Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2041(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0133/2017

Esitatud tekstid :

A8-0133/2017

Arutelud :

PV 11/09/2017 - 23
CRE 11/09/2017 - 23

Hääletused :

PV 14/09/2017 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0358

Vastuvõetud tekstid
PDF 366kWORD 66k
Neljapäev, 14. september 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi institutsioonide läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärsus
P8_TA(2017)0358A8-0133/2017

Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta (2015/2041(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta otsust läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 9 ja 10,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsust mitte kohtuda registreerimata lobistidega ja avaldada teave lobistidega kohtumiste kohta,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (kodukorra artikli 104 lõige 7) aastatel 2011–2013(3),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta otsust Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0133/2017),

A.  arvestades, et liit järgib oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid kodanikke võrdselt (Euroopa Liidu lepingu artikkel 9); arvestades, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik (Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 3, mida väljendatakse sarnaselt selle lepingu preambuli põhjenduses 13 ning artikli 1 lõikes 2 ja artiklis 9); arvestades, et liidu institutsioonid, organid ja asutused teevad oma tööd võimalikult avalikult (ELi toimimise lepingu artikli 15 lõige 1);

B.  arvestades, et ELi institutsioonid on juba teinud edusamme avatumaks muutumisel ning enamjaolt juba edestavad riiklikke ja piirkondlikke poliitilisi institutsioone läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse valdkonnas;

C.  arvestades, et seadusandjate ja ühiskonna vaheline dialoog, nagu ka huvide esindatus on demokraatia oluline osa, ning arvestades, et erinevate huvide piisav esindatus õigusloomeprotsessis annab parlamendiliikmetele teavet ja kogemusi ning on esmatähtis pluralistlike ühiskondade nõuetekohaseks toimimiseks;

D.  arvestades, et kuna EL on oma kodanikest kaugenemas ja meedia huvi ELi asjade vastu tuleb suurendada, peavad ELi institutsioonid püüdlema võimalikult kõrgete läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse standardite poole; arvestades, et need põhimõtted on ELi institutsioonides hea valitsemistava edendamise ning ELi ja selle otsustusprotsessi toimimise suurema avatuse tagamise peamised ja üksteist täiendavad elemendid, ja arvestades, et need peaksid olema institutsioonide tegevuse juhtpõhimõtted;

E.  arvestades, et kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tulemusliku poliitikakujundamise jaoks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et ELis on vaja on vähendada puudujääke vastutuse tagamisel ja hakata rakendama rohkem koostöiseid kontrollivorme, milles oleksid ühitatud demokraatliku järelevalve, kontrolli ja auditi meetmed ning millega tagatakse ühtlasi suurem läbipaistvus;

F.  arvestades, et läbipaistmatu ühepoolne huvide esindamine võib põhjustada korruptsiooni ohtu ja kujutada endast märkimisväärset ohtu ja tõsist probleemi poliitikakujundajate usaldusväärsuse ja üldsuse usalduse jaoks ELi institutsioonide vastu; arvestades, et korruptsioonil on tuntavad rahalised tagajärjed ning see kujutab endast tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja avaliku sektori investeeringutele;

G.  arvestades, et õigusakt kui kohustusliku läbipaistvusregistri uus alus eeldab registri ülesannete hulka kuuluva tegevuse õiguslikku määratlust, mis aitaks täpsustada olemasolevaid ebaselgeid mõisteid ning läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja aruandekohustuse tõlgendusi;

H.  arvestades, et mõnes liikmesriigis on riiklikud läbipaistvusregistrid juba loodud;

I.  arvestades, et kooskõlas läbipaistvuse nõudega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42, ja mis on osa Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, on kõikidel liidu kodanikel õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja ametite dokumentidega(5);

Läbipaistvusregistri muutmine võimalikult kohustuslikuks

1.  tervitab juhatuse otsust paluda oma administratsioonil töötada välja vorm kõigi raportööride ja arvamuste koostajate jaoks, et luua vabatahtlik seadusandlik jalajälg, millest nähtub, milliste huvide esindajate ja organisatsioonidega nad on konsulteerinud; seda vormi peaks pakutama ka infotehnoloogia vahendina;

2.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2016. aasta kodukorra läbivaatamist, mille kohaselt parlamendiliikmed peaksid võtma vastu süstemaatilise tava kohtuda üksnes selliste huvide esindajatega, kes on end läbipaistvusregistris registreerinud, ning nõuab, et lisataks ka huvide esindajate ning peasekretäri, peadirektorite ja fraktsioonide peasekretäride vahelised kohtumised; palub parlamendiliikmetel ja nende töötajatel kontrollida, kas huvide esindajad, kellega nad kavatsevad kohtuda, on registreeritud, ja kui ei ole, siis paluda neil teha seda võimalikult kiiresti enne koosolekut; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks sarnase sätte, mis hõlmaks alalisi esindusi; peab vajalikuks kohustada läbipaistvusregistris registreerujaid esitama dokumente, mis tõendavad, et esitatud teave on täpne;

3.  tuletab meelde komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsuses kohtumiste avaldamise kohta esitatud „kohtumine huvide esindajatega“ määratlust; tuletab meelde sätteid selle kohta, milliseid andmeid võib vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 mitte esitada; on veendunud, et selliseid kohtumisi käsitlevad sätted ei tohiks piirduda nn kahepoolsete kohtumistega ning peaksid hõlmama ka kohtumisi rahvusvaheliste organisatsioonidega;

4.  on arvamusel, et raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed peaksid „seadusandliku jalajäljena“ avalikustama huvide esindajatega peetud kohtumised, mis kuuluvad läbipaistvusregistri kohaldamisalasse ja on seotud nende vastutusalasse kuuluvate toimikutega, ning et heas usus tegutsevate teavitajate elu ja vabadust tuleks kaitsta eranditega;

5.  kutsub oma juhatust üles looma vajalikud vahendid, et võimaldada parlamendiliikmetel avaldada oma parlamendiprofiilide juures kohtumised huvide esindajatega, kui nad seda soovivad;

6.  palub komisjonil laiendada kõigile asjaomastele komisjoni töötajatele (üksuse juhi tasandil ja kõrgemal) tava kohtuda vaid nende organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on end registreerinud läbipaistvusregistris;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks kõigi ELi poliitikakujundamisprotsessi kaasatud asjaomaste komisjoni töötajate kohtumised väliste organisatsioonidega, võttes samal ajal arvesse vajalikke andmekaitse eeskirju; sellistel koosolekutel osaleva muu personali puhul tuleks avaldada viide üksusele või talitusele;

8.  toetab komisjoni üleskutset ELi institutsioonidele ja nende töötajatele ning ELi ametitele hoiduda kutsumast esinema registreerimata huvide esindajaid, kes kuuluvad läbipaistvusregistri kohaldamisalasse, olemast nende ürituste patrooniks või selliste ürituste korraldamisest ELi hoonetes ning võimaldamast neil osaleda komisjoni nõuandvates organites;

9.  palub komisjonil teha kogu teave huvide esindamise kohta ELi institutsioonides, huvide deklaratsioonid, tõendatud huvide konfliktid ja eksperdirühmad üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks internetipõhise ühtse kontaktpunkti kaudu;

10.  soovitab komisjonil töötada välja meetmed, et saavutada parem tasakaal, võimestades alaesindatud huvisid;

11.  on seisukohal, et need Euroopa Parlamendi liikmed, kes on nimetatud raportööriks, variraportööriks või komisjoni esimeheks, kannavad erilist vastutust selle eest, et nad tagaksid läbipaistvuse oma suhtluse kohta huvide esindajatega, pidades silmas nende rolli ELi õigusloomes;

12.  on veendunud, et läbipaistvusregistris registreeritud üksused peaksid õigeaegselt tegema registreerujatele kohustuseks registri ajakohastamise seoses tegevusega, mis kuulub registri kohaldamisalasse, kui sellised kulud ületavad kõnealuse kategooria jaoks kehtestatud taseme;

13.  usub, et kõik registreeritud üksused peaksid olema kohustatud avaldama läbipaistvusregistris loetelu kõigist annetajatest ja nende annetustest, mis ületavad 3 000 eurot, märkides ära üksikannetuste laadi ja väärtuse igal aastal; üksikannetustest, mille väärtus ületab 12 000 eurot, tuleb viivitamata teatada;

14.  kordab oma pikaajalist nõudmist toetada ELi läbipaistvusregistrit õigusaktiga, kui institutsioonidevahelise kokkuleppega ei ole võimalik kõrvaldada kõiki lünki ja luua absoluutselt kohustuslik register kõigile huvide esindajatele; on seisukohal, et kõnealuse õigusakti ettepanekus võiks arvesse võtta edusamme, mida on tehtud institutsioonidevahelise kokkuleppe ja Euroopa Parlamendi käitumisjuhendi muutmise tulemusel; tuletab komisjonile meelde oma 15. aprilli 2014. aasta otsuses esitatud nõuet, et asjakohase õigusakti ettepanek kohustusliku läbipaistvusregistri kohta tuleb esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 352 enne 2016. aasta lõppu;

15.  kordab oma üleskutset nõukogule – koos selle ettevalmistavate organitega – ühineda läbipaistvusregistriga võimalikult kiiresti; kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama õigusaktid huvide esindamise läbipaistvuse edendamiseks; kutsub liikmesriike üles kehtestama eeskirju, mille alusel huvide esindajad peaksid tegema läbipaistvaks olukorra, kus nende kontaktide eesmärk riikliku tasandi poliitikute ja avaliku haldusega on mõjutada Euroopa Liidu õigusakte;

Läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärsus huvide esindajatega suhtlemisel

16.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2016. aasta otsust võtta ära privileegid neilt, kes ei soovi teha koostööd uurimistel või kuulamistel ning komisjonide koosolekutel, mille ülesanne on hankida teavet; kutsub komisjoni üles muutma registreeritud üksuste käitumisjuhendit veelgi rohkem, et stimuleerida neid mitte andma heas usus ebapiisavat või eksitavat teavet kuulamiste või komisjonide koosolekute käigus; on seisukohal, et läbipaistvusregistris registreeritud üksustel tuleks keelata käitumisjuhendi alusel võtta tööle isikuid või organisatsioone, kes varjavad nende osaliste huve, keda nad teenivad;

17.  on seisukohal, et elukutselised konsultatsioonifirmad, õigusbürood ja füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid peaksid täpselt ära näitama, millises mahus on nende tegevus registriga hõlmatud, tunnistades samas, et teatavaid isikuid võivad mõne liikmesriigi õigusaktid takistada läbipaistvusregistri nõuetele vastamast;

18.  nõuab, et registreeritud üksused, sealhulgas õigusbürood ja nõustamisfirmad deklareeriksid läbipaistvusregistris kõik oma kliendid, kelle nimel nad tegelevad läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluva huve esindava tegevusega; peab tervitatavaks mitmesuguste advokatuuride ja õigusliitude otsuseid, millega tehakse vahet advokaatide kohtuga seotud tegevuse ja muu tegevuse vahel, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse; palub samuti, et Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu ergutaks oma liikmeid võtma sarnaseid meetmeid, tunnistades samas, et teatavaid isikuid võivad mõne liikmesriigi õigusaktid takistada läbipaistvusregistri nõuetele vastamast;

19.  võtab teadmiseks, et mõnes liikmesriigis kehtivad elukutseid reguleerivatele eeskirjadele õigusnormid, mis objektiivsetel põhjustel ei võimalda õigusbüroodel end läbipaistvusregistris registreerida ja avaldada seejuures teavet oma klientide kohta, nagu register nõuab; näeb siiski ka märkimisväärset ohtu selles, et kõnealuseid õigusnorme võidakse kuritarvitada, et hoiduda avaldamast teavet, mida nõuetekohane registrisse kandmine eeldab; peab sellega seoses kiiduväärseks juristide kutseorganisatsioonide valmidust teha koostööd tagamaks, et teabe avaldamisest hoidutakse oma kutsetegevuse huvides üksnes siis, kui õigus seda objektiivselt võimaldab; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidenti üles tagama, et see valmisolek annaks ka praktilisi tulemusi, ning kinnitama neid tulemusi lepingu muutmisega niipea kui võimalik;

20.  palub juhatusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 ja ELi lepingu artikliga 11 nõuda registreerimata organisatsioonide või üksikisikute puhul, kelle tegevus kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse, et nad registreeriksid end enne Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsu saamist; on seisukohal, et külastajate rühmad tuleks sellest nõudest vabastada; rõhutab, et Euroopa Parlament kui Euroopa kodanikke esindav koda peaks säilitama avatud uste poliitika kodanike suhtes ning et ei tuleks luua tarbetuid tõkkeid, mis võivad takistada kodanikel parlamendihoonete külastamist;

21.  peab kahetsusväärseks, et organisatsiooni Transparency International andmetel olid 2015. aastal üle poole ELi lobitöö avalikustamise registri sissekannetest ebatäpsed, mittetäielikud või tähendusetud;

22.  palub oma juhatusel ja peasekretäril hõlbustada lobitöötajate sissepääsulubade taaskäivitamiseks vajalikku protsessi, luues määratud taaskäivitamise koha selleks, et vältida liigset ooteaega hoonetesse sissepääsuks; nõuab, et kõrvaldataks piirang, mille kohaselt on Euroopa Parlamendi hoonetesse üheaegselt võimalik pääseda kuni neljal läbipääsuloa omanikul;

23.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2016. aasta otsust parlamendiliikmete lähikonda kuuluvate isikute sissepääsulubade kohta ning kutsub peasekretäri üles muutma parlamendi ruumidesse sissepääsuks vajalike lubade väljaandmist reguleerivat 13. detsembri 2013. aasta eeskirja, et kohustada kõiki üle 18‑aastaseid isikuid, kes taotlevad parlamendiliikmete lähikonda kuuluvate isikute sissepääsuluba, allkirjastama dokumendi ja tagama, et nad ei ole seotud tegevusega, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse;

24.  peab vajalikuks viivitamata kehtestada nõuetekohane süsteem esitatud teabe kontrollimiseks, millega tagatakse, et registreerijad esitavad sisulist, täpset, ajakohast ja põhjalikku teavet; nõuab sellega seoses, et suurendataks oluliselt Euroopa Parlamendi läbipaistvusüksuse ja läbipaistvusregistri ühissekretariaadi ressursse;

25.  on veendunud, et registreeritud üksuste deklaratsiooni peaks iga aasta kontrollima läbipaistvusüksus ja läbipaistvusregistri ühissekretariaat juhusliku valimi alusel piisavas koguses, et saada sisulisi, täpseid, ajakohaseid ja põhjalikke andmeid;

26.  usub, viidates ELi lepingu artikli 4 lõikele 2 ja artikli 5 lõikele 2, et ELi läbipaistvusregistri kohaldamisalasse ei peaks kuuluma demokraatlikult valitud ja kontrollitud riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riiklikud institutsioonid ja nende esindused ELi institutsioonides, samuti nende siseorganid, ning eranditult neist koosnevad ametlikud ja mitteametlikud ühendused ja katusorganisatsioonid, kui nad tegutsevad üldsuse huvides, kuna need moodustavad osa ELi mitmetasandilisest valitsemissüsteemist;

Usaldusväärsuse kaitsmine huvide konfliktide eest

27.  palub neil ELi institutsioonidel ja asutustel, kellel ei ole veel käitumisjuhendit, koostada selline dokument nii kiiresti kui võimalik; peab kahetsusväärseks seda, et nõukogu ja Euroopa Ülemkogu ei ole seniajani vastu võtnud oma liikmete käitumisjuhendit; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks konkreetse eetikakoodeksi (sealhulgas karistused), milles käsitletaks riiklikele esindajatele omaseid ohte; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev kui teised institutsioonid; nõuab samuti käitumisjuhendeid ELi kahe nõuandva organi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ja personali jaoks; kutsub kõiki ELi asutusi üles võtma vastu juhatuse liikmete ja direktorite, teaduskomiteede ekspertide ja apellatsiooninõukogude liikmete huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise sidusa poliitika suunised ning heaks kiitma ja rakendama selge huvide konflikte käsitleva poliitika kooskõlas ELi detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskavaga;

28.  on seisukohal, et kõiki ELi ametnikke, sealhulgas ajutisi töötajaid, registreeritud assistente, lepingulisi töötajaid ja riigi eksperte tuleks innustada läbima koolitust, mis käsitleb suhtlemist huvide esindajatega ja huvide konfliktide lahendamist;

29.  rõhutab, et vaja on suurendada usaldusväärsust ja parandada eetikaraamistikku selgete ja tugevdatud käitumisjuhendite ja eetiliste põhimõtete abil, et avada kõigi ELi institutsioonide ja ametiasutuste jaoks tee ühtse ja hästi toimiva usaldusväärsuse kultuuri arendamisele;

30.  tunnistab, et nn pöördukse mõju võib kahjustada institutsioonide ja huvide esindajate suhteid; nõuab, et ELi institutsioonid töötaksid välja süstemaatilise ja proportsionaalse lähenemise sellele probleemile; on seisukohal, et kõiki nn pöördust käsitlevaid õigusakte tuleks kohaldada ka nõukogu eesistuja suhtes;

31.  nõuab, et tugevdataks endiste volinike piiranguid, pikendades ooteaega kolme aastani ja muutes selle kohustuslikuks vähemalt kogu sellise tegevuste puhul, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse;

32.  on seisukohal, et otsuseid kõrgemate ametnike ja endiste volinike uute rollide kohta peab tegema ametiasutus, kes on määratud tema tehtud otsustest mõjutatutest võimalikult sõltumatult;

33.  palub kõigil ELi institutsioonidel avaldada kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega igal aastal teabe ELi administratsioonist lahkunud kõrgete ametnike ja nende uute ametikohtade kohta;

34.  on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata 18‑kuulisele ooteajale õiguskontrollikomitee välis- ja ajutiste liikmete ametiaja lõpus, pidades silmas paremat õigusloomet, ja Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu liikmete ametiaja lõpus, kusjuures selle ajavahemiku jooksul ei tohi nad teha lobitööd EIP juhtorganite liikmete ja töötajate seas oma äritegevuse, kliendi või tööandja heaks;

Eksperdirühmade usaldusväärsus ja tasakaalustatud koosseis

35.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta järelmeetmeid seoses ombudsmani soovitustega, mis puudutavad huvide konflikte eksperdirühmades, ja toetab selgesõnaliselt iga isikuliselt ametisse määratud eksperdi piisavalt üksikasjalike elulookirjelduste avaldamist eksperdirühmade registris, ja iga isikuliselt ametisse määratud eksperdi huvide deklaratsiooni avaldamist eksperdirühmade registris;

36.  toetab ombudsmani nõudmist muuta läbipaistvusregistrisse kandmine eksperdirühma nimetamisel kohustuslikuks nende liikmete puhul, kes ei ole valitsusametnikud või kelle sissetulek ei pärine täielikult või valdavas osas sellistelt riigiasutustelt nagu ülikoolid, eeldades, et neid ei rahastata huvide esindajate ning majanduslike ja ärilise huvirühmade poolt;

37.  on seisukohal, et säte, mis sisaldab üldisi majanduslike ja mittemajanduslike huvide piiritlemise kriteeriume, nagu soovitas ombudsman, ja mille aluseks on ekspertide huvide deklaratsioonid, aitaks komisjonil valida eksperte, kes esindavad huve paremas tasakaalus;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks oma veebisaidil eksperdirühmade kohtumiste protokollid, sealhulgas avaldatud arvamuste mitmekesisuse;

39.  nõuab tungivalt, et komisjon hoolitseks selle eest, et konsultatsioonid hõlmaksid avatud küsimusi, selmet püüda üksnes valitud poliitikasuundadele kinnitust leida;

Euroopa valimiste usaldusväärsus

40.  on seisukohal, et Euroopa valimisseaduse kohaselt tuleb erakondade kandidaate määrata demokraatlikult ja salaja ning selle juures peavad parlamendiliikmed saama kaasa rääkida, ja et isikutelt, kes on lõpliku otsusega mõistetud süüdi ELi finantshuve kahjustavas korruptsioonis või liikmesriigis, tuleks võtta õigus valimistel kandideerida ajavahemiku jooksul, mis vastab õigusrikkumise raskusastmele; märgib, et selline õiguste äravõtmise menetlus on mõnes liikmesriigis juba olemas; on seisukohal, et uus õigusakt, näiteks direktiiv, võiks kehtestada eri liikmesriikide erinevate tavade ja õigusraamistike jaoks ühised miinimumnõuded õiguste äravõtmisele seoses korruptsiooniga;

Volinike õigusliku vastutuse tugevdamine

41.  kutsub komisjoni üles võtma eeskuju headest tavadest liikmesriikides, kus on olemas ministreid käsitlevad seadused, ning esitada vastavalt kaasotsustamismenetlusele seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse volinike läbipaistvuse kohustus ja õigused;

42.  nõuab, et otsus, millega kehtestatakse volinike tasustamine, sh nende palk, ja mille alates Euroopa Ühenduste loomisest on vastu võtnud ainult nõukogu, tehtaks edaspidi kaasotsustamismenetluse korras;

43.  juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis ei ole ministreid käsitlevaid seadusi, mis välistaksid võimaluse, et selline ametikandja on ettevõtte ainuomanik või osanik;

Huvide konfliktid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ja kolmandates riikides seoses ELi rahaliste vahendite haldamisega

44.  näeb tõsist huvide konflikti võimaluses, et ELi teenistuses olevatele ametiisikutele kuuluvad ettevõtted saavad taotleda ELi rahalisi vahendeid või saada selliseid rahalisi vahendeid alltöövõtjatena, samal ajal kui omanikud ja ametiisikud ise vastutavad nii rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise kui ka nende kasutamise suhtes kontrolli teostamise eest;

45.  palub komisjonil lisada kõikidesse ELi tulevastesse makseid käsitlevatesse õigusaktidesse klausli, mille kohaselt ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad ELi teenistuses olevatele ametiisikutele kuuluvad ettevõtted ei saa taotleda ega saada liidu rahalisi vahendeid;

Dokumentidele täieliku juurdepääsu ja läbipaistvuse eesmärgi täitmine vastutuse tagamiseks õigusloomeprotsessis

46.  tuletab meelde oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2014–2015)(6) komisjonile ja nõukogule esitatud üleskutset, milles ta:

   nõudis määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks kõiki ELi institutsioone, mida see praegu veel ei hõlma, nagu Euroopa Ülemkogu, Euroopa Keskpank, Euroopa Liidu Kohus ning kõik ELi asutused ja ametid;
   nõudis, et institutsioonid, ametid ja organid täidaksid täielikult kohustust pidada täielikke dokumendiregistreid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklites 11 ja 12;
   leidis, et kolmepoolsetel läbirääkimistel koostatud dokumendid, näiteks päevakorrad, tulemuste kokkuvõtted, protokollid ja üldised lähenemisviisid nõukogus, on seotud seadusandliku menetlusega ja neid ei saa põhimõtteliselt käsitleda muudest seadusandlikest dokumentidest erinevalt ning need tuleks teha vahetult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi veebisaidil;
   nõudis, et loodaks ühine institutsioonidevaheline register, sealhulgas spetsiaalne ühine andmebaas seadusandlike aktide menetlemise seisu kohta, mida juba töötatakse välja, nagu lepiti kokku institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta;
   palus nõukogul avaldada nõukogu töörühmade koosolekute protokollid ja muud dokumendid;
   palus komisjonil luua kõigi teise tasandi õigusaktide, eelkõige delegeeritud õigusaktide register ja märkis, et töö selle loomiseks on juba käimas, nagu oli lepitud kokku institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta;
   väljendas veendumust, et tuleks luua sõltumatu järelevalveasutus, kes teeks järelevalvet dokumentide salastamise ja salastatuse kustutamise üle;
   nõudis, et tehtaks kättesaadavaks parlamendikomisjonide koordinaatorite, juhatuse ja esimeeste konverentsi koosolekute päevakorrad ja tagasisideteated ning põhimõtteliselt kõik dokumendid, millele nendes päevakordades viidatakse, avaldades need parlamendi veebisaidil;

Läbipaistvus ELi välisesindatuses ja läbirääkimistes

47.  kiidab heaks Euroopa Kohtu hiljutise praktika, millega tugevdati parlamendi õigust saada teavet rahvusvaheliste lepingute kohta, ja institutsioonide kohustuse võtta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 40 alusel järelmeetmeid, pidades läbirääkimisi parema koostöö ja teabevahetuse teemal; võtab teadmiseks, et läbirääkimised algasid 2016. aasta lõpus, ning kutsub sellega seoses nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tõeliselt pühenduma ja tegema kõik vajalikud jõupingutused, et jõuda Euroopa Parlamendiga rahvusvaheliste lepingute kogu elutsükli jooksul parlamendiga toimuva parema koostöö ja teabevahetuse osas võimalikult kiiresti kokkuleppele, sest see aitaks suurendada ELi välistegevuse legitiimsust ja demokraatlikku kontrolli;

48.  märgib, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel on küll sõlmitud institutsioonidevaheline koostöökokkulepe, kuid parlamendi ja nõukogu vahel samaväärne kokkulepe puudub;

49.  rõhutab komisjoni hiljutisi jõupingutusi kaubandusläbirääkimiste läbipaistvuse suurendamisel; on sellegipoolest veendunud, et nõukogu ja komisjon võiksid oma töömeetodeid veelgi paremaks muuta, et teha Euroopa Parlamendiga paremat koostööd kõigi ühise kaubanduspoliitikaga seotud küsimuste ja läbirääkimiste kohta käivatele dokumentidele juurdepääsu, teabe ja otsuste vastuvõtmise asjus (näiteks teave läbirääkimiste kohta, kaasa arvatud kohaldamisala analüüs, volitused ja läbirääkimiste areng, kaubanduslepingud kui segalepingud või ainuõiguslikud lepingud ja nende esialgne kohaldamine, kaubandus- ja/või investeerimislepingutega asutatud organite tegevus ja vastu võetud otsused, eksperdikohtumised ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid); peab sellega seoses kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole Euroopa Parlamendi liikmetele ja avalikkusele kättesaadavaks teinud kõigi praegu läbiräägitavate lepingute läbirääkimisvolitusi, kuid tunneb heameelt asjaolu üle, et viimaks on pärast aasta kestnud läbirääkimisi komisjoni ja parlamendi vahel, mille teemaks oli juurdepääs dokumentidele, mis on seotud Atlandi‑ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimistega, saavutatud operatiivkokkulepe, millega antakse juurdepääs kõikidele Euroopa Parlamendi liikmetele, mistõttu on TTIP kõnelused siiani läbipaistvaimad; tunneb seetõttu heameelt komisjoni kaubanduse peadirektoraadi kavatsuse üle kasutada praegust TTIP läbipaistvuse algatust mudelina kõigi kaubandusläbirääkimiste jaoks, nii nagu on visandatud kaubandusstrateegias „Kaubandus kõigile“, ja seda rakendada;

50.  rõhutab, et Euroopa Kohtu osutuse kohaselt tuleneb läbipaistvuse nõue ELi sisese valitsemistava demokraatlikust olemusest, ning et kaubandusläbirääkimiste puhul, kus konfidentsiaalne teave ei ole kättesaadav avalikkusele, peab sellele olema juurdepääs parlamendiliikmetel, kes kodanike nimel kontrollivad kaubanduspoliitikat; on seetõttu seisukohal, et juurdepääs salastatud teabele on Euroopa Parlamendile kontrolli jaoks väga oluline, ja parlament omakorda peaks täitma kohustust sellist teavet nõuetekohaselt hallata; on arvamusel, et dokumentide salastatuks liigitamise kohta peaksid kehtima selged kriteeriumid, vältimaks mitmetimõistetavust ja meelevaldseid otsuseid, ja et dokumendi salastatus tuleks kustutada niipea, kui selline liigitus ei ole enam vajalik; kutsub komisjoni üles hindama, kas läbirääkimisdokumenti on võimalik avaldada, niipea kui kõnealune dokument on asutusesiseselt lõplikult koostatud; märgib, et Euroopa Kohtu praktikast nähtub selgelt, et kui ELi institutsioonist pärit dokumendile kehtib üldsuse juurdepääsuõiguse erand, peab institutsioon selgesõnaliselt põhjendama, miks juurdepääs sellele dokumendile võiks konkreetselt ja tegelikult kahjustada erandiga kaitstavat huvi, ning et oht peab olema mõistlikult eeldatav ja mitte pelgalt hüpoteetiline; kutsub komisjoni üles rakendama Euroopa Ombudsmani 2014. aasta juuli soovitusi, eelkõige mis puutub juurdepääsu kõigi läbirääkimiste dokumentidele ning läbipaistvusregistri alla kuuluvate üksikisikute ja organisatsioonidega peetud koosolekute päevakordade ja dokumentide avaldamisse; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti ja üldsust läbirääkimisvoorude päevakordade projektidest enne läbirääkimisi, ning lõplikest päevakordadest ja aruannetest pärast läbirääkimisi;

51.  on arvamusel, et EL peab asuma kaubandusläbirääkimiste läbipaistvuse suurendamisel juhtpositsioonile, ja seda mitte ainult kahepoolsete, vaid võimaluse korral ka mõne- ja mitmepoolsete protsesside puhul, seades sihiks vähemalt samaväärse läbipaistvuse kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames korraldatud kõnelustes; toonitab siiski, et komisjon peab veenma ka oma läbirääkimispartnereid omalt poolt läbipaistvust suurendama, et tagada protsessi vastastikkus, mille puhul ei satuks ohtu ELi läbirääkimispositsioon, ning lisama soovitud tasemel läbipaistvuse võimalike läbirääkimispartneritega läbiviidavasse analüüsi; toonitab, et suurem läbipaistvus on kõigi ELi rahvusvaheliste läbirääkimispartnerite ja huvirühmade huvides, ja et see võib tugevdada üleilmset toetust eeskirjadepõhisele kaubandusele;

52.  tuletab meelde, kui oluline on ühist kaubanduspoliitikat puudutava õigusloomeprotsessi jaoks usaldada ELi statistikat, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 338 lõikega 2, ning mõjuhinnanguid ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid, mis vastavad erapooletuse ja usaldusväärsuse kõrgeimatele standarditele kui põhimõttele, millest tuleks komisjoni parema õigusloome poliitika raames juhinduda kõigi vastavate läbivaatamiste puhul; on arvamusel, et mõjuhinnangud sektorite kaupa annaksid ELi kaubanduslepingutele suurema usaldusväärsuse ja legitiimsuse;

53.  kordab komisjonile oma üleskutseid, mille ta esitas oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis(7), nimelt koostada läbipaistvust, usaldusväärsust ja aruandekohuslust käsitlev Euroopa käitumisjuhend, mille eesmärk on suunata ELi esindajate tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides/organites; nõuab ülemaailmsete asutuste poliitika suuremat sidusust ja nende tegevuse suuremat kooskõlastamist demokraatlikku legitiimsust, läbipaistvust, aruandekohuslust ja usaldusväärsust käsitlevate terviklike standardite kehtestamise kaudu; on arvamusel, et EL peaks oma esindatust mitmepoolsetes organisatsioonides/organites ühtlustama ja kodifitseerima, et suurendada läbipaistvust, usaldusväärsust ja aruandekohuslust, mis on seotud liidu osalemisega neis organites, suurendada tema mõjujõudu ja edendada liidu poolt demokraatliku protsessi kaudu vastu võetud õigusakte; nõuab, et võetaks vastu institutsioonidevaheline kokkulepe, et muuta ametlikuks ELi esindajate ja Euroopa Parlamendi vahelised dialoogid, mis korraldatakse koos Euroopa Parlamendiga, et töötada välja suunised, mis käsitlevad ELi seisukohtade heakskiitmist ja sidusust enne tähtsaid rahvusvahelisi läbirääkimisi;

Läbipaistvus ning vastutus avaliku sektori kulutuste valdkonnas

54.  on veendunud, et kõik andmed eelarve ja kulutuste kohta ELis peaksid olema läbipaistvad ja nendega peaks kaasnema aruandekohustus avaldamise kaudu, sealhulgas liikmesriikide tasandil koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kohta;

Läbipaistvus ja vastutus euroala majandusjuhtimises

55.  on seisukohal, et eurorühmas, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu nn mitteametlikel kohtumistel ja euroala tippkohtumistel tehtavad otsused tuleb vajaduse korral institutsionaliseerida ja need peavad olema läbipaistvad ja vastutustundlikud, mis tuleb tagada nende kohtumiste päevakordade ja protokollide avaldamise kaudu, saavutades tasakaalu soovitud läbipaistvuse ning liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitika vajaliku kaitsmise vahel;

ELi eelarvega seotud läbipaistvus ja aruandekohustus

56.  märgib, et 2014. aastal viidi lõpule 40 ELi institutsioonide töötajate ja liikmete uurimisega seotud juhtumit; rõhutab, et see arv on väike ja näitab, et pettus ja korruptsioon ei ole ELi institutsioonides laialt levinud(8);

57.  rõhutab, et 2014. aastal Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) teatatud võimalikest pettusejuhtumitest on kõige rohkem juhtumeid seotud Euroopa struktuurifondidega (549 juhtumit 1417st); rõhutab, et OLAF tegi soovituse nõuda 2014. aastal struktuurifondidesse sisse 476,5 miljonit eurot; märgib, et OLAFi soovituste kohaselt nõudsid asjaomased asutused 2014. aastal sisse 22,7 miljonit eurot; kutsub liikmesriike üles seadma esikohale ELi vahendite nõuetekohase eraldamise ja suurendama jõupingutusi nende sissenõudmiseks, kui need ei ole nõuetekohaselt eraldatud(9);

58.  palub komisjonil esitada läbivaadatud esimene majanduse juhtimise pakett ja teine majanduse juhtimise pakett, et anda Euroopa Parlamendile suuremad kontrollivolitused Euroopa poolaasta oluliste dokumentide vastuvõtmise üle ja eelkõige mõjusad vahendid, millega tagada, et austatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

59.  palub eurorühmal kaasata Euroopa Parlament Euroopa stabiilsusmehhanismi finantsabi saajatega kokkulepitud lepingutingimuste rakendamise järelevalvesse;

Rikkumisest teatajate kaitse ja korruptsioonivastane võitlus

60.  kiidab heaks Euroopa Ombudsmani uurimise selle kohta, kas ELi institutsioonid täidavad oma lubadust kehtestada rikkumisest teatamise sise‑eeskirjad; peab kahetsusväärseks ombudsmani järeldust, et mõned ELi institutsioonid ei ole veel nõuetekohaselt rakendanud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid eeskirju; juhib tähelepanu asjaolule, et seni on üksnes Euroopa Parlament, komisjon, Euroopa Ombudsmani büroo ja kontrollikoda asjaomased eeskirjad vastu võtnud; nõuab, et parlament viiks läbi uuringu mehhanismi kohta, mis kaitseks registreeritud assistente juhul, kui nendest saavad rikkumisest teatajad;

61.  on seisukohal, et rikkumisest teatajate tõhus kaitse on oluline korruptsiooni vastu võitlemise vahend, ja kordab seetõttu oma 25. novembri 2015. aasta üleskutset(10) komisjonile teha hiljemalt 2016. aasta juuniks ettepanek ELi õigusraamistiku loomiseks rikkumisest teatajate jt selliste isikute tõhusaks kaitsmiseks(11), võttes arvesse hinnangut siseriiklikele eeskirjadele, et tagada rikkumisest teatajate kaitseks miinimumeeskirjad;

62.  kutsub komisjoni üles avalike hangete puhul rangelt rakendama meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldama igal juhtumil asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldama menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumi, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised institutsioonide usaldatavuse kaitse huvides;

63.  on seisukohal, et rikkumisest teatajaid on isegi ELi institutsioonides rohkem kordi süüdistatud kui toetatud; palub komisjonil esitada ettepanek ombudsmani bürood käsitleva määruse muutmiseks, lisamaks ombudsmani pädevusse, et ombudsmani büroo on väärkohtlemise ohvriks langenud rikkumisest teatajate jaoks esmane koht, kuhu pöörduda; palub komisjonil teha ettepanek ombudsmani büroo eelarve asjakohaseks suurendamiseks, et seda nõudlikku ülesannet oleks võimalik täita;

64.  nõuab, et EL taotleks nii ruttu kui võimalik Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) liikmeks astumist ja et Euroopa Parlamenti hoitaks selle taotlusega seotud edusammudega kursis; palub komisjonil lisada aruandesse ülevaate liikmesriikide suurimatest korruptsiooniprobleemidest, poliitilised soovitused nende lahendamiseks ning komisjoni võetavad järelmeetmed, võttes konkreetselt arvesse korruptiivse tegevuse kahjulikku mõju siseturu toimimisele;

65.  on seisukohal, et ELis lõpliku kohtuotsusega korruptsioonis süüdi mõistetud isikuil või äriühinguil, mida juhivad või omavad korruptsioonis või oma äriühingu kasuks avaliku sektori vahendite omastamises lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud isikud, peaks vähemalt kolm aastat olema keelatud sõlmida Euroopa Liiduga hankelepinguid ja saada ELi vahenditest toetust; palub komisjonil oma välistamissüsteemi läbi vaadata; rõhutab, et nimekiri äriühingutest, kelle hangetes osalemise komisjon on välistanud, tuleks vaikimisi avalikustada, et paremini kaitsta ELi finantshuve ja võimaldada laiema üldsuse järelevalvet;

66.  märgib, et pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni tunnustatud liikmeks saamist 12. novembril 2008 ei ole Euroopa Liit konventsioonis sätestatud läbivaatamismehhanismis osalenud, samuti ei ole ta teinud enesehindamist selle kohta, kuidas ta rakendab oma konventsioonist tulenevaid kohustusi; kutsub Euroopa Liitu üles täitma oma ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist tulenevaid kohustusi ja viima lõpule enesehindamise selles osas, kuidas ta rakendab oma konventsioonist tulenevaid kohustusi ja osaleb vastastikuse hindamise mehhanismis; palub komisjonil avaldada oma järgmise ELi korruptsioonivastase võitluse aruande niipea kui võimalik ja lisada oma ELi korruptsioonivastase võitluse aruannetesse ELi institutsioone käsitlev peatükk; nõuab, et komisjon jätkaks poliitililiste meetmete rakendamise keskkonna analüüsimist nii ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide tasandil, et välja selgitada iseloomulikud kriitilised tegurid, haavatavad valdkonnad ja korruptsiooni soodustavad riskitegurid;

67.  tuletab meelde oma 16. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu liidu direktiiv, milles käsitletakse finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil(12), ning nõuab sellega seotud kiiret otsustamist;

ELi õigusaktide usaldusväärsus

68.  palub komisjonil uurida süsteemseid kaitsemeetmeid huvide konfliktide vältimiseks tööstustoodete reguleerimise ja poliitika jõustamise valdkonnas; palub komisjonil lahendada reguleeritud toodete avaliku riskihindamisega seotud struktuurne huvide konflikt, sest praegu põhineb nende toodete hindamine valdavalt või täielikult taotlejate või nende palgatud kolmandate osaliste uuringutel, samas kui sõltumatud uurimistulemused jäetakse pahatihti tähelepanuta või lükatakse tagasi; rõhutab, et tootjad peaksid ikkagi uuringuid esitama, kusjuures õigluse tagamiseks tuleks kulud suurettevõtete ja VKEde vahel jagada suhtelise turuosa põhjal, kuid kõik hindajad peaksid olema kohustatud oma hinnangutes täielikult arvestama sõltumatuid, vastastikuse eksperdihinnangu saanud teadustulemusi; palub komisjonil eelkõige läbi vaadata oma 2002. aasta teatis huvitatud osalistega peetavate konsultatsioonide üldpõhimõtete ja miinimumnõuete kohta; teeb ettepaneku, et ebasoodsate teadustulemuste valikulisest varjamisest tulenevate probleemide lahendamiseks tuleks tulemuste õigusloome- ja poliitikaprotsessis arvessevõtmise tingimuseks seada teadusuuringute ja teaduslike katsete eelnev registreerimine, kusjuures täpsustatakse nende ulatus ja kavandatav lõpetamistähtaeg; rõhutab, et usaldusväärsete ja sõltumatute teaduslike nõuannete saamiseks poliitika kujundamiseks on oluline kindlustada piisavad vahendid sisemise ekspertnõustamise arendamiseks ELi spetsialiseeritud asutustes, kaasa arvatud avaldamiskõlblike teadusuuringute ja katsetuste korraldamine, suurendades sel viisil huvi avaliku teenistuse vastu õigusloomenõustaja rollis, mis ei katkestaks teadlaste akadeemilist karjääri;

Komisjoni ja selle ametite aruandekohustuse suurendamine parlamendi ees

69.  palub komisjonil koostada määruse, milles käsitletakse kõiki ELi asutusi ja mille kohaselt antakse parlamendile kaasotsustamisõigus asjaomaste asutuste direktorite ametisse nimetamisel või ametist tagandamisel ning vahetu õigus neid küsitleda ja ära kuulata;

70.  rõhutab, et ELi ametites vajatakse sõltumatuid eksperte ning et tuleb pöörata suuremat tähelepanu huvide konfliktide kõrvaldamisele ametite teaduslikes töörühmades; märgib, et praegu ei tasustata paljude ametite eksperte, sealhulgas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) eksperte; nõuab, et näiteks mittetulundusorganisatsioone esindavatele reguleerivate ametite ekspertidele või teadlastele makstaks piisavat hüvitist; rõhutab, kui olulised on piisavad vahendid ametisisese asjatundlikkuse arendamiseks ELi spetsialiseeritud ametites;

71.  palub EFSA‑l, Euroopa Ravimiametil (EMA) ja Euroopa Kemikaaliametil (ECHA) vaadata kiiresti läbi oma sõltumatuse poliitika nii, et oleks rangelt tagatud nende sõltumatus majandussektoritest, mida nad reguleerivad, ja vältida huvide konflikti töötajate ja ekspertide vahel;

72.  toetab riikide parlamentide tava kutsuda enda juurde volinikke, et neid küsitleda;

73.  tuletab meelde, et õigus moodustada uurimiskomisjone on omane parlamentaarsetele süsteemidele kogu maailmas ning et Lissaboni lepinguga nähakse ette seadusandlik erimenetlus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmandas lõigus sätestatud uurimisõigust käsitleva määruse vastuvõtmiseks; rõhutab, et vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppima kokku uue määruse vastuvõtmises;

74.  nõuab nõukogu ja komisjoni kiiret otsust Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta(13);

o
o   o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0376.
(2) ELT C 271 E, 12.11.2009, lk 48.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0203.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0484.
(5) Euroopa Liidu Kohtu 21. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjades Rootsi Kuningriik vs Association de la presse internationale ASBL (API), Euroopa Komisjon (C‑514/07), Association de la presse internationale ASBL (API) vs Euroopa Komisjon (C‑528/07) ning Euroopa Komisjon vs Association de la presse internationale ASBL (API) (C‑532/07), liidetud kohtuasjad C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P, ECLI:EU:C:2010:541.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0202.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.
(8) OLAFi 2014. aasta aruanne, Euroopa Pettustevastase Ameti viieteistkümnes aruanne, 1. jaanuar – 31. detsember 2014.
(9) Samas.
(10) Vt 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408).
(11) Samas, punkt 144.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0427.
(13) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 41.

Õigusalane teave