Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2869(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0545/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/10/2017 - 4.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0382

Vastuvõetud tekstid
PDF 261kWORD 52k
Neljapäev, 5. oktoober 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Krimmitatari liidrite Ahtem Çiygozi ja Ilmi Umerovi ning ajakirjanik Mõkola Semena juhtumid
P8_TA(2017)0382RC-B8-0545/2017

Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2017. aasta resolutsioon krimmitatari liidrite Ahtem Tšiigozi ja Ilmi Umerovi ning ajakirjanik Mõkola Semena juhtumite kohta (2017/2869(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja Ukraina assotsieerimislepingut ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Krimmi, Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse kohta ning eelkõige 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(1), 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Krimmis ja eriti krimmitatarlaste seas(2), 12. mai 2016. aasta resolutsiooni krimmitatarlaste kohta(3) ja 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Ukraina vangide kohta Venemaal ja olukorra kohta Krimmis(4),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 25. september 2017. aasta aruannet „Inimõiguste olukord okupeeritud Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas (Ukraina)“,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta ja ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/205 inimõiguste olukorra kohta Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas (Ukraina),

–  võttes arvesse nõukogu otsuseid pikendada Venemaa Föderatsioonile Krimmi poolsaare ebaseadusliku annekteerimise tõttu kehtestatud sanktsioone,

–  võttes arvesse rahvusvahelist humanitaarõigust ja eelkõige selle sätteid, mis käsitlevad okupeeritud alasid ning tsiviilisikute kohtlemist ja kaitset,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et paljud usaldusväärsed teated, neist kõige viimane ÜRO inimõiguste ülemvolinikult, annavad tunnistust inimõiguste rikkumiste sagenemisest Krimmis, mis puudutab krimmitatarlaste esindajaid, ajakirjanikke, blogijaid, meediatöötajaid ja tavakodanikke, kes võtavad sõna Vene okupatsiooni vastu või püüavad lihtsalt dokumenteerida de facto ametivõimude kuritegusid;

B.  arvestades, et vastavalt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 25. septembri 2017. aasta aruandele „Inimõiguste olukord okupeeritud Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas (Ukraina)” on kindlaid andmeid inimõiguste raskete rikkumiste kohta, nagu meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised, kadunuks jääma sundimine, väärkohtlemine ja piinamine ning vähemalt üks kohtuväline hukkamine;

C.  arvestades, et krimmitatarlaste juht ja Medžlisi aseesimees Ilmi Umerov mõisteti Venemaa kriminaalkoodeksi artikli 280 lõike 1 alusel, milles käsitletakse Venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumisele kutsumist, kaheks aastaks vangi Krimmi poolsaare ebaseadusliku annekteerimise vastaste mõtteavalduste eest;

D.  arvestades, et Medžlisi aseesimehele Ahtem Tšiigozile mõisteti kaheksa-aastane vanglakaristus massirahutuste korraldamise eest 26. veebruaril 2014;

E.  arvestades, et ajakirjanik Mõkola Semenale määrati Venemaa kriminaalkoodeksi artikli 280 lõike 1 alusel, milles käsitletakse Venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumisele kutsumist, tingimisi vanglakaristus kaheks ja pooleks aastaks ning kolmeaastane keeld töötada ajakirjanikuna;

F.  arvestades, et hiljutised kohtuotsused näitavad, et kohtusüsteemi kasutatakse poliitilise vahendina, et represseerida neid, kes on vastu Krimmi poolsaare annekteerimisele Venemaa poolt;

G.  arvestades, et paljudel juhtudel on teada antud inimröövidest, kadunuks jääma sundimistest, samuti piinamise kasutamisest ning julmast ja alandavast kohtlemisest kinnipidamisasutustes; arvestades, et piinamist on kasutatud „ülestunnistuse“ saamiseks; arvestades, et neid väiteid ei ole praeguseks piisavalt uuritud;

H.  arvestades, et Krimmis on ulatuslikult sundvõõrandatud avalikku ja eraomandit selle eest hüvitist maksmata ja võtmata arvesse rahvusvahelise humanitaarõiguse sätteid, mis kaitsevad vara arestimise või hävitamise eest;

I.  arvestades, et Krimmis on märkimisväärselt vähenenud kodanikuühiskonna tegevusruum, kuna meediaväljaandeid on suletud, ning see mõjutab ebaproportsionaalselt krimmitatarlaste kogukonda, nende õigust teabele ja õigust säilitada oma kultuuri ja identiteeti;

J.  arvestades, et Krimmi annekteerimine Venemaa Föderatsiooni poolt on ebaseaduslik ja vastuolus rahvusvahelise õiguse ning Euroopa lepingutega, millele on alla kirjutanud nii Venemaa Föderatsioon kui ka Ukraina, eelkõige ÜRO põhikirjaga, Helsingi lõppaktiga ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga ning 1997. aastal Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud sõpruse, koostöö ja partnerluse lepinguga;

K.  arvestades, et kogu anneksiooni vältel tuleb Venemaa Föderatsiooni pidada vastutavaks Krimmi elanike ja kodanike kaitsmise eest, mida peavad tegema piirkonnas de facto tegutsevad ametiasutused;

1.  mõistab hukka Ilmi Umerovi ning krimmitatarlaste juhi ja Medžlise aseesimehe Ahtem Tšiigozi ja ajakirjaniku Mõkola Semena süüdimõistmise; nõuab nende kohtuotsuste tühistamist ning Ilmi Umerovi ja Ahtem Tšiigozi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõigist Mõkola Semena vastu esitatud süüdistustest viivitamata ja tingimusteta loobumist;

2.  mõistab teravalt hukka karmid karistused, mis mõisteti küsitavate süüdistuste alusel pärast absurdset kohtuprotsessi krimmitatarlaste kogukonna juhtidele ja teistele Venemaa anneksiooni vastastele, nagu Uzair Abdullajev, Tejmur Abdullajev, Zevri Abseutov, Rustem Abiltarov, Muslim Alijev, Refat Alimov, Ali Asanov, Volodõmõr Baluhh, Enver Bekirov, Oleksii Bessarabov, Hlib Šabli, Oleksii Tšõrnii, Mustafa Degermenji, Emil Džemadenov, Arsen Džeparov, Volodõmõr Dudka, Pavlo Grõb, Rustem Ismailov, Mõkola Karpjuk, Stanislav Klõhh, Andrii Kolomijets, Oleksandr Koltšenko, Oleksandr Kostenko, Emir-Usein Kuku, Serhii Litvinov, Enver Mamutov, Remzi Memetov, Evhenii Panov, Juri Primov, Volodõmõr Prisitš, Ferat Saifullajev, Eider Saledinov, Oleg Sentsov, Vadõm Siruk, Oleksii Stogni, Redvan Suleymanov, Roman Suštšenko, Mõkola Šiptur, Dmõtro Štõblikov, Viktor Štšur, Rustem Vaitov, Valentin Võgovski, Andrii Zahtei ja Ruslan Zeitullajev; nõuab nende kohtuotsuste tühistamist ja kinnipeetute viivitamata vabastamist;

3.  mõistab hukka nn ametivõimude diskrimineeriva poliitika eelkõige krimmitatarlaste põliskogukonna suhtes, nende omandiõiguse rikkumise ning kogukonna liikmete ja Venemaa anneksiooni vastaste üha sageneva hirmutamise poliitilises, sotsiaalses ja majanduslikus elus;

4.  on seisukohal, et krimmitatarlaste õigusi on rängalt rikutud, sest Medžlise tegevus on keelatud ja see tunnistati 26. aprillil 2016 äärmusorganisatsiooniks ning nende juhtidel ei lubata enam siseneda poolsaare territooriumile; kordab tungivalt oma üleskutset tühistada viivitamata sellega seotud kohtuotsused ja peatada nende mõju ning täita Rahvusvahelise Kohtu 19. aprillil 2017 määrust ajutiste meetmete kohta, mis tehti Ukraina poolt Venemaa Föderatsiooni vastu algatatud kohtuasjas ja mille kohaselt peab Venemaa Föderatsioon hoiduma piirangute tegemisest või kehtestamisest krimmitatarlaste kogukonna suutlikkusele säilitada oma esindusinstitutsioonid, sealhulgas Medžlis;

5.  tuletab meelde, et tegelikud repressioonid ning ekstremismi-, terrorismi- ja separatismivastaste õigusaktide rakendamine on järsult halvendanud inimõiguste olukorda Krimmi poolsaarel ja kaasa toonud sõna- ja ühinemisvabaduse ulatusliku rikkumise ning Krimmi poolsaarel on Venemaa kodakondsuse pealesurumine muutunud süsteemseks ja põhiõigused ei ole tagatud; nõuab, et diskrimineerivad õigusaktid kehtetuks tunnistataks, ning rõhutab tungivat vajadust võtta vastutusele need, kes on vastutavad Krimmis toimuvate inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest;

6.  mõistab teravalt hukka valdava praktika, et vahistatud toimetatakse Krimmist Venemaa kaugetesse piirkondadesse, mis takistab tuntavalt nende inimeste suhtlust oma perekondade ja sõpradega ning raskendab inimõigusorganisatsioonidel nende käekäigu jälgimist; rõhutab, et selline käitumine on vastuolus Venemaal kehtivate õigusnormidega, eriti Venemaa kriminaalkoodeksi artikliga 73, mille kohaselt karistust tuleks kanda piirkonnas, kus on süüdimõistetu elukoht, või piirkonnas, kus kohtuotsus tehti;

7.  palub Euroopa välisteenistusel ja ELi delegatsioonil Venemaal hoolikalt jälgida käimasolevaid kohtumenetlusi ning pöörata tähelepanu vahistatute kohtlemisele; väljendab erilist muret seoses teadetega, et karistusviisina kasutatakse psühhiaatrilist ravi; ootab, et ELi delegatsioon, Euroopa välisteenistus ja ELi liikmesriikide suursaatkonnad neid menetlusi tähelepanelikult jälgiksid ning taotleksid pääsu vahistatute juurde nii enne nende üle kohtumõistmist kui ka selle ajal ja pärast seda;

8.  palub Euroopa Inimõiguste Kohtul kaaluda kõigi Krimmist saadetud õiguskaitsetaotluste lahendamist võimalikult esmajärjekorras, kuna Venemaa enda kohtusüsteem ei saa nendes asjades õiguskaitsevahendeid tagada ega tagagi neid;

9.  mõistab hukka vähemuskogukondi esindavate sõltumatute meediaväljaannete represseerimise ning kutsub Venemaa ametivõime üles hoiduma nende väljaannete tegevusele õiguslike ja halduslike takistuste seadmisest;

10.  nõuab, et rahvusvahelised inimõiguste vaatlejad, sealhulgas ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu eristruktuurid, lastaks takistusteta Krimmi poolsaarele sealset olukorda uurima, ning nõuab, et võetaks kasutusele sõltumatud seiremehhanismid; toetab Ukraina juhitud algatust, millega taotletakse nende küsimuste käsitlemist ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja Peaassambleel; palub Euroopa välisteenistusel ja ELi inimõiguste eriesindajal pöörata inimõiguste olukorrale Krimmi poolsaarel pidevat tähelepanu ja hoida parlamenti sellega kursis;

11.  kutsub komisjoni üles toetama projekte ja teabevahetust, mille eesmärk on parandada – ka Krimmi-siseselt – inimestevahelisi kontakte ning aidata kaasa konfliktide lahendamisele, rahu kindlustamisele, leppimisele ja kultuuridevahelise dialoogile; soovitab hoiduda bürokraatlikest takistustest ja soovitab paindlikumat hoiakut, mis võimaldaks lihtsustada rahvusvaheliste vaatlejate, sh parlamendiliikmete poolsaarele pääsu, mis peaks toimuma Kiievi nõusolekul ja ilma et seda tõlgendataks Krimmi anneksiooni tunnustamisena;

12.  rõhutab, et piiravad meetmed tuleks kehtestada kõikidele isikutele, kes on vastutavad inimõiguste jõhkrate rikkumiste eest, sealhulgas nendele Krimmi ja Venemaa ametnikele, kes otseselt vastutavad Ahtem Tšiigozile, Mõkola Semenale ja Ilmi Umerovile süüdistuse esitamise ja nende süüdimõistmise eest, ning need meetmed peaksid hõlmama ka ELi pankades olevate varade külmutamist ja reisikeelde; kinnitab oma toetust ELi otsusele keelata import Krimmist ning teatavate kaupade ja tehnoloogiate eksport Krimmi, investeeringud Krimmi ning kauba- ja teenustevahetus Krimmiga;

13.  on mures nende Krimmi laste raske olukorra pärast, kes kasvavad ilma isata, kuna isadelt on seadusevastaselt vabadus võetud ja nad on de facto poliitvangid, kellest osa on toimetatud Venemaa Föderatsiooni kaugetesse piirkondadesse; on seisukohal, et see on teravas vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste, laste õiguste ja Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga; kutsub Venemaa ametivõime ja Krimmi de facto ametivõime üles võimaldama ülalnimetatud isikutele korrapäraseid kontakte oma peredega ja eelkõige alaealiste pereliikmetega;

14.  tuletab Venemaa ametivõimudele meelde, et neil kui de facto okupatsioonivõimudel, kellel on tegelik kontroll Krimmi üle, lasub ka täielik vastutus kaitsta Krimmi kodanikke meelevaldsete kohtulike ja haldusmeetmete eest ning okupatsioonivõimudena on nad vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele kohustatud tagama ka inimõiguste kaitse poolsaarel;

15.  toetab Ukraina suveräänsust, iseseisvust, ühtsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning mõistab veel kord hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku annekteerimise Venemaa Föderatsiooni poolt; toetab ELi ja selle liikmesriikide poliitikat, mille kohaselt Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist ei tunnustata ja sellega seoses kehtestatakse piiravad meetmed; peab ülimalt murettekitavaks, et Venemaa jätkab Krimmi poolsaare laiaulatuslikku militariseerimist, ohustades sellega piirkondlikku ja üleeuroopalist julgeolekut;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele, Ukraina presidendile, Ukraina valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarsele assambleele, Krimmitatari Rahva Medžlisele ning ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0018.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0043.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0218.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0087

Õigusalane teave