Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2130(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0308/2017

Esitatud tekstid :

A8-0308/2017

Arutelud :

PV 14/11/2017 - 14
CRE 14/11/2017 - 14

Hääletused :

PV 15/11/2017 - 13.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0440

Vastuvõetud tekstid
PDF 201kWORD 61k
Kolmapäev, 15. november 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Idapartnerlus: 2017. aasta novembri tippkohtumine
P8_TA(2017)0440A8-0308/2017

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel (2017/2130(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 8 ning ja eelkõige V jaotise artikleid 21, 22, 36 ja 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

–  võttes arvesse idapartnerluse käivitamist Prahas 7. mail 2009. aastal kui ELi ja tema idapartnerite Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina ühist püüdlust,

–  võttes arvesse Varssavis (2011), Vilniuses (2013) ja Riias (2015) toimunud idapartnerluse tippkohtumiste ühisdeklaratsioone,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu Roomas 25. märtsil 2017,

–  võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi ning Regioonide Komitee ning idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) soovitusi ja tegevust,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse teatisi Euroopa naabruspoliitika (ENP) kohta, täpsemalt 2017. aasta aruannet läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta (JOIN(2017)0018) ja 2017. aasta läbivaadatud töödokumenti pealkirjaga „Idapartnerlus – 20 tulemust 2020. aastaks: keskendumine peamistele prioriteetidele ja tulemustele“ (SWD(2017)0300), samuti 2016. aasta teatist Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu järeldusi ENP ja idapartnerluse kohta,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 72. istungjärgu kohta(1) ning oma resolutsioone, eelkõige 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Afgan Mukhtarli juhtumi ja meedia olukorra kohta Aserbaidžaanis(2), 6. aprilli 2017. aasta(3) ja 24. novembri 2016. aasta(4) resolutsioone olukorra kohta Valgevenes, 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudel(5), 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni naiste õiguste kohta idapartnerluse riikides(6), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(7) ning 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(8),

–  võttes arvesse Gruusia, Moldova ja Ukraina parlamentide 3. juuli 2017. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0308/2017),

A.  arvestades, et idapartnerluse aluseks on Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Euroopa Liidu ühine pühendumine oma suhete süvendamisele eesmärgiga austada rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja põhiväärtusi, nende hulgas demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust, samuti turumajandust, kestlikku arengut ja head valitsemistava;

B.  arvestades, et idapartnerlus on keskendunud ühistele eesmärkidele – stabiilsuse, usalduse loomise ja koostöö edendamisele, demokraatlike reformide toetamisele, heanaaberlikele suhetele, konfliktide rahumeelsele lahendamisele ja piirkondlikule koostööle, inimestevaheliste kontaktide tõhustamisele ja kaubanduse hoogustamisele, et süvendada poliitilist dialoogi ja assotsieerumist ning majanduslikku koostööd ja integratsiooni;

C.  arvestades, et EL püüab oma üldise strateegia ja läbivaadatud ENP kaudu tuua oma partnerid kiirendatud poliitilise assotsieerimise ja ELiga majandusliku integreerumise abil lähemale, püüdes samal ajal edendada poliitilist stabiliseerumist, ühiskondlikku vastupanuvõimet ja majanduslikku õitsengut oma naabruskonnas ning pakkudes võimalusi privilegeeritud poliitiliste ja majanduslike suhete loomiseks iga partnerriigi ambitsioonidest lähtuvalt;

D.  arvestades, et kuna EL peab koostööd omaette väärtuseks ja usub kindlalt, et see toob kasu kõigile asjaosalistele, on liit võtnud endale kohustuse jätkata tööd kõigi idapartnerluse riikidega, tingimusel et ei seata kahtluse alla ega õõnestata Euroopa põhiväärtusi;

E.  arvestades, et EL ja selle partnerid peavad leidma ressursid ja vahendid, mis vastaksid võetud kohustustele, ning arvestades, et partnerid peavad rohkem keskenduma olemasolevate lepingute rakendamisele;

F.  arvestades, et 2015. aasta Riia tippkohtumisel kutsuti osalejaid tagama järgmise tippkohtumise ajaks edusamme järgmistes valdkondades: 1) institutsioonide tugevdamine ja hea valitsemistava, 2) liikuvus ja inimestevahelised kontaktid, 3) majanduslik areng ja turuvõimalused ning 4) ühenduvus, energiatõhusus, keskkonna- ja kliimamuutused;

G.  arvestades, et pärast viimast tippkohtumist on tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige on sõlmitud ja jõustatud kolm assotsieerimislepingut, sh põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi käsitlevad lepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, samuti on kehtestatud viisavaba režiim Gruusia ja Ukrainaga alates 2017. aastast (ja Moldovaga 2014. aastast), lõpule on viidud läbirääkimised kõikehõlmava ja laiendatud partnerluslepingu üle Armeeniaga (näide sellest, kuidas Euraasia Majandusliidu liikmesus ja osalemine ELi naabrusstrateegiates võivad koos eksisteerida), on alustatud läbirääkimisi uue kõikehõlmava lepingu üle Aserbaidžaaniga, mitmes nimetatud riigis on vastu võetud reforme Euroopa Liidu poliitilisel, tehnilisel ja rahalisel toel ning Valgevene suhtes jätkatakse kriitilist lähenemispoliitikat;

H.  arvestades, et alates idapartnerluse loomisest Prahas on mõne asutajaliikme inimõiguste olukord üldiselt halvenenud ja demokratiseerumise suundumused on asendunud vastupidiste suundumustega; arvestades, et üks peamistest ülesannetest on aidata kaasa praegusele arengule kaasava, vastutava, stabiilse ja elujõulise demokraatia suunas;

I.  arvestades, et suurenenud liikuvus ning inimestevaheliste kontaktide edendamine partnerriikide ja ELi vahel on endiselt asendamatud vahendid, mille abil edendada Euroopa väärtusi;

J.  arvestades, et komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt välja pakutud uuel strateegilisel tegevuskaval, mis ühendab nii kahepoolset kui ka piirkondlikku koostööd, on eesmärk suunata ELi tulevast tööd kuues partnerriigis, keskendudes 2020. aastaks 20 tulemusele;

K.  arvestades, et ELi idapartnerite iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ohustavad endiselt lahendamata piirkondlikud konfliktid, sealhulgas mõned, mille algatas ja mida toetab jätkuvalt ja aktiivselt Venemaa Föderatsioon vastuolus oma rahvusvaheliste kohustustega järgida rahvusvahelist õiguskorda; arvestades, et EL peaks aktiivsemalt osalema oma naabruse konfliktide rahumeelses lahendamises; arvestades, et Venemaa agressioon Ukraina suhtes, Krimmi poolsaare annekteerimine ning kahe Gruusia piirkonna jätkuv okupeerimine, samuti Venemaast lähtuvad hübriidohud, sh destabiliseerimine ja propaganda, ohustavad Euroopa julgeolekut tervikuna;

L.  arvestades, et idapartnerluse poliitika põhineb iga partneri suveräänsel õigusel valida, kuivõrd tihedaid suhteid ta ELiga soovib; arvestades, et partnerid, kes püüavad tihendada suhteid ELiga, peaksid saama arvestada suurema abi ja toetusega ühiste eesmärkide saavutamiseks, kui nad täidavad võetud kohustusi reformide osas, vastavalt põhimõttele „rohkema eest rohkem“;

1.  soovitab nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmist:

Idapartnerluse tuleviku kohta

Idapartnerluse rakendamise kohta

   a) tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumine oleks tulevikku suunatud, annaks uue dünaamika ja selge poliitilise visiooni idapartnerluse kui pikaajalise poliitika tulevikust; tagada, et selle tippkohtumise tulemused looksid esmajärjekorras aluse Euroopa Liidu põhiväärtuste, eelkõige demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi, hea valitsemistava, kodanikuõiguste, mittediskrimineerimise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse austamise toetamisele, millel põhineb idapartnerlus, rõhutades, et need väärtused on assotsieerimislepingute keskmes ja tunnustades asjaomaste partnerite pühendumust neid väärtusi rakendada ja edendada;
   b) täita kodanike kõrgeid ootusi kõikides partnerriikides seoses korruptsiooni väljajuurimise, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ning õigusriigi ja hea valitsemistava tugevdamisega; püüelda seetõttu selles suunas, et partnerid ka edaspidi võtaksid vastu ja rakendaksid täiel määral reforme, mis on seotud kohtusüsteemi ja avaliku haldusega ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, lähtudes asjakohastest tegevuskavadest selgelt määratletud eesmärkide ja tähtaegadega;
   c) tugevdada idapartnerluse raames partnerriikide kodanikuühiskonda ja selle ülitähtsat rolli nii asendamatu osalejana demokraatia tugevdamise protsessis kui ka piirkondliku koostöö platvormina, seistes kompromissitult kõigi õigusaktide ja meetmete vastu, mille eesmärk on piirata kodanikuühiskonna õiguspärast tegevust, ja julgustades kodanikuühiskonda tihedamalt osalema partnerlusega seotud reformide väljatöötamises, nende rakendamise kontrollimises ja järelevalves ning edendades avalik-õiguslike asutuste läbipaistvust ja vastutust;
   d) toetada valimisreforme, mis tagavad õigusraamistike kooskõla rahvusvaheliste standarditega, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juhitavate rahvusvaheliste vaatlusmissioonide soovitustega ja Veneetsia komisjoni arvamustega, mis on koostatud läbipaistvalt ning mis on laialdase avaliku arutelu teema ja saavutada võimalikult suur konsensus opositsiooni ja kodanikuühiskonnaga, et parandada valimissüsteeme ilma eelarvamusteta valitsevate erakondade suhtes; tagada, et EL kohaldaks rangelt kokkulepitud tingimuslikkust, mis on seotud valimisreformiga;
   e) tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumisel võetaks arvesse seni saavutatut, rõhutades vajadust täita antud lubadused ja andes uut hoogu idapartnerluse edasisele arengule, sh tagades kodanike jaoks olulised tulemused, eelkõige tööhõive, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamise, transpordi ja ühenduvuse, energiasõltumatuse, liikuvuse ja hariduse osas, märkides, et selles suhtes on oluline vahend uus Euroopa välisinvesteeringute kava;
   f) jätkata jõupingutusi, mille eesmärk on võidelda tööpuuduse vastu, eriti noorte seas, sealhulgas sellise noorte toetusmeetmete paketi nagu EU4Youth programmi abil, ning arendada oskusi, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse kaudu, edendades ettevõtlust, toetades kestlikku põllumajandust, arendades digitaalmajandust, laiendades sotsiaalset taristut ning avalike ja erateenuste sektorit, muu hulgas tervishoiu ja hoolekande valdkonnas;
   g) edendada ja aktiivselt toetada diskrimineerimisvastase poliitika elluviimist ühiskonna kõigis sektorites; tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus riiklikus poliitikas ning toetada naiste tööalast konkurentsivõimet ja ettevõtluse arendamist poliitilise järjepidevusega, mis tagatakse ka pärast 2020. aasta tähtaega;
   h) pühenduda koostööle ELi ja partnerriikide vahelise suurema liikuvuse vallas; toetada Moldovat, Gruusiat ja Ukrainat viisanõude kaotamise lepingu rakendamisel ning tagada, et tulevikus ei rakendataks viisa peatamise mehhanisme, tehes seda eelkõige tiheda koostöö kaudu politsei ja tolli valdkonnas, et tagada kaitse julgeolekuohtude ja kuritegevuse eest ning vältida riigis lubatust kauem viibimist; algatada viisa‑alast dialoogi Armeeniaga, julgustada Aserbaidžaani viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute rakendamisel, et algatada tulevikus viisa‑alane dialoog, ja lõpetada läbirääkimised viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute üle Valgevenega selle kodanike hüvanguks, juhul kui need riigid saavutavad märkimisväärset edu põhiväärtuste vallas ja vastavad täpselt tingimustele, mis on määratletud viisavabaduse tegevuskavades;
   i) suurendada võimalusi tihedamaks koostööks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige sellistes programmides nagu „Erasmus+“, „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osaluse laiendamine“ ja „EU4innovation“ osalemise hõlbustamise kaudu, samuti Euroopa Investeerimispanga laenutagatiste andmise kaudu osana tema programmist „InnovFin“; pakkuda toetust hariduse reformimiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe kaotamiseks;
   j) tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumise tulemused annaksid suuremat hoogu kestlikule majanduskasvule, olemasolevate sektorite ajakohastamisele, kaubandusele ja investeerimisvõimalustele, sealhulgas piirkonnasisestele võimalustele piiriüleseks koostööks, ja pöörata erilist tähelepanu ettevõtlusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd);
   k) nõuda kohandatud ELi toetust assotsieerimiskavadele ja nendega seotud struktuurireformidele, eelkõige sellistele, mis võimaldavad paremat konkurentsivõimet, soodsamat ettevõtluskeskkonda ja piisavat juurdepääsu rahastamisallikatele, sealhulgas algatuse EU4Business kaudu; jälgida tähelepanelikult põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamist, et hoida ära sotsiaalset ja keskkonnadumpingut; töötada välja sihtotstarbeline abi VKEdele, et aidata neil täielikult ära kasutada põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute potentsiaali; edendada ja toetada tõelist majandussüsteemi reformi, mille eesmärk on kaotada monopolid ning piirata oligarhide rolli, kehtestades asjakohased seadused ning viies ellu pangandus- ja finantssektori põhjaliku reformi eesmärgiga võidelda rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
   l) toetada vajaliku transpordi- ja ühendustaristu arengut, sealhulgas TEN‑T põhivõrgu ambitsioonika investeeringukava kaudu, ning edendada ka piirkonnasisest kaubandust; toetada taristuprojekte, mis loovad uusi võimalusi kaubanduses ning võimaldavad suuremat teabevahetust ELi ja partnerriikide vahel ja partnerite hulgas;
   m) parandada energiasõltumatust ja -tõhusust konkreetsete investeeringute ja energiaallikate mitmekesistamise abil, eelkõige taastuvenergia vallas, ning vähendades sõltuvust fossiilkütustest, tehes tugevdatud koostööd kõigis ELi energialiidu prioriteetsetes valdkondades ning partnerite energiaturgude ja Euroopa energiaturu tihedama lõimimise abil, keskendudes eelkõige vastastikusele seotusele ja taristule; tagada, et piirkonnas asuvad avamere ja maismaa torujuhtmetaristu osad – sealhulgas Nord Stream 2 torujuhe – oleksid täiel määral kooskõlas ELi õigusaktidega ja energialiidu strateegiaga ning et need ei kahjustaks piirkonna energiajulgeolekut; teha koostööd idapoolsete partneritega, et toetada kodumajapidamisi, keda energiahindade tõus kõige rohkem mõjutab;
   n) tagada täielik vastavus rahvusvahelistele tuumaohutust ja keskkonnakaitset käsitlevatele kokkulepetele ja kohustustele; suurendada jõupingutusi kliimamuutustega seotud kohustuste täitmiseks, sealhulgas üldsuse teadlikkuse suurendamise ning vananenud elektrijaamade järkjärgulise ja kestliku kasutuselt kõrvaldamisega Armeenias ja Ukrainas; jälgida tähelepanelikult selliste uute projektide väljatöötamist nagu Valgevenes Ostrovetsis asuv tuumaelektrijaam;
   o) tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumise tulemustes käsitletaks ka julgeolekuohte ja konflikte, mis mõjutavad partnerite ja piirkonna kui terviku iseseisvust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, põhilisi inimõigusi ning poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja arengut;
   p) võtta endale ülesandeks toetada ELi liikmesriikide meetmete ühtsust, säilitades kollektiivse surve Venemaale, kelle sõjaline kohalolek selles piirkonnas on viimastel aastatel kõigele vaatamata vaid kasvanud, võttes eelkõige tugevdatud kindla suunitlusega piiravaid meetmeid, et lahendada Ida‑Ukraina konflikt Minski lepingute täieliku ja tegeliku rakendamise ning OSCE järelevalvemissiooni alalhoidmise abil, et lahendada Venemaa ja Gruusia konflikt konkreetsete tulemuste abil Genfi rahvusvahelistel aruteludel ja 2008. aasta relvarahukokkuleppe Venemaa-poolse täieliku rakendamise abil, et taastada Ukraina täielik suveräänsus Krimmis, Gruusia suveräänsus tema okupeeritud piirkondades Abhaasias ja Lõuna‑Osseetias ning Moldova suveräänsus Transnistrias, pöörata piisavat tähelepanu ohtlikule ökoloogilisele olukorrale Ida‑Ukrainas, toetada oma partnereid nende vastupanuvõime tugevdamisel ning teha lõpp riigi poolt rahastatud atentaatidele, kübersõdadele, väärinfole ja muud liiki destabiliseerimisele;
   q) rõhutada, et idapartnerite osalemine sõjalistel õppustel, mille sihtmärgiks on EL ja/või mõned liidu partnerid, nagu Venemaa juhitud Zapad 2017 õppus Valgevenes, on vastuvõetamatu; tagada, et partnerid ei tegeleks selliste õppustega ka edaspidi;
   r) nõuda, et viivitamatult lõpetataks Armeenia ja Aserbaidžaani vägede vaheline sõjaline vaenutegevus, mis võtab tarbetult sõdurite ja tsiviilisikute elusid ning samas takistab sotsiaalmajanduslikku arengut; kinnitada taas oma toetust OSCE Minski rühma kaasesimeeste jõupingutusele Mägi‑Karabahhi konflikti lahendamisel ja nende 2009. aasta peamistele põhimõtetele, mis hõlmavad territoriaalset terviklikkust, enesemääramisõigust ja jõu kasutamisest hoidumist; paluda Armeenial ja Aserbaidžaanil alustada uuesti heas usus läbirääkimisi, et rakendada neid põhimõtteid konflikti lahendamiseks, millel puudub sõjaline lahendus; kutsuda Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusi üles pidama kõrgetasemelisi läbirääkimisi ning pühenduma tõelise usalduse loomise meetmetele ning dialoogile Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikuühiskondade vahel; muuta ELi ja iga osalise vaheliste uute lepingute ratifitseerimise eeltingimuseks selgete kohustuste võtmine ja olulised edusammud konflikti lahendamisel, nagu relvarahu säilitamine ja 2009. aasta peamiste põhimõtete rakendamise toetamine;
   s) nõuda jätkuvat toetust ELi ja OSCE missioonide tehtavale tööle Gruusias, Moldovas ja Ida-Ukrainas kui olulistele rahu ja julgeoleku tagamise operatsioonidele ennekõike kohalike kodanike hüvanguks; tagada nende missioonide mandaatide tõhus täitmine ja nõuda tungivalt, et Venemaa tagaks missioonidele takistamatu juurdepääsu; kaaluda, kas toetada relvastatud OSCE politseimissiooni saatmist Ida‑Ukrainasse; kaaluda koos partnerriikidega ELi suurema rolli võtmise väljavaadet selliste konfliktide lahendamisel, k.a ambitsioonikate igakülgsete ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide käivitamine, mille ülesandeks on tugevdada julgeolekut ja stabiilsust;
   t) paluda ELi partnerriikidel teha täielikku koostööd ELiga selliste probleemide käsitlemisel nagu ebaseaduslik ränne, terrorism, küberkuritegevus, inimkaubandus, salakaubandus ja ebaseaduslik kauplemine;
   u) kaaluda idapartnerluse poliitika raames pikemaajalist atraktiivset idapartnerluse EaP+ mudelit assotsieerunud riikide puhul, kes on teinud olulisi edusamme assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingutega seotud reformide valdkonnas, mis võiks lõpuks viia tolliliidu, energialiidu, digitaalse liidu ja Schengeni alaga ühinemiseni, täiendava juurdepääsuni ELi siseturule, ELi transpordivõrkudesse integreerimise, tööstuspartnerluste, suurema osaluseni teistes ELi programmides ja ametites, suurema koostööni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, samuti suuremal arvul koheste meetmeteni, näiteks ühepoolsete täiendavate tariifsete soodustusteni, partnerite ja ELi vahel rändlustasude kaotamise konkreetse ajakavani ning suure läbilaskevõimega lairibaühenduse arendamiseni; teha idapartnerluse EaP+ mudel kättesaadavaks teistele idapartnerluse riikidele, kui need on selliste suuremate kohustuste võtmiseks valmis ja on teinud ühtlasi märkimisväärseid edusamme vastastikku kokku lepitud reformide elluviimisel;
   v) kaaluda mitteassotsieerunud riikide jaoks uusi vahendeid kodanikuühiskonna, äriühingute, teadusringkondade ja sõltumatute meediakogukondade ning noorte toetamiseks, sealhulgas rahaliste lisavahendite ja liikuvuspartnerluste kaudu;
   w) tagada, et mõlemal juhul on ühised eesmärgid keskmise või vajaduse korral pikaajalise tähtajaga, ning julgustada mõningaid partnerriike liikuma valimistsüklite loogikast edasi strateegilisemate visioonide suunas;
   x) korrata uuesti diferentseerimise põhimõtet ning asjaolu, et ELiga tehtava koostöö ulatuse ja sügavuse määravad ära ELi ja tema partnerite sihid, aga ka reformide tempo ja kvaliteet, mida tuleb hinnata nende täieliku ja tõhusa rakendamise põhjal, eriti seoses demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava austamisega;
   y) rõhutada, et idapartnerluse eesmärk on luua vajalikud tingimused tihedaks poliitiliseks ja majanduslikuks integratsiooniks, sealhulgas ELi programmides osalemiseks; korrata, et assotsieerimislepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga ei kujuta endast lõppeesmärki nende suhetes ELiga; tunnustada veel kord nende riikide Euroopa‑suunalisi püüdlusi; osutada sellele, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 ja kooskõlas 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooniga võib iga Euroopa riik taotleda ELi liikmeks saamist tingimusel, et ta peab kinni Kopenhaageni kriteeriumidest ja demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi ja inimõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi, ning järgib õigusriigi põhimõtet; nõuda tungivalt, et liikmesriigid lepiksid sellega seoses kokku ambitsioonikas 2017. aasta tippkohtumise deklaratsioonis, milles seatakse asjakohased pikaajalised eesmärgid;
   z) kutsuda Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat üles keskenduma assotsieerimiskavade rakendamisele, et kasutada kõiki assotsieerimislepingutega antavaid võimalusi, ning osaleda ka ühistes aruteludes assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute valdkonnas tehtavate reformidega seotud edusammude, võimaluste ja väljakutsete üle; tuletada meelde, kui oluline on ülalnimetatud reformide tegelik rakendamine riikide tulevase stabiilsuse ja arengu ning sealsete ühiskondade heaolu jaoks; kinnitada taas, et EaP+ mudeli raames suhete süvendamine ja igasugune ELi liikmesuse väljavaade nõuavad olulisi edusamme kõnealuste reformide rakendamises, eriti selles osas, mis puudutab õigusriiki ning inimõiguste ja hea valitsemistava järgimist;
   aa) tagada, et partnerite praeguse ja edasise koostöö ja toetuse ulatus on alati seotud range tingimuslikkusega ning et seda ka järgitakse; rõhutada, et ELi rahaline toetus oma partneritele sõltub konkreetsetest reformimeetmetest ja nende tulemuslikust elluviimisest, ning et ELi stiimulipõhisest lähenemisest saavad jätkuvalt kasu eelkõige need partnerid, kes viivad läbi kõige kaugeleulatuvamaid reforme; näha ette väiksemad osamaksed toetuste maksmisel, võimaldamaks ELil paremini reageerida ootamatutele kriisidele või reformide puudumisele; rõhutada eelkõige, et ühtegi laiaulatuslikku lepingut ei ratifitseerita riigiga, kes ei austa ELi väärtusi, jättes eelkõige kohaldamata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused ning ahistades, ähvardades ja taga kiusates inimõiguste kaitsjaid, valitsusväliseid organisatsioone ja ajakirjanikke; toonitada ka, et enne kui alustatakse või lõpetatakse uut dialoogi viisavaba režiimi küsimuses, peavad olema täidetud selged kriteeriumid; korrata taas, et tagasikäik varasemate saavutuste osas viib süstemaatiliselt lepingute peatamiseni, sealhulgas ka viisavaba režiimi ja Euroopa Liidu poolse rahastamise valdkonnas;
   ab) toetada idapartnerluse mitmepoolset mõõdet kui vahendit mitmepoolse usalduse suurendamiseks eelkõige konfliktist mõjutatud piirkondades, ning luua võimalused piirkondlikuks koostööks, sealhulgas rahvusvaheliste kodanikuühiskonna platvormide kaudu, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö abil ning piiriüleste projektidega, nagu inimestevahelised programmid, mis hõlmavad kultuuridevahelist dialoogi ja nooremaid põlvkondi muutusi ajendavate teguritena;
   ac) rõhutada seda, kui tähtis on idapartnerluse alane järjepidev ja tõhus, sisemine ja väline poliitikavaldkondade alane teavitustöö ning konkreetsetele piirkondadele kohandatud teavitustegevuse tagamine, eelkõige selleks, et vähendada ELiga ja liidu suhete kohta partneritega seotud teadmiste lõhet; tunnustada suurepärast tööd, mida idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm on senini teinud, ja toetada selle tegevust lisarahastamisega; tegeleda probleemiga, kuidas anda paremat teavet idapartnerlusega seotud konkreetsete hüvede ja eesmärkide kohta, tegeleda väärinfoga, andes selleks kõigis partnerriikide keeltes kättesaadavat faktipõhist ja kvaliteetset teavet, ning tagada sõnavabaduse täielik järgimine;
   ad) kinnitada, et ELi toetus peaks olema diferentseeritud vastavalt ühistele ambitsioonidele seoses iga partneriga tehtava koostööga, järgides põhimõtet „rohkem rohkema eest“ ja „vähem vähema eest“; nõuda eelkõige ELilt, et ta viiks oma eelarvevahendid (nt Euroopa naabruspoliitika instrument ja Euroopa kestliku arengu fond) oma iga-aastastes ja mitmeaastastes eelarvemenetlustes poliitiliste ülesannete ja rakendamisstrateegiatega kooskõlla;
   ae) kiita heaks komisjoni ettepanekud pakkuda partneritele makromajanduslikku finantsabi, rõhutades samas, et ettepanekutega kaasneb range ja mõjus tingimuslikkus, eelkõige mis puudutab õigusriigi (sealhulgas sõltumatu kohtusüsteemi ja mitmeparteilise parlamentaarse süsteemi) tagamist, hea valitsemistava (sealhulgas tõhusa korruptsioonivastase võitluse) tagamist ning inimõiguste ja meediavabaduse kaitsmist; esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu tagant üksikasjalik kirjalik aruanne edusammude kohta, mida on nendes kolmes valdkonnas teinud partnerid, kes juba sellist abi saavad; paluda komisjonil koostada uued makromajandusliku finantsabi programmid nendele partnerriikidele, kes on varasemad programmid edukalt lõpule viinud, lisada eelnimetatud tingimuslikkuse süstemaatiliselt oma tulevastesse ettepanekutesse sellise abi kohta ning tagada, et seda rangelt kohaldatakse, eriti Moldova puhul;
   af) paluda komisjonil, Euroopa Investeerimispangal ja muudel mitmepoolsetel finantseerimisasutustel teha tööd Euroopa investeerimiskava ja selliste idapartnerluse riikide spetsiaalse toetusmehhanismi eduka rakendamise nimel, kes on võtnud kohustuse rakendada assotsieerimislepingud; taotleda Ukraina, Gruusia ja Moldova usaldusfondi loomist, mis põhineb parimatel mitme rahastajaga rahastamisvahenditega seotud tavadel, rõhutades samal ajal, et see usaldusfond peaks keskenduma era- ja avaliku sektori investeeringutele, eelkõige nendele, mida tehakse sotsiaalsesse ja majanduslikku taristusse ning mis on suunatud investeeringute kasutamise suutlikkuse suurendamisele, ning rahvusvaheliste finantsasutuste ja rahvusvaheliste rahastajate abi kooskõlastamisele kohapeal; kaaluda rahastajate konverentsi korraldamist Ukraina toetuseks seoses riigi humanitaarabi vajadustega, mis tulenevad konfliktist Ida‑Ukrainas ja Krimmi annekteerimisest; tagada, et kõigi nende vahendite kasutamist kontrollitakse hoolikalt, et hoida ära mis tahes väärkasutamist;
   ag) kinnitada taas oma tugevat toetust parlamendi panusele idapartnerluse poliitikasse ja selle poliitika kontrollimisele, eelkõige selles osas, kuidas see poliitika mõjutab kodanike elusid; tõhustada sellega seoses Euronesti parlamentaarse assamblee rolli idapartnerluse uues mitmepoolses struktuuris, samuti parlamentaarsete assotsieerimis- või koostöökomisjonide rolli assotsieerimis- või koostöönõukogudes; pidada tervitatavaks rakendatavaid demokraatia toetamise tervikliku lähenemisviisi programme; kutsuda partnerriikide parlamentide liikmeid üles koostööle rakendamise kontrollimiseks ja parimate tavade vahetamiseks; kiirendada idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi kaasamist sellesse protsessi;
   ah) võtta teadmiseks parlamendi otsus suurendada idapartneritega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamise järelevalvet ja tugevdada kontrolli nendega seoses antava ELi toetuse üle; vastata parlamendi poolt tema partneritele ja komisjonile tehtud üleskutsele ning suurendada kõigi ELi abisaajate läbipaistvust; paluda komisjonil ja Euroopa välisteenistusel edastada parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel üksikasjalik kirjalik aruanne kõnealuste lepingute rakendamise kohta;
   ai) võtta teadmiseks parlamendi otsus suurendada kontrolli idapartneritega peetavate tulevaste rahvusvaheliste lepingute alaste läbirääkimiste üle; paluda nõukogul esitada parlamendile viivitamata kõik asjakohased läbirääkimissuunised kooskõlas asjakohase institutsioonidevahelise kokkuleppega(9); tunnustada komisjoni ja Euroopa välisteenistust tõhusa koostöö eest parlamendiga teabe andmisel nimetatud läbirääkimiste kohta, kuid paluda neil kooskõlas asjakohase raamlepinguga(10) esitada viivitamata ka kavandatavad läbirääkimistekstid ja parafeeritud lepingud;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning teavitamise eesmärgil Lõuna‑Kaukaasia ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajale, OSCE parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0304.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0267.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0126.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0456.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0487.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0018.
(8) ELT C 265, 11.8.2017, lk 110.
(9) ELT C 95, 1.4.2014, lk 1.
(10) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

Õigusalane teave