Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 25 kohast komisjoni 24. jaanuari 2017. aasta aruannet „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2013–2016 tehtud edusammud“ (COM(2017)0032),

–  võttes arvesse komisjoni läbiviidud ELi kodakondsust käsitlevat 2015. aasta avalikku konsultatsiooni ning valimisõigusi ja kodakondsust käsitlevate 2015. aasta Eurobaromeetri uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 6 ja 9–12, ELi toimimise lepingu artikleid 18–25 ja ELi põhiõiguste harta artikleid 11, 21 ja 39–46,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtte austamist,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 2, milles sätestatakse isikute vaba liikumise õigus,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklis 44 sätestatud petitsiooniõigust,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud petitsiooniõigust,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 2016. aasta järeldusi ühtse turu strateegia kohta(1) ja eelkõige dokumenti 18. septembril 2015 Lissabonis toimunud SOLVITi keskuste mitteametliku kohtumise tulemuse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsust käsitleva 2013. aasta aruande kohta „ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik“(3)

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(4),

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta(5),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile lapsendamiste piiriüleste aspektide kohta(6),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni(7) programmi „Kodanike Euroopa“ rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0411),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit petitsioonikomisjoni laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma tegevuse kohta(8) ja eelkõige selle järeldusi,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta(9),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 23. märtsi 2017. aasta arvamust(10) ja põhiseaduskomisjoni 1. juuni 2017. aasta arvamust(11) Euroopa Komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet 2015. aastal,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni korraldatud kuulamisi aastatel 2016 ja 2017, eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ühist avalikku kuulamist 11. mail 2017. aastal teemal „Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike olukord ja õigused“, 11. oktoobri 2016. aasta avalikku kuulamist teemal „ELi kodanike vaba liikumise ja töötamise takistused siseturul“, 4. mai 2017. aasta avalikku kuulamist teemal „Võitlus diskrimineerimise vastu ja vähemuste kaitse“, 15. märtsil 2016. aastal Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni korraldatud avalikku ühist kuulamist teemal „Liidu kodakondsus praktikas“ ning 29. juunil 2017. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja petitsioonikomisjoni korraldatud ühist kuulamist kodakondsusetuse kohta,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 23. veebruari 2016. aasta kuulamist teemal „ELi põhiõiguste harta kohaldamisala laiendamine (artikkel 51)?“, 21. juuni 2016. aasta kuulamist teemal „Läbipaistvus ja teabevabadus ELi institutsioonides“ ja 22. juuni 2017. aasta kuulamist teemal „Kodanike kindlustunde ja usalduse taastamine ELi suhtes“ koos käesoleva ametiaja varasemate kuulamistega teemal „Petitsiooniõigus“ (23. juuni 2015) ja teemal „Euroopa kodanikualgatus“ (26. veebruar 2015),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C poolt 2016. ja 2017. aastal tellitud uuringuid „ELi kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabaduse takistused“, „Saadud petitsioonidest ilmnev diskrimineerimine“, „Brexiti mõju petitsiooniõigusele ja petitsioonikomisjoni pädevusele, vastutusele ja tegevusele“ ning „Petitsioonikomisjoni kaitsev roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0385/2017),

A.  arvestades, et ELi kodakondsus ja sellega seotud õigused kehtestati algselt 1992. aastal Maastrichti lepinguga ning neid täiendati 2009. aasta detsembris jõustunud Lissaboni lepinguga ning ELi põhiõiguste hartaga;

B.  arvestades, et kodakondsuse teostamise eelduseks on kõigi inimõiguste, eeskätt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine ja kasutamine;

C.  arvestades, et ELi lepingutes sätestatud eesmärkide, nagu täielik tööhõive ja sotsiaalne areng, saavutamiseks välja töötatud terviklik lähenemisviis on oluline selleks, et võimaldada ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste tegelikku kasutamist;

D.  arvestades, et ELi kodakondsus saadakse liikmesriigi kodakondsuse kaudu, mis on reguleeritud siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et samas tulenevad ELi kodakondsusest õigused ja kohustused, mis on sätestatud ELi õiguses ega sõltu liikmesriikidest; arvestades, et eespool nimetatud põhjusel on samuti tõsi, et liikmesriigid, sh nende ametiasutused, ei saa neid õigusi ja kohustusi põhjendamatult piirata; arvestades, et riigi kodakondsuse andmisel peaksid liikmesriigid juhinduma ELi õiguse põhimõtetest, näiteks proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, mida on põhjalikult käsitletud Euroopa Kohtu praktikas; arvestades, et aluslepingute kohaselt pööravad ELi institutsioonid võrdselt tähelepanu igale ELi kodanikule;

E.  arvestades, et ELi kodanikud eeldavad, et liikmesriigid, sh nende ametiasutused, rakendavad nii ühenduse õigust kui ka siseriiklikke õigusnorme, mis on eelduseks sellele, et kodanikud saaksid tulemuslikult kasutada oma Euroopa kodakondsusest tulenevaid õiguseid;

F.  arvestades, et ELi kodakondsuse edendamispüüd on seotud demokraatia kvaliteedi parandamisega liidu tasandil, põhiõiguste ja -vabaduste tegeliku kasutamisega ning iga kodaniku võimalusega osaleda liidu demokraatlikus elus;

G.  arvestades, et ühe liikmesriigi piiri mis tahes ühepoolne muutmine rikub vähemalt ELi lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ning artikli 4 lõiget 2 ning seab lisaks ohtu ELi kodakondsusest tulenevate õiguste kasutamise;

H.  arvestades, et Lissaboni lepinguga konsolideeriti ELi kodakondsuse lahutamatud õigused ja tagatised, muu hulgas vabadus reisida, töötada ja õppida teistes ELi riikides, vabadus osaleda Euroopa poliitilises elus, edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisuse austamist ning olla kaitstud eelkõige kodakondsuse alusel toimuva diskrimineerimise eest; arvestades, et viimastel kümnenditel ELis vabalt liikumise õiguse üha suurema kasutamise tagajärg on see, et ühe perekonna liikmetel, kaasa arvatud sageli lastel, on eri riikide kodakondsus; arvestades, et kuigi see suundumus on hea ELi kodakondsuse kui omaette institutsiooni kindlustamiseks, toob see eri valdkondades, sealhulgas õigusküsimustes, kaasa teatavaid vajadusi ja probleeme;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi EList lahkumise ehk Brexiti väljavaade on tõstnud esile ELi kodakondsusega seotud õiguste tähtsuse ja nende olulise rolli miljonite ELi kodanike igapäevaelus ning on suurendanud ELis teadlikkust õiguste kaotamisest, mida Brexit võib mõlemale poolele kaasa tuua, eriti 3 miljonile Ühendkuningriigis elavale ELi kodanikule ja 1,2 miljonile ELis elavale Ühendkuningriigi kodanikule;

J.  arvestades, et lisaks Ühendkuningriigis toimuvale seavad pagulaste humanitaarkriis, töötuse ja vaesuse kõrge tase ning ksenofoobia ja rassismi tõus Euroopa Liidus kahtluse alla süsteemi usaldusväärsuse ning Euroopa projekti tervikuna;

K.  arvestades, et õigus liikumisvabadusele ja selle kasutamisele on ELi kodakondsuse puhul keskse tähtsusega ning need täiendavad ELi siseturu muid vabadusi; arvestades, et noorte eurooplaste seas on liikumisvabadus eriti hinnatud ning ELi kodanikud peavad liikumisvabadust enim tunnustatud ja populaarseks õiguseks, kuna rahu tagamise järel on tegemist ELi kõige positiivsema saavutusega;

L.  arvestades, et nagu osutatakse mitmes laekunud petitsioonis, on mitu liikmesriiki rikkunud liikumisvabadust ja selle kasutamist, saates ELi kodanikke oma territooriumilt välja või ähvardades seda teha;

M.  arvestades, et komisjonile ja siseturu probleemide lahendamise võrgustikule (SOLVIT) esitatud petitsioonide ja kaebuste kohaselt on ELi kodanikel oma põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisel märkimisväärseid raskusi tõsiste majanduslike ja tööhõiveprobleemide tõttu, mida süvendavad liikmesriikide halduskoormus ja bürokraatia, ning liikmesriikide ametiasutuste antava eksitava teabe ja/või nendepoolse koostöö puudumise tõttu;

N.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis sätestatud põhimõte, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, on ELi kodakondsuse esmane väljendus; arvestades, et samal ajal on see liikumisvabaduse eduka kasutamise oluline eeldus, nagu nähtub petitsioonidest;

O.  arvestades, et vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine on ELi üks põhiväärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes; arvestades, et ligikaudu 8 % ELi kodanikest kuulub rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % kodanikest räägib piirkondlikku või vähemuskeelt; arvestades, et vähemuste tulemuslikku kaitset tuleb tugevdada;

P.  arvestades, et kodanike õiguste ja demokraatlike institutsioonide tugevdamine hõlmab võitlust diskrimineerimise ja soolise ebavõrdsuse vastu kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega;

Q.  arvestades, et naiste alaesindatus otsustustasandi ametikohtadel, eelkõige poliitilises tegevuses ja ettevõtete juhatuse tasandil, takistab suutlikkuse arendamist ja vähendab naiste osalemist ELi demokraatlikus elus;

R.  arvestades, et naiste osalemist poliitiliste otsuste tegemisel ja juhirolli selles takistavad jätkuvalt mitmesugused tegurid, näiteks sooliste stereotüüpide püsimine ning hiljutise majanduskriisi tagajärjed ja negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

S.  arvestades, et piiriüleste perekonnasiseste vaidluste korral ohvrite kaitsmisel soolise ja koduse vägivalla eest püsivad ELis märkimisväärsed lõhed;

T.  arvestades, et naiste diskrimineerimine ELis takistab võrdsuse saavutamist; arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud nii hääletajatena kui ka juhtivatel ametikohtadel nii valitavates ametites, avalikus teenistuses, akadeemilistes ringkondades, meedias kui ka erasektoris; arvestades, et naiste laialt levinud mitmekordne diskrimineerimine ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate naiste ebaproportsionaalselt suur arv takistavad naistel oma kodanikuõigusi täiel määral kasutada;

U.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 20 ja 227 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 44 sätestatud õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks ELi kodakondsuse tugisammas, ELi kodanike õiguste seas tuntuselt teisel kohal ning selle ülesanne on luua kodanike ja Euroopa institutsioonide vaheline ühenduslüli protsessi kaudu, mis peab olema avatud, demokraatlik ja läbipaistev;

V.  arvestades, et ELi kodanike põhiõiguste tagamist oleks võimalik saavutada ELi põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamiseks kasutatava uue lähenemisviisiga;

W.  arvestades, et Euroopa kodanikud on Euroopa Parlamendis otseselt esindatud ja neil on demokraatlik õigus Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida ja hääletada isegi juhul, kui nad elavad teises liikmesriigis; arvestades, et kõik liikmesriigid ei soodusta ega edenda võrdselt vaba liikumise õigust kasutanud Euroopa kodanike õigust hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel; arvestades, et mitmes petitsioonis juhitakse tähelepanu bürokraatlikele tõketele ja halduslikele või muudele puudujääkidele nende isikute hääleõiguse kasutamisel, kes tahavad hääletada oma päritoluliikmesriigi riiklikel või kohalikel valimistel, kuid elavad teises liikmesriigis; arvestades, et on kodanikke, kel on takistusi selle demokraatliku õiguse kasutamisel, näiteks puuetega inimesed liikmesriikides, kes on ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kuid ei ole täitnud kohustust reformida oma valimisseadust selleks, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma hääleõigust;

X.  arvestades, et kodanikel on õigus korraldada koos teiste ELi kodanikega kõigist liikmesriikidest Euroopa kodanikualgatus või seda toetada, mis peaks võimaldama neil osaleda ELi seadusandliku tegevuskava koostamises; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on oluline otsedemokraatia vahend, mis võimaldab kodanikel aktiivselt osaleda ELi poliitika ja õigusloome kujundamises; arvestades, et see peaks olema läbipaistev ja tulemuslik; arvestades, et kõnealuse õiguse kasutamine ei ole siiani olnud piisav;

Y.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ lõimimine ELi raamistikku on oluliselt tõhustanud liikumisvabadust ELis ja on ühtlasi Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes nr 9166/3/11 ja 9167/3/11 Schengeni hindamisprotsessi edukat lõpetamist ning Bulgaaria ja Rumeenia tehnilist valmisolekut Schengeni alaga ühinemiseks;

Z.  arvestades, et turvalisus on üks ELi kodanike suurimatest muredest; arvestades, et EL peaks tekitama oma kodanikes tunde, et nende vabadust kaitstakse ja turvalisus tagatakse kogu ELi territooriumil, tagades samas nende vabaduste ja õiguste samaväärse tunnustamise ning kaitse; arvestades, et terrorism on globaalne oht, millega tuleb Euroopa kodanike turvalisuse tagamiseks tõhusalt tegeleda kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

AA.  arvestades, et vastavalt komisjoni mõjuhinnangule (SEC(2011)1556) , mis on lisatud nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides(12), vastuvõtmiseni viinud ettepanekule, reisib või elab ligikaudu seitse miljonit Euroopa Liidu kodanikku väljaspool ELi riikides, kus nende riikidel ei ole saatkonda või konsulaati; arvestades, et esindamata ELi kodanike arv suureneb 2020. aastaks tõenäoliselt vähemalt kümne miljoni inimeseni; arvestades, et ELi kodanikel on ELi mittekuuluva riigi territooriumil, kus puudub nende päritoluriigi esindus, õigus mis tahes muu liikmesriigi diplomaatilise ja konsulaarasutuse kaitsele samadel tingimustel, mida kohaldatakse asjaomase riigi kodanike suhtes;

1.  võtab teadmiseks komisjoni 2017. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, milles on loetletud järgmiste aastate uued prioriteedid tegevusvaldkondade kaupa; tuletab meelde, et ELi õiguse korrektne kohaldamine on liikmesriikide ja ELi institutsioonide jagatud vastutus; rõhutab sellega seoses komisjoni tähtsat rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ELi toimimise lepingu artiklite 258–260 rakendamisel; väidab, et prioriteedid peavad olema määratletud selliselt, et saaks tõhusalt tegeleda kodanike muredega ning et järgmiseks kolmeks aastaks on vaja selgelt määratletud, konkreetseid kohustusi ja meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ELi õiguskaitsepoliitika elluviimist, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid ja mehhanisme;

2.  märgib, et petitsiooniõigus, õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ning dokumentidele ja registritele juurdepääsu õigus on ELi kodakondsuse põhjapanevad, käegakatsutavad elemendid, mis suurendavad otsuste tegemise läbipaistvust; väljendab seetõttu soovi, et neid õigusi komisjoni aruandes ELi kodakondsuse kohta edendataks ja esile tõstetaks kui võtmetähtsusega elemente ja asjakohaselt kajastataks;

3.  rõhutab asjaolu, et petitsioonide esitamise õiguse tõhusat kasutamist on hõlbustanud petitsioonide täiustatud menetlemine Euroopa Parlamendis ja petitsioonikomisjoni portaali käivitamine 2014. aasta lõpus, mis võimaldab petitsioone lihtsal viisil esitada ja tõhusamalt hallata, nagu on kirjeldatud petitsioonikomisjoni vastavates aastaaruannetes; nõuab, et viivitamata viidaks lõpule projekti järgmiste etappide rakendamine ette nähtud viisil, kuna see võimaldab petitsioonide esitajatele ja toetajatele palju interaktiivsemat petitsioonimenetluse jälgimist;

4.  rõhutab, et edukas kodanikuõiguste kasutamine eeldab, et liikmesriigid järgivad kõiki õiguseid ja vabadusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; rõhutab asjaolu, et demokraatlik ja kodanike osalusel toimuv valitsemine, võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi kodanike otsene kaasamine otsustusprotsessidesse tugevdavad kokkuvõttes ELi kodakondsust; kutsub liikmesriike üles andma ELi kodanikele rohkem teavet nende õiguste ja kohustuste kohta ning lihtsustama nende õiguste võrdset teostamist ja võrdset austamist nii kodanike päritoluriigis kui ka muudes liikmesriikides; tõstab esile olemasolevaid erandeid, mida mõni liikmesriik on teinud ELi aluslepingute osadest, mis tekitab tegelikke erinevusi kodanike õigustes;

5.  avaldab suurt kahetsust, et peaaegu kümne aasta jooksul ei ole ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel suudetud erilisi edusamme teha; kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles uuesti alustama asjakohaseid läbirääkimisi ja käsitlema neid kõrgeima prioriteedina; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse aktiivselt toetada nende läbirääkimiste lõpuleviimist;

6.  leiab, et tuleks suurendada ELi poliitika tõhusust diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas ja eemaldada allesjäänud tõkked; soovitab komisjonil ajakohastada kaks esimest diskrimineerimisvastast direktiivi, nimelt nõukogu direktiivid 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ, et viia need kooskõlla aluslepingute kehtiva versiooniga ja ELi põhiõiguste hartaga;

7.  kutsub üles võtma vastu tõhusa reguleeriva raamistiku ja kooskõlastusmeetmed ELi ja liikmesriikide tasandil, et tagada sotsiaalse kaitse kõrge tase ja piisava tasuga püsivate töökohtade loomine; leiab, et selline lähenemisviis on ELi kodakondsusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste tugevdamisel määrava tähtsusega;

8.  rõhutab, et ELi ja liikmesriikide tasandil võetud kokkuhoiumeetmed on süvendanud majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, piirates seega oluliselt ELi kodakondsusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste tegelikku kasutamist;

9.  tuletab meelde oma 14. septembril 2017. aastal vastu võetud muudatusi(13) ja komisjoni ettepanekut võtta vastu ülddirektiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste, sh eri transpordiliikide ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615); soovitab, et seadusandjad kiirendaksid oma tegevust Euroopa juurdepääsetavuse akti vastuvõtmisel; tervitab saavutatud institutsioonidevahelist kokkulepet, mille kohaselt ELi autoriõiguses rakendatakse Marrakechi lepingut ja mida petitsioonikomisjon on toetanud 2011. aastast alates, ning kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid Marrakechi lepingu kiiresti ratifitseeriksid; kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle protokolli; toetab vastastikku tunnustatava ELi puudega isiku kaardi kasutamise laiendamist võimalikult paljudesse liikmesriikidesse; ergutab liikmesriike hõlbustama puuetega inimeste ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste liikuvust ELis; toonitab, et ELi veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele on vaja parandada;

10.  kutsub komisjoni üles võtma aktiivsemaid meetmeid võitluses LGBTI‑inimeste diskrimineerimise vastu ja astuma vastu homofoobiale, määratledes konkreetsed meetmed riigi ja Euroopa tasandil; nõuab samal ajal, et ELi institutsioonid jälgiksid tähelepanelikult LGBTI‑inimeste õigusi ja edendaksid LGBTI‑inimeste ja nende perekondade piiriüleste õiguste tunnustamist ELis;

11.  tuletab meelde, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet saab rakendada ainult strateegilise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu kõigis ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas oma dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ kaudu; kutsub komisjoni üles hõlbustama täielikku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles võtma sisulisi meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine ja võidelda naiste kohta tehtavate diskrimineerivate avalduste vastu ELis, mis soodustavad soolisi stereotüüpe; kordab vajadust investeerida kodakondsusesse ja kodanikuharidusse ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevasse haridusse kogu Euroopas; juhib tähelepanu soolisele palga- ja pensionilõhele ELis, mis vähendab miljonite naiste võimalust saavutada tegelik majanduslik sõltumatus; rõhutab, kui tähtis on noorte ja eelkõige naiste ja tüdrukute osalemine poliitikas ning palub komisjonil ja liikmesriikidel teha rohkem selleks, et neid osalema julgustada;

12.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, et EL allkirjastaks ja viiks lõpule ühinemise Istanbuli konventsiooniga; peab siiski kahetsusväärseks, et keskendutakse vaid kahele aspektile, s.o kriminaalasjades tehtavale õigusalasele koostööle ning varjupaigaküsimustele ja välja- või tagasisaatmise lubamatusele, mis tekitab õiguskindlusetust ELi konventsiooniga ühinemise ulatuse suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamise üle peetavaid läbirääkimisi; palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, konventsioon kiiresti ratifitseerida ja palub komisjonil teha ettepaneku võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta; peab tervitatavaks töö- ja eraelu tasakaalu paketi esitamist komisjoni poolt ja palub kõikidel institutsioonidel need meetmed võimalikult kiiresti ellu viia; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama naiste asumist juhtivatele kohtadele ja nende esindatust sellistel kohtadel ning võtma konkreetseid meetmeid nende haavatavate kodanike probleemide lahendamiseks, kes kannatavad valdkonnaülese mitmekordse diskrimineerimise all, nii et need kodanikud saaksid kasutada oma kodanikuõigusi, näiteks asjakohaste strateegiate abil; palub, et nõukogu suurendaks pingutusi, et lõpetada naiste osalemist ettevõtete juhtorganites käsitleva direktiivi blokeerimine; kordab oma üleskutset, et komisjon võtaks dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ vastu teatisena;

13.  tuletab meelde, et traditsioonilised rahvusvähemused on Euroopas juba sajandeid enamuskultuuridega koos eksisteerinud; rõhutab vajadust, et ELi institutsioonid etendaksid aktiivsemat rolli vähemuste kaitsmisel, näiteks edendades kohtumisi, seminare ja resolutsioone teadlikkuse parandamiseks ning võttes konkreetseid haldusmeetmeid ELi institutsioonides; on veendunud, et EL peaks kehtestama kõrged standardid vähemuste kaitseks, alustades seejuures standarditest, mis on kodifitseeritud sellistes rahvusvahelistes õigusaktides nagu Euroopa Nõukogu aktid, ning need standardid peaksid olema kindlalt lõimitud õigusraamistikku, millega tagatakse demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine kogu ELis; ergutab kõiki liikmesriike viivitamata täielikult ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat ning rakendama aluslepinguid heas usus; tuletab lisaks meelde vajadust rakendada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raamistikus välja töötatud põhimõtteid; mõistab hukka mis tahes retoorika, mis õhutab diskrimineerima kodakondsuse alusel; ergutab liikmesriikide valitsusi leidma püsivaid lahendusi ja edendama keelelist mitmekesisust kõikides liikmesriikides ja ELis tervikuna, piiramata seda ELi ametlike keeltega, sest nii aluslepingud kui ka ELi põhiõiguste harta sisaldavad viiteid rahvusvähemuste kaitsele ja keele alusel toimuvale diskrimineerimisele;

14.  väljendab sügavat muret Euroopas elavate romade hulga pärast, kes on sünni registreerimisel aset leidnud diskrimineerimise ohvrid, kellel ei ole seetõttu isikut tõendavaid dokumente ja kellel puudub oma elukohariigis juurdepääs olulistele põhiteenustele ning seega ei ole neil võimalik kasutada ühtegi õigust ELis; kutsub liikmesriike üles võtma sellega seoses viivitamata parandusmeetmeid, et kaitsta nende põhiliste inimõiguste ja kõigi teiste ELi kodakondsusega kaasnevate õiguste kasutamisvabadust; palub komisjonil hinnata ja kontrollida olukorda liikmesriikides ning algatada nende inimeste tuvastamine ja kaitse, kelle kodakondsust ei ole tunnustatud ja kes ei saa isikut tõendavaid dokumente;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada konkreetsed meetmed liikumisvabaduse takistuste kaotamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooniga ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul(14) ning Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga lapse parimate huvide kaitse kohta kogu ELis, lähtudes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest(15);

16.  kutsub komisjoni üles kontrollima korrapäraselt direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist liikmesriikides ja võtma asjakohaseid meetmeid liikumisvabaduse võimalike takistuste eemaldamiseks; kiidab heaks liidu kodanike liikumisvabaduse õigust käsitleva e‑õppe vahendi, mis aitab kohalikel ametiasutustel paremini mõista liikumisvabadusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

17.  tunnustab komisjoni pingutusi muuta kättesaadavaks ja hõlpsamini juurdepääsetavaks mitmesugused teavitamis- ja abistamisvõimalused nagu võrgustik „Europe Direct“, portaal „Teie Euroopa“ ja e‑õiguskeskkond, milles käsitletakse Euroopa Liitu ja ELi poolt oma kodanikele antud õiguseid, eesmärgiga anda rohkem teavet üksikisikutele, kes kasutavad ELi kodanikele kuuluvaid õiguseid; tunnustab komisjoni ettepanekut luua ühtne digivärav, mis pakuks kodanikele veebis lihtsat juurdepääsu ühtsel turul õiguste kasutamisega seotud teabele, abile ja probleemide lahendamise teenustele;

18.  palub komisjonil tugevdada SOLVITi võrgustikku, parandades selle teenuste ja riiklike keskuste vahelist suhtlust, et tagada lahendamata ja korduvate juhtumite puhul paremad järelmeetmed ning ELi eri õiguskaitsevahendite, nagu süsteemide EU PILOT ja CHAP tihedam seostatus; kutsub liikmesriike samal ajal üles propageerima ELi kodanike seas SOLVITi võrgustikku ja selle teenuseid ning teisi hüvitamis- ja kodanikuosaluse mehhanisme nii liidu tasandil (näiteks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa kodanikualgatuse abil) kui ka riiklikul tasandil (näiteks kohalike ombudsmanide, petitsioonikomisjonide või seadusandlike rahvaalgatuste abil);

19.  toetab ELi kodakondsust käsitlevas 2017. aasta aruandes komisjoni võetud kohustust korraldada kogu ELi hõlmav teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania ELi kodakondsusõiguste kohta, et aidata kodanikel oma õigustest paremini aru saada; juhib tähelepanu sellele, et kodanikel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik Euroopa kodakondsuse tegelikuks tugevdamiseks, ning et see teave tuleks esitada selges ja arusaadavas vormis, et kodanikel oleks võimalik teha teadlikke otsuseid aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaste õiguste teostamisel; soovitab edendada läbipaistvust ja ennetavat konsulaarabi, mis on selle eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam vahend, ning avaldada sobival viisil teavet, mis on vajalik, et uued elanikud saaksid end lihtsamini sisse seada;

20.  tuletab meelde, et tervishoiuteenuste kättesaadavus, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine teistes liikmesriikides on valdkonnad, milles ELi kodanikel esineb sageli raskusi, ning nõuab komisjonilt jõulist tegevust selliste olukordade lahendamiseks;

21.  väljendab muret üldsuse kasvava poliitilise rahulolematuse pärast; rõhutab vajadust seada esikohale võitlus ksenofoobia, rassismi, diskrimineerimise ning vaenu õhutamise vastu;

22.  tunnistab, et valimisaktiivsuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel peavad tegutsema nii EL kui ka liikmesriigid; julgustab viimaseid edendama demokraatlikku osalemist, teavitades kodanikke paremini nende õigusest kandideerida ja hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, tehes seda erinevate kanalite kaudu ja arusaadavas keeles ning kõrvaldades nende osalemiselt kõik takistused, nagu majanduslik, sotsiaalne või keeleline diskrimineerimine, ebaaus tegevus või korruptsioon; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid puuetega kodanike juurdepääsu takistused ja hõlbustaksid hääletamist oma tavapärasest hääletamiskohast eemal elavatel, töötavatel või õppivatel kodanikel, võttes näiteks kasutusele elektroonilised tuvastamis- ja hääletamislahendused;

23.  on seisukohal, et valimisi käsitleva akti reform võiks pakkuda liidule võimaluse muutuda demokraatlikumaks; toonitab asjaolu, et tuhanded eurooplased jagavad seda seisukohta; tuletab meelde vajadust edendada osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, suurendades Euroopa tasandi erakondade nähtavust, ning kordab tõsiasja, et Euroopa mõõtme suurendamine Euroopa Parlamendi valimistel on ELi ja selle liikmesriikide jagatud vastutus; kutsub nõukogu üles lisama eelnimetatud õigusakti läbivaatamisel soolist aspekti arvestavaid ja sooliselt tasakaalus nimekirju; palub komisjonil tegeleda kaebustega hääleõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse valimistel, töötada välja konkreetne tegevuskava elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks Euroopa Parlamendi valimistel alates varaseimast võimalikust kuupäevast, ja teha see süsteem laiemalt kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et innustada inimesi, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kes elavad alaliselt mõnes ELi liikmesriigis, võtma vastuvõtva liikmesriigi kodakondsust, et nad saaksid täies ulatuses kasutada ELi kodakondsusega seotud õigusi; on seisukohal, et ELi kodanikel, kes kolivad teise ELi liikmesriiki ja asuvad seal elama, peaks olema õigus kasutada hääleõigust oma päritolumaa riiklikel valimistel; palub liikmesriikidel, kes on pikemaks ajaks teise liikmesriiki elama kolinud kodanikud hääleõigusest ilma jätnud, kergendada nendele kodanikele määratud tingimusi ja säilitada nende õigus riiklikel valimistel hääletada; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalikud meetmed, mis võimaldavad puuetega inimestel kasutada oma hääleõigust ilma igasuguse diskrimineerimiseta; toetab võimalust võtta lisaks siseriiklikule isikut tõendavale dokumendile kasutusele Euroopa ID‑kaart;

24.  võtab teadmiseks komisjoni viimase teatise (COM(2017)0482) Euroopa kodanikualgatuse kohta, mis sisaldab ettepanekut muuta 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 211/2011 eesmärgiga parandada selle toimimist; loodab, et määruse läbivaatamise tulemuseks on läbipaistvam, tõhusam ja kasutajasõbralikum Euroopa kodanikualgatus, mis samas tagab kodanike demokraatliku ja laialdasema osalemise Euroopa arutelus ja tegevuskavade koostamises; rõhutab määruse tulevasel läbivaatamisel Euroopa Parlamendi märkimisväärset seadusandlikku rolli ja komisjoniga tehtava tiheda koostöö olulisust; kutsub komisjoni üles lisama sätted, mille eesmärk on vaadata läbi õigusliku vastuvõetavuse tingimused, Euroopa kodanikualgatuse registreerimise nõuded ning kodanikualgatuse läbivaatamise kord;

25.  leiab, et komisjonil tuleks liidu kodakondsuse huvides tugevdada Euroopa kultuurilist mõõdet; innustab rahastama programmist „Kodanike Euroopa“ rohkem uuenduslikke projekte, millel on potentsiaali avaldada süsteemset mõju; soovitab töötada paralleelselt programmiga „Kodanike Euroopa“ ning selle täiendamiseks välja programmi „Tunne Euroopat“;

26.  teeb ettepaneku, et liidu kodakondsuse ja selle teostamise tugevdamise eesmärgil ergutaks komisjon kohalikke ametiasutusi määrama Euroopa asjade eest vastutavad volikogu liikmed, kuna see tasand on kodanikele kõige lähemal;

27.  soovitab komisjonil luua kõigis oma asukohtades, kaasa arvatud liikmesriikides asuvates esindustes, sissetulevate küsimuste register, nii et kodanikel oleks võimalik nõuetekohaste tagatistega pöörduda kirjalikult või isiklikult mis tahes ELi institutsiooni poole;

28.  soovitab komisjonil võtta koostöös universaalse postiteenuse osutajatega kasutusele teateedastussüsteem, millel oleks sisu, kuupäeva ja saatja sertifitseerimise võimalus, nii et kodanikud saaksid ilma ise kohale ilmumata ja nõuetekohaste tagatistega pöörduda kirjalikult Euroopa institutsioonide poole;

29.  väljendab veendumust, et ELi põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigus sõna- ja teabevabadusele, vaba meedia ning eri seisukohtade esitamine ühiskonnas ja meedias on toimiva demokraatia lahutamatu osa ning seega moodustavad need ELi liikmesuse põhjapaneva aluse, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklites 2 ja 6; rõhutab vajadust selgelt määratletud ELi poliitika järele, et võidelda Euroopa-vastase propaganda ja valeandmete esitamise vastu ning edendada avaliku meedia sõltumatust valitsustest; teeb ettepaneku, et kõigi liikmesriikide avalikus ringhäälingus kehtestataks minimaalne aeg, mis pühendatakse ELi asjade käsitlemisele; teeb ettepaneku, et ELi institutsioonid töötaksid edasi selle nimel, et luua Euroopa telekanalid, mis saadavad eetrisse saateid kõigis liikmesriikides ja kõigis ELi ametlikes keeltes, ning selle nimel, et õpetada kodanikele meediapädevust juba varases eas; toetab ajakirjandus- ja multimeediateoste levitamist kõigis ELi ametlikes keeltes; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata Euroopa ajakirjanike teadlikkuse suurendamist;

30.  väidab, et keeleline mitmekesisus ja läbipaistvus on peamised vahendid, mille abil tuua kodanikud ELile lähemale ja kaasata nad selle tegevusse; võtab teadmiseks, et Euroopa ombudsmani poolt 2016. aastal lõpetatud uurimistest 30 % teema on juurdepääs dokumentidele, ja seetõttu soovitab edendada dokumentidele juurdepääsu õigust ja võimalikult paljude dokumentide tõlkimist kõigisse ELi ametlikesse keeltesse; toetab kodanikega peetava dialoogi süvendamist ja innustab pidama avalikke arutelusid, et parandada kodanike arusaamist ELi mõjust nende igapäevaelule ja võimaldada neil osaleda arvamuste vahetuses sihtrühmadele suunatud telesaadete kaudu; nõuab horisontaalset direktiivi rikkumistest teatamise kohta, milles määratakse kindlaks nõuetekohased kanalid ja menetlused juhtumitest teatamiseks;

31.  toetab avaliku teenistuse kultuuri edendamist ELi ja liikmesriikide institutsioonides ning leiab, et EL peaks olema eeskujuks, järgides kõrgeimaid haldus- ja läbipaistvusstandardeid kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikliga 41; teeb ettepaneku muuta liikmesriikide kohalikud ELi kontorid ühtseteks kontaktpunktideks, mis pakuvad ELi kodanikele igakülgset teenust, et vähendada bürokraatiat ja sellest tulenevaid ELi kodakondsusõiguste teostamise takistusi; rõhutab, kui oluline on andmete ühekordse küsimise põhimõte, mis vähendab nende Euroopa ettevõtete tarbetut halduskoormust, kellel palutakse piiriüleste toimingute kohta esitada korduvalt samu andmeid ja dokumente;

32.  toonitab, et hariduse kättesaadavusel on ülitähtis roll tulevaste ELi kodanike teavitamisel nende õigustest; rõhutab, kui tähtis on edendada programmi „Erasmus+“ abil valdkonnaüleste oskuste arendamist, mis tõhustavad kultuuridevahelist mõistmist ja aktiivset osalemist mitmekesistes ühiskondades; innustab liikmesriike tegema koolide õppekavades rohkem ruumi eelkõige ELi kodakondsuse ja ka ELi küsimuste alasele kodanikuharidusele ning kohandama vastavalt õpetajakoolitust; tuletab meelde vajadust toetada õpetajaid ja haridusala töötajaid, et nad lõimiksid oma õppetöösse teabe ELi õiguste ja kodakondsuse kohta; rõhutab seoses sellega vajadust jätkuvalt edendada ja arendada veebiplatvorme, et haridusvaldkonna spetsialistidel oleks võimalik kätte saada uuenduslikke mitmekeelseid õppematerjale, mis aitaksid neil inspireerida ja motiveerida õpilasi käsitlema ELi temaatikat; nõuab tungivalt, et komisjon algataks Euroopa kodakondsuse alase hariduse strateegia, mis sisaldab ette pandud suuniseid sellise õppekava väljatöötamiseks, mis võiks hõlmata koolide külaskäike ELi institutsioonidesse;

33.  tuletab meelde, et vastavalt ELi kehtivale õigusele tähendab liikmesriigi väljaastumine liidust selle kodanikele Euroopa kodakondsuse kaotust; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi lahkumine EList on esimene juhtum ajaloos, kus kodanikud jäävad ilma neile ELi aluslepingutega antud õigustest; rõhutab, et see õiguste kaotus mõjutab eeldatavasti tuntavalt nende igapäevaelu; rõhutab, et iga kokkulepe peaks põhinema võrdsuse, sümmeetria, õiglase kohtlemise, vastastikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtetel, samuti ELi õiguse, sealhulgas ELi põhiõiguste harta ja selle jõustamisraamistiku sõltumatuse täielikul austamisel; nõuab tungivalt, et mõlemad läbirääkimiste pooled peaksid esmatähtsaks kõiki mõjutatud kodanikke ja kaitseksid nende õigusi; kutsub läbirääkimiste pooli üles säilitama Ühendkuningriigi väljaastumise järel võimalikult suures ulatuses kõik sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud tuletatud õigused, eelkõige õiguse tervishoiule;

34.  teeb ettepaneku kuulutada 9. mai Euroopas riigipühaks, et tugevdada Euroopa ühisesse perre kuuluvuse tunnet;

35.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nende siseriiklikud õigusaktid on piisavalt selgelt sõnastatud ja üksikasjalikud, nii et oleks tagatud kodanike ja nende pereliikmete õigus liikumisvabadusele, ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid koolitaksid sellega seoses nõuetekohaselt pädevaid riigiasutusi, jagaksid huvitatud isikutele täpsel viisil korrektset teavet ning edendaksid teiste riikide ametiasutustega tihedat koostööd ja kiiret teabevahetust, eelkõige juhtudel, mis puudutavad piiriülest kindlustust ja vanaduspensioneid; nõuab vastuvõtvate liikmesriikide ja asjakohaste konsulaatide vahel paremat koostööd, mis tagab nõuetekohase tugivõrgustiku ja õiglase kohtlemise piiriülestel juhtudel, eelkõige kui juhtum on seotud lapse isikuhooldusõigusega; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku lapsendamisotsuste piiriülese tunnustamise kohta;

36.  palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul anda kõikidele riikidele, kes täidavad vajalikud tehnilised kriteeriumid, võimalus saada Schengeni ala liikmeks ja seeläbi anda kõikidele ELi kodanikele võimalus kasutada liikumisvabadust ilma piirikontrolli takistusteta;

37.  tuletab meelde, et julgeolekut käsitlevad ELi õigusaktid peaksid olema ajakohased, tulemuslikud ja tõhusad, et ennetada ja avastada julgeolekuohtude muutumisi ning neile muutustele reageerida; nõuab Euroopa julgeoleku tegevuskava kiiret rakendamist, selle valdkonna kehtivate ELi õigusaktide täitmise paremat tagamist ning tõhusamat teabevahetust, samuti tegevuse kooskõlastamist liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; peab tervitatavaks komisjoni algatusi, et tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd julgeoleku vallas; rõhutab, et võitluses terrorismi vastu on oluline täiel määral austada põhiõigusi; rõhutab, et ELi julgeolekuvaldkonna sise- ja välistegevuse ühtlustamine on ELi kodanike tulemusliku kaitse seisukohast hädavajalik;

38.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et töötada välja tõhus ja tõeline julgeolekuliit, mille raames tegeldakse terrorismiohu kõikide aspektidega;

39.  on seisukohal, et deradikaliseerimine ja radikaliseerumise ennetamine on ELi jaoks esmatähtis ning soovitab tungivalt tugevdada nii valdkonnaüleseid eriprogramme, milles käsitletakse haridusküsimusi, vabatahtlikku ja kultuuritegevust ja noorte tööhõivet kui ka deradikaliseerimisprogramme institutsioonides, kohalikes kogukondades, kodanikuühiskonnas, usukogukondades ja piirkondlikes omavalitsustes; on veendunud, et tervikliku poliitikaga selles valdkonnas peaksid kaasnema pikaajalised ennetavad deradikaliseerimisprotsessid õigusvaldkonnas; rõhutab vajadust töötada välja sotsiaalse kaasatuse alaseid strateegiaid ja diskrimineerimisvastaseid poliitikameetmeid; palub liikmesriikidel käsitleda radikaliseerumist terviklikult ja kasutada ära komisjoni algatusel loodud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku eksperdiarvamusi; rõhutab, et radikaliseerumise ennetamisele saab kaasa aidata ka ELi programmide, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ või programm „Kodanike Euroopa“, rahastatud tegevuste kaudu;

40.  nõuab direktiivi (EL) 2015/637 täielikku ja tulemuslikku rakendamist, et tagada ELi kodanike konsulaarkaitse kolmandates riikides, kus nende liikmesriigid ei ole esindatud;

41.  palub komisjonil teha ettepanek võtta ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks kasutusele uus turvalisem vorm nende väljaspool ELi asuvate esindamata ELi kodanike jaoks, kelle pass on varastatud, kadunud, hävinud või ajutiselt kättesaamatu, selleks et tagada nende turvaline koju naasmine;

42.  rõhutab, et kuritegevuse ja terrorismi ohvritele tuleb ELi piires tagada õiguste asjakohane tase ilma diskrimineerimiseta, ning et neid tuleks kohelda austusega ja väärikalt ja nad peaksid saama asjakohast abi lähtuvalt enda ja oma pere vajadustest; rõhutab, et üha suurem arv Euroopa kodanikke on kannatanud terroriaktide all riigis, mis ei ole nende kodumaa, ja nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikides töötataks kiiresti välja protokollid välismaalastest eurooplaste aitamise kohta terroriakti korral, kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta; rõhutab vajadust eraldi direktiivi järele, milles käsitletaks terrorismi ohvrite kaitset;

43.  avaldab kahetsust, et tsiviil- ja sotsiaalküsimustes esineb piiriüleseid takistusi, näiteks seoses perekonnaõiguse või pensionidega, mis takistavad paljudel kodanikel ELi kodakondsuse võimalusi täielikult kasutada;

44.  väljendab kahetsust, et lapsevanematel ja lastel ei ole lahuselu või lahutamise korral igas liikmesriigis ühesuguseid õiguskaitsevahendeid, mistõttu sajad lapsevanemad Euroopas on pöördunud petitsioonikomisjoni poole palvega seda teemat aktiivsemalt käsitleda, hoolimata petitsioonikomisjoni väga piiratud volitustest selles valdkonnas;

45.  nõuab, et liikmesriigid teeksid tõhusamalt koostööd, et tagada soolise vägivalla ohvrite kaitse, ning et piiriülestes perekonnavaidlustes võetaks arvesse laste parimad huvid;

46.  tunneb heameelt ELi solidaarsuskorpuse loomise üle Euroopa noorte kodanike jaoks, kutsub üles algatust nõuetekohaselt rahastama, nii et kvaliteetseid töökohti ei asendataks tasustamata vabatahtliku tööga;

47.  kutsub liikmesriike üles võtma koordineerimis- ja koostöömeetmeid, et tulemuslikult lahendada topeltmaksustamise ja maksudiskrimineerimisega seotud probleeme piiriüleses kontekstis, ning võtta paremini arvesse töötajate piiriülese liikumise tegelikku olukorda; on seisukohal, et topeltmaksustamisega seotud probleemide lahendamiseks ei piisa olemasolevatest kahepoolsetest maksukonventsioonidest ega liikmesriikide ühepoolsest tegevusest ning nendega tegelemiseks on vaja kooskõlastatud ja õigeaegset tegevust liidu tasandil;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Nõukogu dokument 6622/16. (2) Nõukogu dokument 14268/15. (3) ELT C 378, 9.11.2017, lk 146. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0106. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0385. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0013. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0063. (8) PE 601.177v04‑00. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0512. (10) PE 597.698v03‑00. Vt ka raportit A8‑0265/2017. (11) PE 603.107v02‑00. Vt ka raportit A8‑0265/2017. (12) ELT L 106, 24.4.2015, lk 1. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0347. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0083. (15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0142.