Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2044(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0299/2017

Esitatud tekstid :

A8-0299/2017

Arutelud :

PV 24/10/2017 - 13
CRE 24/10/2017 - 13

Hääletused :

PV 25/10/2017 - 7.2
CRE 25/10/2017 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0408

Vastuvõetud tekstid
PDF 492kWORD 68k
Kolmapäev, 25. oktoober 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve – kõik jaod
P8_TA(2017)0408A8-0299/2017

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8‑0313/2017 – 2017/2044(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 29. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400),

–  võttes arvesse 4. septembril 2017. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2017. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8‑0313/2017),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0299/2017),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2018. aasta eelarve lugemisel Euroopa Parlamendis on täielikult kajastatud Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ja 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud poliitilisi prioriteete; tuletab meelde, et jätkusuutlik majanduskasv, töökohad, eelkõige noorte tööhõive, julgeolek ja kliimamuutused on nende prioriteetide keskmes;

2.  rõhutab, et liit seisab jätkuvalt silmitsi paljude probleemidega, ja on veendunud, et liidu eelarvest tuleb eelarvedistsipliini säilitades kasutusele võtta vajalikud rahalised vahendid, et viia poliitilised prioriteedid ellu ning võimaldada liidul leida konkreetsed lahendused ja reageerida tulemuslikult nendele probleemidele; rõhutab, et liidu kulutused peaksid põhinema Euroopa lisaväärtuse põhimõttel ja nende puhul tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

3.  kinnitab taas võetud kohustust rahastada liidu poliitikameetmeid, mis suurendavad kõikides liidu piirkondades tööhõivet ja majanduskasvu investeeringute kaudu, mida tehakse teadusuuringutesse, haridusse, taristusse, VKEdesse ja tööhõivesse, eelkõige noorte tööhõivesse; ei mõista, kuidas saab liit saavutada nendes valdkondades edu, arvestades kärpeid, mida nõukogu on soovinud teha alamrubriigis 1a; on otsustanud selle asemel suurendada veelgi niisuguste teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide vahendeid, millel on väga kõrge täitmismäär ja mille taotluste edukusmäär on ületaotlemise tõttu eriti madal;

4.  jääb truuks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) läbirääkimistel Euroopa Parlamendi poolt antud lubadustele, nimelt vähendada iga-aastase eelarvemenetluse käigus võimalikult palju mõju, mida EFSIga seotud kärped avaldavad programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule; teeb seetõttu ettepaneku need kärped tasaarveldada kõnealuse kahe programmi algse aastaprofiili taastamisega, et nendega suudetaks täielikult saavutada asjakohaste õigusaktide vastuvõtmise käigus kokku lepitud eesmärgid;

5.  väljendab oma poliitilist toetust Euroopa solidaarsuskorpuse loomisele ja tunneb heameelt komisjoni esitatud sellekohase seadusandliku ettepaneku üle; on siiski arvamusel, et enne kui tehakse otsus Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise kohta ja võetakse vastu asjakohane määrus seadusandlikus tavamenetluses, ei tuleks sel eesmärgil rahaliste vahendite eraldamist 2018. aasta eelarves ette näha; on seetõttu otsustanud, et asjakohased assigneeringud ja ümberpaigutamised, mille komisjon on 2018. aasta eelarve projekti lisanud, tuleks praegu tühistada, kuna 2018. aasta eelarve kohta tehtav otsus ei tohiks mingil viisil mõjutada seadusandjate peetavate läbirääkimiste tulemust; on jätkuvalt täielikult veendunud, et kui läbirääkimisi asjakohase määruse üle ei viida lõpule enne 2018. aasta eelarvemenetluse lõppu, tuleks otsus Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise kohta lisada järgmise aasta eelarvesse viivitamatult paranduseelarve kaudu;

6.  on mures asjaolu pärast, et noorte töötus on ikka veel enneolematul tasemel, ja on veendunud, et selleks, et mitte seada ohtu noorte eurooplaste terve põlvkonna tulevikku, tuleb võtta lisameetmeid; on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele rohkem raha, kui komisjon 2018. aastaks on ette näinud; rõhutab, et sellist assigneeringute suurendamist tuleks pidada niisuguse üldise eraldise täienduseks, mis kiideti noorte tööhõive algatuse puhul poliitiliselt heaks mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel, ja mitte lihtsalt sooviks kanda üldisest eraldisest 2018. aasta eelarvesse suurem summa;

7.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on esmatähtis roll majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamisel liidus ning seeläbi arengu ja majanduskasvu tagamisel; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika programmidelt oodatakse 2018. aastal mahajäämuse likvideerimist ja optimaalses tempos edasiliikumist; ning rõhutab Euroopa Parlamendi võetud kohustust tagada kõnealustele, üht liidu põhipoliitikat esindavatele programmidele piisavad assigneeringud; on siiski mures selle pärast, et riikide tasandil esineb rakenduskavade rakendamisel lubamatuid viivitusi; kutsub liikmesriike üles tagama korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramise lõpuleviimise ning rakendamise kiirendamise; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama seotud menetluste lihtsustamist;

8.  tunneb tõsist muret ebastabiilsuse ja ebakindluse suurenemise pärast nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; rõhutab vajadust uuesti keskenduda liidu lähenemisviisile ühtekuuluvusele, integratsioonile, rahule, säästvale arengule ja inimõigustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama ja suurendama jõupingutusi edasiseks rahu säilitamiseks ja konfliktide ennetamiseks; tuletab meelde ülemaailmset innustust, mille tekitas suure reede kokkulepe, ning samas tunnistab, et Ühendkuningriigi 2016. aasta referendumi tagajärjel on tekkinud enneolematud väljakutsed ja surve; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma toetust lepitamisele, et tagada rahu ja stabiilsus Iirimaal.

9.  on veendunud, et kuigi rände- ja pagulaskriisi haripunkt tundub praegu olevat möödas, peab liit olema valmis reageerima mis tahes tulevastele ootamatustele selles valdkonnas ja kasutama rände puhul ennetavamat lähenemisviisi; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jälgiks pidevalt rubriigi 3 eraldiste piisavust ja kasutaks täielikult ära kõik kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel olemas olevad vahendid, et reageerida õigeaegselt mis tahes ootamatustele, milleks võib olla vaja lisarahastamist; tuletab meelde, et kuigi liit on suutnud kehtestada teatavad mehhanismid, mis aitavad olukorraga toime tulla, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel saabunud 2017. aastal praeguse seisuga meritsi Euroopasse siiski rohkem kui sada tuhat pagulast ja rändajat; on seetõttu otsustanud piiratult tugevdada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi, samuti varjupaiga valdkonna eest vastutavaid ameteid, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), kellele tuleb eraldada piisavad rahalised ja inimressursid; märgib taas, et rubriigi 3 ülemmäär on rände- ja pagulaskriisi sisemõõtme ja muude prioriteetsete programmide, nt kultuuri- ja kodakondsuse programmide asjakohase rahastamise tagamiseks täiesti ebapiisav;

10.  rõhutab, et rubriiki 3 on viimastel aastatel ulatuslikult kasutatud selleks, et tegeleda rände- ja pagulaskriisiga, ning et selliseid meetmeid tuleks jätkata nii kaua kui vajalik; märgib siiski, et seni eraldatud vahendid ei ole piisavad; on sel põhjusel otsustanud tugevdada justiits- ja siseküsimuste valdkonna ameteid, mis suurenenud töökoormuse ja lisaülesannete tõttu on viimastel aastatel kannatanud töötajate ja rahastamise vähesuse tõttu;

11.  rõhutab, et hiljuti kogu liidus esinenud julgeolekuprobleemide valguses tuleks rubriigist 3 vahendite eraldamisel pöörata tähelepanu ka meetmetele, mille tagajärjel suureneb liidu kodanike julgeolek;

12.  kordab, et rände- ja pagulaskriisi ning liidu kodanike julgeolekumuresid saaks olulisel määral lahendada rände algpõhjustega tegelemisega ning piisavate rahaliste vahendite eraldamisega välisvahenditele, mille eesmärk on tegeleda selliste probleemidega nagu vaesus, töö, hariduse ja majanduslike võimaluste puudus, ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused, mis kuuluvad rändevooge suurendavate algpõhjuste hulka; on arvamusel, et liit peaks optimaalselt kasutama rubriigi 4 rahalisi vahendeid, mis on osutunud kõigi välisprobleemide võrdseks lahendamiseks ebapiisavaks, arvestades, et vahendid on selgelt ebapiisavad ja neid tuleks suurendada orgaanilisemalt;

13.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei teavitatud tema seisukoha ettevalmistamise ajal piisavalt sellest, millist mõju avaldab eelarvele võimalik poliitiline otsus pikendada Türgi pagulasrahastu mandaati; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei rahastata olemasolevate ELi välisprojektide arvelt; palub komisjonil seetõttu Türgi pagulasrahastu mandaadi pikendamise korral teha ettepanek, mille kohaselt rahastatakse seda uutest allikatest, ning kaasata selle rakendamisse rohkem kohalikke valitsusväliseid organisatsioone; märgib, et rubriigi 4 ülemmäär jääb kaugele sellest, mis oleks piisav jätkusuutlikuks ja tulemuslikuks reageerimiseks praegustele välisprobleemidele, sealhulgas rände ja pagulastega seotud probleemidele;

14.  tuletab meelde, et liidu eelarve peab toetama Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja liidu enda pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmist, saavutades eesmärgi, mille kohaselt peab 20 % mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulutustest olema seotud kliimameetmetega; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud konkreetseid ja realistlikke ettepanekuid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; teeb seetõttu ettepaneku kliimameetmete assigneeringuid eelarveprojektis ette nähtuga võrreldes suurendada; märgib siiski, et niisugune assigneeringute suurendamine ei ole piisav, ning kutsub komisjoni üles esitama edaspidistes eelarveprojektides kõik ettepanekud, mis on vajalikud kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; märgib sellega seoses, et 8,2 % kõikidest eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringutest on seotud bioloogilise mitmekesisuse kaitsega; rõhutab, et assigneeringute suurendamine aastas 0,1 % on vastuolus liikide ja elupaikade murettekitava ja kiireneva vähenemisega;

15.  kiidab heaks asjaolu, et uus käsitus, milleks on tulemustele keskenduv eelarve, on komisjonis esimest korda integreeritud eelarve koostamisse, et vaadata kulud läbi seni saadud kogemuste põhjal ja teha kindlaks võimalikud kohandused;

16.  tühistab nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud kärped; ei mõista kavandatud kärbete põhjendusi, näiteks mis puudutab programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut – kaht programmi, mida ümberpaigutamised EFSIsse ja välispoliitikasse on juba mõjutanud; on igal juhul vastu nõukogu väljendatud kavatsusele teha kärpeid eelarveridadel, mille täitmismäär või kasutussuutlikkus on madal, kuna andmed eelarve tegeliku täitmise kohta seda ei kinnita ja seejuures ei arvestata teatavate programmide eelarve täitmise varieeruvust;

17.  on teinud järelduse, et kõikide pakiliste vajaduste piisavaks rahuldamiseks ning mitmeaastase finantsraamistiku väga väikeseid 2018. aasta varusid arvesse võttes tuleb kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses paindlikkuse seisukohast kasutada olevad vahendid; eeldab, et nõukogu toetab sellist käsitlust ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul olukorraga toime tulla ja eesseisvatele probleemidele tulemuslikult reageerida; rõhutab, et igal eelarveaastal esinevad kõrvalekalded kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku esialgsest programmitööst toetavad 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade tõstmist;

18.  määrab 2018. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 162 597 930 901 eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 146 712 004 932 eurot;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

19.  on vastu nõukogu poolt alamrubriigis 1a tehtud põhjendamatutele 750 miljoni euro suurustele kärbetele, mis ainuüksi moodustavad peaaegu kaks kolmandikku kõikidest kärbetest, mille nõukogu on teinud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustuste assigneeringutes; märgib, et sellised kärped on vastuolus nõukogu enda poolt välja kuulutatud poliitiliste prioriteetidega;

20.  jääb kindlaks sellele, et liidus jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks on keskse tähtsusega edendada investeeringute tegemist teadus- ja uuendustegevusse, haridusse, taristusse ning mikro-, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse; hoiatab, et sellised nõukogu kavandatud kärped seaksid ohtu tõelise Euroopa lisaväärtusega ning töökohtade loomisele ja majanduskasvu suurendamisele otsest mõju avaldavad programmid, nagu programm „Horisont 2020“ või Euroopa ühendamise rahastu; märgib eelkõige, et ülioluline on tagada piisav rahastamine programmile „Horisont 2020“, et võimaldada teadusuuringute ja innovatsiooni arengut, juhtpositsiooni saavutamist digiteerimise valdkonnas ning VKEde toetamist Euroopas; tuletab meelde, et see programm on andnud suurt Euroopa lisaväärtust, kuna 83 % programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projektidest ei oleks suudetud ilma liidu tasandi toetuseta ellu viia; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu väljakujundamise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; on seetõttu otsustanud tühistada kõik nõukogu tehtud kärped ja taastada lisaks programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algsed assigneeringud, mida kärbiti EFSI tagatisfondi rahastamiseks;

21.  rõhutab ka vajadust tugevdada programmi „Erasmus+“ hariduse ja koolituse ning noorte tegevussuundi strateegilise investeeringuna Euroopa noortesse;

22.  rõhutab, et piisav rahaline toetus ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja VKEdele peaks olema liidu peamine prioriteet, kuna nemad on kogu Euroopas peamised töökohtade loojad; toonitab, et rahastamisele hea juurdepääsu tagamine on esmatähtis selleks, et hoida VKEde konkurentsivõimet ja aidata neil lahendada probleeme, mis on seotud pääsuga nii siseturule kui ka ülemaailmsele turule;

23.  on seetõttu otsustanud suurendada eelarveprojektist ning EFSI-eelsetest ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelsetest assigneeringutest suuremas ulatuses nende programmide rahastamist, mis on majanduskasvu ja töökohtade edendamise seisukohast esmatähtsad ja peegeldavad laialdaselt liidu kokkulepitud prioriteete, nimelt programmide „Erasmus+“, „Horisont 2020“ (Marie Curie, Euroopa Teadusnõukogu, VKEde rahastamisvahend), COSME ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi („Progress“ ja EURES) rahastamist; kutsub komisjoni üles eraldama WIFI4EUga seotud eelarveridadele piisavalt vahendeid ja pidama kinni võetud kohustusest, mis on seotud investeeringute tegemisega ajavahemikus 2017–2020;

24.  tunneb heameelt iga-aastaste eriürituste eelarverea lisamise üle Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvesse, mis võimaldab arendada kodanike seas Euroopasse kuulumise tunnet; märgib, et iga-aastase eriürituse ulatus peaks selgelt pakkuma lisaväärtust Euroopa kodanikele kõikides liikmesriikides;

25.  rõhutab, kui oluline on edendada kaitseuuringutealast koostööd Euroopas, et tegeleda oluliste võimekuspuudujääkidega ajal, mil rahvusvahelised muutused ja ebakindlus nõuavad üha enam, et Euroopa suurendaks oma kaitsealaseid jõupingutusi; toetab kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavale meetmele ette nähtud assigneeringute suurendamist; nõuab kaitseuuringute programmi, millele nähtaks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette eraldi eelarve; kordab oma pikaajalist seisukohta, mille kohaselt rahastatakse uusi algatusi uutest assigneeringutest, mitte liidu olemasolevate projektide arvelt; rõhutab lisaks vajadust suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatiivsust;

26.  on arvamusel, et 2018. aasta eelarve raames tuleks eraldada rohkem vahendeid põhjaliku ja erapooletu hinnangu andmiseks ohule, mida kujutavad endast kolmandad riigid, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on direktiivi (EL) 2015/849(8) artiklis 9 toodud kriteeriumide järgi strateegilised puudused, ning suure riskiga jurisdiktsioonide loetelu koostamiseks;

27.  palub komisjonil tagada eraldiste piisava taseme, mis võimaldab Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskuse Euroopa Liidu referentlaboril (EURL ECVAM) tulemuslikult täita oma kohustusi ja ülesandeid, mis on loetletud direktiivi 2010/63/EL(9) VII lisas, pidades eelkõige silmas loomkatsetele alternatiivide väljaarendamise ja kasutamise koordineerimist ja edendamist, sealhulgas alus- ja rakendusuuringute ning kohustuslike katsete valdkonnas;

28.  suurendab selle tulemusena alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 143,9 miljoni euro võrra (välja arvatud EFSI‑eelsete ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelsete summade taastamised, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasolevast varust ja kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtmisega;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

29.  ei nõustu nõukogu kavandatud 240 miljoni euro suuruse maksete assigneeringute kärpega alamrubriigis 1b, sealhulgas toetuste ridadel, ja tühistab need kärped, kuni komisjon esitab ajakohastatud prognoosid;

30.  märgib suureneva murega, et vastuvõetamatud viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel on kahjustanud nende tulemuslikkust ja survestanud korraldusasutusi ja toetusesaajaid; rõhutab veel kord ohtu, et praeguste viivituste tagajärjeks võib olla maksmata arvete kuhjumine praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja teisel poolel ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja alguses; kordab jõuliselt oma üleskutset liikmesriikidele küsida komisjonilt nõu ja abi korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste määramisel esinevate viivituste kõrvaldamiseks; on ka mures liikmesriikide eelarvestuse vähendamissuundumuse ja täpsuse puudumise pärast;

31.  tuletab meelde, et noorte töötuse määrad on liidus jätkuvalt vastuvõetamatult kõrged; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks on oluline tagada noortegarantii nõuetekohane rahastamine noorte tööhõive algatuse ja ESFi kaudu; tunneb heameelt kokkuleppe üle, mis käsitleb vajadust eraldada noorte tööhõive algatusele uusi rahalisi vahendeid, ning vastavate assigneeringute lisamise üle 2018. aasta eelarveprojekti; on siiski arvamusel, et noorte tööhõive algatusele tuleks noorte töötusest tingitud probleeme ja ohte arvestades tagada suuremad assigneeringud, ning on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele 2018. aastal kulukohustustena 600 miljonit eurot; on lisaks seiskohal, et noortele suunatud kutsealase koolituse meetmed ja eelkõige praktikameetmed peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika raames rahastamiskõlblikud;

32.  tunneb heameelt uue 142,8 miljoni euro suuruse rahastamispaketi üle, mis loodi selleks, et hõlbustada struktuurireformi tugiprogrammi rakendamist ajavahemikul 2017–2020;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“

33.  märgib, et komisjoni ettepanek suurendada assigneeringuid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vajaduste rahastamiseks on tingitud suuresti sellest, et kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa on 2018. aastal eeldatavasti palju väiksem; võtab teadmiseks nõukogu 275 miljoni euro suuruse kärpe, kuid leiab, et EAGFi assigneeringute usaldusväärse muutmise aluseks peaks jääma komisjoni kirjalik muutmisettepanek, ning taastab sellele vastavalt eelarveprojekti tasemed, kuni see kirjalik muutmisettepanek lepitusmenetluses läbi vaadatakse;

34.  rõhutab, et ladustamisprogrammid on kriisiaegadel osutunud tulemuslikuks vahendiks ning et planeerimisprotsessis ette nähtud rahaliste vahendite vähendamine oleks kahjulik;

35.  rõhutab, et noorte töötust saab osaliselt lahendada noorte piisava toetamisega maapiirkondades; teeb seetõttu ettepaneku lisada praegu eelarveprojektis ette nähtud noorte põllumajandustootjate maksete assigneeringute tasemele 50 miljonit eurot; rõhutab vajadust kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning muid liidu rahastamiskavasid selleks, et hõlbustada noorte juurdepääsu kalandussektori töökohtadele;

36.  on otsustanud teha vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele ja oma rahvusvahelistele kliimamuutuste vastu võitlemise alastele kohustustele ettepaneku suurendada kliimaga seotud meetmete assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 21,2 miljoni euro võrra; kordab, et nii Euroopa Kontrollikoda kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) on kinnitanud, et liidu eelarve ei ole kooskõlas tema kliimaeesmärkidega;

37.  tuletab meelde, et maksumaksjate raha ei tohiks kasutada härjavõitluses kasutatavate pullide kasvatamiseks ega tõuaretuseks; on veendunud, et niisugusel otstarbel teostatav kasvatamine või tõuaretus ei tohiks olla põhitoetuse taotlemisel toetuskõlblik, ning palub komisjonil esitada ettepaneku sellealaste kehtivate õigusaktide muutmiseks;

38.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 78,1 miljoni euro võrra, nii et pärast katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete mahaarvamist jääb rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 619,7 miljoni euro suurune varu;

39.  rõhutab kahetsusega, et katastroofide tõttu kannatavad tavaliselt rohkem need, kellel on vähem võimalusi end kaitsta, olgu selleks siis üksikisikud või riigid; on seisukohal, et loodusõnnetustele ja inimetegevusest tingitud katastroofidele tuleks reageerida võimalikult kiiresti, et kahju jääks minimaalseks ning et kaitsta inimesi ja vara; juhib tähelepanu sellele, et vahendeid on vaja täiendavalt suurendada, eelkõige eelarveridadel, mis on seotud suurõnnetuste ärahoidmisega liidus ja nendeks valmisolekuga, võttes eelkõige arvesse inimesi rängalt ja sügavalt mõjutanud tulekahjusid Hispaanias ja Portugalis (kus on traagiliselt kaotatud inimelusid);

40.  juhib tähelepanu ohuteguritele, mis puudutavad arvukaid metsaökosüsteeme, nagu invasiivsete võõrliikide, kahjurite (nt männi nematood jt) ja metsatulekahjude levik; on seisukohal, et metsade ökoloogilise ja taimetervise seisukorra hindamiseks ja nende taastamise meetmeteks, sh taasmetsastamiseks, tuleks ühenduse toetusprogrammide ja -meetmete kaudu eraldada piisavad rahalised vahendid; märgib, et sellised ressursid on iseäranis olulised ja hädavajalikud mõningatele liikmesriikidele, nimelt Portugalile ja Hispaaniale pärast mitut tulekahju, mis leidsid aset kogu riigis;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

41.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi arvates peab rände- ja julgeolekuküsimustega tegelemine jääma liidu esmaseks prioriteediks, ning kordab oma veendumust, et rubriigi 3 ülemmäär on osutunud nende probleemide sisemõõtme piisaval rahastamisel äärmiselt ebapiisavaks;

42.  märgib, et kuigi liitu saabuvate rändajate arv Vahemere kesk- ja idaosa rändeteedel on 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenenud, on Vahemere lääneosa rändeteed endiselt surve all; märgib, et 2017. aasta esimesel üheksal kuul sisenes meritsi Euroopasse rohkem kui sada tuhat rändajat ja pagulast, kellest rohkem kui 75 % saabus Itaaliasse ning ülejäänud jagunesid Kreeka, Küprose ja Hispaania vahel; on arvamusel, et rahastamist tuleb suurendada liidu rändealaste vajaduste täielikuks katmiseks, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu, et toetada liikmesriike integratsioonimeetmete ja -tavade parandamisel rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, eelkõige saatjata alaealiste puhul ning vajaduse korral, järgides täielikult tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, tagasisaatmisoperatsioonide elluviimisel isikute puhul, kellel puudub õigus kaitsele; nõuab sellega seoses ühtlasi kindlalt, et EASO‑le eraldataks piisavad rahalised ja inimressursid, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid;

43.  toetab otsingu- ja päästetegevuse fondi jaoks eraldi eelarverea loomist, et toetada liikmesriike oma kaubandusliku meresõidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisel; palub komisjonil esitada ELi otsingu- ja päästetegevuse fondi loomiseks seadusandliku ettepaneku;

44.  on veendunud, et liidu kodanike julgeolekumurede tulemuslikuks lahendamiseks tuleb Sisejulgeolekufondi eelarves ette näha lisavahendid, et liikmesriigid oleksid võitluses terrorismi, piiriülese kuritegevuse, radikaliseerumise ja küberkuritegevuse vastu paremini varustatud; rõhutab eelkõige, et piisavad vahendid tuleb ette näha julgeolekustruktuuride tugevdamiseks ning õiguskaitseasutuste ja riiklike ametivõimude vahelise teabevahetuse suurendamiseks, sealhulgas infosüsteemide koostalitlusvõime parandamise kaudu, kuid samal ajal tuleb tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste austamine;

45.  rõhutab liidu ametite üliolulist rolli justiits- ja siseküsimuste valdkonnas liidu kodanike pakiliste mureküsimuste lahendamisel; on seetõttu otsustanud suurendada Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) eelarve assigneeringuid ja töötajate arvu, mis hõlmab ka seitsme ametikoha loomist uuele Europoli kadunud laste otsimise tegevusüksusele, ning tugevdada Euroopa Õigusalase Koostöö Üksust (Eurojust), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL); kordab, et need ametid aitavad tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd selles valdkonnas;

46.  palub komisjonil anda käimasolevatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel saavutatud tegeliku edu valguses ajakohastatud teavet selle kohta, milline on veel menetluses olevate Euroopa rände tegevuskavasse kuuluvate (eelkõige Dublini süsteemi reformi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ning EASOt käsitlevate) seadusandlike ettepanekute rahaline mõju 2018. aastal, et seda saaks lepitusetapis arvesse võtta;

47.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on meelevaldselt ja rohkem kui 30 miljoni euro ulatuses kärpinud paljude kultuuri, kodakondsuse, õiguse, rahvatervise, tarbijaõiguste ja kodanikukaitse valdkonna programmide kulukohustuste assigneeringuid ning teinud seda hoolimata nende programmide suurepärastest täitmismääradest ja juba niigi ebapiisavast rahastamise tasemest, mille tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektid rahastamata; taastab kõikide eelarveridade eelarveprojektis ette nähtud taseme ja teeb ettepaneku suurendada asjakohaste ridade summasid;

48.  kordab oma veendumust, et on aeg suurendada niisuguste liidu tähtsate kultuuri ja kodakondsuse valdkonna programmide, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ rahastamist, millel on keskne roll kultuuri- ja loomemajanduse ning kodanikuaktiivsuse toetamisel, pidades eelkõige silmas 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi; kordab, et kõik institutsioonid peavad pidama kinni saavutatud poliitilisest kokkuleppest, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandiaasta rahastamist 2018. aastal, tagades sellele piisavad assigneeringud programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ kaudu, sest Euroopa kultuuripärandiaastale ei ole eraldi eelarverida ette nähtud; kutsub komisjoni üles vaatama läbi multimeediameetmete eelarvereale kantud algatused, et tagada liidu asjade kvaliteetse ja sõltumatu kajastamise tulemuslik toetamine eelarvest;

49.  on selle poolt, et muuta õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmis sisalduv „Daphne“ eesmärk läbipaistvamaks ja nähtavamaks, sest see on peamine liidu vahend, millega võidelda igasuguse laste, noorte, naiste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning muude riskirühmade vastase vägivalla vastu; toetab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis Euroopa soolise vägivalla seire keskuse loomist;

50.  suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti summaga võrreldes 108,8 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ja teeb ettepaneku võtta ka nimetatud summa katmiseks kasutusele paindlikkusinstrument;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

51.  rõhutab veel kord, et liidu välistegevuse jaoks on raha vaja üha rohkem ja palju rohkem kui rubriigi 4 praegune suurus võimaldab; on seisukohal, et kasutamaks liidu eelarvet rändeprobleemi lahendamiseks, tuleb ka järgmistel aastatel tegutseda paindlikult; rõhutab, et seda, kui assigneeringuid ühel aastal (nagu 2017) erakorraliselt suurendatakse, ei saa pidada piisavaks, sest liidul tuleb lahendada keerulised probleemid ja liidu välistegevust tuleb praeguses globaliseeruvas maailmas kindlasti suurendada;

52.  on seisukohal, et esmatähtsad peaksid olema liidu lähinaabrid ja meetmed, millega võideldakse nende riikide peamiste probleemidega, milleks lõunanaabruse riikides on rände- ja pagulaskriis ja sellega seotud humanitaarprobleemid ning idanaabruse riikides Venemaa agressioon; usub, et kui liidu vahetus naabruses valitseb stabiilsus ja jõukus, on see kasulik nii asjaomastele piirkondadele kui ka kogu liidule; kordab, et nõuab suurenevate vajaduste tõttu Lähis-Ida rahuprotsessile, Palestiina omavalitsusele ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile suuremat toetust, et oleks võimalik täita liidu eesmärki, st soodustada piirkonna arengut ja stabiilsust ning toetada palestiinlaste vastupidavust; kordab, et soodustamaks poliitilisi ja majanduslikke reforme, on kõige tähtsam toetada riike, kes rakendavad liiduga sõlmitud assotsieerimislepinguid, kuid toonitab, et sellist toetust tuleks anda ainult siis, kui need riigid täidavad toetuskõlblikkuse kriteeriume, eriti mis puudutab õigusriigi põhimõtet ja selle järgimist tagavaid demokraatlikke institutsioone; on seetõttu otsustanud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ja makromajandusliku finantsabi ressursse suurendada;

53.  rõhutab, et vaesuse kaotamisel ja enim puudust kannatavate piirkondade arengu tagamisel, mis on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on Euroopal üleilmsel tasandil väga tähtis osa; eraldab seetõttu arengukoostöö rahastamisvahendile ja humanitaarabiks lisaraha; tuletab meelde, et kuna suur osa Vahemerd ületavatest rändajatest tuleb Sahara-tagusest Aafrikast, on rände algpõhjuste kõrvaldamiseks kõige olulisem, et liit seda piirkonda toetaks;

54.  on vastu sellele, et rahalisi toetusi, mida välistegevuse rahastamisvahenditest (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) makstakse programmile „Erasmus+“, järsult vähendada, sest noortevahetuse programmid on ühed kõige tulemuslikumad pikaajalised investeeringud, mida tehakse kultuuridiplomaatiasse ja vastastikusesse mõistmisse, ning on seetõttu otsustanud neid toetusi suurendada;

55.  kuna demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste halvenev olukord tekitab muret, on otsustanud toetust, mis on ette nähtud Türgi poliitiliste reformide jaoks, vähendada; on otsustanud, et osa ülejäänud assigneeringutest paigutatakse reservi, kust need vabastatakse, kui Türgi teeb sellistes valdkondades nagu õigusriigi põhimõtte järgimine, demokraatia, inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse austamine mõõdetavaid edusamme, ja vabastatud raha eraldatakse hoopis kodanikuühiskonna liikmetele, kes viivad neid eesmärke toetavaid meetmeid ellu;

56.  on seisukohal, et võitlemaks väärinfo levitamise kampaaniate vastu tõhusalt ning tagamaks, et liidu kuvand väljaspool liitu oleks objektiivne, on vaja lisaraha; nõuab seetõttu, et väärinfo levitamise kampaaniate ja küberrünnakute tõrjumiseks eraldataks rohkem raha; on seetõttu otsustanud ressursse, mida kasutatakse naaberriikides ja Lääne-Balkani riikides võetavate strateegilise kommunikatsiooni meetmete jaoks, suurendada; tuletab meelde, et tingimata tuleb raha kasutada selleks, et muuta liidu välistegevus nähtavamaks, sest nii on võimalik vastavalt üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale suurendada sellele valdkonnale eraldatavate rahaliste vahendite mõju ja tõhustada liidu avalikku diplomaatiat;

57.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et anda otsustav panus sellesse, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata, ning ümberasustamist soovivate maroniitide ja muude enklaavis elavate isikute heaolusse, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ja tõhustada, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

58.  rõhutab, et komisjoni tava kasutada paralleelseid eelarvemehhanisme, nagu usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, ei ole alati tulemusi andnud; on mures selle pärast, et kui rahastamisvahendid luuakse väljaspool liidu eelarvet, võidakse kahjustada eelarve ühtsust ja vältida eelarvemenetlust ning see võib vähendada eelarve täitmise läbipaistvust ja takistada Euroopa Parlamenti kasutamast õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; on seetõttu seisukohal, et viimastel aastatel loodud välisrahastamisvahendid tuleb kanda liidu eelarvesse ning Euroopa Parlamendil peab olema nende vahendite rakendamise üle täielik kontroll; märgib, et 2017. aasta septembri lõpu seisuga oli 2017. aasta eelarves ELi usaldusfondide jaoks kulukohustustega seotud 795,4 miljonit eurot; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada, millise summa ta kavatseb usaldusfondide jaoks kulukohustustega siduda 2018. aastal; kordab oma muret selle pärast, et summad, mida liikmesriigid on lubanud usaldusfondidesse kanda, kipuvad tegelikkuseks jääma väiksemaks; võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 11/2017 Kesk‑Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfondi kohta; on mures puuduste pärast, mille kontrollikoda kindlaks tegi, näiteks ei ole hinnatud üldisi vajadusi ja mehhanismid, mida kasutatakse teiste rahastajatega koostöö tegemiseks, ei toimi; väljendab kavatsust hinnata, milline lisaväärtus on ELi usaldusfondidel liidu välispoliitika vahendina;

59.  tuletab meelde, et vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 24 kantakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud; palub komisjonil säilitada eelarve ühtsus ning käsitleda seda uute algatuste esildamisel juhtpõhimõttena;

60.  rõhutab, kui vajalikud on valimisvaatlusmissioonid, et tugevdada demokraatlikke institutsioone ja suurendada üldsuse usaldust valimiste vastu, mis omakorda aitab kindlustada rahu ja stabiilsust; rõhutab, et sellele eesmärgile tuleb tagada piisavad rahalised vahendid;

61.  juhib tähelepanu sellele, et arengukoostöö rahastamisvahendist ei tohi raha ümber paigutada selleks, et rahastada stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames loodud uut algatust, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks; peab kahetsusväärseks, et eelarveprojektis on ette nähtud paigutada arengukoostöö rahastamisvahendist sellele algatusele ümber 7,5 miljonit eurot, ja rõhutab, et selle puudujäägi täitmiseks tuleb tingimata leida muud lahendused;

62.  kordab, et ELi eriesindajate eelarverida tuleb eelarve summat mõjutamata paigutada ÜVJP eelarvest ümber Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et liidu diplomaatilist tegevust veel rohkem konsolideerida;

63.  on seetõttu otsustanud peaaegu kõik nõukogu kärped tühistada ja suurendada rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 299,7 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamine ja heakskiidetud kärped);

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

64.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärbetes ei ole arvestatud tegelike vajadustega ja seetõttu mõjuvad need juba niigi järsult kärbitud halduskuludele halvasti; taastab seetõttu kõik komisjoni halduskulud, sh rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulud, eelarveprojektis esitatud summas;

65.  kooskõlas järeldustega ühisarvamuses, mille Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigustalitused esitasid 12. septembril 2016 OLAFi ja selle järelevalvekomitee vahelise suhte kolme aspekti kohta, on otsustanud, et 10 % Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) assigneeringutest tuleb paigutada reservi, mis vabastatakse, kui OLAF annab järelevalvekomiteele juurdepääsu OLAFi juurdlustoimikutele, ning OLAFi eelarvet tuleb suurenenud ülesandeid arvestades veidi suurendada;

66.  märgib, et 2017. aasta alguses uuris OLAF Ühendkuningriigis tõsist juhtumit, mis puudutas tollipettust, mis seisnes imporditud toodete väärtuse näitamises tegelikust väiksemana ja mille tõttu jäi 2013.–2016. aastal liidu eelarvesse laekumata peaaegu 2 miljardi euro suurune tulu; on mures, et pettust ei ole praeguseks lõpetatud ja liidu eelarvesse jääb tulu endiselt laekumata; palub komisjonil võtta Brexiti‑teemalistel läbirääkimistel arvesse, et Ühendkuningriigi administratsioon on tema vastavatele soovitustele reageerinud aeglaselt; palub liikmesriikidel, kes olid tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku vastu, oma seisukohta uuesti kaaluda, et nimetatud probleem oleks võimalik kiiresti lahendada;

Detsentraliseeritud ametid

67.  kiidab komisjoni eelarvestuse ametite eelarvevajaduste kohta üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad lisakärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita neile antud ülesandeid; on seisukohal, et uusi ametikohti, mille ta oma seisukohas vastu võttis, on vaja uutest poliitikasuundumustest ja uutest õigusaktidest tingitud lisaülesannete täitmiseks; kordab, et kavatseb ametite korrektseks toimimiseks vahendid säilitada või neid vajaduse korral suurendada;

68.  arvestades rände- ja julgeolekuprobleeme, millega liidul tuleb endiselt tegeleda, ja kuna Euroopas välja töötatud lahendusi peab koordineerima, on otsustanud, et Europol, Eurojust, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid suurendatakse;

69.  tuletab meelde, et liit peab suurimat tähelepanu pöörama konkurentsivõimele, mis aitab luua majanduskasvu ja töökohti; tuletab meelde, et liidu jaoks on strateegiliselt tähtis, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi projektid, mille eest vastutab osaliselt Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), arendataks täielikult välja ja võetaks kasutusse; tuletab meelde, et GSA-l on puudus küberjulgeoleku ja avalike reguleeritud teenuste ressurssidest, ning on seetõttu otsustanud GSA assigneeringuid suurendada;

70.  on seisukohal, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) vajab lisaassigneeringuid ja -personali, et täita laiendatud ülesandeid, mis on seotud elektri- ja gaasivõrgueeskirjade ja -suuniste rakendamisega ning selle järelevalvega;

71.  tuletab eelkõige meelde, et Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aitab liidul teha teadlikke otsuseid, kuidas parandada keskkonda, võtta majanduspoliitikas arvesse keskkonnaaspekte ning muutuda säästvamaks, ning et komisjon on teinud liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raames ettepaneku anda EEA‑le uus ülesanne – energialiidu juhtimine –, ilma et seetõttu lisataks ametikohtade loetellu uusi ametikohti;

72.  rõhutab, et kuigi praegu tunduvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvevahendid ja töötajate arv piisavad, tuleb hoolikalt jälgida, kui palju tegevusvahendeid ja töötajaid amet edaspidi vajab;

73.  peab kiiduväärseks, et 2018. aasta eelarvesse on kantud Euroopa järelevalveasutuste tegevuse toetuseks piisavad vahendid; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on väga tähtis osa selles, et soodustada liidu õiguse järjepidevat kohaldamist ja riigi ametiasutuste vahel paremat koordineerimist ning tagada finantsstabiilsus, paremini integreeritud finantsturud ja tarbijakaitse ning järelevalve ühtlustamine; rõhutab, et oma eelarve arukaks kasutamiseks peavad Euroopa järelevalveasutused piirduma nende volituste ja ülesannetega, mille on neile andnud liidu seadusandja;

74.  kordab, et vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule on 2018 viimane aasta, mil viiakse ellu personali 5 % vähendamist ja ametite ametikohtade suhtes kohaldatakse ümberpaigutamisreservi; kordab, et on selle vastu, et kohaldada ka pärast 2018. aastat ametite vahendite suhtes üldist käsitlust; kinnitab, et on nõus sellega, kui ametid teevad tihedamat halduskoostööd või vajadusel korral ühinevad ja kui teatavate funktsioonide täitmine toimub kas koos komisjoni või mõne teise ametiga ning tulemuslikkus seetõttu suureneb; peab seetõttu kiiduväärseks ideed koordineerida ametite tegevust veel rohkem, luues selleks ELi ametite võrgustiku alalise sekretariaadi (nüüdse nimetusega „ühine tugikeskus“), ja toetab ettepanekut lisada Euroopa Toiduohutusameti ametikohtade loetellu veel üks koht, mille kulud kaetakse ühiselt liidu ametite olemasolevatest eelarvetest ja mis antakse ajutiselt tugikeskusele;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

75.  olles esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käimasolevate projektide ja meetmete edukusmäära seisukohast põhjalikult analüüsinud, jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta, on otsustanud võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi, sest muu hulgas on kasutada vaid piiratud varud ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks on olemas ülemmäärad;

76.  tõstab seetõttu esile selleks tehtud Euroopa Parlamendi pingutused ja palub komisjonil näidata eelarvemenetluse lõpus üles head tahet hakata vastuvõetud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ellu viima sõltumata hinnangust, mille ta on teostatavuse kohta andnud, ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele;

Erivahendid

77.  tuletab meelde, et erivahendid on väga kasulikud, sest need annavad paindlikkuse kasutada assigneeringuid ka väljaspool kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku erakordselt madalaid ülemmäärasid, ja tunneb heameelt selle üle, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise tulemusel on olukord paranenud; nõuab, et paindlikkusinstrumenti, kulukohustuste koguvaru ja ettenägemata kulude varu kasutataks suurtes summades selleks, et rahastada mitmesuguste uute probleemide lahendamist ja lisaülesandeid, milleks tuleb eelarvest raha leida;

78.  nõuab hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi suurendamist, arvestades viimaseid traagilisi õnnetusi, nimelt tulekahjusid ja suurt põuda Portugalis ja Hispaanias;

79.  tuletab ühtlasi meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust; toetab komisjoni kavatsust luua võimalus ELSF kiiremini kasutusele võtta, paigutades peale summade, mis on eelarvesse juba kantud ettemaksete jaoks, enamiku ELSFi aastasest summast liidu eelarves reservi; peab kahetsusväärseks kärpeid, mida nõukogu selles vallas tegi, ja taastab osaliselt eelarveprojekti summad, v.a summa, mis toodi paranduseelarvega nr 4/2017 varasemaks, st 2017. aastasse, ja ELSFi kasutuselevõtmine Itaalia aitamiseks; nõuab, et ELSFi kohaldusalasse lisatakse võimalus anda abi ka terrorirünnakute ohvritele ja nende peredele;

Maksed

80.  on mures selle pärast, et makseid on kogu liidu eelarves kasutatud praeguseks ettenähtust vähem ja seda mitte ainult alamrubriigis 1b, vaid ka rubriikides 3 ja 4, kuigi lahendada tuleb väga palju uusi probleeme ja loodud on paindlikud rahastamismehhanismid; tuletab meelde, et kahel viimasel aastal vähendati liidu eelarves makseid väga suures summas ja peale selle tekkis eelarves suur ülejääk; väljendab seetõttu muret, et eelarveprojektis on maksete ülemmäära alla jäetud ikkagi enneolematult suur, 10 miljardi euro suurune varu, mis näitab, et maksete kasutamine on väike, mis võib kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja lõpus tekitada väga suure maksete vajaduse;

81.  rõhutab, et maksed tuleb kõigil nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel taastada eelarveprojektis esitatud summas, ja suurendab maksete assigneeringuid sihipäraselt peamiselt neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Muud jaod

82.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on liidu institutsioonide suhtes kohaldatavat ühtset vähendusmäära jälle tõstnud; on veendunud, et sellel on eriti moonutav mõju institutsioonide eelarvetele, mille puhul varem on kohaldatud täpselt kindlaksmääratud vähendusmäära; on seisukohal, et sellise tegutsemisviisi puhul ei ole tegemist sihipärase vähendamise ega usaldusväärse finantsjuhtimisega; taastab seetõttu samasuguse vähendusmäära, nagu see oli eelarveprojektis;

I jagu – Euroopa Parlament

83.  jätab Euroopa Parlamendi 2018. aasta eelarve (mis võeti vastu ülalnimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooniga) kogusummaks 1 953 483 373 eurot; lisab eelarvesse eelarve tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, millega võetakse arvesse ajakohast teavet, mis käesoleval aastal varem ei olnud kättesaadav;

84.  märgib, et 2018. aasta eelarvestuse summa vastab 18,88 %‑le, mis on madalam kui 2017. aastal saavutatud 19,25 %, ning viimase viieteistkümne aasta jooksul ei ole see rubriigist 5 nii väikest osa veel moodustanud; nõuab siiski, et Euroopa Parlamendi võimalikult väikeste kulude eesmärgi saavutamiseks ei väheneks tema suutlikkus täita oma tavapäraseid seadusandlikke ülesandeid;

85.  kordab, et Euroopa Parlamendi jaoks on järgmisel eelarveaastal esmatähtis muuta juba võetud julgeolekumeetmed veel tugevamaks ja Euroopa Parlament küberrünnakute suhtes vastupidavamaks, muuta parlamendisisene eelarvemenetlus läbipaistvamaks ja pöörata Euroopa Parlamendi eelarves kõige suuremat tähelepanu oma põhiülesannetele, milleks on õigusloome, tegutsemine ühena kahest eelarvepädevast institutsioonist, kodanike esindamine ja teiste institutsioonide töö kontrollimine;

86.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi juhatuses on loodud töörühm, kes hakkab tegelema üldkulude hüvitisega; tuletab meelde, et üldkulude hüvitisega seoses oodatakse suuremat läbipaistvust ja tuleb koostada täpsemad reeglid, kuidas anda selle hüvitisena heakskiidetud kuludest aru, ilma et Euroopa Parlamendil tekiks lisakulu;

87.  palub juhatusel teha üldkulude hüvitises järgmised konkreetsed muudatused:

   üldkulude hüvitist tuleks kõikidel juhtudel käsitleda eraldi pangakontol;
   parlamendiliikmed peaksid alles hoidma kõik üldkulude hüvitisega seotud kviitungid;
   üldkulude hüvitise kasutamata osa tuleks volituste lõppemisel tagastada;

88.  vastavalt kokkuleppele, mis 14. novembril 2015. aastal saavutati nõukoguga Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta, vähendab Euroopa Parlamendi peasekretariaadi ametikohtade arvu 2018. aastal 60 võrra (eesmärk on vähendada töötajate arvu 1 %); tuletab meelde, et 35 ametikohta, mis Euroopa Parlamendile anti 2016. aastal, olid seotud uute, julgeoleku suurendamise meetmetega ja on seetõttu jäetud ametikohtade vähendamise eesmärgi alt välja, mida kinnitati ka paranduseelarve nr 3/2016 ja 2017. aasta üldeelarve vastuvõtmisel(10); palub komisjonil oma seiretabeleid kohandada, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõigis menetluse etappides täpne teave;

89.  peab kiiduväärseks arvamuste vahetust, mis 11. juulil 2017. aastal toimus eelarvekomisjoni, peasekretäri ja Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika eest vastutavate asepresidentide vahel parlamendi kinnisvarapoliitika üle; on seisukohal, et arvamuste vahetus peaks olema pidev, eriti kui arvestada arutelusid, mida juhatus hakkab pidama Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimise teemal;

90.  kordab seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas ülalnimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis ja mille kohaselt on Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega seotud kontrollimehhanisme võimalik veel täiustada; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014(11) ja tunneb heameelt kõigi pingutuste üle, mida tehakse kulude eest võetava vastutuse ja kulude läbipaistvuse parandamiseks;

91.  tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb aastas umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(12) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille suurus on 11 000 – 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringute vähendamist;

IV jagu – Euroopa Kohus

92.  taastab kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, kuid mis on kohtu töö jaoks väga olulised, eelarveprojekti summad, ja kahes eelarvepunktis taastab eelarvestuses esitatud summa, et kohtul oleks järjest suurema tõlkenõudlusega võimalik paremini toime tulla;

93.  väljendab umbusku nõukogu ühepoolse avalduse ja sellega seotud liite suhtes, mis puudutavad töötajate arvu 5 % vähendamist ja on esitatud 2018. aasta eelarve projekti käsitlevas nõukogu seisukohas ning mille kohaselt peab kohus oma ametikohtade arvu vähendama veel 19 võrra; rõhutab, et need 19 ametikohta vastavad 12‑le ja 7‑le ametikohale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid vastavalt 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetlustes heaks täiendavate vajaduste täitmiseks; rõhutab seetõttu, et neid 19 ametikohta ei peaks tagasi andma, sest kohus on töötajate arvu 5 % vähendamisega seotud nõude juba täitnud, kaotades 2013.–2017. aastal 98 ametikohta;

V jagu − Kontrollikoda

94.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad, et kontrollikoda saaks töökava täita ja esitada plaanitud auditiaruanded;

95.  paigutab punktis „Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud“ teatava summa reservi, kuni selguvad finantsmääruse muutmise üle peetavate läbirääkimiste tulemused ja muudetud finantsmäärus 2018. aastal jõustub;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

96.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad;

97.  kahel eelarvereal, mis on seotud kaubanduslepingute sisenõuanderühmade tööga, eraldab suurema summa kui eelarveprojektis esitatud;

VII jagu – Regioonide Komitee

98.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad;

99.  paljudel eelarveridadel näeb kooskõlas Regioonide Komitee iseenda eelarvestusega ette suurema summa kui eelarveprojektis esitatud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

100.  peab kiiduväärseks tööd, mida Euroopa Ombudsman on teinud, et leida omaenda eelarves võimalusi eelmise aastaga võrreldes raha kokku hoida;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

101.  ei mõista, miks soovib nõukogu Euroopa Andmekaitseinspektori eelarvet vähendada, kui Euroopa Parlament ja nõukogu andsid talle uusi ülesandeid; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et Euroopa Andmekaitseinspektor saaks oma ülesandeid ja kohustusi täita;

X jagu – Euroopa välisteenistus

102.  taastab assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel;

103.  loob kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvepunkti ning annab Euroopa välisteenistusele piisavad inimressursid ja vahendid, et tulla toime kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt levitatavast väärinfost tulenevate probleemidega;

104.  on peale selle otsustanud, et ELi eriesindajate eelarverida paigutatakse ÜVJP peatükist ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et suurendada liidu välistegevuse sidusust;

105.  seoses leidudega, mille Euroopa Ombudsman tegi tasustamata praktika teema uurimise(13) käigus, näeb liidu delegatsioonide praktikantide jaoks ette suurema summa kui Euroopa välisteenistuse enda eelarvestuses esitatud;

o
o   o

106.  võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Luksemburgi ühepoolse avalduse, mis on lisatud nõukogu seisukohale 2018. aasta eelarve projekti kohta, mis võeti vastu 4. septembril 2017. aastal; tuletab meelde, et kevadel toimunud kolmepoolsetel eelarveteemalistel läbirääkimistel leppisid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjon esindajad 27. märtsil 2017. aastal kokku pragmaatilises ajakavas, mille alusel eelarvemenetlust korraldatakse ja mis sisaldab ka lepitusperioodi kuupäevi; tuletab meelde, et üldasjade nõukogu kiitis pragmaatilise ajakava oma 25. aprilli 2017. aasta kohtumisel heaks, olles igati teadlik, millal Euroopa Parlamendi osaistungjärgud 2017. aastal toimuvad; märgib seetõttu, et eelarvemenetlus toimub vastavalt pragmaatilisele ajakavale, milles kolm institutsiooni kokku leppisid;

107.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0085.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0302.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0401 / P8_TA(2016)0411.
(11) COM(2017)0481.
(12) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.
(13) Euroopa Ombudsman, 454.2014/PMC.

Õigusalane teave