Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0238(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0263/2017

Esitatud tekstid :

A8-0263/2017

Arutelud :

PV 13/09/2017 - 20
CRE 13/09/2017 - 20
PV 28/05/2018 - 23
CRE 28/05/2018 - 23

Hääletused :

PV 14/09/2017 - 8.11
CRE 14/09/2017 - 8.11
PV 29/05/2018 - 7.9
CRE 29/05/2018 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0357
P8_TA(2018)0212

Vastuvõetud tekstid
PDF 537kWORD 72k
Neljapäev, 14. september 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ***I
P8_TA(2017)0357A8-0263/2017

Euroopa Parlamendi 14. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (COM(2016)0493 – C8‑0336/2016 – 2016/0238(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi, tagada, et püütavate liikide kalavarud taastatakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel, ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel seatakse määruses (EL) nr 1380/2013 sõnaselgelt eesmärgiks taastada ja säilitada püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Seetõttu tuleb kooskõlas asjaomase määruse artikli 2 lõikega 2 vastav kasutamise määr saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning järk-järgult tõusvalt kõikidele varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleks see säilitada.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
(5)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb täielikus kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste ja kaitseabinõudega.
(6)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste, eesmärkide ja kaitseabinõudega, asjaomase määruse artiklis 15 sätestatud kalavarude kaitse eesmärkide ja soovimatu saagi võimalikult suurel määral vältimise või vähendamise eesmärkide saavutamiseks võetavate tehniliste meetmetega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Lisaks võib komisjonil olla õigus rajada mitmeaastase kava raames määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 8 lõike 3 kohaselt kalavarude taastamise alasid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Teatavaid ühist huvi pakkuvaid kalavarusid kasutavad ka kolmandad riigid, mistõttu on väga oluline, et liit konsulteeriks asjaomaste kolmandate riikidega, et tagada vastavate kalavarude säästev majandamine. Ametliku kokkuleppe puudumise korral peaks liit tegema kõik endast oleneva, et leppida kokku nende kalavarude püügi ühtne kord eesmärgiga hõlbustada säästvat majandamist, kusjuures liidu turuosalistele tuleks tagada võrdsed tingimused, need jõustada ja neid edendada.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus (MSY) ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist ja kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist.
(10)  Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige taastada ja säilitada kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist, ühise kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike aspektide elluviimist ja saavutamist ning kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist, mille puhul viiakse püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile miinimumini.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Samuti peaks kava aitama kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, ning elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele, nagu on ette nähtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ1 a ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ1 b.
_____________
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
1 b Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.
(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ja need peavad järgima mitmeaastastes kavades kehtestatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui kalavarusid majandatakse koos kolmandate riikidega, saavutada võimaluse korral ühine kokkulepe selliste varude majandamiseks vastavalt asjaomase määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele. Lisaks tuleks selliste kokkulepete suhtes kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärke ning asjaomase määruse artiklis 4 sätestatud mõisteid.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi.
(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks mitmeaastases kavas ette näha kalavarude majandamise suhtes kohaldataval ettevaatusprintsiibil põhinevad meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 8. Nimetatud meetmed peavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 2 kohaselt tagama asjaomaste varude kaitse vähemalt samaväärsel tasemel nagu maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavate kasutusmäärade puhul.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Harrastuskalapüügil võib olla kalavarudele suur mõju. Liikmesriigid peavad koguma püügiandmeid harrastuskalapüügi kohta kooskõlas andmete kogumise õiguslike nõuetega. Kui asjaomasel püügil on varudele märkimisväärne negatiivne mõju, tuleks kavas ette näha võimalus otsustada konkreetsete majandamismeetmete üle vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Kõik majandamis- ja tehnilised meetmed, mis käsitlevad harrastuskalapüüki liidu tasandil, peaksid olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada järgmisi arvukuse miinimumtasemeid (kui need on kättesaadavad): minimaalne arvukus (Abundancebuffer), mis vastab Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni42 kehtestatud Põhjamere norra salehomaari pikaajalises majandamiskavas määratletud piirväärtusele Bbuffer, ning arvukuse piirväärtus (Abundancelimit), mis vastab kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtasemele MSY Btrigger (samaväärne näitajaga Blim), mille on määratlenud ICES7.
(16)  Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada arvukuse miinimumtasemetena ICESi soovitatud minimaalset arvukust (Abundancebuffer) ja arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) (kui need on kättesaadavad).
_________________
42 Põhjamere norra salehomaari varude pikaajaline majandamiskava
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjon meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.
(17)  Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjoni meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Tuleks kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.
(19)  Norra salehomaari puhul tuleks võimaluse korral iga funktsionaalse üksuse kohta määrata kindlaks eraldi lubatud kogupüük. Vastavate funktsionaalsete üksuste kaitsmiseks võib võtta eraldi meetmeid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed.
(20)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud kaitsemeetmed, eelkõige meetmed, eelkõige meetmed tagasiheite järkjärguliseks kaotamiseks, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, või kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks, mida tuleb vajaduse korral täiendavalt kirjeldada kooskõlas määruse(EL) nr 1380/2013 artikliga 18.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud saagi lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude üle.
(25)  Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva saagi lossimise üle.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.
(26)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning seejärel iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi „Põhjameri“) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi tähistab viide „Põhjameri“ nimetatud kolme püügipiirkonda) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi, sealhulgas harrastuskalapüügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete või asjaomase liikmesriigi taotluse alusel, et artiklis 2 osutatud loetelu on vaja kohandada, võib komisjon esitada ettepaneku selle loetelu muutmiseks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 b (uus)
2b.   Käesolevas määruses täpsustatakse ka määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kõikide liikide lossimiskohustuse rakendamist (varud, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 1 juba osutatud).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased ja lestalised ning Norra salehomaar, kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;
(1)  „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased, lestalised ja kõhrkalade liigid, norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ning harilikud süvameregarneelid (Pandalus borealis), kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
(1a)  „parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ – ICESi või STECFi läbi vaadatud teaduslikud nõuanded, mida toetavad uusimad kättesaadavad andmed ja mis vastavad määruses (EL) nr 1380/2013 ja eriti selle artiklis 25 sätestatud kõikidele nõuetele;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
(1b)   „FMSY-vahemik“ – ICESi välja arvutatud vahemik, mis ei tohiks pikas perspektiivis vähendada saagikust maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. ICESi nõuandva eeskirja kohaselt vähendatakse juhul, kui kudekarja biomass on väiksem kui kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (MSY Btrigger), kalastussuremuse sihttaset (F) nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga lubatud kogupüügi aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger;
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
(1c)   „MSY Flower“ ja „MSY Fupper“ – FMSY-vahemiku madalaim ja kõrgeim väärtus;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:
(2)  „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on I ja II lisas loetletud sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:
a)  tursk (Gadus morhua), IV alapiirkonnas ning VIId ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, La Manche'i idaosa, Skagerrak), edaspidi „Põhjamere tursk“;
a)  tursk (Gadus morhua) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ning VIId (La Manche’i idaosa) ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Skagerrak), edaspidi „I alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk“;
b)  kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas ning VIa ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak), edaspidi „kilttursk“;
b)  kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ning VIa (Šotimaa läänepoolsed veed) ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Skagerrak), edaspidi „I  alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk“;
c)  merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „Põhjamere merilest“;
c)  merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest“;
d)  põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV ja VI alapiirkonnas ning IIIa rajoonis (Põhjameri, Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „põhjaatlandi süsikas“;
d)  põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VI alapiirkonnas (Šotimaa läänepoolsed veed ja Rockall) ning IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „ IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas“;
e)  harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „Põhjamere harilik merikeel“;
e)  harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „IV alapiirkonna harilik merikeel“;
f)  harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis ja alarajoonides 22–24 (Skagerrak ja Kattegat, Läänemere lääneosa), edaspidi „Kattegati harilik merikeel“;
f)  harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ja alarajoonides 22–24 (Läänemere lääneosa), edaspidi „IIIa  ajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel“;
g)  merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis (Põhjameri ja La Manche’i idaosa), edaspidi „Põhjamere merlang“;
g)  merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VIId rajoonis (La Manche’i idaosa), edaspidi „IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang“;
ga)  euroopa merikurat (Lophius piscatorius) IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat), IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VI alapiirkonnas (Šotimaa läänepoolsed veed ja Rockall);
gb)  harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) IVa rajooni idaosas ja IIIa rajoonis.
Komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega käesoleva punkti esimeses lõigus ja käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud 1. rühma kalavarude loetelu.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
(3)  „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:
(3)  „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille I ja II lisas sätestatud sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
(8a)   Asjaomaseid kalavarusid muudetakse üksnes parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
10.  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, millest madalama näitaja korral tuleks käivitada sobivad konkreetsed majandamismeetmed selle tagamiseks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgema tasemeni.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)
(10a)   „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel.
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8, samuti toetab see kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldava elatustaseme saavutamist, pidades silmas sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel. Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldav püügitegevuse ulatus tuleb saavutada võimalikult kiiresti, aga igal juhul järk-järgult tõusvalt kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleb see säilitada. Kalavarude puhul, mille kohta puuduvad teaduslikud nõuanded ja andmed, tuleb täita määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud eesmärgid. Nimetatud eesmärkidega tagatakse asjaomaste varude kaitse vähemalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga samaväärsel tasemel.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. Kava on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.
3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige ohustatud elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele ja merelindudele oleks võimalikult väike. Kava täiendab ja on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 9 kohase ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga kalavarude majandamisele, liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund, ning direktiivides 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkide ja eeskirjadega. Lisaks nähakse kavas ette meetmed, mille eesmärk on leevendada kahjulikku sotsiaal-majanduslikku mõju ja võimaldada turuosalistel pikas perspektiivis suurendada majanduslikku nähtavust.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kava aitab tagada, et määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 1 kohaselt kolmandate riikidega ühiselt majandatavaid kalavarusid majandatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ning et kalapüügivõimalused tervikuna ei ületa käesoleva määruse I lisas sätestatud väärtuste vahemikke.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)
3b.   Kavas võetakse arvesse liidu kahepoolseid suhteid kolmandate riikidega. Tulevastes kahepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega võetakse kava arvesse.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b
b)  aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
b)  täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teised asjakohased tunnused vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)
4a.   Kõik kava raames ette nähtud meetmed tuleb võtta käesoleva määruse artikli 2 punkti 1a kohaste parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal. ICES või STECF vaatavad parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded läbi ajaks, mil komisjon teeb ettepaneku võtta meetmeid käesoleva määruse artiklite 4, 5, 6 või 18 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 kohaselt.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes.
1.  1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes, kusjuures tuleb järgida artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.
2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 ja artiklile 17 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kavas seatud eesmärkide ja sihtidega ning parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega, ühtlasi peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.
3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisas esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.
Muudatusettepanekud 83 ja 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata vastavalt I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikele, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset:
välja jäetud
a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;
b)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; või
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.   Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb alla II lisa veerus B esitatud kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks alla 5 %.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)
4b.   Kui komisjon leiab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, et I lisas sätestatud kalastussuremuse vahemikud ei kajasta enam õigesti kava eesmärke, võib komisjon kiireloomuliselt esitada ettepaneku nimetatud vahemike muutmiseks.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud teaduslike nõuannetega.
1.  3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete puudumisel peavad kalapüügivõimalused olema kooskõlas teaduslike nõuannetega, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlikkus kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.
2.  Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete ja andmete puudumisel tuleb kalapüügivõimaluste ja meetmete üle otsustamisel lähtuda määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 kohasest ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele ning järgida käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1
5.  rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse ettevaatusprintsiipi vastavalt teaduslikele nõuannetele.
5.  rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 kohast ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele ning järgitakse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärke. Piisava teadusliku teabe puudumisega ei saa õigustada mere bioloogiliste ressursside kaitsemeetmete võtmise edasilükkamist või võtmata jätmist.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist.
1.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist, kusjuures kalastussuremust tuleb vähendada proportsionaalselt biomassi vähenemisega vastavalt ICESi nõuandvale eeskirjale. Kohaldatakse artikli 2 punktis 1b osutatud ICESi nõuandvat eeskirja.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
2.  Kui parimatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger), võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele, ning kalastussuremust vähendatakse lineaarselt, et see oleks proportsionaalne biomassi vähenemisega vastavalt ICESi nõuandvale eeskirjale. Kohaldatakse artikli 2 esimese lõigu punktis 1b osutatud ICESi nõuandvat eeskirja.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)
2b.   Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või muud asjakohast piirväärtust, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige võib parandusmeetmetega vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi või peatada asjaomase varu sihtpüügi.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)
2c.   Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla:
a)  määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed;
b)  käesoleva määruse artiklite 11 ja 11a kohased meetmed.
Kui kudekarja biomass on lõikes 1 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – pealkiri
3.–7. rühma konkreetsed kaitsemeetmed
Konkreetsed kaitsemeetmed
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada 3.–7. rühma mis tahes põhjalähedaste kalavarude kaitse, või kui 1. rühma mis tahes kalavarude kudekarja biomass või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse varude arvukus teataval aastal on allpool käesoleva määruse II lisa veeru A kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja täiendavaid meetmeid, et tagada mis tahes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude majandamine kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte. Olenemata artikli 18 lõigetest 1 ja 3 võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte asjaomastes lõigetes osutatud ühise soovituse puudumisel. Nimetatud delegeeritud õigusaktid hõlmavad meetmeid, mis käsitlevad järgmist:
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a
a)  püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks;
a)  püügivahendite omaduste ja spetsifikatsioonide kindlaksmääramine, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks, eelkõige soovimatu kaaspüügi vähendamiseks;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Kudemispaikade ja kalavarude taastamise alade kindlaksmääramine
Hiljemalt 2020. aastaks määravad liikmesriigid kindlaks kudemispaigad ja alad, mille puhul on olemas selged tõendid kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade suure kontsentratsiooni kohta, ning koostavad käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohased ühised soovitused kalavarude taastamise alade rajamiseks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude puhul.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – pealkiri
Lubatud kogupüük
Kalapüügivõimalused
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 peavad liikmesriigid kalapüügivõimaluste jaotamisel lähtuma objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)
1b.   Kolmandate riikidega ühiselt majandatavate kalavarude majandamisel võimaldavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 2 kohaselt kalapüügivõimaluste vahetamist.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10– lõige 2
2.  Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, on norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
2.  Norra salehomaari püügi piirnormid ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas kehtestatakse iga funktsionaalse üksuse kohta ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude kohta kehtestatakse ühtne lubatud kogupüük.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Harrastuskalapüügi mõju
1.  Kõiki kättesaadavaid andmeid harrastuskalapüügi kohta analüüsitakse eesmärgiga hinnata selle tõenäolist mõju reguleeritavate liikide kalavarudele.
2.  Nõukogu arvestab lõikes 1 ette nähtud hindamist. Seoses nende kalavarudega, mille puhul harrastuskalapüüki peetakse märkimisväärseks, võtab nõukogu kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuskalapüüki arvesse muu hulgas järgmiselt:
a)  arvestades parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinevat harrastuskalapüügi hinnangulist koguhulka ning parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid töönduslike kalapüügivõimaluste kui kalastussuremuse sihttasemele vastava kogupüügi kohta;
b)  kehtestades harrastuskalapüügile piiranguid, sealhulgas kaasavõetava saagi päevaseid piirmäärasid ja keeluaegasid; või
c)  muude asjakohaste vahenditega.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
Lossimiskohustusega seotud sätted 1.–7. rühma puhul
Lossimiskohustusega seotud sätted
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a
a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning
a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c
c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida lossimiskohustuse täitmist; ning
c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige järelevalve ja kontroll võrdsete tingimuste kindlustamiseks, tagades lossimiskohustuse täieliku järgimise; ning
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)
Käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke, milleks on eelkõige noorkalade ja kudevate kalade kaitse.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Tehnilised meetmed
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:
a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
b)  püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
c)  teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, alamõõdulisi kalu ja mittesihtliike või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile; ning
d)  käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse.
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 17. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 17. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetest 1 ja 3, võib komisjon delegeeritud õigusakte vastu võtta ka kõnealustes lõigetes nimetatud ühise soovituse puudumisel.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1
Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile ning käesoleva määruse eesmärkide täitmise ulatust, sealhulgas kalavarude taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele ning edusammud hea keskkonnaseisundi saavutamise suunas. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui seda peetakse vajalikuks, võib komisjon aru anda varem.
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise edusammude ning käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra kohta vetes niipea kui võimalik pärast seda, kui on vastu võetud iga-aastane määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu. Asjaomane aruanne lisatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 osutatud aastaaruandele.
Aruanne peab sisaldama järgmist:
a)  igakülgseid teaduslikke nõuandeid, mille alusel kalapüügivõimalused kindlaks määrati; ning
b)  teaduslikku põhjendust, millest nähtub, et kalapüügivõimalused määrati kindlaks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja sätetega ning eelkõige kalastussuremuse sihttasemetega.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 a (uus)
Artikkel 18a
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus
Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.
(See artikkel tuleks lisada X peatükki.)
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa

Komisjoni ettepanek

1.  1. rühm

Kalavaru

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

Veerg A

Veerg B

Põhjamere tursk

0,22 – 0,33

0,33 – 0,49

Kilttursk

0,25 – 0,37

0,37 – 0,52

Põhjamere merilest

0,13 – 0,19

0,19 – 0,27

Põhjaatlandi süsikas

0,20 – 0,32

0,32 – 0,43

Põhjamere harilik merikeel

0,11 – 0,20

0,20 – 0,37

Kattegati harilik merikeel

0,19 – 0,22

0,22 – 0,26

Põhjamere merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

2.  2. rühm

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

Veerg A

Veerg B

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

0,056 – 0,079

0,079 – 0,079

Farne’i sügavik (FÜ 6)

0,07 – 0,081

0,081 – 0,081

Fladen Ground (FÜ 7)

0,066 – 0,075

0,075 – 0,075

Firth of Forth (FÜ 8)

0,106 – 0,163

0,163 – 0,163

Moray Firth (FÜ 9)

0,091 – 0,118

0,118 – 0,118

Muudatusettepanek

1.  1. rühm

Tabelis toodud väärtused vastavad eritaotlusel esitatud uusimatele ICESi nõuannetele „EU request to ICES to provide FMSY ranges for selected North Sea and Baltic Sea stocks“.

KALAVARU

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest

FMSY lower – FMSY

 

IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna harilik merikeel

FMSY lower – FMSY

 

IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang

FMSY lower – FMSY

 

IIIa rajooni ning IV ja VI alapiirkonna euroopa merikurat

FMSY lower – FMSY

 

IVa rajooni idaosa ja IIIa rajooni harilik süvameregarneel

FMSY lower – FMSY

 

2.  2. rühm

Tabelis toodud väärtused vastavad eritaotlusel esitatud uusimatele ICESi nõuannetele „EU request to ICES to provide FMSY ranges for selected North Sea and Baltic Sea stocks“.

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

 

Veerg A

 

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

FMSY lower – FMSY

 

Farne’i sügavik (FÜ 6)

FMSY lower – FMSY

 

Fladen Ground (FÜ 7)

FMSY lower – FMSY

 

Firth of Forth (FÜ 8)

FMSY lower – FMSY

 

Moray Firth (FÜ 9)

FMSY lower – FMSY

 

Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa
II lisa
II lisa
Kaitse piirväärtused
Kaitse piirväärtused
(millele on osutatud artiklis 7)
(millele on osutatud artiklis 7)
1.  1. rühm
1.  1. rühm
Kalavaru
Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)
Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)

Kalavaru
Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)
Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)




Veerg A
Veerg B

Põhjamere tursk
165 000
118 000

IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk
165 000
118 000

Kilttursk
88 000
63 000

IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk
88 000
63 000

Põhjamere merilest
230 000
160 000

IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest
230 000
160 000

Põhjaatlandi süsikas
200 000
106 000

IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas
150 000
106 000

Põhjamere harilik merikeel
37 000
26 300

IV alapiirkonna harilik merikeel
37 000
26 300

Kattegati harilik merikeel
2 600
1 850

IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel
2 600
1 850

Põhjamere merlang
ei ole määratud
ei ole määratud

IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang
ei ole määratud
ei ole määratud





IIIa rajooni ning IV ja VI alapiirkonna euroopa merikurat
ei ole määratud
ei ole määratud





IVa rajooni idaosa ja IIIa rajooni harilik süvameregarneel
ei ole määratud
ei ole määratud

2.  2. rühm
2.  2. rühm
Norra salehomaari funktsionaalne üksus
Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)
Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)

Norra salehomaari funktsionaalne üksus
Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)
Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)




Veerg A
Veerg B

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)
EI KOHALDATA
EI KOHALDATA

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)
EI KOHALDATA
EI KOHALDATA

Farne’i sügavik (FÜ 6)
999
858

Farne’i sügavik (FÜ 6)
999
858

Fladen Ground (FÜ 7)
3583
2767

Fladen Ground (FÜ 7)
3583
2767

Firth of Forth (FÜ 8)
362
292

Firth of Forth (FÜ 8)
362
292

Moray Firth (FÜ 9)
262
262

Moray Firth (FÜ 9)
262
262

Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa lisa
Keelatud liigid
a)   täht-sünkrai (Amblyraja radiata);
b)   järgmised saagraide liigid:
i)   salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);
ii)   väike saagrai (Pristis clavata);
iii)   väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);
iv)   harilik saagrai (Pristis pristis);
v)   roheline saagrai (Pristis zijsron);
c)   hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias);
d)   sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia);
e)   ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IV alapiirkonna ja ICESi IIIa rajooni liidu vetes;
f)   Alfredi sarvikrai (Manta alfredi);
g)   hiid-sarvikrai (Manta birostris);
h)   järgmised merisarvikute liigid:
i)   vahemere merisarvik (Mobula mobular);
ii)   Mobula rochebrunei;
iii)   astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);
iv)   silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);
v)   väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);
vi)   Munki merisarvik (Mobula munkiana);
vii)   sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);
viii)   lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);
ix)   atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);
i)   ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;
j)   logardrailased (Rhinobatidae);
k)   euroopa ingelhai (Squatina squatina);
l)   lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kui neid püütakse traaliga vetes, mis jäävad ICESi II ja IV alapiirkonnas (liidu veed) liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili;
m)   viljastatud emased langustid (Palinuridae spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus), välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8‑0263/2017)

Õigusalane teave