Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2002(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0276/2017

Esitatud tekstid :

A8-0276/2017

Arutelud :

PV 14/09/2017 - 3
CRE 14/09/2017 - 3

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0360

Vastuvõetud tekstid
PDF 270kWORD 78k
Neljapäev, 14. september 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa uus oskuste tegevuskava
P8_TA(2017)0360A8-0276/2017

Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (2017/2002(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 14 ja 15,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020“)(1),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“(3),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule(4),

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks,

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2011. aasta järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada,

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks(9),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta(10),

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsi(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(12),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(13),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ digitaaloskustega seotud osa (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ (COM(2012)0669),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis(14),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni oskuste arendamise poliitika kohta noorte töötuse vastu võitlemiseks(15),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(16),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(17),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(18),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020(19),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2017. aasta järelduste eelnõud „Naiste ja meeste oskuste parandamine ELi tööturul“(20),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(21),

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta märtsis avaldatud sotsiaalse Euroopa suuniseid „Sotsiaalne majandus ja sotsiaalsed ettevõtted“(22),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tagamise suuniseid,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(23),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2017. aasta arvamust SOC/546,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööhõive ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0276/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud õigus saada kutse- ja elukestvat õpet;

B.  arvestades, et oskustel on strateegiline tähtsus tööalase konkurentsivõime, majanduskasvu, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse puhul, ning arvestades, et töökohad muutuvad kõigis sektorites ja kõigil kutsealadel järjest keerulisemaks ning kasvab suhteline nõudlus isegi madala kvalifikatsiooniga töökohtade puhul;

C.  arvestades, et heaolu ja meie sotsiaalsete saavutuste kaitse rajanevad üksnes meie ühiskonna oskustel ja teadmistel;

D.  arvestades, et madala kvalifikatsiooniga elanikkond seisab silmitsi suurema töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohuga;

E.  arvestades, et riikides, kus väheste põhioskustega ja digitaaloskustega täiskasvanute osakaal on kõige suurem, on väiksem tööjõu tootlikkus ning halvemad majanduskasvu ja konkurentsivõime väljavaated;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament jagab ja toetab komisjoni jõupingutusi investeerida inimkapitali kui ELi konkurentsivõime peamisse vahendisse, ning arvestades, et kvaliteetse hariduse eelduseks on õpetajate kvaliteet;

G.  arvestades, et paljud madalat kvalifikatsiooni eeldavad töökohad nõuavad nüüd paremat kirjaoskust, arvutusoskust ja muid põhioskusi ning isegi madalat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade puhul teenuste sektoris on üha enam vaja täita keerukamaid mitterutiinseid ülesandeid(24);

H.  arvestades, et vastavalt hiljutisele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisele täiskasvanute oskuste uuringule (PIAAC) uuringule puuduvad ligikaudu 70 miljonil täiskasvanud eurooplasel sellised põhioskused nagu lugemis-, kirja- ja arvutusoskus, mis takistab nendel inimestel leida inimväärne töö ja saavutada inimväärne elatustase;

I.  arvestades, et 2025. aastaks on ELis 49 % kõigi vabade töökohtade (sealhulgas nii uued kui ka vabanevad töökohad) jaoks vaja kõrget kvalifikatsiooni, 40 % töökohtade puhul keskmise tasemega kvalifikatsiooni ning üksnes 11 % töökohtade puhul madala tasemega kvalifikatsiooni või kvalifikatsioonita isikut(25);

J.  arvestades, et elukestvale õppele juurdepääsu avardamine võib luua uusi aktiivse kaasamise ja suurema sotsiaalse osalemise võimalusi, eelkõige väheste oskustega isikutele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele ja rändajatele;

K.  arvestades, et paljud liikmesriigid peavad leidma viise, kuidas kaitsta või edendada pikaajalisi investeeringuid haridusse, teadusuuringutesse, innovatsiooni, energeetikasse ja kliimameetmetesse, ning investeerima haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisse, sealhulgas elukestvasse õppesse;

L.  arvestades, et EL on platvorm, millel on parimad võimalused liikmesriikide vahel parimate tavade jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks;

M.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklite 165 ja 166 kohaselt vastutavad liikmesriigid üldise hariduse, sealhulgas kõrghariduse ja kutseõppe valdkonna eest;

N.  arvestades, et haridusalane koostöö ELi tasandil on vabatahtlik ning haridusvaldkond erineb siin oluliselt tööhõivevaldkonnast, millel on palju kindlam ühenduse alus;

O.  arvestades, et oskused ja pädevused käivad käsikäes ning seetõttu tuleks nendevahelist seost uues oskuste tegevuskavas veelgi tugevdada;

P.  arvestades, et tulevikku suunatud sektorite arendamine määrab, millist liiki oskusi on vaja;

Q.  arvestades, et Euroopa oskuste ja töökohtade uuringust selgus, et ligikaudu 45 % ELi täiskasvanud töötajatest usuvad, et nende oskuseid saab paremini välja arendada või töökohal ära kasutada;

R.  arvestades, et ILO andmetel on 25–45 % Euroopa töötajatest oma töö jaoks liiga madala või liiga kõrge kvalifikatsiooniga; arvestades, et selle põhjuseks on suuresti liikmesriikide majanduse struktuuri kiire muutumine;

S.  arvestades, et oskuste nõudlusele mittevastavus on murettekitav nähtus, mis mõjutab üksikisikuid ja ettevõtjaid, tekitades oskustöötajate nappuse, ning see on üks töötuse põhjustest(26); arvestades, et ELi täiskasvanud töötajatest 26 %-l puuduvad oma tööks vajalikud oskused;

T.  arvestades, et üle 30 % kõrge kvalifikatsiooniga noortest töötab töökohtadel, mis ei vasta nende oskustele ja püüdlustele, samal ajal kui 40 % Euroopa tööandjatest märgib, et neil ei õnnestu leida inimesi, kellel oleks kasvamiseks ja uuendamiseks vajalikud oskused;

U.  arvestades, et praegu on peaaegu 23 %-l elanikkonnast vanuses 20–64 aastat madal haridustase (koolieelne haridus, põhiharidus või teise taseme hariduse alumine aste); arvestades, et madala kvalifikatsiooniga isikute töövõimalused on väiksemad ja neil on ka suurem oht sattuda ebakindlale töökohale ning võrreldes kõrge kvalifikatsiooniga inimestega on neil kaks korda suurem tõenäosus olla pikaajaliselt töötu(27);

V.  arvestades, et madala kvalifikatsiooniga isikutel ei ole mitte ainult väiksemad töö leidmise võimalused, vaid nad on ka haavatavamad pikaajalise töötuse suhtes ning neil on suuremaid raskusi teenustele juurdepääsu saamise ja täieliku osalemisega ühiskonnas;

W.  arvestades, et inimestel on sageli oskusi, mida ei ole kindlaks tehtud, ei kasutata või ei tasustata asjakohaselt; arvestades, et oskused, mis on omandatud väljaspool formaalset keskkonda töökogemuse, vabatahtliku või ühiskondliku tegevuse või muude asjaomaste kogemuste kaudu, ei kajastu ilmtingimata kvalifikatsioonis või dokumentides ja seetõttu neid alahinnatakse;

X.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus aitab kaasa sotsiaalsele heaolule, innovatsioonile ja tööhõivele ning edendab ELi majanduse arengut, selles töötab ELis üle 12 miljoni inimese, mis on 7,5 % kogu majanduses hõivatud töötajatest, ning selle panus moodustab ELi kogulisandväärtusest 5,3 % ja luksuskaupade sektori panus veel 4 % ELi nominaalsest sisemajanduse koguproduktist(28);

Y.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi üks aluspõhimõtteid, mis on sätestatud aluslepingutes, ning see on kuulub liidu eesmärkide ja kohustuste hulka; arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimine kõikidesse liidu tegevustesse, näiteks haridusele ja koolitusele juurdepääsu, on liidu eriline ülesanne;

Z.  arvestades, et ELi tasandil peetakse noorte töötuse kontekstis NEET-noori (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) üheks kõige haavatavamaks rühmaks; arvestades, et naistel on meestest 1,4(29) korda suurem tõenäosus sattuda NEET-noorte hulka, mis rõhutab veelgi enam soolise diskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse probleeme varases eas;

AA.  arvestades, et sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ning kognitiivsed oskused on olulised isikliku heaolu ja õnne jaoks;

AB.  arvestades, et igal inimesel peab igas eluetapis olema õigus pääseda juurde kvaliteetsele formaalsele, informaalsele ja mitteformaalsele haridusele ning õppimis- ja koolitusvõimalustele, et nad saaksid omandada valdkonnaüleseid oskusi nagu arvutusoskus, digikirjaoskus ja meediapädevus, kriitiline mõtlemine, sotsiaalsed oskused, võõrkeeloskus ja asjakohased eluks vajalikud oskused; arvestades, et sellega seoses tuleb töötajatele võimaldada vaba aega isiklikuks arenguks ja koolituseks elukestva õppe raames;

AC.  arvestades, et on oluline, et oskuste eesmärk ei oleks mitte ainult suurendada tööalast konkurentsivõimet, vaid ka toetada kodanikuaktiivsuse võimet ning demokraatlike väärtuste ja sallivuse austamist, mis on eelkõige vahend radikaliseerumise ja igasuguse sallimatuse ärahoidmiseks;

AD.  arvestades, et kiiresti muutuvas, rohkem üleilmastunud ja digitaalses maailmas on kõige olulisemad valdkonnaülesed oskused, nagu sotsiaalsed, kultuuridevahelised ja digitaaloskused, probleemide lahendamine, ettevõtlus ja loovmõtlemine;

AE.  arvestades, et digitaalne üleminek on veel käimas ning ühiskondlikud ja tööturu vajadused muutuvad pidevalt;

AF.  arvestades, et digitaalne mõjuvõim ja enesekindlus on tugevate ühiskondade loomise ning ELi sees ühtsusele ja integratsioonile kaasa aitamise oluliseks eeltingimuseks;

AG.  arvestades, et tänapäeval seisavad meie haridus- ja koolitussüsteemid silmitsi märkimisväärse digitaalse üleminekuga, mis mõjutab õpetamise ja õppimise protsesse; arvestades, et tõhusate digitaaloskuste tagamine on oluline selleks, et töötajad oleksid valmis praegusteks ja tulevasteks tehnoloogilisteks muutusteks;

AH.  arvestades, et kuigi viimasel ajal on ELis suurenenud digitaalvaldkonna koolitusel osalenud inimeste arv, on vaja veel palju teha, et viia Euroopa majandus kooskõlla uue digitaalajastuga ning kaotada tööotsijate ja vabade töökohtade arvu vaheline lõhe;

AI.  arvestades, et haridussüsteemides on vaja uusi digitaalseid muutusi arvesse võtta, et jätkuvalt aidata inimestel saada kriitiliseks, enesekindlaks ja sõltumatuks; arvestades siiski, et seda tuleb teha sümbioosis juba õpetatavate ainetega;

AJ.  arvestades, et tulevikukindel oskuste tegevuskava tuleks kaasata tööalase kirjaoskuse laiemasse kajastamisse Euroopa ühiskondade järjest suurema digiteerimise ja robotiseerimise taustal;

AK.  arvestades, et valdkonnaüleseid pädevusi, näiteks kodaniku- ja sotsiaalpädevusi ning kodanikuharidust tuleks rõhutada koos keele-, digitaal- ja ettevõtlusoskustega;

AL.  arvestades, et ettevõtlusoskusi tuleb käsitada laiemas kontekstis, mõistes nende all algatusmeelt seoses osalemisega sotsiaalses tegevuses ja ettevõtlikku meelt, ning arvestades, et seetõttu tuleks neid uues oskuste tegevuskavas rohkem rõhutada eluks vajalike oskustena, millest on inimestel kasu nii nende isiklikus kui ka tööelus ning mis toovad samal ajal kasu ka kogukonnale;

AM.  arvestades, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning noortele töökohtade tagamiseks tuleb ELis edendada asjatundlikkust teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas;

AN.  arvestades, et nõudlus STEM-valdkonna töötajate ja sellega seotud töötajate järele suureneb alates praegusest kuni 2025. aastani tõenäoliselt umbes 8 %, mis on tunduvalt suurem kui prognoositud keskmine 3 % suurenemine kõigi kutsealade puhul; arvestades, et tööhõive STEM-valdkonnaga seotud sektorites suureneb tõenäoliselt samuti – alates praegusest kuni 2025. aastani umbes 6,5 %(30) ;

AO.  arvestades, et kutsehariduse ja -õppe halva kuvandi ja tuhmuva atraktiivsuse tõttu ning kutsehariduse ja -õppe kehva kvaliteedi tõttu mõnes liimesriigis ei vali õppijad karjääri paljutõotavates valdkondades ja sektorites, kus on tööjõupuudus;

AP.  arvestades, et käsitledes oskuste teemat, eriti oskuste nõudlusele mittevastavust ja töövõimalusi, tuleb arvesse võtta konkreetseid probleeme, millega seisavad vastamisi maapiirkonnad;

AQ.  arvestades, et roheline sektor oli Euroopas majanduslanguse ajal üks peamisi töökohtade loojaid ja seda tuleks uue oskuste tegevuskava kaudu edasi edendada;

AR.  arvestades, et Euroopa vananeva rahvastiku tõttu suureneb nõudlus tervishoiutöötajate, sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste järele;

AS.  arvestades, et perekondadel on esmatähtis roll laste põhioskuste omandamise soodustamisel;

Eluks ja tööks vajalike oskuste arendamine

1.  tervitab komisjoni 2016. aasta juunis vastu võetud teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“;

2.  tunnistab, et haridus- ja koolitusvaldkond on liikmesriikide pädevuses ning EL saab liikmesriikide meetmeid vaid toetada, koordineerida ja täiendada;

3.  on seisukohal, et EL vajab haridussektori eesmärkides ja toimimises paradigma muutust; nõustub sellega, et pööratakse tähelepanu Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele kooskõlas kiiresti muutuva majandusliku, tehnoloogilise ja ühiskondliku keskkonnaga, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele kõikides etappides;

4.  märgib, et kuigi vajadused oskuste järele on dünaamilised, keskendutakse oskuste paketis peamiselt tööturu kohestele vajadustele; rõhutab sellega seoses, et oluline on teha tihedat koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop), et ette aimata vajadusi oskuste järele ning töötada välja üleeuroopaline oskuste vajaduste prognoosimise vahend ja elukestev õpe, et kohaneda uute oludega tööturul ning parandada isikute kohanemisvõimet, kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust;

5.  kutsub liikmesriike üles keskenduma oma haridus- ja koolitusprogrammides ning õppekavades mitte ainult tööalase konkurentsivõime oskustele, kirja- ja arvutusoskusele, digikirjaoskusele ja meediapädevusele, vaid ka sellistele oskustele, mis on ühiskonnale üldisemalt kasulikud, nagu valdkonnaülesed või pehmed oskused (juhtimisoskus, sotsiaalsed ja kultuuridevahelised oskused, haldamine, ettevõtlus- ja finantsharidus, vabatahtlik tegevus, võõrkeelteoskus, läbirääkimine), ning seadma prioriteediks nende võimete arendamise ka kutseharidus- ja -õppe programmides koos Euroopa käsitöönduse edendamisega;

6.  nõuab, et igaühel oleks õigus pääseda igas eluetapis tõeliselt juurde oskustele, et ta saaks omandada põhioskusi 21. sajandi jaoks;

7.  tunnistab, kui väärtuslikud on hariduse rahvusvahelistumine ning liikuvusprogrammides osalevate õppijate ja töötajate arvu suurenemine; rõhutab sellega seoses programmi „Erasmus +“ tähtsust;

8.  märgib lisaks, et paljude uuringute kohaselt annab liikuvus inimestele kutsealased erioskused ning ka valdkonnaülesed ja ülekantavad oskused, nagu kriitiline mõtlemine ja ettevõtlusvaim, ning annab neile paremad karjäärivõimalused; tunnistab, et praegu ELi eelarvest õpiliikuvusele eraldatud vahendid ei pruugi olla piisavad selleks, et saavutada 2020. aastaks seatud 6 % õpiliikuvuse eesmärk;

9.  julgustab liikmesriike edasi arendama sektoritevahelise liikuvuse võimalusi koolides üldiselt; rõhutab, et kutsehariduse ja -õppe õpiliikuvus vajab suuremat toetust ja edendamist ning et erilist tähelepanu tuleks liikuvuse kontekstis pöörata piiriülestele piirkondadele;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et haridus ja koolitus peaksid aitama kaasa noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt tegutsevad ja vastutustundlikud kodanikud, kes on valmis elama ja töötama tehnoloogiliselt arenenud ja üleilmastunud majandusega riikides, ning peaksid andma neile elukestvaks õppeks olulised pädevused, mis on kombinatsioon eneseteostamiseks ja -arenguks, kodanikuaktiivsuseks ja tööks vajalikest teadmistest, oskustest ja hoiakutest;

11.  rõhutab, et kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid on oskuste arendamise olulisteks eeldusteks;

12.  märgib, et hariduse andmine ja lapsehoiu tagamine on liikmesriikide kohustus, ning kutsub neid üles parandama alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ja kättesaadavust ning rajama piisava taristu, mis pakuks kvaliteetset ja kättesaadavat lapsehoidu iga sissetulekutasemega inimestele, ning kutsub üles kaaluma tasuta juurdepääsu andmist vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavatele peredele;

13.  rõhutab, et loovus ja innovatsioon on muutumas ELi majanduses liikumapanevaks jõuks ning neid tuleks siseriiklikes ja Euroopa poliitikastrateegiates süvalaiendada;

14.  väljendab heameelt uue oskuste tegevuskava eesmärgi üle muuta õppijate esimeseks valikuks kutseharidus ja -õpe, mis vastaks tööturu nõudlusele ja oleks seotud tulevaste tööalaste nõudmistega tänu tööandjate osalemisele kursuste kavandamisel ja läbiviimisel;

15.  innustab liikmesriike minema kaugemale „õigete kutseoskuste“ edendamisest ja keskenduma ka nendele hariduse aspektidele, mis on tööpõhisemad ja praktilisemad ning soodustavad ettevõtlikku meelt, uuendusmeelsust ja loovust, aitavad kriitiliselt mõelda, mõista jätkusuutlikkuse käsitust, väärtustades selliseid põhiõigusi ja -väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, sallivus ja austus, ning osaleda avatud mõtlemisega kodanikena täiel määral demokraatlikus protsessis ja ühiskondlikus elus;

16.  on siiski arvamusel, et hariduse ja oskuste arendamise suhtes on vaja võtta terviklik lähenemisviis, milles oleks protsessi keskmes õppija, ja tagada piisavad investeeringud elukestva õppe meetmetesse; arvab lisaks, et haridus ja koolitus peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile ning vaja on suuremaid jõupingutusi kõige haavatavamate rühmade kaasamiseks;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kodanikuühiskond, eksperdid ja perekonnad, kellel on kogemus kohapeal toimuvaga, kaasatakse aktiivsemalt eluks vajalike oskuste üle peetavasse arutellu;

18.  julgustab liikmesriike keskenduma ka sooliste stereotüüpide kaotamisele, sest viimasel ajal kõrgkooli lõpetanutest moodustavad naised 60 %; rõhutab, et nende tööhõive määr on ometi jätkuvalt madalam kui meestel ja nad on paljudes sektorites alaesindatud;

19.  innustab liikmesriike sobitama tööturul oskused paremini kokku töökohtadega ning eriti kehtestama kvaliteetse õpipoisiõppe, mis aitab inimestel olla oma haridusteel ja hiljem tööturul paindlikud;

20.  tunnistab duaalse haridussüsteemi(31) väärtust, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ühes liikmesriigis kasutatavat süsteemi ei saa pimesi kopeerida teises liikmesriigis; ergutab parimate tavade mudelite jagamist, millesse peaksid olema kaasatud ka sotsiaalpartnerid;

21.  tuletab sellega seoses meelde vajadust tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, et õppida parimatest tavadest, mis alandavad töötuse määra, näiteks õpipoisiõpe ja elukestev õpe;

22.  juhib tähelepanu Cedefopi rollile, kuna tema üks peamine ülesanne on tuua kokku eri liikmesriikide poliitilised juhid, sotsiaalpartnerid, teadlased ja praktikud, et vahetada mõtteid ja kogemusi, töötades selleks muu hulgas välja valdkonnapõhiseid platvorme;

23.  rõhutab, et kultuur, loovus ja kunst aitavad oluliselt kaasa isiklikule arengule, tööhõivele ja majanduskasvule kogu ELis, kuna need edendavad innovatsiooni, soodustavad ühtekuuluvust, tugevdavad kultuuridevahelisi suhteid, parandavad vastastikust mõistmist ja aitavad hoida alal Euroopa identiteeti, kultuuri ja väärtusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma toetust kultuuri- ja loomemajandusele, et uurida põhjalikult nende potentsiaali ja seda ära kasutada;

24.  rõhutab, et rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate praeguse sissevoolu tõttu ELi on vaja kehtestada kolmanda riigi kodanike suhtes järjepidevam lähenemisviis, mis hõlmab nende oskuste, pädevuste ja teadmiste hindamist, et muuta need nähtavaks, ning oskuste tunnustamise ja valideerimise mehhanismi loomist;

25.  tuletab meelde, et uued tulijad toovad kaasa uusi oskusi ja teadmisi, ning nõuab, et töötataks välja vahendid, millega pakkuda mitmekeelset teavet olemasolevate võimaluste kohta formaalõppe ja informaalse õppimise, kutseõppe, praktika ja vabatahtliku töö valdkonnas; peab oluliseks edendada kultuuridevahelist dialoogi, et lihtsustada rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate sisenemist tööturule ja integreerumist ühiskonda;

26.  kiidab heaks komisjoni ettepanekud kolmandate riikide kodanikele mõeldud kutsekirjelduse koostamise vahendi kohta ja loodab selles ettevõtmises kiireid edusamme; soovitab Euroopa uues oskuste tegevuskavas viia migrantide oskuste käsituse kooskõlla kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavaga; rõhutab, et migrantide oskuste täiendamiseks tuleks rakendada terviklikumat lähenemisviisi, mis hõlmaks sotsiaalse ettevõtluse, kodanikuhariduse ja informaalse õppe kasutamist, ning rõhuasetus ei tohiks langeda üksnes läbipaistvusele, võrreldavusele ning migrantide oskuste ja kvalifikatsiooni varajasele määramisele;

27.  on arvamusel, et tuleb tegutseda kooskõlastatult, et võidelda ajude äravoolu vastu, määratledes asjaomased meetmed olemasolevate oskuste ärakasutamiseks, et vältida inimkapitali kadu liikmesriikides;

28.  tuletab meelde, et investeeringud tänase hariduse võimesse määravad praeguste ja tulevaste töökohtade kvaliteedi, töötajate kvalifikatsiooni, sotsiaalse heaolu ja demokraatliku osalemise ühiskonnas;

29.  kutsub liikmesriike üles tegelema rahvastiku vananemisest tekkivate probleemidega, arendades tervishoiuga, heaoluga ja haiguste vastu võitlemisega seotud erioskusi;

Hariduse roll võitluses töötuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu

30.  on seisukohal, et ELi konkurentsivõime, majanduskasv ja sotsiaalne ühtekuuluvus sõltuvad suuresti haridus- ja koolitussüsteemidest, mis ennetavad inimeste mahajäämust;

31.  rõhutab, et haridus ja koolitus ei ole olulised tegurid mitte ainult tööalase konkurentsivõime tõstmisel, vaid ka isikliku arengu, sotsiaalse kaasamise ja ühtekuuluvuse ning kodanikuaktiivsuse edendamisel, ning arvab seetõttu, et võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja piisav investeerimine oskustesse ja pädevustesse on äärmiselt olulised töötuse kõrge määra alandamisel ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, eriti kõige haavatavamate ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade seas (NEET-noored, pikaajalised töötud, väheste oskustega isikud, pagulased ja puudega inimesed); tuletab meelde, et selles osas on tähtsaim tulevikus vajatavate oskuste tõeline prognoosimine;

32.  peab kahetsusväärseks, et investeeringud haridusse ei vasta endiselt vajadustele ja et hariduse eelarve järjestikused kärped mõjutavad enim neid õpilasi ja täiskasvanuid, kes on pärit ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest;

33.  väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et aastatel 2010–2014 vähenesid investeeringud haridusse ja koolitusse kogu ELis 2,5 %(32); rõhutab, et selleks, et haridus saaks täita oma eesmärki töötuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamisel, on piisavate vahenditega riiklikud haridussüsteemid väga olulised;

34.  rõhutab, et OECD(33) andmetel aitavad kõrgemalt haritud inimesed suurendada ühiskonna demokraatlikkust ja majanduse jätkusuutlikkust, sõltuvad vähem avaliku sektori abist ja on vähem haavatavad majanduslanguste suhtes; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et investeerimine kvaliteetsesse haridusse ja innovatsiooni ei ole otsustava tähtsusega mitte ainult töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, vaid ka selleks, et EL saaks konkureerida edukalt üleilmsetel turgudel; palub komisjonil ja liikmesriikidel taastada avaliku sektori investeeringud alus-, põhi- ja keskharidusse kõigi, eriti ebasoodsamatest oludest pärit laste jaoks vähemalt kriisieelsel tasemel;

35.  juhib tähelepanu asjaolule, et igal inimesel peab igas eluetapis olema õigus pääseda juurde õppimis- ja koolitusvõimalustele, et omandada valdkonnaüleseid oskusi, nagu arvutusoskus, digikirjaoskus, meediapädevus, kriitiline mõtlemine, sotsiaalsed oskused ja muud asjakohased eluks vajalikud oskused; on seisukohal, et uus oskuste tegevuskava on samm õiges suunas, soodustades ühiste kohustuste võtmist, et luua ühine arusaam elukestva õppe meetmete otsustavast tähtsusest;

36.  rõhutab väliste ühingute ja valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuna nad õpetavad lastele muid oskusi ja sotsiaalseid pädevusi, näiteks kunste ja käelist tegevust, aitavad neil integreeruda, oma keskkonda paremini mõista, õpetavad solidaarsust õppimises ja elus ning parandavad tervete klasside õppeoskusi;

37.  tuletab meelde, et puudega inimestel on erivajadused, mistõttu nad vajavad oskuste omandamisel asjakohast tuge; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta (kui nad rakendavad uut oskuste tegevuskava) haridus- ja koolitusmeetmete kavandamisel kaasav lähenemisviis, sealhulgas tugiõpetajate abil ning tehes oskusi, koolitusi ja rahastamisvõimalusi käsitleva teabe kättesaadavaks võimalikult paljudele inimrühmadele, võttes arvesse väga erinevaid puudeid; on seisukohal, et ettevõtlus on paljude puudega inimeste jaoks teostatav võimalus, et toetada nende osalemist tööturul; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, kui tähtis on parandada puudega inimeste digitaaloskusi ja kui oluline on juurdepääsetava tehnoloogia roll;

38.  märgib, et kuigi üha enam tunnustatakse potentsiaali, mis on kvaliteetsel alusharidusel ja lapsehoiul haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisel ning edasistele õpingutele kindla aluse rajamisel, puudub uues oskuste tegevuskavas tulevikukujutlus hariduse varasemate etappide jaoks; kutsub seepärast liikmesriike üles investeerima kvaliteetsesse alusharidusse ja lapsehoidu, et parandada selle kvaliteeti ja juurdepääsu sellele, ning samuti võtma meetmeid, mille eesmärk on vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist;

39.  palub liikmesriikidel toetada eelkõige alushariduse ja lapsehoiu 2014. aasta kvaliteediraamistikku(34) ning rõhutab, et kõigile noortele, kes on põhikoolist või keskkoolist välja langenud, peavad olema kättesaadavad asjakohased programmid, et anda neile teine võimalus; peab keskhariduse omandamist soovitavaks;

40.  juhib tähelepanu asjaolule, et haridus peaks lisaks tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuse tagamisele aitama kaasa ka noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt tegutsevad ja vastutustundlikud kodanikud;

41.  kutsub liikmesriike üles suunama investeeringuid kaasavasse haridusse, mis on vastavuses ühiskonna kitsaskohtadega, ja tagab võrdse juurdepääsu ja võrdsed võimalused kõigile, sealhulgas erineva sotsiaal‑majandusliku taustaga noortele ning haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

42.  kutsub liikmesriike üles laiendama teise võimaluse hariduse ja koolituse võimalusi, et riskirühmade esindajaid paremini tööturul integreerida;

43.  väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle võtta meetmeid oskuste arendamiseks, et vähendada erinevusi hariduses ja ebasoodsaid tegureid kogu inimese eluea vältel, võimaldades seeläbi Euroopa kodanikel tõhusalt võidelda töötusega ning tagada konkurentsivõime ja innovatsioon Euroopas, kuid juhib tähelepanu paljudele haldustõketele, mis aeglustavad kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme seoses töötajate liikuvuse, kvalifikatsioonide tunnustamise ja kutsealade õpetamisega;

44.  nõuab seepärast, et liikmesriigid tagaksid, et siseturu infosüsteem (IMI) toimib nõuetekohaselt, hõlbustab andmete vahetamist ja tõhustab halduskoostööd, tekitamata seejuures tarbetut halduskoormust, ning võtaksid kasutusele lihtsamad ja kiiremad menetlused teises liikmesriigis töötamist kavandavate kvalifitseeritud töötajate kutsekvalifikatsioonide ja erialase täiendamise nõuete tunnustamiseks ning väldiksid igasugust diskrimineerimist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelkõige hõlbustama haavatavate kodanike juurdepääsu oskuste arendamisele ja hindama, kas oleks vaja spetsiaalseid vahendeid, nagu kohalikud ELi infokeskused ja spetsiaalsed võtmepädevuste raamistiku näitajad, et võtta arvesse ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadusi;

Elukestva õppe võimaluste edendamine

46.  toonitab, kui oluline on elukestev õpe töötajate enesearenduse jaoks, sealhulgas pidevalt muutuvate töötingimustega kursis olemine(35), ning kõigi jaoks võimaluste loomine, et edendada Euroopas igas vanuses õppimise kultuuri; julgustab komisjoni ja liikmesriike edendama elukestvat õpet ja sellesse investeerima, eeskätt riikides, kus osalemise määr on madalam kui 15 % sihttase;

47.  juhib murega tähelepanu vastuvõetamatule olukorrale, kus 70 miljonil eurooplasel puuduvad põhioskused; tervitab seetõttu oskuste täiendamise meetmete algatuse loomist ning nõuab selle kiiret rakendamist ja järelevalvet; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel ergutada järjepidevat lähenemisviisi oskuste täiendamise, ümberõppe ja elukestva õppe suhtes, võttes parema juurdepääsu ja motiveerimise jaoks kasutusele mitmekesised kavad, mis on kohandatud iga liikmesriigi vajadustest lähtuvalt ning mõeldud nii töötutele kui ka töötavatele inimestele;

48.  on seisukohal, et oskuste täiendamise meetmete algatus peaks hõlmama õppimisvajaduste individuaalset hindamist, kvaliteetset õppevõimalust ning omandatud oskuste ja pädevuste süsteemset valideerimist, mis võimaldab neid tööturul kergesti tunnustada; rõhutab, et on vaja tagada laialdane juurdepääs lairibaühendusele, võimaldamaks digikirjaoskust; peab kahetsusväärseks seda, et Euroopa Parlamenti ei kaasatud algatuse kujundamisse;

49.  rõhutab, et valdkondlike ja erioskuste arendamine peab olema haridusteenuse osutajate, tööandjate ja ametiühingute ühine vastutus ning seepärast peaksid liikmesriigid tagama tiheda dialoogi sotsiaalpartneritega; rõhutab, et kõik asjaomased tööturul osalejad tuleks kaasata koolitusprotsessi, selle kujundamisse ja läbiviimisse, et anda inimestele vajalikud oskused kogu karjääri vältel ning et ettevõtted saaksid olla konkurentsivõimelised ning samal ajal edendada isiklikku arengut, kvaliteetseid töökohti, karjääriväljavaateid ja arengut;

50.  rõhutab vajadust töötada välja terviklik haridus- ja koolitussüsteem, et tagada õppijatele eri liiki oskused: põhioskused (kirjaoskus, arvutusoskus ja digitaaloskused), kõrgetasemelised üldoskused (näiteks probleemide lahendamise oskus ja õpioskus), ametialased, tehnilised ja kutse- või sektoripõhised oskused ning sotsiaal-emotsionaalsed oskused;

51.  toonitab, et väheste oskustega isikute konkreetsete vajaduste mõistmine ja neile kohandatud koolituse pakkumine on oluline samm tõhusamate koolitusprogrammide kujundamisel; tuletab meelde, et reageerimis- ja kohanemisvõime, mis tugineb kogutud kogemustele ning arvestab muutuvate asjaoludega, on tõhusa haridusprotsessi kriitilise tähtsusega elemendid;

52.  rõhutab, et teavitustegevus ja suunised inimestele, kes on ebasoodsas olukorras, sealhulgas puudega inimestele, pikaajalistele töötutele ja alaesindatud rühmadele, kes ei pruugi olla teadlikud oma oskuste taseme tõstmise kasust või uute oskuste omandamise või oskuste suurendamise võimalustest, on sellise algatuse edu jaoks väga olulised;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma suunatud meetmeid ülalpeetavate perekonnaliikmete eest hoolitsemise ajavahemiku järel tööle tagasi pöörduvate vanemate ümberõppe ja oskuste valideerimise valdkonnas;

54.  kutsub üles kõigi asjaomaste sidusrühmade tihedale kaasamisele ja dialoogile mitte ainult riiklikul ja Euroopa, vaid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et vastata tööturu tõelisele olukorrale ja vajadustele;

55.  tuletab meelde, et elukestev õpe tuleb hõlmata laiemasse kutsealase pädevuse konteksti;

Hariduse ja tööhõive seoste tugevdamine

56.  tuletab meelde, et oskuste nappuse ja mittevastavuse probleemi lahendamine tööturul ja sotsiaalse liikuvuse võimaluste edendamine, sealhulgas kutse- ja õpipoisiõppe puhul, on hädavajalik, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, sotsiaalset ühtekuuluvust, töökohtade loomist, innovatsiooni ja ettevõtlust, eelkõige VKEde ja käsitööettevõtete jaoks; ergutab seetõttu liikmesriike lähtuma kutseõppe edendamisel majanduse vajadustest;

57.  rõhutab, et tuleb püüda saavutada inimese kogu karjääri ja arengutee ulatuses paindlikum ja isikupärastatud(36) lähenemisviis karjääri kujundamisele ning elukestvale haridusele ja koolitusele, ning tunnistab rolli, mis saab selle saavutamisel olla peamiselt avaliku, aga ka erasektori osalejatel, tunnistades samas, et varasest etapist peale peab haridus- ja oskustepoliitika põhielement olema individuaalseid vajadusi ja eelistusi arvestav ning individuaalsete oskuste hindamisele ja laiendamisele keskenduv juhendamine ja nõustamine;

58.  palub liikmesriikidel koostada koos sotsiaalpartneritega ja kehtestada poliitika, kus nähakse ette õppe- ja koolituspuhkus, samuti töökohal õppimise võimalus; kutsub neid üles võimaldama õppimist töö ajal ja väljaspool tööd, sealhulgas tasustatud koolituspuhkust, mis on kättesaadav kõikidele töötajatele ja eelkõige ebasoodsas olukorras inimestele, pöörates erilist tähelepanu naistöötajatele;

59.  toonitab, et oskustepoliitikas tuleks alati arvestada käimasolevate tööturu muutustega ja lisaks ka tagada, et see poliitika oleks piisavalt universaalne, et arendada töötajate õppimisvõimet ja hõlbustada nende kohanemist tuleviku väljakutsetega;

60.  rõhutab, et vastutus oskuste arendamise eest peab jagunema haridusasutuste ja tööandjate vahel; rõhutab, et tööstussektor/tööandjad peaksid osalema inimestele vajalike oskuste pakkumisel ja vajaliku koolituse andmisel, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ning et sisendada inimestesse enesekindlust;

61.  kordab, et tööalase konkurentsivõime, innovatsiooni ja kodanikuaktiivsuse, sealhulgas ökokodakondsuse tõhustamiseks peavad põhioskused käima käsikäes muude võtmepädevuste ja hoiakutega: loovus, loodusteadlikkus, algatustunne, võõrkeelteoskus, kriitiline mõtlemine, sh e-kirjaoskuse ja meediakirjaoskuse abil, ja oskused, mis kajastavad kiiremini arenevaid sektoreid;

62.  rõhutab taastuvate energiaallikate suurt potentsiaali innovatsiooni ja tööhõive jaoks ning seoses ressursi- ja energiatõhususe suurendamise püüetega; palub komisjonil ja liikmesriikidel haridus- ja tööhõivevõimalusi silmas pidades võtta uue oskuste tegevuskava rakendamisel arvesse energia- ja keskkonnaküsimusi;

63.  rõhutab vajadust rakendada töökohal õppijatele, õpipoistele ja töötajatele kohandatud toetust, et tagada kõigi üksikisikute tööturule kaasamine;

64.  tunnistab, et tähtis on soodustada tööpõhist õpipoisi- ja praktikaõpet kui vahendit, mis veelgi hõlbustab inimeste integreerumist tööturuga, st luues sildu / põlvkondadevahelist oskuste edasiandmist;

65.  märgib, et õpipoisiõpet, praktikat ja erioskuste koolitust loetakse kõige tõhusamat liiki koolituseks, mis aitab vältida noorte tagasilangemist mittetöötava ja mitteõppiva noore seisundisse; märgib, et rõhutatud on, et kutse- ja akadeemilise hariduse ja koolituse duaalse süsteemi kasutamine vähendab mittetöötavate ning mitteõppivate noorte arvu, võimaldades enamate noorte jäämist haridusse/koolitusse ja aidates suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ning tõenäosust, et nad suunduvad sujuvamalt tööhõivesse/ alustavad karjääri; rõhutab, et makromajandusliku analüüsi andmetel annab parimaid tulemusi duaalse hariduse ja koolituse ning aktiivse tööturupoliitika kombineerimine;

66.  kutsub liikmesriike üles osutama VKEdele abi tööpõhise ettevõtetevahelise koolitamise ja oskuste arendamise jaoks;

67.  palub kehtestada riiklikus seadusandluses ja praktikas noorte jaoks konkreetsed meetmed, mis oleksid täiskasvanutele suunatud meetmetega võrdväärsed, et hõlbustada noorte üleminekut haridusest tööle, tagades kvaliteetse ja tasustatud praktika ja õpipoisiõppe, mis võimaldab noortele praktilist kohapeal toimuvat õpet, samuti piiriülesed vahetusprogrammid, nagu programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“, andes noortele võimaluse rakendada oma andeid ning omada piisavaid sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi ja juurdepääsu piisavale tööhõivele ja sotsiaalkaitsele; palub liikmesriikidel eriliselt toetada VKEsid, et ka nemad saaksid tööle võtta praktikante ja duaalses haridussüsteemis osalejaid;

68.  kutsub liikmesriike üles tagama kvaliteediraamistikku, mis ei luba praktika ja õpipoisiõppe kasutamist odava või tasuta tööjõu saamiseks; juhib tähelepanu sellele, et põhiliste töötervishoiu- ja ohutusstandardite ning -õiguste mõistmine on samuti oluline, et kujundada kvaliteetset tööhõivet ja vältida ekspluateerimist; kutsub seetõttu liikmesriike üles looma praktika ja õpipoisiõppe riiklikke õiguslikke kvaliteediraamistikke, tagades eelkõige tööhõivekaitse ja nõuetekohase sotsiaalkindlustuskatte;

69.  palub komisjonil esitada õpipoisiõppe kvaliteediraamistik ning kutsub liikmesriike üles seda kinnitama(37);

70.  arvab, et vajalike oskuste prognoosimiseks tuleb eelkõige koolihariduselt tööpõhisele õppele ja inimväärsele tööhõivele efektiivset üleminekut võimaldavate kutsekvalifikatsiooni programmide koostamisel, rakendamisel ja hindamisel kõigil tasanditel kindlalt kaasata kodanikuühiskond, eelkõige noorte- ja kogukondlikud organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, hariduse ja väljaõppe pakkujad ja spetsialiseeritud tugiteenistused;

71.  rõhutab vajadust tagada, et kvalifikatsioon oleks tööandjate jaoks mõttekas, kaasates selle kujundamisse tööturu osalisi;

Mitteformaalse ja informaalse õppimise määrav roll

72.  rõhutab, et on oluline valideerida mitteformaalne ja informaalne õppimine, et jõuda õppijateni ning anda neile mõjuvõimu; märgib, et see vajadus on eriti ilmne haavatavas või halvemas olukorras olevate inimeste puhul, näiteks madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud või pagulased, kes vajavad eelisjuurdepääsu valideerimise korrale;

73.  kahetseb, et tööandjad ja formaalhariduse pakkujad ei tunnusta piisavalt mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu omandatud oskuste, pädevuse ja teadmiste väärtust ja asjakohasust; rõhutab sellega seoses vajadust töötada selle nimel, et ületada kõigi asjaomaste sidusrühmade teadlikkusepuudus valideerimise valdkonnas;

74.  tunnistab, et täiendavaks takistuseks on valideerimisel järgitavate lähenemisviiside võrreldavuse ja sidususe puudumine ELi riikides, eriti kutsehariduse ja -õppe vallas; möönab lisaks, et tõelise juurdepääsu, tunnustuse ja finantstoe pakkumisel on jätkuvalt suuri raskusi, eriti halvemas olukorras rühmadele, nagu madala kvalifikatsiooniga isikud, kes vajavad eelisjuurdepääsu valideerimisele;

75.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles valideerimisvõimalusi paremini tutvustama; väljendab sellega seoses heameelt edusammude üle, mida on viimastel aastatel tehtud seoses nõukogu soovituse rakendamisega, mis käsitleb mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist 2018. aastaks; on siiski arvamusel, et on vaja edasisi jõupingutusi, et kehtestada asjakohased õigusraamistikud ja luua laiahaardelised valideerimisstrateegiad valideerimise võimaldamiseks;

76.  tuletab meelde, et mitmed toimivad Euroopa läbipaistvusvahendid, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), on välja töötatud üksteisest eraldi; rõhutab, et selleks, et võimaldada üksikisikul paremini oma edasijõudmist mõõta ja võimalusi hinnata ning eri kontekstides toimunud õppimise tulemustest kasu saada, tuleb neid paremini kooskõlastada ja toetada kvaliteedi tagamise süsteemidega ning need tuleb kaasata riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku, et suurendada eri sektorite ja osaliste, sh tööandjate vahelist usaldust;

77.  rõhutab, et on vaja tähelepanu ümber suunata mitteformaalsele haridusele, sest see võimaldab suurendada eriti haavatavamas ja halvemas olukorras inimeste, sealhulgas erivajadustega ja puudega, madala kvalifikatsiooniga ja formaalharidusele piiratud juurdepääsuvõimalustega inimeste mõjuvõimu; on veendunud, et mitteformaalse hariduse pakkujatel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on head võimalused jõuda formaalsest haridussüsteemist kõrvale jäänud ebasoodsas olukorras rühmadeni, ja neid tuleks selles rollis paremini toetada, tagamaks, et oskuste tegevuskavast saaksid abi need, kes seda kõige rohkem vajavad;

78.  tunnistab, kui oluline on vabatahtlik tegevus teadmiste, kogemuste ja oskuste omandamise vahendina tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ja kutsekvalifikatsiooni saamiseks;

79.  rõhutab, et mitteformaalsel õppimisel, sealhulgas vabatahtlikul tegevusel on oluline roll ülekantavate teadmiste, kultuuridevahelise pädevuse ja selliste eluks vajalike oskuste tõhusamal arendamisel nagu meeskonnatöö, loovus ja algatusvõime, tugevdades ühtlasi eneseaustust ja õpimotivatsiooni;

80.  lisaks rõhutab, kui olulised on informaalsed haridusprogrammid, kunsti- ja sporditegevus ning kultuuridevaheline dialoog, pidades silmas kodanike aktiivset kaasamist ühiskondlikesse ja demokraatlikesse protsessidesse ning nende vastuvõtlikkuse vähendamist radikalismipropaganda suhtes; rõhutab, et informaalne ja mitteformaalne õpe täidab peamist osa tööturult enim tõrjutud ja haavatavate inimeste kaasamisel; nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ja õigeaegselt nõukogu mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitlevat 20. detsembri 2012. aasta soovitust;

81.  rõhutab, kui tähtsad on valdkonnaülesed oskused, mis on omandatud spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppimise raames, ning toob esile seose spordialase töölesobivuse, hariduse ja koolituse vahel;

82.  toonitab, et informaalne ja mitteformaalne õpikeskkond pakuvad ka võimalusi selliste ühiste väärtuste aktiivseks edendamiseks, nagu vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine, samuti teadmiste omandamiseks kodakondsuse, jätkusuutlikkuse ja inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kohta;

83.  kutsub liikmesriike üles kasutusele võtma menetlusi informaalse ja mitteformaalse hariduse tunnustamiseks, lähtudes nende liikmesriikide parimatest tavadest, kes on sellised vahendid juba kasutusele võtnud, et tagada edu oskuste täiendamisel(38); juhib sellega seoses tähelepanu tööturust kõige kaugemal seisvatele rühmadele suunatud reageerimismeetmete olulisusele;

84.  toonitab, et informaalsel ja mitteformaalsel õpikeskkonnal, mida kasutatakse laialdaselt kogukonnahariduses ning töös tavapärases akadeemilises ja täiskasvanuhariduses alaesindatud rühmadega, on tõrjutud ja haavatavas olukorras inimeste kaasamisel määrav roll; kinnitab sellega seoses vajadust võtta arvesse naiste ja tüdrukute, puudega inimeste, LGBTI-inimeste, rändajate ja pagulaste ning etnilistest vähemustest inimeste perspektiivi ja vajadusi;

85.  rõhutab, kui oluline on karjäärialane nõustamine madala kvalifikatsiooniga inimeste toetamisel; juhib sellega seoses tähelepanu liikmesriikide avaliku ja erasektori tööhõiveteenuste suutlikkuse ja kvaliteedi olulisusele;

86.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma Europassi kava raames ühiste oskuste hindamise vahendite kasutuselevõtmist;

87.  kutsub liikmesriike üles oma valideerimissüsteeme edasi arendama ja suurendama inimeste teadlikkust kättesaadavatest valideerimisteenustest; julgustab liikmesriike looma juurdepääsetavamat, atraktiivsemat ja avatumat korda edasiõppeks, nt kutsehariduse ja -õppe jätkamise teel;

Digitaalvaldkonna ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) alased ja ettevõtlusoskused

88.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et tänapäeva ühiskonnas on põhiliste digitaaloskuste tagamine väga oluline eeltingimus isiklikuks ja tööalaseks eneseteostuseks, kuid on arvamusel, et vaja on edasisi jõupingutusi, et varustada inimesi spetsiifilisemate digitaaloskustega, et nad suudaksid kasutada digitaaltehnikat innovaatilisel ja looval viisil;

89.  rõhutab vajadust kindlaks teha uue tehnoloogia käsitlemiseks vajalikud oskused ja edendada nõutavate digioskuste arendamist, mida vajavad keskmise turukapitalisatsiooniga ja mikroettevõtjad ning VKEd; osutab eelkõige asjaolule, et oskuste arendamine leiab digiajastul aset kiirete muutuste kontekstis, mis võib tööturu tasakaalu häirida, mistõttu on vaja muutustega kaasas käivat elukestvat õpet;

90.  on veendunud, et STEM-valdkonna haridusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, et parandada digitaalset õppimist ja õpetamist; rõhutab tihedat seost loovuse ja innovatsiooni vahel, ja nõuab seetõttu kunsti- ja loovõppe liitmist STEM-õppe tegevuskavaga, samuti leiab, et tüdrukuid ja noori naisi tuleb varasest east alates julgustada STEM-erialasid õppima;

91.  rõhutab vajadust lõimida õppe- ja õpetamisprotsessi uus tehnoloogia, samuti hõlbustada hariduse omandamist praktilise tegevuse ja tegelike kogemuste kaudu, võttes arvesse eakohaseid IKT- ja meediaõppekavasid, milles peetakse silmas laste arengut ja heaolu ning mille abil lapsi varakult juhendatakse tehnoloogiat vastutustundlikult kasutama ja soodustatakse kriitilist mõtlemist, et varustada inimesed õigete oskuste, pädevuse ja teadmistega, ning tagada kõigi digioskuste arendamine, mida üksikisikud ja ettevõtted üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes vajavad; tuletab meelde vajadust julgustada tüdrukuid ja noori naisi IKT erialasid õppima;

92.  lisaks rõhutab vajadust koostööaltima, kooskõlastatuma ja suunatuma lähenemisviisi järele digitaaloskuste strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks;

93.  kutsub sel eesmärgil komisjoni üles suurendama Euroopa raamprogrammidest ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist pakutavat rahastamist, et edendada Euroopas kaasavaid, innovatiivseid ja kaalutlevaid ühiskondi, et kõik kodanikud, eelkõige ebakindla sotsiaalse ja majandusliku taustaga või eraldatud piirkondades elavad kodanikud ning puuetega inimesed, eakad ja töötud, osaleksid täiel määral ühiskonnas ja tööturul;

94.  tervitab komisjoni ettepanekut soovitada liikmesriikidel koostada põhjalikud riiklikud digioskuste strateegiad, pöörates erilist tähelepanu digitaalse lõhe vähendamisele ja pidades eelkõige silmas eakaid inimesi; märgib siiski, et nende strateegiate tulemuslikkuse kindlustamiseks tuleb tagada õpetajatele elukestva õppe võimalused ning kõigil haridustasanditel vastavalt kohandatud tugev pedagoogiline juhtimine ja innovatsioon, mis põhineb selgel arusaamal ea- ja arengukohasest meediapedagoogikast, samuti õpetajate algsel ja jätkuval koolitusel ja täeindõppel ning heade tavade vahetamisel;

95.  toonitab, et meediakirjaoskus võimaldab kodanikel omandada kriitiline arusaam meedia eri vormidest, suurendades ja rikastades nii digikirjaoskuse pakutavaid ressursse ja võimalusi;

96.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi meediakirjaoskuse parandamiseks koolide õppekavades ja kultuurhariduslikes institutsioonides ning töötama riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil välja algatusi, mis hõlmavad kõiki formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe ja koolituse tasandeid;

97.  kordab, et digioskused peavad hõlmama digitaalset ja meediakirjaoskust, samuti kriitilist ja loovat mõtlemist, et õppijatest ei saaks mitte lihtsalt tehnoloogia kasutajaid, vaid aktiivsed loojad, uuendajad ja vastutustundlikud kodanikud digitaliseeritud maailmas;

98.  palub liikmesriikidel teha igal haridustasemel kättesaadavaks IKT-koolituse ning digioskuste ja meediapädevuse arendamise võimalused; rõhutab sellega seoses, kui olulised on avatud õppematerjalid, mis tagavad kõigi inimeste juurdepääsu haridusele;

99.  rõhutab vajadust lisada hariduse kõikidesse tasanditesse ja läbi erisuguste teemade ettevõtlusõppe, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse elemendid, sest noorte ettevõtlusvaimu ergutamine juba varases etapis suurendab töölesobivust, toetab võitlust noorte töötuse vastu ja soodustab loovuse, kriitilise mõtlemise ning juhtimisoskuste kujunemist, millest on abi sotsiaalprojektide käivitamisel ja kohalike kogukondade elus; ühtlasi toonitab, kui tähtis on kogemustest õppimine ja „positiivse läbikukkumise“ kontseptsioon;

100.  leiab, et ettevõtlusharidus peaks hõlmama sotsiaalset mõõdet, sest see hoogustab majandust, leevendades samal ajal puudust, sotsiaalset tõrjutust ja muid ühiskondlikke probleeme, ning käsitlema teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ettevõtlusmudelid, näiteks kooperatiivid, et püüelda sotsiaalsema, kaasavama ja kestlikuma majanduse poole;

101.  tuletab meelde, et loomemajandus on üks ettevõtlikumaid ja kiiremini arenevaid sektoreid ning loomevaldkonna haridus aitab arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu loovmõtlemine, probleemide lahendamise oskus, meeskonnatöö ja leidlikkus; võtab teadmiseks, et kunsti- ja meediavaldkond on noortele iseäranis huvipakkuv;

102.  juhib tähelepanu sellele, et ettevõtlus eeldab selliste valdkonnaüleste oskuste arendamist nagu loovus, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja algatusvõime, mis aitavad kaasa noore isiklikule ja ametialasele arengule ning hõlbustavad tema üleminekut tööturule; on veendunud, et seetõttu on vaja hõlbustada ja edendada ettevõtjate osalemist haridusprotsessis;

103.  nõuab tungivalt akadeemilise kogukonna, muude haridus- ja koolitusasutuste või osalejate ja töömaailma vahelise aktiivse dialoogi loomist, andmevahetust ja koostööd, et välja töötada noortele vajalikke oskusi ja pädevusi andvad haridusprogrammid;

Kutsehariduse ja -õppe moderniseerimine ning keskendumine tööpõhise õppimise väärtusele

104.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles kujundama ja kehtestama poliitikat, millega tagatakse õppe- ja koolituspuhkus, samuti töö käigus toimuv kutseõpe ja elukestev õpe, sealhulgas ka teistes liikmesriikides; kutsub neid üles tegema tööl ja väljaspool tööd toimuva õppe, sealhulgas tasulise õppe võimalused kättesaadavaks kõigile töötajatele, eelkõige ebasoodsas olukorras olijatele, pöörates eriti tähelepanu naistöötajatele sektorites, kus naised on struktuurselt alaesindatud(39);

105.  kordab kutsehariduse ja -õppe kui asjakohast liiki hariduse tähtsust mitte ainult töölesobivuse ja kutsekvalifikatsiooni paremaks omandamiseks, vaid ka kõigile, sh sotsiaalselt haavatavas olukorras kodanikele ja ebasoodsas olukorras rühmadele võrdsete võimaluste loomiseks;

106.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavad investeeringud kutseharidusse ja -õppesse, et garanteerida, et see on tervikliku ja osalust soodustava haridushoiaku kohaselt õppijatele, tööandjatele ja ühiskonnale senisest asjakohasem, ja kohandada seda tööturu vajadustele, muutes selle osaluspõhise, lõimitud ja kooskõlastatud lähenemise abil haridussüsteemi lahutamatuks osaks, ja tagada seejuures kõrged kvalifikatsioonistandardid ning kvaliteet; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele kutsehariduse ja -õppe ning kõrgema hariduse pakkujate vahel, et tagada kutsehariduse ja -õppe lõpetajate edukas üleminek kõrgemasse haridusse;

107.  peab oluliseks akadeemilise hariduse ja kutseõppe üleminekuvõimaluste hõlbustamist;

108.  rõhutab vajadust tugevdada kutse- ja karjäärinõustamise tavasid nii haridussüsteemis kui ka täiskasvanute hariduses oskuste ja pädevuste suunas, mida vajatakse riikide perspektiivsetes harudes ning sektorites, millel on kõrge lisaväärtus ja investeerimispotentsiaal;

109.  kiidab heaks komisjoni algatused kutsehariduse ja -õppe edendamiseks; tunnistab, et kutsehariduses ja -õppes ei ole liikuvus veel oma potentsiaali saavutanud; on seisukohal, et kutsehariduse ja -õppe asutuste täiendav rahastamine aitaks kutsehariduses ja -õppes liikuvust ning kvaliteeti, asjakohasust ja kaasavust parandada;

110.  rõhutab vajadust uurida kutsehariduse ja -õppe õpetajate sektoritevahelise liikuvuse võimalust mitte ainult oma valdkonnas, vaid kõigi koolide vahel;

111.  jääb seisukohale, et peamine vastutus kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi eest kuulub liikmesriikide ja piirkondlikule tasandile; kutsub komisjoni üles edendama kutseharidust ja soodustama parimate tavade vahetamist;

112.  kutsub liikmesriike üles muutma kutsehariduse ja -õppe kuvandit piisavate investeeringute ja kvalifitseeritud töötajate abil, tugevdades sidet tööturu ja tööandjatega ning luues arusaama, et kutseharidus ja -õpe on väärtuslik haridus- ja karjäärisuund;

113.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kutsehariduse ja -koolituse mainet ja atraktiivsust ning liikuvust selles valdkonnas kui olulist isiklikku karjäärivalikut, tagades, et noortel ja nende peredel oleks juurdepääs kutsehariduse ja -koolituse võimalustele ja suunistele, et tehtaks piisavalt investeeringuid selle haridusliigi kvaliteedi suurendamiseks, et see oleks kõigile juurdepääsetav ja taskukohane, et akadeemilise hariduse ning kutsehariduse ja -koolituse vahel loodaks rohkem sildu ning kutsehariduse ja -koolituse programmides edendataks soolist tasakaalu ja mittediskrimineerimist;

114.  nõuab konkreetsete eesmärkide, näiteks täielikult toimiva ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi rakendamist ja tunnustamist ECVETi kasutamise abil;

115.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada hariduse ja kutseõppe partnerlusi ning võrrelda selle valdkonna parimaid kogemusi, et vähendada hariduse või koolituse poolelijätjate ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arvu; soovitab teha seda keskkoolide ja ettevõtjate koostöö vormis, sealhulgas õpipoisiõppe abil, et luua võimalused uuesti õppimist alustada, saavutada süsteemide suurem lõimitus ja sobitada oskused paremini tegelike vajadustega;

116.  julgustab liikmesriike looma kvaliteetseid duaalse hariduse ja kutseõppe süsteeme koostöös kohalike ja piirkondlike majanduses osalejatega, võttes õppust parimate tavade vahetamisest ja kooskõlas iga haridussüsteemi eripäraga, et vältida nüüd ja edaspidi olukorda, kus oskused ei vasta tööturu nõudlusele;

117.  kutsub liikmesriike üles parandama selliste andmete kogumist, millega uuritakse kutsehariduse- ja õppe õpilaste karjääri edenemist, et tõhusamalt käsitleda nende tööväljavaateid, hinnata kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti ning õpilastele karjäärivalikuks teavet pakkuda;

118.  tuletab meelde, et õppijate ja õpetajate liikuvust on vaja rohkem toetada; palub seetõttu liikmesriikidel lisada mobiilsuse toetamine oma riiklikesse programmidesse, et aidata suurel osal noortest välismaal kogemusi omandada;

Õpetajad ja koolitajad

119.  usub, et õpetajatel ja koolitajatel on õppimise tulemuslikkuses oluline osa; rõhutab, et tuleb investeerida kõigi haridussektorite õpetajate esialgsesse ja pidevasse erialasesse arengusse, samuti tagada kvaliteetne tööhõive ning luua elukestva karjääri alase nõustamise teenused, mis peab olema kogu ELis püsiv prioriteet;

120.  rõhutab, et kõigi õpetajate, koolitajate, mentorite ja haridustöötajate seisundi parandamine ning oskuste täiendamine on uue oskuste tegevuskava täitmise eeltingimus ning et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et noori haridussüsteemi tööle meelitada ja motiveerida õpetajaid kutsealale jääma, muu hulgas parandades töötajate hoidmise poliitikat; märgib, et see nõuab õpetajatega arvestamist ja nende väärtustamist, ligitõmbavaid tasustamis- ja töötingimusi, paremat juurdepääsu tööajal toimuvale jätkuõppele, eriti digitaalse didaktika valdkonnas, samuti meetmeid vägivalla ja ahistamise vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks haridusasutustes; kutsub komisjoni üles soodustama soolist võrdõiguslikkust õpetajate kutsealal; rõhutab, et uuenduslike õpetamise ja õppimise tavade toetamine ning liikuvuse ja parimate tavade vahetamise hõlbustamine võiks olla üks samm selle eesmärgi suunas;

121.  meenutab, et mõnedes liikmesriikides on majandus- ja finantskriisid õpetajate haridust märkimisväärselt mõjutanud; toonitab, kui oluline on investeerimine õpetajatesse, koolitajatesse ja haridustöötajatesse ning nende varustamine uute oskuste ja õpetamistehnikaga kooskõlas tehnoloogilise ja sotsiaalse arenguga;

122.  kutsub liikmesriike üles laialdaselt investeerima õpetajate pidevõppesse, sh praktiliste kogemuste omandamisse välismaal, ning tagama õpetajate pidevat kutsealast arengut ja aitama neil omandada uusi oskusi, nagu IKT- ja ettevõtlusoskused ning üldine haridusalane oskusteave; rõhutab sellega seoses, et kõigi haridustöötajate oskuste täiendamiseks tuleks ette näha piisav arv tasustatud koolituspäevi;

123.  rõhutab vajadust arendada kutsehariduse ja -õppe õpetajate pädevusi, et anda õpilastele ettevõtlusoskusi tihedas koostöös VKEdega; rõhutab sellega seoses paindlike värbamistavade edendamist (nt tööstusharu kogemustega õpetajad);

124.  soovitab liikmesriikidel pakkuda ajendeid, et värvata õpetaja elukutse jaoks kandidaate, kellel on kõrgetasemeline pädevus, ja tasustada häid õpetajaid;

Uue oskuste tegevuskava rakendamine: ülesanded ja soovitused

125.  palub komisjonil teha tihedat koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop), et paremini hinnata ja ennetada tulevast oskustevajadust ning oskusi paremini kohandada vastavalt tööturul pakutavatele töökohtadele;

126.  rõhutab, et uut oskuste tegevuskava tuleb edasi arendada, rakendada ja jälgida koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja mitteformaalse hariduse pakkujad, tööturuasutused ja kohalikud omavalitsused; palub komisjonil soodustada nende sidusrühmadega laiema partnerluse edendamist;

127.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asetama algatuse rakendamisel suurt rõhku kooskõlastamisele erinevate otseselt või kaudselt oskuste arendamisega seotud organisatsioonide vahel, nagu ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, riiklikud tööhõiveametid ja muud ametid, haridus- ja koolitusasutused, vabaühendused jne;

128.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama jõupingutusi, et teha kutsehariduse ja -õpe nähtavamaks ning suurendada selle kvaliteeti ja atraktiivsust; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike seadma täiendavaid eesmärke, et soodustada töökohal õppimist kutsehariduse ja -õppe programmides;

129.  nõuab, et praeguse lõhe kaotamiseks teeksid kutseõppe ja kõrghariduse pakkujad omavahel rohkem koostööd, et tagada kutseõppe lõpetanute sujuv üleminek kõrgharidusse; soovitab selles vallas õppida mitmete liikmesriikide parimatest tavadest, kus kasutatakse tõhusaid duaalseid haridussüsteeme;

130.  palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida sotsiaalpoliitikas, hariduses ja tööhõives kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviisi, et võimaldada kutsehariduse ja -õppe pidevat kohandamist ja arengut ning võimaldada sellise hariduse omandanud inimestel kõrgematele haridus- ja koolitustasanditele üle minna;

131.  rõhutab vajadust parandada erinevate kvalifikatsioonide mõistetavust ja võrreldavust liikmesriikide vahel; toetab ettepanekut Euroopa kvalifikatsiooniraamistik läbi vaadata ja seda edasi arendada ning nõuab liikmesriikide ja sidusrühmade koostöö tihendamist; nõuab, et ELi kvalifikatsioonivahendid, nimelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem (ECVET) ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik (EQAVET), oleksid omavahel rohkem kooskõlas;

132.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ka edaspidi sellele, et pakkuda igas vanuses kodanikele võimalusi oma digioskusi ja -pädevust arendada, soodustades samal ajal majanduse digimuundust ning õppimis-, töö- ja äritegemise viiside ümberkujundamist; kutsub sellega seoses liikmesriike üles arvesse võtma komisjoni kavatsust keskenduda ELi e-oskuste strateegia kaudu selle muutuse positiivsetele aspektidele; nõuab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite suuremat kaasamist algatusse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“;

133.  nõustub valdkondliku oskustekoostöö kavaga, mille komisjon esitas kuue sektori katseprogrammi raames, ja soovitab seda jätkata;

134.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama keskendumist digitaaloskustele, eelkõige majanduse digimuundusele ning töö- ja äritegemise viiside ümberkujundamisele, ning võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse keskenduda selle muutuse positiivsetele aspektidele ELi e-oskuste strateegias;

135.  nõuab, et liikmesriigid lisaksid õppekavadesse varajase ettevõtlushariduse(40), sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, et kujundada oma kodanikes individuaalne ettevõtluslik meelelaad kui võtmepädevus, mis toetab isiklikku arengut, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja töölesobivust;

136.  kutsub komisjoni üles koostama samaväärseid pädevusraamistikke teiste võtmepädevuste, näiteks finantskirjaoskuse jaoks, tehes seda samamoodi nagu digitaal- ja ettevõtlusoskuste puhul;

137.  on arvamusel, et selleks, et esitatud oskuste täiendamise meetmed käegakatsutavaid tulemusi annaksid, on oluline õppust võtta noortegarantii rakendamise kogemusest; on seisukohal, et eelkõige peaks püüdma tagada kiirema rakendamise ja integreeritud lähenemisviisi koos vastavate sotsiaalteenustega ning edendama paremat koostööd sotsiaalpartneritega, nt ametiühingute ja tööandjate ühendustega, ja muude sidusrühmadega;

138.  usub, et inimeste minimaalsete oskustega varustamine on tähtis, kuid sellest ei piisa, sest oluline on tagada, et iga inimest ergutatakse omandama kõrgetasemelisi oskusi ja pädevust, et tulevikus ettetulevate oludega paremini kohaneda, eelkõige haavatavate rühmade puhul, kes on ebakindlasse töösuhtesse sattumise ohus;

139.  kahetseb, et ettepanekute rakendamiseks puuduvad spetsiaalsed rahastamisvahendid, mis võib tõsiselt takistada meetmete võtmist, mis võiksid riigi tasandil tõelist mõju avaldada, kuid on seisukohal, et liikmesriike tuleks julgustada olemasolevaid rahastamisvõimalusi täiel määral ära kasutama, et toetada tegevuskava rakendamist, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi; rõhutab, et kavandatud rahastamisvahendeid, nimelt Euroopa Sotsiaalfond ja Erasmus+, juba kasutatakse riiklikul tasandil; palub seetõttu komisjonil liikmesriike julgustada oskusi suuremal määral rahastama ja ergutada selleks tehtavaid tõhusaid kulutusi, sest see on oluline investeering inimkapitali, mis toob nii sotsiaalset kui majanduslikku kasu;

140.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama rahalisi vahendeid, et riiklike digioskuste strateegiate raames kaotada tehnoloogiline lõhe hästi varustatud haridus- ja koolitusasutuste ning sobivat varustust mitteomavate haridus- ja koolitusasutuste vahel ning toetada õpetajate ja koolitajate tehnoloogiliste oskuste täiendamist, et tänapäeva järjest digitaalsemaks muutuva maailmaga sammu pidada;

141.  soovitab tungivalt tegeleda digitaalse lõhe küsimusega ning anda kõigile võrdsed võimalused digitaaltehnoloogiale juurdepääsu saamiseks, samuti digiosalemise jaoks vajaliku pädevuse, hoiakute ja motivatsiooni omandamiseks;

142.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ühtlasi tegelda selliste küsimustega nagu õpilaste nõrk edasijõudmine teatud õppevaldkondades, vähene osalusmäär täiskasvanuõppes, haridussüsteemist varakult lahkumine, sotsiaalne kaasatus, kodanikuaktiivsus, soolised lõhed ja koolilõpetanute töölesobivuse määr;

143.  kutsub liikmesriike üles edendama koostööd ja tugevdama sünergiat formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse pakkujate, piirkondade ja kohalike omavalitsuste ning tööandjate ja kodanikuühiskonna vahel, konsulteerides sotsiaalpartneritega, et jõuda rohkemate madala kvalifikatsiooniga töötajateni ja nende konkreetseid vajadusi paremini arvesse võtta;

144.  nõuab, et õppimises võimaldataks suuremat paindlikkust asukoha, õpetamisviisi ja õppemeetodite osas, mille eesmärk on meelitada õppima väga erinevaid õppijaid ja täita nende vajadusi, muutes seega õppimisvõimalused kõigi jaoks paremaks;

145.  tervitab ettepanekut läbi vaadata võtmepädevuste raamistik, mis pakub väärtuslikke võrdlusandmeid ja kujundab ühise arusaama valdkonnaüleste oskuste arendamisest, ja nõuab selle mõju tugevdamist riiklikul tasandil, sealhulgas õppekavades ja õpetajate väljaõppes; kutsub komisjoni üles tagama, et võtmepädevuste raamistik oleks seotud nõukogu 2012. aasta soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta;

146.  tunneb heameelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kavandatava läbivaatamise üle, mis peaks aitama parandada omandatud pädevuse ja kvalifikatsiooni arusaadavust Euroopa Liidu eri liikmesriikides; rõhutab, et selline vahend on hädavajalik kutsealase liikuvuse arendamiseks, eelkõige piirialadel, ja rõhutab vajadust tagada mitteformaalse ja informaalse õppimise teel omandatud oskuste, pädevuse ja teadmiste suurem nähtavus;

147.  palub liikmesriikidel läheneda oskuste täiendamise rakendamisele üldiselt, pakkudes erinevaid võimalusi, pidades sealjuures silmas konkreetseid vajadusi kohalikul, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil (nt kultuuridevahelised, kodaniku-, ökoloogilised, keelelised, tervisealased ja pereoskused) ning pakkudes enamat kui ainult põhioskused;

148.  palub komisjonil toetada liikmesriikide pingutusi vastastikuse õppetegevuse ja heade poliitiliste tavade vahetamise kaudu;

149.  toetab Europassi raamistiku läbivaatamist, eelkõige Europassi kasutamisel üleminekut dokumendipõhiselt vahendilt teenusepõhisele platvormile ja pingutusi erinevate õppe- ja oskuseliikide nähtavamaks muutmiseks, seda eelkõige väljaspool formaalset haridussüsteemi omandatud oskuste korral;

150.  on veendunud, et läbivaatamisega tuleks tagada, et vahenditest saaksid kasu halvemas olukorras olevad rühmad, näiteks puudega inimesed, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud, eakad või pikaajalised töötud, ja peab otsustavalt tähtsaks raamistiku juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks;

151.  usub, et soolist ebavõrdsust oskuste arendamisel tuleks uues oskuste tegevuskavas paremini arvesse võtta;

152.  toetab algatust koolilõpetanute edasise tegevuse jälgimiseks, et pakkuda õppekavade ja õppimisvõimaluste kavandamisel tõendipõhisemat ja asjakohasemat lähenemisviisi; kutsub üles samalaadse süsteemi loomisele kutseõppe lõpetanute edasise tegevuse laialdaseks jälgimiseks;

153.  nõuab, et järjepidevalt ja suuremal määral toetataks Erasmus+ liikuvusprogrammi, mis pakub noortele, haridustöötajatele, vabatahtlikele, õpipoistele, praktikantidele ja noortele töötajatele kaasavaid õppimis- ja koolitusvõimalusi ja edendab neid;

154.  kutsub komisjoni üles analüüsima liikmesriikide kutsekvalifikatsioonikavasid ning teeb ettepaneku kohandada neid nii, et need vastaksid uute kutsealade muutuvatele vajadustele; rõhutab, et liikmesriigid peaksid toetama haridustöötajaid, hõlbustades juurdepääsu uusimatele tehnoloogiatele, ning tuletab sellega seoses meelde komisjoni välja töötatud eTwinningu platvormi;

155.  palub komisjonil välja kuulutada täiskasvanuõppe Euroopa aasta, mis aitab suurendada täiskasvanuhariduse ja aktiivsena vananemise väärtuse mõistmist kogu Euroopas, ning andma piisavalt aega selle ettevalmistamiseks ELi ja riiklikul tasandil;

156.  palub komisjonil korraldada kord aastas Euroopa oskuste foorum, et anda asjaomastele haldusasutustele, haridusasutustele, praktikutele, õpilastele, tööandjatele ja töötajatele võimalus vahetada oskuste prognoosimise, arendamise ja valideerimise valdkonna parimaid tavasid;

o
o   o

157.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(2) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
(3) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(4) ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.
(5) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(6) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(7) ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.
(8) ELT C 372, 20.12.2011, lk 1.
(9) ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.
(10) ELT C 417, 15.12.2015, lk 36.
(11) ELT C 64, 5.3.2013, lk 5.
(12) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0107.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0008.
(16) ELT C 265, 11.8.2017, lk 48.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0292.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.
(19) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/119628.pdf.
(20) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6268-2017-INIT/et/pdf.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.
(22) Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (ISBN: 978‑92‑79‑26866‑3); http://www.euricse.eu/wp-content/uploads/2015/03/social-economy-guide.pdf.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0411.
(24) Euroopa Komisjon (2016), Euroopa uue oskuste tegevuskava analüütilised põhialused (SWD(2016)0195).
(25) Cedefop, ilmub varsti Euroopa Komisjonis, 2016.
(26) http://www.cedefop.europa.eu/en/events-and-projects/projects/assisting-eu-countries-skills-matching.
(27) Vt SWD(2016)0195.
(28) Uuring „Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs“ (Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime suurendamine majanduskasvu ja töökohtade jaoks), 2015.
(29) Aruanne „Society at a Glance 2016 – OECD Social Indicators“ (Ülevaade ühiskonnast: sotsiaalvaldkonna näitajad).
(30) Cedefop, Rising STEMs Database (Tõusva STEM-valdkonna andmebaas), märts 2014.
(31) Duaalne haridussüsteem kombineerib ühel kursusel õpipoisiõppe ettevõttes kutseharidusega kutsekoolis.
(32) Hariduse ja koolituse valdkonna 2016. aasta ülevaade.
(33) https://www.oecd.org/education/school/50293148.pdf.
(34) Eurofound (2015), Early childhood care: working conditions, training and quality of services – A systematic review (Lapsehoid: töötingimused, koolitus ja teenuste kvaliteet. Süstemaatiline ülevaade).
(35) Vt vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(36) Nihe õpitulemustest lähtumise suunas — Poliitikasuunad ja tavad Euroopas — Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop).
(37) Tuleb tugineda kutseõppe nõuandekomitee 2. detsembril 2016. aastal vastu võetud arvamusele „Jagatud nägemus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe ja tööpõhise õppimise jaoks“.
(38) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus.
(39) Vt vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(40) European Commission/EACEA/Eurydice, 2016. Entrepreneurship Education at School in Europe. Eurydice aruanne.

Õigusalane teave