Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2705(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0590/2017

Esitatud tekstid :

B8-0590/2017

Arutelud :

PV 15/11/2017 - 23
CRE 15/11/2017 - 23

Hääletused :

PV 16/11/2017 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0450

Vastuvõetud tekstid
PDF 175kWORD 53k
Neljapäev, 16. november 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine
P8_TA(2017)0450B8-0590/2017

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (2017/2705(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2017. aasta teatist „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ (COM(2017)0063) ning sellele lisatud 28 riigipõhist aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2016. aasta teatist „ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu“ (COM(2016)0316),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(1) (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ (A/RES/70/1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2017. aasta teatist „Euroopa poolaasta 2017: riigipõhised soovitused“ (COM(2017)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta aruannet ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta (COM(2017)0033),

–  võttes arvesse nõukogule (O‑000065/2017 – B8‑0606/2017) ja komisjonile (O‑000066/2017 – B8‑0607/2017) ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta esitatud küsimusi,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELil on tugevad keskkonnaalased õigusaktid, kuid nende nõrk ja puudulik rakendamine on juba ammune probleem; arvestades, et rakendamise puudujäägid ohustavad kestlikku arengut, avaldavad keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikku piiriülest mõju ning põhjustavad märkimisväärseid sotsiaal‑majanduslikke kulusid; arvestades, et lisaks kahjustavad rakendamise puudujäägid ELi usaldusväärsust;

B.  arvestades, et 70 % ELi keskkonnaõigusest rakendavad piirkondlikud ja kohalikud asutused;

C.  arvestades, et ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ja 28 riigipõhist aruannet näitavad järjekordselt, et keskkonnaõiguse rakendamine ELis ei ole ühetaoline, vaid on liikmesriikide ja eri keskkonnaalade lõikes kardinaalselt erinev; märgib siiski, et on olemas ühised probleemvaldkonnad, kus rakendamine on puudulik kogu ELis, ning need puudutavad sageli kõige suuremaid keskkonnast tingitud terviseohte;

D.  arvestades, et iga kahe aasta tagant toimuv aruandlus on väga tähtis liikmesriikides rakendamise tegelikust seisust ülevaate saamiseks, kuid oluline oleks ka korrapärane järelevalve;

E.  arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel käsitletakse ELi keskkonnaalaste õigusaktide olulisi osi, kuid seda tuleb veelgi laiendada, et oleks võimalik pakkuda süsteemsemaid lahendusi probleemidele, mis tulenevad kestlikust arengust keskkonna valdkonnas;

F.  arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine peaks olema valdkonnaülene vahend, mille abil saab hinnata keskkonna mõju muudele valdkondadele, nagu põllumajandus, kalandus, tööstus, transport, metsandus ja regionaalpoliitika üldiselt;

G.  arvestades, et komisjon peaks püüdma saavutada seda, et liikmesriikide tulemuste hindamisel kasutatavad andmed oleksid paremini võrreldavad; arvestades, et erinevused eri liikmesriikides kogutud andmete vahel takistavad oluliselt nende võrreldavust ja lõpuks ka hindamist ennast;

H.  arvestades, et oluline on kaasata keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisse kõik pädevad asutused viisil, mis on kooskõlas liikmesriikide institutsioonilise olukorraga; arvestades, et eriti oluline on rõhutada, et mõnes liikmesriigis on piirkondadel täielik pädevus keskkonnaalaste õigusaktide valdkonnas;

I.  arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine on vahend, mis igati täiendab paremale rakendamisele keskenduvaid muid vahendeid, nagu IMPEL (keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik) ja projekt „Make it Work“;

J.  arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist tuleks käsitada poliitilise arutelu vahendina, eelkõige ministrite tasandil, mitte ainult tehnilise vahendina;

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tähtsus ja kontekst

1.  kiidab komisjoni algatust keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kasutuselevõtmiseks ja tunnustab selle tohutut potentsiaali juhul, kui sellele omistatakse sobiv poliitiline tähtsus ja see on täiesti läbipaistev; juhib tähelepanu sellele, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine võib paigutada rakendamisprobleemid poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale, olla otsustajatele varajase hoiatamise mehhanism ning lõpuks parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika rakendamist;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud komisjonilt ennetavamat rolli keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika, näiteks loodusdirektiivide rakendamise järelevalvel, juhendamisel ja toetamisel; on seisukohal, et rikkumise korral peaks komisjon tegutsema otsustavalt ja kasutama aktiivselt kõiki tema käsutuses olevaid seadusandlikke meetmeid;

3.  toetab komisjoni võetud valdkonnaülest ja paljusid sidusrühmi kaasavat tervikkäsitlust, mis on kohapealsete muutuste saavutamiseks väga tähtis; väljendab heameelt selle üle, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel selgitatakse välja puuduliku rakendamise algpõhjused ning soovitatakse meetmeid selliste probleemide konstruktiivseks lahendamiseks;

4.  on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine peaks olema üks vahend selleks, et luua parem kooskõla kestliku arengu eesmärkidega ning hinnata liikmesriikide ja liidu edusamme keskkonnaalaste kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; kutsub sellega seoses komisjoni üles selgitama täpsemalt välja, kuidas ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine edendab ka asjakohaste kestliku arengu eesmärkide täitmist ning kestliku arengu eesmärkide konkreetsete näitajate ja sihtide saavutamist liikmesriikide poolt;

5.  tunnistab, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine võib olla ka ennetusvahend ja vähendada seeläbi rikkumismenetluste arvu; rõhutab aga, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ei tohiks komisjoni vajalikke rikkumismeetmeid asendada ega edasi lükata;

Kuidas keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist parandada ja paremaid tulemusi saavutada?

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine hõlmab enamikku seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi temaatilisi eesmärke; peab siiski kahetsusväärseks, et hõlmamata on olulised valdkonnad, nagu kliimamuutused, energiatõhususmeetmed ja energiasääst, kemikaalid ja tööstusheited, samuti energia-, transpordi-, toote- ja regionaalpoliitikaga seotud teatavad süsteemsed ja keskkonnaprobleemid, ning kutsub komisjoni üles tagama nende lisamise tulevastesse versioonidesse; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Keskkonnaameti poolt juba avaldatud olemasolevad andmed oleksid võimaldanud vähemalt esialgselt analüüsida kliimamuutustega seotud õigusaktide rakendamist, energiatõhususmeetmeid ja energiasäästu nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

7.  peab ühtlasi kahetsusväärseks niisuguste põhiteemade käsitlemata jätmist nagu hormooni- ja ravimijäägid reovees, pinnavees ja põhjavees ning nende mõju joogiveele, inimeste tervisele, bioloogilisele mitmekesisusele ja (vee)keskkonnale ning kutsub komisjoni üles tagama nende lisamise järgmistesse versioonidesse;

8.  rõhutab asjaolu, et ülemaailmse tasandi kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ELi tasandi seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm moodustavad pidevalt areneva keskkonnapoliitika raamistiku;

9.  on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tihedam seostamine Euroopa poolaastaga muudaks liidu meetmed sidusamaks;

10.  toonitab, et andmete piiratud kättesaadavus võib põhjustada puudusi rakendamisel ja raskusi rakendamise läbivaatamisel;

11.  rõhutab, kui tähtis on andmete ja aruandlustsüklite ühtlustamine edasiste läbivaatamisprotsesside sujuvamaks muutmiseks; palub komisjonil suurendada andmete võrreldavust ning täiendada tulevasi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisi konkreetse osaga, milles hinnatakse liikmesriikide poolt eri direktiivide alusel esitatavate andmete ja aruannete kvaliteeti; toonitab, kui tähtis on ohutu elektrooniline andmevahetus liikmesriikide aruandluse hõlbustamiseks;

12.  rõhutab, kui tähtis on toetada kvalitatiivset hindamist kvantitatiivsete eesmärkidega; on sellega seoses seisukohal, et parem koostöö Euroopa Keskkonnaametiga aitaks töötada välja asjakohaseid näitajaid;

13.  rõhutab, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuleks arvesse võtta ja hinnata tõsiseid probleeme ja üksteisega vastuollu sattuda võivaid eesmärke keskkonnapoliitika ja muude poliitikavaldkondade vahel ning et seejuures tuleks esile tuua tuvastatud ebakõlad ja koostada ettepanekud nende parandamiseks;

14.  on veendunud, et parema rakendamise saavutamiseks lahenduste otsimisel tuleks liikmesriikidele jätta väiksem kaalutlusruum;

Kuidas parandada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist?

15.  toonitab, et keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika rakendamise puudujääkide üks algpõhjus seisneb keskkonnakaalutluste puudulikus integreerimises teistesse poliitikavaldkondadesse;

16.  toonitab, et keskkonnaõiguse rakendamist saaks parandada keskkonnaalaste õigusaktide parema integreerimisega muudesse poliitikavaldkondadesse ja ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamisega;

17.  on veendunud, et ebapiisav haldussuutlikkus ja ebapiisav valitsemine, mis on puuduliku rakendamise kaks peamist põhjust, on tingitud osalt ebapiisavast rahastamisest ja osalt olemasolevate rahaliste vahendite ebatõhusast kasutamisest liikmesriikides, ning palub liikmesriikidel nendes valdkondades valitsevat olukorda parandada;

18.  on veendunud, et hea ja töökindla valitsemistava ning parema tulemuslikkuse huvides tuleb tingimata tagada kõikide tasandite avaliku sektori asutuste vahelised partnerlused ja nende asutuste tegevuse läbipaistvus, vastutusvaldkondade selge jaotus, piisavate vahendite eraldamine, suutlikkuse suurendamine ja paremad koordineerimismehhanismid;

19.  on arvamusel, et liikmesriikide poolt turupõhiste vahendite kasutamine, näiteks „saastaja maksab“ põhimõttele tugineva fiskaalpoliitika rakendamine, kujutab endast keskkonnapoliitika täieliku rakendamise saavutamise tulemuslikku ja tõhusat vahendit;

20.  toetab kindlalt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel parimate tavade vahetamise ja vastastikuse hindamise rõhutamist ning on seisukohal, et see võib aidata liikmesriikidel, kellel esineb raskusi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, leida uuenduslikke lahendusi; on sellega seoses veendunud, et siinkohal oleks abi komisjoni suunistest;

21.  on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine peaks hõlmama selget ja ranget ajakava, mille kehtestab komisjon, et tagada keskkonnaõiguse rakendamine liikmesriikides;

22.  on veendunud, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist saab kasutada ka vahendina, mille eesmärk on anda üldsusele teavet, kasvatada teadlikkust, suurendada kodanikuühiskonna kaasatust ning edendada üldsuse osalemist ja haridust keskkonnapoliitika valdkonnas ning mis toob kasu nii liikmesriikidele kui ka kodanikele; palub sellega seoses komisjonil töötada välja meetmete kogumi, mille abil hinnata liikmesriikide keskkonnatoime valdkonnas tehtud edusamme, mille hulka peaksid kuuluma ka parimate tavade võrdlusuuringud ja tulemustabelite aruanded ning mida tuleks korrapäraselt ajakohastada ja avaldada, et need oleksid üldsusele kättesaadavad;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama nõuetele vastavuse tagamist, sealhulgas keskkonnavastutuse direktiivi rakendamiseks tehtavate jõupingutuste parandamise ja kiirendamise abil;

24.  rõhutab, et ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja laiemal avalikkusel võib olla oluline roll parema rakendamise edendamises, hoides seeläbi aus õigusriigi põhimõtet, kui on tagatud tegelik õiguskaitse kättesaadavus;

25.  palub komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku keskkonnajärelevalve kohta, et kiirendada keskkonnaalaste õigusaktide ja standardite rakendamist;

26.  palub komisjonil seoses hea valitsemistava ja nõuetele vastavuse tagamisega esitada uue seadusandliku ettepaneku kohtulikule kontrollile juurdepääsu miinimumnõuete kohta ning teha ettepaneku vaadata läbi Århusi määrus, millega rakendatakse Århusi konventsiooni seoses liidu meetmetega, et võtta arvesse Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee hiljutist soovitust;

Liikmesriikide ja ELi institutsioonide roll keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise järelmeetmetes

27.  kutsub komisjoni, liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjaomaseid sidusrühmi üles osalema viivitamata ja täiel määral keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamises; rõhutab piirkondlike ja kohalike asutuste tähtsat rolli; kutsub liikmesriike üles kaasama täiel määral kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning ergutama neid veelgi rohkem osalema võrgustikus IMPEL ning edendama kohalike ja piirkondlike ekspertide kaasamist, et parandada kiiremas korras andmete, teadmiste ja parimate tavade jagamist;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama andmete kogumist ja teabe kättesaadavust, heade tavade levitamist ja kodanike kaasamist ning kaaluma kohalike asutuste ulatuslikumat kaasamist keskkonnapoliitika kindlaksmääramise protsessi;

29.  kutsub liikmesriikide asjakohase tasandi pädevaid asutusi üles tagama rakendamist käsitlevate avatud ja kaasavate dialoogide korraldamise koos üldsuse ja kodanikuühiskonna osalejate piisava teavitamise ja osalusega ning palub komisjonil nendest dialoogidest osa võtta ja Euroopa Parlamenti teavitada;

30.  tunneb heameelt komisjoni poliitikaettepanekute üle, mis käsitlevad struktureeritud rakendamisalase dialoogi sihtotstarbelist raamistikku, kuid peab tingimata vajalikuks tagada, et see protsess oleks läbipaistev ja et sellesse kaasataks asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja peamised sidusrühmad;

31.  tunneb heameelt komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade arutelu üle Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise eksperdirühmas, kuid on seisukohal, et eraldiseisva keskkonnapoliitika rakendamise eksperdirühma kaasamine võib hõlbustada struktureeritud rakendamisalase dialoogi pidamist lisaks kahepoolsetele riikidevahelistele dialoogidele;

32.  nõuab tungivalt, et rakendamisküsimus oleks korduva punktina esitatud eesistujariikide kolmiku prioriteetides ja programmides, et seda arutataks vähemalt kord aastas keskkonna nõukogus (näiteks sihtotstarbelises rakendamisküsimuste nõukogus) ning et seda käsitletaks lisaks veel ühel foorumil, millesse oleksid kaasatud ka Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee; nõuab nõukogu ühisistungeid, kus käsitletaks valdkonnaüleste ja horisontaalsete küsimuste rakendamist ning ühiseid probleeme, samuti esilekerkivaid küsimusi, millel võib olla piiriülene mõju;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

Õigusalane teave