Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0230(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0262/2017

Esitatud tekstid :

A8-0262/2017

Arutelud :

PV 11/09/2017 - 21
CRE 11/09/2017 - 21
PV 16/04/2018 - 20
CRE 16/04/2018 - 20

Hääletused :

PV 13/09/2017 - 9.8
CRE 13/09/2017 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2018 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0339
P8_TA(2018)0096

Vastuvõetud tekstid
PDF 571kWORD 77k
Kolmapäev, 13. september 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ***I
P8_TA(2017)0339A8-0262/2017

Euroopa Parlamendi 13. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta (COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) on vaja võtta arvesse.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 a (uus)
(-1a)  Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) on vaja võtta arvesse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 201510.
(3)  5oktoobril 2016 ratifitseeris nõukogu liidu nimel Pariisi kokkuleppe pärast seda, kui Euroopa Parlament oli andnud 4. oktoobril 2016 nõusoleku. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Käesolev määrus aitab selles suhtes ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on sätestatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 201510. Liit peab jätkama eeskuju näitamist ja suurendama oma kliimaalaseid pingutusi tasemeni, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
__________________
__________________
10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx
10 http://www4.unfccc.int/ndcregistry/pages/Party.aspx?party=EUU
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.
(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, mis eeldab, et maailm jõuaks nn negatiivsete heitkoguste ajajärku, kus on keskne koht metsadel, põllumaal ja märgaladel, sealhulgas turbaaladel. Pariisi kokkuleppe eesmärk on tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule säästva arengu ja vaesuse vähendamise püüdluste raames, sealhulgas suurendades suutlikkust kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ja tugevdada vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendada vähese kasvuhoonegaaside heidete arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Pariisi kokkuleppes tunnistasid osalised ka toiduga kindlustatuse tagamise ja nälja kõrvaldamise esmatähtsust ja toidu tootmissüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes. Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kokkuleppe osalised suurendaksid oma ühiseid jõupingutusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja globaalse soojenemise piiramiseks. Kokkuleppe osalised peaksid koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks. Pariisi kokkuleppe osalised tunnistavad, et kliimamuutustega kohanemise meetmed peaksid järgima täieliku läbipaistvuse põhimõtet, võttes arvesse ökosüsteeme, ning nende aluseks ja suunisteks peaksid olema parimad olemasolevad teaduslikud andmed.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  On oluline, et metsi majandatakse säästval viisil, kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõtetega, mis on välja arendatud Euroopa metsade (Forest Europe) protsessi käigus. Selles protsessis määratletakse metsa säästev majandamine kui metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja globaalsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata. Selline majandamine muudab vajalikuks ka metsastamise rolli tunnistamise selles kontekstis.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Selleks, et saavutada negatiivsed heitkogused, mida on vaja Pariisi kokkuleppe saavutamiseks, peab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) arvestamissüsteem olema tugev. Kuna LULUCFi sektorist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumist on võimalik tagasi pöörata, tuleks neid käsitleda eraldiseisva sambana liidu kliimapoliitika raames.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.
(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Lisaks aitab tootmise suurendamisele ja keskkonnajalajälje vähendamisele kaasa ka tehnoloogiliste lahenduste rakendamine põllumajandus- ja metsandussektorites. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.
(6)  LULUCFi sektor on kliimamuutuste suhtes väga kaitsetu ja tundlik. Samal ajal on sellel sektoril tohutu potentsiaal pakkuda pikaajalist kliimaalast kasu ning aidata olulisel määral kaasa liidu ja rahvusvaheliste pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisele. LULUCFi sektor panustab kliimamuutuste mõju leevendamisse mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. See sektor pakub samuti biomaterjale, mis võivad teataval määral asendada fossiil- või CO2‑mahukaid materjale metsadest pärit vähese CO2‑heitega taastuva biomassiga. Sellise asendamise puhul tuleks võtta kogu nende materjalide olelusringi alates tooraine tootmisest kuni töötlemis- ja tootmisetappideni arvesse. Biomajandus, sealhulgas materjalide asendamine, näiteks ehituses, sealhulgas bioenergia, mängib olulist rolli üleminekul mittefossiilsele majandusele. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega, on olulised metsade ja ressursside säästev majandamine ning süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus. Kuna LULUCFi sektorit iseloomustavad pikad ajavahemikud, on vaja pikaajalisi strateegiaid, et võimaldada pikas perspektiivis jätkusuutlikke investeeringuid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Liit peaks saama üleilmselt juhtvaks jõuks LULUCFi sektoris tehtavate teadusuuringute ning säästvate, arenenud ja uuenduslike meetodite edendamisel ja eksportimisel ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamisel, selleks et kasvuhoonegaaside heidete piiramisega samaaegselt säilitada toiduainete tootmist, ning olema sellega oma rahvusvahelistele partneritele ja sealhulgas ka arenguriikidele eeskujuks. Selles valdkonnas tuleks tõhustada tulemuslikku koostööd ja partnerlust erasektori osapoolte, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Kliimamuutusi käsitlevate teadusuuringute rahastamise prioriteediks seadmine suurendaks LULUCFi sektori rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Eelkõige aitaks ajavahemikuks 2021–2028 ette nähtud liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi suurendamine LULUCFi sektoris muu hulgas süvendada ja laiendada teadus- ja kohalike kogukondade teadmisi selle sektori toimimisest, kiirendada kestlikku innovatsiooni, soodustada üleminekut digitaalajastule, moderniseerida koolitust ja haridust, tugevdada LULUCFi sektori vastupanuvõimet ning jälgida bioloogilist mitmekesisust ja inimtegevust.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  Teadusuuringuid lagupuidu, eelkõige maapealse jämeda puitmaterjali ja maetud puitbiomassi rolli kohta nii majandatud kui ka majandamata metsades tuleks tugevdada, et suurendada metsade arvessevõtmise täpsust süsinikdioksiidi arvestuses ja ökosüsteemi süsiniku netobilansi arvutamises. Olemasolevad tõendid on piiratud, kuid need osutavad sellele, et lagupuit võib moodustada suure süsinikureservuaari ning lagupuidu kohapeale jätmine võib muu hulgas täita bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tähtsat rolli ja tuleb tunnistada selle tähtsat osa kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegias. See viide on oluline, võttes arvesse asjaolu, et metsade majandamisega võidakse soodustada lagupuidu eemaldamist näiteks energia saamise eesmärgil, ning mis tahes otsus kliimamuutuste nõuetekohase leevendamise ja nendega kohanemise kohta tuleks teha teadlikult ja teaduslikul alusel. Vastavasisulistele teadusuuringutele tuleks ajavahemikul 2017–2020 eraldada konkreetsed vahendid.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 d (uus)
(6d)   Liit on seoses ÜRO säästva arengu eesmärkidega võtnud kohustusi, mida võimaldab täita üksnes metsade nõuetekohane majandamine ning kohustus peatada metsaraadamine, anda sellele tagasikäik ja kiirendada taasmetsastamist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 e (uus)
(6e)   Tuleks tagada troopikametsade raadamise terviklik käsitlus, võttes seejuures arvesse kõiki raadamist põhjustavaid tõukejõude ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel esitatud komisjoni avalduses sisalduvat eesmärki peatada hiljemalt 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemine ning vähendada 2020. aastaks troopikametsade koguraadamist praegusega võrreldes vähemalt poole võrra.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 f (uus)
(6f)   Metsi tuleks majandada vastutustundlikult ning nad peaksid andma riigi majanduse arengusse sisulise panuse ning pakkuma põllumajandustootjatele teostatavaid majanduslikke võimalusi, tingimusel et ei raadata õrnu ökosüsteeme, ei rajata istandusi turbaaladele, et kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõju minimeerimiseks kasutatakse istandustes kaasaegseid agroökoloogilisi võtteid ning et tunnustatakse maaõigusi, põlisrahvaste kogukondade õigusi ning inimõigusi ja töötaja õigusi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 g (uus)
(6g)  Täiustatud ja säästvad majandamistavad võivad aidata oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris. Tuleks edendada innovatiivsete tavade arendamist ja täiustatud majandamistavade kasutamist maaomanike poolt, näiteks täppispõllumajandust, täppismetsandust ja põllumajanduse agrodigiteerimist. Geoteabeteenustel ja Maa seirel põhinev järelevalve ning parimate tavade jagamine on võimalikud vahendid, mis aitavad liikmesriikidel saavutada oma eesmärke, mistõttu tuleks neid soodustada.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 h (uus)
(6h)  Agroökoloogia hõlbustab üleminekut lineaarsetelt toiduainete süsteemidelt ringsüsteemidele, mis jäljendavad looduslikke tsükleid ja võivad vähendada toidu ja põllumajanduse CO2- ja ökoloogilist jalajälge. On tähtis edendada nii agroökoloogiat kui ka agrometsandust, pidades silmas nende panust kliimamuutuste leevendamisse.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele.
(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks tingimata sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjatele, ning on vajalik, et liikmesriigid väldiksid selliseid kohustusi käesoleva määruse rakendamise ajal.
__________________
__________________
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Põllumajandus ja maakasutus on sektorid, millel on otsene ja ulatuslik mõju ELi bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele. Sel põhjusel on neid sektoreid mõjutava poliitika tähtis eesmärk tagada sidusus liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega. Lisaks sellele on olemas muud liidu poliitikavaldkonnad, millega võidakse stimuleerida tavasid, mis lähevad õigusaktidest tulenevatest miinimumnõuetest kaugemale ja annavad panuse kliimamuutustega tegelikule kohanemisele ja nende leevendamisele ning CO2 siduja hoidmisele ning avalike hüvede pakkumisele. Tuleks võtta meetmeid, et rakendada ja toetada meetmeid, mis on seotud metsade ja põllumaa terviklikku ja säästvat majandamist käsitlevaid leevendus- ja kohanemismeetmetega. Vaatamata sellele, et põllumajanduse vähene suutlikkus vähendada muud kui CO2-heidet on üldtuntud, peab põllumajandus andma õiglase panuse kliimamuutuste leevendamisse. Seda on võimalik saavutada muu hulgas täiustatud taimekasvatuse ergutamise abil, et suurendada mulla orgaanilist süsinikku. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama ÜPP ja käesoleva määruse vahelise kooskõla.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Märgalad on kõige tõhusamad ökosüsteemid CO2 säilitamiseks. Märgalade vähenemine liidus ei ole seega probleemiks mitte ainult bioloogilise mitmekesisuse jaoks, vaid ka suureks probleemiks kliima jaoks. Vastupidiselt võib märgalade kaitse ja taastamine tugevdada nii kaitsealaseid jõupingutusi ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCF sektoris. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suuniste täpsustamist, mis toimub 2019. aastal, tuleks samuti sellega seoses arvesse võtta.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul.
(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul. Kuna liit on kliimavaldkonnas juhtival kohal, peaksid liikmesriigid sellest vaikeväärtusest kõrvale kalduma ainult metsastatud maa puhul ja üksnes IPCC suunistes täpsustatud väga piiratud juhtudel. Kõrvalekaldumise võimaluse puhul võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid looduslikke ja ökoloogilisi tingimusi ning nende metsamaa sellest tulenevaid erinevusi.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.
(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest, mis liikmesriigiti oluliselt erinevad. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et käsitleda loodusliku ja riigiomase eripära mõju, nagu Horvaatia puhul, kus metsi ei olnud võimalik majandada tulenevalt riigi territooriumi okupeerimisest, Horvaatia iseseisvussõjast ning sõjaaegsest ja -järgsest olukorrast. Asjaomastes eeskirjades tuleks sätestada ka sidusus ning Euroopa metsad (Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) metsa säästva majandamise alased nõuded. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada liikmesriikide jaoks läbipaistev menetlus, et parandada auditeeritavust ja selle kategooria arvestuskvaliteeti.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  LULUCF sektori raietoodetest pärit heidetel on potentsiaal asendada heited heitkogustega kauplemise süsteemis ja jõupingutusi jagavates sektorites ning käesolevas määruses võib seda nii rõhutada kui ka arvesse võtta.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kui komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.
(10)  Riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamiseks tuleks luua kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) ekspertidest koosnev läbivaatusrühm. Kõnealune ekspertrühm peaks toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused), ning liikmesriikidest tuleks valida piisaval arvul eksperte. Riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel peaks ekspertidest koosnev läbivaatusrühm konsulteerima nõukogu otsusega 89/367/EMÜ loodud alalise metsakomiteega ning sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.
(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata heidet tänu asendusefektile (arvestades teiste sektorite energia- ja CO2‑mahukust – näiteks tsemenditootmise arvele langeb ligi 8 % maailma CO2‑heitest) ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et tunnustada pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumat kasutamist ja seda stimuleerida, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt pigem muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal, kui kasutavad energia tootmiseks raietooteid. Et edendada ja kaasata soodsat asendusmõju veelgi rohkem, peaks komisjon delegeeritud õigusaktiga hõlmama raietoodete arvestusse rohkem tooteid. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.
(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Liikmesriike tuleks julgustada investeerima ennetavatesse meetmetesse, nagu säästvad majandamistavad, et vähendada looduslike häiringutega seotud ohte, vältides seeläbi negatiivset mõju CO2 siduvatele metsadele. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks.
(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks, ilma et sellega kahjustataks liidu kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseesmärkide üldist ambitsioonikust. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik kasutada raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad ja vajaduse korral majandatavaid märgalasid ning, kui määruse (EL) [2017/... ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) artikli 7 lõike 2 kohaselt vastu võetavas delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, majandatavat metsamaad hõlmavatest kombineeritud arvestuskategooriatest tulenevast kogu netosidumistest kuni 280 miljonit tonni, et tagada oma kohustuste järgimine määruse (EL) [2017/... ] raames.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimisega, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks.
(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimist käsitleva määruse ettepanekuga, mille komisjon esitas 30novembril 2016.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja selle liikmesriike koostama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud inventuurid kõigi kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise kohta, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokku lepitud võrreldavaid meetodeid. Kasvuhoonegaaside inventuurid on olulised vähest CO2‑heidet käsitleva mõõtme ellurakendamise jälgimiseks ning selleks, et hinnata kliimavaldkonna õigusnormide täitmist. Liikmesriikide kohustused riiklike inventuuride koostamise ja haldamise vallas on sätestatud komisjoni ettepanekus energialiidu juhtimist käsitleva määruse kohta.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil tuleks ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey) ning maa seire Euroopa programmi Copernicus. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.
(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse sihtotstarbeline inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey), maa seire Euroopa programmi Copernicus, eriti Sentinel‑2 abil, ning Euroopa satelliitnavigatsiooni programme Galileo ja EGNOS, mida saab kasutada maakasutuse seire toetamiseks. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega, võttes aluseks IPCC kõige viimasena vastu võetud suunised, sealhulgas selle 2013. aasta märgalasid käsitlevas lisas kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suuniseid ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumente ja teabenõudeid. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse (EL) nr.../... (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.
(19)  Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi peaks komisjon avaldama teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)
Käesolevas määruses ei tohi sätestada erasektori osalejate, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjate arvepidamis- või aruandekohustusi.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 b (uus)
Käesolev määrus aitab liidul saavutada Pariisi kokkuleppe kohustusi ja eesmärke.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)
(ea)  alates 2026. aastast on majandatav märgala: selline maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad, muu märgalaks muudetud maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Liikmesriik võib artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala, mis on määratletud kui maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad ja muu maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.
2.  Ajavahemikul 2021–2025 võib liikmesriik artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f a (uus)
(fa)  „metsadega seotud heitkoguste võrdlustase“ – liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)
Ajavahemikul pärast 2030. aastat püüavad liikmesriigid suurendada oma sidumisi, et need ületaksid nende heiteid. Komisjon teeb ettepaneku eesmärkide raamistiku kohta pärast 2030. aastat, mis hõlmab selliseid suuremaid sidumisi, kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide ja kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).
1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest ja muudest kategooriatest pärit heide ja selle sidumine, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt vastuvõetud aruandlussuunistele ajavahemikuks 2021–2030. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi ja raietoodete puhul.
4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi, (maapealse ja maetud) lagupuidu või majandatava metsamaa ja raietoodete puhul.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva.
2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva, kui see on IPCC suuniste alusel nõuetekohaselt põhjendatud.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigi riiklikus arvestamises ei võeta arvesse metsastamismeetmeid, mis kohaldatavate bruto-neto arvestuseeskirjade kohaselt viiakse ajavahemikul 2017–2030 läbi märgaladel, sealhulgas turbaaladel, Natura 2000 võrgustikus ja direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud elupaikades, eelkõige looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel ning looduslikus seisundis rabades ja soodes, ja muudel märgaladel, sealhulgas turbaaladel. Selliseid alasid võetakse vajaduse korral metsamaa kategooria sidumiste või heitkoguste puhul arvesse vaid pärast selle üleminekut majandatava metsamaa alla vastavalt artikli 5 lõikele 3.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, teavitab ta ajavahemiku 2021–2025 kohta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 31. detsembriks 2025.
3.  Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, teavitab ta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4
4.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.
4.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 mitte arvestada kohustuste täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise kohta aru komisjonile.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030.
1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega.
2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlusperioodi suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega. Liikmesriigid võivad lisada sellele 3,5 %-le majandatava metsamaa arvestuse puitplaatidest, saetud puidust ja lagupuidust tuleneva netosidumise teises, käesoleva lõike kolmandas ja neljandas lõigus kehtestatud tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Puitplaatidest tulenevat netosidumist, millele on osutatud artikli 9 punktis b, ja saetud puidust tulenevat netosidumist, millele on osutatud eelnimetatud artikli punktis c, võidakse arvestada eraldi väljaspool majandatava metsamaa netosidumist ja sellele lisaks, kuni 3 % ulatuses liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)
Lagupuidu süsinikureservuaarist tulenevat netosidumist võidakse arvestada eraldi väljaspool majandatava metsamaa netosidumist ja sellele lisaks, kuni 3 % ulatuses liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 c (uus)
Esimeses lõigus osutatud netosidumiste protsendimäär 3,5 %, millele on liidetud puitplaatidest, saetud puidust ja lagupuidust tuleneva majandatava metsamaa netosidumine, ei tohi kokku ületada 7 % liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 1990–2009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.
Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 2000–2012 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava jätkumisel, kooskõlas parimate kättesaadavate andmetega, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.
Liikmesriigi poolt raie suurendamisel lähtuvalt säästva metsamajandamise tavadest ja riiklikest poliitikameetmetest, mis on vastu võetud enne metsaga seotud heitkoguste võrdlustaseme esitamist, tuleb järgida järgmisi tingimusi:
a)   majandatav metsamaa jääb kasvuhoonegaaside neeldajaks ja
b)   pikaajalises heitkoguste vähendamise strateegias esitatakse 2050. aastaks kasvuhoonegaaside neeldajate ja reservuaaride säilitamise või arendamise meetmed, eesmärgiga täita Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 seatud eesmärk, milleks on käesoleva sajandi keskpaigaks tasakaalu saavutamine inimtekkelise heite allikate ja kasvuhoonegaase kõrvaldavate neeldajate vahel.
Komisjon võib teha erandi baasperioodist 2000–2012, kui liikmesriik esitab põhjendatud taotluse, milles ta selgitab, miks selline erand on andmete kättesaadavuse, näiteks metsade inventuuri ajastamise seisukohast vältimatult vajalik.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Erandina teisest lõigust võib Horvaatia metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed välja arvutada, võttes arvesse selle territooriumi ühe osa okupeerimist aastatel 1991–1998, ning sõja ja sõjajärgse aja mõju oma territooriumi metsa majandamistavadele, jättes välja nende meetmete mõju metsa kui siduja arendamisele.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3
Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.
Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse, muu hulgas internetis, ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.
4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Kasutatud andmed käsitlevad kõige värskemat maakasutuse ja metsade seisundi kontrollitud arvestust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on vajalik kooskõla tagamiseks ning selleks, et teatada positiivsest panusest, mis tuleneb määratlemise ajal kehtinud metsade säästva majandamise poliitikast.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Komisjon vaatab riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks.
5.  Ekspertidest koosnev läbivaatusrühm, mis moodustatakse vastavalt komisjoni otsusele C(2016)3301 ning koosneb komisjoni ja liikmesriikide esindajatest, vaatab, konsulteerides alalise metsakomitee ning metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühmaga, riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel liikmesriikide poolt arvestatud käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada ainult juhul, kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtted ja nõuded ei ole täidetud. Komisjon koostab kokkuvõtva aruande ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik esimeses lõigus nimetatud läbivaatamiseks ja hindamiseks küsitud andmed ja kogu teabe.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.
6.  Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 5 kohast läbivaatamist ja hindamist ekspertidest koosneva läbivaatusrühma poolt arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks.
Kuni delegeeritud õigusaktide jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)
Komisjon võtab artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades raietoodete kategooriaid täiendavate toodetega, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks IPCC suunised ja tagades keskkonnaeesmärkidele vastavuse ning ajakohastades V lisas kindlaksmääratud vaikimisi määratud poollaguaegu, et kohandada neid tehnika arenguga.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).
1.  Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)
5a.  Artiklis 15 osutatud aruandesse lisatakse hinnang käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmehhanismi mõju kohta.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Komisjoni 2027. ja 2032. aasta aruannetes esitatakse liidu majandatavatel metsamaadel tekkivate heitkoguste heite ja sidumise kumulatiivne saldo ning võrreldakse seda aastate 1990–2009 heitkoguste ja heite sidumise keskmiste näitajatega. Negatiivse kumulatiivse saldo korral teeb komisjon ettepaneku vastava koguse kompenseerimiseks ja selle kõrvaldamiseks liikmesriikide saastekvootidest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../...1a.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta (ELT L ..., ..., lk....).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
2.  Artiklites 3, 5, 8, 9, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik -1 (uus)
Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi avaldab komisjon teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning oma panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.
Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8‑0262/2017)

Õigusalane teave