Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 5. aprill 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendid
 Läbirääkimised Ühendkuningriigiga pärast teadet riigi kavatsuse kohta Euroopa Liidust lahkuda
 Äriühinguõiguse teatavad aspektid ***I
 Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine, v.a tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad aspektid ***
 Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega ***
 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamine Horvaatias *
 Meditsiiniseadmed ***II
 In vitro diagnostikameditsiiniseadmed ***II
 Rahaturufondid ***I
 Väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatav prospekt ***I
 Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 ***
 Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (resolutsioon)
 Ettenägemata kulude varu kasutusele võtmine
 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestus - I jagu - Euroopa Parlament
 Paranduseelarve projekt nr 1/2017, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond toetuse maksmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: EGF/2017/000 TA 2017 – Tehniline abi komisjoni algatusel
 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Lätis *
 DNA‑andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Slovakkias, Portugalis, Lätis, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Küprosel, Poolas, Rootsis, Maltal ja Belgias *
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Slovakkias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Madalmaades, Ungaris, Küprosel, Eestis, Maltal, Rumeenias ja Soomes *
 Sõidukite registriandmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Soomes, Sloveenias, Rumeenias, Poolas, Rootsis, Leedus, Bulgaarias, Slovakkias ja Ungaris *
 Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetus Maltal, Küprosel ja Eestis *
 Geneetiliselt muundatud mais Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21
 Pagulas- ja rändevoogude ohjamine ning ELi välistegevuse osa selles

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendid
PDF 248kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (C(2017)01473 – 2017/2602(DEA))
P8_TA(2017)0101B8-0234/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)01473) (edaspidi „muudetud delegeeritud määrus“),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni komisjoni 30. juuni 2016. aasta delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (C(2016)03999 – 2016/2816(DEA))(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. märtsi 2017. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole muudetud delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 28. märtsi 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (2), eriti selle artikli 8 lõiget 5, artikli 10 lõiget 2, artikli 13 lõiget 5 ja artiklit 31,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2340, millega muudetakse määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente, selle kohaldamise alguskuupäeva osas(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ(4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ(5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ(6), artiklit 13 ja artikli 10 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste esimeeste 22. detsembri 2016. aasta kirja, mis järgnes komisjoni taotlusele 10. novembri 2016. aasta kirjas tema kavatsuse kohta muuta regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille esitasid ühiselt EBA, ESMA ja EIOPA vastavalt määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõikele 5, artikli 10 lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. aprillil 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et parlament esitas oma 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis vastuväite komisjoni 30. juuni 2016. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse määrust (EL) nr 1286/2014, ning palus komisjonil esitada muudetud delegeeritud määruse, milles käsitletakse muresid, mida parlament väljendas seoses valikuvõimalusi pakkuvate PRIIPide ebaselge kohtlemisega, seoses ebapiisavalt peegeldatud asjaoluga, et jaeinvestorid võivad kaotada raha teatavate toodetega seotud negatiivsete stsenaariumide puhul, ning seoses sellega, et puudusid üksikasjalikud suunised arusaamist puudutava hoiatuse kasutamise kohta;

B.  arvestades, et oma 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis tuletas parlament meelde, et majandus- ja rahanduskomisjoni esimees ja parlamendi läbirääkimisrühm saatsid 30. juunil 2016 komisjonile kirja, milles palusid komisjonil hinnata, kas määruse (EL) nr 1286/2014 rakendamist tuleks edasi lükata;

C.  arvestades, et muudetud delegeeritud määruse sätted on kooskõlas parlamendi eesmärkidega, mis on väljendatud 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis ja sellele järgnenud mitteametliku dialoogi käigus, mis on osa muudetud delegeeritud määruse vastuvõtmisega seotud ettevalmistustööst;

D.  arvestades, et muudetud delegeeritud määruses täpsustatakse, et aluseks olevaid investeerimisvõimalusi pakkuvate valikuvõimalusi pakkuvate PRIIPide tootjad, kes on määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) või muud kui eurofondid, ei pea esitama kogu PRIIPidega seoses nõutavat teavet ja neil on lubatud selle asemel kasutada eurofondide põhiteabedokumente asjakohase vahendina, mille abil antakse jaeinvestoritele üksikasjalikumat lepingueelset teavet;

E.  arvestades, et kuigi kolme varem lisatud tootluse stsenaariumi aluseks olevad arvutused põhinevad endiselt ajaloolistel andmetel, on muudetud delegeeritud määrusesse lisatud neljas tootluse stsenaarium; arvestades, et selle nn stressistsenaariumi mõte on tuua välja märkimisväärsed ebasoodsad mõjud toodete puhul, mida olemasolev ebasoodne stsenaarium ei hõlma;

F.  arvestades, et arusaamist puudutava hoiatuse kasutamist täpsustati, lisades selle kohaldamisalasse need PRIIPid, mida loetakse direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) ja direktiivi (EL) 2016/97 (mis käsitleb kindlustustoodete turustamist) kohaselt keerukateks toodeteks;

G.  arvestades, et põhiteabedokumendi kavandatud jaotist „Mis toode see on?“ muudeti ning jaotis „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ sisaldab ka ülevaadet halduskuludest, mis on seotud kindlustuspõhiste investeerimistoodete biomeetriliste komponentidega;

H.  arvestades, et määrusega (EL) nr 2016/2340 lükati määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamise kuupäeva edasi 12 kuu võrra kuni 1. jaanuarini 2018;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole muudetud delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0347.
(2) ELT L 352, 9.12.2014, lk 1.
(3) ELT L 354, 23.12.2016, lk 35.
(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(6) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Läbirääkimised Ühendkuningriigiga pärast teadet riigi kavatsuse kohta Euroopa Liidust lahkuda
PDF 183kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2017/2593(RSP))
P8_TA(2017)0102RC-B8-0237/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5, artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 217 ja 218,

–  võttes arvesse teadet, mille Ühendkuningriigi peaminister vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule,

–  võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda(1),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioone: resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2), resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta(3), Lissaboni lepingu võimalusi kasutades ja resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Ühendkuningriigi valitsuse teatega Euroopa Ülemkogule algab protsess, mille tulemusena Ühendkuningriik lakkab olemast Euroopa Liidu liikmesriik ja liidu aluslepingud Ühendkuningriigi suhtes enam ei kehti;

B.  arvestades, et tegemist on pretsedenditu ja kahetsusväärse sündmusega, sest varem ei ole ükski liikmesriik Euroopa Liidust välja astunud; arvestades, et liidust väljaastumine tuleb korraldada korrastatult, et vältida selle negatiivset mõju Euroopa Liidule, liidu kodanikele ja Euroopa integratsiooniprotsessile;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament esindab kõiki Euroopa Liidu kodanikke ja tegutseb nende huve kaitstes kogu protsessi vältel, kuni Ühendkuningriigi väljaastumiseni;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriigil on küll suveräänne õigus liidust välja astuda, kuid kõigil liitu jäävatel liikmesriikidel on kohustus ühiselt liidu huve ja terviklikkust kaitsta; arvestades, et sellest tulenevalt peavad läbirääkimisi ühelt poolt Ühendkuningriik ning teiselt poolt Euroopa Komisjon Euroopa Liidu ja liidu 27 ülejäänud liikmesriigi nimel;

E.  arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üle algavad pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on vastu võtnud suunised läbirääkimiste kohta; arvestades, et käesoleva resolutsiooniga avaldab Euroopa Parlament oma seisukoha nende suuniste kohta ja sõnastab ühtlasi aluse, millest lähtudes hakkab Euroopa Parlament hindama läbirääkimisprotsessi ning kõiki Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel saavutatavaid kokkuleppeid;

F.  arvestades, et enne Euroopa Liidust lahkumist peab Ühendkuningriik saama kasutada kõiki aluslepingutest tulenevaid õigusi ja täitma kõiki nendest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgima Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 nimetatud lojaalse koostöö põhimõtet;

G.  arvestades, et 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik oma kavatsusest väljuda Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alt;

H.  arvestades, et samas teates mainib Ühendkuningriigi valitsus, et riigi tulevased sidemed Euroopa Liiduga ei hõlma siseturu ega tolliliidu liikmeks olekut;

I.  arvestades samas, et Ühendkuningriigi jäämine siseturu, Euroopa Majanduspiirkonna ja/või tolliliidu liikmeks oleks olnud optimaalne lahendus nii Ühendkuningriigi kui ka 27‑liikmelise Euroopa Liidu jaoks; arvestades, et see lahendus ei ole võimalik senikaua, kuni Ühendkuningriigi valitsus jätkab vastuseisu neljale vabadusele ja Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonile, keeldub tegemast üldist makset liidu eelarvesse ja soovib ajada omaette kaubanduspoliitikat;

J.  arvestades, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise küsimuses toimunud rahvahääletuse tulemust arvesse võttes on Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. veebruari 2016. aasta järeldustele lisatud otsus, „mis käsitleb uut kokkulepet Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus“, igal juhul kõigis punktides kehtetu;

K.  arvestades, et läbirääkimiste korraldamisel tuleb eesmärgiks seada õigusstabiilsuse tagamine ja häirete vähendamine miinimumini ning inimestele ja juriidilistele isikutele selge tulevikuvisiooni andmine;

L.  arvestades, et väljaastumisteate tühistamine eeldab kõigi 27 ELi liikmesriigi seatud tingimuste täitmist, nii et seda ei saaks kasutada menetlusliku vahendina ega kuritarvitada, püüdes Ühendkuningriigi olemasolevaid liikmesustingimusi parandada;

M.  arvestades, et ilma väljaastumislepinguta langeb Ühendkuningriik 30. märtsil 2019 automaatselt Euroopa Liidust välja ja sel juhul toimub see korrastamatult;

N.  arvestades, et suur hulk Ühendkuningriigi kodanikke, sealhulgas Põhja‑Iirimaal ja Šotimaal enamus, hääletas riigi Euroopa Liitu jäämise poolt;

O.  arvestades, et Euroopa Parlament peab eriti murettekitavaks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tagajärgi Põhja‑Iirimaale ning Põhja‑Iirimaa ja Iirimaa tulevastele suhetele; arvestades, et sellega seoses on ülimalt tähtis kaitsta rahu ja säilitada nn suure reede kokkulepe kõigis selle osades, ning tuletades meelde, et kokkulepe saavutati Euroopa Liidu aktiivsel vahendusel, mida Euroopa Parlament rõhutas oma 13. novembri 2014. aasta resolutsioonis Põhja‑Iirimaa rahuprotsessi kohta(5);

P.  arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine peaks 27‑liikmelist Euroopa Liitu ja selle institutsioone sundima paremini tegelema praeguste probleemidega, mõtlema oma tulevikule ja tegevusele, et muuta nn Euroopa projekt efektiivsemaks, demokraatlikumaks ja kodanikele lähedasemaks; tuletades meelde Bratislavas kokkulepitud tegevuskava, Euroopa Parlamendi selleteemalisi resolutsioone, Euroopa Komisjoni 1. märtsil 2017 avaldatud valget raamatut Euroopa tuleviku kohta, 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni ja kõrgetasemelise omavahendite töörühma 17. jaanuaril 2017 esitatud ettepanekuid, mis kõik võiksid olla järelemõtlemise aluseks;

1.  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi valitsuse Euroopa Ülemkogule esitatud teate, millega ametlikustatakse Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda;

2.  nõuab, et võimalikult kiiresti alustataks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimisi vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2;

3.  rõhutab, et on vaja, et väljaastumisleping ja võimalik üleminekukord jõustuksid aegsasti enne 2019. mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi;

4.  tuletab meelde, et väljaastumislepingu, nagu ka igasuguse võimaliku tulevase kokkuleppe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhete kohta ning mis tahes võimaliku üleminekukorra saab sõlmida vaid Euroopa Parlamendi nõusolekul;

Läbirääkimiste üldpõhimõtted

5.  eeldab, et selleks, et tagada Ühendkuningriigi korrastatud lahkumine Euroopa Liidust, tuleb läbirääkimisi pidada heas usus ja täiesti läbipaistvalt; tuletab meelde, et Ühendkuningriik kasutab oma õigusi Euroopa Liidu liikmesriigina kuni väljaastumislepingu jõustumiseni ja jääb vastavalt seotuks ka liikmesusest tulenevate ülesannete ja kohustustega;

6.  tuletab sellega seoses meelde, et Ühendkuningriik toimiks liidu õiguse vastaselt, kui ta alustaks juba enne liidust väljaastumist kolmandate riikidega läbirääkimisi võimalike kaubanduslepingute üle; rõhutab, et selline teguviis oleks vastuolus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 nimetatud lojaalse koostöö põhimõttega ning sellel peaksid olema asjakohased tagajärjed, muu hulgas Ühendkuningriigi väljaarvamine kaubandusläbirääkimiste menetlusest, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218; rõhutab, et sama peab kehtima teiste poliitikavaldkondade kohta, juhul kui Ühendkuningriik jätkab liidu õiguse, meetmete, strateegiate või ühise poliitika kohandamist enda kui lahkuva liikmesriigi huve soosival viisil ja mitte 27‑liikmelise Euroopa Liidu huvides;

7.  hoiatab, et aluslepingutega on vastuolus ka ühe või mitme liitu jääva liikmesriigi ja Ühendkuningriigi mis tahes kahepoolne kokkulepe Euroopa Liidu pädevusvaldkondades, milleks 27‑liikmeline liit ei ole nõusolekut andnud ning mis on seotud väljaastumislepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega ja/või hõlmab Euroopa Liidu tulevasi suhteid Ühendkuningriigiga; hoiatab lisaks, et see puudutab eelkõige mis tahes kahepoolset kokkulepet ja/või reguleerimis- või järelevalvepraktikat, mis on seotud näiteks Ühendkuningriigis asuvate finantsasutuste eelisjuurdepääsuga siseturule liidu õigusraamistiku arvel või 27‑liikmelise Euroopa Liidu kodanike seisundiga Ühendkuningriigis või vastupidi;

8.  on veendunud, et kogu läbirääkimisprotsessi vältel peavad kohaldatavad läbirääkimisvolitused ja -suunised täielikult kajastama 27‑liikmelise Euroopa Liidu kodanike, sealhulgas Iirimaa kodanike seisukohti ja huve, kuna Iirimaad mõjutab Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine eriti tugevalt;

9.  loodab, et neid tingimusi arvesse võttes rajavad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik oma tulevased suhted, mis oleksid õiglased, võimalikult tihedad ning õiguste ja kohustuste osas tasakaalustatud; peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi valitsuse otsust mitte osaleda siseturul, Euroopa Majanduspiirkonnas ega tolliliidus; on seisukohal, et liidust lahkuv riik ei saa nautida samasuguseid õigusi, nagu on liidu liikmesriigil, ning teatab seetõttu, et ei nõustu ühegi kokkuleppega, mis on selle seisukohaga vastuolus;

10.  kinnitab veel kord, et siseturu ja tolliliidu liikmeks olek nõuab nelja vabaduse austamist, Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonile allumist, üldisi makseid liidu eelarvesse ja Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika järgimist;

11.  rõhutab, et Ühendkuningriik peab täitma kõiki oma õiguslikke, rahalisi ja eelarvelisi kohustusi, sealhulgas praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust tulenevaid kohustusi, mis kuuluvad täitmisele enne ja pärast liidust väljaastumise hetke;

12.  võtab teadmiseks 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide ning Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi 15. detsembri 2016. aasta avalduses esitatud ettepanekud läbirääkimiste korra kohta; on rahul otsusega nimetada liidupoolseks läbirääkimisinstitutsiooniks Euroopa Komisjon ja pealäbirääkijaks Michel Barnier; toonitab, et Euroopa Parlamendi täielik kaasamine on vajalik eeltingimus selleks, et Euroopa Parlament saaks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavatele kokkulepetele oma nõusoleku anda;

Läbirääkimiste kulg

13.  rõhutab, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 käsitletakse läbirääkimistel Ühendkuningriigi liidust väljaastumise korda, võttes arvesse Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete raamistikku;

14.  jagab seisukohta, et kui väljaastumislepingu läbirääkimistel saavutatakse märkimisväärset edu, võiks alustada läbirääkimisi võimaliku üleminekukorra üle, võttes aluseks Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete kavandatud raamistiku;

15.  märgib, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kui kolmanda riigi kokkulepet nende tulevaste suhete kohta on võimalik sõlmida alles siis, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust välja astunud;

Väljaastumisleping

16.  märgib, et väljaastumisleping peab olema kooskõlas liidu aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning kui seda nõuet ei täideta, ei anna Euroopa Parlament lepingu sõlmimiseks nõusolekut;

17.  on seisukohal, et väljaastumisleping peaks hõlmama järgmisi küsimusi:

   Ühendkuningriigis elavate või elanud 27‑liikmelise Euroopa Liidu kodanike õiguslik seisund ning teistes liikmesriikides elavate või elanud Ühendkuningriigi kodanike õiguslik seisund, samuti muud nende õigusi puudutavad sätted;
   Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste rahaliste kohustuste reguleerimine;
   Euroopa Liidu välispiir;
   Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi võetud rahvusvaheliste kohustuste staatuse täpsustamine, võttes arvesse asjaolu, et 27‑liikmeline Euroopa Liit on 28‑liikmelise Euroopa Liidu õigusjärglane;
   juriidiliste isikute, sealhulgas äriühingute õiguskindlus;
   Euroopa Liidu Kohtu määramine väljaastumislepingu tõlgendamise ja rakendamise küsimustes pädevaks asutuseks;

18.  nõuab, et Ühendkuningriigis elavaid või elanud 27‑liikmelise Euroopa Liidu kodanikke ning teistes liikmesriikides elavaid või elanud Ühendkuningriigi kodanikke koheldaks õiglaselt, ning on seisukohal, et nende vastavad õigused ja huvid tuleb läbirääkimistel seada täielikuks prioriteediks; nõuab sellest tulenevalt, et Ühendkuningriigis elavate 27‑liikmelise Euroopa Liidu kodanike ning teistes liikmesriikides elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusliku seisundi ja õiguste reguleerimisel tuleb järgida vastastikuse õigusabi, õigluse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, samuti nõuab, et kaitstaks liidu õiguse, sealhulgas põhiõiguste harta, ja õiguse rakendusraamistiku terviklikkust; rõhutab, et kui Ühendkuningriik vähendab enne Euroopa Liidust väljaastumise hetke liikumisvabadusega seonduvaid õigusi ja diskrimineerib muu hulgas ELi kodanikke elamisõiguse võimaldamisel, on see vastuolus liidu õigusega;

19.  rõhutab, et Ühendkuningriigiga tehtav ühtne rahaline arveldus, mis põhineb Euroopa Kontrollikoja poolt auditeeritud Euroopa Liidu raamatupidamise aruannetel, peab hõlmama kõiki Ühendkuningriigi täitmata kulukohustustest tulenevaid õiguslikke kohustusi ning selles tuleb arvesse võtta bilansiväliseid kirjeid, tingimuslikke kohustusi ja muid finantskulusid, mis tekivad otseselt Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tulemusena;

20.  tunnistab, et väljaastumislepingus tuleb käsitleda Iirimaa saare unikaalset seisundit ja erilisi asjaolusid; nõuab, et kasutataks kõiki Euroopa Liidu õiguse ning 1998. aasta suurel reedel saavutatud kokkuleppega kooskõlas olevaid vahendeid ja meetmeid, et pehmendada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa vahelisele piirile; rõhutab sellega seoses tingimatut vajadust tagada Põhja‑Iirimaa rahuprotsessi jätkumine ja stabiilsus ning teha kõik mis võimalik, et vältida piiri karmistamist;

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted

21.  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teate ja 2. veebruaril 2017 avaldatud valge raamatu „Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust ja uus partnerlus Euroopa Liiduga“;

22.  on veendunud, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid olema tasakaalustatud ja laiahaardelised ning teenima kummagi osapoole kodanike huve, ja seetõttu on vaja piisavalt aega läbirääkimiste pidamiseks; rõhutab, et suhted peaksid hõlmama ühist huvi pakkuvaid valdkondi, austades samas Euroopa Liidu õiguskorra ning liidu põhiprintsiipide ja väärtuste terviklikkust, sealhulgas siseturu terviklikkust ning liidu otsustusvõimet ja -autonoomiat; märgib, et tulevastele suhetele võiksid kohase raamistiku anda Euroopa Liidu lepingu artikkel 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217, milles nähakse ette võimalus sõlmida leping, „millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi“;

23.  märgib, et sõltumata Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle peetavate läbirääkimiste tulemustest, ei saa neil läbirääkimistel teha kompromisse ühelt poolt sise- ja välisjulgeoleku, sealhulgas kaitsekoostöö, ning teiselt poolt tulevaste majandussuhete vahel;

24.  rõhutab, et iga tulevase Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kokkuleppe eeltingimus on, et Ühendkuningriik järgib jätkuvalt inimõigusi hõlvavates rahvusvahelistes kohustuses ning liidu õiguses ja poliitikas sisalduvaid norme, muu hulgas keskkonna, kliimamuutuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse ning õiglase konkurentsi, kaubanduse ja sotsiaalõiguste, eriti sotsiaalse dumpingu vastaste kaitseabinõude valdkonnas;

25.  on vastu igale tulevasele Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kokkuleppele, mis sisaldab hajusaid või valdkondlikke, sealhulgas finantsteenustega seotud sätteid, mis annaksid Ühendkuningriigis asuvatele ettevõtetele eelisjuurdepääsu siseturule ja/või tolliliidule; toonitab, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes liidu õiguses kolmandate riikide suhtes sätestatud korda;

26.  märgib, et juhul kui Ühendkuningriik taotleb osalemist teatavates Euroopa Liidu programmides, käsitatakse teda kolmanda riigina, mis tähendab asjakohaseid eelarvemakseid ja olemasoleva kohtuvõimu järelevalvet; peab sellega seoses tervitatavaks, kui Ühendkuningriik jätkaks osalemist mitmes programmis, näiteks programmis Erasmus;

27.  märgib, et paljud Ühendkuningriigi kodanikud on väljendanud tugevat vastuseisu sellele, et nad jäävad ilma õigustest, mis neil praegu on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 20; soovitab 27‑liikmelisel Euroopa Liidul uurida, kuidas seda olukorda liidu esmase õiguse raames leevendada, järgides samal ajal täiel määral vastastikuse õigusabi, õigluse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

Üleminekukord

28.  on veendunud, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik saavad õiguskindlust ja õiguslikku järjepidevust tagava üleminekukorra kokku leppida vaid siis, kui see sisaldab kummagi osapoole jaoks õigesti tasakaalustatud õigusi ja kohustusi ning sellega säilitatakse Euroopa Liidu õiguskorra terviklikkus, kus õiguslike probleemide lahendamine jääb Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks; on samuti veendunud, et mis tahes üleminekukord peab olema rangelt piiratud nii ajaliselt – kestusega mitte üle kolme aasta – kui ka kohaldamisala poolest, kuna üleminekukord ei saa olla Euroopa Liidu liikmesuse asendaja;

27‑liikmelise Euroopa Liidu ja liidu institutsioonide ees seisvad küsimused

29.  nõuab, et võimalikult kiiresti saavutataks kokkulepe Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti ümberpaigutamise kohta ja alustataks nende ametite ümberpaigutamisprotsessi niipea, kui see reaalselt võimalik on;

30.  juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumist arvesse võttes võib vajalikuks osutuda liidu õiguse läbivaatamine ja korrigeerimine;

31.  on veendunud, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kahe viimase aasta puhul ei ole läbivaatamine nõutav, kuid Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju tuleks käsitleda iga-aastase eelarvemenetluse võimalusi kasutades; rõhutab, et liidu institutsioonid ja 27‑liikmeline Euroopa Liit peaksid viivitamata alustama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist, sealhulgas omavahendite küsimuse käsitlemist;

32.  võtab endale kohustuseks viia õigeaegselt lõpule seadusandlikud menetlused Euroopa Parlamendi koosseisu küsimuses vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikele 2 ja valimiskorra küsimuses vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 223, võttes aluseks oma ettepaneku, mis on lisatud 11. novembri 2015. aasta resolutsioonile valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta(6); on ka veendunud – võttes arvesse käesoleva resolutsiooni põhjendust P –, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise ja Ühendkuningriigiga uute suhete loomise üle peetavate läbirääkimiste käigus tuleb 27 Euroopa Liitu jääval liikmesriigil koos liidu institutsioonidega praegust liitu tugevdada, kasutades laialdase avaliku arutelu võimalusi, ning alustada institutsioonidevahelist mõttetegevust liidu tuleviku üle;

Lõppsätted

33.  jätab endale õiguse täpsustada oma seisukohta Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimiste üle ning vajaduse korral võtta vastu uusi resolutsioone, sealhulgas valdkondlikel teemadel, arvestades läbirääkimiste edenemist või muid asjaolusid;

34.  loodab, et Euroopa Ülemkogu võtab käesolevat resolutsiooni arvesse oma suuniste vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks läbirääkimiste raamistik ning üldseisukohad ja -põhimõtted, mida Euroopa Liit selle juures järgib;

35.  otsustab, et annab oma lõpliku seisukoha lepingu(te) kohta hindamise alusel, milles võetakse arvesse käesoleva resolutsiooni ja Euroopa Parlamendi võimalike edasiste sellekohaste resolutsioonide sisu;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskpangale, liikmesriikide parlamentidele ja Ühendkuningriigi valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0294.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0048.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0050.
(5) ELT C 285, 5.8.2016, lk 9.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0395.


Äriühinguõiguse teatavad aspektid ***I
PDF 241kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2015)0616 – C8‑0388/2015 – 2015/0283(COD))
P8_TA(2017)0103A8-0088/2017

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0616),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 50 lõiget 1 ja lõike 2 punkti g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0388/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0088/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/… äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/1132) lõplikule kujule).

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 82.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine, v.a tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad aspektid ***
PDF 242kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb rahvusvahelise konventsiooni (vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimist ja sellega ühinemist, välja arvatud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektid (13806/2015 – C8-0410/2015 – 2015/0135(NLE))
P8_TA(2017)0104A8-0076/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13806/2015),

–  võttes arvesse 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol („ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon“),

–  võttes arvesse ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni 2010. aasta protokolli,

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0410/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsust 2002/971/EÜ, millega volitatakse liikmesriike ühenduse huvides 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamisese kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni) allkirjastama, ratifitseerima või sellega ühinema(1),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta esialgset resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus(3),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta järelmeetmeid seoses esialgse resolutsiooniga,

–  võttes arvesse õiguskomisjonis 19. veebruaril 2016 vastu võetud ja õiguskomisjoni vaheraportile A8-0191/2016 lisatud kirja vormis arvamust(4) eespool nimetatud nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust (A8-0076/2017),

1.  annab nõusoleku rahvusvahelise konventsiooni (vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimiseks ja sellega ühinemiseks, välja arvatud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 55.
(2) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0259.
(4) PE576.992.


Ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokolli ratifitseerimine ja sellega ühinemine seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega ***
PDF 254kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb rahvusvahelise konventsiooni (vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimist ja sellega ühinemist seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega (14112/2015 – C8-0409/2015 – 2015/0136(NLE))
P8_TA(2017)0105A8-0078/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14112/2015),

–  võttes arvesse 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (ohtlike ja kahjulike ainete1996. aasta konventsioon),

–  võttes arvesse ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni 2010. aasta protokolli,

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 81 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0409/2015),

–  võttes arvesse protokolli nr 22 Taani seisukoha kohta, mis on lisatud aluslepingutele,

–  võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsust 2002/971/EÜ, millega volitatakse liikmesriike ühenduse huvides 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (ohtlike ja kahjulike ainete konventsioon) allkirjastama, ratifitseerima või sellega ühinema(1),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta esialgset resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta järelmeetmeid seoses esialgse resolutsiooniga,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust (A8-0078/2017),

1.  annab nõusoleku rahvusvahelise konventsiooni (vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimisele ja sellega ühinemisele seoses tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 55.
(2) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0260.


Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamine Horvaatias *
PDF 235kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (COM(2017)0017 – C8‑0026/2017 – 2017/0011(NLE))
P8_TA(2017)0106A8-0073/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2017)0017),

–  võttes arvesse 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti(1) artikli 4 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0026/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0073/2017),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 112, 24.2.2012, lk 21.


Meditsiiniseadmed ***II
PDF 235kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (10728/4/2016 – C8-0104/2017 – 2012/0266(COD))
P8_TA(2017)0107A8-0068/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10728/4/2016 – C8-0104/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0542) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0068/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 52.
(2) Vastuvõetud tekstid, 2. aprill 2014, P7_TA(2014)0266.


In vitro diagnostikameditsiiniseadmed ***II
PDF 240kWORD 48k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (10729/4/2016 – C8‑0105/2017 – 2012/0267(COD))
P8_TA(2017)0108A8-0069/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10729/4/2016 – C8-0105/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0541) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0069/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus geneetilise testimisega seotud teabe esitamist ja nõustamist käsitlevate sätete kohta määruse (in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta) artiklis 4

Hiljemalt viis aasta pärast määruse kohaldamise kuupäeva koostab komisjon määruse artikliga 111 ettenähtud artikli 4 toimimise läbivaatamise raames aruande liikmesriikide kogemuse kohta seoses artiklis 4 sätestatud kohustuste rakendamisega geneetilise testimisega seotud teabe esitamise ja nõustamise puhul. Komisjoni aruandes kirjeldatakse eelkõige erinevaid kehtivaid tavasid seoses määrusega taotletava kahe eesmärgiga, milleks on patsiendi ohutuse kõrge taseme ja siseturu tõrgeteta toimimise tagamine.

Komisjoni avaldus elustiili ja heaoluga seoses kasutatava geneetilise testimise kohta

Heaolu või elustiili eesmärgil toimuvate geenitestidega seoses rõhutab komisjon, et meditsiinilise eesmärgita seadmed, mille otsene või kaudne eesmärk on edendada terviseteadlikku käitumist ja parandada inimese tervist, elukvaliteeti ja heaolu, ei ole hõlmatud määruse (in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta) artikliga 2 (Mõisted). Komisjon kavatseb liikmesriikide teostavatele turujärelevalvetoimingutele tuginedes siiski jälgida kõnealuste seadmete kasutusega seonduda võivaid konkreetseid ohutusküsimusi.

(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 52.
(2) Vastuvõetud tekstid, 2. aprill 2014, P7_TA(2014)0267.


Rahaturufondid ***I
PDF 239kWORD 79k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahaturufondide kohta (COM(2013)0615 – C7-0263/2013 – 2013/0306(COD))
P8_TA(2017)0109A8-0041/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0615),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0263/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 21. mai 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 7. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0041/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/… rahaturufondide kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/1131) lõplikule kujule).

(1) ELT C 255, 6.8.2014, lk 3.
(2) ELT C 170, 5.6.2014, lk 50.
(3) Käesolev seisukoht asendab 29. aprillil 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0170).


Väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatav prospekt ***I
PDF 242kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti kohta (COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD))
P8_TA(2017)0110A8-0238/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0583),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0375/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2016. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0238/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/1129) lõplikule kujule).

(1) ELT C 195, 2.6.2016, lk 1.
(2) ELT C 177, 18.5.2016, lk 9.
(3) Käesolev seisukoht asendab 15. septembril 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0353).


Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 ***
PDF 241kWORD 49k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (14942/2016 – C8-0103/2017 – 2016/0283(APP))
P8_TA(2017)0111A8-0110/2017

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

–  võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) (14942/2016), ja nõukogu parandust (14942/2016 COR2),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C8-0103/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2017. aasta põhimõttelist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(2),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni määruse eelnõu kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86 ning artikli 99 lõikeid 1 ja 4,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A8-0110/2017),

1.  annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, nagu on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA

Nõukogu määruse eelnõu (EL, Euratom) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2017/1123).

(1) 7030/2017 ja 7031/2017 COR1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0412.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0112.


Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (resolutsioon)
PDF 341kWORD 54k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (14942/2016 – C8-0103/2017 – 2016/0283(APP)2017/2051(INI))
P8_TA(2017)0112A8-0117/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

–  võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (14942/2016), millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ja nõukogu parandust (14942/2016 COR2),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C8-0103/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2017. aasta põhimõttelist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(2),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni määruse eelnõu kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0117/2017),

1.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldused;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;

3.  võtab teadmiseks nõukogu ja komisjoni ühepoolsed avaldused;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA: AVALDUSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus suurendamiste (täiendav rahastamine) kohta mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aja jooksul

Euroopa Parlament ja nõukogu on mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise kontekstis leppinud kokku allpool esitatud tabeli kohases komisjoni kavandatud täiendavas rahastamises, mida täidetakse ajavahemikul 2017–2020(5) iga-aastase eelarvemenetluse käigus, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi:

 

Kulukohustuste assigneeringud, miljonites eurodes

Rubriik 1a

 

Horisont 2020

200

Euroopa ühendamise rahastu (CEF Transport)

300

Programm „Erasmus+“

100

COSME

100

Wifi4EU*

25

EFSI*

150

Rubriik 1a kokku

875

Rubriik 1b (noorte tööhõive algatus)

1200**

Rubriik 3

2549

Rubriik 4*

1385

Rubriigid 1a, 1b, 3, 4 kokku

6009

* See ei mõjuta käimasolevaid arutelusid seadusandlike ettepanekute eelnõude üle rubriigi 1a ja rubriigi 4 piires.

** Jaotumine nelja aasta peale (2017–2020).

Ümberpaigutused kogusummas 945 miljonit eurot määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, nii et 875 miljonit eurot jääb rubriigi 1a ja 70 miljonit eurot rubriigi 4 alla.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus liigse tegemata maksete summa kuhjumise vältimise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles jätkama 2014.–2020. aasta programmide rakendamise tähelepanelikku jälgimist, et tagada maksete assigneeringute korrapärane edenemine, mis oleks kooskõlas kinnitatud kulukohustuste assigneeringutega. Selleks paluvad nad komisjonil esitada aegsasti praeguse mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud perioodi jooksul ajakohastatud arvandmed maksete assigneeringute seisu ja prognooside kohta. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad õigeaegselt kõik vajalikud otsused seoses nõuetekohaselt põhjendatud vajadustega, et vältida liigse tegemata maksete summa kuhjumist ning tagada maksenõuete nõuetekohane hüvitamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus erivahenditega seotud maksete kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku kohandada otsuse (EL) 2015/435 muutmise ettepanekut, nii et see ei piiraks mingil viisil üldiselt muude erivahendite jaoks mõeldud maksete laadi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus ajavahemikuks 2013–2017 ettenähtud töötajate arvu järkjärgulise 5 % vähendamise eesmärgi saavutamise sõltumatu hindamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad ettepaneku, et viidaks läbi sõltumatu hindamine, et hinnata tulemusi seoses ajavahemikuks 2013–2017 ette nähtud ning kõiki institutsioone, asutusi ja ameteid hõlmava personali järkjärgulise 5 % võrra vähendamise eesmärgiga, milles on kokku lepitud 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil esitada hindamise järelduste põhjal ettepanek asjakohasteks järelmeetmeteks.

Euroopa Parlamendi avaldus mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seotud ühisavalduste kohta

Euroopa Parlament tuletab meelde, et neli ühisavaldust, mis on lisatud muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrusele, on oma laadilt poliitilised ja neil puudub õiguslik mõju.

Seoses ühisavaldusega liidu programmide assigneeringute suurendamiste (täiendav rahastamine) ja ümberpaigutamiste kohta tuletatakse meelde, et aluslepingutes nähakse ette, et eelarvepädevate institutsioonide ülesanne on määrata iga-aastase eelarvemenetluse raames kindlaks liidu eelarve suurus ja sisu. Euroopa Parlament rõhutab, et võrdväärse eelarvepädeva institutsioonina kasutab ta täies ulatuses oma õigusi, mida ei saa temalt ühegi poliitilise deklaratsiooniga ära võtta. Vajadust austada eelarvepädeva institutsiooni eesõigusi on samuti ühisavalduse tekstis selgelt väljendatud.

Seetõttu mõistab Euroopa Parlament, et kõnealuses ühisavalduses esitatud summad on lähtesummad, mis tuleb iga-aastase eelarvemenetluse raames läbi vaadata, võttes nõuetekohaselt arvesse iga aastaeelarve konkreetseid asjaolusid. Euroopa Parlament kavatseb eelkõige rubriikides 1a ja 4 tehtavate kavandatud ümberpaigutamistega seoses vaadata kõik komisjoni ettepanekud igal üksikjuhul eraldi läbi, et tagada assigneeringute vähendamise vältimine esmatähtsate liidu programmide puhul, eelkõige juhul, kui need soodustavad majanduskasvu ja töökohti või kui nendega täidetakse praegusi pakilisi vajadusi ning kui neil on kõrge täitmismäär.

On ilmne, et ükski ühisavalduses esitatud summa, mis on seotud seadusandlike ettepanekutega, mis ei ole veel vastu võetud, ei määra mingilgi viisil niisuguste seadusandlike läbirääkimiste tulemusi.

Nõukogu avaldus erivahenditega seotud maksete kohta

Nõukogu teeb ettepaneku säilitada praegune olukord ja mitte kehtestada kõnealuse läbivaatamise/muutmise kontekstis üldist ja kõikehõlmavat reeglit seoses muude erivahendite jaoks mõeldud maksete käsitlemisega. Nõukogu õigustalituse arvamuses märgiti, et eelarvepädevad institutsioonid võivad igal üksikjuhul eraldi teha konkreetse kasutuselevõtmise puhul otsuse, kas mõned või kõik vastavad maksed kantakse eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületades või mitte.

Komisjoni avaldus seoses noorte tööhõive algatuse ning nende täiendavate meetmete tugevdamisega, mis aitavad kaasa rändekriisi ja julgeolekuküsimuste käsitlemisele

Kui noorte tööpuuduses alates 2013. aastast täheldatud langustrend peaks taas pöörduma, tuleks kaaluda noorte tööhõive algatuse rahastamise suurendamist, nii et see ületaks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 läbivaatamise/muutmise käigus kokku lepitud 1,2 miljardit eurot, kasutades kulukohustuste koguvaru raames olemasolevaid varusid kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 14. Komisjon annab sel eesmärgil regulaarselt teada täheldatud statistilistest suundumustest ja esitab vajaduse korral paranduseelarve projekti.

Ilma et see piiraks eespool nimetatut, tuleks esmajärjekorras kaaluda täiendavate kättesaadavate varude kasutamist kogu Euroopa noortesse investeerimiseks ja meetmete jaoks, mis aitavad kaasa rändekriisi ja julgeolekuküsimuste sise- ja välismõõtme käsitlemisele, juhul kui kerkivad esile uued vajadused, mida olemasolev või kokkulepitud rahastamine ei hõlma. Komisjon esitab sel eesmärgil vajaduse korral ettepanekud, pidades samal ajal meeles vajadust säilitada piisavad varud ettenägematute sündmuste puhuks ja seni kokkulepitud programmide sujuv rakendamine.

(1) 7030/2017 ja 7031/2017 COR1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0412.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0111.
(5) Osa kogu täiendavast rahastamisest on juba kokku lepitud 2017. aasta eelarvemenetluse käigus. 2017. aasta eelarve hõlmab seega 200 miljonit eurot rubriigi 1a ja 725 miljonit eurot rubriigi 4 all. Lisaks leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku, et 2017. aastal eraldatakse rubriigi 1b all 500 miljonit eurot noorte tööhõive algatusele, mida rahastatakse kulukohustuste koguvarust ning mida täidetakse 2017. aasta paranduseelarvega. Samuti palusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil taotleda vajalike assigneeringute määramist 2017. aasta paranduseelarves, et näha ette EFSD rahastamine ELi eelarvest kohe, kui õiguslik alus on vastu võetud.


Ettenägemata kulude varu kasutusele võtmine
PDF 246kWORD 49k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/435 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta (COM(2016)0607 – C8-0387/2016 – 2016/2233(BUD))
P8_TA(2017)0113A8-0104/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0607 – C8-0387/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1), eriti selle artikleid 6 ja 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 14,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2017. aasta põhimõttelist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2014. aasta otsust (EL) 2015/435 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kohta 2014. aastal(5),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(6) ning 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(7),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0104/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid ettenägemata kulude varu 2014. aastal maksete assigneeringutena kasutusele summas 3 168 233 715 eurot; arvestades, et ettenägemata kulude varu jaoks kasutusele võetud summa sisaldas 350 miljonit eurot, mida on vaja seni, kuni jõutakse kokkuleppele erivahendite maksete käsitlemise osas;

B.  arvestades, et nähti ette, et aastatel 2018–2020 tasaarvestatakse 2 818 233 715 euro suurune summa ja komisjoni kutsutakse üles esitama aegsasti ettepanekut, mis käsitleb ülejäänud 350 miljoni euro suurust summat;

C.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise raames esitatud keskpika perioodi maksete prognoosi kohaselt on aastatel 2018–2020 ette näha iga-aastastele maksete ülemmääradele avalduvat suurenevat survet;

D.  arvestades, et 2017. aasta eelarves on maksete ülemmäära piires 9,8 miljardi euro suurune varu, mis võimaldab kogu 2014. aastal kasutusele võetud summa tasaarvestada;

1.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis esitati mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise paketi osana;

2.  on seisukohal, et 2014. aastal kasutusele võetud 2 818 233 715 euro suuruse kogusumma tasaarvestamine 2017. aastal maksete ülemmäära varuga võimaldab mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja teisel poolel suuremat paindlikkust ning aitab ära hoida uue maksekriisi tekkimist;

3.  rõhutab, et ülejäänud 350 miljoni euro suuruse summa tasaarvestusest väljajätmine kinnitab Euroopa Parlamendi pikaajalist seisukohta, mille kohaselt ei arvestata erivahendite maksete assigneeringuid mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade sisse;

4.  tunneb heameelt nõukogu põhimõttelise kokkuleppe üle seoses lisatud otsusega, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi tõlgendusega;

5.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/435 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/1331).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) 7030/2017 ja 7031/2017 COR1.
(4) ELT L 72, 17.3.2015, lk 4.
(5) ELT C 294, 12.8.2016, lk 65.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0412.


2018. aasta tulude ja kulude eelarvestus - I jagu - Euroopa Parlament
PDF 283kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2017/2022(BUD))
P8_TA(2017)0114A8-0156/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta(6),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2016. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta(7),

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2018. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt 3. aprillil 2017. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 97,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0156/2017),

A.  arvestades, et käesolev menetlus on kolmas täispikk eelarvemenetlus uue koosseisu ametiajal ja viies menetlus 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ajal;

B.  arvestades, et 2018. aasta eelarves, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, on 5. rubriigi ülemmäära võrreldes 2017. aastaga tõstetud, mis jätab rohkem ruumi majanduskasvule ja investeeringutele ning jätkab poliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada kokkuhoidu ja suurendada tõhusust;

C.  arvestades, et peasekretär tõi 2018. aasta eelarve osas välja seitse prioriteetset eesmärki: käivitada teavituskampaania 2019. aasta valimiste ettevalmistamiseks, tugevdada olemasolevaid turvameetmeid, jätkata mitmeaastaseid ehitusprojekte, investeerida menetluste digiteerimisse ja arvutipõhiseks muutmisse, jätkata meetmete rakendamist, mis on vajalikud iiri keele muutmiseks täieõiguslikuks ametlikuks keeleks, analüüsida Brexiti võimalikku mõju ning soodustada keskkonnasäästlikku lähenemisviisi transpordile;

D.  arvestades, et peasekretäri esitatud Euroopa Parlamendi 2018. aasta esialgses eelarvestuse projektis oli eelarve summaks ette nähtud 1 971 883 373 eurot, mis on 3,26 % suurem kui 2017. aasta eelarve ja moodustab 2014.–2020. aasta finantsraamistiku 5. rubriigist 19,06 %;

E.  arvestades, et peasekretär on teinud ettepaneku erakorraliste investeeringute kohta 47,6 miljoni euro suuruses summas turvalisusega seotud projektide tugevdamiseks, ADENAUERi hoone projektiga seotud rendimakseteks ja teavituskampaania käivitamiseks 2019. aasta valimisteks valmistumisel;

F.  arvestades, et peaaegu 68 % eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud parlamendiliikmete ja töötajate töötasude ja hüvitistega ja hoonetega ning mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;

G.  arvestades, et 8. märtsil 2017. aastal rahvusvahelise naistepäeva puhul välja antud Euroopa Parlamendi raportis „Naised Euroopa Parlamendis“ tuuakse välja, et Euroopa Parlamendi juhtivatel kohtadel esineb sooline tasakaalustamatus – parlamendi asepeasekretäri ja peadirektorite ametikohtadest kuulub 83,3 % meestele ja 16,7 % naistele, parlamendi direktori ametikohtadest 70,2 % meestele ja 29,8 % naistele ning parlamendi üksuste juhatajate ametikohtadest 65,9 % meestele ja 34,1 % naistele;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kehtestatakse liidule kohustus austada keelelist mitmekesisust ning keelatakse diskrimineerimine keele alusel, andes sellega igale liidu kodanikule õiguse kasutada liidu institutsioonidega suhtlemisel ükskõik millist liidu 24 ametlikust keelest ning kohustades liidu institutsioone vastama samas keeles;

I.  arvestades, et parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(8), et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

J.  arvestades, et parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub suurel määral tema suutlikkusest omaenda kulusid kontrolli all hoida;

K.  arvestades, et parlamendi usaldusväärsus sõltub suurel määral tema suutlikkusest arendada demokraatiat liidu tasandil;

Üldraamistik

1.  toonitab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2018. aastal jääma alla 20 % 5. rubriigi mahust; märgib, et 2018. aasta eelarvestuses on see osakaal 18,88 %, mis on väiksem kui 2017. aastal (19,26 %) ning kõige väiksem osakaal 5. rubriigis viimase viieteistkümne aasta jooksul;

2.  nõuab, et täidetaks Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta) punkti 15 ning oma eespool nimetatud 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni (mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta) punkti 98 nõudeid, mis näevad ette, et meetodit, mille kohaselt parlamendi eelarve koostatakse tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel, kasutataks esimest korda 2018. aasta eelarvemenetluses;

3.  märgib, et erakorralisteks investeeringuteks ja kulutusteks on 2018. aastal eraldatud 47,6 miljonit eurot, mis jääb 2017. aastaga samale tasemele; on seisukohal, et 2019. aasta teavituskampaaniat tuleks käsitada erakorralise kuluna;

4.  täheldab, et 2018. aasta esialgse eelarvestuse projekt sisaldab ka taotlust kanda sinna 75 % 2019. aasta valimiste eelse teavituskampaania assigneeringutest, sest enamik lepingud kirjutatakse alla 2018. aastal;

5.  toonitab, et suurem osa parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ning kuulub iga-aastasele indekseerimisele;

6.  toetab 28. märtsi 2017. aasta kokkulepet juhatusega 2018. aasta eelarvestuse taseme kohta; vähendab kulude taset 18,4 miljoni euro võrra võrreldes juhatuse esialgse seisukohaga; määrab 2018. aasta eelarvestuse kogumahuks 1 953 483 373 eurot, mis tähendab 2017. aasta eelarvega võrreldes 2,3 %-list kasvu;

7.  rõhutab, et parlamendi põhiülesanded on tegeleda õigusloomega, esindada kodanikke ja kontrollida teiste institutsioonide tööd;

8.  rõhutab parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse tõstmisel ja liidu väärtuste edendamisel;

9.  rõhutab, et tuleb saavutada kokkuhoid võrreldes peasekretäri ettepanekuga ning tungivalt soovitavad on kõik pingutused, mille eesmärk on avaliku sektori raha tõhusam ja läbipaistvam kasutamine;

Läbipaistvus ja juurdepääsetavus

10.  väljendab heameelt seoses vastusega eelarvekomisjoni taotlusele, mis esitati 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9) ning mida korrati resolutsioonis, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta(10), koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, mis sisaldaks selget investeeringute ning parlamendi tegevuse ja õigusjärgsete kohustustega (sh hoonete üürimise ja omandamisega) seotud tegevuskulude eristust;

11.  väljendab heameelt selle üle, et on loodud Euroopa Parlamendi tulude ja kulude eelarvestust puudutavate menetluste töörühm; märgib, et Euroopa Parlament on nõudnud, et kaalutaks kodukorra täiendavat läbivaatamist seoses institutsioonisiseste eelarvemenetlustega(11); toonitab, et juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmed peavad saama asjakohast teavet eelarvestuse kohta aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega, et juhatus ja eelarvekomisjon saaksid otsuste tegemisel tugineda põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest;

12.  kordab oma üleskutset peasekretärile esitada ettepanek eelarve tutvustamiseks üldsusele asjakohase üksikasjalikkusega ja mõistetavalt ning kasutajasõbralikul moel parlamendi veebisaidil, et kõigil kodanikel oleks võimalik parlamendi tegevusi, prioriteete ja neile vastavaid kulumudeleid paremini tundma õppida;

13.  on seisukohal, et külastajarühmad on üks peamisi vahendeid kodanike teadlikkuse tõstmiseks parlamendi tegevusest; tunneb heameelt külastajarühmi käsitlevate läbivaadatud eeskirjade üle ning leiab, et rahaliste vahendite väärkasutamise oht on tänu uute ja rangemate eeskirjade rakendamisele vähenenud; palub seda silmas pidades juhatusel ning selle teabe- ja kommunikatsioonipoliitika töörühmal vaadata läbi parlamendiliikmete külastajarühmade jaoks ette nähtud assigneeringud, võttes arvesse viimaste aastate inflatsioonimäära, mille tõttu on selliste külastuste kulud suurenenud; on seisukohal, et kuigi need summad ei ole mõeldud selleks, et katta kõik külastajarühmadega seotud kulud, vaid neid loetakse pigem toetuseks, ei saa siiski tähelepanuta jätta asjaolu, et kaetavate kulude osakaal väheneb, kui seda hüvitist ei korrigeerita vastavalt inflatsioonimäärale; palub juhatusel võtta arvesse, et see vastuolu mõjutab ebaproportsionaalselt külastajarühmi, kellel on vähem jõukas sotsiaal-majanduslik taust ja väga piiratud rahalised vahendid;

Turvalisus ja küberturvalisus

14.  võtab teadmiseks meetmed, mida võetakse Euroopa Parlamendi hoonete, seadmete ja personali turvalisuse, küber- ja sideturbe parandamiseks; palub peasekretäril ja juhatusel järgida üldist turvakontseptsiooni, et jätkata parlamendi turvalisuse struktuurset, operatiivset ja kultuurilist parandamist; kordab, et vaja on parandada Euroopa Parlamendile pakutavate IT-teenuste toimimist, investeerides selleks töötajate koolitamisse, aga samuti tagades töövõtjate parema valiku, hinnates selleks rangemalt nende teenuseid ja IT-suutlikkust;

15.  on veendunud, et hiljutised sündmused näitavad küberrünnakute tõenäosuse märkimisväärset suurenemist, kusjuures selliste rünnakute taga olev tehnoloogia areneb sageli kiiremini kui küberturbemeetmed nende vastu võitlemiseks; on seisukohal, et IT-vahendid on parlamendiliikmete ja -töötajate jaoks muutunud olulisteks töövahenditeks, kuid need on sellegipoolest kaitsetud selliste rünnakute vastu; väljendab seetõttu heameelt küberjulgeoleku integreerimise üle parlamendi üldise strateegilise juhtimise raamistikku ja leiab, et see võimaldab paremini kaitsta institutsiooni vara ja teavet;

16.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata turvalise e-posti süsteemi (SECEM) paigaldamisele ei ole parlamendil võimalik saada salastatud (EU-restricted) ja salastamata teabematerjale teistelt institutsioonidelt; taunib asjaolu, et parlament ei ole üksi võimeline välja töötama oma salastatud side- ja infosüsteemi ning märgib, et käimas on läbirääkimised teiste institutsioonidega sel teemal; eeldab, et need läbirääkimised aitavad teha kindlaks, millisel viisil oleks parlamendil kõige parem salastatud ja salastamata teabematerjale saada; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2017. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist rohkem teavet nende läbirääkimiste viimaste arengute kohta;

17.  peab menetluste jätkuva digiteerimise ja arvutipõhiseks muutmise püüdlusi tervitatavaks; julgustab sellega seoses looma rohkem võimalusi turvalise digitaalallkirja kasutamiseks haldusmenetlustes, et vähendada paberi kasutamist ja säästa aega;

18.  väljendab heameelt seoses vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega Belgia valitsuse ja Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ning muude Brüsselis asuvate institutsioonide vahel, mis käsitleb julgeolekukontrolli kõigi parlamendiväliste teenuseosutajate personali suhtes, kes soovivad juurdepääsu liidu institutsioonidele; kutsub peasekretäri üles kaaluma võimalust laiendada selle vastastikuse mõistmise memorandumi kohaldamist ametnikele, parlamendiliikmete assistentidele ja praktikantidele, et nende suhtes saaks enne töölevõtmist rakendada nõutavat julgeolekukontrolli;

Kinnisvarapoliitika

19.  tuletab meelde, et viimane keskpika perioodi kinnisvarastrateegia võeti juhatuses vastu 2010. aastal; küsib, miks juhatus ei ole parlamendi varasematele resolutsioonidele vaatamata suutnud praeguse ametiaja jooksul esitada pikaajalist kinnisvarastrateegiat; palub peasekretäril ja asepresidentidel esitada eelarvekomisjonile võimalikult kiiresti, enne 2017. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia;

20.  kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 203; nõuab sellega seoses rohkem teavet WAYENBERGi lastesõime laiendamise kohta;

21.  nõuab rohkem teavet kavatsuse kohta renoveerida Paul Henri Spaaki (PHS) hoone, eelkõige sõltumatute välistöövõtjate arvamusi kõigest 25 aastat vana PHS hoone võimaluste kohta; nõuab, et peasekretär esitaks selle uuringu tulemused eelarvekomisjonile võimalikult kiiresti; rõhutab, et olemasolev hoone ei vasta parlamendi funktsioone täitva avaliku sektori hoone ehitusstaatika nõuetele, kuna selline hoone vajab suuremat turvalisust ja vastupanuvõimet välistele šokkidele, ilma et see kokku variseks; kritiseerib asjaolu, et PHS hoone ei täida isegi kaasaegsete ehitusstaatika nõuete miinimumstandardeid, ning märgib, et juba on tulnud võtta mitmeid meetmeid, et tagada hoone stabiilsus; nõuab seepärast tungivalt, et parlamendi juhatus ja administratsioon töötaksid välja PHS hoone tulevased lahendused, mis kindlustaksid seal viibivate isikute elu ja tervislikud töötingimused; võtab teadmiseks peasekretäri poolt kavandatava assigneeringute taseme 2018. aastal, mis puudutab uuringuid, ettevalmistavaid projekte ja ehitustöid ning projektijuhtimise meeskonnale antavat abi; väljendab muret võimaliku segaduse pärast, mis puudutab uuringuteks ja kolimiseks kulutatavaid summasid; nõuab tungivalt, et juhatus ja peasekretär teavitaksid eelarvekomisjoni kõigist edasistest sammudest ning esitaksid selgelt lahtikirjutatud kulud niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2017. aasta juuliks; tuletab meelde, et igal juhul on vaja rakendada tänapäevast energiatõhusat arhitektuuri; nõuab, et hinnataks, kuidas mõjutab renoveerimine külastuste ja seminaride üksust, täiskogu istungisaali ning muude ruumide ja büroode kasutamise võimalust;

22.  on seisukohal, et 2018. aasta on Konrad Adenaueri (KAD) hoone jaoks kriitilise tähtsusega, kuna sellel aastal lõpevad tööd idatiivas (chantier Est) ja algavad tööd läänetiivas (chantier Ouest); märgib murega, et mainitud suuremahulise projekti haldamiseks eraldatud eelarve on tulnud läbi vaadata, tugevdamaks meeskondi, kes jälgivad tööde edenemist; märgib, et endiselt kasutatakse praktikat paigutada eelarveaasta lõpus assigneeringujäägid ümber käimasolevatesse kinnisvaraprojektidesse („ramassage“); on seisukohal, et kuigi see võib olla pragmaatiline lahendus, et vähendada intressimakseid, on see vastuolus kinnisvaraprojektide läbipaistvusega parlamendi eelarves ja võib isegi soodustada eelarve ülepaisutamist teatavates valdkondades;

23.  palub vastutavatel asepresidentidel ja peasekretäril esitada eelarvekomisjonile KADi hoone kohta eduaruande ja tööde lõpuleviimist puudutava eelarvestuse;

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem

24.  tuletab meelde, et parlament on võtnud kohustuse vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ühe täistööaja ekvivalendi kohta 2020. aastaks 30 protsenti 2006. aastaga võrreldes;

25.  peab seetõttu ülioluliseks, et parlament seaks endale uued, veelgi rangemad ja kvantitatiivsed eesmärgid, mille täitmist peaksid vastutavad teenistused korrapäraselt mõõtma;

26.  tuletab parlamendile meelde energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL raames võetud kohustust kohaldada, ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hanke-eeskirjade kohaldamist, parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, sest hooned on suure tähelepanu all ja parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususega seoses juhtiv roll; rõhutab, et sellest deklaratsioonist tuleb tingimata kinni pidada, sest sellest sõltub parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi praegusel läbivaatamisel;

27.  tunneb heameelt selle üle, et on loodud liikuvuse töörühm, kes peaks töötama kaasamispõhimõtet järgides ja kellele tuleks anda selged volitused; rõhutab, et parlament peab oma töökohtades ja vastavates piirkondades järgima kõiki piirkonnas kohaldatavaid õigusakte; on selle poolt, et propageerida Brüsselis parlamendi asukoha ja lennujaama vahelise otserongi kasutamist; palub, et vastutatavad teenistused annaksid parlamendi enda sõidukipargi koosseisule ja suurusele seda arvestades uue hinnangu; kutsub juhatust üles koostama viivitamata stimuleerimiskava, millega soodustada kodu ja töökoha vahel liikumiseks jalgrataste kasutamist; märgib, et teistes institutsioonides, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, on selline kava juba olemas;

Teavituskampaania Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisteks

28.  tervitab teavituskampaaniat kui kasulikku vahendit, et selgitada kodanikele Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi mõtet; rõhutab, et selle kampaania eesmärk peaks muu hulgas olema selgitada Euroopa Liidu rolli, Euroopa Parlamendi volitusi, ülesandeid, kaasa arvatud komisjoni presidendi valimist, ja selle mõju kodanike elule;

29.  märgib, et eelseisvate Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste teavituskampaania ettevalmistustöö peaks algama juba käesoleval aastal; pooldab lühemat, kaheaastast valimiseelse perioodi teavituskampaaniat võrreldes kolmeaastase valimiseelse perioodiga enne 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

30.  märgib, et 2019. aasta valimiste teavituskampaania kogusumma on hinnanguliselt 25 miljonit eurot 2018. aastal ja 8,33 miljonit eurot 2019. aastal ning et suurem osa rahalistest kohustustest on vaja võtta 2018. aastal; rõhutab selliste teavituskampaaniate tähtsust, võttes eelkõige arvesse praegust olukorda liidus;

31.  on veendunud, et kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM) peaks toimima 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania hindamise soovituste(12) kohaselt ning seadma esikohale kampaaniaprojekte puudutavate andmete kogumise üksuste kaupa, tuginedes eelnevalt kindlaks määratud põhinäitajatele, et mõõta nende mõju, kaaludes hoolikalt 2014. aasta valimiste äärmiselt madala valimisaktiivsuse algpõhjuseid;

Parlamendiliikmetega seotud küsimused

32.  väljendab heameelt parlamendi sekretariaadi, fraktsioonide sekretariaatide ja parlamendiliikmete büroode töö üle, mille eesmärk on võimestada parlamendiliikmeid oma volituste täitmisel; julgustab edasi arendama teenuseid, mis suurendavad parlamendiliikmete suutlikkust kontrollida komisjoni ja nõukogu tööd ja esindada kodanikke;

33.  märgib Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) ja poliitikaosakondade poolt parlamendiliikmetele ja komisjonidele osutatavat nõustamist ja neile pakutavaid uuringuid; tuletab meelde, et kui EPRS 2013. aastal loodi, nähti ette selle teenistuse ja poliitikaosakondade vahelise koostöö tõhususe vahehindamine; tuletab meelde, et palve selline hindamine läbi viia ja tutvustada selle tulemusi eelarvekomisjonile võeti vastu täiskogul 14. aprillil 2016. aastal toimunud hääletusel(13); palub veelkord peasekretäril selline hindamine läbi viia ja tutvustada selle tulemusi eelarvekomisjonile enne 2017. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist; tuletab meelde, et see hindamine peaks sisaldama ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada EPRSi pakutava toe parem seostamine vastavates temaatilistes komisjonides toimuvaga ja see, et EPRSi toetus ei kattuks temaatiliste komisjonide tegevusega ega tekitaks teenistuste vahel konkurentsi; ootab lisaks, et hindamine sisaldaks üksikasjalikku teavet parlamendi uuringutegevuses kasutatavate välisekspertide, välisuuringute ja välise toe kohta, sealhulgas parlamendisiseste teenistuste ja väliste pakkujate poolt koostatud uuringute ja eksperdiarvamuste arvu ja nendega seotud kulude kohta; võtab teadmiseks neli konkreetset projekti, mida arendatakse keskpika perioodi jooksul Euroopa Parlamendi raamatukogus, nimelt digiraamatukogu, paremad ressursid teadustegevuseks, võrdleva õiguse allikad ja avatud raamatukogu; käsitleb neid projekte vahendina, mille abil parandada tugiteenuseid parlamendiliikmetele ja töötajatele ning lihtsustada juurdepääsu parlamendiväliste teadusringkondade ja kodanike jaoks; märgib selliste projektide tähtsust ning vajadust integreerida need parlamendiliikmete ja töötajate seadusandlikku töösse;

34.  tuletab meelde otsust, mille Euroopa Parlament tegi seoses parlamendi 2017. aasta eelarvemenetlusega ja milles nähakse ette teenistuse loomine kõikidel täiskogu istungitel rahvusvahelises viipekeeles tõlke pakkumiseks, ning palub administratsioonil see otsus viivitamata rakendada;

35.  märgib, et hiljuti muudetud kodukorras(14) lubatakse parlamendiliikmel esitada ühel osaistungjärgul hääletuste kohta kõige rohkem kolm suulist selgitust, kuid on endiselt mures nende selgituste põhjustatud täiendavate suulise tõlke kulude ja selgituste stenogrammide kirjaliku tõlke kulude pärast; nõuab tungivalt, et peasekretär esitaks hääletuse kohta esitatud suuliste selgitustega seotud kulude üksikasjaliku jaotuse; osutab võimalikele alternatiividele, nagu kirjalikud selgitused hääletuse kohta või mitmed parlamendi ruumides leiduvad parlamendiliikmetele mõeldud avaliku teavitamise vahendid oma seisukohtade selgitamiseks; nõuab, et ajutise meetmena paigutataks suulised selgitused hääletamise kohta täiskogu istungjärgu päevakorras iga tööpäeva lõppu, pärast üheminutilisi sõnavõtte ja muid päevakorrapunkte;

36.  tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni mis tahes muudatustest nende huvide deklaratsioonides;

37.  ei nõustu vajadusega vahetada välja parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli kabinettide mööbel; on seisukohal, et valdav osa kõnealusest mööblist on heas korras ja et seetõttu ei ole mingit põhjust seda välja vahetada; on seisukohal, et mööbel tuleks välja vahetada ainult põhjendatud juhtudel;

38.  valmistudes üheksandaks ametiajaks, palub peasekretäril esitada juhatusele täpsema loetelu kuludest, mida võib katta üldkulude hüvitisest, ning tuletab meelde mandaadi sõltumatuse põhimõtet; rõhutab, et parlamendiliikmed, kes seda soovivad, võivad avaldada andmed oma üldkulude hüvitisega seotud kulutuste kohta oma isiklikul veebilehel; kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele üldkulude hüvitise osas, kasutades eeskujuna riikide delegatsioonidelt Euroopa Parlamendis ja liikmesriikidelt saadud parimaid tavasid; usub, et parlamendiliikmetel peaks olema võimalus esitada Euroopa Parlamendi veebisaidil linke lehekülgedele, kus nad praegu oma kuluandmeid avaldavad; kinnitab veel kord, et suurem läbipaistvus üldkulude hüvitise osas ei tohiks eeldada uute töötajate töölevõtmist parlamendi administratsiooni;

39.  rõhutab, et praegune parlamendiliikmete assistentide kulude eelarverida on piisav ja selle vahendeid ei tuleks suurendada rohkem kui palkade indekseerimise võrra;

40.  tuletab meelde nõudmist, mille täiskogu võttis vastu oma eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis parlamendi 2017. aasta eelarvestuse kohta, et eeskirjad, mis käsitlevad lähetuskulude hüvitamist, mis on seotud parlamendiliikmete registreeritud assistentide reisidega parlamendi kolme töökoha vahel, tuleks läbi vaadata, et viia need kooskõlla ülejäänud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, ning peab kahetsusväärseks, et praeguseni ei ole võetud selles suhtes mingeid meetmeid; kutsub juhatust üles seda küsimust viivitamata käsitlema; rõhutab samal ajal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuste praeguseid hüvitiste ülemmäärasid (120/140/160 eurot) ei ole kohandatud alates 2011. aastast ning et erinevus registreeritud assistentide ja muude töötajate vahel suurenes veelgi (vähemalt 40 %ni) uute ülemmäärade kehtestamisega, mille nõukogu kiitis heaks 9. septembril 2016 ja mida seni on kohaldatud ainult ametnike suhtes alates 10. septembrist 2016; kutsub seetõttu juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks;

41.  rõhutab, et kõnealuse lähetuskulude erinevuse kaotamine ei tähenda parlamendiliikmete assistentide kulude eelarverea vahendite suurendamist;

42.  nõuab parlamendiliikmete reisikulude hüvitamise läbipaistvat ja nõuetekohast kasutamist ning soovitab luua stiimulid turistiklassi kasutamiseks nii lennu- kui ka rongireiside puhul;

43.  kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles kaaluma uuesti võimalust lubada registreeritud assistentidel saata teatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; on seisukohal, et parlamendiliikmed peaksid ise otsustama, kas nende assistendid peaksid neid ametlike delegatsioonide koosseisus saatma, kasutades selleks oma assisteerimiskulude hüvitist;

Personaliga seotud küsimused

44.  rõhutab vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27, mis näeb ette vähendada aastatel 2013–2017 järk-järgult töötajate arvu 5 % võrra kõikides institutsioonides, asutustes ja ametites, et tulenevalt parlamendis tekkinud erivajadustest 2014. ja 2016. aastal saavutati Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti osas nõukoguga kokkulepe(15), mille kohaselt jätkab Euroopa Parlament iga-aastase töötajate arvu vähendamise meetmete võtmist kuni 2019. aastani;

45.  märgib, et kuigi fraktsioonid on alates 2014. aastast nendest töötajate vähendamise meetmetest vabastatud(16), on 2017. aasta eelarvet puudutav lepituskokkulepe toonud kaasa ametikohtade vähendamise parlamendi sekretariaadis, sest nõukogu ei ole kinni pidanud aumeeste kokkuleppest;

46.  tuletab meelde, et fraktsioonide töötajate suhtes ei kohaldata aastate 2014, 2015, 2016 ja 2017 kohta tehtud otsuste kohaselt viieprotsendilist töötajate arvu vähendamist;

47.  on seisukohal, et 136 ametikoha kaotamine parlamendi peasekretariaadist 2016. aastal võib tekitada probleeme parlamendi administratsiooni teenuste osutamisel; kutsub peasekretäri üles esitama rohkem teavet töötajate arvu vähendamise meetmete kohta möödunud aastal ning hindama eelarvealaste otsuste tagajärgi institutsiooni toimimisele;

48.  väljendab töötajate arvu vähendamise meetmete kontekstis heameelt ettepaneku üle muuta 50 alalist AST-kategooria ametikohta 50 alaliseks AD-kategooria ametikohaks, mis ei avalda märkimisväärset mõju eelarvele; võtab ühtlasi teadmiseks ettepaneku muuta presidendi kantseleis kolm ajutist AST-kategooria ametikohta kolmeks ajutiseks AD-kategooria ametikohaks;

49.  kutsub juhatust üles tagama, et registreeritud assistentide sotsiaalseid ja pensioniõigusi austatakse ning et rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks, eelkõige seoses nende registreeritud assistentidega, kes on töötanud parlamendiliikmete heaks katkematult parlamendi kahel viimasel ametiajal; palub sellega seoses administratsioonil esitada ettepaneku, milles võetakse personalieeskirjades sätestatud 10 teenistusaasta arvutamisel arvesse otsust korraldada 2014. aasta valimised varem, samuti töölevõtmise menetlusele kulunud aega;

50.  palub, et juhatus teeks ettepaneku ametist vabastamise menetluse kohta, mille puhul ametist vabastamine toimub parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide vastastikusel kokkuleppel;

51.  on veendunud, et ajal, mil liidu institutsioonidele kättesaadavad finants- ja inimressursid on tõenäoliselt järjest piiratumad, on oluline, et institutsioonid suudaksid ise tööle võtta ja säilitada kõige võimekamaid töötajaid, et täita eesolevaid keerulisi ülesandeid kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtetega;

52.  on seisukohal, et suuline ja kirjalik tõlge on Euroopa Parlamendi toimimise jaoks suure tähtsusega, ning tunnistab tõlkide osutatavate teenuste kvaliteeti ja lisaväärtust; kordab eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis väljendatud Euroopa Parlamendi seisukohta, et peasekretär peaks tegema täiendavaid ratsionaliseerimisettepanekuid, nagu tellimuse alusel tehtava kirjaliku ja suulise tõlke mahu suurendamine, eriti Euroopa Parlamendi laiendatud töörühmade puhul, samuti uurima uusimate keeletehnoloogiate kui tõlkide abivahendite kasutamisest tulenevat võimalikku tõhususe kasvu ning hindama koosseisulisi tõlke puudutava läbivaadatud raamistiku mõju tootlikkuse ja ressursitõhususe parandamisele;

53.  väljendab heameelt seoses parlamendi jätkuvate meetmetega võtta iiri keel kasutusele täieõigusliku ametliku keelena 1. jaanuariks 2021; märgib, et 2018. aastal ei ole selleks vaja luua ühtegi uut ametikohta; palub peasekretäril siiski konsulteerida Iiri parlamendiliikmetega, et leida võimalusi teatavaks ressursitõhususeks, ilma et sellega ohustataks parlamendiliikmete tagatud õigusi;

54.  nõuab tungivalt, et peasekretär, tuginedes olemasolevatele koostöölepingutele Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel, teeks kindlaks ka muud valdkonnad, kus oleks võimalik tugifunktsioone jagada; palub peasekretäril lisaks uurida, kas koostoimet tugitoimingute ja -teenuste osas oleks võimalik saavutada ka parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel;

Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused

55.  tuletab meelde, et Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused aitavad kujundada Euroopa poliitilist teadlikkust ja suurendada kodanike arusaamist riikliku ja Euroopa tasandi poliitiliste protsesside vahelisest seosest;

56.  on seisukohal, et hiljutised mõne Euroopa tasandi erakonna ja mõne poliitilise sihtasutuse rahastamisega seotud vastuolud on toonud ilmsiks puudusi praegustes juhtimis- ja kontrollisüsteemides;

57.  on veendunud, et määruste (EL, Euratom) nr 1141/2014(17) ja (EL, Euratom) nr 1142/2014(18) jõustumine pakub täiendavaid kontrollimehhanisme, nt nõue registreerida end Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametis; on siiski seisukohal, et neid meetmeid on võimalik veel täiustada; märgib, et erakonnad ja sihtasutused hakkavad uute eeskirjade alusel rahastamist taotlema alates eelarveaastast 2018;

58.  rõhutab, et on tõstatatud mitmeid küsimusi seoses praeguse kaasrahastamise süsteemiga, mille alusel Euroopa Parlamendi eelarvest makstavad toetused ei tohi erakondade ega sihtasutuste puhul ületada 85 % rahastamiskõlblikest kuludest ja ülejäänud 15 % tuleb katta omavahenditest; märgib näiteks, et liikmemaksude ja annetuste puudujääke tasakaalustatakse sageli mitterahaliste sissemaksetega;

Muud küsimused

59.  märgib jätkuvat dialoogi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel; kutsub üles seda süvendama, et parandada arusaamist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu panusest liikmesriikides;

60.  võtab teadmiseks taotluse kasutada Brexiti võimaliku mõju, sh Euroopa Parlamendi eelarvele avalduvate tagajärgede analüüsimisel parlamendikomisjonide ja muude poliitiliste organite töö toetamiseks välisuuringuid ja -arvamusi; peab küsitavaks välisuuringute ja -arvamuste kasutamise vajalikkust selle asemel, et kasutada Euroopa Parlamendis osutatavaid arvukaid uuringuteenuseid; rõhutab, et kuni Ühendkuningriigi liidust lahkumise läbirääkimiste lõppemiseni on Ühendkuningriik endiselt liidu täieõiguslik liige ja kõik tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused jäävad kehtima; rõhutab seetõttu, et Ühendkuningriigi otsus liidust välja astuda ei avalda parlamendi 2018. aasta eelarvele tõenäoliselt mingit mõju;

61.  tuletab meelde oma 20. novembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(19), milles hinnati parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suuruseks 156–204 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 10 % parlamendi eelarvest; rõhutab asjaolu, et mitmest asukohast tulenev keskkonnamõju on hinnanguliselt 11 000–19 000 tonni süsinikdioksiidi heidet; rõhutab mitmest asukohast tingitud üldsuse negatiivset suhtumist ja nõuab seetõttu taas ühe asukoha tegevuskava koostamist;

62.  tuletab meelde oma eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta; nõuab koostöö tegemist telekanalite, sotsiaalmeedia ja muude partneritega, et luua Euroopa meediakeskus noorte ajakirjanike koolitamiseks;

63.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama tulemuspõhise eelarvestamise kultuuri Euroopa Parlamendi administratsioonis kooskõlas kulusäästliku juhtimise kontseptsiooniga, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ja kvaliteeti;

o
o   o

64.  võtab vastu 2018. aasta eelarvestuse;

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0411.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0475.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0411.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0484.
(12) Deloitte’i uuring, detsember 2015.
(13) Vt Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni punkti 22 (P8_TA(2016)0132).
(14) Vastuvõetud tekstid, 13. detsember 2016, P8_TA(2016)0484 – kodukorra artikli 183 lõige 1.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0407.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437; vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036; vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376; vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0411.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1142/2014, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega (ELT L 317, 4.11.2014, lk 28).
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.


Paranduseelarve projekt nr 1/2017, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond toetuse maksmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile
PDF 245kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta 2017. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2017 kohta, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond abi maksmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile (07003/2017 – C8-0130/2017 – 2017/2018(BUD)
P8_TA(2017)0115A8-0155/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2016(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2017, mille komisjon võttis vastu 26. jaanuaril 2017 (COM(2017)0046),

–  võttes arvesse 3. aprillil 2017 vastu võetud ja 3. aprillil 2017 Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2017 kohta (07003/2017 – C8‑0130/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0155/2017),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 1/2017 puhul on tegu Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega 71 524 810 euro suuruse summa ulatuses seoses üleujutustega, mis toimusid Ühendkuningriigis 2015. aasta detsembrist kuni 2016. aasta jaanuarini, põua ja põlengutega Küprosel 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta juunini ning põlengutega Portugalile kuuluval saarel Madeiral 2016. aasta augustis;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 1/2017 eesmärk on liidu 2017. aasta eelarvet sellega seoses ametlikult korrigeerida;

C.  arvestades, et komisjon teeb sellega seoses ettepaneku muuta liidu 2017. aasta eelarvet ning suurendada eelarvepunkti 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend ning et vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud tuleb kanda eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületavalt;

1.  rõhutab, et nimetatud loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud piirkondadele tuleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondist anda finantsabi kiiresti;

2.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 1/2017 teadmiseks;

3.  kiidab heaks nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2017 kohta;

4.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2017 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 28.2.2017.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: EGF/2017/000 TA 2017 – Tehniline abi komisjoni algatusel
PDF 324kWORD 46k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2017/000 TA 2017 – Tehniline abi komisjoni algatusel) (COM(2017)0101 – C8-0097/2017 – 2017/2033(BUD))
P8_TA(2017)0116A8-0157/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0101 – C8‑0097/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013 (edaspidi „EGFi määrus“), mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist (EGF/2016/000 TA 2016 – Tehniline abi komisjoni algatusel)(4),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0157/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, millega osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu abi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet, mille kohaselt tuleb EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium uuesti kasutusele võtta, suurendada liidu rahalist toetust kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest 60 %‑ni, muuta EGFi kasutuselevõtmise taotluste menetlemine komisjonis ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus tõhusamaks, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi, et toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid ja noori ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), ja arvestades, et EGFi määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada 0,5 % nimetatud summast (s.o 2017. aastal 844 620 eurot) tehniliseks abiks, st EGFi määruse rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning vajalike haldus- ja tehnilise toe, info- ja teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud, et EGFi kui koondatud töötajate toetamiseks ette nähtud liidu instrumendi lisaväärtust, tõhusust ja abisaajate tööalast konkurentsivõimet tuleb parandada;

F.  arvestades, et kavandatav 310 000 euro suurune summa moodustab EGFi 2017. aasta maksimumeelarvest umbes 0,18 %, mis on 70 000 eurot väiksem kui 2016. aastal;

1.  nõustub, et komisjoni välja töötatud meetmeid tuleb kooskõlas EGFi määruse artikli 11 lõigetega 1 ja 4 ning artikli 12 lõigetega 2, 3 ja 4 rahastada tehnilise abina;

2.  väljendab heameelt selle üle, et 2017. aastal EGFi tehnilise abi kohta esitatud rahastamistaotlus on väiksem kui 2016. aastal; on seisukohal, et taotluste hindamisel tuleb analüüsida, kui suure protsendimäära need moodustavad varasematel aastatel kogu aasta jooksul EGFi jaoks kasutatud summast ja mitte võtta üksnes arvesse maksimumsummat, mida võib kasutada sellel aastal;

3.  tunnistab järelevalve ja andmete kogumise tähtsust; tuletab meelde, et statistilised aegread peavad olema usaldusväärsed ja need tuleb esitada nii, et neid oleks lihtne kätte saada ja mõista; peab kiiduväärseks, et 2017. aastal avaldatakse kaht aastat hõlmavad aruanded, ning nõuab, et nimetatud aruanded avalikustataks ja neid levitataks kogu liidus;

4.  tuletab meelde, et EGFi veebisaidile peavad ligi pääsema kõik liidu kodanikud; rõhutab, et avalikkusega suhtlemisel on väga tähtis tagada mitmekeelsus; nõuab, et veebikeskkond muudetaks kasutajasõbralikumaks, ning innustab komisjoni muutma väljaanded ja audiovisuaalmeetmed vastavalt EGFi määruse artikli 11 lõikele 4 sisukamaks;

5.  peab kiiduväärseks tööd, mida EGFi taotluste esitamise ja haldamise standardkorra jaoks pidevalt tehakse, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC 2014), tänu millele on võimalik taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada; märgib, et komisjon on muutnud EGFi finantstoimingute tegemise lihtsamaks, sest SFC ning komisjoni raamatupidamisarvestus- ja finantsteabe süsteemi ABAC vahele on loodud liides; märgib, et vaja on veel vaid lisakorrigeerimist ja võimalike muudatustega kohandamist, mis tähendab tegelikult seda, et EGFist on selliste kulude katmiseks vähem raha vaja;

6.  märgib, et EGFi integreerimine elektroonilisse andmevahetussüsteemi on kestnud mitu aastat ja EGFi eelarvest selleks tehtud kulutused on olnud suhteliselt suured; tunneb heameelt selle üle, et eelnevate aastatega võrreldes on kulud vähenenud, mis tähendab, et projekt on jõudnud nüüd etappi, kus tuleb veel vaid korrigeerida ja kohandada;

7.  tuletab meelde, et heade tavade levitamiseks tuleb luua kontakte ja vahetada EGFi kohta teavet; toetab seetõttu EGFi kontaktisikute eksperdirühma kahe kohtumise ja kahe EGFi kasutuselevõtmist käsitleva kontaktide loomise seminari rahastamist; loodab, et tänu teabevahetusele on liikmesriikidel võimalik taotluste tulemuslikkuse määra ja eelkõige tööturule naasnud toetusesaajate määra kohta paremaid ja üksikasjalikumaid aruandeid koostada;

8.  võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb tehnilise abi jaoks ette nähtud eelarvest kasutada 70 000 eurot selleks, et korraldada kaks EGFi kontaktisikute eksperdirühma kohtumist; võtab ühtlasi teadmiseks, et 120 000 eurot kavatseb komisjon kasutada selleks, et soodustada kontaktide loomist seminaride kaudu, millel osalevad liikmesriigid, EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid; tunneb heameelt selle üle, et komisjon oli valmis kutsuma parlamendi EGFi töörühma liikmeid hiljuti Monsis peetud EGFi kontaktide loomise seminarile; palub, et komisjon kutsuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe(5) asjaomastele sätetele parlamenti ka edaspidi sellistele koosolekutele ja seminaridele;

9.  rõhutab, et võimalikult suure koostoime saavutamiseks tuleb kõikide EGFi taotlustega seotud asjaosaliste vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel suhtlemine veel paremaks muuta; rõhutab, et riikliku kontaktisiku ning juhtumitega piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegelevate isikute vahelist suhtlemist tuleks parandada ning teabevahetus, toetuse eraldamise kord ning teabevoog (sisejaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad) tuleks selgelt kindlaks määrata ja kõikide partnerite vahel kokku leppida;

10.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

11.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist (EGF/2017/000 TA 2017 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/742).

(1)ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2)ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4)Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0112.
(5) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.


Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile
PDF 242kWORD 50k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta finantsabi maksmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile (COM(2017)0045 – C8‑0022/2017 – 2017/2017(BUD))
P8_TA(2017)0117A8-0154/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0045 – C8‑0022/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0154/2017),

1.  tunneb otsuse üle heameelt, sest on liidu solidaarsuse märgiks looduskatastroofide tagajärjel kannatanud liidu kodanike ja piirkondadega;

2.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta abi andmiseks Ühendkuningriigile, Küprosele ja Portugalile

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/741).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Lätis *
PDF 235kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Lätis ning millega asendatakse otsus 2014/911/EL (13521/2016 – C8‑0523/2016 – 2016/0818(CNS))
P8_TA(2017)0118A8-0089/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13521/2016),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0523/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eelkõige selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0089/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


DNA‑andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Slovakkias, Portugalis, Lätis, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Küprosel, Poolas, Rootsis, Maltal ja Belgias *
PDF 238kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Slovakkias, Portugalis, Lätis, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Küprosel, Poolas, Rootsis, Maltal ja Belgias ning millega asendatakse nõukogu otsused 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL (13525/2016 – C8‑0522/2016 – 2016/0819(CNS))
P8_TA(2017)0119A8-0091/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13525/2016),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0522/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0091/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Slovakkias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Madalmaades, Ungaris, Küprosel, Eestis, Maltal, Rumeenias ja Soomes *
PDF 238kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Slovakkias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Madalmaades, Ungaris, Küprosel, Eestis, Maltal, Rumeenias ja Soomes ning millega asendatakse nõukogu otsused 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL (13526/2016 – C8‑0520/2016 – 2016/0820(CNS))
P8_TA(2017)0120A8-0092/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13526/2016),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0520/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eelkõige selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0092/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1


Sõidukite registriandmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Soomes, Sloveenias, Rumeenias, Poolas, Rootsis, Leedus, Bulgaarias, Slovakkias ja Ungaris *
PDF 236kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Soomes, Sloveenias, Rumeenias, Poolas, Rootsis, Leedus, Bulgaarias, Slovakkias ja Ungaris ning millega asendatakse nõukogu otsused 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL (13529/2016 – C8-0518/2016 – 2016/0821(CNS))
P8_TA(2017)0121A8-0095/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13529/2016),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0518/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eelkõige selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0095/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetus Maltal, Küprosel ja Eestis *
PDF 235kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Maltal, Küprosel ja Eestis ning millega asendatakse otsused 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL (13499/2016 – C8-0519/2016 – 2016/0822(CNS))
P8_TA(2017)0122A8-0090/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13499/2016),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0519/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eelkõige selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0090/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Geneetiliselt muundatud mais Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21
PDF 282kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D049280 – 2017/2624(RSP))
P8_TA(2017)0123B8-0236/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D049280),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse 27. jaanuaril 2017 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 27. märtsil 2017 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel samuti arvamust ei esitatud;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. juulil 2016 vastu võetud arvamust(3), millele on lisatud vähemuse arvamus, ja EFSA varasemaid arvamusi ühekordse transformatsiooniga maisi Bt11 (milles tekivad valgud Cry1Ab ja PAT), 59122 (milles tekivad valgud Cry34Ab1, Cry35Ab1 ja PAT), MIR604 (milles tekivad valgud mCry3A ja PMI), 1507 (milles tekivad valgud Cry1F ja PAT) ja GA 21 (milles tekib valk mEPSPS) kohta,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, kus esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmise kohta(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

Taotlus

A.  arvestades, et 1. juulil 2011 esitas Syngenta Saksamaa pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 59122 × 1507 × GA21 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et 21. veebruaril 2014 laiendas Syngenta taotluse kohaldamisala kõigile alakombinatsioonidele, kus ühekordsel geeni transformatsioonil moodustub mais Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 („alakombinatsioonid“), välja arvatud alakombinatsioonile 1507 × 59122, mille jaoks on luba juba antud vastavalt komisjoni otsusele 2010/432/EL(5);

C.  arvestades, et 31. märtsil 2016 ajakohastas Syngenta taotluse kohaldamisala, jättes välja järgmised neli alakombinatsiooni, mis kuuluvad teise taotluse kohaldamisalasse: mais Bt11 × GA21, mais MIR604 × GA21, mais Bt11 × MIR604 ja mais Bt11 × MIR604 × GA21(6);

D.  arvestades, et taotleja ei ole esitanud ühegi kohta 20 alakombinatsioonist konkreetset teavet(7);

E.  arvestades, et viie tranformatsiooni komplekti (five-event stack) eesmärk on kontrollida liblikalisi ja mardikalisi maisikahjureid ning anda maisile tolerantsus glüfosinaatammooniumi või glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes(8); arvestades, et erinevate alakombinatsioonide ettenähtud kasutusviisid on kombinatsioonidest sõltuvalt sarnased;

EFSA arvamus

F.  arvestades, et 26. augustil 2016 võttis EFSA kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu pooldava arvamuse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 ning kõigi taotluse kohaldamisalaga hõlmatud alakombinatsioonide kohta; arvestades, et EFSA arvamus sisaldas ka vähemuse arvamust;

G.  arvestades, et EFSA on tunnistanud, et kõigi 20 alakombinatsiooni kohta ei ole esitatud konkreetseid andmeid, paljusid neist ei ole isegi veel loodud, ja et teaduskirjanduse läbitöötamisel ei olnud nende kohta võimalik leida teaduslikku teavet, kuid järeldab sellele vaatamata, et kõik 20 alakombinatsiooni peaksid olema sama ohutud kui viie transformatsiooni komplektiga maisi puhul;

H.  arvestades, et EFSA ei pea asjaomaste transformatsiooniga geneetiliselt muundatud taimede turustamisjärgset järelevalvet vajalikuks; EFSA sedastab vaid, et järelevalve nõuet tuleks kaaluda ainult uute esitatud valgu ekspressiooni andmete valguses, kui alakombinatsioone tuleb sihipäraste aretusviiside kaudu luua ja liitu importida;

Probleemid

I.  arvestades, et liikmesriigid on kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul esitanud sadu kriitilisi märkusi(9); arvestades, et need märkused puudutasid muu hulgas järgmist: puuduv teave ja andmed, puudulikult läbi viidud uuringud, puuduvad uuringud, teatavate kokkupuuteviiside välistatust tõendava teabe puudumine, ebapiisav andmebaas, eelkõige seeditavuse osas, erinevate Bt-toksiinide koosmõju puudulik arvessevõtmine allergeensuse ja toksilisuse potentsiaali hindamisel, puudujäägid väliuuringute katsekavades ja statistilises analüüsis, puuduvad aruanded järelevalvetegevuse tulemuste kohta, puuduvad tõendid selle kohta, et toode ei põhjusta keskkonnale kahju, tuvastatud statistiliselt oluliste erinevuste, näiteks toitainete koostise puudulik hindamine, ning suutmatus viia läbi immunoloogilisi teste seoses võimaliku suurema allergiaohuga;

J.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjoni(10) liige Jean-Michel Wal esitas vähemuse arvamuse, milles on mainitud, et „arvestades, et taotleja ei ole esitanud konkreetseid andmeid ühegi 20 alakombinatsiooni kohta ning samuti ei esitanud ta rahuldavat põhjendust, milles selgitataks põhjusi, miks need andmed puuduvad või miks ta ei pea neid riskihindamise jaoks vajalikuks. See on väga oluline põhjus vähemuse arvamuse esitamiseks, pidades silmas, et ei saa olla kahte liiki riskihindamist, millest üks on põhjalik ja põhineb täielikel andmetel, ning teine, mille puhul ei ole konkreetsed andmed üldse kättesaadavad ning mis põhineb eeldustel ja kaudsetel kaalutlustel, mida eksperdirühm hindab nn tõendite kaalukuse alusel ja ühe transformatsiooniga taimedest, viie transformatsiooni komplektist ja muudest komplektidest, mida esitati ja hinnati teiste taotluste raames, saadud andmete ekstrapoleerimise teel. Lisaks põhimõttelisele küsimusele selles valdkonnas võib see tuua kaasa kontrollimatu ohu inimtarbijate tervisele teatavates elanikkonnarühmades.“;

K.  arvestades, et konkreetsemalt esitatakse vähemuse arvamuses küsimus selle kohta, miks ekstrapoleerimise viis, mis viiakse läbi võimalike kahjulike tagajärgede hindamiseks, ei ole täpselt määratletud: „Sellise ekstrapoleerimise jaoks nõutavaid kriteeriume, menetlust ja usaldusväärsuse astet ei ole esitatud ja selle piiranguid ei ole kriitiliselt hinnatud. Selles tulenevat määramatust ei ole näiteks tõenäosusliku analüüsi kasutamise abil hinnatud, nagu on soovitatud Euroopa Toiduohutusameti teaduskomitee EFSA teadusliku hindamise ebakindlust käsitlevate suuniste kavandis (mis vaadati sisemise testimise jaoks läbi). Need puudujäägid võivad üldist järeldust muuta.“;

L.  arvestades, et EFSA vähemuse arvamus viitab ka mitmetele puudustele ja vastukäivatele väidetele, nt asjaolule, et hageja viitab ühelt poolt asjaolule, et kõik alakombinatsioonid on koostatud ja nende valgu ekspressiooni taset oli analüüsitud(11), kuid teiselt poolt ei sisalda see andmeid alakombinatsioonide kohta;

M.  arvestades, et asjaomastes geneetiliselt muundatud maisisortides SYN-BTØ11-1, DAS-59122-7 ja DAS-Ø15Ø7-1 tekib valk PAT, mis annab sellele vastupidavuse glüfosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et glüfosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018. aastal(12);

N.  arvestades, et geneetiliselt muundatud mais MON-ØØØ21-9, mida on taotlustes kirjeldatud, sisaldab valku mEPSPS, mis annab vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(13);

Menetlus

O.  võttes arvesse, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 27. jaanuaril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et ainult 10 liikmesriiki, kes esindasid vaid 38,43 % ELi elanikkonnast, hääletasid poolt, 13 liikmesriiki hääletasid vastu ja neli liikmesriiki hoidusid hääletamisest; arvestades, et apellatsioonikomitees 27. märtsil 2017 toimunud hääletuse tulemusel samuti arvamust ei esitatud;

P.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust 1829/2003/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president Juncker on sellist tava juba mitmel korral ebademokraatlikuks nimetanud ja hukka mõistnud(14);

Q.  arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO-kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et Euroopa Parlament ei lükanud seadusandlikku ettepanekut mitte ainult tagasi, vaid palus ühtlasi komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja uue ettepaneku esitada;

R.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) põhjenduses 14 sedastatakse selgelt, et „Kui arutatakse muid eriti tundlikke valdkondi, eelkõige maksustamist, tarbijate tervist, toiduohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate rakendusaktide eelnõusid, väldib komisjon tasakaalustatud lahenduse leidmise eesmärgil oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane.“(15);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002(16) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  leiab konkreetsemalt, et see on vastuolus üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002, et kiita heaks sordid, mille puhul ei ole esitatud ohutusandmeid, mis ei ole veel katsetatud või mis ei ole isegi veel loodud;

4.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Euroopa Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjoni (EFSA GMO Panel) 2016. aasta teaduslik arvamus, mis esitati äriühingu Syngenta esitatud taotluse (EFSA-GMO-DE-2011-99) kohta lasta turule mais Bt11 9 59122 9 MIR604 9 1507 9 GA21 ja selle 20 alakombinatsiooni, mille kohta ei ole varem (päritolust olenemata) antud luba toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel; EFSA Teataja (2016); 14(8):4567 [lk 31]. doi:10.2903/j.efsa.2016.4567
(4)––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110),16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (P8_TA(2015)0456),3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0040),3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0039),3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0038),8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid(P8_TA(2016)0271),8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (P8_TA(2016)0272),6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (P8_TA(2016)0388),6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (D046169/00 (P8_TA(2016)0389),6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (P8_TA(2016)0386),6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (P8_TA(2016)0387),6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0390),
(5) Komisjoni 28. juuli 2010. aasta otsus 2010/432/EL, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud maisi 1507×59122 (DAS–Ø15Ø7–1×DAS–59122–7) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT L 202, 4.8.2010, lk 11).
(6) Komisjoni 16. septembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1685, millega lubatakse lasta turule tooteid, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21, samuti geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm Bt11, MIR162, MIR604 või GA21 transformatsioonidest, ja neist GMOdest koosnevaid või valmistatud tooteid ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2010/426/EL, 2011/892/EL, 2011/893/EL ja 2011/894/EL (ELT L 254, 20.9.2016, lk 22).
(7) Mida kinnitati eelpool osutatud EFSA arvamuses (EFSA Teataja (2016); 14(8):4567 [lk 31]).
(8) Maisis SYN-BTØ11-1 tekib valk Cry1Ab, mis kaitseb maisi teatavate liblikaliste kahjurite eest, ja valk PAT, mis annab maisile tolerantsuse glüfosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes.maisis DAS-59122-7 tekivad valgud Cry34Ab1 ja Cry35Ab1, mis kaitsevad seda maisi teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valk PAT, mis annab sellele vastupidavuse glüfosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes;maisis SYN-IR6Ø4-5 tekib valk Cry3 A, mis kaitseb maisi teatavate mardikaliste kahjurite eest, ja valk PMI, mida kasutati valitava markerina;maisis DAS-Ø15Ø7-1 tekib valk Cry1F, mis kaitseb seda teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valk PAT, mida kasutati valitava markerina ja mis annab sellele vastupidavuse glüfosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes;maisis MON-ØØØ21-9 tekib valk mEPSPS, mis annab tolerantsuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes.
(9) Vt EFSA küsimuste loetelu, küsimuse nr EFSA-Q-2011-00894 G lisa, kättesaadav aadressil http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionDocumentsLoader?question=EFSA-Q-2011-00894 (viimane punkt).
(10) Vt EFSA arvamuse A lisa.
(11) Taotluses on öeldud, et mais Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 ja kõik selle alakombinatsioonid sõltumata nende päritolust on saadud liini tavapärasel ristamisel (...) (punkt ii) ja „valgu ekspressiooni taseme analüüs kinnitab, et ühekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ristamine (...) ei põhjusta mingit vastastikmõju nende vahel maisiga Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 või nende väiksema arvu nende transformeeritud alakombinatsioonidega sõltumata nende päritolust (punkt x)“.
(12) http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1436
(13) Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides, 20. märts 2015 (http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol112/mono112.pdf).
(14) näiteks avakõnes Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele Euroopa Komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(15) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(16) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Pagulas- ja rändevoogude ohjamine ning ELi välistegevuse osa selles
PDF 268kWORD 77k
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles (2015/2342(INI))
P8_TA(2017)0124A8-0045/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3, 8 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 80, 208 ja 216,

–  võttes arvesse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

—  võttes arvesse komisjoni järgmisi teatisi: „Euroopa rände tegevuskava“, 13. mai 2015 (COM(2015)0240); „Sundränne ja arenguabi“, 26. aprill 2016 (COM(2016)0234); „Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomine“, 7. juuni 2016 (COM(2016)0385); „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“, 14. september 2016 (COM(2016)0581); komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatisi „Pagulaskriisi lahendamine Euroopas: ELi välistegevuse roll“, 9. september 2015 (JOIN(2015)0040); „Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine“, 25. jaanuar 2017 (JOIN(2017)0004); ning „Euroopa naabruspoliitika ülevaade“, 18. november 2015 (JOIN(2015)0050),

—  võttes arvesse üldasjade nõukogu 3. mai 2012. aasta järeldusi rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi kohta (GAMM),

—  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni, 15. oktoobri ja 17.–18. detsembri 2015. aasta ning 17.–18. märtsi ja 28. juuni 2016. aasta järeldusi rände kohta,

—  võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2014. aasta järeldusi rändeküsimuste kohta ELi arengukoostöös, 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi rände kohta, 12. mai 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi lähenemisviisi sundümberasumise ja arengu küsimuses, ning 23. mai 2016. aasta järeldusi rände välisaspektide kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi tulevase partnerluse prioriteetide ning lepingute kohta Jordaania ja Liibanoniga,

—  võttes arvesse Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändetee teemalise kõrgetasemelise konverentsi 8. oktoobril 2015. aastal vastu võetud deklaratsiooni,

—  võttes arvesse Valletta 11.–12. novembri 2015. aasta tippkohtumisel vastu võetud poliitilist deklaratsiooni ja tegevuskava,

–  võttes arvesse 16. septembri 2016. aasta Bratislava tippkohtumise järeldusi,

—  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet (9/2016) „ELi kulutused välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides kuni aastani 2014“,

—  võttes arvesse ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja protokolli ning põhilisi rahvusvahelisi inimõigustealaseid konventsioone, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning ELi põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle, millega reguleeritakse relvakonfliktide läbiviimist ja mille eesmärk on piirata nende mõju,

—  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumisel 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“,

—  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel kohtumisel (arutamaks suurest pagulaste ja rändajate voolust tekkivaid probleeme) 19. septembril 2016. aastal vastu võetud New Yorgi pagulaste ja rändajate deklaratsiooni ning selle lisasid „Põhjalik põgenike probleemi lahendamise raamistik“ ja „Eesmärgiks ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe“,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(1), 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis(2), 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus(3), 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni kohta ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta humanitaarabile(4) ja 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste ja rände kohta kolmandates riikides(5),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ja arengukomisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0045/2017),

A.  arvestades, et ränne on ÜRO inimõiguste deklaratsiooni artiklist 13 tulenev inimõigus; arvestades, et inimestel peaks olema õigus elada oma koduriigis ja piirkonnas, kus nad on sündinud ja kasvanud ning kus on nende kultuurilised ja sotsiaalsed juured;

B.  arvestades, et mitmesugustel põhjustel on inimeste liikuvus praegu enneolematult suur ning maailmas on 244 miljonit rahvusvahelist rändajat, kelle hulgas on nii vabatahtlikult kui ka vastu tahtmist rändajaid; arvestades, et rahvusvaheline ränne toimub eelkõige ühe piirkonna siseselt ja arengumaade vahel; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmeil moodustavad rändajatest naised Euroopas (52,4 %) ja Põhja-Ameerikas (51,2 %) rahvusvaheliste rändajate enamiku; arvestades, et lõuna-lõuna suunalised rändevood kasvasid jätkuvalt lõuna-põhja suunaliste liikumistega võrreldes: arvestades, et 2015. aastal elas 90,2 miljonit arenguriikides sündinud rahvusvahelist rändajat teistes lõunapoolkera riikides, 85,3 miljonit lõunapoolkeral sündinud rändajat aga elas põhjapoolkera riikides;

C.  arvestades, et Vahemerd ületavate saatjata alaealiste arv kasvab pidevalt ning kuigi päästeoperatsioone toimub rohkem, kasvab Vahemeres hukkunute arv endiselt (Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel 2016. aastal 5 079 hukkunut, 2015. aastal 3 777);

D.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel oli maailmas 2015. aastal konfliktide, vägivalla, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste ning destabilisatsiooni tõttu põgenema sunnituid rekordiline arv 65,3 miljonit, sealhulgas 40,8 miljonit riigisisest põgenikku ning 21,3 miljonit pagulast; arvestades, et need rändajad lisanduvad inimestele, kes on sunnitud ümber asuma loodusõnnetuste, ebavõrdsuse, vaesuse, halbade sotsiaalmajanduslike väljavaadete, kliimamuutuste, tõsise ja tõhusa pikaajalise arengupoliitika puudumise ning kindla poliitilise tahte puudumise tõttu, mis võimaldaks rändevooge põhjustavaid struktuurseid probleeme lahendada; arvestades, et UNHCRi arvutuste kohaselt on maailmas vähemalt 10 miljonit kodakondsuseta isikut;

E.  arvestades, et praegu kättesaadavad andmed näitavad, et pagulaste arv on viimase viie aasta jooksul rohkem kui 50 % suurenenud; arvestades, et seda ülisuurt arvu selgitab mitu asjaolu, sealhulgas fakt, et pagulaste vabatahtlik repatrieerimine on 1980. aastatest alates kõige madalamal tasemel, et nende pagulaste arv, kellele pakutakse kohalikke integratsioonivõimalusi, on endiselt piiratud ja et ümberasustatavate arv püsib aastas 100 000 ringis;

F.  arvestades, et 6,7 miljonit pagulast elab pikaajaliselt ümberasustatuna – hinnanguliselt kestab selline olukord keskmiselt 26 aastat – ning neil puuduvad igasugused väljavaated; arvestades, et püsivaid lahendusi sundrändele on endiselt lubamatult vähe, mistõttu sundrännet tuleb käsitleda mitte ainult humanitaar-, vaid ka poliitilise ja arenguprobleemina;

G.  arvestades, et see ülemaailmne probleem vajab terviklikku ja mitmekülgset lahendusviisi, mille aluseks on rahvusvaheline koostöö ja koostoime, ning kooskõlastatud ja konkreetseid lahendusi, kusjuures ei piisa üksnes reageerimisest, vaid tuleks arvestada ka võimalikke tulevasi kriise; arvestades, et 86 % kogu maailma pagulastest elab vaesunud piirkondades ja 26 % koguarvust vähim arenenud riikides, koormates veelgi rohkem nende riikide suutlikkust ja kõigutades nende sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning arengut; arvestades, et väga harva on neil riikidel õigusaktid rändajate õiguste kaitsmiseks ja et neil ei ole isegi varjupaigaalaseid õigusakte; arvestades, et 2015. aastal ELi saabunud miljon inimest vastab 0,2 %‑le ELi elanikkonnast, samas kui 1990. aastatel oli see suhtarv ELi naaberriikides ja liidus palju suurem (kuni 20 %);

H.  arvestades, et pagulased, riigisisesed põgenikud ja rändajad on õiguslikult eraldi kategooriad, kuid tegelikkuses toimub sageli eri kategooriatesse kuuluvate inimhulkade üheaegne liikumine, mida ajendavad mitmesugused piiriülesed poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ning arengu, humanitaarabi ja inimõigustega seotud mõjurid; arvestades, et kõigi sellisesse liikumisse haaratud inimeste inimväärikus tuleb seada asjakohastes Euroopa poliitikavaldkondades tähelepanu keskmesse; arvestades ühtlasi, et pagulasi ja varjupaigataotlejaid tuleb alati kohelda vastavalt nende seisundile ja mitte mingil tingimusel ei tohi neid ilma jätta asjakohastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevatest õigustest; arvestades, et rändajate ja pagulaste õiguslikku eristamist ei tohiks mõista nii, nagu oleks majanduslikel põhjustel või parema elu otsimiseks toimuv ränne vähem õiguspärane kui tagakiusamise eest põgenemine; arvestades, et konfliktide, ebastabiilsuse või rahutuste korral on lisaks teistele peamistele inimõigustele enamasti ohus nii poliitilised kui ka majanduslikud õigused ning sundrände tulemusel selline olukord jätkub;

I.  arvestades, et Saheli piirkonna jätkuv toidu- ja toitumiskriis vähendab inimeste vastupanuvõimet ja olukorda halvendavad veelgi kiiresti üksteisele järgnevad kriisid, põhiteenuste puudumine ja konfliktid; arvestades, et selline olukord põhjustab uut rännet;

J.  arvestades, et oma teekonna igas etapis puutuvad rändajad kokku kõikvõimalike füüsiliste ja psühholoogiliste ohtudega, sealhulgas vägivald, ärakasutamine, inimkaubandus, seksuaalne ja sooline väärkohtlemine; arvestades, et see kehtib eriti haavatavate isikute kohta, nagu naised (nt naistest perekonnapead või rasedad naised), lapsed, vaatamata sellele, kas nad liiguvad saatjata, perekonnast eraldi või koos perega, LGBTI‑inimesed, puudega inimesed, kiiret meditsiinilist abi vajavad inimesed ja eakad; arvestades, et neile haavatavatele rühmadele tuleks kas ümberasustamise raames või sel ajal, kui nende varjupaigataotlusi kohaldatava õiguse alusel käsitletakse, kiiremas korras tagada humanitaarkaitse ja juurdepääs kaitse- ning suunamismehhanismidele, elamisõigus ja põhiteenused, sealhulgas tervishoiuteenused;

K.  arvestades, et inimeste liikuvuse suurenemine, kui seda hallatakse turvaliselt, korrapäraselt, seadusekohaselt, vastutustundlikult ja ennetavalt, võib vähendada ohte, millega rändajad ja pagulased kokku puutuvad, anda olulist kasu nii rändajatele kui ka vastuvõtvatele riikidele, nagu tunnistati ka 2030. aasta tegevuskavas, ning võib olla ka tugev majanduskasvu hoob vastuvõtvates riikides, sealhulgas ELis; arvestades, et tihti neid eeliseid alahinnatakse; arvestades, et EL peab leidma toimivad lahendused, kaasa arvatud võõrtöötajate kasutamine, et ennetada Euroopa elanikkonna jätkuvat vananemist, tagada tasakaal tasustatavat tööd tegevate isikute ja majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna vahel ning täita tööturu konkreetseid vajadusi;

L.  arvestades, et ELi reageerimise raames on võetud kasutusele erinevad sise- ja välisvahendid, kuid tundub, et liigselt on keskendutud lühiajalisele perspektiivile ja rändeliikumiste vähendamisele või peatamisele; arvestades, et sellise lühiajalise lähenemisviisi raames ei tegelda sundrände ja rändevoogude põhjustega ega rändajate humanitaarvajadustega; arvestades, et ELi kriisiohjamise ja konfliktiennetamise vahendeid tuleb veelgi täiustada, kuna vägivaldsed konfliktid kujutavad endast sundrände peamist algpõhjust;

M.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on avaldanud tõsist kahtlust ELi rändevaldkonna väliskulutuste tulemuslikkuse suhtes, sealhulgas seoses rändajate inimõigusi käsitlevate projektidega; arvestades, et kontrollikoda leidis samuti, et julgeolek ja piirikaitse moodustasid Euroopa rändekulutustest ülekaaluka osa;

N.  arvestades, et kogu ELi välistegevuse aluseks peab olema humanitaarabi, mis põhineb vajadustel, humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtete täitmisel ning rahvusvahelisel humanitaarõigusel ja Genfi konventsioonides ja nende lisaprotokollides kehtestatud inimõiguste austamisel; arvestades, et abi peab olema sõltumatu, st vaba mis tahes poliitilistest, majanduslikest või julgeolekukaalutlustest või mis tahes liiki diskrimineerimisest;

O.  arvestades, et inimõigustel põhineva rändepoliitika edukaks rakendamiseks tuleb muuta negatiivset suhtumist rändesse ja kujundada positiivseid narratiive, et kujutada rändeliikumisi kui vastuvõtvate riikide võimalust võidelda äärmusluse ja populismi vastu;

P.  arvestades, et EL on kohustatud toetama oma rakenduspartnereid kiire, tulemusliku ja kvaliteetse abi ja kaitse pakkumisel ning ta peaks mõjutatud elanikkonna eest vastutust kandma; arvestades, et sellega seoses vajavad ELi partnerid õigeaegset ja ettenähtavat rahastamist ning muutuvate või uute prioriteetide jaoks rahaliste vahendite eraldamist käsitlevad otsused peaksid andma neile piisavalt aega kavandamiseks ja leevendusmeetmete võtmiseks;

Q.  arvestades, et detsentraliseeritud koostöö abil on võimalik paremini mõista riigisiseste põgenike, rändajate ja pagulaste vajadusi ja kultuuri ning suurendada kohaliku elanikkonna teadlikkust rändajate probleemidest nende päritoluriikides; arvestades, et Euroopa piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel võib olla võtmeroll nende algpõhjuste kõrvaldamisel suutlikkuse parandamise teel;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on selgelt sätestatud, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et Lissaboni lepingu artikli 208 kohaselt on arenguabi eesmärk vähendada kolmandate riikide vaesust ja see lõppkokkuvõttes kaotada;

Põhjalikud ja põhimõttekindlad ELi meetmed liikuvusega seotud probleemide lahendamiseks

1.  rõhutab, et inimeste liikuvus on tänapäeva maailmas enneolematult suur ning et rahvusvaheline üldsus peab kiiresti tõhustama ühist reageerimist selle nähtuse põhjustatud probleemidele ja võimalustele; rõhutab, et see reageering peab põhinema solidaarsuse põhimõttel ja seejuures ei tuleks keskenduda üksnes julgeolekule, vaid kõigi nende inimeste õiguste ja väärikuse täielikule kaitsele, kes on mis tahes olude sunnil oma kodust lahkunud, et paremat ja turvalisemat elu otsida; rõhutab, et kõigi meetmete puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu neile, kes on kõige haavatavamad, ning mõelda ka abi osutamisele nende kodumaal; rõhutab, et kuigi pagulaste ja rändajate kohtlemist reguleeritakse erinevate õiguslike raamistikega, on neil samad universaalsed inimõigused ja põhivabadused, mida tuleb kaitsta, sõltumata inimese staatusest; tuletab meelde, et EL peab järgima oma väärtusi ja põhimõtteid, kaasa arvatud neid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21, kõigis ühistes poliitikavaldkondades ja edendama neid oma välissuhetes; rõhutab järjepidevuse vajadust ELi välispoliitika ja muude välismõõdet omavate poliitikavaldkondadega;

2.  rõhutab, et inimeste suurel liikuvusel on hulk keerukaid põhjusi, mille elementide eristamiseks ja sihipäraseks poliitiliseks reageerimiseks tuleb teha tõendusmaterjalil põhinevaid otsuseid; toonitab, kui vajalik on, et EL ja selle liikmesriigid praegust olukorda arvesse võtaksid ja töötaksid välja tegelikest andmetest ja ELi huvidest lähtuva uue lähenemisviisi inimeste liikumisele, tugevdades inimeste vastupanuvõimet ja suurendades nende juurdepääsu põhiteenustele, eelkõige haridusele, ning nende integreerimist ja panust kohalikku ellu, pakkudes neile töötamise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalusi;

3.  rõhutab, et rahvusvaheline ränne võib kaasa aidata sotsiaal-majanduslikule arengule, nagu seda on ajaloos varemgi juhtunud, ja et rändekäsitlus peab olema positiivne, nii et see edendaks teema tõelist ja objektiivset mõistmist ja sellega seotud ühiseid hüvesid, et võidelda ksenofoobse, populistliku ja natsionalistliku suhtumise vastu; peab seetõttu tervitatavaks ÜRO käivitatud kampaaniat „Üheskoos“ (Together), mille eesmärk on vähendada negatiivseid arusaamu ja hoiakut pagulaste ja rändajate suhtes, ning kutsub ELi institutsioone üles täielikule koostööle selle ÜRO kampaania toetuseks; rõhutab vajadust võtta ülemaailmsel, Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil keskmise ja kaugema ajavahemiku poliitikameetmeid, mille puhul ei juhinduta ainult vahetust poliitilisest survest või riiklike valimistega seotud kaalutlustest; rõhutab, et need meetmed peavad olema sidusad, asjakohased, kaasavad ja paindlikud, et reguleerida rännet kui tavapärast inimlikku nähtust ja lahendada õiguspäraseid probleeme seoses piirihalduse, haavatavate rühmade sotsiaalse kaitse ning pagulaste ja rändajate sotsiaalse kaasamisega;

4.  tunnistab asjaolu, et humanitaarabisüsteem on äärmiselt üle koormatud ning selle rahalistest vahenditest ei piisa mingil juhul sundrändekriisidega toimetulekuks, eelkõige arvestades nende valdavalt pikaajalist iseloomu; võtab seetõttu teadmiseks uue poliitikaraamistiku, mille komisjon esitas oma 2016. aasta aprilli teatises „Sundränne ja arenguabi“ ja mis kujutab endast sammu õiges suunas, ning kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles rakendama teatise sisu uues partnerlusraamistikus kolmandate riikidega; märgib, kui tähtis on terviklik ja kestlikum rändekäsitus, sealhulgas humanitaar- ja arenguabi tihedama seotuse edendamine ning eri partnerite kaasamine, kelle seas on piirkondlikud toimijad, valitsused, kohalikud omavalitsused, diasporaa, kodanikuühiskond, kaasa arvatud pagulaste ja rändajate organisatsioonid, kohalikud usuorganisatsioonid, asjaomased vabaühendused ning erasektor, et koostada sihipärased ja tõendipõhised strateegiad, võttes ühtlasi arvesse, et nagu Euroopa humanitaarabi konsensuses on öeldud, ei ole humanitaarabi kriisijuhtimise vahend;

5.  rõhutab, et ELi arengukoostöö raames tuleks jätkuvalt tegelda ja tõhusalt võidelda sunniviisilise ümberasustamise ja rände algpõhjuste, nimelt relvakonfliktide, mis tahes põhjusel tagakiusamise, soolise vägivalla, halva valitsemise, vaesuse, majanduslike võimaluste puudumise ja kliimamuutuste vastu, püüdes vähendada riikide ebakindlust, edendades rahu ja julgeolekut, konfliktide lahendamist ja konfliktijärgset leppimist, õiglust ja võrdsust ning tugevdades institutsioone, haldussuutlikkust, demokraatiat, head valitsemistava, õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist kooskõlas 2030. aasta säästva arengu tegevuskava eesmärgiga 16 ja põhimõtetega, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas ja rahvusvahelises õiguses;

6.  toonitab vajadust keskenduda rände sotsiaal-majanduslikele aspektidele, analüüsida riikide kaupa sundrände ja rände algpõhjusi ja ergutada päritoluriike vastu võtma ja rakendama meetmeid ning poliitikat, mis aitavad luua inimväärseid töökohti ning reaalseid majanduslikke võimalusi, et ränne ei oleks enam vajadus, vaid võimalus; kutsub ELi üles jätkama poliitikat, mille eesmärk on vaesust vähendada ja see lõpuks kaotada, vähendada ebavõrdsust ja toiduga kindlustamatust, edendada majandusarengut, võidelda korruptsiooni vastu ja tugevdada põhilisi avalikke teenuseid; märgib, et eduka poliitika raames tuleks tunnistada nii vastuvõtvates kui ka päritoluriikides majandusliku vastupanuvõime loomise vajadust; rõhutab vajadust suurendada poliitikavaldkondade arengusidusust;

7.  rõhutab, et töökohad ja majanduslikud võimalused on sundrändest põhjustatud haavatavuse leevendamisel otsustavalt tähtsad; kutsub ELi üles aitama rändajatel ja pagulastel liikuda selliseid võimalusi pakkuvatesse kohtadesse, et aidata luua nende uues elukohas võimalusi (sealhulgas eemaldades tööturule pääsemisega seotud takistused), ning aitama neil omandada uusi oskusi, mis on kohaliku tööturu vajadustega paremini kooskõlas;

8.  tunneb heameelt panuse üle, mille EL on andnud humanitaarabisse maailma suurima rahastajana, kelle eesmärk on pagulaste elutingimusi parandada; kutsub ELi ja liikmesriike üles täitma juba võetud lubadusi ja suurendama oma finantskohustusi kooskõlas humanitaarvajaduste suurenemisega; märgib, et humanitaarreageerimine on alati sundrände kriisidele reageerimise esimene element; rõhutab, et rahvusvaheline õigus ning humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse humanitaarpõhimõtted peavad jääma ELi poolt pagulas- ja sundrände kriisidele reageerimise suunavaks raamistikuks;

9.  tunnistab, et miljonite kaasinimeste väärikust õõnestatakse veelgi, kui nad peavad pagulaslaagrites või linnaäärsetel aladel jõude elama, ilma et neil oleks juurdepääsu põhivajadustele, elatisele ja sissetulekuvõimalustele;

10.  rõhutab, et tähtis on teadvustada rände soolist mõõdet, mitte ainult seetõttu, et naised on teatavate kuritarvituste suhtes haavatavad, vaid ka tulenevalt naiste rände mitmesugustest põhjustest, nende rollist kriisiolukordadele reageerimisel, nende sotsiaalmajanduslikust panusest ning aktiivsest osalemisest konfliktide lahendamisel ja ennetamisel, samuti konfliktijärgsetes protsessides ja demokraatliku ühiskonna taastamisel; märgib, et sundrände sügavamate põhjustega tegelemiseks ning selleks, et tagada naiste õiguste ja nende autonoomia austamine, on rändeprotsessi kõigis etappides vaja pöörata rohkem tähelepanu naiste mõjuvõimu suurendamisele ning nende suuremale rollile otsuste tegemisel; kordab, et ELi pagulaste ja rändajate liikumisega seotud poliitikas tuleb arvesse võtta soolist ja vanuselist aspekti;

11.  nõuab tihedamat koostööd ÜRO ja teiste osalejatega, sealhulgas suuremaid rahalisi makseid UNHCRile ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA); rõhutab sellega seoses vajadust parandada elutingimusi pagulaslaagrites, eelkõige tervishoiu ja hariduse vallas, ning järk-järgult lõpetada pikka aega kestnud kriiside kontekstis sõltuvus humanitaarabist, edendades vastupanuvõimet ja võimaldades põgenikel väärikalt elada, andes vastuvõtvatele riikidele omapoolse panuse, kuni võimaliku vabatahtliku tagasipöördumise või ümberasumiseni;

12.  tõstab esile ELi võetud olulisi meetmeid rändekriisi välismõõtmega tegelemiseks ning eelkõige võitlust rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse eest vastutava organiseeritud kuritegevuse vastu ning täiustatud koostööd päritolu- ja transiidiriikidega;

13.  rõhutab, et päritoluriikides tuleb aidata luua raamistik ja struktuurid, et tagasisaadetud haavatavad ja tõrjutud rändajaid kaitsta ja inimväärselt vastu võtta ja võimaldada neil sotsiaalses ja kultuurilises mõttes edukalt integreeruda;

14.  tuletab meelde, et haavatavad inimrühmad, sealhulgas naised, lapsed (nii koos perekondadega kui ka saatjata), puudega inimesed, eakad ja LGBTI‑inimesed on rände kõigis etappides eriti suures väärkohtlemise ohus; tuletab meelde, et naised ja tütarlapsed on lisaks suures soopõhise ja seksuaalse vägivalla ja diskrimineerimise ohus, isegi kui nad on jõudnud turvaliseks peetavasse kohta; nõuab, et nendele inimrühmadele antaks ümberasustamise või integreerimise täiendusena eriabi ja suurem humanitaarkaitse ning et nendega tegeldaks eelisjärjekorras sootundlike vastuvõtumenetluste abil, pöörates suuremat tähelepanu miinimumstandardite järgimisele ja tõhusamalt rakendades perekonna taasühinemise nõudeid; nõuab erilisi kaitsemeetmeid haavatavate inimeste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise vastu varjupaigamenetluse ajal ning nõuab, et neile antaks juurdepääs elanikustaatusele ja põhiteenustele, kaasa arvatud tervishoid ja haridus, kooskõlas kohaldatava õigusega; kutsub Euroopa Liitu üles koostama kolmandate riikidega koostöös koolitusprogramme, milles käsitletakse kaitsetute pagulaste ja rändajate erivajadusi;

15.  kinnitab, et lapsed moodustavad märkimisväärse osa rändajatest ja pagulastest ning et tuleb välja töötada ja kasutusele võtta konkreetsed menetlused, et tagada kõigi laste kaitsmine kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga; palub vastuvõtvaid riike tagada lapspagulaste täielik juurdepääs haridusele ja toetada nii palju kui võimalik nende integratsiooni ja kaasamist riiklikesse haridussüsteemidesse; kutsub ühtlasi humanitaar- ja arenguvaldkonna asutusi üles pöörama rohkem tähelepanu õpetajate haridusele ja koolitusele nii ümberasustatud kui ka vastuvõtvates kogukondades; kutsub rahvusvahelisi rahastajaid üles keskenduma pagulaskriisile reageerimisel hariduse edendamisele programmide kaudu, mille eesmärk on lapspagulasi kaasata ja psühholoogiliselt toetada, samuti soodustades vastuvõtva riigi keele õppimist, et tagada lapspagulaste parem integratsioon; väljendab heameelt rahalise toetuse üle, mille eesmärk on Süüria lastele laiemalt haridust ja koolitust anda, ning hiljutise hariduskulutuste suurendamise üle ELi humanitaarabi eelarves 4 %‑lt 6 %‑ni, mis annab ELile juhtpositsiooni hädaolukordades käivitatavate haridusprojektide toetamisel kogu maailmas; nõuab suuremat tõhusust selle uue rahastamise rakendamisel;

16.  möönab, et kodakondsusetus on oluline inimõigusprobleem; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel võidelda kodakondsusetuse vastu kogu ELi välistegevuses, eelkõige soo, usu või vähemusse kuulumise alusel diskrimineerimise vastu kodakondsust käsitlevates õigusaktides, edendades laste õigust kodakondsusele ning toetades UNHCRi kampaaniat, mille eesmärk on kaotada kodakondsusetus aastaks 2024; mõistab hukka piirangute ja keeldude kehtestamise teatavate riikide territooriumilt lahkumisele ja sinna tagasi pöördumisele ning kodakondsusetuse tagajärjed õigustele juurdepääsu seisukohast; kutsub riikide valitsusi ja parlamente üles kaotama karistuslikke õigussüsteeme, kus rännet loetakse rikkumiseks;

17.  rõhutab, et kooskõlas ELi põhimõtetega peaks ELi rändealase välispoliitika üks üldeesmärk olema rahvusvahelise rände mitmepoolse juhtimiskorra loomine, mille esimene etapp oli hiljutine ÜRO kõrgetasemeline kohtumine;

Rahvusvahelise rände parem juhtimine kui ülemaailmne kohustus

18.  väljendab sügavat muret seoses USA valitsuse hiljutise otsusega keelata ajutiselt seitsme islamienamusega riigi kodanike pääs USAsse ja ajutiselt peatada USA pagulassüsteem; usub, et selline diskrimineeriv otsus õhutab immigratsioonivastast ja ksenofoobset diskursust, ei pruugi olla kooskõlas peamiste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Genfi konventsioon, ja võib tõsiselt kahjustada praeguseid ülemaailmseid jõupingutusi pagulastega seotud vastutuse õiglaseks rahvusvaheliseks jagamiseks; palub ELil ja liikmesriikidel võtta tugev ühine hoiak rahvusvahelise kaitsesüsteemi ja kõigi mõjutatud elanikkonnarühmade, eriti ELi kodanike õiguskindluse kaitseks;

19.  väljendab heameelt seoses ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2016. aasta kõrgetasemelise kohtumisega suurtele pagulas- ja rändeliikumistele reageerimise teemal ning USA korraldatud juhtide tippkohtumisega, sest rändevoogudega seotud vastutus on ülemaailmne ja see nõuab tulemuslikku ülemaailmset reageeringut ning kõigi osaliste tõhustatud koostööd, et saavutada täielikult inimõigusi austav kestlik lahendus; tunneb heameelt eelmainitud tippkohtumiste tulemuste üle, kus siiralt väljendati enneolematult ulatuslikku poliitilist vastutusevõttu, ja loodab, et see avab kiiresti tee tõeliselt ülemaailmseks reageerimiseks ja rahvusvaheliseks põgenike ja suurte rändevoogudega seotud kohustuste jagamiseks kõikjal maailmas; väljendab siiski sügavat kahetsust konkreetsete lubaduste või õiguslikult siduvate kohustuste puudumise pärast seoses abi ja reformidega, mis on vajalikud selleks, et ületada lõhe retoorika ja tegelikkuse vahel; kutsub kõiki asjaosalisi üles tagama pidevat, kiiret ja tulemuslikku poliitilist osalust ja koostööd, teadmiste ja kogemuste vahetamist partnerriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike asutustega, rahastamist ja konkreetseid solidaarsusmeetmeid pagulasi vastuvõtvate riikide toetamiseks; rõhutab, et rändeprobleemidega tegelemiseks on vaja ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite tööd ÜRO tasemel rohkem kooskõlastada; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid juhtrolli rahvusvahelistes jõupingutustes, eelkõige tagamaks, et kokkulepped – sh ka pagulasi ning turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet puudutavad tulevased ÜRO kokkulepped – viiakse viivitamatult ellu, rakendades vajadusel järelmeetmeid;

20.  rõhutab, et üleilmne rände- ja liikuvusalane koostöö peaks põhinema piirkondlikel ja allpiirkondlikel raamistikel; kutsub komisjoni üles tugevdama koostöökavasid piirkondlike organisatsioonidega, näiteks Aafrika Liidu, Araabia Riikide Liiga ja Pärsia lahe koostöönõukoguga, et ühtlasi edendada piirkonnasisese liikuvuse haldamist, ning rõhutab, et tähtis on ergutada neid piirkondlikke organisatsioone niisuguses koostöös täiel määral osalema; märgib, et majandusintegratsioon allpiirkondade tasandil, eelkõige Aafrikas, on samuti vahend ühise juhtimise edendamiseks ning lõuna-lõuna suunaliste algatuste soodustamiseks rände ja liikuvuse juhtimisel; nõuab tungivalt, et EL püüaks saavutada Aafrika Liidu tugevamat ja usaldusväärsemat osalemist Aafrika mandril toimuvate poliitiliste kriiside ennetamisel;

21.  rõhutab, et EL võib kasu saada tihedamast koostööst ja koostoimest mitmepoolsete arengupankade ja ÜRO eriasutustega, eelkõige UNHCRi ja nüüd ÜROga seotud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM); võtab teadmiseks Maailmapanga hiljutised mõtteavaldused seoses sundrändajate olukorraga ning tunneb heameelt selle üle, et on tunnustatud vajadust töötada välja leevendamis- ja varjupaigapoliitika, mis toetab sundrändajate integreerimist ja samal ajal kohustab vastuvõtvaid kogukondi oma arengueesmärke täitma;

22.  rõhutab, et sundrändajate ümberasustamine on rahvusvahelise kogukonna kohustus, milles UNHCRil on oluline roll; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles oma lubadustest täielikult kinni pidama; peab äärmiselt oluliseks viivitamatult rakendada koordineeritud ja kestlikku lähenemist, mis tagab rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele õiglased ja kättesaadavad menetlused Euroopa Liidus ja muudes vastuvõtvates riikides varjupaiga saamiseks, selle asemel et jätta probleemi lahendamine piiriäärsete riikide või konfliktialadega piirnevate riikide kohustuseks; rõhutab asjaolu, et finantsabiga ei suudeta sundrände ulatust katta, kusjuures olukorda raskendab sobivate ja tõhusate lahenduste puudumine sundrände algpõhjustega tegelemiseks;

23.  rõhutab pagulasi puudutavaid rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi ning kutsub kõiki riike, kes veel ei ole seda teinud, pagulasseisundi konventsiooni ja selle protokolle ratifitseerima ja rakendama; kutsub kõiki riike üles laiendama kaitset riigisisestele põgenikele, näiteks selliste mehhanismidega nagu Aafrikas riigisiseste põgenike kaitsmist ja abistamist käsitlev Aafrika Liidu konventsioon (Kampala konventsioon);

24.  rõhutab, et turvalise riigi ja turvalise päritoluriigi mõisted ei tohiks takistada varjupaigataotluste individuaalset läbivaatamist; nõuab spetsiaalse, üksikasjaliku ja korrapäraselt ajakohastatud teabe kogumist inimeste õiguste kohta, eelkõige naiste, laste, puudega ning LGBTI‑inimeste puhul, varjupaigataotlejate päritoluriikides, sealhulgas sellistes riikides, mida peetakse turvaliseks;

25.  rõhutab, et tuleb teha kõik võimalik, et tagada pagulastele inimväärne elukeskkond liikmesriikides ning pagulaslaagrites, eelkõige tervishoid, võimalus omandada haridust ning võimalus töötada;

26.  rõhutab, et vaja on suurendada haridusvõimalusi; nõuab kvalifikatsiooni tunnustamise põhimõtete ühtlustamist ning võõrtöötajate õiguste ja sotsiaalkindlustuskatte kaitsmist kooskõlas peamiste Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega; nõuab kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni allkirjastamist ja ratifitseerimist;

27.  on seisukohal, et ajutine või täiendav kaitse, mis põhineb eeldusel, et pagulased naasevad võimalikult ruttu koju, tekitab perspektiivitust ja vähendab lõimumisvõimalusi; tuletab meelde, kui tähtis on positiivne roll, mis pagulastel võib olla oma ühiskonna ülesehitamisel pärast oma riiki või välismaalt naasmist;

28.  peab taunitavaks Vahemeres hukkunud rändajate kurvastavalt suurt arvu ning väljendab muret rändajate ja varjupaigataotlejate inimõiguste üha sagedasema rikkumise pärast nende teekonnal Euroopasse;

29.  tunneb sügavat muret selle pärast, et arvukalt lapspagulasi on kadunuks jäänud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma andmebaasi, mis sisaldaks üksikasju liikmesriikide territooriumile saabunud saatjata laste kohta;

30.  rõhutab vajadust leida vägivaldsetele konfliktidele püsivad diplomaatilised ja poliitilised lahendused ning investeerida tulemuslikesse eelhoiatus- ja konfliktiennetusmehhanismidesse, et tulevikus selliste konfliktide arvu vähendada; nõuab, et EL algataks rahvusvaheliste partnerite ning peamiste piirkondlike jõudude ja organisatsioonidega kooskõlastatud diplomaatilisi jõupingutusi, et võtta konfliktide ennetamisel ning läbirääkimiste vahendamisel, lahenduste otsimisel ja lepitamisel jõulisem ja aktiivsem hoiak; rõhutab, et see peaks olema kesksel kohal Euroopa välisteenistuse tegevuses, kellele tuleks anda selleks vajalikud vahendid ja volitused, sealhulgas eelarve ja töötajate näol; tuletab selles kontekstis meelde Euroopa Liidu delegatsioonide ja eriesindajate olulist rolli; toonitab, et sundrändele ja rändele reageerimine peaks lähtuma vajadustest ja õigustest ning seejuures tuleks arvesse võtta elanikkonna haavatavust, piirdumata üksnes humanitaarabiga, vaid hõlmates ka arengukoostöö ja kodanikuühiskonna osalisi;

31.  kutsub ELi ja liikmesriike üles oma kliimamuutustega seotud kohustustesse tõsiselt suhtuma, kiiresti ellu viima Pariisi kokkulepet ja võtma juhtrolli, tunnistades kliimamuutuste mõju massilise ümberasumisele, sest selle ulatus ja sagedus tõenäoliselt suureneb; kutsub eelkõige ELi üles andma kliimamuutustest mõjutatud riikide käsutusse piisavaid vahendeid, et aidata neil muutuste tagajärgedega kohaneda ja nende mõju leevendada; nõuab tungivalt, et see ei tohiks toimuda traditsioonilise arengukoostöö arvel, mille eesmärk on vähendada vaesust; on seisukohal, et kliimamuutuste tõttu kodust lahkuma sunnitud isikute jaoks tuleb luua eraldi rahvusvahelise kaitse seisund, milles võetakse arvesse nende isikute erilist olukorda;

32.  avaldab tunnustust piirkondlike ja rahvusvaheliste vabaühenduste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tööle, kes hoolimata kõikidest raskustest ja ohtudest annavad hädavajalikku ja tihti elu päästvat abi kõige haavatavamatele inimestele nii pagulaste ja rändajate päritolu-, transiit- kui ka sihtriikides; märgib, et see töö on paljudel juhtudel aidanud täita riikide ja laiema rahvusvahelise üldsuse jäetud lünka;

33.  peab väga oluliseks, et saadaks üle praegusest suhtumisest pagulastesse, keda kujutatakse ainult koormana, ning rõhutab, millise positiivse panuse nad võiksid vastuvõtva kogukonna elus anda, kui neile selleks võimalus antaks; soovitab kaasata pagulased neid otseselt mõjutavate poliitiliste lahenduste kindlaksmääramisse ja kujundamisse ning vajalike programmide loomisse või täiendamisse; kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja ameteid üles looma oma haldussüsteemis praktikavõimalusi, mis oleksid mõeldud eriti Euroopa Liidus seaduslikult elavatele noortele kõrgharidusega pagulastele, sest see võimaldaks eeskuju anda ja näidata, millist kasu annab noortesse investeerimine;

ELi välistegevus ja partnerlus kolmandate riikidega

34.  rõhutab, et ELi välistegevus peaks olema rahule orienteeritud, proaktiivne ja tulevikku vaatav, mitte peamiselt reageeriv ja uute kriiside tekkimisel pidevalt muutuvate eesmärkidega; toetab tihedamat koostööd ELi ja kolmandate riikide vahel julgeoleku, hariduse ja teabevahetuse valdkonnas, et parandada rände haldamist ja hoida ära uusi kriise; tuletab meelde, et ränne kui nähtus tuleneb tervest hulgast keerukatest põhjustest, nt rahvastiku kasv, vaesus, võimaluste puudumine, ebapiisav töökohtade loomine, poliitiline ebastabiilsus, inimõiguste rikkumine, poliitiline rõhumine, tagakiusamine, sõjalised konfliktid ja muu vägivald ning kliimamuutused; tuletab meelde, et nende probleemidega tegelemine võib sundrände ja rände algseid tõuketegureid vähendada; rõhutab olulist vajadust tugevdada poliitika sidusust kahel tasandil: ELi sise- ja välispoliitika vahel ning välistegevuse enda raames laienemispoliitika, Euroopa naabruspoliitika, ELi strateegiliste partneritega sõlmitud kahepoolsete suhete ning arengu- ja kaubanduspoliitika vahel; on seisukohal, et arenguriike puudutav kaubanduspoliitika peaks olema vastastikku kasulik ning selle puhul peaks asjakohaselt arvesse võtma nende riikide ja ELi vahelisi majanduslikke erinevusi; toonitab volinike välistegevuse töörühma tähtsust ELi rändega seotud meetmete kooskõlastamisel kõrgeimail poliitilisel tasandil ja ambitsioonika ELi ühise rändepoliitika algatamisel;

35.  rõhutab, et tuleb võtta kasutusele terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja kriisidele, kaardistades ümberasumise otsesed ja kaudsed majanduslikud, keskkondlikud, sotsiaalsed, eelarvega seotud ja poliitilised mõjud kolmandatele riikidele, et kohandada arengupoliitikat paremini nende vajadustele;

36.  märgib, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamises, mille ettepanek esitati 18. novembril 2015, nähakse ette ELi naabruses asuvate partnerriikide kolmandatest riikidest naabrite kaasamine laiendatud koostööraamistikesse; nõuab seetõttu tungivalt temaatiliste raamistike loomist, et teha ettepanek koostööks liidu, lõunanaabruses asuvate partnerriikide ja (eelkõige Aafrika) oluliste piirkondlike osalejate vahel sellistes piirkondlikes küsimustes nagu julgeolek, energia ning pagulaste ja rändevoogude haldamine;

37.  kordab, et ELi välispoliitika alus on põhimõte „rohkema eest rohkem“, mis tähendab, et demokraatlike reformide valdkonnas edusamme tegevate riikidega peaks EL arendama veelgi tihedamaid (finantsilisi) partnerlussuhteid; rõhutab, et ELi välispoliitika üks prioriteete peaks olema kolmandate riikide elanike elukvaliteedi parandamine;

38.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles koostöös liikmesriikidega tegelema riigi, majandusliku ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamisega, eelkõige ELi naaberriikides ja laiemas ümbritsevas piirkonnas, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika ja muude ELi vahendite abil;

39.  mõistab hukka rände üha suurema kriminaliseerimise asjaomaste isikute inimõiguste arvelt ning pagulaste väärkohtlemise ja meelevaldse kinnipidamise kolmandates riikides; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust üles seda küsimust käsitlema, sealhulgas inimõigustealastes dialoogides ning õigus-, vabadus- ja julgeolekuküsimuste allkomisjonides, ning arendama välja kaitsesuutlikkuse transiidiriikideks olevates kolmandates riikides;

40.  nõuab, et kehtestataks tõeline, inimõigustest lähtuv ühine Euroopa rändepoliitika, mis tugineks liikmesriikide solidaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, kindlustades ELi välispiire ning nähes ette seaduslikud kanalid turvaliseks ja korrakohaseks rändeks, sealhulgas korduvrändeks; see jätkusuutlik pikaajaline poliitika edendaks majanduskasvu ja ühtekuuluvust ELis, et luua selge raamistik ELi suhetele kolmandate riikidega; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama Euroopa sinise kaardi süsteemi, et majandusrännet paremini hallata; hoiatab, et igasugune poliitika, mis on vastuolus ELi põhiväärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 8 ja põhiõiguste hartas, kahjustaks ELi usaldusväärsust ja tema võimet mõjutada rahvusvahelisi suundumusi; märgib, et ELi välisrändepoliitika lepingud kolmandate riikidega peavad juhinduma pikaajalistest eesmärkidest, et luua kestvaid partnerlussuhteid; tuletab meelde, et kõik sellised partnerlused peaksid põhinema dialoogil, ühistel huvidel ja vastastikusel vastutusel; väljendab heameelt seoses ELi tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020), milles on kavandatud tihendada koostööd kolmandate riikidega, kuid rõhutab, et inimsmugeldajate ärimudeli lõhkumiseks ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks oleks äärmiselt oluline ELi ühise seadusliku rändepoliitika rakendamine; palub komisjonil viia kehtiv liidu õigustik täielikult kooskõlla maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava ÜRO protokolliga ning tagada vägivalla või ärakasutamise ohvriks langevate rändajate piisav kaitse;

41.  nõuab, et kõikides kokkulepetes kolmandate riikidega tagataks, et rändajate õigused on olenemata nende staatusest kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning nõuab, et võetaks vastu asjaomased õigusaktid, kaasa arvatud varjupaigaküsimustes, rõhutades eelkõige, et üksnes riigipiiri õigusliku aluseta ületamine ei saa olla isiku vangistamise aluseks;

42.  tuletab meelde, kui tähtis on kolmandate riikidega tehtav koostöö võitluses inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubanduse vastu, et saada võrgustike jälile juba ahela võimalikult varajastes etappides; rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada nende riikidega tehtavat õigus- ja politseikoostööd kõnealuste võrgustike tuvastamiseks ja hävitamiseks; tuletab lisaks meelde vajadust tugevdada nende riikide suutlikkust, et neil oleks võimalik vastutavaid isikuid tõhusalt vastutusele võtta ja karistada; palub seetõttu edendada koostööd liidu, liikmesriikide, Europoli, Eurojusti ja asjaomaste kolmandate riikide vahel; rõhutab, et inimkaubanduse tõkestamiseks võetavad meetmed ei tohiks kahjustada inimkaubanduse ohvrite, rändajate, pagulaste ja rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste õigusi; nõuab inimkaubanduse ohvrite ja laste kinnipidamise viivitamatut lõpetamist;

43.  tuletab meelde, et inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubanduse võrgustikud kasutavad kuritegevuseks kõiki internetivõimalusi ning seetõttu on äärmiselt tähtis, et liit tõhustaks sellega seoses oma tegevust, eelkõige Europoli ja internetisisust teavitamise üksuse (EU IRU) raames, ja koostööd kolmandate riikidega;

44.  märgib, et inimkaubandusvõrgustikud võivad oma ohvrite Euroopa territooriumile saatmiseks kasutada seaduslikke rändeteid; on seisukohal, et kriteeriumid, mille täitmist oodatakse kolmandatelt riikidelt enne igasugust liiduga viisanõude kaotamise kokkulepet, peaksid eraldi hõlmama nende kolmandate riikide koostööd inimkaubanduse vastu võitlemise valdkonnas; kutsub komisjoni üles pöörama nii sellele kui ka inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vastu võitlemise problemaatikale erilist tähelepanu kõikides dialoogides, mida peetakse läbirääkimistel selliste kokkulepete üle;

45.  kiidab heaks seisukoha, et EL peaks seadma kõigis ühistes poliitikavaldkondades ja eelkõige kolmandate riikide osas endale selged prioriteedid ja mõõdetavad eesmärgid; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks osalema nende selgete eesmärkide kindlaksmääramises; on seisukohal, et ühisel lähenemisel põhinev ELi välistegevus on ainus viis tagada tugev ja tõhus poliitika; nõuab ELi ja liikmesriikide vahel tõeliselt ühtlustatud ja kooskõlastatud tegevust, kuna ühepoolsed algatused, nii sise- kui ka välisasjades, võivad kahjustada meie ühise poliitika ja ühiste huvide elujõulisust ja edu;

46.  nõuab ELi välispiiride paremat kaitsmist, et ennetada ebaseaduslikku sisenemist ELi, takistada inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja hoida ära inimeste hukkumist merel; tunneb sellega seoses heameelt Frontexile tugineva Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomise üle, kuna see aitab rännet tõhusamalt hallata; rõhutab siiski, et piiri kaitsmiseks on kõikidele ELi Kagu-Euroopas paiknevatele liikmesriikidele, ELi kandidaatriikidele ja muudele selle piirkonna partnerriikidele vaja anda suuremat rahalist ja tehnilist abi; peab eriti kahetsusväärseks, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välistegevuse üle puudub parlamentaarne kontroll, ning palub ametil sellega seoses anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru kolmandate riikidega ja kodanikuühiskonna osalusel kokku lepitud töökorralduste ja ühisoperatsioonide rakendamisest;

47.  rõhutab, et turvaliste ja seaduslike teede avamine varjupaigataotlejatele ja potentsiaalsetele rändajatele võimaldaks neil kasutada ametlikke sisenemis- ja väljumissüsteeme, jättes sellega kuritegelike üle piiri toimetajate ja organiseeritud kuritegelike võrkude teenused kasutamata; rõhutab, et seaduslike rändeteede puudumine toob tihti kaasa ebaseaduslike liikumisteede arvu suurenemise, mis omakorda põhjustab kaitsetust ja suurendab rändajate ja pagulaste väärkohtlemise ohtu kogu teekonna vältel; nõuab sellega seoses kiiret, konkreetset ja reaalset tegutsemist, et luua organiseeritud, turvalised ja seaduslikud liikumisteed ELi tervikuna, muu hulgas tõhusama perekonna taasühinemise korra ja ümberasustamisprogrammide abil; kutsub veel kord liikmesriike üles kasutama iga olemasolevat võimalust humanitaarviisade andmiseks eelkõige haavatavatele isikutele ja eriti saatjata alaealistele päritoluriikides või transiidiriikides asuvates liidu saatkondades ja konsulaaresindustes; nõuab, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem lubaks varjupaigataotlusi vastu võtta ja menetleda ka väljaspool ELi või ELi välispiiridel; nõuab, et EL toetaks teravate pagulas- ja ümberasustamiskriisidega tegeledes humanitaarkoridoride loomist, et anda humanitaarabi ning tagada pagulaste esmaste vajaduste täitmine ja inimõiguste järgimine; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku liidu ümberasustamisraamistiku loomise kohta, kuid kutsub üles jätkama liidu tasandil tööd seaduslike liikumisteede loomiseks ja tõhustamiseks, mis täiendaks ümberasustamist;

48.  võtab teadmiseks uue partnerlusraamistiku kolme riigiga, nähes selles tõelise poliitilise tegevuse märki, eriti kuna raamistikul on nii lühiajalised eesmärgid, nagu elude päästmine Vahemeres ning päritolu- ja transiidiriiki tagasipöördumise määra tõstmine, kui ka pikaajalised eesmärgid, nagu ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelemine kolmandatele riikidele suutlikkuse suurendamiseks antava ELi abi suurendamise teel ning edendades nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda; rõhutab, et 2016. aasta juuni teatises esitatud lähenemisviisi edu sõltub ELi võimekusest pakkuda tegelikke, ühiselt kokku lepitud stiimuleid kolmandatele transiidi- ja päritoluriikidele, ning väljendab muret seoses pakutu vähesusega, mis keskendub peamiselt piirihaldusele ja vabatahtliku tagasipöördumise mehhanismidele, mis moodustavad vaid lühiajalise osa – kuigi väga olulise osa – vajalikust reageerimisest äärmiselt keerulisele olukorrale; rõhutab, et uuest partnerlusraamistikust ei tohi saada ELi rändealase tegevuse ainus sammas ja märgib, et selliseid meetmeid on vaja tasakaalustada ja täiendada, pöörates eelkõige tähelepanu kohaliku majanduse arendamisele, koolitusele, piirkondlikule liikuvusele ning parandatud kaitsetasemele transiit- ja päritoluriikides;

49.  tuletab meelde, kui oluline on uues partnerlusraamistikus tasakaalustatud lähenemisviis; hoiatab igasuguse kvantitatiivse lähenemisviisi eest uues partnerlusraamistikus ja sellega seotud rändekokkulepetes, mis näeks ELi põhieesmärgina ette „mõõdetava kasvu tagasipöördumise mahus ja määras“; juhib tähelepanu asjaolule, et tagasipöördumiste arv sõltub selgesti rändevoogude iseloomust ja olukorrast päritoluriigis; rõhutab, et selliste kokkulepete lühiajalised eesmärgid peaksid keskenduma sellele, kuidas kõige paremini toime tulla väljakutsetega, millega seisavad silmitsi kolmandad riigis, sh töötades välja seaduslikud rändeteed, mille tulemusena vähenevad ebaseadusliku rände tase ja Vahemere ületamise üritamisel hukkuvate rändajate arv; nõuab kolmandate riikide noortele kättesaadavate stipendiumide arvu suurendamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi tagasisaatmist ja taasintegreerimist käsitlevad programmid toetavad transiit- ja päritoluriikides suutlikkuse suurendamist ja rändehalduse parandamist; nõuab, et hinnataks ELi tagasisaatmispoliitika rakendamist; tuletab meelde, et kolmandad riigid peavad täitma tagasivõtulepingutes sätestatud kohustusi;

50.  rõhutab, et Lääne‑Balkani piirkonnas asuvate ELi kandidaat- ja potentsiaalsete kandidaatriikidega on vaja luua tihedad partnerlussuhted rände küsimustes ning pakkuda vajalikku abi ja koostööd piirkonna rändevoogude haldamiseks;

51.  nõuab, et liikuvuspartnerluste ja korduvrände alaste kokkulepetega hõlbustataks kolmandate riikide kodanike liikumist oma riigi ja ELi vahel ning säilitataks mõlema poole sotsiaalmajanduslik areng;

52.  rõhutab, et koolitustegevuse ja kolmandate riikidega heade tavade vahetamise raames peaks EL keskenduma asjaomasele liidu ja rahvusvahelisele õigusele ja sellekohasele tavale, pidades eelkõige silmas põhiõigusi, rahvusvahelise kaitse kättesaadavust, otsimis- ja päästetegevust ning kaitsetus olukorras olevate inimeste paremat tuvastamist ja abistamist; on seisukohal, et see kehtib eriti piirihaldusega seotud koolituse puhul, mida ei tohiks vastavalt rahvusvahelisele õigusele mingil juhul kasutada selleks, et takistada inimesi oma riigist lahkumast;

53.  kutsub üles äärmisele ettevaatlikkusele nende rändajate kohtlemisel, kes saadetakse tagasi oma päritoluriiki või kolmandasse riiki; on seisukohal, et igasugune tagasisaatmist ja tagasivõtmist käsitlev dialoog peaks eelkõige tagasivõtulepingute raames süstemaatiliselt hõlmama rändajate turvalise tagasipöördumise ja taasintegreerimise küsimust; rõhutab, et neile tuleks tagada täielik julgeolek ja kaitse inimväärikust alandava ja ebainimliku kohtlemise eest, seda ka kinnipidamiskeskustes, ning et liit peab toetama taasintegreerimisprogramme; tuletab meelde, et kedagi ei tohi tagasi saata või sunniviisiliselt tagasi viia riikidesse, kus tema elu või vabadus on ohus päritolu, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu ja kus teda ohustab piinamine, inimväärikust alandav kohtlemine ja inimõiguste rikkumine üldisemalt; tuletab meelde, et kollektiivsed väljasaatmised ja tagasisaatmised on rahvusvahelise õigusega keelatud;

54.  julgustab välis- ja arengupoliitika valdkonna eest vastutajaid jälgima, et päritoluriiki tagasi saadetud isikuid koheldaks nõuetekohaselt ja nende isikupuutumatust austades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja tugiprogramme, millega hoolitsetakse selle eest, et päritoluriikides rakendatakse konkreetseid abiprogramme, mis hõlmavad nii kutsealaseid koolitusmeetmeid kui ka majanduslike struktuuride, sh idufirmade ja väikeste ettevõtete asutamise alaseid programme ning kutsealaseid ja akadeemilisi vahetusprogramme ELi liikmesriikidega;

55.  rõhutab, et partnerluslepingud, nagu liikuvuspartnerlus, peaksid tagama, et rändajaid saaks transiit-või päritoluriiki vastu võtta viisil, mis on täielikult kooskõlas nende põhiõigustega; rõhutab, et Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlamendil ELi tagasivõtu- ja liikuvuslepingute sõlmimises selge sõna sekka öelda (ELi toimimise lepingu artikli 79 lõige 3) ning selles on konkreetselt rõhutatud, et Euroopa Parlament peab oma nõusoleku andma enne assotsieerimis- ja sarnaste lepingute sõlmimist (ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkt v) ning et teda tuleb teavitada viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel (ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 10);

56.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta, mille kohaselt soovitakse eelistada liidu tagasivõtulepinguid liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetele lepingutele; tuletab meelde, et hiljuti koostati uus tagasisaatmist käsitlev Euroopa dokument, ning rõhutab, et selle tunnustamist tuleks süstemaatiliselt edendada kõikides uutes tagasivõtulepingutes;

57.  väljendab heameelt seoses ELi kui terviku nimel korraldatud kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning komisjoni (mõningatel juhtudel ka liikmesriikide) kõrgetasemelise dialoogiga, mis kujutab endast head ja tõhusat tava koordineerimise tugevdamiseks; rõhutab, et koordineerimisega peaksid tegelema komisjon ja Euroopa välisteenistus; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt neist dialoogidest ning anda täpselt aru Hartumi ja Rabati protsesside operatiivsest rakendamisest ja Valletta tippkohtumisel kokku lepitud prioriteetsetest algatustest; kordab, et ühine vastutus ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud partnerlustes on liidu eduka rändepoliitika jaoks oluline tingimus; peab kahetsusväärseks, et komisjoni, välisteenistuse ja liikmesriikide poolt prioriteetsetele riikidele uues partnerlusraamistikus kavandatud pakette ei ole esitletud, läbi arutatud ega ka jõustatud Euroopa kodanike valitud esindajate osavõtul; mõistab hukka sellise läbipaistvuse puudumise ja nõuab Euroopa Parlamendi kaasamist rändekokkulepete väljastöötamisse ja nende rakendamise kontrollimisse, mis peab tagama inimõiguste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja ELi arengualaste lepinguliste kohustuste täieliku austamise;

58.  märgib, et 2030. aasta säästva arengu tegevuskava eesmärkide täitmine eeldab, et EL ja partnerriigid integreeriksid hästi juhitud rändedünaamika oma vastavatesse jätkusuutlikesse arengustrateegiatesse; kutsub sellega seoses komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles aitama transiidiriikidel töötada välja välismaalaste integratsiooni strateegiad ja luua kõrgete kaitsestandarditega varjupaigasüsteemid;

59.  toonitab, et ELi abi ja koostöö peab olema suunatud nii, et see aitaks edendada kolmandate riikide arengut ja majanduskasvu – kindlustades sellega ka majanduskasvu ELis – ning vähendada ja järk-järgult kaotada vaesust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208, samas ei tohiks see ergutada kolmandaid riike tegema koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmiseks, sunniviisiliselt takistama inimeste lahkumist või peatama Euroopasse suunduvaid voogusid; tuletab meelde, et nii rahastajad kui ka abi saavate riikide valitsused peavad suurendama abi tõhusust; märgib, et rändevood on rahvusvaheline reaalsus ja nende alusel ei tohiks hinnata ELi rändealase välispoliitika edukust ning et lepingutes kolmandate riikidega tuleb juhinduda pikaajalistest eesmärkidest, kestvate partnerluste loomisest ja inimõiguste austamisest;

60.  rõhutab, et oluline on konsulteerida liidu kogu välispoliitilises tegevuses ka kodanikuühiskonnaga, pöörates eritähelepanu täielikule osalusele, läbipaistvusele ning teabe asjakohasele levitamisele kõikide rändega seotud suundumuste ja menetluste kohta;

61.  kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd varjupaigataotlejate päritoluriikides töötavate vabaühenduste ja ekspertidega, et teha kindlaks, kuidas oleks kõige parem aidata kõige haavatavamas olukorras olevaid inimesi ja ühiskonnarühmi; kutsub komisjoni üles kaasama varjupaigataotlejate päritoluriikides asuvaid vabaühendusi ja eksperte, et leida kõige paremini toimivad konfliktiennetusmehhanismid ja -vahendid;

62.  rõhutab, et jõupingutuste dubleerimise vältimiseks, üleilmse abi mõju ja tõhususe maksimeerimiseks ning tagamaks, et peamine tähelepanu koondub arengule, peaks komisjon säilitama tugevat dialoogi kohalike ja rahvusvaheliste vabaühendustega, kodanikuühiskonnaga ja kohalike omavalitsustega partnerriikides ning ÜROga, et kujundada, rakendada ja hinnata rände-, ümberasustamis- ja pagulaspoliitikat;

63.  juhib tähelepanu kavatsusele vaadata läbi arengukoostöö programmdokumendid, et saavutada uued rändekokkulepped; rõhutab, et see läbivaatamine peab toimuma kooskõlas tõhusa arengu põhimõtetega ning dialoogis parterriikide, Euroopa ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning erasektoriga; nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks läbivaatamise kõikidesse etappidesse, sealhulgas Euroopa Arengufondi programmidokumentide puhul; palub liikmesriikidel oma arenguabi läbi vaadata, pidades silmas kohustust panustada 0,7 % kogurahvatulust, et saavutada säästva arengu eesmärgid;

64.  nõuab tasakaalustatud arutelu pidamist ELi ja selle välispartnerite vahel; soovitab, et EL ja liikmesriigid võtaksid kohustuse suurendada ELi seadusliku rände võimalusi, olgu siis kaitse taotlemiseks, töö või hariduse eesmärgil või perekonna taasühinemiseks;

65.  palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed rändajate rahaülekannete kiiruse, odavuse ja turvalisuse edendamiseks nii päritolu- kui ka vastuvõtvates riikides, sealhulgas langetades tehingutasusid, nagu on sätestatud 19. septembri 2016. aasta pagulasi ja rändajaid käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis;

66.  väljendab sügavat muret seoses jätkuva konfliktiga Süürias, kus toimuv vägivald tsiviilisikute vastu, rünnakud tsiviiltaristule ja haiglatele ning rahvusvahelised humanitaarõiguse rikkumised viimase viie aasta jooksul on põhjustanud poole elanikkonna sunnitud ümberasumise; kutsub ELi ja liikmesriike üles täiendama konfliktide ärahoidmise ja kriisiohje meetmeid ning võtma endale suurema rolli konfliktide lahendamises ELi naaberriikides ja eelkõige Süüria konfliktis; väljendab täielikku toetust Süüria naaberriikidele, kes ilmutavad jätkuvalt erakordset solidaarsust, võttes piiratud ressurssidele vaatamata vastu miljoneid põgenikke; tuletab meelde, et paljud pagulased elavad endiselt puuduses, kusjuures neil on piiratud või täiesti olematu juurdepääs õiguslikule tunnustamisele, tervishoiu- ja haridussüsteemile ning tööturule; on sügavalt mures nende 75 000 inimese saatuse ja humanitaarolukorra pärast, kes on lõksus Jordaania piiril asuvas Rukbani mitteametlikus laagris; kutsub ELi ja liikmesriike üles jätkama ja tihendama koostööd ja dialoogi Liibanoni ja Jordaaniaga ning suurendama nende rahalist abistamist nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka Euroopa kanalite kaudu, samuti tihendama koostööd muude kolmandate vastuvõtvate riikidega, esiteks selleks, et tagada pagulaskonnale väärikad elamistingimused, juurdepääsu esmastele teenustele ning õiguse vabale liikumisele ja töövõimalused, ning teiseks, et fondid saavutaksid oma lõppeesmärgid; rõhutab, et koos nende meetmetega tuleks anda abi vastuvõtvatele kogukondadele, tugevdamaks nende majanduslikku vastupanuvõimet;

67.  märgib, et pärast liikmesriikide ja Türgi 18. märtsil 2016. aastal sõlmitud poliitilise kokkuleppe rakendamist on piiriäärsetesse liikmesriikidesse saabuvate inimeste hulk vähenenud; rõhutab selle poliitilise kokkuleppega seotud muresid, millest on avalikult teada andnud rahvusvahelised humanitaarabiorganisatsioonid, eelkõige seoses rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste järgimisega; tunneb muret olukorra pärast Türgis ja selle pärast, kuidas see võib mõjutada Türgi kui turvalise riigi mainet; rõhutab, et viisanõude kaotamist Türgi jaoks ei tohiks näha kui tunnustust ELiga tehtud koostöö eest rändevaldkonnas, vaid kui kõikide ELi kehtestatud tingimuste hoolika täitmise tulemust; hoiatab selle mudeli kopeerimise eest teistes riikides, kuna arvesse tuleb võtta iga riigi ja piirkonna eripärasid;

68.  on äärmiselt mures inimõiguste olukorra pärast Türgis, kus pidevalt rikutakse põhiõiguseid, nagu sõna- või kogunemisvabadust, kus riigi kaguosa elanikkonda ründab nende endi valitsus, poliitilistel põhjustel on vallandatud üle 30 000 avaliku teenistuja ning ametivõimud on sulgenud üle 130 meediaväljaande;

69.  peab kahetsusväärseks konsulteerimise ja läbipaistvuse puudumist hiljuti allkirjastatud Afganistani ja ELi vahelise kokkuleppe „ühised edasised sammud seoses migratsiooniküsimustega“ puhul, mis keskendub peamiselt tagasivõtmisele ja kaalub Afganistani kodanike piiramatut tagasisaatmist kas vabatahtlikult või mitte; on mures selle võimalike tagajärgede pärast Afganistani varjupaigataotlejatele, kes moodustasid 2016. aastal suuruselt teise ELis varjupaika taotlevate inimeste rahvusrühma; tuletab meelde, et tagasi võib saata vaid pärast iga üksiku juhtumi nõuetekohast läbivaatamist, austades täielikult nende õigusi, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid praeguste haldus- ja kohtumenetluste kiirendamiseks;

70.  peab väga kahetsusväärseks, et EL ja liikmesriigid on ELi rändepoliitika raamistikus ja pagulasvoogudele reageerimisel valinud lepingute sõlmimise selliste kolmandate riikidega, kes väldivad ühenduse meetodi juurde kuuluva parlamentaarse analüüsi rakendamist; kutsub komisjoni üles kehtestama kõikidele kolmandate riikidega allkirjastatud poliitilistele deklaratsioonidele vähemalt poolaastahindamise mehhanismi, et hinnata nende kokkulepete jätkumist või tulemusi; rõhutab, et kõikidesse rände- ja pagulaspoliitika raames sõlmitud lepingutesse on vaja lisada säte inimõiguste kaitsmise kohta;

71.  rõhutab, et ELi poliitika seoses Aafrikaga on üks peamisi tegureid stabiilsuse ja arengu edendamisel järgmistel aastatel ja aastakümnenditel; on seisukohal, et ELi tähelepanu alla peaksid jääma Saheli ja Aafrika Sarve piirkonna riigid, samuti selle põhja- ja lõunaosa ebastabiilsed piirkonnad; rõhutab seost arengu, julgeoleku ja rände vahel ning nõuab tihedamat koostööd konfliktide ärahoidmiseks ja juhtimiseks, samuti ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks, parandades vastupidavust, majanduslikke ja võrdseid võimalusi ning hoides ära inimõiguste rikkumisi; on seisukohal, et ELil peaks olema keskne roll Liibüa stabiliseerimises, ka selleks, et peatada liibüalaste, pagulaste ja rändajate inimõiguste jätkuv rikkumine;

Asjakohased tegevusvahendid

72.  tunnustab komisjoni ettepanekut uue ja ambitsioonika välisinvesteeringute kava (EIP) kohta, et mobiliseerida investeeringuid ELi naaberriikidesse ja arenevatesse kolmandatesse riikidesse, tingimusel, et kava rakendatakse täie läbipaistvusega ja et investeeringud aitavad parandada tingimusi abisaavates riikides, võideldes korruptsiooni ja halva valitsemistava vastu; märgib, et esildatud Euroopa Kestliku Arengu Fondi rahastatakse osaliselt Euroopa Arengufondi (EAF), arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eraldistest, mis tähendab arengufondide kasutamist erasektori investeeringute kindlustamiseks; on seisukohal, et erasektori toetamist kolmandates riikides koos samaaegse hea juhtimistava ja äritavade keskkonna tugevdamisega ei peaks esitama uue meetmena ja seda tuleks veelgi suurendada; kutsub komisjoni üles tagama kooskõlastatuse eri välisrahastusvahendite – nt arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi – ja projektide vahel, et keskendada ELi abi prioriteetsetele valdkondadele ja vältida vahendite ja jõupingutuste hajutamist; rõhutab süstemaatilise täiendavuse vajadust nii toetatavate poliitikasuundade valimises kui ka nende rahalises rakendamises;

73.  rõhutab, et Euroopa jätkusuutliku arengu fondi jaoks osana välisinvesteeringute kavast eraldatud 3,35 miljardit eurot vastab rohkem kui 5 %‑le Euroopa Arengufondist, arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist kasutada olevate koguvahenditele mitmeaastases finantsraamistikus; kutsub komisjoni üles esitama selle hinnangu ja eeldatava mõju kohta rohkem üksikasju ning teatama, millisel alusel ta ootab, et liikmesriigid, muud annetajad ja erasektori partnerid panustaksid sellesse kuni 44 miljardit eurot, kui mõned liikmesriigid ei ole praegustesse usaldusfondidesse veel oma panust andnud;

74.  soovitab eraldada piisavaid vahendeid meetmetele, mis on spetsiaalselt välja töötatud pagulaste ja riigisiseste põgenike ajutise kaitse all viibitava aja korraldamiseks, mille raames tuleb kõiki põlvkondi varustada kasvu- ja koolitusvõimalustega, pakkudes lastele haridust, noortele täiskasvanutele kutseõpet ja täiskasvanutele tööd; usub, et see nö taaselustab need inimesed ja tagab, et kui neil avaneb võimalus koju tagasi pöörduda, suudavad nad anda oma riigile uut hoogu, selle asemel et olla kurnatud aastatepikkusest tühjast ootamisest ilma mingite väljavaadeteta;

75.  tunnustab komisjoni ettepanekut mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta, pidades eelkõige silmas ELi eelarvesse suuremate kriisivahendite andmist; loodab, et finantseeskirjade kavandatud muutmine suurendab vastutustundlikkust ja usaldusväärset finantsjuhtimist; rõhutab, et rände algpõhjustega tegelemine hõlmab ka kolmandate riikide toetamist, et suurendada nende suutlikkust;

76.  rõhutab, et EL peab leidma oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalikud vahendid (ELi toimimise lepingu artikkel 311), kuna ilma piisava rahastamiseta ei ole ELil võimalik täita funktsioone, mida temalt oodatakse, ega ka täita liidu kodanike ootusi; rõhutab, et tegevusetus läheb maksma nii inimaspektist, poliitiliselt kui ka ja majanduslikult; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisel – või hiljemalt uue mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel – avaneb vajalik võimalus rändega seotud välisvahendite läbivaatamiseks ning samuti ELi eelarve suurendamiseks viisil, mis võimaldab teha lõpu ajutiste vahenditele ja taastada eelarve ühtsuse; rõhutab, et Euroopa Parlamendile tuleb ka selles valdkonnas anda oluline järelevalveroll; peab väga kahetsusväärseks, et komisjon ei teinud ettepanekut suurendada välistegevuse eelarvevahendeid – kuigi selle eelarve on juba praegu võrdlemisi väike –, vaid suunab selle asemel arengu vahendeid ümber rände haldamisse, tehes seda teiste prioriteetide arvelt;

77.  märgib, et ELi välistegevuse rahastamisvahendite ümbersuunamine julgeoleku, rahu kindlustamise, konfliktide lahendamise, rände ja piirihaldusega seotud vajadusteks tekitab uusi probleeme nende vahendite algsete eesmärkide ja põhimõtete osas;

78.  rõhutab, et uute ja pikaaegsete katastroofide ning haavatavustega tegelemine nõuab pikaajalist prognoositavat investeerimist ja kooskõla uue säästva arengu kavaga, peamiselt edendades ühist riskihindamist, planeerimist ja finantseerimist humanitaar-, arengu-, rahu kindlustamise ja kliimamuutuste osalejate vahel;

79.  on seisukohal, et õigusriigi põhimõtte toetamine ja võitlus korruptsiooniga peavad olema päritoluriikides läbi viidava ELi tegevuse peamised tugisambad; rõhutab nõuetekohaste kontrollide teostamise olulisust kolmandate riikide rahastamise valdkonnas, veendumaks, et vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt;

80.  märgib, et usaldusfondide ja ajutiste vahendite loomine aitab küll vahendeid koguda ning lisab ELi meetmetele kiirust ja paindlikkust, kuid võib ohustada arengu tulemuslikkuse põhimõtteid ning kahjustab eelarve ühtsust ja Euroopa Parlamendi eelarvepädevust; nõuab seetõttu, et parlamendile antaks suurem järelevalveroll nende vahendite kasutamise üle, sealhulgas – kuid mitte ainult – juhtkomiteede tegevuses osalemisega; tuletab meelde, et usaldusfondide tõhusus sõltub suurel määral liikmesriikide valmisolekust anda oma panus ning neis täiel määral osaleda; nõuab tungivalt, et sellised vahendid oleksid Euroopa Parlamendi kontrolli all ning et töötataks välja suunised nende võtmiseks ELi eelarvesse ja liidu pädevusse;

81.  tuletab meelde, et Valletta tippkohtumisel loodud hädaolukorra usaldusfondile Aafrika jaoks oleks tulnud eraldada 3,6 miljardit eurot; kutsub liikmesriike üles eraldama Euroopa Komisjoniga võrdse summa –1,8 miljardit eurot;

82.  nõuab, et usaldusfondid järgiksid samasid reegleid ja eeskirju, mida kohaldatakse ELi harilikele rahastamisvahenditele, seoses läbipaistvuse, partnerite võrdse kohtlemise ning suutlikkusega pakkuda partneritele ennustatavat ja õigeaegset rahastust;

83.  väljendab muret, et ELi 2017. aasta eelarveprojektis nähakse ette rändevoogude haldamise või sisejulgeolekuga seotud algatuste eraldiste suurenemine ELi ühtekuuluvusfondide ja maailmas tegutsemise arvelt;

84.  kustub ELi üles hoolikalt ja süstemaatiliselt hindama rände, ümberasustamise ja pagulastega seotud meetmete mõju humanitaarabi ja arenguabi kvaliteedi alusel;

85.  rõhutab, et kohalikul olukorral põhinev sihtotstarbeline toetus on tõhusa ja eesmärgipärase poliitika võtmeelement ning et sellise toetuse üle tuleb kolmandate riikidega läbirääkimisi pidada; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja selged ja mõõdetavad eesmärgid, mida saaks rahastamisvahendite, sh usaldusfondidega sidusalt ja kooskõlastatult rakendada;

86.  väljendab heameelt selliste ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide üle nagu EUCAP Sahel Niger ja operatsioon EUNAVFOR MED Sophia, mida tuleks veelgi tugevdada ELi välispiiride kaitsmiseks ning inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise ärahoidmiseks; toetab koostööd NATOga ja selliseid ELi algatusi nagu Europoli ühine operatiivrühm MARE luureandmete kogumiseks ja jagamiseks ning smugeldajatega võitlemiseks, rõhutades samas, et ülemaailmset liikuvust ei tuleks käsitleda kui ohtu, vaid kui võimalust; tuletab meelde, et kõikides nendes operatsioonides peab olema kõige tähtsam päästa merel inimelusid ning tagada rändajate õigused; soovitab, et ÜJKP vahendeid kasutataks varaseks hoiatamiseks (prognoosimiseks), vahendamiseks ja konfliktide lahendamiseks, rõhutades samal ajal, kui oluline on alustada kestlike lahenduste kavandamist juba konfliktiolukordade võimalikult varases staadiumis;

87.  tuletab meelde ÜRO ning ELi rahuvalvet ja kriisiohjamist käsitlevat strateegilist partnerlust ja selle prioriteete aastateks 2015–2018, milles lepiti kokku 2015. aasta märtsis; ergutab ELi jätkama tööd, et võtta arvesse muude organisatsioonide ja riikide keskset rolli ning lihtsustada liikmesriikide osalemist; taunib asjaolu, et 28. septembri 2015. aasta rahuvalveteemalisel juhtide tippkohtumisel andis ELi 28 liikmesriigist lubadusi ainult 11; kutsub ELi liikmesriike üles suurendama märkimisväärselt oma panust ÜRO rahuvalvemissioonidesse sõjaliste üksuste ja politsei näol;

88.  pooldab ja toetab Euroopa Investeerimispanga algatusi majandusliku vastupidavuse säilitamiseks ELi lõunanaabruses ja Lääne-Balkani riikides projektidega, mis aitavad luua töökohti, suurendada majanduslikku vastupidavust ning vähendada vaesust kooskõlas Euroopa Liidu välispoliitikaga;

89.  nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus esitaksid esimesel võimalusel Euroopa Parlamendile ja avalikkusele põhjaliku ülevaate erinevatest rahastamisvahenditest ja programmidest – ja nende kokkusobivusest liikmesriikide programmidega – 16 prioriteetses riigis(6), kellega EL peab kõrgetasemelisi dialooge rände teemal, ning rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi (GAMM) alusel; on sügavalt mures selle pärast, et prioriteetsete riikide hulgas on repressiivseid režiime, mis on ise peamiseks põhjuseks, miks pagulased neist riikidest põgenevad; tuletab meelde, et GAMM jääb endiselt ELi välise rände- ja varjupaigapoliitika üldraamistikuks, kuid märgib, et hiljutistes poliitilistes algatustes ei ole piisavalt sellele viidatud, ning nõuab GAMMi asjakohasuse selgitamist praeguses olukorras ja GAMMi läbi vaatamist kooskõlas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsiooni soovitustega;

90.  tunneb heameelt Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike saatmise üle prioriteetsetesse riikidesse, mis on esimene samm selleks, et tugevdada ELi koostööd kolmandate riikidega rände valdkonnas; soovitab suurendada ELi delegatsioonides justiits- ja siseküsimustega tegelevate töötajate arvu, kellel oleks selged volitused arendada kooskõlastust liikmesriikides;

91.  rõhutab, et Brüsseli‑keskse juhtimise asemel on vaja detsentraliseeritud lähenemisviisi ning tuleb paremini ära kasutada ELi delegatsioone, mis on väga lühikese aja jooksul muutunud väga väärtuslikeks, samuti on vaja suuremat paindlikkust ja lühemaid programmiperioode, eriti riskiriikides; nõuab piirkondlike koordinaatorite nimetamist, kellel oleks pädevus juhtida arengu-, koostöö- ja välissuhteid, et tagada sidus lähenemisviis, mis põhineks kohapealsel olukorral;

92.  soovitab edendada ELi toetusel kolmandates riikides teabekampaaniaid, et teavitada kodanikke nende liikumisega seotud õigustest ja kohustustest ning hoiatada neid teekonnal tekkida võivate ohtude eest, eelkõige välismaalase ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate eest, et aidata neil teha kõige teadlikumaid otsuseid;

93.  nõuab mestimisprogrammide ja TAIEXi meetmete paremat kasutamist, mitte ainult parimate tavade vahetamiseks ja koolitamiseks, vaid ka arengu ja koostöö eesmärgil, pöörates erilist tähelepanu surve all olevatele riikidele;

o
o   o

94.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa rände tegevuskava alusel ELi ja kolmandate riikide vahel loodud uues partnerlusraamistikus kindlaks määratud 16 prioriteetse riigi valitsustele ning rändajaid ja pagulasi esindavatele ja nendega töötavatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0272.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0073.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0102.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0337.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0404.
(6) Etioopia, Eritrea, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Somaalia, Sudaan, Ghana, Côte d’Ivoire, Alžeeria, Maroko, Tuneesia, Afganistan, Bangladesh ja Pakistan.

Õigusalane teave