja kaitsmise eesmärke, et saada ÜPP raames tunnustust ja toetust;

101.  rõhutab, kui oluline on põllumajandusettevõtete ja biomajanduse jaoks bioenergia, kuna taastuvenergia tootmine, salvestamine, jaotamine ja kohapeal kasutamine aitab täiendavate müügiks mõeldud toodete pakkumisega kindlustada põllumajandustootjate sissetulekut ning nii luua kui ka säilitada kvaliteetseid töökohti maapiirkondades; rõhutab, et bioenergia arendamist tuleb jätkata kestlikult ning see ei tohi takistada toidu ja sööda tootmist; toonitab, et energiavajaduste rahuldamiseks tuleks pigem ergutada selliste jäätmete ja kõrvalsaaduste kasutamist, mis ei ole kasulikud üheski muus protsessis;

102.  märgib, et liblikõieliste taimede kasvatamine viljavahelduse põhimõtete kohaselt võib olla kasulik nii põllumajandustootjate, loomade, bioloogilise mitmekesisuse kui ka kliimavajaduste seisukohast; palub komisjonil esitada valgurikaste kultuuride kava, mis hõlmab liblikõieliste taimede külvikordi;

103.  peab vajalikuks pidevate edusammude tegemist täppispõllumajanduses, digiteerimisel, energia ratsionaalsel kasutamisel, taime- ja tõuaretuses ning integreeritud taimekaitse süvalaiendamisel vastavalt vajadusele, kuna kestliku arengu eesmärkidel ja bioloogilisel mitmekesisusel põhinev suurem tõhusus aitab vähendada nii maavajadusi kui ka põllumajanduse keskkonnamõju; on seisukohal, et bioloogilise mitmekesisuse kasutamine põllumajandustootjate huvides võib aidata suurendada sissetulekut, mulla seisundit ja tulemuslikkust ning aidata kaasa kahjuritõrjele ja tolmlemise parandamisele; rõhutab seetõttu, kui oluline on parandada õigusraamistikku, et tagada õigeaegsed, tõhusad ja tulemuslikud otsustamismenetlused; rõhutab, et need nn arukad lahendused peaksid motiveerima ja toetama algatusi, mis on kohandatud selliste põllumajanduslike väike-ettevõtete vajadustele, kellel puudub mastaabisääst uutest tehnoloogiatest kasu saamiseks;

104.  peab oluliseks säilitada traditsiooniliste ja kohalike tõugude jõudlus ja seda arendada, võttes arvesse nende võimet kohaneda oma loomuliku keskkonna tingimustega, ning austada põllumajandustootjate õigusi taimi iseseisvalt aretada ning varuda ja vahetada eri liikide ja sortide seemneid, et tagada põllumajanduse geneetiline mitmekesisus; ei poolda mis tahes katseid patenteerida elusorganisme, taimi ja loomi, geneetilist materjali või põhilisi bioloogilisi protsesse, eriti kui see puudutab kohalikke tüvesid, sorte ja tunnuseid;

105.  kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava ja looma eksperdirühma, et teha tööd kestlikuma integreeritud taimekaitse juhtimissüsteemi nimel; rõhutab vajadust sellise taimekaitsesüsteemi järele, mis parandab sordiaretuse püüdluste, loomulike kaitsesüsteemide ja pestitsiidide kasutamise vastastikust mõju;

106.  on seisukohal, et maapiirkondades tuleb edendada lairibaühenduse kättesaadavust ja transporditeenuste parandamist, et aidata kaasa mitte ainult keskkonnasäästlikkuse eesmärkide saavutamisele, vaid ka sellise majanduskasvu edendamisele maapiirkondades, mis on keskkondlikus, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes täielikult kestlik;

107.  rõhutab, et kultuur on vaja muuta lahutamatuks osaks komisjoni tegevusest kestlikkuse osas, rõhutades selgelt selle rolli majandusarengus, töökohtade loomises, demokraatias, sotsiaalses õigluses ja solidaarsuses, ühtekuuluvuse soodustamises, võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja põlvkondade ja demograafiline ebavõrdsusega; palub, et komisjon seaks kultuuri tähtsale kohale oma kestliku arengu eesmärkide strateegia sihtides, määratlustes, vahendites ja hindamiskriteeriumites;

108.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) A/RES/70/1. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL. (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171). (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0224. (4) https://ec.europa.eu/epsc/sites/epsc/files/strategic_note_issue_18.pdf (5) Komisjoni 3. mai 2011. aasta teatis „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ (COM(2011)0244). (6) Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta aruanne ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnangu kohta (COM(2015)0478). (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034. (8) https://unstats.un.org/sdgs/report/2016/goal-13/ (9) Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 30/2016. Keskkonnanäitajate aruanne 2016 seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järelevalve toetamiseks: https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-indicator-report-2016.