Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2068(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0272/2017

Esitatud tekstid :

A8-0272/2017

Arutelud :

PV 02/10/2017 - 17
CRE 02/10/2017 - 17

Hääletused :

PV 03/10/2017 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0366

Vastuvõetud tekstid
PDF 234kWORD 69k
Teisipäev, 3. oktoober 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Küberkuritegevuse vastane võitlus
P8_TA(2017)0366A8-0272/2017

Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2017. aasta resolutsioon küberkuritegevuse vastase võitluse kohta (2017/2068(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 16, 67, 70, 72, 73, 75, 82, 83, 84, 85, 87 ja 88,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1, 7, 8, 11, 16, 17, 21, 24, 41, 47, 48, 49, 50 ja 52,

–  võttes arvesse 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli, milles käsitletakse laste müüki, lasteprostitutsiooni ja lastepornograafiat ning mis võeti vastu 25. mail 2000,

–  võttes arvesse esimesel laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastasel maailmakongressil vastu võetud Stockholmi deklaratsiooni ja tegevuskava, teisel laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastasel maailmakongressil võetud Yokohama ülemaailmset kohustust ning teise laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastase maailmakongressi ettevalmistaval konverentsil võetud Budapesti kohustust ja tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2007. aasta konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest,

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas(1),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni laste seksuaalse kuritarvitamise kohta internetis(2),

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsust 2001/413/JAI mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta(3),

–  võttes arvesse 23. novembri 2001. aasta Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni(4) ja selle lisaprotokolli,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet(5),

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(8),

–  võttes arvesse komisjoni ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. veebruari 2013. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ (JOIN(2013)0001),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades(10) (Euroopa uurimismääruse direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust(11), millega tunnistati kehtetuks andmete säilitamise direktiiv,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia kohta: avatud, ohutu ja turvaline küberruum(12),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185) ja sellele järgnevaid järelmeetmeid käsitlevaid eduaruandeid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta,

–  võttes arvesse 7.–8. märtsil 2016 Amsterdamis toimunud õiguskaitsepädevuse kindlakstegemist küberruumis käsitleva konverentsi aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol)(15),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2016. aasta otsust avaliku ja erasektori lepingupõhise kokkuleppe allakirjutamise kohta Euroopa Liidu, keda esindab komisjon, ja sidusrühmade organisatsioonide vahel küberjulgeolekualaste tööstusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (C(2016)4400),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ (JOIN(2016)0018),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2012) 0196) ning võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2016. aasta aruannet „Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks loodud mitmeaastase liidu programmi („Turvalisem Internet“) lõpphindamine“ (COM(2016) 0364),

–  võttes arvesse Europoli ja ENISA 20. mai 2016. aasta ühisavaldust seaduskuuleka kriminaaluurimise kohta, mis vastab 21. sajandi andmekaitse põhimõtetele,

–  võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2016. aasta järeldusi Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(16),

–  võttes arvesse ENISA 2016. aasta detsembri arvamust „Encryption - Strong Encryption Safeguards our Digital Identity“ (Krüptimine: tugev krüptimine kaitseb meie digitaalset identiteeti),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni komitee pilvepõhiste tõendite rühma (T‑CY Cloud Evidence Group) 16. septembri 2016. aasta lõpparuannet „Kriminaalõiguse juurdepääs pilvepõhistele elektroonilistele andmetele: soovitused küberkuritegevuse konventsiooni komiteele läbivaatamiseks“ (Criminal justice access to electronic evidence in the cloud: Recommendations for consideration by the T‑CY),

–  võttes arvesse küberkuritegevuse vastase võitluse ühtse rakkerühma (J‑CAT) tehtud tööd,

–  võttes arvesse Europoli 28. veebruari 2017. aasta hinnangut raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta (EU SOCTA) ning 28. septembri 2016. aasta hinnangut internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta (IOCTA),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsust kohtuasjas C‑203/15 (otsus TELE2 asjas)(17),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK(18),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0272/2017),

A.  arvestades, et küberkuritegevus põhjustab üha suuremat üksikisikute põhiõigusi mõjutavat sotsiaalset ja majanduslikku kahju, kujutab endast ohtu küberruumis õigusriigi põhimõtete järgimisele ning ohustab demokraatlike ühiskondade stabiilsust;

B.  arvestades, et küberkuritegevus on liikmesriikides süvenev probleem;

C.  arvestades, et 2016. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu kohaselt suureneb küberkuritegevuse intensiivsus, keerukus ja ulatus, mõnes ELi riigis esineb teatatud küberkuritegusid traditsioonilistest kuritegudest rohkem, küberkuritegevus ulatub teistesse kuritegevuse valdkondadesse, nagu inimkaubandus, et krüptimise ja andmete anonüümseks muutmise vahendite kasutus kuritegelikel eesmärkidel kasvab ning lunavararünnakute arv ületab traditsioonilisi pahavarast tingitud ohtusid, nagu Trooja hobused;

D.  arvestades, et võrreldes 2015. aastaga suurenes 2016. aastal komisjoni serveritele tehtud rünnakute arv 20 %;

E.  arvestades, et arvutite haavatavus rünnakute suhtes tuleneb nii infotehnoloogia eriomasest arengust aastate jooksul, veebipõhise ettevõtluse kiirest kasvust kui ka valitsemissektori tegevuse vähesusest;

F.  arvestades, et järjepidevalt laieneb arvutipõhise väljapressimise, laenatud robotivõrkude, häkkimise ja varastatud digikaupade must turg;

G.  arvestades, et küberrünnakute peamine fookus on jätkuvalt pahavara, nt Trooja hobused, kuid kasvab ka selliste rünnakute arv ja mõju, mis on suunatud tööstuslikele juhtimissüsteemidele ja võrkudele ning mille eesmärk on hävitada majandusstruktuure ja destabiliseerida ühiskonda, nt lunavararünnak WannaCry 2017. aasta mais; seega kasvab oht julgeoleku-, kaitse ja muudele olulistele sektoritele; arvestades, et enamik rahvusvahelisi õiguskaitsega seotud andmetaotlusi on seotud pettuse ja finantskuritegudega, millele järgnevad vägivalla- ja rasked kuriteod;

H.  arvestades, et kuigi inimeste, kohtade ja asjade järjest kasvavast omavahelisest seotusest on palju kasu, suurendab see samas ka küberkuritegevuse ohtu; arvestades, et asjade internetti ühendatud seadmed, sh arukad võrgud, ühendatud külmikud, autod, meditsiini- või abivahendid ei ole sageli sama hästi kaitstud kui traditsioonilised internetiseadmed ja kujutavad endast seega ideaalseid sihtmärke küberrünnakutele, eriti kuna ühendatud seadmete turvauuenduste kord on sageli ebaühtlane või puudub üldse; arvestades, et häkitud asjade interneti seadmed, millel on füüsilised ajamid või mis oskavad neid juhtida, võivad kujutada endast konkreetset ohtu inimeludele;

I.  arvestades, et andmekaitse tõhus õiguslik raamistik hädavajalik, et luua veebimaailma suhtes usaldust, võimaldades nii tarbijatel kui ka ettevõtjatel täielikult kasutada digitaalse ühtse turu eeliseid ja võidelda küberkuritegevuse vastu;

J.  arvestades, et ettevõtted ei suuda üksi muuta ühendatud maailma turvalisemaks ja et valitsused peaksid suurendama küberjulgeolekut reguleerimise ja selliste stiimulite pakkumise kaudu, mis innustavad kasutajaid ohutumalt käituma;

K.  arvestades, et piirid küberkuritegevuse, küberspionaaži, kübersõja, kübersabotaaži ja küberterrorismi vahel muutuvad järjest hägusemaks; arvestades, et küberkuritegude sihtmärgiks võivad olla üksikisikud või avaliku või erasektori asutused ning need hõlmavad väga erinevaid õigusrikkumisi, sealhulgas eraelu puutumatuse rikkumisi, laste seksuaalset ärakasutamist veebis, vägivalla ja viha avalikku õhutamist, sabotaaži, spionaaži, finantskuritegusid ja -pettusi, nt maksupettusi, identiteedivargust ning ebaseaduslikku süsteemi häirimist;

L.  arvestades, et Maailma Majandusfoorumi 2017. aasta ülemaailmsete riskide aruandes on sedastatud, et massilised andmepettused ja -vargused kuuluvad viie kõige tõenäolisema ülemaailmse riski hulka;

M.  arvestades, et suure hulga küberkuritegude eest ei esitata toimepanijatele süüdistust ja need jäävad karistuseta; arvestades, et jätkuvad murekohad on väga vähene teatamine, pikad tuvastamise perioodid, mis võimaldavad küberkurjategijatel välja töötada mitu sisenemis-/väljumisteed või tagaust, elektrooniliste tõendite kättesaadavusega seotud raskused, probleemid asjaomaste tõendite hankimisel ja seoses nende vastuvõetavusega kohtus ning keerukad menetlused ja kohtualluvust puudutavad probleemid, mis on seotud küberkuritegude piiriülese laadiga;

N.  arvestades, et nõukogu 2016. aasta juuni järeldustes rõhutati, et arvestades küberkuritegevuse piiriülest iseloomu ja ELi ees seisvaid ühiseid küberjulgeolekuohtusid on väga oluline, et politsei ja kohtuasutused ning küberkuritegevuse eksperdid teeksid koostööd ja vahetaksid teavet, et küberruumiga seotud uurimised oleksid tõhusad ja elektrooniliste tõendite hankimine tulemuslik;

O.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsusega ELi andmete säilitamise direktiivi kehtetuks tunnistamise ning TELE2 asjas Euroopa Liidu kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsusega kinnitatud kõigi andmete üldise ja valimatu säilitamise keelu alusel kehtestatakse ranged piirangud suuremahuliste telekommunikatsiooniandmete töötlemisele ja nende andmete kättesaadavusele pädevatele asutustele;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu otsuses Maximillian Schremsi kohtuasjas(19) juhitakse tähelepanu sellele, et massijälgimine kujutab endast põhiõiguste rikkumist;

Q.  arvestades, et küberkuritegevuse vastases võitluses tuleb austada samu menetluslikke ja sisulisi kaitsemeetmeid ja põhiõigusi – eelkõige seoses andmekaitse ja sõnavabadusega – nagu võitluses mis tahes muu kuritegevuse valdkonnaga;

R.  arvestades, et lapsed kasutavad internetti üha varasemas eas ning võivad eriti kergesti langeda peibutamise või muude veebis seksuaalse ärakasutamise vormide ohvriks (küberkiusamine, seksuaalne ahistamine, seksuaalne sundus ja väljapressimine), samuti isikuandmete omastamise ja ohtlike kampaaniate ohvriks, mille eesmärk on propageerida mitmesugust enesevigastamist, näiteks nn sinivaala juhtum, ja seepärast vajavad lapsed erikaitset; arvestades, et veebis kuritegude toimepanijad võivad leida ahvatlemise ohvreid jututubadest, e-posti, veebimängude või sotsiaalvõrgustike kaudu ning partnervõrgud (P2P) on laste suhtes seksuaalkuritegusid toime panevate isikute jaoks jätkuvalt peamiseks platvormiks, kus laste seksuaalse ärakasutamise materjale hoida, jagada ja neile ligi pääseda ning jahtida märkamatult uusi ohvreid;

S.  arvestades, et seksuaalse sunduse ja väljapressimise kasvavat suundumust ei ole piisavalt uuritud ega sellest teatatud, peamiselt selle kuriteoliigi iseloomu tõttu, kuna see tekitab ohvrites häbi ja süütunnet;

T.  arvestades, et laste kuritarvitamise otseülekanded on teadete kohaselt üha suurenev oht; arvestades, et laste kuritarvitamise otseülekannetel on ilmne seos laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali kaubandusliku levitamisega;

U.  arvestades, et Ühendkuningriigi riikliku kuritegevusameti National Crime Agency hiljutises uuringus leiti, et häkkimisega tegelevaid nooremaid inimesi motiveerib raha vähem ja sageli ründavad nad arvutivõrke selleks, et sõpradele muljet avaldada või esitada väljakutse poliitilisele süsteemile;

V.  arvestades, et teadlikkus küberkuritegevuse põhjustatud ohtudest on suurenenud, kuid üksikkasutajate, riigiasutuste ja ettevõtjate puhul on kaitsemeetmed täiesti ebapiisavad, eelkõige teadmiste ja vahendite nappuse tõttu;

W.  arvestades, et küberkuritegevuse ja internetipõhise ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus ei tohiks varjata positiivseid aspekte, mille loob vaba ja avatud küberruum, pakkudes uusi võimalusi teadmiste jagamiseks ning poliitilise ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks kogu maailmas;

Üldised kaalutlused

1.  rõhutab, et lunavara, robotivõrkude ning arvutisüsteemide ebaseadusliku kahjustamise järsk kasv mõjutab mitte ainult üksikisikute turvalisust, isikuandmete kättesaadavust ja terviklust ning eraelu puutumatuse ja põhivabaduste kaitset, vaid ka elutähtsa taristu, sealhulgas energia- ja elektrivarustuse ning finantsstruktuuride, näiteks börsi terviklust; tuletab sellega seoses meelde, et küberkuritegevuse vastane võitlus on 28. aprilli 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskavas tunnustatud prioriteet;

2.  rõhutab vajadust ühtlustada küberkuritegevuse, kübersõja, küberjulgeoleku, küberahistamise ja küberrünnete määratlusi, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kasutaksid ühiseid õiguslikke määratlusi;

3.  rõhutab, et küberkuritegevuse vastase võitluse esmaeesmärk peaks olema elutähtsa taristu ja teiste võrku ühendatud seadmete kaitse ja tugevdamine, mitte ainult survemeetmete kasutamine;

4.  kordab, kui olulised on Euroopa tasandil võetavad õiguslikud meetmed, millega ühtlustatakse infosüsteemide vastu suunatud rünnete ning võrgukeskkonnas toimuva laste seksuaalse ahistamise ja ärakasutamisega seotud õigusrikkumiste määratlused ning kohustatakse liikmesriike looma süsteemi asjaomaseid õigusrikkumisi käsitlevate statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks, et selliste kuritegude vastu tõhusamalt võidelda;

5.  nõuab tungivalt, et need liikmesriigid, kes ei ole direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust) veel üle võtnud ja rakendanud, teeksid seda kiiresti ja nõuetekohaselt; palub komisjonil rangelt jälgida ja tagada, et seda rakendataks täielikult ja tõhusalt, ning teatada Euroopa Parlamendile ja vastutavale parlamendikomisjonile õigeaegselt oma järeldused, asendades samal ajal nõukogu raamotsuse 2004/68 /JSK; rõhutab, et Eurojustile ja Europolile tuleb anda asjakohased vahendid, et edendada ohvrite tuvastamist, võidelda seksuaalkurjategijate organiseeritud võrgustikega ning kiirendada laste kuritarvitamist kujutava materjali avastamist, analüüsimist ja selle alast koostööd nii internetis kui ka väljaspool seda;

6.  mõistab hukka asjaolu, et 80 % Euroopa ettevõtetest on pidanud kokku puutuma vähemalt ühe küberintsidendiga ja et sageli ei tuvastata ettevõtjate vastu suunatud küberründeid või nendest ei teatata; tuletab meelde, et mitmed uurimused näitavad, et küberrünnakud lähevad maailmamajandusele kalliks maksma; usub, et kohustus avalikustada turvarikkumised ning jagada teavet ohtude kohta, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning direktiivis (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberjulgeoleku direktiiv), aitab selle probleemiga tegeleda, pakkudes tuge ettevõtjatele, eriti VKEdele;

7.  rõhutab, et küberohtude pidev muutumine põhjustab kõigile sidusrühmadele tõsiseid õiguslikke ja tehnoloogilisi probleeme; on seisukohal, et uusi tehnoloogiaid ei tohiks pidada ohuks ja tunnistab, et tehnoloogia areng krüpteerimise osas parandab meie infosüsteemide üldist julgeolekut, sealhulgas võimaldades lõppkasutajatel oma andmeid ja suhtlust paremini kaitsta; märgib siiski, et side turvamisel on endiselt märkimisväärseid lünki ning et pahatahtlikud kasutajad, sh terroristid ja lastevastaste seksuaalkuritegude toimepanijad, vaenulike välisriikide või äärmuslike poliitiliste või usuorganisatsioonide poolt kuritegelikel eesmärkidel rahastatavad häkkerid võivad kasutad selliseid tehnikaid nagu sibulmarsruutimine ja salastatud võrkusid, eelkõige selleks, et oma kriminaalset tegevust või identiteeti varjata, muutes uurimise väga raskeks;

8.  väljendab tõsist muret hiljutise ülemaailmse lunavararünnaku pärast, mis mõjutas kümneid tuhandeid arvuteid peaaegu 100 riigis ja arvukates organisatsioonides, sealhulgas oli selle ulatusliku pahavararünnaku kõige tuntumaks ohvriks Suurbritannia riiklik tervishoiuteenistus (NHS); tunnustab sellega seoses tähtsat tööd, mille on teinud ära projekt No More Ransom (NMR), mis pakub enam kui 40 tasuta dekrüpteerimise vahendit, võimaldades lunavararünnaku ohvritel üle maailma mõjutatud seadmeid dekrüpteerida;

9.  rõhutab, et salastatud võrk ja mitmekordne marsruutimine pakuvad samuti ajakirjanikele, poliitilistele aktivistidele ja inimõiguste kaitsjatele teatud riikides vaba ruumi, et vältida represseerivate ametivõimude poolset tuvastamist;

10.  märgib, et kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kasutavad küberrünnete toimepanemise vahendeid ja teenuseid endiselt piiratud ulatuses; toonitab siiski, et tõenäoliselt see muutub, pidades silmas asjaolu, et terrorism ja organiseeritud kuritegevus on omavahel aina rohkem seotud ning tulirelvad ja lõhkeainete lähteained on salastatud võrgus laialdaselt kättesaadavad;

11.  mõistab teravalt hukka kõik süsteemi häirimised, mille paneb toime või mida juhib välisriik või selle agendid, et segada teises riigis demokraatlikku protsessi;

12.  rõhutab, et piiriülesed taotlused domeenide konfiskeerimiseks, sisu kõrvaldamiseks ja kasutajate andmetele juurde pääsemiseks põhjustavad tõsiseid probleeme, millega on vaja kiiresti tegeleda, sest kaalul on palju; rõhutab selles osas, et võrgukeskkonnas ja ka väljaspool võrgukeskkonda kohaldatavad rahvusvahelised inimõiguste raamistikud on globaalsel tasandil sisuliseks võrdlusaluseks;

13.  palub liikmesriikidel tagada, et küberrünnakute ohvrid saaksid kasutada kõiki direktiivis 2012/29/EL sätestatud õigusi, ning tugevdada jõupingutusi ohvrite kindlakstegemise ja ohvritele suunatud teenuste valdkonnas, sh toetades jätkuvalt Europoli töökonda Victim ID; kutsub liikmesriike üles looma kiiremas korras koostöös Europoliga platvorme, mis aitaks tagada, et kõik internetikasutajad oskaksid abi taotleda, kui neid veebis ebaseaduslikult rünnatakse; kutsub komisjoni üles avaldama direktiivi 2012/29/EL alusel uuringu piiriülese küberkuritegevuse mõju kohta;

14.  rõhutab, et Europoli 2014. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu kohaselt on vaja tõhusamaid ja tulemuslikumaid õigusvahendeid, võttes arvesse kehtivaid vastastikuse õigusabi lepingu menetluse piiranguid ja seadusandluse edasist ühtlustamist ELis, kui see on asjakohane;

15.  rõhutab, et küberkuritegevus takistab tõsiselt digitaalse ühtse turu toimimist, vähendades usaldust digitaalteenuse osutajate vastu, pärssides piiriüleseid toiminguid ja tõsiselt kahjustades digitaalteenuste tarbijate huvisid;

16.  rõhutab, et küberjulgeoleku strateegiad ja meetmed saavad olla usaldusväärsed ja tõhusad ainult juhul, kui need põhinevad põhiõigustel ja -vabadustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ja ELi põhiväärtustel;

17.   rõhutab, et isikutevahelise side ning isikute ja avaliku ja erasektori asutuste vahelise side kaitsmiseks on legitiimne ja tugev vajadus, et ennetada küberkuritegevust; rõhutab, et tugev krüptograafia võib aidata seda saavutada; rõhutab lisaks, et krüptograafiliste vahendite kasutamise piiramine või nende tugevuse vähendamine loob haavatavuse, mida on võimalik kasutada ära kuritegelikul eesmärgil, ning vähendab usaldust e-teenuste vastu, mis omakorda kahjustab nii kodanikuühiskonda kui ka tööstust;

18.  nõuab tegevuskava väljatöötamist laste õiguste kaitsmiseks veebis ja mujal küberruumis ning tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad küberkuritegevuse vastases võitluses pöörama erilist tähelepanu laste vastu suunatud kuritegudele; rõhutab selles kontekstis vajadust tugevdada koostööd liikmesriikide kohtuasutuste ja politsei vahel ning Europoli ja selle küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega (EC3), et ennetada seda liiki kuritegevust ja selle vastu võidelda, eelkõige mis puudutab laste seksuaalset ärakasutamist internetis;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele kõik juriidilised meetmed, et võidelda internetis naiste vastu suunatud vägivallaga ja küberkiusamisega; nõuab eelkõige, et EL ja liikmesriigid ühendaksid jõud, et luua kuritegude raamistik, mis kohustab võrguettevõtjaid kustutama sobimatu, solvav ja alandav sisu või peatada selle levitamine; samuti palub luua psühholoogilise toe internetivägivalla naisohvritele ja küberkiusatud tütarlastele;

20.  rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleb nõuetekohase õigusliku menetlusega viivitamata eemaldada; toonitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, internetiteenuste pakkujate ja internetis majutusteenuste pakkujate rolli pädeva õiguskaitseasutuse palvel ebaseadusliku veebisisu kiirel ja tõhusal eemaldamisel;

Ennetamine

21.  kutsub komisjoni üles Euroopa küberjulgeoleku strateegia läbivaatamise raames jätkama Euroopa elutähtsa taristu võrgu- ja teabeohutuse haavatavate kohtade tuvastamist ja stimuleerima vastupidavate süsteemide arendamist ning hindama olukorda seoses küberkuritegevuse vastase võitlusega ELis ja liikmesriikides, et saada paremini aru küberruumis toimepandavate õigusrikkumistega seotud suundumustest ja arengust;

22.  rõhutab, et kübervastupidavusvõime on küberkuritegevuse ennetamisel keskse tähtsusega ning seetõttu tuleks sellele esmajärjekorras tähelepanu pöörata; nõuab, et liikmesriigid võtaksid võrkude ja elutähtsa taristu kaitsmiseks kasutusele ennetava poliitika ja meetmed, nõuab küberkuritegevuse vastase võitluse terviklikku Euroopa käsitlusviisi, mis on kooskõlas põhiõiguste, andmekaitse, küberjulgeoleku, tarbijakaitse ja e-kaubandusega;

23.  kiidab sellega seoses heaks ELi vahendite investeerimise sellistesse teadusuuringute projektidesse nagu küberjulgeolekualane avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on tugevdada innovatsiooni ja suutlikkuse parandamise kaudu Euroopa kübervastupidavusvõimet; tunnustab eriti küberjulgeolekualase avaliku ja erasektori partnerluse pingutusi, et arendada välja sobivad vastused nullpäeva turvaaukudega tegelemiseks;

24.  rõhutab sellega seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara tähtsust; nõuab, et tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva IT-turvalisuse alase teadustegevuse jaoks tehtaks kättesaadavaks rohkem ELi vahendeid;

25.  märgib murega, et küberjulgeoleku valdkonnas on kvalifitseeritud IT-spetsialistidest puudus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid haridusse;

26.  on seisukohal, et reguleerimine peaks olema olulisemal kohal küberjulgeoleku ohtudega toime tulemisel paremate toote- ja tarkvarastandardite abil disaini ja järgnevate uuenduste vallas, samuti minimaalsete standardite abil vaikimisi kasutajanimede ja paroolide vallas;

27.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid teabevahetust Europoli, Eurojusti ja ENISA kaudu, samuti parimate tavade jagamist küberturbe intsidentide lahendamise üksuse (CSIRT) ja infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERT) Euroopa võrgustiku kaudu, et lahendada probleeme küberkuritegevuse vastases võitluses, ning jagaksid ka konkreetseid õiguslikke ja tehnilisi lahendusi vastupidavuse suurendamiseks küberrünnakute suhtes; kutsub selles vallas komisjoni üles tõhusat koostööd toetama ning teabevahetust lihtsustama, et võimalikke ohtusid ennetada ja nendega tegeleda, nagu on küberjulgeoleku direktiivis ette nähtud;

28.  väljendab muret Europoli järelduse üle, et enamik edukaid üksikisikutele suunatud ründeid on tingitud kasutajate vähesest digitaalhügieenist ja teadlikkusest ning ebapiisavast tähelepanust tehnilistele turbemeetmetele, nt sisseprojekteeritud turve; rõhutab, et kasutajad on kehvasti turvatud riist- ja tarkvara esimesed ohvrid;

29.  palub komisjonil ja liikmesriikidel alustada vastavat teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid osalisi ja sidusrühmi, et suurendada laste teadlikkust ning toetada lapsevanemaid, hooldajaid ja haridustöötajaid internetis esinevate ohtude äratundmisel ja neile reageerimisel ja laste ohutuse tagamisel veebis; palub komisjonil lisaks toetada liikmesriike internetis toimuva seksuaalse kuritarvitamise takistamise programmide käivitamisel, edendada sotsiaalmeedias vastutustundliku käitumise alase teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning õhutada tähtsamaid otsingumootoreid ja sotsiaalmeedia võrgustikke tegutsema laste kaitseks internetis ennetavalt;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käivitama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja edendama häid tavasid, tagamaks, et kodanikud, eelkõige lapsed ja teised haavatavad kasutajad, kuid samuti kesk- ja kohalikud valitsused, väga olulised ettevõtjad ning erasektori sidusrühmad, eriti VKEd, oleksid teadlikud küberkuritegevuse põhjustatud ohtudest, oskaksid veebi turvaliselt kasutada ning teaksid, kuidas kaitsta oma seadmeid; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles edendama praktilisi turvameetmeid, nagu krüpteerimine või muud turvalisust ja eraelu puutumatust toetavad tehnoloogiad ning anonüümseks muutmise vahendid;

31.  rõhutab, et teadlikkuse tõstmise kampaaniatega peaks kaasnema koolitusprogrammid infotehnoloogia vahendite „teavitatud kasutamise“ kohta; julgustab liikmesriike lisama koolide arvutiõppe kavadesse küberjulgeoleku, samuti isikuandmete veebis kasutamise ohud ja tagajärjed; tõstab sellega seoses esile jõupingutusi lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia kontekstis (Better Internet for Kids, BIK strateegia 2012);

32.  rõhutab tungivat vajadust pingutada küberkuritegevuse vastases võitluses rohkem küberjulgeoleku alase hariduse ja koolituse valdkonnas, pakkudes arvutiteaduste üliõpilastele küberjulgeoleku, turvalise tarkvaraarenduse ja isikuandmete kaitse alast väljaõpet ning põhilist küberjulgeolekualast koolitust haldusasutuste töötajatele;

33.  leiab, et küberrünnete vastane kaitse võiks olla üks vahendeid, mis võiks innustada julgeolekualaselt tegutsema nii ettevõtteid, kes vastutavad tarkvaraarenduse eest, kui ka kasutajaid, et nad tarkvara nõuetekohaselt kasutaksid;

34.  rõhutab, et ettevõtted peaksid regulaarsete hindamistega määrama kindlaks oma nõrkused ja riskid, kaitsma oma tooteid ja teenuseid nõrkade kohtade kiire tuvastamisega, kaasa arvatud turvaaukude haldamise põhimõtete kaudu ja andmekaitse uuendamisega, leevendama lunavararünnakute mõju, kasutades kindlaid varundamissüsteeme, ning andes küberrünnetest järjepidevalt teada;

35.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid infoturbeintsidentidega tegelevaid rühmi, kellele ettevõtjad ja tarbijad saaksid kuritahtlikest e‑kirjadest ja veebisaitidest teada anda, nagu küberjulgeoleku direktiivis ette nähtud, nii et liikmesriigid oleksid pidevalt teavitatud turvaintsidentidest ja meetmetest riskide vastu võitlemiseks ja nende leevendamiseks oma süsteemides; julgustab liikmesriike kaaluma andmebaasi loomist kõikide küberkuritegude liikide registreerimiseks ja asjaomaste nähtuste arengu jälgimiseks;

36.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid küberrünnetele vastupidamiseks oma elutähtsa infrastruktuuri ja seotud andmete turvalisuse parandamisse;

Teenuseosutajate kohustuste ja vastutuse suurendamine

37.  usub, et parem koostöö pädevate asutuste ja teenuseosutajate vahel on oluline tegur vastastikuse õigusabi ja vastastikuse tunnustamise menetluste kiirendamiseks ja ühtlustamiseks Euroopa õigusraamistikuga ette nähtud pädevuste piires; kutsub üles elektroonilise side teenuste osutajaid, kes ei ole liidus asutatud, määrama kirjalikult esindajad liidus;

38.  kordab, et asjade interneti osas tuleb vastutuskorra karmistamist alustada tootjatest, kuna selle tulemusel paraneb toodete kvaliteet ja keskkonna turvalisus välise juurdepääsu ja dokumenteeritud võimaluse osas saada uuendusi;

39.  usub, et arvestades innovatsiooni suundumusi ja asjade interneti järjest suuremat juurdepääsetavust, tuleks pöörata erilist tähelepanu kõigi seadmete turvalisusele, isegi kõige lihtsamate seadmete omale; leiab, et riistvara tootjate ning uuendusliku tarkvara arendajate huvides on investeerida lahendustesse küberkuritegevuse ennetamiseks ning vahetada teavet küberjulgeoleku ohtude kohta; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid lõimitud turvalisuse lähenemisviisi, ning nõuab, et tööstus kasutaks kõikide selliste seadmete puhul sisseprojekteeritud turve lahendusi; ergutab sellega seoses erasektorit rakendama vabatahtlikke meetmeid, mis on välja töötatud asjaomaste ELi õigusaktide, nt küberjulgeoleku direktiivi põhjal ning on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, et tugevdada usaldust tarkvara ja seadmete turvalisuse suhtes, nagu asjade interneti usaldusmärgis;

40.  julgustab teenuseosutajaid ühinema tegevusjuhendiga ebaseadusliku vihakõne vastu võitlemiseks veebis ning kutsub komisjoni ja osalevaid ettevõtjaid üles jätkama selles küsimuses koostööd;

41.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(20) (elektroonilise kaubanduse direktiiv) teeb vahendajatele erandi sisu eest vastutamisel ainult siis, kui neil on neutraalne ja passiivne roll seoses edastatava ja/või hoitava sisuga, kuid nõuab ka viivitamatut tegutsemist sisu kõrvaldamiseks või sellele juurdepääsu tõkestamiseks, kui vahendajal on kindlaid teadmisi rikkumisest või ebaseaduslikust tegevusest või teabest;

42.  toonitab vaieldamatut vajadust kaitsta õiguskaitse andmebaase turvaintsidentide eest ja ebaseadusliku juurdepääsu eest, kuna see teeb inimestele muret; väljendab muret õiguskaitseasutuste ekstraterritoriaalse ulatuse üle andmetele juurdepääsul kriminaaluurimiste kontekstis ning rõhutab vajadust rakendada selles küsimuses rangeid eeskirju;

43.  on veendunud, et küsimused, mis on seotud ebaseadusliku tegevusega internetis, tuleb lahendada kiiresti ja tõhusalt, sealhulgas kõrvaldamismenetlusega, juhul kui sisu ei ole avastamiseks, uurimiseks ja vastutusele võtmiseks enam vaja ; tuletab meelde, et kui kõrvaldamine ei ole võimalik, võivad liikmesriigid võtta vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, et tõkestada liidu territooriumil juurdepääs sellisele sisule; rõhutab, et need meetmed peavad järgima kehtivaid õigus- ja kohtumenetlusi, samuti olema kooskõlas hartaga, ning seoses nendega tuleb kohaldada piisavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid;

44.  rõhutab digitaalse infoühiskonna teenuseosutajate rolli selles, et tagada ebaseadusliku veebisisu kiire ja tõhus eemaldamine, kui vastutav õiguskaitseasutus on sellise taotluse esitanud, ning tunneb heameelt selles osas saavutatud edu üle, sealhulgas tänu ELi internetifoorumi panusele; rõhutab, et vaja on tugevamat pühendumist ja koostööd pädevate asutuste ja infoühiskonna teenuseosutajate poolt, et kõrvaldamine toimuks kiiresti ja tõhusalt ning et vältida ebaseaduslikku infosisu blokeerimist valitsuse meetmete kaudu; palub liikmesriikidel pidada nõuetele mittevastavaid platvorme õiguslikult vastutavaks; kordab veel kord, et mis tahes meede kõrvaldada ebaseaduslikku veebisisu peaks olema lubatud vaid siis, kui riigi menetluseeskirjades antakse kasutajatele võimalus pärast nendest meetmetest teadasaamist oma õiguseid kohtus kaitsta;

45.  rõhutab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooniga ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(21) on vahendajate piiratud vastutus oluline, et kaitsta interneti avatust, põhiõigusi, õiguskindlust ja innovatsiooni; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada suunised teavitamise ja kõrvaldamise menetluste kohta, aidata veebiplatvormidel täita oma kohustusi ja vastutust käsitlevaid eeskirju, mis on määratletud e‑kaubanduse direktiiviga (2000/31/EÜ), et suurendada õiguskindlust ja tarbija usaldust; nõuab tungivalt, et komisjon teeks selles küsimuses seadusandliku ettepaneku;

46.  nõuab, et rakendataks rahavoogude jälgimise põhimõtet, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 9. juuni 2015. aasta resolutsioonis „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava“(22), mis tugineb e‑kaubanduse direktiivi ja intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi õigusraamistikule;

47.  toonitab, et väga oluline on anda jätkuvat ja eriomast koolitust ja psühholoogilist tuge era- ja avalikes üksustes tegutsevatele sisu moderaatoritele, kelle ülesanne on hinnata vaidlustatavat või ebaseaduslikku võrgusisu, kuna neid tuleks pidada selles valdkonnas esimesteks reageerijateks;

48.  kutsub teenuste osutajaid üles nägema ette selged teavitamismehhanismid ning üksikasjalikult määratletud tugiteenuste taristu, mille abil oleks võimalik tagada kiire ja asjakohane teavitamistele reageerimine;

49.  kutsub teenuste osutajaid üles interaktiivsete vahendite ning teabematerjalide väljatöötamise kaudu toetama teadlikkuse suurendamist võrgus varitsevatest ohtudest, eelkõige laste puhul;

Politsei- ja õigusalase koostöö tugevdamine

50.  väljendab muret asjaolu pärast, et suur hulk küberkuritegusid jääb karistuseta; peab kahetsusväärseks, et internetiteenuse osutajad kasutavad tehnoloogiaid, nagu võrguaadresside teisendamise tehnoloogiad operaatori tasandil (CGN), mis kahjustab oluliselt uurimisi, muutes IP-aadressi kasutaja täpse tuvastamise ja veebis toime pandud kuritegude toimepanijate leidmise tehniliselt võimatuks; juhib tähelepanu vajadusele võimaldada õiguskaitseasutustele seaduslikku juurdepääsu asjaomasele teabele piiratud asjaoludel, kui juurdepääs on julgeoleku ja õigusega seotud kaalutlustel vajalik ja proportsionaalne; rõhutab, et kohtutele ja õiguskaitseasutustele tuleb anda piisav suutlikkus seaduslike uurimiste läbiviimiseks;

51.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei kehtestaks krüptimisteenuse osutajatele mis tahes kohustust, mis tooks kaasa nende võrgu või teenuste (nagu tagaukse loomine või hõlbustamine) turvalisuse nõrgenemise või järeleandmiste tegemise; rõhutab, et tuleb pakkuda teostatavaid lahendusi, nii õigusaktide kui ka pidev tehnoloogilise arengu kaudu, kus nende leidmine on õiguse ja turvalisuse jaoks hädavajalik; palub, et liikmesriigid teeksid õigusasutuste ja Eurojustiga konsulteerides koostööd, et ühtlustada internetipõhiste uurimisvahendite seadusliku kasutamise tingimusi;

52.  rõhutab, et seaduslik infopüük võib olla äärmiselt tõhus abinõu ebaseadusliku häkkimise vastu võitlemiseks, tingimusel et see on vajalik, proportsionaalne, põhineb asjakohasel õiguslikul menetlusel ja toimub täielikus kooskõlas põhiõiguste ning ELi andmekaitseõiguse ja kohtupraktikaga; kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama kahtlusaluste tabamiseks seaduslikke infopüügi võimalusi ja kehtestama selgeid eeskirju, mis käsitlevad seadusliku infopüügi eelnevat ja kohtulikku lubamist, sealhulgas seadusliku häkkimise vahendite kasutamise ja kestuse piiranguid, looma järelevalvemehhanismi ning pakkuma tõhusaid õiguskaitsevahendeid nendele, kelle suhtes asjaomast häkkimist rakendatakse;

53.  ergutab liikmesriike suhtlema IKT-turvalisuse kogukonnaga ja julgustama seda võtma aktiivsemat rolli heade eesmärkidega häkkimise ning ebaseaduslikust sisust, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast materjalist, teavitamise valdkonnas;

54.  julgustab Europoli looma anonüümse süsteemi salastatud võrkudest teavitamiseks, mis võimaldab inimestel teatada ametiasutustele ebaseaduslikust sisust, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, kasutades samu tehnilisi kaitseabinõusid, mida rakendavad paljud pressiorganisatsioonid, kes kasutavad samalaadseid süsteeme, et hõlbustada tundlike andmete vahendamist ajakirjanikele viisil, mis võimaldab suuremat anonüümsust ja turvalisust kui see, mida pakub tavapärane elektronpost;

55.  rõhutab vajadust minimeerida ohtusid, mida põhjustavad internetikasutajate eraelu puutumatusele õiguskaitseasutuste poolt õiguspäraste uurimiste raames kasutatavate turvaaukude kaudu toimuvad andmelekked või vahendid;

56.  rõhutab, et kohtutel ja õiguskaitseasutustel peavad olema piisav suutlikkus ja rahalised vahendid, et nad saaksid küberkuritegevusele tulemuslikult reageerida;

57.  rõhutab, et erinevate eraldiseisvate, territoriaalselt piiritletud riiklike jurisdiktsioonide tõttu on keeruline kindlaks määrata rahvusvahelise tegevuse korral kohaldatavat õigust ning see põhjustab õiguskindlusetust, takistades seeläbi piiriülest koostööd, mis on küberkuritegevuse tõhusaks käsitlemiseks vajalik;

58.  rõhutab vajadust töötada välja konkreetsed elemendid, mis käsitlevad ELi ühtset lähenemisviisi kohtualluvuse kohta küberruumis, mida väljendati justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel 26. jaanuaril 2016;

59.  rõhutab sellega seoses, et on vaja töötada välja ühised menetlusstandardid, millega saaks määrata kindlaks territoriaalsed tegurid, mis pakuvad alust küberruumis kohaldatavale õigusele ja määratlevad uurimismeetmed, mida saab kasutada sõltumata geograafilistest piiridest;

60.  tunnistab, et selline ühine Euroopa lähenemisviis, mis peab austama põhiõigusi ja eraelu puutumatust, loob usaldust sidusrühmade vahele, vähendab piiriüleste taotluste käsitlemisega hilinemist, loob heterogeensete osalejate vahelise koostalitluse võimet ja annab võimaluse lisada asjakohased menetlusnõuded talitlusraamistikesse;

61.  on veendunud, et pikas perspektiivis tuleks välja töötada ka maailmatasandi ühised menetlusstandardid jõustamisega seotud kohtualluvuse kohta küberruumis; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Nõukogu pilvepõhiste tõendite rühma töö üle;

Elektroonilised tõendid

62.  rõhutab, et Euroopa ühtne käsitlusviis küberruumi puudutava kriminaalõiguse küsimuses on esmatähtis, kuna see parandab küberruumis õigusriigi põhimõtete jõustamist ja hõlbustab kriminaalmenetlustes elektrooniliste tõendite hankimist ning muudab kohtuasjade menetlemise praegusest palju kiiremaks;

63.  toonitab, et on vaja leida viise, kuidas tagada ja saada digitaalseid tõendeid kiiremini, samuti rõhutab, kui tähtis on tihe koostöö õiguskaitseasutuste vahel, sealhulgas kaasates rohkem ühiseid uurimisrühmi, kolmandaid riike ja Euroopa territooriumil tegutsevaid teenuseosutajaid, kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ((EL) 2016/679), direktiiviga (EL) 2016/680 (politseidirektiiv) ja olemasolevate vastastikuse õigusabi lepingutega; rõhutab, et kõikides liikmesriikides tuleb luua ühtsed kontaktpunktid ja optimeerida olemasolevate kontaktpunktide kasutamist, kuna see lihtsustab juurdepääsu digitaalsetele tõenditele ja teabe jagamist, parandab koostööd teenuseosutajatega ning kiirendab vastastikuse õigusabi menetlusi;

64.  tunnistab, et praegune killustatud õigusraamistik võivad luua probleeme teenuseosutajatele, kes soovib vastata õiguskaitsealastele taotlustele; kutsub komisjoni üles esildama Euroopa õigusraamistiku e-tõendite jaoks, sealhulgas ühtlustatud eeskirjad, mille abil määratakse kindlaks, kas tegemist on kodu- või välismaise teenuseosutajaga, ning kehtestama teenuseosutajatele kohustuse vastata teiste liikmesriikide taotlustele, mis on esitatud nõuetekohase õigusliku menetluse alusel ja kooskõlas Euroopa uurimismäärusega, võttes samal ajal arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, et hoida ära asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse võimalikke negatiivseid tagajärgi ning kindlustades piisavad kaitsemeetmed, et tagada õiguskindlus ja parandada teenuseosutajate ja vahendajate suutlikkust vastata õiguskaitsealastele taotlustele;

65.  rõhutab vajadust, et igasugune elektrooniliste tõendite raamistik hõlmaks piisavalt tagatisi kõigi asjaosaliste õiguste ja vabaduste kaitseks; toonitab, et see peaks hõlmama nõuet, et elektrooniliste tõendite taotlused suunatakse esmajoones andmete vastutavatele töötlejatele või omanikele tagamaks, et austatakse nende õigusi, samuti nende õigusi, kellega andmed on seotud (näiteks nende õigus kinnitada juriidilist privileegi ja taotleda õiguslikku hüvitist ebaproportsionaalse või muul viisil ebaseadusliku juurdepääsu korral); samuti toonitab vajadust tagada, et mis tahes õigusraamistikuga kaitstakse teenuseosutajaid ja kõiki teisi pooli taotluste eest, mis võiksid luua õigusaktide konflikti või muul viisil piirata teiste riikide suveräänsust;

66.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades elektrooniliste tõendite tulemuslikuks kindlustamiseks ja hankimiseks ELis ning lisama riiklikku karistusseadustikku konkreetsed sätted, mis käsitlevad küberruumi, et soodustada elektrooniliste tõendite vastuvõetavust kohtus, ning koostama kohtunikele selgemaid suuniseid küberkuritegude eest karistamise kohta;

67.  väljendab heameelt komisjoni jätkuva töö üle seoses turvalise teabevahetuskanaliga koostööplatvormiga elektrooniliste tõendite ja vastuste saamiseks Euroopa uurimismääruste digitaalseks vahetamiseks ELi kohtuametite vahel; kutsub komisjoni koos liikmesriikide, Eurojusti ja teenuseosutajatega uurima ja kooskõlastama digitaalsete tõendite turvamise ja omandamise taotlemise vorme, vahendeid ja menetlusi, et hõlbustada autentimist, tagada kiired menetlused ja suurendada digitaalsete tõendite turvamise ja omandamise protsessi läbipaistvust ning aruandlust; palub Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametil (CEPOL) töötada välja koolitusmoodulid, mis käsitlevad digitaalsete tõendite turvamise ja omandamise olemasolevate raamistike tõhusat kasutamist; rõhutab sellega seoses, et teenuseosutajate poliitikasuundade ühtlustamine aitab vähendada lähenemisviiside heterogeensust, eelkõige näiteks taotletavatele andmetele juurdepääsu andmise menetluste ja tingimuste osas;

Suutlikkuse parandamine Euroopa tasandil

68.  juhib tähelepanu sellele, et hiljutised juhtumid on selgelt näidanud ELi – eelkõige ELi institutsioonide, riikide valitsuste ja parlamentide, Euroopa oluliste ettevõtete, Euroopa IT-infrastruktuuri ja võrgustike – äärmist haavatavust kõrgetasemeliste, keerulise tarkvara ja pahavara abil teostatud rünnakute suhtes; palub, et Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindaks pidevalt ohu taset ning palub komisjonil investeerida ELi institutsioonide IT-suutlikkusse ning elutähtsate infrastruktuuride kaitsesse ja vastupidavusse, et vähendada ELi haavatavust tõsiste küberrünnakute suhtes suurte kuritegelike organisatsioonide, riigi mahitatud ründajate või terroristlike rühmituste poolt;

69.  tunnustab Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ja Eurojusti, samuti ENISA olulist panust küberkuritegevuse vastases võitluses;

70.  kutsub Europoli üles toetama riiklikke õiguskaitseasutusi turvaliste ja asjakohaste edastuskanalite loomisel;

71.  taunib asjaolu, et praegu ei eksisteeri ELi standardeid koolitamise ja sertifitseerimise jaoks; tunnistab, et tulevased arengusuundumused küberkuritegevuse valdkonnas nõuavad erialatöötajate kõrgemat erialateadmiste taset; väljendab heameelt selle üle, et olemasolevad algatused, nagu küberkuritegevusalase hariduse ja koolituse Euroopa töörühm, koolitajate koolitamise projekt ja ELi poliitikatsükli raamistiku kohased koolitustegevused aitavad juba kaasa erialateadmiste lüngaga tegelemisele ELi tasandil;

72.  kutsub CEPOLit ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku üles pakkuma küberkuritegudega seotud teemasid käsitlevaid koolitusi ka kogu liidu pädevatele õiguskaitseasutustele ja kohtutele;

73.  toonitab, et Eurojusti suunatud küberkuritegude arv on suurenenud 30 % võrra; nõuab, et eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid ja loodaks võimalused rohkemate ametikohtade jaoks, et võimalda Eurojustil tulla toime kasvava küberkuritegevusega seotud töökoormusega, ning arendataks ja parandataks veelgi toetust, mida pakutakse riiklikele küberkuritegusid käsitlevatele prokuröridele piiriüleste juhtumite puhul, sealhulgas hiljuti loodud Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku kaudu;

74.  palub ENISA volitused läbi vaadata ja riiklikke küberjulgeoleku asutusi tõhustada; nõuab ENISA tugevdamist selle ülesannete, personali ja vahendite osas; rõhutab, et uued volitused peaksid hõlmama ka tugevamaid sidemeid Europoli ja tööstusharu sidusrühmadega, et amet saaks paremini toetada pädevaid asutusi võitluses küberkuritegevuse vastu;

75.  palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil koostada praktiline ja üksikasjalik käsiraamat, milles esitatakse suunised järelevalve- ja vaatluskontrollide kohta liikmesriikide jaoks;

Parem koostöö kolmandate riikidega

76.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tihe koostöö kolmandate riikidega ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses, muu hulgas parimate tavade vahetamise, ühiste uurimiste, suutlikkuse parandamise ja vastastikuse õigusabi kaudu;

77.  palub, et liikmesriigid, kes ei ole Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni (Budapesti konventsioon) ja selle lisaprotokolle veel ratifitseerinud ja täielikult rakendanud, teeksid seda, ning edendaksid seda koostöös komisjoniga asjakohastes rahvusvahelistes foorumites;

78.  rõhutab oma tõsist muret seoses tööga Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni komisjonis Budapesti konventsioon artikli 32 tõlgendamisel piiriülese juurdepääsu kohta salvestatud arvutiandmete valdkonnas (nn pilvepõhised tõendid) ja on vastu mis tahes täiendava protokolli sõlmimisele või suunise koostamisele, mis on ette nähtud kõnealuse sätte laiendamiseks lisaks nimetatud konventsiooniga loodud praegusele korrale, mis on juba oluline erand territoriaalsuse põhimõttest, sest see võib tuua kaasa õiguskaitseasutuste tõkestamatu kaugjuurdepääsu serveritele ja arvutitele, mis asuvad muudes jurisdiktsioonides, võtmata appi vastastikuse õigusabi lepinguid ning muid õigusalase koostöö vahendeid, mis on kehtestatud, et tagada üksikisiku põhiõigused, sealhulgas andmekaitse ja kohane menetlus, eelkõige Euroopa Nõukogu konventsioon 108;

79.  väljendab kahetsust tõsiasja üle, et puudub küberkuritegevusalane siduv rahvusvaheline õigus, ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid teeksid koostööd sellise konventsiooni osas kokkuleppele jõudmiseks;

80.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut valikute kohta vastastikuse õigusabi lepingute tõhususe parandamise ja kasutamise edendamise algatuste jaoks, et tegutseda vastu ekstraterritoriaalse jurisdiktsiooni eeldamisele kolmandate riikide poolt;

81.  kutsub liikmesriike üles tagama piisavat suutlikkust selliste vastastikuse õigusabi taotluste käsitlemiseks, mis on seotud uurimistega küberruumis, ja töötama välja asjaomaseid koolitusprogramme selliste taotluste käsitlemise eest vastutavale personalile;

82.  rõhutab, et Europoli ja kolmandate riikide vahelised strateegilise ja operatiivkoostöö lepingud hõlbustavad nii teabevahetust kui ka praktilist koostööd;

83.  võtab teadmiseks asjaolu, et kõige rohkem õiguskaitsealaseid taotlusi saadetakse Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse; on mures, et suurte USA teenuseosutajate avalikustamise määr vastuseks Euroopa kriminaalõigusasutuste taotlustele jääb alla 60 %, ning tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruse V peatüki kohaselt on välisriikide valduses olevatele isikuandmetele juurdepääsu saamise eelistatud mehhanismiks vastastikuse õigusabi lepingud ja muud rahvusvahelised lepingud:

84.  kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid meetmeid, et kaitsta kahtlustatava või süüdistatava isiku põhiõigusi ajal, mil toimub Euroopa õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide vaheline teabevahetus, eelkõige tagatisi seoses kohtuotsuse põhjal õiguskaitseasutustelt ja/või teenuseosutajatelt asjakohaste tõendite kiire hankimisega, tellijaid puudutava teabega või üksikasjalike meta- ja sisuandmetega (kui need ei ole krüptitud), et parandada vastastikust õigusabi;

85.  kutsub komisjoni üles koostöös liikmesriikidega, seonduvate Euroopa organitega ja vajaduse korral kolmandate riikidega kaaluma uusi viise, kuidas tõhusalt turvata ja hankida kolmandates riikides asuvaid elektroonilisi tõendeid täies kooskõlas põhiõiguste ja ELi andmekaitseõigusega, kiirendades ja ühtlustades vastastikuse õigusabi menetluste kasutamist ja vajaduse korral vastastikust tunnustamist;

86.  rõhutab, kui oluline on NATO küberintsidentidele reageerimise keskus (Cyber Incidents Response Centre);

87.  kutsub kõiki liikmesriike üles osalema kübervaldkonna erialateadmiste üleilmsel foorumil, et hõlbustada partnerluste loomist suutlikkuse parandamiseks;

88.  pooldab idapoolsetele naaberriikidele suutlikkuse parandamiseks pakutavat ELi abi, pidades silmas asjaolu, et paljud küberründed lähtuvad nendest riikidest;

o
o   o

89.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 419, 16.12.2015, lk 33.
(2) ELT C 316, 30.8.2016, lk 109.
(3) EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1.
(4) Euroopa Nõukogu, Euroopa lepingute seeria, nr 185, 23.11.2001.
(5) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.
(6) ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
(7) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(8) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
(9) ELT L 218, 14.8.2013, lk 8.
(10) ELT L 130, 1.5.2014, lk 1.
(11) ECLI:EU:C:2014:238.
(12) ELT C 93, 9.3.2016, lk 112.
(13) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(14) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.
(15) ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.
(16) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(17) Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas Tele2 Sverige AB vs. Post- och telestyrelsen ja Secretary of State for the Home Department vs. Tom Watson jt, C‑203/15, ECLI:EU:C:2016:970.
(18) ELT L 88, 31.3.2017, lk 6.
(19) ECLI:EU:C:2015:650.
(20) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.
(22) ELT C 407, 4.11.2016, lk 25.

Õigusalane teave