Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2325(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0250/2017

Esitatud tekstid :

A8-0250/2017

Arutelud :

PV 11/09/2017 - 24
CRE 11/09/2017 - 24

Hääletused :

PV 12/09/2017 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0323

Vastuvõetud tekstid
PDF 215kWORD 61k
Teisipäev, 12. september 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa kosmosestrateegia
P8_TA(2017)0323A8-0250/2017

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa kosmosestrateegia kohta (2016/2325(INI))

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 4 ja XIX jaotise artiklit 189,

—  võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatist „Euroopa kosmosestrateegia“ (COM(2016)0705),

–  võttes arvesse komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatist „ELi kosmosetööstuse poliitika“ (COM(2013)0108),

–  võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“ (COM(2011)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0306),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (COM(2016)0590),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava“ (COM(2010)0308),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008(2),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 512/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur(4),

–  võttes arvesse nõukogu asjakohaseid järeldusi ja ministrite 14. aprilli 2016. aasta Amsterdami deklaratsiooni ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimise valdkonnas tehtava koostöö kohta,

–  võttes arvesse Haagi 2016. aasta juuni manifesti kosmosepoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisavaldust Euroopa kosmosetuleviku ühtse visiooni ja ühtsete eesmärkide kohta, millele kirjutasid komisjon ja agentuur alla 26. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses(5),

—  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul(6),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi kosmosetööstuse poliitika ja kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis(9),

–  võttes arvesse 2016. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Space Market Uptake in Europe“, mis käsitleb kosmoseandmete turul kasutuselevõttu Euroopas(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A8‑0250/2017),

A.  arvestades, et kosmosest tuleneb ühiskonnale mitmesuguseid hüvesid, mis võivad paljude uute toodete ja teenuste väljatöötamise stimuleerimise ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja meretranspordi toetamise kaudu aidata muuta Euroopa majandust konkurentsivõimelisemaks; arvestades, et satelliittehnoloogia võib aidata parandada juurdepääsu kommunikatsioonitehnoloogiatele ja kõrglahutusega Maa jälgimise süsteemidele, mis võimaldavad vahetada teavet reaalajas, reageerida kiiresti loodusõnnetustele ning teostada tõhusamat piiri- ja turvakontrolli;

B.  arvestades, et kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad toetada mitmeid ELi avaliku poliitika valdkondi ja peamisi poliitilisi prioriteete, nagu digitaalse ühtse turu edendamine, Euroopa majanduse elavdamine ja kliimamuutustega tegelemine;

C.  arvestades, et kosmos ei tähenda Euroopa kodanikele mitte kulu, vaid investeeringut, ning et ambitsioonikas kosmosestrateegia võib tagada ELi sõltumatuse ja positsiooni strateegilises kosmosevaldkonnas, edendades samal ajal majanduskasvu, tõstes konkurentsivõimet ja luues kosmosevaldkonnaga seotud tootmises, toimingutes ja järgneval teenusteturul töökohti;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2007. aastal tehtud poliitiliste otsuste tulemusena eraldati eelarvevahendid Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ja Galileo ning nendes sätestati kokkulepe kõnealuste programmide juhtimisstruktuuri kohta;

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Euroopa kosmosestrateegia“ puhul ning kiidab heaks komisjoni kindla kavatsuse maksimeerida kosmosest tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, edendades kosmosetehnoloogia ja -rakenduste kasutamist avaliku poliitika valdkondade toetamiseks, soodustades ülemaailmselt konkurentsivõimelist ja innovaatilist Euroopa kosmosesektorit, suurendades Euroopa sõltumatust kosmosevaldkonnas ning tõhustades nii Euroopa rolli ülemaailmse osalejana kui ka rahvusvahelist kosmosekoostööd;

2.  tuletab komisjonile meelde vajadust tingimata tagada ELi kosmoseprogrammide jätkumine ning arutelu Galileo ja Copernicuse edasise arengu üle, eelkõige selleks, et tekitada väärtusahela järgmistes etappides positiivne ja prognoositav investeerimiskliima; on seisukohal, et seda saab saavutada vaid juhul, kui kosmosealaste juhtprogrammide ja järgmise etapi andmetaristu avalikest vahenditest rahastamine on pikaajaliselt tagatud, tunnistades samas erasektori ulatusliku kaasamise vajadust;

3.  juhib tähelepanu liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) saavutustele kosmoses uute tehnoloogiate, uurimismissioonide ning Maa seire ja meteoroloogia alaste võimekuste valdkonnas;

4.  on veendunud, et enne, kui komisjon esitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ühe osana oma uued seadusandlikud ettepanekud, tuleb hinnata Galileo ja Copernicuse programme; leiab, et selle hindamise käigus tuleb käsitleda muu hulgas: Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) tulevast rolli programmis Galileo ja võimalikku rolli Copernicuse programmis; GSA ja ESA vaheliste suhete lihtsamaks muutmise võimalusi; ning ESA põhiülesannete ja talle delegeeritud ülesannete vahel tekkinud vastuolusid; sellega seoses nõuab, et komisjon enne GSA-le uute ülesannete jagamist tagaks tema suutlikkuse neid täita;

5.  rõhutab, et hindamise tulemused peaksid andma ka ainest tulevasteks aruteludeks ELi ja ESA vaheliste suhete üle, võttes arvesse 26. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud ELi ja ESA ühisavaldust; kutsub komisjoni üles uurima koostöös ESAga võimalusi Euroopa kosmosevaldkonna juhtimise keerulise institutsioonilise struktuuri lihtsustamiseks, mis parandaks vastutuse jagamist ning suurendaks tulemuslikkust ja kulutõhusust;

6.  rõhutab, et Euroopa GNSSi programmide tõrgeteta toimimiseks ja kasutamiseks peaks GSA-l olema piisavalt töötajaid; palub komisjonil praeguseid ja tulevasi ülesandeid arvestades hinnata, kas GSAle eraldatud vahendid on piisavad; on seisukohal, et personalipoliitika ja -menetlused tuleks kohandada vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega agentuurile antud uutele ülesannetele;

7.  rõhutab, et praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks peaks järgmine ELi eelarve hõlmama praegusest suuremat kosmose-eelarvet, et toetada kogu väärtusahelat (kosmose- ja maapealset segmenti, Maa seiret ning sidet ja navigeerimist), ning et see tuleb tagada mitmeaastase finantsraamistiku tulevase läbivaatamise käigus; kordab, et järgnevate turgude edukas areng sõltub eelkõige Galileo ja Copernicuse programmide õigeaegsest rakendamisest ja pidevast arendamisest, mille puhul peaks olema esmatähtis piisav rahastamine; rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve küsimuste otsustamisel tuleb säilitada ja arendada ELi kosmoseprogrammide unikaalset panust ja neist saadavat Euroopa lisaväärtust;

8.  palub komisjonil uurida võimalust kasutada ELi kosmoseprogrammide vahelist sünergiat tulemuslikkuse ja kulutõhususe parandamiseks; on ka veendunud vajaduses tõhustada ELi kosmosepoliitikaga seotud ELi asutuste vahelist teabevahetust täiendava sünergia saavutamiseks; osutab eri tegevusvaldkondade üha suuremale lähenemisele; palub, et komisjon avaldaks igal aastal aruande ELi asutuste vahelise koostöö iseloomu ja ulatuse kohta;

9.  rõhutab, kui tähtis on tuvastada ja vähendada praegu kosmosealaste toodete ja teenuste valdkonnas siseturu toimimist segavaid tõkkeid;

Kosmosevaldkonnast ühiskonnale ja ELi majandusele tulenevate hüvede maksimeerimine

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et kosmoseprogrammid ja nende teenused on suur väärtus sellistes poliitika ja majanduse valdkondades nagu energeetika, kliima, keskkond, kaitse ja julgeolek, tervishoid, põllumajandus, metsandus, kalandus, transport, turism, digitaalne turg ja mobiilside, regionaalpoliitika ja kohalik planeerimistegevus; on veendunud kosmoseprogrammide tohutus potentsiaalis näiteks rände, piirihalduse ja säästva arenguga seotud probleemidega lahendamisel; juhib ka tähelepanu Euroopa kosmosestrateegia tähtsusele igakülgses ELi merenduspoliitikas; märgib, et ühiskond saab olulist kasu kaugseiresatelliitide ja -süsteemide kasutamisest majanduses;

11.  palub, et komisjon kiirendaks programmide EGNOS, Galileo ja Copernicus täiemahulist kasutamist majanduses ning selleks: seaks asjakohased sihid turul kasutuselevõtuks; parandaks Copernicuse programmi andmete kättesaadavust ja töötlemist, nii et ettevõtjad ja eelkõige VKEd ja idufirmad saaksid kosmoseandmete põhjal rakendusi luua; tagaks parema ühildamise muude digitaalteenustega, näiteks arukate transpordisüsteemide, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi, jõeteabeteenuste, SafeSeaNeti ja tavapäraste navigatsioonisüsteemidega, ning avardaks kosmoselahenduste potentsiaali; rõhutab satelliitnavigatsiooni ja Maa seire andmetest ja teenustest kodanikele ja ettevõtjatele tulenevat kasu;

12.  peab kiiduväärseks komisjoni tegevust pilveplatvormide hankel Maa seire andmete jaoks, et Euroopa saaks oma kosmosealastest juhtprogrammidest täiel määral majanduslikku kasu ning et tagada kasutajatele jätkusuutlik juurdepääs ja pädevuste arendamine; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks oma tööd selles valdkonnas, nii et esimesed andmeplatvormid oleksid 2018. aastal toimivad; on veendunud, et kõik nende platvormide hankemenetlused peaksid olema avatud ka erasektori osalejatele;

13.  palub komisjonil hinnata Copernicuse volitatud üksuste toimimist, eelkõige selleks, et lihtsustada ja ühtlustada nende hankemenetlusi ja muuta seeläbi nendes osalemine VKEdele lihtsamaks;

14.  rõhutab kosmosevaldkonnaga arvestavate õigusaktide vajalikkust ning kordab eelnimetatud, kosmoseandmete turul kasutuselevõttu käsitlevas resolutsioonis komisjonile esitatud palvet viia enne mis tahes seadusandliku ja muu kui seadusandliku ettepaneku esitamist süstemaatiliselt läbi nn kosmosekontroll; palub komisjonil kõrvaldada tõkked, mis takistavad avalikul sektoril kosmosetehnoloogia kasutamist, nt uute ja kehtivate ELi õigusaktide nõuete täitmise kontrollimisel; usub, et avalikku poliitikat saab kosmosetehnoloogia abil oluliselt täiustada, tuginedes sellistele näidetele nagu eCall ja digitaalne sõidumeerik; palub komisjonil ja liikmesriikidel stimuleerida kosmosetehnoloogia kasutuselevõtmist Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste poolt, näiteks ostes poliitikaeesmärkide täitmiseks Maa seire Euroopa programmi andmeid või teenuseid;

15.  juhib tähelepanu nn puhtama kosmose katseprojektile, milles tegeletakse kosmoseprügi kõrvaldamise ja uuenduslike materjalide kasutamisega kosmoseseadmetes, et katsetada kosmosesektoris kohaldatava tulevase ühise tehnoloogiaalgatuse teostatavust ja tulemuslikkust; tunnistab, et nii avaliku kui ka erasektori piisavad vahendid on olulised selleks, et tagada Euroopa kosmosesektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning arendada ELi kui üleilmse kosmoses osaleja rolli;

16.  on veendunud, et Copernicuse programmi panust kliimamuutuste leevendamisse tuleks edasi arendada; palub, et komisjon looks viivitamata Copernicuse programmile tugineva kasvuhoonegaaside, sealhulgas CO2 heitkoguste seire võime (praegu tegeletakse sellega programmi „Horisont 2020“ raames(11)), et rahuldada Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud vajadused ja see kokkulepe tõhusalt ellu viia; toetab tulevaste, CO2 ja metaani heitkoguste seireks mõeldud satelliitide väljatöötamist;

17.  väljendab heameelt 15. detsembri 2016. aasta avalduse üle programmi Galileo esialgsete teenuste kohta; rõhutab, et Galileo signaali ulatuslik kasutamine on eeltingimus kosmosepõhiste rakenduste ja teenuste tugeva järgneva turu loomiseks ning et tuleks võtta piisavaid, sealhulgas vajaduse korral regulatiivseid meetmeid, et muuta reegliks ELis müüdavate seadmete täielik ühilduvus Galileo ja EGNOSega ning õhutada Galileo ja EGNOSega ühilduvate seadmete kasutuselevõttu maailmaturul; lisaks kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid Euroopa GNSSi järgnevate sektorite konkurentsivõime suurendamiseks;

18.  palub, et komisjon tagaks elutähtsate taristute ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil põhinevate kellade ühilduvuse Galileo ja EGNOSega, mis on äärmiselt oluline turvalisuse seisukohast;

19.  juhib tähelepanu sellele, et satelliidid saavad pakkuda katkematut ja ülikiiret ühenduvust, eelkõige kõrvalistes ja äärepoolseimates piirkondades, mis on oluline digitaalse lõhe ületamiseks, kiirete võrkude arendamiseks ja asjade interneti laiendamiseks, mis võimaldavad selliseid teenuseid nagu juhita sõidukid, sõidukipargi ja veoste arukas haldamine ning e‑valitsuse, e‑õppe ja e‑tervise rakendused; rõhutab maapealsete ja kosmosetehnoloogiate vastastikust täiendavust ülivõimsate võrkude tagamisel; nõuab, et komisjon seda tunnustaks ja võtaks nõuetekohaselt arvesse satelliitide panust kõnealuses valdkonnas; rõhutab ka vajadust eraldada selliste satelliitteenuste käitamiseks piisavad sagedusalad; nõuab antud küsimuse käsitlemist käimasolevas telekommunikatsioonivõrke puudutavas õigusloometöös ning piisavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; on samas veendunud, et Euroopa kosmosestrateegia rakendamine peaks toimuma kooskõlas komisjoni digitaalstrateegiatega ning liikmesriikide ja tööstuse toetusel, et edendada satelliitside tõhusat ja nõudluspõhist kasutamist ning saavutada kogu ELis kõikjal kättesaadav internetiühendus;

20.  toonitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olulist rolli kosmose järelturgude hoogustamisel, eelkõige riigihangete kaudu ning kaasates ka riike, millel ei ole veel suurt kosmosesektorit, ning märgib vajadust seda küsimust käsitleda käimasolevates aruteludes ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle; toetab sihipäraste suutlikkuse tõstmise meetmete kasutuselevõtmist, millega abistatakse kujunemisjärgus kosmosealase suutlikkusega liikmesriike ja piirkondi; juhib tähelepanu asjaolule, et kosmosest tulenevate hüvede kodanikeni toomiseks on oluline piirkondlik mõõde ning et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamine võib luua koostoime aruka spetsialiseerumise strateegiate ja ELi linnade tegevuskavaga; toetab seepärast piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumite ulatuslikumat kaasamist edukasse ELi kosmosepoliitikasse; rõhutab, et Regioonide Komitee peaks olema Copernicuse kasutajate foorumi liige, et juhtida tähelepanu piirkondlike ja kohalike osalejate tähtsusele Copernicuse andmete kasutajatena;

21.  rõhutab, et sellised kasutajad nagu VKEd ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ei ole veel piisavalt teadlikud Galileo või Copernicuse programmiga seotud projektide rahastamise, sealhulgas EIP pakutava rahastamise võimalustest, ning et teabe sihipärast levitamist nende võimaluste kohta tuleb kiiresti parandada;

22.  tunnistab kosmosetehnoloogiate ja kahe ELi kosmosealase juhtprogrammi osa maa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi muutmisel arukamaks, ohutumaks, turvalisemaks ja kestlikumaks ning lõimituks selliste tulevikus oluliste valdkondadega nagu juhita ja andmesideühendusega sõidukid ja mehitamata õhusõidukid; on veendunud, et kosmosestrateegia võib aidata rahuldada transpordi valdkonnas selliseid uusi vajadusi nagu turvaline ja tõrgeteta ühenduvus, usaldusväärsem positsioneerimine, ühendveod ja koostalitlusvõime; soovitab komisjonil kaasata transpordi sidusrühmi kosmosesektoriga peetavasse dialoogi, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada Euroopa kosmosetehnoloogia kasutuselevõtmist transporditurul ning tõsta ELi transporditeenuste konkurentsivõimet Euroopa ja maailma turgudel; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata tähelepanu kosmoseturismi arendamisele;

23.  palub komisjonil toetada EGNOSel põhinevate maandumisprotseduuride rakendamist nii väiksemates kui ka suuremates lennujaamades; rõhutab majanduslikke eeliseid ning suuremat täpsust, vastupanuvõimet ja ohutust, mida EGNOS võib pakkuda ohutuse seisukohast oluliste rakenduste kasutamisel, ning rõhutab, et tähtis on hõlmata EGNOSega kõigepealt ka Kagu- ja Ida-Euroopa ning seejärel Aafrika ja Lähis-Ida; on lisaks seisukohal, et Galileol võiks olla keskne koht lennujuhtimises, kus võiks sellele tuginedes minna üle radaripõhiselt satelliidipõhisele seirele;

24.  rõhutab lisaks, kui tähtis on varustada õhusõidukid kosmosepõhise üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS‑B) tehnoloogiaga ning kohustada õhusõidukite käitajaid varustama õhusõidukid ADS‑Bga, et tagada reaalajas õhusõiduki täpne ja usaldusväärne seire ning säästa kütust;

25.  rõhutab ELi kosmoseprogrammide tähtsust mere- ja merendusküsimuste, kalandustegevuse ja meremajanduse jaoks üldiselt, kus need võivad aidata: võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu; jälgida ja hinnata ookeanide ja kalavarude üldist ja tervislikku seisundit; tõsta kalakasvanduste tootlikkust; toetada mereuuringuid; ning pakkuda pääste- ja otsinguteenuseid ja satelliidiühendust pardal olevate meditsiiniseadmete jaoks; sellega seoses viitab kosmosepõhise ookeaniseire võimekuse ning Galileo, EGNOSe ja Copernicuse teenuste hea kooskõlastamise vajalikkusele;

Ülemaailmselt konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kosmosesektori tugevdamine

26.  rõhutab, et kosmosesektori edu ja konkurentsivõime ning murrangulise tähtsusega tehnoloogiate väljatöötamine sõltub väga suurel määral teadusuuringutest ja innovatsioonist; nõuab üheksanda raamprogrammi eelarves kosmosevaldkonnale eraldatud vahendite suurendamist ja nende kasutusaja pikendamist; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on ELi, ESA ja liikmesriikide igakülgne koostöö tõhususe tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks, eriti valdkondades, kus teadusuuringuid rahastab mitu osalejat; on veendunud, et eripalgeliste kosmosetehnoloogiate tarvis tuleb ergutada ja rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon pikendaks VKEde rahastamisvahendi kasutamist, et avardada kosmosepõhiste toodete ja teenuste ärivõimalusi nii programmis „Horisont 2020“ kui ka tulevastes raamprogrammides;

27.  palub, et komisjon tagaks riigihangetel ELi ettevõtjate õiglase kohtlemise kolmandate riikide ettevõtjatega võrreldes, arvestades eelkõige, milliseid hindu ettevõtjad küsivad muudelt klientidelt kogu maailmas, ning võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks püüaks tagada eeskirjade järgimist ja seda, et turuosalised toimiksid ausalt; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kosmosetööstus tegutseb üha ägedama rahvusvahelise konkurentsi tingimustes; peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut hoogustada uuenduslike hankemenetluste kasutamist;

28.  toonitab, kui tähtis on tugevdada Euroopa tööstusbaasi ja tagada ELi strateegiline sõltumatus ning selleks mitmekesistada tarneallikaid ja kasutada parimal viisil ELi arvukaid tarnijaid; on seetõttu seisukohal, et tuleb tasakaalustatult edendada tööstuse kaasamist igal tasandil, ning palub, et komisjon toetaks Euroopa kosmosesektorit kogu väärtusahela ulatuses; on veendunud, et kosmosetööstuse strateegias võib olla kasu nn kosmoseklastritest;

29.  kutsub komisjoni üles toetama kogu Euroopas niisuguste kosmosevaldkonna uute ärimudelite ja tehnoloogiate arendamist, mis võivad sektorit pöördeliselt muuta ja kulusid vähendada (nt Euroopa tehnoloogiad, mis võimaldavad saata kosmosesse väikseid satelliite, näiteks taaskasutatavaid õhupalle või kanderakette;

30.  palub, et komisjon kosmoseettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks kaaluks kosmosetaristu ja -teenuste valdkonna riigihangete kestuse määratlemisel VKEde olukorda ja vajadusi;

31.  rõhutab vajadust investeerida otsustavamalt Euroopa kodanike harimisse ja koolitamisse kosmose valdkonnas, sealhulgas selleks, et üleminekul digitaalühiskonnale täiel määral ära kasutada kosmose loodavaid võimalusi; juhib tähelepanu kosmosepoliitika saavutuste tähtsusele uute põlvkondade innustamisel ja Euroopa identiteedi tugevdamisel; rõhutab seepärast vajadust jätkata ja laiendada Euroopa kosmosehariduse kooskõlastatud käsitlust, kuna see võib panna noori mõtlema tööalasele karjäärile kosmoseteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas;

32.  rõhutab, et osalemine ESA valikprogrammides, st raamistikus, kus Euroopa ettevõtjad ja ülikoolid või uurimisinstituudid saavad osaleda tipptasemel tehnoloogia ettevalmistamisel kosmosemissioonide ja -süsteemide tarbeks, on Euroopa kosmosetööstuse suutlikkuse arendamise peamine ja põhjapanev vahend; rõhutab, et sellistes programmides osalemine avab tee ettevõtlusele selles valdkonnas ning juurdepääsule ülimalt tehnoloogiamahukatele ja teadmuspõhistele teadusprojektidele, millel võib ühtlasi olla soodne mõju transpordisektorile;

Euroopa sõltumatuse kindlustamine kosmosesse pääsemisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas

33.  tuletab meelde, et ELi kosmoseprogrammid on tsiviilsuunitlusega, ning kordab oma eesmärki hoiduda kosmose militariseerimisest; tunnistab sellegipoolest kosmosevaldkonna strateegilist mõõdet Euroopa jaoks ja vajadust parandada tsiviil- ning julgeoleku- ja kaitseaspektide vahelist koostoimet ning kasutada kosmosealast suutlikkust kaitse- ja julgeolekuvajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse geopoliitilist olukorda ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat; on veendunud, et komisjon peaks analüüsima Euroopa kosmoseprogrammide ja 2016. aasta novembris esitatud Euroopa kaitsealase tegevuskava vahelist koostoimet, et tagada selle strateegilise valdkonna üldine sidusus;

34.  palub komisjonil koondada Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonidest klientide nõuded, et tagada sõltumatu, kulutõhus ja kindel pääs kosmosesse Euroopa kanderakettide Ariane ja Vega ning nende edasiarenduste kasutamise teel; on veendunud selle ülimas strateegilises tähtsuses hädaolukorra ja kriisiohjamise funktsioonide täitmisel ning tugeva Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika huvides;

35.  toetab komisjoni eesmärki hinnata sõltumatuse, julgeoleku ja konkurentsivõime seisukohast eri viise Euroopa kanderaketitaristute toetamiseks, kui see on vajalik ELi poliitiliste eesmärkide ja vajaduste täitmiseks; sellest tulenevalt rõhutab Prantsuse Guajaanas asuva Euroopa kosmodroomi strateegilist tähtsust ja vajadust hoolikalt arvestada, millist majanduslikku ja sotsiaalset kasu see võib anda oma asukohaterritooriumile;

36.  tuletab meelde, et sõltumatut pääsu kosmosesse ei saa käsitleda eraldi Euroopa sõltumatust suutlikkusest kosmosesüsteeme kavandada, arendada, käivitada, käitada ja kasutada;

37.  märgib, et kanderakettide (Ariane 6 ja Vega C) programmi jätkamine Euroopas ei ole järgmise kolme kuni nelja aasta pärast piisavalt prognoositav, seda ka programmi rahalise seisu tõttu; väljendab muret mis tahes keskpika kuni pikaajalise kanderakette käsitleva programmi puudumise pärast; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa kanderakettide tööprogrammi järgmiseks 20 aastaks;

38.  kutsub komisjoni edendama alternatiivsete kanderaketitehnoloogiate arengut ja rakendama kõikide kanderakettide ja kosmoseseadmete puhul ökodisaini põhimõtteid;

39.  on seisukohal, et järgmise põlvkonna satelliitsüsteemides tuleks edasi arendada Galileo taristu, sealhulgas selle maapealse segmendi turvalisust, ning Galileo ja Copernicuse kahesuguse kasutuse võimet koos täpsuse ja krüpteerimise parandamisega; tuletab meelde, et Galileo avalik reguleeritud teenus, mida saavad kasutada vaid valitsuse volitatud kasutajad, võiks tulevikus täita olulist osa tekkivatele ohtudele, eriti kriisidele reageerimisel;

40.  juhib tähelepanu kosmosetaristute tundlikkusele riiklikelt ja mitteriiklikelt osalejatelt lähtuvate häiringute või rünnakute suhtes ning reale muudele ohtudele, näiteks kosmoseprügi või teiste satelliitidega kokkupõrkamise võimalusele; kordab taas, kui tähtis on kindlustada elutähtsa taristu ja side turvalisus ning arendada vastupidavaid tehnoloogilisi lahendusi; tunnistab kosmose ja kosmosetehnoloogiate kasvavat tähtsust kahesugusel kasutamisel, eelkõige side, luure, seire ja eelluure, katastroofidele reageerimise ja relvastuskontrolli valdkonnas, ning toonitab kosmosealase suutlikkuse elulist tähtsust terrorismivastases võitluses; ergutab veelgi enam investeerima, et kiirendada uue kosmosealase suutlikkuse ja tehnoloogia arengut; peab vajalikuks parandada võimet tulla toime uute tekkivate ohtudega kosmoses, mis omakorda parandaks Euroopa kosmosesektori suutlikkust reageerida muutuvatele turgudele, osalejatele ja tehnoloogiatele;

41.  palub komisjonil kosmoseprügist tulenevate ohtude leevendamiseks tõhustada praeguseid kosmose jälgimise ja seire (SST) teenuseid eesmärgiga koostada programm sõltumatule süsteemile, mis suudaks tuvastada kosmoseprügist Euroopa kosmosetaristutele põhjustatavaid ohte, rõhutades kokkupõrgete vältimise meetmeid ja hiljem jäätmete aktiivset kõrvaldamist; toetab kava laiendada ELi kosmose jälgimise ja seire ulatust, nii et see võimaldaks anda kosmosevaatlustel põhinevaid ilmaprognoose, ning teeb ettepaneku keskenduda lisaks maalähedastele objektidele, et hoida ära katastroofe, mida võib põhjustada mõne sellise objekti kokkupõrge Maaga; rõhutab vajadust lähtuda ESA praegusest suutlikkusest ja asjatundlikkusest neis valdkondades ja seda edasi arendada; kinnitab vajadust tagada võimalikult palju avatud andmeid, et soodustada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

42.  tuletab meelde küberturvalisuse kasvavat tähtsust kosmoseprogrammides ning märgib, et see probleem on eriti tõsine seetõttu, et suur osa meie majandusest vajab kosmosega seotud teenuseid; palub komisjonil leevendada ELi kosmosevarasid ähvardavaid ohtusid ja võtta piisavaid meetmeid kosmosetaristu kaitsmiseks küberohtude eest, kasutades vajaduse korral muu hulgas krüpteerimist; lisaks palub komisjonil tagada, et kõigil asjaomastel asutustel oleksid vastu võetud hädaolukorra lahendamise kavad võimaliku küberrünnaku puhuks;

43.  peab kavandatavat riiklikku satelliitside algatust väga paljutõotavaks abinõuks, mis teeks Euroopa institutsioonilistele osalejatele kättesaadavaks turvalised, tõhusad ja kulutõhusad teenused, rahuldades tarbijate vajadused terves reas valdkondades ning ergutades samal ajal majanduskasvu, konkurentsivõimet ja innovatsiooni kogu Euroopa satelliitside sektoris; palub, et komisjon küllalt positiivse mõjuhinnangu korral kavandaks riikliku satelliitside algatuse kulutõhusal viisil, mis võib hõlmata ka võimekuste jagamist ja ühiskasutust või teenuste ostmist sertifitseeritud äriotstarbelistelt sidesatelliitidelt, ning tagaks selle, et algatusega luuakse olulist lisaväärtust ja ei dubleerita olemasolevaid struktuure;

44.  rõhutab, kui oluline on kõikehõlmav Euroopa kosmosepoliitika, mille eesmärk on aidata tulemuslikult tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, tagades asjaomastele institutsioonidele sõltumatu teabe, näiteks ülevaate olukorrast reaalajas;

Euroopa kui ülemaailmse osaleja rolli kindlustamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine

45.  palub, et komisjon oma välissuhete kõigis asjaomastes aspektides edendaks ELi kosmosevarasid ja kosmosetööstuse võimekust;

46.  on veendunud, et rahumeelse ja ohutu kosmosekeskkonna tagamiseks on vaja koostööd rahvusvaheliste partneritega, et edendada vastutustundliku käitumise ja kestlikkuse norme, eriti kosmoseuuringute osas, ning palub komisjonil teha selles küsimuses tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikidega;

47.  rõhutab kosmoseliikluse ja kosmoseprügi haldamise rahvusvahelise kooskõlastamise vajalikkust, kusjuures kosmosejäätmete hulk kasvab satelliitide nn megakogumite kavandatava kasutuselevõtmise ning maalähedaste objektide üha suurema arvu tõttu, mis võib tuleneda satelliitide orbiidile viimise kulude jätkuvast alandamisest;

48.  palub komisjonil jälgida praegusi erasektori eesmärke sellistes valdkondades nagu kosmosekaevandused, ning mõelda, kuidas need võiksid mõjutada praegust õigusraamistikku ja eelkõige avakosmoselepingut; leiab, et nimetatud lepingu aluspõhimõtteid tuleks järgida ning et peab hoiduma võidujooksust kosmoses leiduvate ammenduvate ressursside järele; nõuab, et liikmesriigid püüaksid koostada vastavat üleeuroopalist kooskõlastatud käsitlust, ning palub komisjonil konsensuse saavutamise protsessi juhtida; tunnistab, et kosmos on inimkonna ühispärand;

49.  väljendab suurt heameelt komisjoni kavatsuse üle kasutada majandusdiplomaatiat Euroopa kosmosetööstusele uute ärivõimaluste loomiseks; rõhutab, et komisjon ja vajaduse korral liikmesriikide ametiasutused kas individuaalselt või ESA kaudu, samuti asutused nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) peaksid toetama Euroopa osalejaid kolmandate riikide turgudel; soovitab sellise kooskõlastatud toetuse andmise kavad eelnevalt välja töötada;

Tulemusliku elluviimise tagamine

50.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament peaks ELi kosmosepoliitikat aktiivselt arendama ning et ta tuleks kaasata kõikidesse komisjoni, nõukogu, Euroopa välisteenistuse ja ESA kosmosevaldkonnaga seotud teabevahetustesse;

51.  peab tähtsaks demokraatlikku toetus kosmoseinvesteeringutele; palub komisjonil esitada põhjalikult kavandatud ja kõikehõlmav kommunikatsioonistrateegia kosmosetehnoloogia hüvede tutvustamiseks kodanikele ja ettevõtjatele; nõuab, et komisjon selle strateegia elluviimisel tugineks järgmistele kolmele sambale, millest igaühel on üks oluline sihtrühm: a) üldsuse teadlikkuse tõstmine kosmoseinvesteeringute vajalikkusest; b) VKEde ja ettevõtjate teavitamine kosmosealaste juhtprogrammide võimalustest; c) kosmosealase hariduse kaasamine oskuste nappuse leevendamiseks; palub komisjonil esitada esimesel võimalusel Euroopa Parlamendile sellise kommunikatsioonistrateegia koostamise tegevuskava;

52.  palub, et komisjon koostaks ajakava strateegias kavandatud meetmete rakendamiseks, annaks regulaarselt aru selle täitmise kohta, esitaks vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid ning kavandaks täiendavaid konkreetseid ja käegakatsutavaid meetmeid strateegias välja toodud eesmärkide õigeaegseks täitmiseks;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Kosmoseagentuurile.

(1) ELT L 122, 24.4.2014, lk 44.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.
(4) ELT L 150, 20.5.2014, lk 72.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0267.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0268.
(7) ELT C 468, 15.12.2016, lk 12.
(8) ELT C 227 E, 6.8.2013, lk 16.
(9) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 1.
(10) Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tellimusel koostatud uuring „Space Market Uptake in Europe“, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A, 2016, ISBN 978‑92‑823‑8537‑1.
(11) https://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2016_2017/main/h2020-wp1617-leit-space_en.pdf, lk 48.

Õigusalane teave