Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2250(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0226/2017

Esitatud tekstid :

A8-0226/2017

Arutelud :

PV 05/07/2017 - 16
CRE 05/07/2017 - 16

Hääletused :

PV 06/07/2017 - 11.11
CRE 06/07/2017 - 11.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0316

Vastuvõetud tekstid
PDF 209kWORD 63k
Neljapäev, 6. juuli 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühtekuuluvuse ja arengu edendamine Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades
P8_TA(2017)0316A8-0226/2017

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2017. aasta resolutsioon ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta (2016/2250(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 52, mille esimeses lõikes nähakse ette, et aluslepinguid kohaldatakse liikmesriikide suhtes, ja teises lõikes osutatakse, et aluslepingute territoriaalset kohaldamisala on täpsustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 355,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 esimese lõigu punkti 1 nii, nagu seda on muudetud Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta otsusega (2010/718/EL) Saint‑Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes ja 11. juuli 2012. aasta otsusega (2012/419/EL), millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes, milles sätestatakse, et aluslepingute sätteid kohaldatakse äärepoolseimate piirkondade suhtes kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade eristaatust, nähakse ette „erimeetmed, mis on suunatud eriti aluslepingute kohaldamise tingimuste sätestamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika“ ning sätestatakse, et need on seotud eelkõige, kuid mitte ainult, selliste valdkondadega nagu „tolli- ja kaubanduspoliitika, maksupoliitika, vabatsoonid, põllumajandus- ja kalanduspoliitika, toorainete ja hädavajalike tarbekaupadega varustamise tingimused, riigiabi ning struktuurifondidele ja liidu horisontaalprogrammidele ligipääsu tingimused“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a, milles nähakse ette, et abi äärepoolseimate piirkondade majandusarengu edendamiseks võib sobida kokku siseturuga,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XVIII jaotist, milles sätestatakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk ja struktuursed rahastamisvahendid selle saavutamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, milles sätestatakse, et liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke ja järgides pädevuse andmise põhimõtet,

–  võttes arvesse kõiki Euroopa Komisjoni teatisi äärepoolseimate piirkondade kohta,

–  võttes arvesse kõiki oma resolutsioone äärepoolseimate piirkondade kohta ja eelkõige 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades strateegia „Euroopa 2020“ kontekstis(1) ja 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 15. detsembri 2015. aasta otsust(3),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2016. aasta aruannet liidu äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse toetamiseks võetavate erimeetmete kava (POSEI) rakendamise kohta (COM(2016)0797),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine“ (COM(2012)0209),

–   võttes arvesse memorandumit, mille äärepoolseimad piirkonnad allkirjastasid Cayenne’is 5. märtsil 1999 ning mida täiendab ühismemorandum, mille Hispaania, Prantsusmaa, Portugal ja äärepoolseimad piirkonnad allkirjastasid 2010. aasta mais ja milles on sätestatud, et EL peaks soodustama äärepoolseimate piirkondade kestlikku arengut, tuginedes äärepoolseimate piirkondade arvukatele loodus- ja kultuuriväärtustele, edendades samas võrdsete võimaluste, partnerluse, proportsionaalsuse ja ELi poliitika kooskõla põhimõtteid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade juhtide 22.–23. septembri 2016. aasta XXI konverentsi lõppdeklaratsiooni ning 30.–31. märtsil 2017 Brüsselis toimunud äärepoolseimate piirkondade neljanda foorumi tulemusel allkirjastatud äärepoolseimate piirkondade ühismemorandumit,

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0226/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade ühiskondlikku ja majanduslikku eriolukorda, mida süvendavad struktuurselt tegurid (isoleeritus, väike pindala, rasked maastiku- ja kliimatingimused, sõltuvus mõnest tootest jne), mille püsivus ja koosmõju piiravad tõsiselt nende arengut;

B.  arvestades, et Euroopa Kohtu suurkoda esitas oma 15. detsembri 2015. aasta põhimõttelises otsuses põhjaliku tõlgenduse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohta;

C.  arvestades, et nimetatud otsuses kinnitab kohus eeskätt, et äärepoolseimatele piirkondadele erimeetmeid kehtestavaid õigusakte võib vastu võtta artikli 349 õigusliku aluse kohaselt, et see õiguslik alus võimaldab kehtestada erandeid nii esmasest kui ka teisesest õigusest ning et artikli 349 sõnastuses sätestatud valdkondade nimekiri ei ole ammendav, sest „ELi toimimise lepingu autorid ei tahtnud ammendavalt kindlaks määrata nende meetmete liike, mida selle artikli alusel võib võtta“;

D.  arvestades, et seoses ELi aluslepingute kohaldamisega äärepoolseimate piirkondade suhtes on omavahel seotud Euroopa Liidu lepingu artikkel 52 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 349 ja 355 ning et artikli 355 esimese lõigu punkti 1 mõistes kohaldatakse aluslepingute sätteid äärepoolseimate piirkondade suhtes kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349 ning et see viide aluslepingutele hõlmab ka teisest õigust;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 tuleb tõlgendada paralleelselt teiste lepingu artiklitega ja eeskätt artikliga 7, milles sätestatakse, et „liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke“;

F.  arvestades, et võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaselt on eriolukordade puhul erinev kohtlemine õigustatud, et võimaldada Euroopa õiguse võrdset kohaldamist;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 eesmärk on tagada äärepoolseimate piirkondade areng, nende kaasamine nii Euroopa kui ka nende enda geograafilisse ruumi, võimaldades neil saada kasu Euroopa poliitikast ja vajaduse korral nende tegeliku olukorra ja vajadustega kohandatud erimeetmetest;

H.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on geostrateegia ning kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisusega seotud teadusuuringute seisukohast eelisseisundis;

I.  arvestades, et Euroopa Komisjoni hinnangute kohaselt pakub liidu sinine majandus ligikaudu 5,4 miljonit töökohta ja kogulisandväärtusena ligikaudu 500 miljardit eurot aastas;

1.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 7 tehakse komisjoni ülesandeks vastutada aluslepingute täitmise järelevalve eest; rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad on täiel määral Euroopa Liiduga ühendatud ja selle õiguskorda kaasatud ning nende erilist olukorda tunnustatakse aluslepingutes, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklis 349, kus on kehtestatud kohandamise põhimõte ja õigus, mida käsitletakse liidu eri poliitikasuundade tasandil;

2.  rõhutab, et kuigi äärepoolseimad piirkonnad on oluliselt ebasoodsamas olukorras, võttes arvesse geograafilist kaugust liidust, on neil ka mitu olulist väärtust, nagu turismiga seotud tegevuse suurendamise potentsiaal, sinine majanduskasv, rohkete taastuvate energiaallikate kasutamine, ringmajanduse arendamine ning nende rikkaliku looduspärandi ja väga suure bioloogilise mitmekesisuse väärtustamine;

3.  leiab, et ELi toimimise lepingu artiklit 349 on kasutatud liiga piiratult ning seda võiks tõlgendada uuenduslikumal ja positiivsemal viisil, eeskätt selleks, et luua eriotstarbelisi programme ja uusi konkreetseid poliitikasuundi, mis tuginevad äärepoolseimate piirkondade eelistele ja võimaldavad neil oma tugevaid külgi ära kasutada eelkõige sellistes valdkondades nagu taastuvenergia, sinine majanduskasv, teadus- ja arendustegevus, säästev turism, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja kliimamuutustega kohanemine; tuletab sellega seoses meelde rolli, mida liit täidab, et võimaldada äärepoolseimatel piirkondadel tulla toime oma raskustega ja saada kasu oma eelistest, kuid rõhutab samal ajal, et asjaomased liikmesriigid peavad võtma suurema vastutuse seoses selliste olemasolevate ELi vahendite kasutamisega, mis võivad neil aidata tagada oma äärepoolseimate piirkondade kestliku arengu;

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise hetkeseis

4.  väljendab muret asjaolu pärast, et aluslepingute äärepoolseimaid piirkondi käsitlevaid artikleid ei ole seni suurimas võimalikus ulatuses ellu viidud ning see piirab nende võimalust liitu kuulumisest täiel määral kasu saada ja oma geograafilises piirkonnas konkurentsivõimet suurendada;

5.  on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 349 laiem rakendamine soodustaks äärepoolseimate piirkondade paremat ühendamist liiduga ning nende arengut ja potentsiaali täies kooskõlas nii nende struktuursete erijoonte ja piirangutega, kui ka nende eelistega;

6.  tuletab meelde seadusandjate poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 teise lõigu ning artikli 349 koostamise ajal väljendatud poliitilist tahet luua üldine strateegia, millega kaasneksid erimeetmed eri poliitikasuundade ja vahendite raames;

7.  tuletab meelde, et kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (POSEI) on programm, milles võetakse täiel määral arvesse äärepoolseimate piirkondade eriomadusi tänu konkreetsele määrusele, mis tugineb nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 kui ka artikli 42 esimesele lõigule ja artikli 43 lõikele 2 ning milles tunnustatakse kahekordset põhimõtet, mis hõlmab ühelt poolt äärepoolseimate piirkondade kuulumist liitu ja teiselt poolt Euroopa ühise poliitika täielikku kohandamist äärepoolseimate piirkondade tegeliku olukorraga, ning seetõttu on sellise programmi jätkumine äärmiselt tähtis ja kavandada tuleks ka uusi POSEI programme, mis käsitleksid teisi liidu poliitikasuundi;

8.  on veendunud, et POSEI edukus räägib äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate erisätete säilitamise kasuks ega anna põhjust nende sulandumiseks Euroopa horisontaalprogrammidesse;

9.  märgib, et komisjon on vastu võtnud mitu teatist äärepoolseimate piirkondade kohta; tunneb kahetsust, et neid erinevaid Euroopa strateegiaid äärepoolseimate piirkondade kohta on siiani ellu viidud ja täpsustatud üksnes osaliselt;

10.  kutsub nüüd komisjoni üles pakkuma välja tegevuskava, mida saadaksid vajaduse korral seadusandlikud algatused, mis võimaldaksid äärepoolseimate piirkondade suhtes rakendada sidusat ja tõhusat strateegiat, kasutades seejuures täiel määral ära Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 pakutavaid võimalusi eeskätt nende kestliku arengu vajadustega kohandatud eriprogrammide ja poliitikasuundade loomiseks, eelkõige innovatsiooni ja pikaajalise investeerimise valdkonnas; rõhutab vajadust teha tihedat koostööd äärepoolseimate piirkondade piirkondlike ametiasutuste ja sidusrühmadega; kutsub sellest tulenevalt liidu institutsioone koos äärepoolseimate piirkondade piirkondlike asutustega üles avama ELi ja äärepoolseimate piirkondade suhetes uue peatüki;

11.  kiidab heaks komisjoni töö seoses äärepoolseimaid piirkondi käsitleva uuendatud strateegiaga, mis võetakse vastu hiljemalt 2017. aasta lõpus; kutsub komisjoni üles lisama oma strateegiasse äärepoolseimate piirkondade üksikasjaliku käsitusviisi ning strateegilised raamistikud, mille puhul peetakse silmas investeerimisvajadusi ning mida saadavad täpsed, saavutatavad ja mõõdetavad eesmärgid; ergutab Prantsusmaad, Hispaaniat ja Portugali oma äärepoolseimaid piirkondi rohkem toetama;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 349 võimaldab äärepoolseimatele piirkondadele paindlike menetluste alusel ajalise piiranguta ja mittevähenevat tegevusabi, et korvata neile osaks saavaid täiendavaid kulusid, ning et neid erandeid kohaldatakse nii liidu rahastamisvahendite kui ka riigiabi suhtes;

13.  rõhutab vajadust tagada äärepoolseimate piirkondade struktuurset arendamist soodustavate stabiilsuse säilitamise meetmete, sätete ja erandite pikaajalisus, võttes arvesse läbiviidud hindamisi;

14.  kutsub komisjoni üles koostama äärepoolseimate piirkondade käsitlusviisi täpse kokkuvõtte ning uurima iga äärepoolseima piirkonna majanduslikku ja ühiskondlikku olukorda, et tagada Euroopa regionaalarengupoliitika eesmärkide parem täitmine, eelkõige viivituste hüvitamise ja kestliku arengu puhul, et võimaldada äärepoolseimatel piirkondadel Euroopa keskmisele arengutasemele lähemale jõuda;

15.  kutsub komisjoni üles tõhustama äärepoolseimatele piirkondadele huvi pakkuvates küsimustes koostööd eri peadirektoraatide vahel, et äärepoolseimate piirkondade probleeme käsitletaks Euroopa poliitikasuundade ja strateegiate raames parimal võimalikul viisil; rõhutab sellega seoses peasekretariaadi otsustavat osa Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetekohase kohaldamise tagamisel, arvestades, et Euroopa Liidu poliitikasuundade kohandamiseks äärepoolseimate piirkondade eripäradega tuleb otsuseid teha kõige kõrgemal poliitilisel tasemel;

Põllumajanduspoliitika

16.  tunneb heameelt komisjoni hiljutise aruande (COM(2016)0797) üle, milles tehakse järeldus, et POSEI programmide (2006–2014) üldine tulemus on positiivne; leiab, et see programm näib olevat oluline äärepoolseimate piirkondade tootmise säilitamise jaoks ning et see on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika uute eesmärkidega, ning soovitab säilitada kehtiva alusmääruse, pidades aga seejuures meeles, et äärepoolseimate piirkondade tootmist mõjutavate või ohustada võivate vabakaubanduslepingute jõustumise järel võib olla vaja teha eelarvekohandusi;

17.  leiab, et POSEI on osutunud algusest peale tõeliselt edukaks;

18.  toetab komisjoni aruandes tehtud järeldust, milles nõutakse POSEI programmi algsel kujul tugevdamist, et hoida ära põllumajandustootmisest loobumise ohtu ja ebasoodsaid tagajärgi, mida see tooks kaasa äärepoolseimate piirkondade tööhõivele, keskkonnale ja territoriaalsele mõõtmele;

19.  leiab, et äärepoolseimate piirkondade tootmise mitmekesistamist tuleb rohkem toetada ning kehtestada suunatud meetmeid, et lahendada turukriisid, millega puutuvad kokku teatavad sektorid, eelkõige tomati- ja kariloomasektor, ning et hõlbustada väiketootjate arendamist, näiteks piimatootmise valdkonnas;

20.  tuletab meelde, et ühise põllumajanduse turukorralduse järjestikustes reformides ei ole piisavalt arvesse võetud äärepoolseimate piirkondade eripärasid ning kutsub üles neid edaspidi paremini arvesse võtma;

21.  tõdeb, et kvootide ja tagatud hindade kaotamine, mis sai alguse 2005. aasta suhkruturu ühise korralduse reformiga, kahjustab äärepoolseimate piirkondade roosuhkrutootjaid; rõhutab vajadust muuta püsivaks kõik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 raames kehtestatud erivahendid, et võimaldada selle sektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet; palub luua roosuhkru kasvatajate toetusmehhanismi suhkru maailmaturuhindade langemise puhuks;

22.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse piimatööstuse suurt tähtsust Assoorides, jätkama tootjate toetamist ning nägema ette täiendavaid meetmeid turukriisi puhuks;

23.  tuletab meelde, et banaanikasvatus on teatavate äärepoolseimate piirkondade sotsiaal-majanduslikus kontekstis väga oluline; kutsub seetõttu üles jätkama ja vajaduse korral suurendama tootjate toetamist;

24.  kutsub komisjoni üles lisama eri põllumajandussektorites, näiteks banaani-, suhkru-, rummi-, kalandus- või piimasektoris (arvestades piimaturu vaatlusrühma), toimuvate turukriiside haldamise ja tuvastamise vahenditesse äärepoolseimate piirkondade turukriisi selge määratluse ning kohandama näitajaid nende piirkondade tegeliku olukorraga;

25.  tunneb kahetsust, et erinevused kolmandate riikide ja liidu liikmesriikide mahetoodete sertifitseerimise kordade vahel tekitavad sellel turul konkurentsimoonutuse, kahjustades nii äärepoolseimates piirkondades tegutsevaid Euroopa tootjaid kui ka Euroopa tarbijaid, keda eksitatakse nende toodete tegelike tootmistingimuste suhtes; kutsub seetõttu üles asendama mahetoodete tootmist ja märgistamist käsitlevate tulevaste Euroopa eeskirjade üle käivate läbirääkimiste raames praegu kehtiva samaväärsuskorra järgimise nõude, et tagada aus konkurents äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide vahel;

26.  leiab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 põhjal tuleks vastu võtta õigusraamistik mahemärgisega toodete tootmise kohta ning õigusraamistik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, milles võetaks arvesse äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse eripärasid troopilises kontekstis;

27.  kutsub Euroopa Komisjoni üles innustama äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjaid edendama oma kvaliteetseid tooteid, toetades äärepoolseimate piirkondade logo kasutamist ning teisi kvaliteedi sertifitseerimise viise;

28.  rõhutab, et tootmise diferentseerimine ja spetsialiseerumine võib veelgi ergutada ja edendada toidusaaduste kohalikku tootmist, töötlemist ja turustamist ning vähendada sellega äärepoolseimate piirkondade ja liidu muude piirkondade vahel esinevat ebavõrdsust;

29.  rõhutab poliitikasuundade kooskõla nimel, et äärepoolseimates piirkondades tehtavaid jõupingutusi tegevusvaldkondade ajakohastamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks ei tohi liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingutega proovile panna;

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika

30.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 sätestatakse, et läbirääkimiste tulemusel kolmandate riikidega sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja eeskirjadele;

31.  tõdeb, et suur hulk kaubanduslepinguid, mis on sõlmitud kolmandate riikidega, kelle hulgas on maailma suurimad banaanide ja suhkru tootjad, muudab turu jagamist, avaldab survet hindadele ja ohustab nende toidukaupade ühendusesiseste tootjate konkurentsivõimet;

32.  leiab sellest tulenevalt, et liidu kaubanduspoliitika ei tohiks ohustada äärepoolseimate piirkondade tegevusvaldkondi, kuna neil on oluline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane roll;

33.  ergutab liitu võtma oma kaubandusläbirääkimistes edaspidi arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära ja tundlikku tootmistegevust, eelkõige banaanide, suhkru, rummi, tomatite ja kalandustoodete puhul;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tähelepanelikkusele ja ettevaatlikkusele äärepoolseimate piirkondade huvide kaitsmisel Brexitit käsitlevate läbirääkimiste raames;

35.  innustab komisjoni lisama kooskõlas oma 20. juuni 2012. aasta teatises võetud kohustusega kaubanduslepingute, nagu näiteks majanduspartnerluslepingute ettepanekutele mõjuhinnanguid, milles tuleks vajaduse korral võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade mõõdet, ja hõlmama sellistes hinnangutes äärepoolseimatele piirkondadele avalduvat keskkonnaalast, sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset mõju; nõuab, et neis mõjuhinnangutes mõõdetaks ka kaubanduslepingute kumulatiivset mõju äärepoolseimatele piirkondadele;

36.  tunneb kahetsust, et tänaseni ei ole korraldatud ühtegi uuringut vabakaubanduslepingute tagajärgede kohta äärepoolseimate piirkondade põllumajandusega seotud tegevusvaldkondadele; tunneb ka kahetsust, et äärepoolseimaid piirkondi ei ole arvesse võetud komisjoni 15. detsembri 2016. aasta aruandes kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta, ning märgib, et see on vastuolus POSEI raames ette nähtud õigussätetega;

37.  nõuab, et liidu kaubanduspoliitikas võetaks arvesse äärepoolseimate piirkondade ebasoodsat konkurentsiolukorda; nõuab, et vajaduse korral, kui see on äärepoolseimate piirkondade tootmise kaitsmiseks hädavajalik, säilitataks tariifsed ja mittetariifsed tõkked ning et kasutataks tõhusalt kaitseklausleid ja stabiilsusmehhanisme, kui äärepoolseimate piirkondade tootmist mõjutatakse või võidakse kahjustada;

38.  rõhutab eelkõige mahepõllumajanduse toodete puhul samaväärsuse põhimõtte piiratust, mistõttu on võimalik Euroopa Liitu tuua kolmandatest riikidest pärit kaupa, mis ei vasta kõikidele Euroopa nõuetele; kutsub üles kohaldama viivitamata vastavuse põhimõtet ja tõhustama kontrollimeetmeid;

39.  kutsub üles edendama äärepoolseimate piirkondade rolli Euroopa Liidu naaberriikidega seotud välispoliitikas, et tõhustada välispoliitikat vaesusevastase võitluse, keskkonnasäästlikkuse, demokraatia tugevdamise, kultuurivahetuse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

Kestlik merendus- ja kalanduspoliitika ning sinine majanduskasv

40.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 on ette nähtud, et komisjon võib äärepoolseimatele piirkondadele pakkuda konkreetseid meetmeid, mis võivad kuuluda ka kalanduspoliitika valdkonda;

41.  palub komisjonil kaaluda äärepoolseimates piirkondades säästva kalapüügi toetussüsteemi loomist ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, pidades silmas põllumajandussektoris POSEI programmi raames tehtut;

42.  innustab komisjoni ja nõukogu rakendama kõiki soovitusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades(5);

43.  kutsub ELi üles arendama koos äärepoolseimate piirkondadega maailma merenduses juhtpositsiooni;

44.  rõhutab, et nii ookeanidest tulenev rikkus kui ka käimasolev ja tulevane tehnoloogiline areng võivad luua äärepoolseimate piirkondade jaoks enneolematuid kasvuvõimalusi; leiab, et kestlik sinine majanduskasv pakub võimalust vähendada struktuurilisi ebavõrdsusi äärepoolseimate piirkondade ja Mandri-Euroopa vahel ning et see võib aidata muuta äärepoolseimad piirkonnad Euroopa tulevikupoliitika keskmeks;

45.  tuletab meelde, et asukoha tõttu on äärepoolseimatel piirkondadel oluline roll merenduse juhtimises, rannikuvete majandamises, ebaseadusliku kalapüügi vastases võitluses ja transpordiohutuse suurendamises;

46.  ergutab liitu ja asjaomaseid liikmesriike mere- ja ookeanivaldkonda, eeskätt äärepoolseimates piirkondades, rohkem investeerima, eesmärgiga tagada nende majandusvööndite kestlik ja tõhus majanduslik areng;

47.  tunneb heameelt komisjoni algatatud uuringu üle kestliku sinise majanduskasvu potentsiaali kohta äärepoolseimates piirkondades ning kutsub üles looma tõelise Euroopa programmi, mis on suunatud äärepoolseimatele piirkondadele ning mille eesmärk on ka tegeleda toiduga kindlustatuse, mere- ja merendusuuringute ja biomajandusega seotud probleemidega; rõhutab samas, et teatavad tegevused, nagu merepõhja all asuva nafta ja gaasi kaevandamine ning merealuste maavaramaardlate uurimine, võivad avaldada tõsist mõju tundlikele merealadele ning häirida mereliike ja haavatavaid ökosüsteeme;

48.  tuletab meelde äärepoolseimates piirkondades asuvate merekaitsealade tähtsust;

Ühtekuuluvuspoliitika

49.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 on äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud erijuurdepääs struktuurifondidele ning et selle alusel tuleks kõiki äärepoolseimaid piirkondi käsitada vähim arenenud piirkondadena; väljendab heameelt äärepoolseimaid piirkondi toetavate meetmete üle, mille komisjon on kehtestatud neljas äärepoolseimaid piirkondi käsitlevas teatises (2004, 2007, 2008 ja 2012), ja kiidab need heaks; rõhutab, kui tähtis on kõigile äärepoolseimatele piirkondadele antav liidu rahaline toetus, mille suurus ajavahemikul 2014–2020 on 13 miljardit eurot;

50.  kinnitab, et ühtekuuluvuspoliitika peab jääma 2020. aasta järgselt Euroopa üheks peamiseks meetmeks, seda eelkõige äärepoolseimate piirkondade puhul, kus esinevad veel märgatavad piirkondlikud erinevused;

51.  kutsub liikmesriike üles täitma täiel määral eeltingimusi, eelkõige seoses investeerimisega nende pädevusse kuuluvatesse valdkondadesse, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikidel lasuvaid kohustusi, et võimaldada äärepoolseimates piirkondades Euroopa vahendite ja poliitikasuundade parimat võimalikku toimimist;

52.  leiab, et järgmisel programmitöö perioodil võiks äärepoolseimate piirkondade puhul temaatilise koondumise raames kavandada suuremat paindlikkust struktuurifondide kasutamiseks mõningate prioriteetsete suundade kindlaksmääramisel, juhul kui eesmärgiks on kestlik areng; nõuab äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud eelarveeraldiste säilitamist, lisakulude hüvitamist ning kõikide selliste nõuetekohaselt põhjendatud erandmeetmete säilitamist, mille eesmärk on korvata nende struktuurilisi puudujääke;

53.  nõuab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames kohaldataks rangelt kriteeriume, mis on sätestatud fonde käsitlevas üldmääruses rahastamispakettide kindlaksmääramiseks;

54.  tuletab meelde äärepoolseimate piirkondade kahekordse integreerimise ühist eesmärki; kutsub üles süvendama ja muutma töövõimeliseks kõiki mehhanisme, mille eesmärk on piiriülene koostöö äärepoolseimate piirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning nende geograafilisse piirkonda kuuluvate kolmandate riikide vahel, eelkõige Euroopa Arengufondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi määrustes sätestatud õiguslike ja finantsvahendite koostoime säilitamise ja parandamise kaudu;

55.  rõhutab, et Euroopa territoriaalse koostöö strateegiaid tuleb kohandada, et leevendada piirkondadele äärepoolsusest tulenevat negatiivset mõju ja edendada koostööd;

56.  soovitab pöörata Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rakendamisel suuremat tähelepanu äärepoolseimatele, kõige vähem arenenud ja kõige isoleeritumatele piirkondadele;

57.  tuletab äärepoolseimate piirkondade noorte töötuse määra arvesse võttes meelde vajadust tõhustada liidu tegevust, et toetada ja koolitada äärepoolseimate piirkondade noori, eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu;

58.  tuletab meelde, et koolituse ja tööhõive jaoks on kõige olulisem vahend Euroopa Sotsiaalfond; kutsub komisjoni üles äärepoolseimate piirkondade struktuuriliste omaduste ja märkimisväärse töötuse määra tõttu ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 alusel, milles antakse äärepoolseimatele piirkondadele erijuurdepääs struktuurifondidele, looma Euroopa Sotsiaalfondi raames täiendava eraldise, et toetada tööhõivet, liikuvust ja koolitust äärepoolseimates piirkondades;

59.  rõhutab, et äärepoolseimates piirkondades on oluline kasutada aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiaid, kuna need on peamised tegurid ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks;

60.  tuletab meelde, kui olulised on kohaliku arengu vahendid, nagu kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud, mille puhul on tegemist alt ülespoole lähenemisviisiga, et lahendada kohalikke struktuurseid probleeme, edendades seejuures kogukonna isevastutust; kutsub seetõttu komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas tõhustada kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi rakendamist kui paindlikku ja uuenduslikku lahendust kohandamise vajadusele, mida äärepoolseimad piirkonnad on esile toonud;

61.  rõhutab vajadust käsitleda demograafilisi erinevusi äärepoolseimates piirkondades kui otsustavat tegurit nende poliitikasuundade määratlemisel, eelkõige hariduse, koolituse ja tööhõive valdkonnas;

Konkurentsipoliitika ja riigiabi

62.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 on ette nähtud, et komisjon võib kavandada äärepoolseimatele piirkondadele erimeetmeid, eeskätt tolli- ja kaubanduspoliitika, maksupoliitika, vabatsoonide, toorainete ja hädavajalike tarbekaupadega varustamise tingimuste ja riigiabi suhtes;

63.  tuletab lisaks meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3 on sätestatud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada abi, millega soovitakse edendada äärepoolseimate piirkondade majandusarengut, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;

64.  kutsub komisjoni üles tuginema piirkondliku riigiabi suunistes ja üldise grupierandi määruses rohkem Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a ja artiklile 349, et aidata kaasa äärepoolseimate piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning püüda seda paremini arvesse võtta;

65.  rõhutab, et arvestades nende turgude kaugust ja väikest ulatust, ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 ja artikli 42 põhjal konkurentsiõigusest tehtavate erandite tõhustamine liikmesriikidevahelist kaubavahetust ega vii siseturgu tasakaalust välja;

66.  peab kahetsusväärseks, et üldise grupierandi määruse ja piirkondliku riigiabi suuniste lihtsustamiseks tehtud esialgsetes ettepanekutes ei nähtud juba algusest peale ja eelnevalt ette äärepoolseimate piirkondade eeskirjade kohandamist nende piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu tõhusaks tagamiseks;

67.  kutsub komisjoni üles tugevdama oma meetmeid, et võidelda äärepoolseimate piirkondade suurte monopolide vastu, mis soodustavad kohaliku elanikkonna elukalliduse suurenemist ning seda eelkõige impordisektoris, mis konkureerib kohaliku majanduse, energeetika, transpordi ja telekommunikatsiooni arenguga;

68.  palub, et komisjon pikendaks pärast 2020. aastat äärepoolseimate piirkondade erandlikke maksusüsteeme, tuginedes nende olukorra põhjalikule hindamisele, ning tagaks samas edusammud õiglaste ja tõhusate maksusüsteemide valdkonnas ja tõhustaks maksupettuste vastast võitlust liidus ja kolmandates riikides;

69.  hoiatab teatavate kaubandustavade, näiteks madalama hinnaga turgude eest, mis võivad destabiliseerida saarepiirkondade kohaliku majanduse mikroturgusid;

Teadustöö, keskkond, haridus, kultuur, transport, energia ja telekommunikatsioon

70.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 on ette nähtud, et komisjon võib kavandada äärepoolseimate piirkondade suhtes erimeetmeid, seda ka seoses nende juurdepääsutingimustega liidu horisontaalprogrammidele;

71.  on seisukohal, et liidu horisontaalprogrammides tuleks äärepoolseimatele piirkondadele ette näha erijuurdepääs, et tagada tõhus osalemine ja et nende piirkondade eeliseid oleks võimalik väärtustada eelkõige programmide „Horisont 2020“, LIFE, COSME, „Loov Euroopa“ jms raames;

72.  palub komisjonil ühendada äärepoolseimad piirkonnad tõhusalt üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni võrkudesse;

73.  tuletab meelde vajadust muuta äärepoolseimate piirkondade kestlik energiasõltumatus prioriteediks; toonitab, et äärepoolseimatel piirkondadel on taastuvenergia arendamise, energiatõhususe ja ringmajanduse valdkonnas mitmeid eeliseid;

74.  osutab teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamise märkimisväärsele potentsiaalile kindla ja kestliku arengu seisukohast; kutsub üles parandama äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja programmile „Horisont 2020“, mis võimaldaks nende ülikoole, teaduskeskuseid ja vastavaid innovatiivseid ettevõtjaid omavahel paremini ühendada ning võimaldada neil piirkondadel suurendada oma ligitõmbavust ja edendada paremat teabevahetust kodanike ja institutsioonide vahel mitte ainult äärepoolseimate piirkondade siseselt, vaid ka Mandri-Euroopa, ülemeremaade ja -territooriumide ning kolmandate riikidega;

75.  tuletab meelde väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) keskset tähtsust äärepoolseimates piirkondades majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma paremini arvesse äärepoolseimate piirkondade olukorda COSME programmi ja ka Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames;

76.  on seisukohal, et äärepoolseimate piirkondade ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahelisi kontakte ja koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni, kultuuri ja hariduse valdkonnas tuleks nende piirkondliku integratsiooni soodustamiseks veelgi rohkem edendada;

77.   tunneb heameelt selle üle, et uus programm „Erasmus+“ ergutab äärepoolseimate piirkondade üliõpilaste ja noorte ettevõtjate liikuvust, pakkudes suurimas mahus abi; kutsub üles lisama sarnaseid sätteid ka programmi „Loov Euroopa“; soovib samas, et Erasmuse programmi raames võetaks paremini arvesse äärepoolseimate piirkondade ühisomadusi, edendades eelkõige vahetust äärepoolseimate piirkondade vahel; tunneb kahetsust, et hoolimata programmi „Erasmus+“ määruse põhjendusest 37, milles sätestatakse, et äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tulenevaid piiranguid tuleks programmi elluviimisel arvesse võtta, ei ole Erasmuse programmi liikuvustoetuste summad sageli piisavad võrreldes tegelike kuludega, mis tekivad äärepoolseimatest piirkondadest pärit toetusesaajatest üliõpilaste liikumisel suurlinnadesse;

78.  kutsub komisjoni üles laiendama uut noortele suunatud liikuvusvahendit „Move2Learn, Learn2Move“ äärepoolseimates piirkondades elavatele Euroopa kodanikele ning kohandama neile pakutava transpordihüvitise summasid tegelike kuludega, mida toob kaasa nende liikumine äärepoolseimate piirkondade ja Mandri-Euroopa vahel; tunneb heameelt komisjoni otsuse üle mitte piirata seda vahendit üksnes raudteetranspordiga, mis jätaks kõrvale meretaguste piirkondade noored;

79.  märgib, et programm „Natura 2000“ ei ole kohaldatav Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhtes, kuigi seal on erakordne bioloogiline mitmekesisus, mida ähvardavad siiski eelkõige kliimamuutused; kutsub seetõttu üles rakendama konkreetseid kaitsemeetmeid ja jätkama BESTi ettevalmistavaid meetmeid, luues kestliku mehhanismi, et rahastada bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemi teenuste väärtustamise ja kliimamuutustega kohanemise projekte Euroopa ülemerepiirkondades;

80.  teeb ettepaneku korraldada mõju hindamine programmi „Natura 2000“ Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldamise võimaluste kohta, et määrata kindlaks nende piirkondade bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna kaitse jaoks kõige paremini kohandatud vahendid;

81.  tuletab meelde, et liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahekokkuvõttes, mille komisjon avaldas 2015. aasta oktoobris ning millele Euroopa Kontrollikoda viitab oma eriaruandes nr 1/2017, leiti, et kuigi eesmärgi 1 kohaste meetmete rakendamisel on alates 2011. aastast tehtud märkimisväärseid edusamme, on kõige olulisemateks probleemideks jätkuvalt Natura 2000 võrgustiku merega seotud elementide elluviimine, alade tulemusliku haldamise tagamine ning Natura 2000 võrgustiku toetamiseks vajalik rahastamine, mis on mõlemad äärepoolseimate piirkondade jaoks olulised tegurid;

82.  tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 1/2017, et liikmesriikidel tuleb teha märkimisväärseid edusamme ning komisjon peab tegema rohkem jõupingutusi, et paremini aidata kaasa liidu 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele;

83.  tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda leidis oma 2017. aasta jaanuari eriaruandes, et Natura 2000 võrgustiku rakendamisel tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et selle potentsiaal täiel määral ära kasutada;

84.  kinnitab, et paremal juurdepääsul internetile peab olema roll territoriaalse ühtekuuluvuse tagamisel, võrdsete võimaluste edendamisel, töökohtade loomisel ja äärepoolseimate piirkondade elanike elutingimuste parandamisel;

85.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks digitaalvõrgu katvusega seotud küsimusi käsitledes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära;

86.  kutsub üles looma konkreetse POSEI‑laadse programmi transpordi jaoks, et edendada nendes piirkondades territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku sidusust ning vähendada teatavate äärepoolseimate piirkondade isoleeritust ja kahekordset isoleeritust; rõhutab, et selle programmiga tuleks ette näha toetus isikute ja kaupade transpordile äärepoolseimate piirkondade ja mandri vahel, äärepoolseimate piirkondade raames ning üksteise läheduses asuvate äärepoolseimate piirkondade vahel, näiteks Assoorid, Madeira ja Kanaari saared; rõhutab, et selle programmiga tuleks ka edendada nende piirkondade vahelist kaubavahetust;

87.  rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad on eelistatud turismipiirkonnad ning et on väga oluline investeerida kvaliteetsesse ja taskukohaste hindadega transpordivõrku, pidades silmas eelkõige siseturgu;

88.  kutsub Euroopa Liitu üles võtma otsustavaid meetmeid, et suurendada rahvusvahelist juurdepääsu äärepoolseimatele piirkondadele, luues taristuid ja transporditeid, mis ühendaksid need piirkonnad Mandri-Euroopaga, naabruses asuvate kolmandate riikide ja ülejäänud maailmaga;

89.  nõuab, et äärepoolseimates piirkondades kasutataks põhjalikku Euroopa tööstusstrateegiat, mis aitaks luua töökohti, mida ei saa ümber paigutada, ning mis põhineks ettevõtete suutlikkusel suurendada oma kohalikku kinnistatust;

90.  leiab, et äärepoolseimad piirkonnad võivad olla sobivad, et ellu viia katseprojekte, mille meetmeid tuleb kohaldada üldiselt eri liikmesriikides;

o
o   o

91.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ja nende piirkondadele ning Regioonide Komiteele.

(1) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0133.
(3) Euroopa Liidu Kohtu 15. detsembri 2015. aasta otsus, parlament ja komisjon vs. nõukogu, C‑132/14 kuni C‑136/14, ECLI:EU:C:2015:813.
(4) ELT L 187, 26.6.2014, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0195.

Õigusalane teave