Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2083(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0334/2017

Esitatud tekstid :

A8-0334/2017

Arutelud :

PV 14/11/2017 - 16
CRE 14/11/2017 - 16

Hääletused :

PV 16/11/2017 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0448

Vastuvõetud tekstid
PDF 216kWORD 66k
Neljapäev, 16. november 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi Aafrika‑strateegia kui arengu kiirendaja
P8_TA(2017)0448A8-0334/2017

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ELi Aafrika‑strateegia kui arengu kiirendaja kohta (2017/2083(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, mida esitleti Euroopa Ülemkogule 28. ja 29. juunil 2016 toimunud kohtumisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate ning komisjoni 7. juuni 2017. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ning ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ja selle 17 kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse toidu- ja põllumajandussüsteemidesse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid, mille maailma toiduga kindlustatuse komitee (CFS‑RAI) töötas välja selleks, et aidata saavutada esimest ja teist kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse Addis Abeba 2015. aasta tegevuskava arengu rahastamise kohta,

–  võttes arvesse 2015. aastal sõlmitud kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Aafrika tegevuskava teemalist tippkohtumist, mis toimus 16. novembril 2016 ja millega tugevdati COP 22 Aafrika mõõdet,

–  võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2016. aasta teatist „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ (COM(2016)0087),

–  võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(1) (Cotonou leping), ja selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal,

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mille võtsid 9. detsembril 2007. aastal Lissaboni tippkohtumisel vastu Aafrika ja Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, ning kahte tegevuskava, mis võeti vastu Accras 2007. aasta oktoobris (ajavahemikuks 2008–2010) ja Tripolis 2010. aasta novembris (ajavahemikuks 2011–2013),

–  võttes arvesse 2.–3. aprillil 2014 Brüsselis toimunud ELi ja Aafrika 4. tippkohtumise järeldusi ja tegevuskava, milles määratletakse kohtumiste vorm (nn Kairo formaat) ja kahe maailmajao vaheline koostöö ajavahemikuks 2014–2017, ning ELi ja Aafrika avaldust rände ja liikuvuse kohta,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu tegevuskava 2063. aastani, mis võeti vastu 2014. aasta mais,

–  võttes arvesse Tema Ekstsellentsi Paul Kagamé ette valmistatud aruannet Aafika Liidu institutsionaalset reformi käsitlevate soovituste projekti kohta „L’impératif de renforcer notre Union“ („Tungiv vajadus tugevdada Aafrika Liitu“),

–  võttes arvesse 11.–13. juulil 2017 Tunises toimunud kolmandat mandritevahelist kodanikuühiskonna foorumit, millel nõuti kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat panust ja kodanikuühiskonna esindajate seadmist ELi Aafrika‑strateegia keskmesse,

–  võttes arvesse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond(2),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016)0447),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. novembri 2016. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ (JOIN(2016)0052),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni erinevaid teatisi ELi ja Aafrika vaheliste suhete kohta ning eelkõige 27. juuni 2007. aasta teatist „Kairost Lissabonini – ELi‑Aafrika strateegiline partnerlus“ (COM(2007)0357), 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö“ (COM(2008)0617) ja 10. novembri 2010. aasta teatist ELi ja Aafrika suhete tugevdamise kohta: Poolteist miljardit inimest, 80 riiki ja kaks maailmajagu, kuid vaid üks tulevik (COM(2010)0634),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. mai 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“ (JOIN(2017)0017) ning nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi sellel teemal,

–  võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone liidu ja Aafrika ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste suhete kohta ning eelkõige 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV‑ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat(3),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile(4),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta(5),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0334/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidul on Aafrika riikidega ajaloolised suhted ja et nende tulevikusuunad on tihedalt seotud; arvestades, et EL on Aafrika peamine partner majanduse ja kaubanduse, aga ka arengu, humanitaarabi ja julgeoleku valdkonnas;

B.  arvestades, et vaja on Aafrika ja ELi partnerluse uut kontseptsiooni, mis kajastaks mõlema maailmajao poliitilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalsetest olukorda; arvestades, et tuleb kohaneda rahvusvahelise tasandi uute osalejatega, sealhulgas Hiinaga ning liikuda tugevdatud, ajakohastatud ja poliitilisema partnerluse poole, keskendudes mõlema poole olulistele ühishuvidele;

C.  arvestades, et ELi ja Aafrika suhted peavad põhinema mõistmise ja ühiste huvide ning ühiste väärtuste jagamise põhimõtetel vastastikuse partnerluse raames;

D.  arvestades, et ELi ja Aafrika vahelised suhted tuginevad erinevatele õiguslikele vahenditele ja poliitilistele strateegiatele ning et tuleb tugevdada nendevahelist koostoimet ja sidusust, et muuta partnerlus tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks;

E.  arvestades, et Cotonou leping, mis ühendab ELi ja 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riiki, seahulgas 48 Sahara‑taguse Aafrika riiki, on peamine partnerlus liidu ja Aafrika vahel; arvestades, et EL on loonud suhted ka nende Aafrika riikidega, kes ei ole Cotonou lepingu osalised; arvestades, et ELi ja AKV riikide partnerlus loodi ajal, mil AKV riigid ei olnud veel välja kujundanud oma praegusi piirkondlikke või Aafrika tasandi koostööstruktuure; arvestades, et 2003. aastal loodud Aafrika Liidu ning 2007. aastal vastu võetud Aafrika ja ELi ühisstrateegia tõttu on vaja ühtlustada ELi ja Aafrika vahelisi erinevaid poliitilisi raamistikke; arvestades, et Aafrika ja ELi ühisstrateegias on selgelt sätestatud eesmärk käsitleda Aafrikat ühe tervikuna;

F.  arvestades, et EL peab Aafrika riikidega poliitilist ja institutsioonilist dialoogi, mida hoogustavad ELi ja Aafrika tippkohtumised, valitsustevaheline organisatsioon Vahemere Liit ning AKV – ELi koostööorganid, sealhulgas parlamentaarsel tasandil AKV – ELi parlamentaarne ühisassamblee, ELi delegatsioon Vahemere Liidu parlamentaarsel assambleel ja delegatsioon Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemiseks;

G.  arvestades, et 11. Euroopa Arengufondi (EAF) eelarve on 30,5 miljardit eurot, millest 900 miljonit eurot on ette nähtud Aafrika rahutagamisrahastu jaoks, ja arvestades, et EAFi vahenditest 1,4 miljard eurot kasutatakse Aafrika jaoks mõeldud ELi usaldusfondi tarbeks; arvestades, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames on Aafrika riikide vajadustele kulutatud rohkem kui 5 miljardit eurot, ning arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendist on üleaafrikalisele programmile Aafrika – ELi ühisstrateegia rakendamiseks eraldatud 845 miljonit eurot;

H.  arvestades, et järgmine Aafrika Liidu ja ELi tippkohtumine, mis toimub 29.–30. novembril 2017 Abidjanis teemal „Investeerimine noortesse“, annab võimaluse luua, toetada ja arendada tõeliselt võrdseid majanduslikke tingimusi partnerite vahel, kes soovivad kaitsta olulisi ühishuve;

I.  arvestades, et uus Aafrika ja ELi ühisstrateegia tuleb lisada tulevasse Cotonou lepingu järgsesse lepingusse;

J.  arvestades, et EL on pikaaegne partner ja oluline osaleja tagamaks Aafrika mandri julgeolekut, mis on äärmiselt oluline teemavaldkond; arvestades, et Euroopa maailmajao julgeolek ja jätkusuutlik majanduskasv on tihedalt ja vahetult seotud stabiilsuse ja arenguga Aafrika mandril ja vastupidi;

K.  arvestades, et pidev toetus Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri tõhusale rakendamisele ning ELi, Aafrika Liidu ja teiste Aafrikas tegutsevate rahvusvaheliste osalejate panus on Aafrika mandri arengu ja stabiilsuse seisukohast väga tähtis;

L.  arvestades, et ränne on ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias tähtsal kohal ning see on prioriteetne teema ELi välissuhetes, sealhulgas ELi suhetes Aafrikaga; arvestades, et Aafrikal ja Euroopal on ühine huvi ja vastutus seoses rände ja liikuvusega, sealhulgas inimkaubanduse ja isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse osas, ning arvestades, et rände juhtimine nõuab ülemaailmseid lahendusi, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel ning rändajate õiguste austamisel ja rahvusvahelisel õigusel, samuti arengukoostöö vahendite tõhusal kasutamisel;

M.  arvestades, et Aafrikas elab enam kui 218 miljonit inimest äärmises vaesuses; arvestades, et äärmises vaesuses elavate inimeste arv on Sahara‑taguses Aafrikas langenud 56 %‑lt 1990. aastal 43 %‑ni 2012. aastal; arvestades, et 47 vähim arenenud riigist 33 asuvad Aafrikas, mistõttu on ELi ja Aafrika partnerlus oluline vahend, et viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastaks 2030 ja selle kestliku arengu eesmärgid, eeskätt vaesuse kaotamine;

N.  arvestades, et Aafrikas vajatakse aastas hinnanguliselt 75 miljardi euro väärtuses taristuinvesteeringuid, tarbijaturu väärtus peaks 2020. aastaks kasvama triljoni USA dollarini, pidevalt kasvavad välismaised otseinvesteeringud peaksid 2020. aastaks ulatuma 144 miljardi USA dollarini ning elanikkonna suurus on praegu 1 miljard inimest;

O.  arvestades, et Aafrika ekspordiartiklite hulgas domineerivad endiselt töötlemata tooted, ning arvestades, et neist ekspordiartiklitest suure osa suhtes kehtivad kaubandussoodustused; arvestades, et enamiku Aafrika toodete vaba turulepääs suurendab Aafrika riikide suutlikkust ning suurendab nende konkurentsivõimet ja osalemist ülemaailmsetel turgudel, kui seda saadavad muu hulgas poliitikameetmed, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlik industrialiseerimine ja põllumajanduslik tootmine, mis on peamised võimalused arenguks;

P.  arvestades, et arvesse tuleb võtta demograafilisi suundumusi, teades, et mõningate prognooside kohaselt võib Aafrika elanikkond 2050. aastaks ulatuda 2,5 miljardi inimeseni, kellest suurem osa on noored, samas on oodata Euroopa rahvastiku tunduvat vananemist; arvestades, et seetõttu on väga oluline luua miljoneid töökohti ning edendada ja toetada naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamist, eriti Aafrika mandril pakutava hariduse, tervishoiule juurdepääsu ja koolituse kaudu;

ELi ja Aafrika vahelise poliitilise dialoogi hoogustamine kui uuendatud strateegilise partnerluse eeltingimus

1.  võtab teadmiseks uue teatise „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“, millega soovitakse hoogustada Aafrika ja ELi partnerlust, et seda laiendada ja tõhustada, suunates selle mõlema maailmajao heaolu ja stabiilsuse saavutamisele kooskõlas kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustuste, Euroopa uue arengukonsensuse, mis on Euroopa arengupoliitikat juhtiv suuniste kogum, Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning 2063. aasta tegevuskavaga;

2.  tuletab meelde, et Aafrika on ELi peamine strateegiline partner ning peab oluliseks tihendada ELi ja Aafrika Liidu vahelisi suhteid kohandatud ja laiendatud dialoogi kaudu, mis hõlmab läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtteid, et luua olukord, millest saavad kasu kõik osapooled, ning võrdset ja jätkusuutlikku koostööd ühiste probleemide lahendamiseks ja ühise kasu saavutamiseks, tagades samas isevastutuse põhimõtte ja võttes arvesse iga partnerriigi konkreetset olukorda ja arengutaset;

3.  kutsub üles keskenduma tulevase partnerluse puhul nii Aafrika Liidu kui ka ELi määratletud prioriteetsetele valdkondadele, milleks on:

   majandusareng (kaubanduse, majanduspartnerluslepingute, suurema piirkondliku integratsiooni, majandustegevuse mitmekesistamise, jätkusuutliku industrialiseerimise ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu);
   hea valitsemistava, sealhulgas inimõigused;
   inimareng avalike teenuste abil, mis katavad selliseid põhivajadusi nagu haridus, tervishoid, juurdepääs vee- ja kanalisatsiooniteenustele, sooline võrdõiguslikkus, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon;
   julgeolek ja terrorismivastane võitlus;
   ränne ja liikuvus;
   keskkond, sealhulgas kliimamuutused;

4.  tuletab meelde, et eelarvetoetus on parim viis assigneeringute tegemiseks, sest seeläbi antakse valitsustele vahendid oma vajaduste ja prioriteetide kindlaksmääramiseks; tuletab meelde, et üldine või sektoripõhine eelarvetoetus võimaldab toetada arengupoliitika meetmeid ja tagada vahendite maksimaalse ärakasutamise;

5.  tunneb heameelt, et 2017. aasta novembris Côte d’Ivoire’is toimuva Aafrika Liidu ja ELi 5. tippkohtumise peateema on noored, arvestades, kui olulised on noored mõlemal maailmajao tuleviku jaoks;

6.  tuletab meelde AKV riikide ja ELi koostöö tähtsust ja tõhusust ning arengu valdkonnas saavutatud tulemusi; rõhutab, et see õiguslikult siduv raamistik tuleb pärast 2020. aastat säilitada; rõhutab, kui oluline on nimetatud koostööd tõhustada, arendades samal ajal koostöö piirkondlikku mõõdet, sealhulgas tihedama koostöö abil Aafrika Liiduga, piirkondlike majandusühenduste ja teiste piirkondlike organisatsioonidega; nõuab poliitilise dialoogi puhul strateegilisemat, pragmaatilisemat, põhjalikumat ja struktureeritumat lähenemisviisi Cotonou lepingu järgse lepingu üle peetavate läbirääkimiste raames;

7.  nõuab AKV‑ELi parlamentaarse mõõtme tõhustamist; rõhutab, et AKV‑ELi parlamentaarne ühisassamblee on ainulaadne suhtlusplatvorm ja sellel on oluline roll demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise tõhustamisel;

8.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine pakub võimalusi naabruspoliitika ning teisi Aafrika riike käsitleva poliitika paremaks omavaheliseks kooskõlastamiseks laiendatud koostööraamistike loomise teel selliste piirkondlike teemade puhul nagu julgeolek, energeetika ja isegi ränne;

9.  kinnitab, et Aafrika ja ELi partnerluse raames on vaja liikmesriikidevahelist ning ELi ja selle liikmesriikide vahelist kooskõlastatud käsitlusviisi, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 210; tuletab samuti meelde, et ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte austamine on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks oluline nii ELi kui ka Aafrika poliitikameetmete ja algatuste puhul;

10.  nõuab, et ELi kaubandussuhted Aafrikaga oleksid täielikult kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, mis eeldab jõustatavate kaubanduse ja kestliku arengu klauslite lisamist kõikidesse Aafrika riikidega sõlmitavatesse ELi kaubanduslepingutesse, kooskõlas kohustusega, mille komisjon võttis strateegias „Kaubandus kõigile“;

11.  kordab, kui oluline on, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust suunata 0,7 % oma SKPst ametlikuks arenguabiks, et tugevdada koostööd Aafrikaga;

12.  kiidab heaks väljendatud soovi tihendada ELi ja Aafrika vahelisi sidemeid, et tegeleda ülemaailmse juhtimise küsimustega; rõhutab selles küsimuses vajadust tõhustada dialoogi Aafrika Liiduga ja seda, et on oluline tagada Aafrika Liidu rahaline autonoomia kooskõlas rahastamist käsitleva Kigali otsusega, vähendades selle sõltuvust välisrahastamisest; võtab teadmiseks ettepanekud Paul Kagamé koostatud aruandes, mille eesmärk on tugevdada Aafrika Liitu, et anda tõuge Aafrika poliitilise integratsiooni protsessile;

13.  rõhutab kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide, usuorganisatsioonide, noorte ja naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide, erasektori, ametiühingute, parlamentide, kohalike omavalitsuste ja diasporaade (kusjuures igaühel neist on oma erijooned) rolli ELi ja Aafrika vahelise poliitilist dialoogi süvendamisel, et tagada inimestele suunatud partnerlus;

14.  rõhutab vajadust suurendada kodanikuühiskonna osalust Aafrika ja ELi partnerluses, edendades selle võimekust, eelkõige oskusteabe edasiandmisel, ning tagades kodanikuühiskonna kaasamise asjakohaste reformide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse; on arvamusel, et kodanikuühiskonna organisatsioonide panus on oluline avaliku aruandekohustuse seisukohast; toetab erinevaid platvorme, mis on loodud selleks, et muuta kodanikuühiskond partnerluse peamiseks osaliseks, ning eelkõige ühist aastafoorumit, mille eesmärk on ellu viia ELi ja Aafrika tegevuskava; peab siiski kahetsusväärseks, et ühist aastafoorumit ei ole veel kordagi korraldatud ning kutsub Aafrika Liitu ja ELi üles viivitamatult eraldama vajalikud finants- ja poliitilised vahendid, et tagada kõikide sidusrühmade sisutihe osalemine partnerluses, sealhulgas Aafrika Liidu ja ELi 5. tippkohtumisel;

Kõikide inimeste, eelkõige noorte jaoks vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade loomine, et saavutada kestliku arengu eesmärgid

15.  leiab, et vastupanuvõime tuleb muuta selle viiekordse mõõtme raames ELi ja Aafrika uue strateegia põhiteguriks;

Poliitiline vastupanuvõime

16.  rõhutab vajadust tõhustada head valitsemistava, demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist, samuti vajadust teha pingutusi võitlemaks korruptsiooni vastu mõlemas maailmajaos, kuna need on kestliku arengu lahutamatu osa;

17.  kutsub seepärast üles pidama vastastikusel austusel põhinevat ausat ja kaasavat dialoogi, muutes need väärtused ja põhimõtted koostöö põhiteguriks, eelkõige seades arenguabi tingimuseks nende range järgimise;

18.  rõhutab, et mõlemas maailmajaos valitsemisprobleemidega otsusekindlamalt tegelemine on ülimalt tähtis õiglasemate, stabiilsemate ja turvalisemate ühiskondade rajamisel; rõhutab vajadust jätkuvalt toetada ja edendada inimõigusi ja valitsemistava olemasolevate rahvusvaheliste õiguslike vahendite, seaduste, põhimõtete ja mehhanismide alusel, sealhulgas neid seadusi, põhimõtteid ja mehhanisme, mille on kehtestanud Aafrika piirkondlikud juhtimisorganid, nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ja selle protokollid, demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika harta, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohus, eesmärgiga suurendada isevastutust;

19.  tuletab meelde, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll võitluses karistamatusega ning selliste väärtuste kaitsmisel nagu rahu, julgeolek, võrdsus, õiglus, õiguskaitse ja hüvitamine; nõuab, et Euroopa Liit ja Aafrika riigid toetaksid jätkuvalt Rooma statuuti ja Rahvusvahelist Kriminaalkohust; nõuab tungivalt, et kõik Rooma statuudile alla kirjutanud riigid ratifitseeriksid selle võimalikult kiiresti;

20.  toetab kõrgetasemelise Aafrika Liidu ja ELi ühiskonverentsi korraldamist valimiste, demokraatia ja valitsemise protsesside kohta Aafrikas ja Euroopas, ning nõuab, et Euroopa Parlament, Üleaafrikaline Parlament, AKV – ELi parlamentaarne ühisassamblee ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee oleksid sinna täiel määral kaasatud; nõuab, et erinevate kogude vahelisi sidemeid tugevdataks, et edendada sünergiat ja sidusaid ühismeetmeid;

Julgeolekuga seotud vastupanuvõime

21.  kordab, et julgeolek ja areng on omavahel tihedalt seotud; juhib tähelepanu asjaolule, et julgeolekuprobleemid ja arengueesmärgid tuleb paremini integreerida, et tegeleda ebakindlate riikide eriprobleemidega ning toetada vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade rajamist; märgib, et seda tuleks teha erivahendite ja täiendavate rahastamise kaudu;

22.  nõuab ELi ja Aafrika tihedamat koostööd julgeoleku ja õiguse valdkonnas rahvusvahelise õigusraamistiku küsimuses, et kasutada terviklikku lähenemisviisi probleemide lahendamiseks ning organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ja isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise (eriti laste puhul) ja terrorismiga paremaks võitlemiseks; on seisukohal, et ELi võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas Aafrika riikide vastu võetud strateegiatega ning eelkõige nendega, mida väljendati 2063. aasta tegevuskavas rahu ja julgeoleku kohta;

23.  rõhutab, et vajalik on ELi, Aafrika Liidu, piirkondlike organisatsioonide ja teiste asjaomaste Aafrikas tegutsevate poliitiliste osalejate koostöö julgeoleku valdkonnas, et suurendada arengumaade suutlikkust, reformida nende julgeolekusektoreid ning toetada tegevust desarmeerimise, demobiliseerimise ja endiste võitlejate taasintegreerimise valdkonnas;

24.  tuletab meelde, et terrorism ohustab kogu maailmas piirkondlikku rahu ja stabiilsust, kestlikku arengut ja sisejulgeolekut ning riikide valitsused, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja ELi ametid peavad selle vastu koordineeritult võitlema; nõuab koostöö tõhustamist ELi Aafrika‑strateegia raames, et takistada karistamatust, edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ning politsei- ja kohtusüsteemi suutlikkust, et lihtsustada teabe ja parimate tavade vahetust, ennetada ja takistada terrorismi rahastamist ning võidelda selle vastu ja selle eest vastutusele võtta; märgib, et terrorismi vastu võitlemise strateegia peaks hõlmama ka meetmeid, millega edendada religioonidevahelist dialoogi ning takistada Aafrikas ja Euroopas eelkõige noorte seas radikaliseerumist, mis kasvab üle vägivaldseks ekstremismiks;

25.  kordab, kui olulised on Aafrikas tegutsevad erinevad ELi missioonid ja operatsioonid; tunneb heameelt G5 Saheli ühendvägede loomise üle; nõuab Euroopa rahu ja julgeoleku valdkonna meetmete tõhustamist koostöös Aafrika ja rahvusvaheliste partneritega ning Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri täieulatusliku kasutuselevõtmise toetamist; nõuab ELi algset panust Aafrika Liidu rahufondi komponendi „vahendus ja diplomaatia“ meetmetesse;

Keskkonnaga seotud vastupanuvõime

26.  tuletab meelde, et Aafrika on kliimamuutuste mõju suhtes eriti tundlik; peab oluliseks, et EL töötaks välja strateegilise lähenemisviisi kliimamuutustele vastupanuvõime loomiseks ja toetaks Aafrika riike, eelkõige vähim arenenud riike, kui need teevad jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kohanemiseks; rõhutab, et kliimamuutused on tähtis konflikti, põua, näljahäda ja rände ohu mitmekordistaja, mille näitena võib tuua hiljutise näljahäda puhkemise Lõuna‑Sudaanis, Nigeerias ja Somaalias; tuletab sellega seoses meelde, et on oluline edendada ja austada Pariisis 2015. aastal võetud kohustust eraldada 2020. aastaks arengumaadele 100 miljardit USA dollarit; nõuab ELi ja Aafrika vahel uusi koostöövorme, et kõrvaldada rahastamise ja tehnosiirde takistusi;

27.  rõhutab, et Aafrikal on rikas ja mitmekesine looduskeskkond; nõuab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse paigutataks ALi ja ELi poliitilises tegevuskavas kesksele kohale; nõuab, et ELi-Aafrika strateegia toimiks kooskõlas ELi looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise tegevuskava prioriteetidega ning selle abil kaitstaks looduspärandit ja eriti loodusparke;

28.  ergutab tegema suuremaid investeeringuid taastuvenergia ja ringmajanduse valdkonnas, et veelgi stimuleerida meetmeid, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ja loovad töövõimalusi; tuletab meelde, et kõikide juurdepääsu tagamine taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale on otsustava tähtsusega inimeste põhivajaduste täitmiseks, samuti on see praktiliselt igasuguse majandustegevuse aluseks ja üks peamisi arengu tõukejõude; nõuab jätkuvat ELi toetust Aafrika taastuvenergia algatusele (AREI) ning väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada uus ELi ja Aafrika teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas;

29.  kutsub Aafrika ja ELi partnerlust üles keskenduma põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele pikas perspektiivis ning edendama sünergiat toiduga kindlustatuse ja kliimameetmete vahel; nõuab tungivalt, et EL suurendaks sellega seoses oma abi säästvale põllumajandusele, agrometsandusele ja agroökoloogilistele tavadele, mis austavad traditsioonilist maakasutust ning tagavad juurdepääsu maale, veele ja kõigile kättesaadavatele seemnetele; kutsub lisaks ELi üles toetama väiketootjaid/põllumajandustootjaid ja karjakasvatajaid toiduga kindlustatuse saavutamisel tänu taristu rajamisele ja sellesse investeerimisele kooskõlas maailma toiduga kindlustatuse komitee põhimõtetega põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute kohta, ning kutsub üles toetama ühistute asutamist; tõstab esile ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust ja kogemust, mille nad on omandanud ühenduse tasandil seoses säästva põllumajandusega;

30.  tunneb heameelt ELi algatuste üle, milles nõutakse loodusvarade paremat haldamist ja nendega läbipaistvamat kauplemist; on seisukohal, et loodusvarade (nagu mineraalid, puit ja elusloodus) säästev majandamine ja nendega säästev kauplemine võimaldaks ressursirikastel riikidel ja nende elanikel saada neist täiendavat kasu; tuletab meelde vajadust võtta konfliktimineraale käsitlevate ELi õigusaktide alusel kasutusele kaasnevad meetmed ja järgida integreeritud lähenemisviisi, mis ergutab OECD hoolsuskohustuse suunistega määratletud rahvusvaheliste standardite kohaldamist; nõuab, et koostataks ELi ja Aafrika ühine harta loodusvarade säästva majandamise kohta;

Majanduslik vastupanuvõime

31.  on seisukohal, et stabiilne regulatiivne ja institutsiooniline keskkond ning elujõuline majandus on olulised tegurid konkurentsivõime, investeeringute, töökohtade loomise, kõrgema elatustaseme ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada äriühinguõigust käsitleva teabe kättesaadavust veebis; tuletab meelde, et majanduskasv ilma erapooletu riigita ei taga automaatselt sotsiaalset arengut või edenemist, ning rõhutab vajadust tagada jõukuse ümberjaotamine ja kodanikele teenuste osutamine ning parandada võrdseid võimalusi;

32.  nõuab koostöö tõhustamist Euroopa ja Aafrika erasektorite vahel ning investeeringute koondamist – eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste abil ja tuginedes rangele eetikakoodeksile ja sotsiaalse vastutuse põhimõtetele – olulisimatesse valdkondadesse, nagu:

   säästev energia, sealhulgas elektri kättesaadavus kõigi jaoks,
   põhitaristu, eriti transpordisektoris, sealhulgas meretransport,
   loodusvarade säästev kasutamine,
   säästev põllumajandus,
   nn sinine majandus, sealhulgas meretööstus,
   teadusuuringud, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon, nii seoses ühist huvi pakkuvate teemadega kui ka teemadega, mis mõjutavad eriti ühte mandritest, nagu vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigused,
   digiteerimine kui võtmetegur Aafrika majanduse arengu tagamisel, aga ka inimeste ühendamisel;

33.  rõhutab asjaolu, et piirkondlik integratsioon edendab majandusarengut ja on üleilmastunud maailmas hädavajalik; nõuab toetust lõunariikide koostööle, milles kajastub Aafrika mandri järkjärguline muutumine; toetab Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomist ja eesmärki suurendada 2050. aastaks Aafrika‑sisest kaubandust 50 %‑ni; tuletab ka meelde arenguvõimalusi, mida pakuvad majanduspartnerluslepingud ja kaubanduskokkulepped ELi ja Aafrika riikide vahel, mis võimaldavad edendada säästvat arengut, inimõigusi ning õiglast ja eetilist kaubandust; rõhutab vajadust kehtestada arengut toetavad päritolureeglid, tõhusad kaitseklauslid, asümmeetrilised liberaliseerimiskavad, noorte tööstusharude kaitse ning tolliprotseduuride lihtsustamine ja läbipaistvus; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata AKV riikidel laiendada oma turgusid, ergutada kaubavahetust ja soodustada investeeringuid ning need on esimene märk kaubavahetuse aeglasest, järkjärgulisest ja asümmeetrilisest avamisest ELi ja AKV riikide vahel;

34.  nõuab kaubanduslepingutes läbipaistvust ning seda, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas vastavate riikide kodanikuühiskonnad saaksid ametlike konsultatsioonide kaudu täielikult osaleda tulevastes läbirääkimistes ning praegu läbirääkimisel olevate lepingute rakendamises;

35.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles oma kaubandusabi programme paremini kooskõlastama ning edendama sünergiat nende Aafrikale suunatud investeerimispoliitikaga; nõuab neilt lisaks suuremaid rahalisi kohustusi kaubandusabi, samuti tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise algatuste jaoks, mis on Aafrika riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele olulised;

36.  on seisukohal, et erasektoril (alates mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) kuni ühistute ja hargmaiste ettevõtjateni) on otsustav osa töökohtade loomises ja arenguprotsessis ning et erasektor aitab seda rahastada; rõhutab VKEde ja väikeste pereettevõtete erilist rolli ning nõuab toetust individuaalsetele algatustele; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Kestliku Arengu Fondi loomise üle, mille eesmärk peaks olema toetada erasektorit Aafrika riikides, eelkõige kohalikke ettevõtteid ja VKEsid habrastes riikides, ning seega edendada investeerimist ja püsivate töökohtade loomist eelkõige naistele ja noortele;

37.  tuletab meelde kohustusi, mida erasektor peab ÜRO ja OECD suuniste raames täitma, ning kordab üleskutset ELi ja ALi liikmesriikidele, et nad osaleksid konstruktiivselt ÜRO valitsustevahelises töörühmas, mis käsitleb rahvusvahelisi kontserne ja muid äriühinguid seoses inimõigustega ning mille eesmärk on luua ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele tuginedes rahvusvaheline siduv leping selle kohta, kuidas äriühingud täidavad inimõigustega seotud kohustusi ning sotsiaalsete, töö- ja keskkonnastandarditega seotud kohustusi;

38.  rõhutab vajadust luua inimväärseid töökohti ja siduda need investeeringutega, mis mõlemad peaksid toimuma Aafrika ja ELi partnerluse raames; nõuab sellega seoses ILO standardite järgimist; rõhutab, kui oluline on koostoime sotsiaalsete, majanduslike ja institutsiooniliste osalejate vahel, ning nõuab sotsiaalpartnerite rolli tugevdamist, suurendades sotsiaaldialoogi tõhusust kõigil asjakohastel tasanditel, mis soodustab kollektiivläbirääkimisi;

39.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et igal aastal läheb Aafrikast ebaseaduslike rahavoogudena välja ligikaudu 50 miljardit USA dollarit, mis on rohkem kui aastane ametlik arenguabi ja kahjustab jõupingutusi siseriiklike tulude kasutuselevõtu valdkonnas; kutsub seetõttu mõlemat osapoolt üles:

   looma tõhusaid vahendeid võitluseks maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja korruptsiooni vastu, sealhulgas tagama avaliku läbipaistvuse seoses juriidiliste üksuste, usaldusfondide ja sarnaste korralduste lõplikku kasu saavate omanikega,
   edendama ÜRO toetatavaid vastutustundlike investeeringute põhimõtteid,
   toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust;

40.  nõuab lisaks, et tõhusalt rakendataks ÜRO võlgade ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) vastutustundliku laenuandmise ja laenuvõtmise edendamise põhimõtteid; tunnustab ÜRO tegevust valitsemissektori võlgade restruktureerimise rahvusvahelise mehhanismi loomisel;

41.  nõuab Aafrikas suuremat rahalist kaasamist, sealhulgas naiste kaasamist, elektroonilise panganduse arendamise abil, et võidelda Aafrika ühiskonna lõhestumise vastu; tuletab meelde, et rahasaadetistest tulenev rahavoog arengumaadesse on suurem kui kogu ametlik arenguabi ning rahasaadetised võivad oluliselt kaasa aidata tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele; kutsub seetõttu ELi üles täiendavalt toetama ALi jõupingutusi rahasaadetiste mehhanismide parandamisel;

Sotsiaalne vastupanuvõime

42.  tunnistab, kui tähtsad on Aafrika demograafilised muutused, mille tõttu on vaja pikaajalist strateegilist kujutlust jätkusuutlike, kaasavate ja osalemisvõimeliste ühiskondade arendamiseks; rõhutab samuti vajadust tagada haavatavate rühmade, sealhulgas puudega inimeste ja põlisrahvaste mittediskrimineerimine; tunnistab, et Aafrika rahvaarvu suurenemine on ühtlasi nii kohaliku majanduse proovikivi kui ka maailmajao võimalus; palub seetõttu ELil näidata üles järjepidevalt tahet edendada asjakohaseid avaliku sektori poliitikameetmeid ning investeeringuid haridusse ja tervisesse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisesse ning seonduvatesse õigustesse, tagamaks, et noored saavad teha teadlikke otsuseid oma seksuaal- ja reproduktiivtervise, soolise võrdõiguslikkuse ja laste õiguste kohta, ilma milleta ei ole võimalik saavutada sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet;

43.  toonitab, et linnastumise määr Aafrikas tõuseb ning põhjustab sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme; nõuab lahendusi linnastumise surve vähendamiseks ja kontrollimatu linnastumisega seotud probleemide lahendamiseks;

44.  nõuab, et EL ja Aafrika Liit tugevdaksid Aafrika riikide haridussüsteeme, sealhulgas nende haldusstruktuuride suutlikkust, nii et riigid investeeriksid vähemalt 20 % oma eelarvest haridusse ning et EL suurendaks oma toetust ülemaailmsele hariduspartnerlusele ja fondile „Education Cannot Wait“;

45.  rõhutab, et vaja on üldist, kaasavat, võrdset ja pikaajalist juurdepääsu kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel, alates varasest lapsepõlvest, ja kõigi jaoks – pöörates eritähelepanu tütarlastele –, ning kaasa arvatud häda- ja kriisiolukordades;

46.  rõhutab, et investeerida tuleb inimkapitali ning et noored peavad olema teadlikud üleilmsest tegelikkusest ja nende oskused vastama tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, mistõttu tuleb edendada nii formaalõppe süsteemi kui ka informaalset õppimist, kutseõppe süsteemi, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust;

47.  on seisukohal, et oluline on toetada Aafrika riike tõhusate riiklike tervishoiusüsteemide loomisel ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel kõigile, kõrvaldades eelkõige tõkked, mida kogevad naised ja teised haavatavad rühmad, sealhulgas lapsed, puudega inimesed ja LGBTI‑inimesed;

48.  nõuab minimaalse üldise tervisekindlustuse kehtestamist horisontaalsete riiklike tervishoiusüsteemide loomise kaudu; rõhutab, et arvestades praeguseid suundumusi, tuleb lisaks esialgu kavandatule koolitada veel miljon kvalifitseeritud tervishoiutöötajat, et saavutada 2030. aastaks WHO miinimumstandard;

49.  rõhutab, et nakkushaigused kujutavad endast suurt ohtu sotsiaalsele vastupanuvõimele; palub komisjonil suurendada kahe maailmajao vahelisi koostööpüüdlusi teaduse ja meditsiini vallas, näiteks Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute teist partnerlusprogrammi, ning investeerida teadusesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni, et vähendada arengukoostöö kaudu endiselt suurt vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigustest tulenevat koormust;

50.  tuletab meelde, et suurendada tuleb investeeringuid emade tervishoiuteenuste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavusse, et vähendada ema- ja väikelaste suremust ning käsitleda traditsioonilisi tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine ning sunnitud ja/või lapsega sõlmitud abielud;

51.  toonitab, kui tähtis on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine ELi ja Aafrika koostöös; rõhutab naiste positiivset rolli ja osalemist poliitikas ja majanduses ning konfliktide ennetamises ja kestva rahu ülesehitamises;

52.  märgib, et kultuur on nii arengu soodustaja kui ka selle tähtis osa ning võib hõlbustada sotsiaalset kaasamist, väljendusvabadust, identiteedi loomist, kodanikumõjuvõimu ja konfliktide ennetamist, kiirendades samas majanduskasvu; kutsub seetõttu ELi ja Aafrika Liitu üles edendama kultuuridevahelist poliitilist dialoogi ja kultuurilist mitmekesisust ning toetama kultuuri ja pärandi kaitsmise strateegiaid; rõhutab, et demokraatia on üldine väärtus, mis võib olla iga kultuuri osa; tunnustab ka spordi rolli sotsiaalse kaasamise ja soolise võrdõiguslikkuse allika ja edendajana;

Liikuvust ja mõlema maailmajao arengule kaasa aitavat rännet käsitleva strateegia loomine

53.  tuletab meelde, et ränne ja liikuvus Euroopa ja Aafrika vahel ja piires avaldab majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja poliitilist mõju ning et see probleem tuleb lahendada kahe maailmajao vahel kooskõlastatult ja terviklikult ning päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahelises koostöös, maksimeerides koostoimet ja kasutades asjaomaseid ELi poliitikameetmeid, instrumente ja vahendeid, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel, austamisel ja inimväärikusel; tuletab sellega seoses meelde, et enne läbirääkimisi kahe üleilmse kokkuleppe üle, mis käsitlevad vastavalt rännet ja pagulasi ning töötatakse välja ÜRO egiidi all 2018. aastaks, on soovitav tugevdada Aafrika ja ELi vahelist dialoogi, et selgitada võimaluse korral välja ühised prioriteedid;

54.  tuletab meelde, et rände ja liikuvuse positiivset mõju tuleb suurendada, et neid nähtusi käsitataks kahe maailmajao vastastikuse arengu vahendina; rõhutab, et see eeldab hoolikalt kavandatud, tasakaalustatud, tõenduspõhist ja jätkusuutlikku poliitilist vastust ja pikaajalist strateegiat, milles võetakse arvesse demograafilisi väljavaateid ja rände algpõhjusi;

55.  tunnistab, et vägivaldsed konfliktid, tagakiusamine, ebavõrdsus, inimõiguste rikkumised, nõrk juhtimine, korruptsioon, terrorism, repressiivsed režiimid, loodusõnnetused, kliimamuutused, töötus ja pidev vaesus on viimastel aastatel toonud kaasa elanikkonna liikumise ja Euroopa‑suunalise rände suurenemise; tuletab siiski meelde, et rohkem kui 85 % Aafrika elanikest, kes oma riigist lahkuvad, jäävad Aafrikasse;

56.  toetab erinevaid Euroopa tasandil vastuvõetud algatusi ebaseadusliku rände peamiste põhjuste käsitlemiseks: rändepartnerlused, hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks ja Euroopa Kestliku Arengu Fond; nõuab nende rakendamise tagamist ja jätkamist paindlikul, tõhusal, sidusal ja läbipaistval viisil, suurendades nii sise- kui ka välistegevuses eri vahendite, programmide ja meetmete vahelist võimalikku koostoimet; rõhutab, et piirihalduse valdkonnas tuleb teha tihedamat koostööd;

57.  kordab oma nõuet edendada seaduslikku rännet kooskõlas Valletta tegevuskava soovitustega; rõhutab ka seda, et arenguabi ei tohiks seada sõltuvusse koostööst rändeküsimustes;

58.  palub liikmesriikidel võimaldada ümberasustamiskohti suurele hulgale pagulastele; nõuab sellega seoses, et loodaks Euroopa ümberasustamisraamistik, mida liikmesriigid saavad hõlpsasti kasutada; lisaks nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd Aafrika riikidega, kes peavad toime tulema pagulaste rände või pikaajaliste kriisidega, ning annaksid neile abi, et suurendada nende varjupaiga andmise võimet ja kaitsesüsteeme;

59.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma rahalist panust usaldusfondidesse ja muudesse vahenditesse, mille eesmärk on edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning aidata seeläbi kaasa rände algpõhjustega tegelemisele; nõuab ka Euroopa Parlamendi järelevalverolli tugevdamist, tagamaks, et rändega seotud partnerlused ja rahastamisvahendid on kooskõlas ELi õigusliku aluse, põhimõtete ja kohustustega;

60.  nõuab, et EL ja Aafrika Liit edendaksid kahe maailmajao vahelist üliõpilaste, õpetajate, ettevõtjate ja teadlaste vahetust; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle algatada Aafrika noorte kava, millega laiendatakse programmi „Erasmus+“ kohaldamisala, ning ELi kutsehariduse ja -õppe kava; nõuab arutelu selle üle, et EL tunnustaks Aafrika koolides ja ülikoolides välja antud tunnistusi ja diplomeid; märgib, et korduvrände tagamine on väga tähtis kestliku arengu jaoks ja selleks, et vältida ajude äravoolu Aafrikast;

61.  tunnustab diasporaa erilist positsiooni nii vastuvõtvates kui ka päritoluriikides seoses märkimisväärsete rahasaadetiste ning riigi ja piirkonna tasandi arengupartnerina; väljendab soovi, et diasporaa võiks olla teabeallikas, mis on kohandatud vastama inimeste tegelikele vajadustele ning ebaseadusliku rändega seotud ohtude ja vastuvõtvas riigis integreerumisega seotud probleemide käsitlemisele;

o
o   o

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidu komisjonile, AKV ministrite nõukogule, Üleaafrikalisele Parlamendile ja AKV – ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatusele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(2) ELT L 249, 27.9.2017, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0371.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0337.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0246.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0437.

Õigusalane teave