Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2027(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0268/2017

Esitatud tekstid :

A8-0268/2017

Arutelud :

PV 12/09/2017 - 19
CRE 12/09/2017 - 19

Hääletused :

PV 13/09/2017 - 9.15
CRE 13/09/2017 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0345

Vastuvõetud tekstid
PDF 231kWORD 68k
Kolmapäev, 13. september 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi poliitilised suhted Ladina‑Ameerika riikidega
P8_TA(2017)0345A8-0268/2017

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon ELi poliitiliste suhete kohta Ladina‑Ameerika riikidega (2017/2027(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ning eriti selle V jaotist ELi välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle viienda osa I–III ja V jaotist (ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi ning rahvusvahelised lepingud),

–  võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva globaalse strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina‑Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil“ (COM(2009)0495),

–  võttes arvesse tihedaid kultuurilisi, keelelisi, poliitilisi ja ajaloolisi sidemed, mis on kujunenud muu hulgas aastakümneid kestnud intensiivse rände tõttu ELi liikmesriikide ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahel,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal (riike ja piirkondi puudutavad küsimused),

–  võttes arvesse deklaratsioone, mis on vastu võetud Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide seni toimunud tippkohtumistel, ning eelkõige 10.–11. juunil 2015. aastal Brüsselis toimunud teise ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumise deklaratsiooni, mille teema oli „Ühise tuleviku kujundamine: jõukate, sidusate ja jätkusuutlike ühiskondade loomine kodanike jaoks“, ning kus kiideti heaks poliitiline deklaratsioon „Järgmise põlvkonna partnerlus“,

–  võttes arvesse 11. mail 2015. aastal avaldatud ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse kodanikuühiskonna foorumi deklaratsiooni pealkirjaga „Euroopa, Ladina‑Ameerika ja Kariibi riikide rahvaste võrdõiguslikkus, õigused ja demokraatlik osalemine“,

–  võttes arvesse 25.–26. oktoobril 2016. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos toimunud esimese ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ministrite kohtumise ühiskommünikeed,

–  võttes arvesse 28.–29. oktoobril 2016. aastal Colombias Cartagena de Indias toimunud 25. Ibero‑Ameerika riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel vastu võetud deklaratsiooni „Noored, ettevõtlus ja haridus“,

–  võttes arvesse 25. jaanuaril 2017. aastal Dominikaani Vabariigis Punta Canas toimunud viienda Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise poliitilist deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Colombia rahuprotsessi toetuseks(1),

–  võttes arvesse oma resolutsioone Venezuela kohta, eelkõige 8. juuni 2016. aasta(2) ja 27. aprilli 2017. aasta(3) resolutsioone olukorra kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni 43 õpetajakutset omandava tudengi kadumise kohta Mehhikos(5),

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina‑Ameerika Parlamentaarse Assamblee resolutsioone, eriti 22. septembri 2016. aasta resolutsioone praegu toimuvate ELi ja Ladina‑Ameerika läbirääkimiste majandusaspektide kohta(6), vaesuse vastu võitlemise kohta, mis on kestliku arengu eesmärkide osa kestliku arengu tegevuskavas 2030(7), erakondade rahastamise kohta Euroopa Liidus ja Ladina‑Ameerikas(8) ning majandus- ja rahandussuhete kohta Hiina Rahvavabariigiga ELi ja Ladina‑Ameerika kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse seisukohast(9), ning 29. märtsi 2014. aasta resolutsiooni naiste tapmiste kohta Euroopa Liidus ja Ladina‑Ameerikas(10),

–  võttes arvesse Euroopa ning Ladina‑Ameerika Parlamentaarse Assamblee 22. septembri 2016. aasta soovitusi rände, arengu ja majanduskriisi kohta(11),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina‑Ameerikaga(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020) artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohta,

–  võttes arvesse 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta, eelkõige selle artiklit 14, mis käsitleb nende rahvaste õigusi seoses maaomandi ja maa omamisega nende tavapärastel asualadel,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta laiema Atlandi‑ülese partnerluse edendamisel(13),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 16/2014 „ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus“ antud soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0268/2017),

A.  arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on ELi peamine partner selliste praeguste ülemaailmsete probleemide ühisel lahendamisel nagu vaesuse kaotamine, joogivee kättesaadavus, üldine inimõiguste tunnustamine, rahu ja julgeolek, sotsiaalmajanduslik areng, hea valitsemistava puudumine, kestlikkus, võitus kliimamuutuste vastu, digitaliseerimine ning rände haldamine;

B.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlus tugineb tihedatele ajaloo- ja kultuurisidemetele, ulatuslikele inimestevahelistele suhetele, tugevatele ja kasvavatele kauba- ja investeeringuvoogudele ning sellistele ühistele väärtustele nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõte;

C.  arvestades, et 33 Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riiki on poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt erinevad, mis nõuab erinevat käsitlust ELi välistegevuse ühtses ja järjepidevas raamistikus, kaitstes seejuures alati ELi väärtusi demokraatia ja inimõiguste küsimustes;

D.  arvestades, et ELi ning Ladin‑-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide pikaajalise partnerluse aluseks on ajaloolised, kultuuri-, inimestevahelised ja majandussidemed, mida ei tohi pidada enesestmõistetavaks ja mis peaksid olema horisontaalsema suunitlusega, ühised põhimõtted ja väärtused, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriigi põhimõte, rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning ühistel normidel ja dialoogil põhineva mitmepoolse ülemaailmse juhtimissüsteemi ühine toetamine;

E.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide rahvastik moodustab kokku ühe kolmandiku ÜRO liikmesriikide rahvastikust ning nad annavad umbes 25 % üleilmsest SKPst;

F.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö edendamine rände, kliimamuutuste, energeetika ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas ning sotsiaalmajanduslike sidemete tihendamine viisalihtsustuse, õpilasvahetuse ja teaduskoostöö kaudu on ELi prioriteedid Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega seotud välistegevuses;

G.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkondade vaheline strateegiline partnerlus, mis käivitati 1999. aasta juunis kahe piirkonna vaheliste suhete tihendamiseks, ei ole veel kindlalt realiseerunud;

H.  arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on viimase kümnendi jooksul oluliselt muutunud, näiteks on suur osa elanikkonnast tõusnud keskklassi tänu majandusreformidele ja sotsiaalpoliitikale, piirkonna riikides loodud rikkuse ulatuslikumale ümberjaotamisele, mis parandab hariduse, tervishoiu ja korralike eluasemete kättesaadavust, ning ka tänu demokraatia üldisele tugevnemisele, kuid piirkonda mõjutab toorainete supertsükli läbisaamine, mis tõi kaasa ohu, et miljonid inimesed võivad vaesusesse tagasi langeda;

I.  arvestades, et pärast kogu kümnendi kestnud muljetavaldavat majanduskasvu on kõrgete toormehindade ( millest enamik Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike sõltuvad) tsükli lõppemine koos Hiina (kes on nüüd USA järel nende teine kaubanduspartner) majanduse aeglustumisega põhjustanud mitmetes piirkonna riikides majandusseisaku ja isegi majanduslanguse, mis ohustab paljusid saavutusi ja seab miljonid inimesed vaesusesse tagasilangemise ohtu;

J.  arvestades, et mõningates Ladina‑Ameerika riikides nõuab üldsus jõuliselt suuremat demokraatiat ja osalust ning kestlikku majanduspoliitikat;

K.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte järgimine, mida kajastab õiguskindlust tagav stabiilne õigusraamistik, on väga tähtis majanduse taastumist edendavate investeeringute ligimeelitamiseks;

L.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte järgimine ning stabiilne poliitiline ja õigusraamistik võimaldab mõlemal piirkonnal tegeleda vabalt ettevõtlusega ja luua soodsa investeerimiskeskkonna, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte tagamist;

M.  arvestades, et kõrged inflatsioonimäärad takistavad majanduskasvu ja seetõttu tuleb nendega viivitamata tegeleda; arvestades, et usaldusväärne vahetuskurss on riigi majandusarengu jaoks eluliselt tähtis; arvestades, et oluline on viia ellu tööstuspoliitikat, mis suurendab tootlikkust, mitmekesistab majandust ja meelitab ligi investeeringuid;

N.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelised assotsieerimislepingud aitavad parandada poliitilist ja kaubandusalast dialoogi ning investeerimiskliimat, kuna need avavad teenuste sektori ja riigihanketurud ning võimaldavad viia ellu taristuprojekte;

O.  arvestades, kui tähtis on, et EL ja Ladina‑Ameerika koostaksid ühise tegevuskava;

P.  arvestades, et ELis on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi, nagu majanduskriis, Brexitiga seotud probleemid ja pagulaskriis;

Q.  arvestades, et praegu Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides toimuvate suurte geopoliitiliste muutuste tõttu, mida iseloomustab majanduskoostööd otsivate Aasia riikide kasvav kohalolu piirkonnas, peab EL olema oma Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partneritele tõsiselt võetav liitlane mitte ainult majandussuhetes, vaid ka sotsiaalses arengus ja ühiste väärtuste kaitsmisel;

R.  arvestades, et ELi ja Mehhiko vaheline üldleping, ELi ja Tšiili vaheline assotsieerimisleping ning ELi ja Mercosuri vaheline piirkondadevahelise koostöö raamleping jõustusid vastavalt 1997., 2003. ja 1999. aastal; arvestades, et nende lepingute tähtsuse tõttu ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide jaoks vajavad praegu nende lepingute ajakohastamise üle peetavad läbirääkimised võimalikult kaasaegse ja edumeelse tulemuse saavutamiseks ambitsioonikat impulssi;

S.  arvestades, et EL on Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonnas peamine arenguabi allikas, mida kajastab arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, samuti tähtsaim investor ja üks peamisi kaubanduspartnereid, ning arvestades, et Euroopa koostöö on tugev tänu finants- ja kolmepoolsele koostööle;

T.  arvestades, et komisjon koostab praegu osana kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 uut arengukava, ning arvestades, et kestliku arengu kontseptsiooni tuleb kohaldada kõigis Ladina‑Ameerika riikides ja see peab hõlmama neid kõiki (ka keskmise sissetulekuga riike), ning et selles uues käsitluses tuleb lisaks sissetulekule ühe elaniku kohta võtta arvesse ka muid kriteeriume;

U.  arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on ELi välispoliitika põhiprioriteetide määratlemisel süstemaatiliselt tahaplaanile jäetud, vaatamata ELi kõnealuse piirkonna riikidega ajalooliselt ühendavatele ilmselgetele kultuurilistele ja keelelistele sidemetele ja vaatamata vajadusele leida uusi liitlasi ajal, mil ELi geopoliitiline mõju maailmas järjest väheneb;

V.  arvestades, et Atlandi piirkond tervikuna – sealhulgas EL, Põhja‑Ameerika, Kesk‑Ameerika, Lõuna‑Ameerika ja Atlandi ookeani äärsed Aafrika riigid – on väga oluline, nagu ka vajadus Atlandi piirkonna ja selle riikide koostöö järele, et nad kõik saaksid lahendada selle väga suure piirkonna ees seisvaid ühiseid probleeme;

W.  arvestades, et järgmine WTO ministrite konverents peetakse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses, ning et sellel konverentsil kohtuvad ka liikmesmaade parlamendidelegatsioonid;

X.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega tagatakse teabe üldine kättesaadavus ja sõnavabaduse kaitse;

Y.  arvestades, et kümme oma energiavarusid kõige paremini juhtivat riiki ja 20 % maailma naftavarudest asub Ladina-Ameerikas;

Z.  arvestades, et Ladina-Ameerika riigid Mehhiko ja Brasiilia loetakse ELi strateegilisteks partneriteks;

1.  rõhutab, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerluse aluseks on sellised ühised põhimõtted, huvid ja väärtused nagu demokraatia, inimõigused, rahu ja solidaarsus, õigusriigi põhimõte ja sõltumatu kohtusüsteem, ning kohustus järgida neid oma horisontaalsetes suhetes, mis on omandanud kahe piirkonna vaheliste suhete arendamise ja koostöö jaoks otsustava tähtsuse; rõhutab, et majanduskriisi järel on ELil ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidel sarnased probleemid kestliku majanduskasvu, tööpuuduse vastu võitlemise, digitaalse ülemineku, sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ning seejuures jagavad nad ühiseid väärtusi;

2.  rõhutab asjaolu, et uus geopoliitiline kava tugevdab Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonda, mis on ELi välispoliitika strateegiline prioriteet ja võimalus, kuna mõlemad piirkonnad jagavad ühist maailmavaadet, mille aluseks on mitmepoolsus, dialoog, jätkusuutlikkus, õigusriik, inimõiguste austamine ja kaasavad avatud ühiskonnad; tunnustab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelistes suhetes osalejate, sealhulgas riikide, linnade ja kohalike haldusüksuste, samuti ülikoolide, kodanikuühiskonna, ettevõtjate ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee positiivset ja rikkalikku mitmekesisust; nõuab lepingute, koostöömeetmete ja kõrgetasemeliste poliitiliste kontaktide paremat kooskõlastamist;

3.  on seisukohal, et poliitilise ja majanduskoostöö laiendamine ning tugevama partnerluse rajamine Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega on väga tähtis kahe piirkonna vahelisel, allpiirkondlikul ja kahepoolsel tasandil ning täiendavate meetmete võtmisel; rõhutab, et see koostöö peab aitama mõjusalt kiirendada majanduskasvu jätkusuutlike sotsiaalmajanduslike arengumeetmete kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse kaasamise, kodanikuvabadused, inimõigused ja vaesuse vähendamise; on veendunud, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlus- ja assotsieerimislepingutes tuleks võtta arvesse piirkondade majanduslikke erinevusi ja kanda hoolt, et senine asümmeetria ei suureneks; märgib, et Euroopa ettevõtete kohalolu on Ladina‑Ameerika riikide rahvamajanduste jaoks väga vajalik ning rõhutab, et nad peavad oma tegevuse juures järgima kehtivaid eeskirju ja järelevalvemenetlusi;

4.  rõhutab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumiste tähtsust, kuna nende näol on tegemist kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse vahendiga uue poliitilise dialoogi raamistikus; nõuab, et EL ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus tugevdaksid seda partnerlust ja poliitilist dialoogi oma temaatiliste dialoogide ja põhialgatuste raames, mille näitena võib nimetada teadusuuringute ja innovatsiooni ühisalgatust ja rändeteemalist struktureeritud dialoogi, ning tegutseksid selgelt määratletud ühiste huvide nimel, et üheskoos lahendada suuri üleilmseid probleeme hea valitsemistava, majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kultuuri, innovatsiooni ja keskkonnakaitse valdkonnas niisugustel mitmepoolsetel foorumitel nagu ÜRO, G20 ja WTO;

5.  rõhutab veel kord ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide võetud kohustust tõhustada koostööd ülemaailmse tegevuskava vallas ning pooldab WTOs avatud kaubandussüsteemi alusena mitmepoolset käsitlust, mis põhineb prognoositavatel ja kaasavamatel eeskirjadel, mis on vaesuse vähendamise ja kestliku arengu edendamise eesmärkide saavutamisel tulemuslikud, on läbipaistvad ja demokraatlikud ning ulatuslikuma parlamentaarse mõõtmega;

6.  kinnitab oma toetust Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna integratsioonile ning rõhutab vajadust paremini kooskõlastada piirkonna mitmesuguseid ja erikiiruselisi integratsioonikavasid; dialoogi tõhustamiseks ühist huvi pakkuvates valdkondades ja institutsioonilise raamistiku tugevdamiseks soovitab tõhustatud dialoogi, koostööd ja parimate tavade vahetamist CELACi, Mercosuri, Andide Ühenduse, Kesk‑Ameerika Integratsioonisüsteemi ja Vaikse ookeani liiduga; demokraatia arendamiseks Lõuna‑Ameerikas soovitab tugevdada selliseid poliitilise dialoogi, koostöö ja kogemuste vahetamise piirkondlikke algatusi nagu Lõuna‑Ameerika Riikide Liit, Ameerika Riikide Organisatsioon ja Kariibi Ühendus; rõhutab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna parlamentidevahelise koostöö edendamise tähtsust, eelkõige Euroopa Parlamendi koostööd eri piirkondlike parlamentidega koos poliitiliste ja institutsiooniliste kogemuste ja teadmiste vahetamisega; tervitab hiljuti käivitatud Mercosuri ja Vaikse ookeani liidu vahelist dialoogi, mille eesmärk on järkjärguline ühtlustamine ja laienemine koos tulevaste piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide teemal peetavate aruteludega;

7.  rõhutab, et poliitiline stabiilsus, majandusnormid ja tugevad institutsioonid, mis aitavad tagada õigusriigi põhimõtte järgimise ja läbipaistvuse, loovad, tänu õiguskindlusele, pikaajalisi investeeringuid ligimeelitava keskkonna; toonitab, et selline õigusraamistik eeldab tugevaid demokraatlikke institutsioone, vastutustundlikku majandusplaneerimist ning pingutusi poliitilise dialoogi ja majanduskoostöö tihendamiseks nii piirkonna siseselt kui ka välispartneritega; sellega seoses tuletab meelde ELiga toimivate partnerlussuhete keskset tähtsust;

8.  juhib tähelepanu Vaikse ookeani liidu (kuhu kuuluvad Tšiili, Colombia, Mehhiko ja Peruu) dünaamilisusele ja nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uuriks, kas EL saaks osaleda selles liidus vaatlejana, nagu mitmed ELi liikmesriigid juba teevad;

9.  rõhutab, et praegused globaalprobleemid, sealhulgas inimõigused, rahu, julgeolek, võitlus korruptsiooni ja karistamatuse vastu, hea valitsemistava puudumine, kestlik sotsiaalmajanduslik areng, vaesuse kaotamine, digitaliseerimine, massiline ränne, sooline võrdõiguslikkus, küberjulgeolek, organiseeritud kuritegevus ja terrorism, uimastikaubandus, kliimamuutused, geopoliitilised muutused, riikidesisene ja -vaheline ebavõrdsus, mitteametlik töö ja töötuse kasv, pakuvad uusi võimalusi ja koostööviise ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna strateegilises partnerluses, mis peaks põhinema ühisel nägemusel ja tegevuskaval;

10.  rõhutab, et ehkki tänu Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna majanduse märkimisväärsele arengule on vaesus ja ebavõrdsus vähenenud, takistab ebavõrdsus ikka veel oluliselt piirkonna arengut, kuna 175 miljonit inimest, sealhulgas eelkõige naised ja alaealised, elab vaesuses ja tõrjutuses; rõhutab, et selle probleemi lahendamisel on otsustava tähtsusega majanduskasv, kaasav sotsiaalne areng, rikkuse õiglane jaotamine ja põhiliste avalike teenuste üldkättesaadavus;

11.  tuletab meelde, et vaesuse kaotamise ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärk tuleb saavutada majanduslike, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasamise meetmetega ja selle saavutamiseks tuleb parandada tööhõivevõimalusi ja hariduse kättesaadavust, ning rõhutab vajadust kaitsta kõiki kodanikke ja laiendada keskklassi majandustsüklite mõjust hoolimata, kindlustada elamistingimuste parandamisel saavutatut (sh sotsiaalkaitse miinimumtasemete määratlemisega) ning austada inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi;

12.  rõhutab vajadust integreerida riikide majandused ringmajanduse mudelil põhinevatesse ülemaailmsetesse väärtusahelatesse ning tunnistada kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepingute tähtsust mõjusa vahendina, mis võib aidata lahendada ühiseid globaalprobleeme ning samas muu hulgas edendada inimväärset tööd ja sotsiaaldialoogi kui kestliku arengu tõukejõude; rõhutab, kui tähtis on luua tingimused, mis võimaldavad mõlema piirkonna majandusi mitmekesistada ning muuta need üleilmsetest tsüklilistest kõikumistest vähem sõltuvaks ja vähem haavatavaks; tõstab esile vajadust edendada teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste siiret, inimkapitali tugevdamist ja tööhõive mitmekesistamist, milleks on tähtis rohkem investeerida haridusse, koolitusse ja kutseoskustesse;

13.  väljendab rahulolu seoses 11. novembril 2016. aastal ELi, selle liikmesriikide, Ecuadori, Colombia ja Peruu vahel sõlmitud protokolliga Ecuadori ühinemise kohta ELi, Colombia ja Peruu vahelise vabakaubanduslepinguga; tuletab meelde, et selle lepinguga kaotatakse kõrged tollitariifid ja tehnilised kaubandustõkked, liberaliseeritakse teenuste turud, avatakse riigihanketurud ja kehtestatakse kohustused kiirete ja tõhusate vaidluste lahendamise mehhanismide suhtes;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL on Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna suurim välisinvestor ja selle suuruselt teine kaubanduspartner, mis loob kahel suunal toimivad ning kvaliteeti, sotsiaalset vastutust, töökohtade loomist, tehnosiiret, teadusuuringuid ja innovatsiooni väärtustavad majandussuhted;

15.  julgustab looma rohkem avaliku ja erasektori partnerlusi, et soodustada majandusarengut, ettevõtlust, majanduskasvu ja välisinvesteeringuid; rõhutab vajadust võidelda varimajanduse ning VKEde alaarengu ja vähese konkurentsivõime vastu; nõuab kahe piirkonna vahelise liikuvuse hõlbustamist ja parandamist, tagades töötajate õiguste vastastikuse kooskõla ning tõhustades sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist;

16.  rõhutab vajadust arendada mõlemas piirkonnas jätkusuutlikku ja tulemuslikku maksusüsteemi ja nõuetekohast maksukultuuri, sealhulgas rajada tõhusad üldraamatupidamisbürood, mis võiks soodustad majanduskasvu ja selliste heaoluriikide arengut, mis pakuvad ja tagavad kõigile kodanikele selliseid avalikke teenuseid nagu riiklik haridus, tervishoid, sotsiaalkaitsetaristu ja julgeolek, ning kordab, et maksuparadiisid ja maksustamise vältimine kahjustavad sotsiaalset ja majandusarengut, progressi ja jõukust ning takistavad majandusliku ja sotsiaalse ümberjaotuspoliitika nõuetekohast toimimist;

17.  rõhutab, et majanduskasv ja kaubandus on keskse tähtsusega tegurid kestliku arengu saavutamiseks, kuid ei ole piisavad vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks; nõuab, et rakendataks mõjusaid poliitilisi meetmeid, mis aitaksid neid probleeme vähendada mitmekesise, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu abil, kus tugevat rõhku pannakse sotsiaalküsimustele, institutsioonilisele toetusele ja inimõiguste austamisele;

18.  on seisukohal, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine peab olema Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna ning ELi koostöö peamine eesmärk; nõuab, et liit järsult suurendaks eelarvetoetuse programme;

19.   toetab komisjoni uut arengukava osana kestliku arengu tegevuskavast 2030; kordab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärgid peaksid olema ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna koostöö peamine vahend, need peaksid hõlmama kõiki majandusliku, sotsiaalse ja kestliku arengu mõõtmeid ning mitte piirduma üksnes vaesuse kaotamisega; rõhutab, et EL peab jätkuvalt pakkuma ametlikku arenguabi kõigile Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidele, sealhulgas keskmise ja kõrgema sissetulekuga riikidele, mis diferentseerimispõhimõtte kohaselt ei kuulu enam kahepoolse arengukoostöö alla, ning et abi lähtekoht peaks olema uus käsitlus, mis ei hõlma üksnes sissetulekut ühe elaniku kohta; nõuab tungivalt, et komisjon erandkorras ja kooskõlas arengukoostöö rahastamisvahendi määrusega teeks kahepoolset koostööd keskmise ja kõrgema sissetulekuga riikidega kogu arengukoostöö rahastamisvahendi aastate 2014–2020 programmiperioodi jooksul ja ka pärast seda, et jätkuvalt toetada nende tegevust praeguste probleemide ületamisel;

20.  nõuab, et poliitikameetmeid ja programme Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna ning äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide toetuseks koordineeritaks paremini; nõuab, et täidetaks kõik ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide piirkondlikel tippkohtumistel võetud poliitilised kohustused ja eraldataks selleks vajalikud rahalised vahendid.

21.  palub komisjonil välja selgitada olemasolevad instrumendid ja eraldada nende jaoks piisavalt ressursse ning rakendada kohaseid meetmeid, et ühitada neid tulemuslikkuse, otstarbekuse, ühtlustamise, vastastikuse vastutuse ja aruandekohustuse põhimõtetega ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide arengustrateegiatega, eesmärgiga aidata Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonnal tulla toime oma probleemidega ja valmistuda võimaluseks, et ametlik arenguabi tulevikus väheneb; nõuab, et nende instrumentidega hõlmataks teadmussiiret ja koolitust ning neist toetataks maksunduse ja riigi rahanduse juhtimise reformimist, mis aitab hoogustada majanduskasvu ja pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;

22.  palub komisjonil oma segarahastamisprogrammide puhul rakendada arengu tulemuslikkuse põhimõtete täitmist kinnitavaid kriteeriume, eelkõige omavastutuse, partnerriikidega kooskõlastamise ning arengualase ja rahandusliku täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutuse osas;

23.  juhib tähelepanu sellele, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on oma geograafiliste ja geoloogiliste omaduste tõttu ülimalt ohustatud loodusõnnetustest ning seda olukorda raskendavad veelgi kliimamuutused, millega peab tegelema ülemaailmselt, järgides ühise, ent diferentseeritud vastutuse põhimõtet; kutsub komisjoni ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike üles tegelema algpõhjustega, rakendama kliimamuutustele vastupanemise võimet suurendavaid meetmeid ning vastu võtma riskiennetusstrateegiaid ja protokolle, mis võimaldavad hädaolukordades kiiresti humanitaarabi korraldada;

24.  nõuab tungivalt soolise võrdõiguslikkuse sisulist rakendamist, naiste mõjuvõimu suurendamist ning tegevuspoliitikaid, mis toetavad naiste kaasamist poliitilise, ühiskondliku ja majanduselu igasse valdkonda, et suurendada nende aktiivset osalemist ühiskonnas, võidelda visalt naiste tapmiste vastu, tagada naiste füüsiline ja psühholoogiline turvalisus, hõlbustada võrdset juurdepääsu tööturule, maaomandile ja töökohtadele ning tagada nende seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused; rõhutab, kui oluline on parandada tütarlaste ja naiste elu; toonitab, et juurdepääs haridusele on seetõttu eluliselt tähtis ning see võib viia sotsiaalsfääri ja majanduse ümberkujundamiseni; peab tervitatavaks üleameerikalist konventsiooni naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise, kõrvaldamise ja selle eest karistamise kohta (Belém do Pará konventsioon) ning nõuab, et sekretariaadile antaks selle järelevalvemehhanismis (MESECVI) olulisem roll; väljendab rahulolu seoses Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni jõustumisega 2016. aastal ning kutsub mõlema piirkonna riike, kes ei ole seda veel teinud, konventsiooni allkirjastama;

25.  on seisukohal, et avaliku sektori meetmed, eelkõige tervishoiu, hariduse ja koolituse vallas, ning ka eraalgatused on erakordselt tähtsad võimaluste avamiseks peaaegu 30 miljonile noorele, kes ei õpi ega tööta; rõhutab, et arenguprogrammid peavad aitama võidelda laialt levinud konfliktide, vägivalla, organiseeritud kuritegevuse ja tapmiste vastu, mille all kannatavad eelkõige noored ja alaealised ning mis on Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide üks suuremaid probleeme;

26.  kordab, kui tähtis on kvaliteetsete töö- ja haridusvõimaluste kättesaadavus noortele, sest nemad kehastavad tulevikus kontinendi poliitilise stabiilsuse saavutamise lootust ja on selle peamiseks teguriks; julgustab edasist koostööd majanduslike sihtasutustega kahepoolse ülikoolide osalemise, stipendiumite, teadmiste vahetamise ning rahvusvahelise liikuvuse vormis ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna üliõpilaste vahel, eelkõige programmi „Erasmus+“ elavdamise kaudu osana 2015. aastal algatatud kõrgharidusalasest partnerlusest Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusega; märgib rahuloluga, et 2015. aastal käivitati edukalt programm „Erasmus+“, mis pakub kuni 2020. aastani 6 200 liikuvusprogrammi ja 3 500 stipendiumit peamiselt Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riikide üliõpilastele; juhib tähelepanu vajadusele edendada ülikoolidiplomite täielikku ja vastastikust tunnustamist ning tugevdada kahe piirkonna vahelist koostööd kvaliteedi- ja akrediteerimissüsteemi valdkonnas;

27.  juhib tähelepanu ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse koostöö kesksele tähtsusele teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas ning sellele, kui oluline on ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ühise teaduspiirkonna loomine, et tugevdada koostööd teadlaste ja professorite liikuvuse osas;

28.  rõhutab laste õiguste keskset tähtsust ja vajadust, et kõik ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid järgiksid rangelt ÜRO lapse õiguste konventsiooni nõudeid;

29.  innustab ulatuslikumale koostööle tehnoloogia arengu edendamisel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia elanikkonnale kättesaadavamaks tegemisel, et meie ühiskonnad suudaksid digitaliseerimisega kohaneda;

30.  juhib tähelepanu viimase kümnendi suundumustele ja ühistele raskustele vabaduste ja sotsiaalsete õiguste edendamisel ning senistele suurtele pingutustele kaasava riikliku poliitika loomiseks, mis kaitseks ohustatud inimrühmi ning võimaldaks kõigil võrdselt osa saada jõukusest ja majanduskasvust, tänu millele on viimase 15 aastaga vaesusest pääsenud ligi 60 miljonit Ladina‑Ameerika elanikku; kutsub ametivõime üles tunnustama ja tagama demokraatlikke põhimõtteid, põhiõigusi ning kõigi kodanike, sealhulgas usuvähemuste, põlisrahvaste, keskkonnaaktivistide, LGBTI‑kogukonna, puudega isikute, sunniviisiliselt ümberasustatud ja kodakondsuseta inimeste ning maapiirkondade elanike õigusi ja turvalisust; toonitab, kui tähtis on tagada kogunemis‑, ühinemis‑ ja sõnavabadus nii internetis kui ka mujal;

31.  rõhutab vajadust tagada usuvähemuste ja LGBTI‑kogukonna õigused ja ohutus; nõuab, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide valitsused võtaksid vastu seadused ja võtaksid meetmeid, mis kaitseksid inimõiguslasi ja ajakirjanikke neid sageli ähvardava tagakiusamise, ähvarduste, laimukampaaniate, meelevaldse vahistamise, piinamise, sunniviisilise kadumise ja mõrvade eest; nõuab maapiirkondades elavate põlisrahvaste ja põliselanikkonna õiguste ja huvide kaitsmist suure keskkonnamõjuga arenguprojektide ja kaevandustööstuse tegevuse eest, rakendades sellistel juhtudel eelneva nõustamise ja nõusoleku mehhanisme;

32.  väljendab kahetsust rünnakute pärast, mis tabavad demokraatlikult valitud opositsiooniliidreid, ajakirjanikke ja inimõiguslasi, eelkõige keskkonnaküsimustega tegelevaid isikuid, ja nende advokaate; kutsub ametiasutusi üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende füüsiline ja psühholoogiline puutumatus ning kindlustada viivitamatu, põhjalik ja erapooletu uurimine, et tuua vastutavad isikud kooskõlas rahvusvaheliste normidega kohtu ette;

33.  kordab, et tuleks tagada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivne kaasamine ja nendega konsulteerimine kaubandus- või assotsieerimislepingute üle peetava läbirääkimis- ja rakendamisprotsessi jooksul;

34.  rõhutab, et lepingud peavad sisaldama viidet sõna- ja kogunemisvabadusele Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides;

35.  innustab ELi liikmesriike kaaluma õigusaktide vastuvõtmist, millega nähakse ette võimalus inimõiguste raskete rikkumistega seotud isikute varade külmutamiseks ja neile viisapiirangute kehtestamiseks;

36.  kordab, et rändepoliitika ja -praktika peavad tagama inimõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu naistele ja sellistele kaitsetutele rühmadele nagu alaealised ja puudega isikud, pidades silmas piiride kaitsmise ja sisserändajate kriminaliseerimisest loobumisega seotud probleeme; rõhutab vajadust tervikliku käsitluse järele, mille eesmärk on tunnustada võõrtöötajate majanduslikku ja sotsiaalset panust vastuvõtvate riikide jaoks, transiidiriikide tähtsust ja vastuvõtvates riikides kodakondsuse saamiseks seaduslike teede loomise olulisust, võttes eriti arvesse varjupaika vajavaid põgenikke; nõuab meetmeid riikidevahelise seadusliku liikuvuse hõlbustamiseks ja parandamiseks, tagades töötajate õiguste sidususe ning tõhustades sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist;

37.  nõuab tungivalt, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid tagaksid sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja töötajate õiguste täieliku järgimise; nõuab ILO konventsioonide täielikku ja mõjusat rakendamist ja põhiliste tööstandardite austamist, mis muu hulgas hõlmavad ühinemisvabadust ning õigust kollektiivläbirääkimistele; rõhutab lisaks vajadust tagada igat liiki sunniviisilise või kohustusliku töö kaotamine;

38.  tõstab esile mõlema piirkonna ees seisvaid kaitse- ja julgeolekuprobleeme, mis hõlmavad terrorismi ning võitlust uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning õhutab jätkuvalt tugevdama julgeolekualast ja kaitsekoostööd politsei ja sõjaväelaste tegevuse kooskõlastamise abil, pöörates erilist tähelepanu teabe jagamisele; nõuab, et Ladina‑Ameerika riigid osaleksid ELi kriisiohje- ja rahuvalvemissioonidel, nagu nad teevad juba Colombias ja Tšiilis; soovitab tugevdada edasist sõjalist koostööd spetsiaalsete hädaabiüksuste loomiseks loodus- ja humanitaarkatastroofide puhuks; nõuab täiendavat koostööd meresõidu turvalisuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valdkonnas;

39.  nõuab riikide territoriaalse terviklikkuse põhimõtte tingimusteta austamist;

40.  taunib humanitaarabi kärpimist ja peab vastuvõetamatuks, et kärpeid tehakse jätkuvalt kõige enam abi vajavates piirkondades (Kesk‑Ameerika põhjakolmnurga kolm riiki, Haiti ja Colombia), samuti piirkondades, kus kliimamuutuste ja loodusõnnetuste mõju on eriti tugev;

41.  mõistab hukka mõnede riikide valitsuste sammud, millega nad keelduvad rahvusvahelist humanitaarabi vastu võtmast, tehes sellega võimatuks oma riikide esmavajaduste rahuldamise; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal asjaomastelt ametivõimudelt nõuda, et nad lubaksid humanitaarabi sisse tuua, ja palub esitada abikava iga riigi jaoks;

42.  palub ELil püüda toetada Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike, mis kannatavad pideva vägivalla tõttu, kus toimub lubamatult palju mõrvu, kohtuväliseid hukkamisi ja sunniviisilisi kadumisi, kuna ilma julgeolekuta ei saa olla tõelist jõukust, väärikust ja õnne; õhutab Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike võtma meetmeid, et teha lõpp vanglate ülerahvastatusele ja parandada vanglate tingimusi, tagamaks kinnipeetavate füüsilise ja psühholoogilise väärikuse kaitse, uurida piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid ja nende eest karistada ning edendada vangide inimlikumat kohtlemist, et hoida ära vanglates regulaarselt toimuvaid mässe, mille tulemusena inimesed hukkuvad;

43.  toonitab vajadust tõhustada kõigi Atlandi piirkonna riikide koostööd uimastikaubanduse vastu võitlemisel, kaasates ka asjaomased Lääne‑Aafrika riigid, mis on Ladina‑Ameerika ja Euroopa vahelise uimastisaadetiste liikumise olulised sõlmpunktid;

44.  palub ELil toetada neid Kesk‑Ameerika riike, mille sotsiaalseid ja poliitilisi struktuure lagundab organiseeritud kuritegevus;

45.  rõhutab, et EL peab jätkama Kesk‑Ameerika julgeolekustrateegia ja Kariibi mere piirkonna julgeolekustrateegia toetamist;

46.  rõhutab tungivat vajadust tõhustada võitlust korruptsiooni, maksupettuste ja karistamatuse kui ühtede peamiste arengut takistavate tegurite vastu, tagada õigusriigi põhimõtete järgimine, vabade ja läbipaistvate valimiste korraldamine, võimude lahusus ning ühetaoline juurdepääs sõltumatule, erapooletule ja professionaalsele kohtusüsteemile, ning rõhutab vajadust toetada head valitsemistava, kõrvaldada institutsioonilised puudujäägid ja tugevdada haldust; tunnustab tööd, mida selles vallas on tehtud programmi EUROsociAL raames;

47.  palub ELil ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidel lahendada korruptsiooni probleem ja võidelda korruptsiooni vastu meetmete abil, mis ulatuvad ennetamisest kuni õiguskaitse ja kriminaalvastutusele võtmiseni ning mitmepoolsete ja rahvusvaheliste korruptsioonivastaste konventsioonide tõhusa rakendamiseni, ning juhib tähelepanu sellele, et korruptsioon õõnestab nii sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ja sotsiaalset võrdsust kui ka poliitilist õiguspärasust ja head valitsemistava; rõhutab, et sõltumatu kohtusüsteemi ja avaliku halduse puudumine suurendab usaldamatust avalik‑õiguslike institutsioonide suhtes, õõnestab õigusriigi põhimõtet ja soodustab vägivalda; toonitab, et korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks on vaja läbipaistvust, vaba meediat ja kodanike kaasamist; võtab arvesse, et maksuparadiisidele lõpu tegemiseks tuleks juurutada uued rahvusvahelised õigusnormid, näiteks automaatne maksualase teabe vahetamine ja pangasaladuse kaotamine;

48.  nõuab edasist koostööd suurt ühist huvi pakkuvates keskkonnaküsimustes, rõhutades eriti energeetilist üleminekut ja CO2‑heite vähendamist, mis hakkab mõjutama mõlema piirkonna majandust; juhib tähelepanu vajadusele toetada taastuvenergia uurimist ja kasutuselevõtmist, looduskaitset, metsamajandust ning meetmeid, millega käsitletakse kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi neist tugevalt mõjutatud piirkonnas, arvestades loodusvarade ammutamise piirkondade kohaliku ja põliselanikkonna õigustega; rõhutab vajadust toetada jätkuvalt selliseid algatusi nagu EUROCLIMA ja RIOCC vastavalt kestliku arengu, keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika Lima tegevuskavale; tunnistab ühist vajadust viia Pariisi kokkulepete täitmiseks ellu energeetiline üleminek; toonitab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide institutsioonide ja äriühingute vaheliste edasiste investeeringute ja koostöö vajalikkust, et ühiselt lahendada energeetilise ülemineku, CO2‑heite vähendamise ja põhitaristute täiustamise küsimusi; rõhutab, et metsade kaitsmiseks ja agroökoloogiliste põllumajandusvõtete laiemaks kasutuselevõtuks on tähtis parandada valitsemist ja kohtumenetlusi;

49.  peab keskseks küsimuseks ELi−Mercosuri läbirääkimiste kiirendamist, et sõlmida Euroopa Ülemkogu 9. märtsi 2017. aasta järeldustes osutatud igakülgne, tasakaalustatud ja vastastikku kasulik assotsieerimisleping, mis võimaldaks ELi ja Ladina‑Ameerika riikide vaheliste kehtivate lepingute võrgustiku kujundamise lõpule viia; rõhutab, et läbirääkimised tuleb lõpule viia ja jõuda lõpliku kokkuleppeni, mille Euroopa Parlament peab ratifitseerima, enne parlamendi praeguse ametiaja lõppu – sellel oleks soodne mõju mõlema majanduspiirkonna tööhõivele ja majanduskasvule ning see aitaks tugevdada meie rahvaste vahelisi ajaloolisi, kultuurilisi, majanduslikke ja koostöösidemeid ning usaldust;

50.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kiirendada praegu toimuvaid läbirääkimisi ELi ja Mehhiko üldlepingu uuendamiseks, ja nõuab nende lõpuleviimist enne 2017. aasta lõppu; juhib tähelepanu vajadusele viia ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu uuendamine lõpule enne 2018. aasta esimest kolmandikku; kutsub liikmesriikide parlamente, kes ei ole seda veel teinud, ELi ja Kesk‑Ameerika assotsieerimislepingut ratifitseerima;

51.  rõhutab, kui oluline on Ecuadori hiljutine ühinemine mitut valdkonda hõlmava lepinguga, mille osalised juba olid Colombia ja Peruu, ning tuletab meelde, et soovi korral võib sellega ühineda ka Boliivia; tervitab Schengeni lühiajalise viisa nõudest loobumist Peruu ja Colombia suhtes; sellega seoses nõuab samasugust viisanõudest loobumist Ecuadori puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et sellised meetmed aitavad parandada ELi majandus- ja kultuurisidemeid kõnealuste riikidega;

52.  rõhutab, kui tähtis on süsteemselt lisada ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelistesse assotsieerimis-, kaubandus- ja investeerimislepingutesse äriühingu vastutuse eeskirjad ning inimõigusi ja sotsiaalseid õigusi kaitsvad klauslid;

53.  juhib tähelepanu asjaolule, et Mehhiko ja Brasiilia on loetud ELi strateegilisteks partneriteks, ning nõuab sama staatuse omistamist Argentinale kui piirkonnas olulisele riigile, kes on Mercosuri ja G20 liige, ning institutsiooniliste suhete raamistiku uuendamist;

54.  tunnistab, kui tähtsad on Ibero‑Ameerika tippkohtumised, mille toimemehhanisme on mõne viimase aasta jooksul tugevdatud, ning rõhutab samal ajal rolli, mida täidab roteeruva eesistumise toetamisel Ibero‑Ameerika peasekretariaat (SEGIB); rõhutab lisaväärtust, mida see annab üldiselt kahe piirkonna vahelisele partnerlusele dialoogi-, kooskõlastamis- ja koostööfoorumina; nõuab sellega seoses, et kehtestataks koostöömehhanism – mille võiks vormistada vastastikuse mõistmise memorandumi või siis komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse ja SEGIBi vahelise koostöö-raamlepinguna –, mis võimaldab nimetatud kahe organi suhteid optimeerida ja seada need struktureeritumale, korrastatumale ja süsteemsemale alusele; peab tervitatavaks asjaolu, et viimasel tippkohtumisel pöörati erilist tähelepanu sellistele olulistele valdkondadele nagu noored, haridus ja ettevõtlus;

55.  kinnitab, et Euroopa – Ladina‑Ameerika Parlamentaarne Assamblee ja parlamendidelegatsioonid on väga edukad ja kasulikud foorumid strateegilise partnerluse parlamentaarse mõõtme ning ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna vahelise poliitilise dialoogi jaoks, hõlmates kodanikuühiskonda, kelle rolli tuleks tugevdada, ning on olulised ka kodanike nõudmiste edastamiseks ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumistel; rõhutab, kui tähtis on tagada nende arutelude ja järelduste nähtavus ja levitamine nii ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumistel toimuva suhtluse kui ka riiklike ja piirkondlike institutsioonide kaudu;

56.  toonitab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondi kui rahvusvahelise organisatsiooni tähtsust ning nõuab selle asutamislepingu kiiret ratifitseerimist kõigi 62 liikme poolt, mis toetaks oluliselt kahe piirkonna vahelist partnerlust, ning taotleb alaliste koostöökanalite loomist fondi ja Euroopa – Ladina‑Ameerika Parlamentaarse Assamblee vahel;

57.  toetab Euroopa Investeerimispangale suuremate volituste andmist Ladina‑Ameerikale välislaenude andmiseks, et toiminguid säilitada ja arendada ning rahuldada vajadus rahastada selliseid prioriteetseid valdkondi nagu kliimamuutuste leevendamine, sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnataristu arendamine ning VKEde toetamine;

58.  nõuab ELi liikmesriikide tegevuse paremat ja mitmepoolset kooskõlastamist Ameerika Riikide Arengupangas ja Andide Arengukorporatsioonis, et maksimeerida nende majanduslik mõju Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidele suunatud arenguprogrammides;

59.  kinnitab oma toetust Colombia rahuprotsessile, millel on otsustav tähtsus riigi elanike tuleviku ja nende riigi asukohapiirkonna stabiliseerimise seisukohalt, ning kohustub toetama Colombia valitsust selle elluviimisel; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on kaasata kogu Colombia ühiskond, eelkõige ohvrid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sunniviisiliselt ümberasustatud isikud ning valitsuse juhid inimõiguslaste ja kogukonnajuhtide kaitse ja ohutuse tagamisse; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid poliitilise ja rahalise toetuse andmist, sealhulgas arengukoostöö rahastamisvahendi määruse, eelkõige selle artikli 5 lõike 2 põhjal ja Colombia toetamiseks loodud ELi usaldusfondi kaudu, ning toetab komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja erisaadiku rolli Colombias; väljendab soovi, et ka Rahvuslik Vabastusarmee osaleks käimasolevas rahuprotsessis; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) on ÜRO järelevalve all viinud lõpule isiklike relvade loovutamise; toetab ÜRO Julgeolekunõukogu loodud uut missiooni, mille eesmärk on aidata FARCi liikmetel taasintegreeruda ühiskonda; tervitab kahepoolset relvarahukokkulepet Rahvusliku Vabastusarmee ning Colombia valitsuse vahel;

60.  väljendab sügavat muret tõsiselt halveneva demokraatia, inimõiguste ja sotsiaalmajandusliku olukorra pärast Venezuelas, kus levib poliitiline ja sotsiaalne ebastabiilsus; palub Venezuela valitsusel kaitsta võimude lahusust ja võimuorganite sõltumatust ning taastada täies ulatuses rahvusassamblee põhiseaduslik pädevus; lisaks kutsub Venezuela valitsust üles tagama kõigi poliitvangide viivitamatu ja tingimusteta vabastamise ning esitama võimalikult kiiresti valimiste ajakava, mis võimaldab toimuda vabadel ja läbipaistvatel valimistel; kutsub rahvusvahelist kogukonda, piirkondlikke osalejaid ning asepresidenti ja kõrget esindajat üles toetama ja edendama laiapõhjalist rahvuslikku kokkulepet kui ainuvõimalikku lahendust; palub asepresidenti ja kõrget esindajat uurida, milliste muude abinõudega saaks konstruktiivselt edendada riigi poliitilist stabiliseerimist; lükkab seoses sellega tagasi kõik katsed anda rahvusassamblee põhiseaduslikult tunnustatud volitused üle mis tahes muule organile; mõistab kindlalt hukka 30. juuli 2017. aasta põhiseadusliku kogu valimised, kuna sellega rikutakse võimude lahususe põhimõtet ja ei austata kodanike õigust vabalt väljendada oma poliitilisi seisukohti demokraatlikult valitud ja legitiimsete institutsioonide kaudu; tuletab meelde, et Euroopa Parlament koos mitmete muude rahvusvaheliste osalejatega ei tunnista neid valimisi ega vastasutatud kogu tegevust ja otsuseid selle institutsiooni mittelegitiimsuse tõttu, ning avaldab kahetsust seoses vägivaldse olukorraga, mis on põhjustanud mitmete inimeste hukkumist ja vigastusi; väljendab sügavat muret seoses demokraatlikult valitud rahvusassamblee liikmete ebaseadusliku süüdistamise ja vastutusele võtmisega; taunib asjaolu, et poliitiliselt kiusatakse taga ning on ametist tagandatud peaprokurör Luisa Ortega Diaz ning kõik ülemkohtu liikmed, kes on ametisse nimetatud legitiimse Venezuela Rahvusassamblee poolt; toetab täielikult Venezuela režiimi ulatuslike kuritegude ja repressioonide põhjalikku uurimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt ning kutsub ELi üles selles aktiivselt osalema; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa Ülemkogu üles kaaluma kõigi Venezuelas inimõiguste rasketes rikkumistes osalenute, sh tunnustamata põhiseadusliku kogu liikmete varade külmutamist ning nende ELi territooriumile juurdepääsu piiramist;

61.   väljendab heameelt ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimise üle 2016. aasta detsembris; rõhutab, kui oluline on kiirendada lepingu rakendamist, kuna sellel võib olla soodne mõju kogu ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse partnerlusele; juhib tähelepanu sellele, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping peaks aitama parandada Kuuba kodanike elutingimusi ja sotsiaalseid õigusi, liikumist demokraatia suunas ning põhiõiguste järgimist ja edendamist; rõhutab, et lepingu kehtimajäämine sõltub sellest, kui tulemuslikult Kuuba valitsus rakendab lepingus ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides kajastatud inimõiguste sätteid;

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0016.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0269.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0200.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0297.
(5) ELT C 274, 27.7.2016, lk 28.
(6) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/trade_en.pdf
(7) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/poverty_en.pdf
(8) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/pparties_en.pdf
(9) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/china_en.pdf
(10) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/athens2014/adopted_docs/femicide/1026102en.pdf
(11) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/migration_en.pdf
(12) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 54.
(13) ELT C 65, 19.2.2016, lk 120.

Õigusalane teave