Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2242(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0296/2017

Esitatud tekstid :

A8-0296/2017

Arutelud :

PV 23/10/2017 - 21
CRE 23/10/2017 - 21

Hääletused :

PV 24/10/2017 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0390

Vastuvõetud tekstid
PDF 219kWORD 66k
Teisipäev, 24. oktoober 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimine ja kulutõhususe järelevalve
P8_TA(2017)0390A8-0296/2017

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimise ja kulutõhususe järelevalve kohta (2016/2242(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 145, 147, 165, 166 ja artikli 310 lõiget 5,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(2), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat(3),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“, eriaruannet nr 17/2015 „Komisjoni toetus noorte tegevuskavadele: ESFi vahendite ümbersuunamine õnnestus, ent tulemustele keskendumine on ebapiisav” ja eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?“,

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646) ja (SWD(2016)0324),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut Euroopa tuleviku kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8‑0296/2017),

A.  arvestades, et noorte tööpuudus on olnud ja on jätkuvalt suureks probleemiks paljudes liikmesriikides ning et ELis oli 2016. aastal enam kui 4 miljonit 15–24 aasta vanust töötut noort; arvestades, et olukord liidus on väga erinev;

B.  arvestades, et võitlus noorte töötusega on parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide ühine poliitiline prioriteet ning sellega aidatakse saavutada liidu eesmärki kindlustada majanduskasv ja töökohad;

C.  arvestades, et noorte kõrge töötuse tase (2016. aastal ELis 18,8 %) on kahjulik nii ühiskonnale kui ka asjaomastele inimestele ning sellel on kestvad negatiivsed tagajärjed tööalasele konkurentsivõimele, sissetulekute stabiilsusele ja karjääri arengule; arvestades, et majanduskriis on ebaproportsionaalselt palju mõjutanud noori ning mõnes liikmesriigis on üle veerandi noortest töötud;

D.  arvestades, et noorte töötuse probleemi lahendamiseks on laialdaselt kasutusele võetud aktiivse tööhõivepoliitika meetmeid, mille tulemused varieeruvad;

E.  arvestades, et on veel teine rühm noori, kelle arv ja koosseis on liikmesriigiti väga erinev, kes ei omanda haridust või kutseõpet ega tööta (NEET‑noored) ja keda saab liigitada kahte kategooriasse: töötud NEET‑noored, kes on valmis töötama ja otsivad aktiivselt tööd, ning mitteaktiivsed NEET‑noored, kes ei omanda haridust või kutseõpet ega otsi aktiivselt tööd;

F.  arvestades, et ELis omavad keskmiselt ainult 41,9 % NEET‑noortest juurdepääsu noortegarantiile;

G.  arvestades, et alates Euroopa tööhõivestrateegia kasutuselevõtust 1997. aastal on komisjon toetanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte töö- ja haridusvõimalusi(4), ning kriisist alates on ELi meetmetes pandud erilist rõhku noortegarantiile, mille nõukogu asutas 2013. aasta aprillis, ja noorte tööhõive algatusele, mis käivitati 2013. aasta lõpus;

H.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on juba tõendanud end kõige tõhusama ja nähtavama liidu tasandi meetmena noorte töötuse vastu võitlemisel;

I.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on oluliselt kaasa aidanud noorte töötuse määra vähendamisele ELis, edendades haridust ja nõudlust noorte tööjõu järele tööturul ning toetades töökohtade loomise meetmeid; arvestades, et ELi 28 liikmesriigis on endiselt töötud 17,2 % noortest(5), mis on vastuvõetamatult kõrge määr;

J.  arvestades, et noortegarantii kohustab liikmesriike tagama, et kõikidele alla 25 aasta vanustele noortele (mõnes liikmesriigis alla 30‑aastastele noortele) pakutaks kvaliteetseid tööpakkumisi, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika võimalusi nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist;

K.  arvestades, et sellised välised tegurid nagu konkreetse piirkonna majandusolukord või tootmismudel mõjutavad noortegarantii raames seatud eesmärkide saavutamist;

L.  arvestades, et noorte tööhõive algatus on algatus NEET‑noortele, pikaaegsetest töötutest noortele ja tööotsijana arvele võtmata noortele, kes elavad piirkondades, kus noorte töötuse määr oli 2012. aastal kõrgem kui 25 %;

M.  arvestades, et noorte tööhõive algatuse kinnitatud kogueelarve programmitöö perioodil 2014–2020 on 6,4 miljardit eurot, mis sisaldab 3,2 miljardit eurot uuelt eraldi ELi eelarverealt, mida tuleb täiendada vähemalt 3,2 miljardi euroga riiklikest eraldistest olemasoleva Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raames; arvestades, et sellele lisandub täiendavalt 1 miljardit eurot noorte tööhõive algatuse konkreetsest eelarveeraldisest ajavahemikus 2017–2020, mida täiendatakse ESFi vahenditest 1 miljardi euro suuruse summaga, et edendada noorte tööhõivet piirkondades, kus noorte tööpuudus on kõige suurem; arvestades, et 500 miljonit eurot sellest täiendavast summast kantakse 2017. aastal paranduseelarve projekti nr 3/2017; arvestades, et programmile ette nähtud lõplik eraldis määratakse kindlaks eelseisva iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

N.  arvestades, et hinnangute kohaselt läheb Euroopa noortegarantii rakendamiseks igal aastal vaja 50,4 miljardit eurot(6), mis on oluliselt vähem kui noorte tööturult lahkumise tõttu Euroopas igal aastal tekkiv majanduslik kahju, mis võib ulatuda vähemalt 153 miljardi euroni(7);

O.  arvestades, et 2015. aastal võeti noorte tööhõive algatuse meetmete kasutuselevõtu kiirendamiseks vastu otsus suurendada algatuse eelrahastamiseks kättesaadavaid vahendeid ühe miljardi euro võrra, mis tähendas toetuskõlblike liikmesriikide jaoks tõusu algselt ette nähtud 1-1.5 %‑lt 30 %‑ni;

P.  arvestades, et noorte tööhõive algatusele ette nähtud kogu algne eraldis võeti aastatel 2014–2015 varem kasutusele ja seetõttu ei nähtud 2016. aasta eelarves ette uusi assigneeringuid; arvestades, et noorte tööhõive algatuse rahastamise ebajärjepidevus on kahjustanud programmi edu;

Q.  arvestades, et praegune rahastamise tase nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvest ei ole vajaduste katmiseks piisav;

R.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on erineva suunitlusega, sest noortegarantii eesmärk on toetada struktuurireforme hariduses ja seda saab kasutada lühiajalise meetmena noorte töötuse vastu võitlemiseks, noorte tööhõive algatus on aga rahastamisvahend; arvestades, et noortegarantiid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, liikmesriikide eelarvetest ja noorte tööhõive algatusest, noorte tööhõive algatusest saab aga rahastada noorte tööhõive algatuse sihtrühmale mõeldud töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või jätkuõppekohtade otsepakkumist toetuskõlblikes piirkondades; arvestades, et noortegarantii kohaldamisalaks on kõik 28 liikmesriiki, ent noorte tööhõive algatuse raames on toetuskõlblikud üksnes 20 liikmesriiki; arvestades lõppkokkuvõttes, et noorte tööhõive algatuse meetmete kestust ei ole kindlaks määratud, kuid noortegarantii puhul nõutakse pakkumise tegemist nelja kuu jooksul;

S.  arvestades, et kvantitatiivsest seisukohast on noortegarantii kasutamine olnud ebaühtlane ning see erineb liikmesriigiti märkimisväärselt;

T.  arvestades, et noortegarantii rakendamine ei ole seni andnud ühtlaseid tulemusi ja teatavates olukordades on keeruline tuvastada või hinnata selle panust;

U.  arvestades, et Euroopa Liidu piirkondade vahel on märkimisväärsed erinevused; arvestades, et teatud juhtudel ei kvalifitseeru suure töötusega territooriumid NUTSi tasandil ELi toetuseks abikõlblike piirkondade hulka;

V.  arvestades, et noortegarantii alla kuuluvaid integratsiooniteenuseid on sageli rakendatud vaid osaliselt või siis on osalejate ring olnud liiga kitsas, ja see on sõltunud avalike tööturuasutuste olemasolevast suutlikkusest ja tõhususest ning Euroopa tasandi menetluste kiirusest; arvestades, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi oma avalike tööturuasutuste tugevdamiseks ja reformimiseks;

W.  arvestades, et tasub esile tuua noorte tööhõive algatuse võimalikku rolli eriti nendes liikmesriikides, mis on alates 2007. aastast majandus-, finants- ja sotsiaalkriiside tõttu rohkem kannatanud; arvestades, et tuleks rõhutada vajadust tõhustada asjaomast programmi ja töötada välja täiendavad lisameetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et hoogustada integratsiooni ja ühtekuuluvust, tugevdades samal ajal soolist tasakaalu ja tagades juurdepääsu koolitusprogrammidele, mis on käivitatud eesmärgiga tulla toime uute tehnoloogiaga seotud tööhõiveküsimustega;

X.  arvestades, et noortegarantii kui investeering noortesse on näide tulemuspõhisest eelarvestamisest;

Y.  arvestades, et komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta tunnistatakse, et inimeste ootused ELile ei ole kooskõlas tema võimalustega asju ära teha(8);

Z.  arvestades, et EL peaks sotsiaalpoliitika valdkonna meetmeid sihtrühmale paremini n‑ö turundama ja tutvustama, et tagada oma meetmete parem nähtavus ELi inimeste jaoks;

AA.  arvestades, et kontrollikoja audit tehti liiga vara, kuna uuritav ajavahemik oli liiga lähedal riiklike tagatissüsteemide käivitamisele, ning see piirdus üksnes teatavate liikmesriikidega; arvestades, et enne auditi tegemist oleks kasulikum olnud sellel eesmärgil läbi viia nende rakendamise esialgne hindamine;

Üldised märkused

1.  märgib, et noortegarantii rakendamise nelja aasta jooksul, ajavahemikul 2013–2017, on noorte töötuse määr ELis vähenenud rohkem kui 7 protsendipunkti, 23,8 %‑lt 2013. aasta aprillis 16,6 %‑ni 2017. aasta aprillis, mis tähendab, et töötu staatusest on väljunud peaaegu 2 miljonit noort; täheldab, et noortegarantii süsteemide rakendamisest alates on üle 14 miljoni noore osalenud mõnes süsteemis; peab kahetsusväärseks, et paljudel juhtudel on noorte töötuse määra vähenemine tingitud sellest, et paljud noored on olnud sunnitud otsima tööd väljaspool ELi ning see kaotus annab lähikümnenditel valusalt tunda; peab samuti kahetsusväärseks, et 2016. aasta keskpaigas oli ELis endiselt 4,2 miljonit noort töötud (18,8 % asjaomasest rahvastikust); nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevat ELi toetust, et leida sellele pikaajalisele probleemile lahendus; nõuab, et EL ja liikmesriigid rakendaksid strateegiaid, mis vastavad iga liikmesriigi tööturu nõuetele ja vajadustele, et luua kvaliteetseid koolitusvõimalusi ja püsivat tööhõivet;

2.  rõhutab, et noortegarantiil on oluline roll selliste meetmete toetamisel, mis pakuvad töötutele noortele vajalikke oskusi, kogemusi ja teadmisi, et pikaajalises perspektiivis tööle asuda või ettevõtjaks hakata, ning samuti annab see võimaluse käsitleda oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele;

3.  rõhutab hariduse ja kutsenõustamise olulist rolli noorte ettevalmistamisel tööturul vajaminevate oskuste ja tööeetikaga; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et haridus peab lisaks tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuste tagamisele aitama kaasa ka noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud; rõhutab seetõttu vajadust kodanikuhariduse järele kogu haridussüsteemis, s.o nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses;

4.  märgib, et mida nooremad inimesed ja mida väiksema koolitusega, seda suurem on nende töötuse määr ning seda suundumust süvendas veelgi kriis, mis mõjutas ka üle 25‑aastasi kvalifikatsioonita noori täiskasvanuid, kes moodustavad selliste inimeste rühma, kes võivad sattuda majanduslikult väga haavatavasse olukorda, kui nende koolitamiseks ei tehta investeeringuid;

5.  märgib, et vaatamata tehtud edusammudele on kõige haavatavamas olukorras töötute noorte juurdepääs avalikele tööturuasutustele ebapiisav, ning see on selliste noorte rühm, kes, nagu noored kõrgkooli lõpetanudki, end kõige ebatõenäolisemalt töötuna arvele võtab;

6.  on sügavalt mures, et NEET‑noored ei ole integreeritud haridussüsteemi ega tööturule, ning paljudel juhtudel ei ole see nende süü; mõistab, et olemasolevate rakenduskavade abil, millega rakendatakse noorte töötuse vähendamiseks mõeldud rahastamisskeeme, on nende noorteni kõige raskem jõuda, kuna paljud neist ei paku asjakohast kestlikku tasu ja asjakohaseid töötingimusi; on seisukohal, et ajavahemikul 2017–2020 tuleks erilist tähelepanu pöörata nendele noortele, et tagada noortegarantii peamiste eesmärkide saavutamine;

7.  juhib tähelepanu sellele, et pikaajalise mõju tagamiseks peavad noortegarantii raames toetatavad meetmed käsitlema ka struktuurseid probleeme, millega seisavad silmitsi NEET‑noored; väljendab muret, et noortegarantii süsteemid ei ole veel jõudnud kõikide haridussüsteemist lahkunud või töötuks jäänud noorteni; kutsub liikmesriike üles tegema nende struktuursete probleemide lahendamiseks riiklikust eelarvest sihtotstarbelisi eraldisi; ergutab ka ELi kaasrahastamiseks mittekõlblikke piirkondi noortegarantiis osalema;

8.  rõhutab, et NEET‑noorte lõimimine eeldab nii kättesaadavate ressursside kasutamise tõhustamist kui ka ressursside suurendamist, samuti liikmesriikide suuremat kaasamist ja mobiliseerimist;

9.  nõuab, et mitmekesistataks rahastamiskanaleid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, et paremini jõuda kõikide noorteni; märgib lisaks, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on juba väga aktiivsed ja neid tuleks toetada nende tegevuses seoses noortega, integreerides selleks eri poliitikasuundi;

10.  toonitab, et noortegarantii on alates 2012. aastast andnud tõhusa panuse noorte tööpuuduse vähendamisse, kuid noorte töötus on endiselt lubamatult suur; tunneb seetõttu heameelt kaasseadusandjate kokkuleppe üle pikendada noorte tööhõive algatuse kestust 2020. aastani; märgib sellegipoolest, et noorte töötuse probleem võib püsima jääda ja seetõttu tuleks seda arvesse võtta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada järjepidevus ja kulutasuvus;

11.  rõhutab asjaolu, et noorte tööhõive algatuse eesmärk on suurendada mitte üksnes töökohtade loomist noorte jaoks, vaid ka aidata liikmesriikidel luua nõuetekohased süsteemid noorte inimeste vajaduste ja nendele vastava toetuse kindlakstegemiseks; rõhutab seetõttu, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse tulemuslikkust tuleks edaspidi hinnata saavutuste alusel, mis aitavad luua või parandada liikmesriikide süsteeme noorte toetamiseks;

12.  tuletab meelde, et noortegarantii saab ELilt rahalist toetust Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse kaudu, mis täiendavad riiklikke toetusi; avaldab toetust ühise strateegilise raamistiku raames tehtavale programmitööle vastastikuse õppe, koostöövõrkude loomisega seotud tegevuse ja tehnilise abi kaudu;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse vahendid võeti 2014. ja 2015. aastal varem kasutusse, ja selle üle, et esialgseid eelmakseid suurendati, eesmärgiga tagada vahendite kiire kasutuselevõtmine;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatusega on toetatud üle 1,4 miljoni noore ja sellega on võimaldatud liikmesriikide konsolideeritud tegevust summas üle 4 miljardi euro;

15.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatuse edukus on seotud liikmesriikide tõhusa majanduse juhtimisega, sest ilma soodsa ärikeskkonnata, mis ergutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning majanduse vajadustega kohandatud haridus- ja teadussüsteemi loomist, ei saa töökohti luua ega noorte töötuse kõrge määra probleemile pikaajalist lahendust leida;

16.  tunnustab kontrollikoja eriaruannet noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse mõju kohta noorte tööhõivele ning märgib, et rohkem kui kolm aastat pärast nõukogu soovituse vastuvõtmist ei vasta noortegarantii veel selle käivitamisel sätestatud algsetele ootustele; võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, et üksnes ELi eelarvest ette nähtud vahenditest kõigi mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamiseks ei piisa; märgib, et praegune olukord ei peegelda ootusi, mis tekkisid noortegarantii kasutusele võtmisel, st tagada, et kõik mittetöötavad ja mitteõppivad noored saavad nelja kuu jooksul kvaliteetse koolitus- või tööpakkumise;

17.  tuletab meelde NEET‑noorte tööturule tagasi meelitamisega seotud probleeme ja võimalusi; soovitab, et komisjon, liikmesriigid ja liikmesriikide avalikud tööturuasutused teeksid rohkem jõupingutusi, et kaasata rohkem mitteaktiivseid noori noortegarantii süsteemidesse ja hoida neid pärast asjaomaste toetusmeetmete lõppemist tööturul;

18.  märgib, et noorte tööhõive algatuse eesmärk on toetada noori alla 25‑aastaseid NEET‑noori, kes tavaliselt ei saa mingit töö- ega haridusalast toetust; väljendab kahetsust, et noorte tööhõive algatuse vastuvõtmine mõjutab ESFi kulukohustuste eraldamist muudele programmidele, ning rõhutab, et noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelistest eraldistest pärit vahendeid tuleks täiendada vähemalt samas ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest;

19.  palub liikmesriikidel tagada, et noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendid ei asendaks liikmesriikide avalikke kulutusi, nagu on sätestatud ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 95 ja põhjenduses 87 ning kooskõlas täiendavuse põhimõttega; rõhutab, et sellised programmid nagu noortegarantii ei tohi asendada liikmesriikide endi meetmeid noorte töötusega võitlemiseks ja jätkusuutlikuks tööturule integreerimiseks;

20.  rõhutab, et vaja on parandada kõigi asjaomaste sidusrühmade (sh piirkondlikul ja kohalikul tasandil), nagu avalike ja vajadusel eraõiguslike tööturuasutuste, haridus- ja koolitusasutuste, tööandjate, noorteorganisatsioonide ja noortega töötavate valitsusväliste organisatsioonide vahelist koostööd, et jõuda kõikide mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni; ergutab sidusrühmade paremat kaasamist partnerlusel põhineva lähenemisviisi kaudu noortegarantii kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse; nõuab suuremat koostööd haridusasutuste ja ettevõtjate vahel, et vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust; kordab mõtet, et partnerlusel põhineva lähenemisviisi eesmärk on paremini jõuda sihtelanikkonnani ja tagada kvaliteetsete pakkumiste tegemine;

21.  tuletab meelde, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel vajab tõhus noortegarantii ELi 28 liikmesriigi puhul igal aastal rahastust summas ligikaudu 45 miljardit eurot; on seisukohal, et seda rahastust tuleks käsitada investeeringuna, arvestades, et tulemuslikuks osutudes aitab see märkimisväärselt vähendada noorte tööhõivega seotud kulusid;

22.  kutsub komisjoni üles üksikasjalikult kindlaks määrama riiklikud panused noorte tööhõive algatusse, mida on igas liikmesriigis noortegarantii tõhusaks rakendamiseks vaja, võttes arvesse ILO hinnanguid;

23.  võtab teadmiseks viivituse noorte tööhõive algatuse rakendamisel, mille tingis asjaomaste haldusasutuste hiline nimetamine, ning peab seda noorte tööhõive algatuse õigusliku aluse puudujäägiks, mis on õõnestanud algseid kiire rakendamise püüdlusi kiirendatud rahastamise abil;

24.  peab vajalikuks soodustada rahastamise kättesaadavust ja rahastamise vormide mitmekesisust ning keskenduda kulutuste tulemuslikkusele, rakendades samal ajal täiendavaid poliitika- ja teenustega seotud reforme;

25.  rõhutab, et meetmeid on vaja kohandada kohalike vajadustega, näiteks tagades kohalike tööandjate esindajate, kohalike koolituste pakkujate ja kohalike asutuste veelgi suurema kaasatuse, et suurendada nende meetmete mõju; nõuab, et mitmekesistataks rahastamiskanaleid, kaasates kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi, et paremini jõuda kõikide NEET‑noorteni;

26.  tuletab meelde, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks noorte tööhõive algatust rahastada uute assigneeringutega, mitte olemasolevate eelarveassigneeringute ümberpaigutamise abil; ootab kaugeleulatuvate poliitiliste kohustuste võtmist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

27.  on seisukohal, et noortegarantii tõhusaks toimimiseks peavad tõhusalt toimima ka kohalikud avalikud tööturuasutused;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriikides oleks avalikel tööturuasutustel olemas oskusteave ja suutlikkus, et toetada inimesi, kes ei suuda leida tööd nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist; soovitab ettevõtete ja tööstusliitude suuremat kaasamist programmi rakendamisse;

29.  taunib asjaolu, et enamikul NEET‑noortel ELis puudub juurdepääs mis tahes noortegarantii programmile, muu hulgas seetõttu, et nad ei ole avalikes tööturuasutustes arvel; palub nõukogul kaaluda võimalust jätkata olemasoleva avalike tööturuasutuste võrgustiku raames kogemuste vahetamist, eesmärgiga töötada välja parimatel tavadel põhinevad strateegiad, et jõuda NEET‑noorteni ja toetada neid;

30.  väljendab heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2017 üle ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid täielikult kontrollikoja soovitusi, et suurendada noortegarantii süsteemide kättesaadavust ja tõhusust;

31.  rõhutab, et tuleks toetada ühtsete kontaktpunktide väljaarendamist, et suurendada noortegarantii positiivset mõju, tagades, et kõik teenused ja nõustamine oleksid noortele kättesaadavad ühest kohast;

32.  märgib, et noortegarantii süsteemide vähese nähtavuse tõttu võib olla keeruline jõuda kõikide noorteni; soovitab suurendada selliste kohalike kampaaniate rahastamise võimalust, mida korraldatakse koos kõikide asjaomaste kohalike partneritega, sealhulgas noorteorganisatsioonidega, ja toetada platvormide väljatöötamist, mille kaudu noored saavad ennast programmis osalemiseks registreerida; soovitab teha noortegarantiiga seotud teabe kõigile kättesaadavaks ja mõistetavaks;

33.  soovitab liikmesriikidel tagada, et nende pakutav oleks kvaliteetne; rõhutab, et pakkumised peaksid vastama osalejate kutsesobivusele ja tööturu nõudmistele, et võimaldada püsivat ja võimalikult pikaajalist integreerumist tegelikule tööturule;

34.  märgib kahetsusega, et enamik liikmesriike ei ole kasutusele võtnud kvaliteetse pakkumise mõiste määratlust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kasutaksid Euroopa Liidu tööhõivekomitee raamistikus olemasolevaid võrgustikke, et teha tööd nimetatud kontseptsiooni ühiselt kokku lepitud näitajate väljatöötamiseks, võttes arvesse Euroopa praktika kvaliteediraamistikku, Euroopa sotsiaalpartnerite ühisavaldust „Towards a Shared Vision of Apprenticeships“ õpipoisiõppe ühise käsituse kohta ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat ebakindlate töösuhete valdkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjonid tagaksid lisaks, et sellised näitajad toetuksid pakkumisele, mis vastab osalejate kvalifikatsioonitasemele, profiilile ja tööturu vajadustele, pakkudes töövõimalusi, mis võimaldavad teenida eluks vajalikku sissetulekut, annavad sotsiaalse kaitse ja arenguväljavaated ning pakuvad arenguvõimalusi, seades sihiks püsiva ja nõudlusele vastava integratsiooni tööturule; peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017 esitatud soovitust, mille kohaselt tuleb rohkem tähelepanu pöörata pakkumiste kvaliteedi parandamisele;

35.  kutsub komisjoni üles tegema koos tööhõivekomiteega ettepanekuid noortetagatise raames tehtavate pakkumiste kvaliteedikriteeriumide standardite kohta; toonitab, et on vaja kvaliteediraamistikku, kus oleks kindlaks määratud asjaomaste pakkumiste kvaliteedistandardid;

36.  märgib, et vaja on tunduvalt rohkem inim- ja tehnilisi ressursse ning rahalisi vahendeid, et saavutada eesmärk tagada kõigile kuni 24‑aastastele noortele kvaliteetne ja püsiv töökoht; väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu liikmesriiki on tõstnud noortegarantii toetuse kõlblike noorte maksimaalse vanuse 30 eluaastani;

37.  pooldab selle tagamist, et noortegarantiiga hõlmatud noored panustavad jätkuvalt liikmesriigis kehtivatesse sotsiaal- ja töökaitsesüsteemidesse ja neil on juurdepääs neile süsteemidele, tugevdades seega kõikide asjaosaliste, eelkõige noorte ja tööandjate jagatud vastutust;

38.  rõhutab, et noortegarantii meetmed on tõenäolisemalt tulemuslikud ja kulutõhusad juhul, kui noori toetatakse tööturule sisenemisel sellisel viisil, mis tagab neile jätkusuutlikud tööhõivevõimalused ja edenemise palgasüsteemis;

39.  rõhutab, et NEET‑noored on erisugune ja mitmekesine rühm ning süsteemid on tulemuslikumad ja kulutõhusamad, kui need on suunatud tuvastatud probleemide lahendamisele; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele koostada selgete eesmärkidega terviklikke strateegiaid, mille eesmärk on keskenduda kõigile NEET‑noorte kategooriatele; rõhutab, et meetmeid on vaja kohandada kohalike ja piirkondlike vajadustega, näiteks tagades kohalike tööandjate esindajate, kohalike koolituste pakkujate ja kohalike asutuste veelgi suurema kaasatuse; kutsub liikmesriike üles kujundama igale kandidaadile individuaalse tee, tagades avalikele tööturuasutustele paindlikkuse profiilimudelite kohandamiseks;

40.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et jõuda kõikide mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, eriti mitteaktiivsete noorteni, kes ei ole hõlmatud olemasolevates süsteemides, et neid registreerida ning jälgida noorte olukorda kuue, 12 ja 18 kuu järel pärast noortegarantii süsteemist lahkumist, et edendada nende jätkusuutlikku integreerumist tööturule; rõhutab, et noorte mitmekesisele rühmale on vaja pakkuda kohandatud lahendusi ning registreerimata mittetöötavad ja mitteõppivad noored tuleb muuta peamiseks sihtrühmaks; palub, et liikmesriigid ei asendaks avaliku sektori kulutusi Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevate vahenditega, ja märgib, et piisav majanduskasv on eeltingimuseks mittetöötavate ja mitteõppivate noorte tõhusaks integreerumiseks tööturule;

41.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles enne noortegarantii raamistikus ettenähtud süsteemide rakendamist hindama puudujääke ja koostama turuanalüüsi, ennetades sel viisil ebavajalikke koolitusi ja praktikantide ekspluateerimist tulevikuväljundita praktikatel;

42.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selliseid ennetavaid tööle siirdumise algatusi nagu kutsenõustamine ja tööturu kohta teabe jagamine, samuti tugiteenused koolides ja kutsenõustamisteenused ülikoolides, et hõlbustada noorte siirdumist tööellu, pakkudes neile oskusi tööeluga toimetulekuks ja karjääri juhtimiseks;

43.  märgib, et noortegarantii süsteemide vähese nähtavuse tõttu võib olla keeruline jõuda kõikide noorteni; soovitab võtta meetmeid, et parandada võimalust rahastada kohalikke kampaaniaid, mida korraldatakse koos kõikide asjaomaste kohalike partneritega, sealhulgas noorteorganisatsioonidega, ja toetada platvormide väljatöötamist, mille kaudu noored saavad ennast süsteemides osalemiseks registreerida; soovitab teha noortegarantiiga seotud teabe kõigile kättesaadavaks ja mõistetavaks;

44.  võtab teadmiseks, et endiselt on probleemiks kättesaadavate oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele; palub komisjonil edendada tööhõivekomitee (EMCO) raames eelnimetatud probleemiga tegelemiseks parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja liikmesriikide asjaomaste sidusrühmade vahel;

45.  on seisukohal, et oskuste mittevastavusega seotud probleeme saaks lahendada inimeste oskuste parema kindlakstegemise ning praeguste riiklike koolitussüsteemide puuduste parandamisega; rõhutab, et noorte liikuvuse edendamine võib parandada nende oskusi ning koos kvalifikatsioonide tunnustamisega vähendada olemasolevat geograafilist oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi; julgustab sellega seoses liikmesriike Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES) paremini ära kasutama.

46.  rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alased oskused võivad pakkuda häid võimalusi jätkusuutlike töökohtade loomiseks, ning seetõttu kutsub liikmesriike üles hõlmama oma noortegarantii rakenduskavades tõhusaid meetmeid IKT‑alaste/digitaalsete oskuste täiustamiseks.

47.  märgib, et on vaja mitmekesisemat ja kohandatumat lähenemisviisi teenuste osutamise suhtes eri noorterühmadele, et vältida nn koore riisumist või parimate palade väljanoppimist ja diskrimineerivat valikut; nõuab tugevamaid ja sihtotstarbelisi meetmeid, et jõuda takistusteta noorteni, kellel on mitu rasket probleemi ja kes on tööturult enim tõrjutud; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tulemuslikult kooskõlastada noortegarantiid teiste, näiteks mittediskrimineerimise poliitikaga ning laiendada noortegarantii pakkumistes sisalduvate meetmete ulatust;

48.  on seisukohal, et noorte töötust tuleb käsitleda prioriteetse küsimusena kohe tulevaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade algusest alates;

Rakendamine ja järelevalve

49.  märgib, et noortegarantii rakendamise üle teostatakse järelevalvet Euroopa poolaasta ja tööhõivekomitee hindamiste kaudu ning EMCO ja komisjoni koostöös väljatöötatud sihtotstarbelise näitajate raamistiku abil; kutsub nõukogu üles toetama liikmesriike andmete edastamise parandamisel;

50.  märgib, et teabe puudumine süsteemi liikmesriigis rakendamise võimalike kulude kohta võib kaasa tuua ebapiisava rahastamise süsteemi rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; palub liikmesriikidel koostada ülevaate noortegarantii rakendamise kulude kohta, nagu soovitati Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017;

51.  toonitab, et noortegarantii süsteemide tulemuslikuks rakendamiseks tuleb eraldada vajalikke vahendeid ja hinnata kogurahastust, võttes arvesse seda, et kogurahastuse hindamist võib takistada see, et raske on eristada erinevaid riiklikul tasandil noortele suunatud meetmete liike;

52.  palub komisjonil esitada täpsemat teavet noortegarantii kulutõhususe kohta, samuti selle rakendamise järelevalve kohta liikmesriikides, ning palub esitada selle kohta igal aastal põhjaliku aruande;

53.  rõhutab, et noortegarantii süsteemide rakendamisel tekkivate probleemide arutamiseks ja lahendamiseks on vaja tõhusaid mehhanisme; rõhutab, et on vaja liikmesriikide kindlat, realistlikku ja teostatavat poliitilist ja rahalist kohustust rakendada noortegarantii täies ulatuses, sh tagades varajase sekkumise mehhanismid, töö, täiendava hariduse ja koolitusega seotud pakkumiste kvaliteedi, selged abikõlblikkuse kriteeriumid ning partnerluste arendamise asjaomaste sidusrühmadega; toonitab, et selleks tuleb tagada tõhus teavitustegevus ja vajaduse korral haldussuutlikkuse parandamine, arvestades kohalikke tingimusi, edendada toetust oskuste arendamisele ning luua nõuetekohaste järelevalve- ja hindamisstruktuurid nimetatud meetmete rakendamise ajaks ja pärast seda;

54.  nõuab tõhusat mitmepoolset järelevalvet vastavuse üle nõukogu soovitusega noortegarantii loomise kohta Euroopa poolaasta raames ja konkreetsete riigipõhiste soovituste käsitlemist, kui see on vajalik;

55.  kordab oma pühendumust tähelepanelikult jälgida kõiki liikmesriikide meetmeid noortegarantii rakendamisel ning kutsub noorteorganisatsioone üles hoidma Euroopa Parlamenti kursis oma järeldustega liikmesriikide meetmete kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kaasaksid sidusrühmad poliitika kujundamisse; tuletab meelde, et noorteorganisatsioonide kaasamine noortegarantiist teavitamisse ning selle rakendamisse ja hindamisse on ülioluline selle õnnestumise jaoks;

56.  võtab teadmiseks viivitused noorte tööhõive algatuse rakendamisel liikmesriikides, mis on tekkinud peamiselt menetluslikel ja struktuursetel põhjustel; väljendab muret noorte tööhõive algatusele ette nähtud eelmaksete kasutamise määra pärast liikmesriikides; rõhutab seetõttu, et liikmesriikide pädevatel asutustel tuleb võtta kiiresti meetmeid, et kasutada täielikult ja õigeaegselt ära noorte töötuse vastu võitlemiseks ette nähtud vahendid; on arvamusel, et liikmesriigid peavad riiklikus eelarves võtma nende struktuursete probleemide lahendamiseks täiendavaid rahalisi kohustusi;

57.  kiidab heaks komisjoni koostöö liikmesriikidega järelevalve ja aruandluse valdkonna heade tavade kindlakstegemisel ja levitamisel, kasutades selleks liikmesriikide olemasolevaid süsteeme; tuletab komisjonile meelde, et andmete võrreldavus on seejuures põhjapanevalt tähtis;

58.  soovitab komisjonil jätkuvalt kindlaks määrata häid tavasid seire ja aruandluse vallas ning neid levitada, et liikmesriikide tulemused edastataks järjekindlal ja usaldusväärsel viisil ning neid hinnataks ühtemoodi, sh ka kvaliteedi seisukohast; soovitab eelkõige, et tuleks esitada kvaliteetne statistika, mis võimaldab liikmesriikidel kujundada konkreetsema ja tõhusama noortepoliitika, ning sel eesmärgil tuleks jälgida noortegarantiist lahkuvaid osalejaid, et oleks võimalikult vähe neid, kes programmist välja langevad ja sellest kasu ei saa;

59.  kutsub komisjoni üles tõhustama viisi, kuidas liikmesriigid rakendavad noortegarantii raames heakskiidetud süsteeme, ning seadma sisse läbipaistva, tervikliku avatud andmetega järelevalvesüsteemi, mis hõlmab kulutõhusust ning struktuurireforme ja üksikisikutele suunatud meetmeid;

60.  soovitab igas liikmesriigis eelnevat analüüsi, milles seatakse noortegarantii süsteemide oodatavate tulemuste osas konkreetsed eesmärgid, sihid ja ajakava, ning soovitab vältida topeltrahastamist;

61.  ergutab jagama parimaid tavasid tööhõivekomitee ja Euroopa tööhõivestrateegia vastastikuse õppimise programmi kaudu; märgib sellega seoses, kui oluline on vastastikune õppimine, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade aktiveerimisele;

62.  tunneb muret, et andmed noorte tööhõive algatuse toetusesaajate, väljundite ja tulemuste kohta on puudulikud ja sageli vastuolulised; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võtta kasutusele halduslikult vähem koormavamad ja ajakohasemad järelevalvesüsteemid noorte tööhõive algatuse ülejäänud rahaliste vahendite järelevalveks;

63.  nõuab keskendumist noorte tööhõive algatuse tulemustele, määrates kindlaks konkreetsed näitajad liikmesriikides teostatud reformide, programmist saadud teadmiste ja oskuste ning pakutud alaliste lepingute arvu osas; soovitab lisaks, et valitud kutseala mentorite kogemused vastaksid asjaomaste taotlejate vajatavatele oskustele;

64.  kutsub liikmesriike üles tõhustama oma järelevalve- ja teavitussüsteeme, mis aitaksid noortegarantii eesmärke mõõdetavamaks muuta ja soodustada rohkem tõenditel põhineva noori aktiviseeriva poliitika väljaarendamist, eelkõige parandama oma võimekust teha seiret noortegarantiist lahkunud osalejate üle, eesmärgiga vähendada nii palju kui võimalik teadmata tulemusega lahkunute arvu, ning saada andmeid kõigi osalejate hetkeolukorra kohta; palub, et komisjon vaataks läbi oma andmete kogumise suunised ning liikmesriigid oma miinimumnõuded ja eesmärgid, et vähendada tulemuste ülehindamise ohtu;

65.  tunnistab, et mõnede liikmesriikide jaoks on noortegarantii muutunud tööhõive- ja haridusvaldkonna poliitikareformide ja parema kooskõlastamise liikumapanevaks jõuks; rõhutab, et väga oluline on realistlike eesmärkide seadmine selliste tegevuspõhimõtete ja raamistike edendamisel nagu noortegarantii, peamiste probleemide kindlakstegemine ja asjakohaste tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks ning probleemide hindamine, pidades silmas tööalase konkurentsivõime paranemist; märgib, et on olukordi, kus on olnud raske tuvastada või hinnata noortegarantii senist panust ning et kvaliteetne statistika peaks aitama liikmesriikidel kavandada konkreetsemaid ja tõhusamaid noortepoliitika meetmeid, loomata valesid ettekujutusi ja lootusi;

66.  tunnustab olulisi jõupingutusi, mida paljud liikmesriigid on noortegarantii rakendamisel teinud; märgib siiski, et enamikku reforme ei ole veel täielikult rakendatud, eelkõige mis puudutab partnerlussuhete loomist sotsiaalpartnerite ja noortega noortegarantii meetmete kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel, ning neid, kes seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega; järeldab, et pikas perspektiivis on noortegarantii eesmärkide saavutamiseks vaja märkimisväärseid jõupingutusi ja rahalisi vahendeid;

67.  on seisukohal, et noortegarantii korduv kasutuselevõtt ei tohi takistada tööturu aktiveerimise põhimõtet ja tähtajatule töösuhtele ülemineku eesmärki; kutsub nõukogu üles kasutama mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist, et eraldada noortegarantiile piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles tagama, et noortele (sh kuni 30‑aastastele) tehakse kvaliteetseid pakkumisi, mis vastaksid nende profiilile ja kvalifikatsiooni tasemele ning tööturu nõudlusele, et luua jätkusuutlikku tööhõivet ja ennetada noortegarantii korduvat kasutuselevõtmist;

68.  on veendunud, et süsteemide tõhususe hindamiseks tuleb hinnata kõiki aspekte, sealhulgas nende kulutõhusust; võtab teadmiseks ILO ning Eurofoundi varasemad kuluprognoosid ning palub komisjonil nimetatud prognoose kinnitada või ajakohastada;

69.  nõuab, et igas osalevas liikmesriigis hinnataks noortegarantii tõhusust, et ennetada noorte ärakasutamist teatud ettevõtete poolt, kes kasutavad väljamõeldud koolituskavu riigi rahastatud tööjõust kasu saamiseks; teeb selleks ettepaneku jälgida nende noorte töövõimalusi, kes on programmist toetust saanud, ning luua mehhanismid, millega seatakse osalevate avalike või eratööandjate programmis osalemise jätkamise tingimuseks töölepingu sõlmimine vähemalt osade praktikantidega;

70.  märgib, et komisjon peab 2017. aasta lõpuks teostama noorte tööhõive algatuse hindamise, ning ootab vajalike kohanduste kiiret kasutuselevõttu, et tagada edukas rakendamine; rõhutab, et asjaomased sidusrühmad, sh noorteorganisatsioonid peavad noorte tööhõive algatuse tulemusi pidevalt hindama;

71.  rõhutab vajadust võtta kasutusele näitajate ja meetmete süsteem, et hinnata ja jälgida nii avalike tööhõiveprogrammide kui ka noortegarantii tõhusust, sest kuigi süsteem nähti algselt sellisena ette, on puudujääke endiselt palju;

72.  nõuab, et programmis osalejaid teavitataks nõuetekohaselt sellest, millist menetlust tuleb järgida vahendi kuritarvitamise korral, ning et võetaks meetmeid osalejate kaitseks, nagu kavandatud;

73.  nõuab eraldatud vahendite kasutamise tõhusat ja läbipaistvat kontrollimist, aruandlust ja järelevalvet Euroopa ja riiklikul tasandil, et hoida ära kuritarvitusi ja vahendite raiskamist;

Täiustused, mida tuleb teha

74.  rõhutab, et vajalik on tagada pikaajaline panus, nähes ette kaugeleulatuva planeerimise ja stabiilse rahastamise nii ELi kui ka riiklikest eelarvetest, et pakkuda täielikku juurdepääsu kõigile NEET-noortele ELis;

75.  tuletab meelde, kui oluline on koostöö kõikide valitsuse tasandite (EL, liikmesriigid ja kohalikud asutused) vahel ning Euroopa Komisjoni tehniline abi noortegarantii tõhusal rakendamisel;

76.  rõhutab, et perede aktiivsel osalemisel tuleb luua kvaliteetne elukestva kutsenõustamise teenus ja seda arendada, et aidata noortel langetada oma hariduse ja karjääri kohta paremaid otsuseid;

77.  märgib, et komisjon jõudis oma 2016. aasta teatises järeldusele, et tuleb parandada noorte tööhõive algatuse tõhusust; on seisukohal, et tõhususe suurendamine tuleks saavutada seeläbi, et tagatakse NEET‑noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule ja seatakse eesmärgid, mis kajastavad NEET‑noorte heterogeensust, võttes selleks iga alarühma puhul asjakohaseid erimeetmeid; märgib, et Euroopa Sotsiaalfondi täiendav kasutamine NEET‑noorte integratsiooni püsivuse tagamiseks võib tõhusust parandada;

78.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ohjama ootusi, seades realistlikud ja saavutatavad eesmärgid ja sihid, hindama lahknevusi, analüüsima turgu enne kavade rakendamist, parandama järelevalvet ja teavitamissüsteeme ning statistilisi andmeid, et tulemusi saaks tõhusamalt hinnata;

79.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisava rahastuse olemasolu kõikide selliste noorte töötajate tulemusliku integreerumise tagamiseks, kes on töötud või kellel ei ole juurdepääsu sobivale koolitus- või hariduspakkumisele; rõhutab, et jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks peaks noortegarantii tuginema olemasolevatele tõenditele ja kogemustele ning jätkuma pikas perspektiivis; toonitab asjaolu, et selleks on vaja suurendada aktiivse tööturupoliitika jaoks kasutada olevat avaliku sektori rahastust ELi ja liikmesriikide tasandil;

80.  kutsub liikmesriike üles oma noortegarantii süsteemide maksumust põhjalikult hindama, ohjama ootusi, seades realistlikud ja saavutatavad eesmärgid ja sihid, riigi eelarvest täiendavaid vahendeid kasutusele võtma ja avalike tööturuasutuste rahastamist parandama, et võimaldada neil täita lisakohustusi, mis on seotud noorte tööhõive algatuse rakendamisega;

81.  kutsub liikmesriike üles tagama kontrollandmete olemasolu, et hinnata tulemuste pikaajalist jätkusuutlikkust nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast lähtudes ja soodustada rohkem tõenditel põhineva noortepoliitika kujundamist; nõuab andmete kogumises, sh sooliselt eristatud andmete kogumises, suuremat läbipaistvust ja järjepidevust kõigis liikmesriikides; märgib murega, et noortegarantiist positiivse tulemusega lahkunud osalejate jätkusuutlikkus on halvenenud(9);

82.  palub komisjonil teostada liikmesriikides rakendatud meetmete mõju üksikasjaliku analüüsi, tuua välja kõige tõhusamad lahendused ja esitada nende alusel liikmesriikidele soovitused, kuidas saavutada suurema tõhususe abil paremaid tulemusi;

o
o   o

83.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(3) ELT L 126, 21.5.2015, lk 1.
(4) Muud meetmed hõlmavad järgmisi algatusi: 2010. aasta septembris käivitatud „Noorte liikuvus“, 2011. aasta detsembris käivitatud „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ ja 2012. aasta jaanuaris käivitatud „Noorte tegevuskavad“.
(5) 2017. aasta märtsi seisuga: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/8002525/3-02052017-AP-EN.pdf/94b69232-83a9-4011-8c85-1d4311215619
(6) „Social inclusion of young people“ (Noorte sotsiaalne kaasatus, Eurofound, 2015).
(7) NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe (NEET – Mittetöötavad ja mitteõppivad noored: omadused, kulud ja poliitilised reaktsioonid Euroopas, Eurofound 2012).
(8) Valge raamat Euroopa tuleviku kohta, lk 13.
(9) Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2017 punkt 164.

Õigusalane teave