Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 17. mai 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems
 Subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlev 2014. aasta aruanne
 Finantstehnoloogia: tehnoloogia mõju finantssektori tulevikule
 Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetus Horvaatias *
 Vastuväide delegeeritud õigusaktile: suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramine, kus esineb strateegilisi puudusi
 Geneetiliselt muundatud puuvill GHB119
 Geneetiliselt muundatud mais DAS-40278-9
 Olukord Ungaris
 Pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems
PDF 265kWORD 53k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems) (COM(2017)0157 – C8‑0131/2017 – 2017/2058(BUD))
P8_TA(2017)0209A8-0196/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0157 – C8‑0131/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0196/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et liit edendab globaliseerumist; arvestades, et liit hoolitseb üksikisikute eest, keda maailmaturul toimuvad muutused hetkel puudutavad; arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems, et saada EGFist rahalist toetust pärast töötajate koondamist NACE Revision 2 osa 26 (arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluva majandussektori ettevõttes Nokia Oy (Nokia Network Systems) ning kolme tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad peamiselt NUTS 2. tasandi Helsinki-Uusimaa (Uusimaa) (FI1B), Länsi-Suomi (Pirkanmaa) (FI19) ning Pohjois- ja Itä-Suomi (Pohjois-Pohjanmaa) (FI1D) piirkondades, ning arvestades, et 945 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavasti 821 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigis koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 2 641 800 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 4 403 000 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Soome esitas taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 22. novembril 2016. aastal ning komisjon viis pärast Soome poolt kiiret lisateabe esitamist hindamise lõpule 7. aprillil 2017. aastal ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.  tuletab meelde, et arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise sektorilt on laekunud EGFile juba 15 taotlust, millest kolm on esitanud Soome(4), kusjuures kõik põhinesid üleilmastumise kriteeriumil; märgib, et 15 taotlusest neli puudutasid Nokia ettevõtteid; märgib, et 2012. aasta lõpparuannetest nähtub, et kaks aastat pärast Soome EGFi avalduse kuupäeva töötas 44 % EGFi meetmetes osalejatest, ning 2013. aastal töötas 65 %; ootab, et komisjoni vahehindamine, mille tähtaeg on 30. juuni 2017(5), sisaldaks üksikasjalikku teavet EGFist toetust saavate isikute pikaajalise reintegratsiooni määra kohta, mida Euroopa Parlament on nõudnud juba oma 15. septembri 2016. aasta resolutsioonis(6);

4.  tuletab meelde, et IKT on Soome majanduse struktuuri seisukohast olulise tähtsusega; on seisukohal, et ettevõttes Nokia Oy hiljuti toimunud koondamised kajastavad suundumust, mis mõjutab kogu Soome tehnoloogiatööstust, kus töötajate arv on viimasel kahel aastal olnud äärmiselt ebastabiilne tõhususe suurendamise ja toodete konkurentsivõime säilitamise alase suure surve tõttu;

5.  tuletab meelde, et IKT-tööstus on maailmaturul toimuvate muutuste suhtes äärmiselt tundlik; märgib, et konkurents selles sektoris on ülemaailmne, mis tähendab, et kõik turuosalised võivad konkureerida samade klientide pärast ning asukohal ja töötajate kultuurilisel taustal on piiratud tähtsus;

6.  märgib, et ettevõttes Nokia Oy toimunud koondamised on osa ettevõtte üleilmsest ümberkujunduskavast, mis on vajalik konkureerimiseks Ida‑Aasia konkurentidega;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et pärast Siemensiga võrgutehnoloogia ühisettevõtte loomist on Nokia Oy võtnud mitmeid meetmeid, sh suunanud oma vahendeid tulevikutehnoloogiatesse ja vähendanud töötajate arvu, mille eesmärk on vähendada 2018. aasta lõpuks oma aastaseid tegevuskulusid 900 miljoni euro võrra;

8.  märgib, et ettevõttest Nokia Oy 2016. aastal koondatud töötajad on kõik kas kõrg- (40 %) või keskharidusega (60 %) ning olid töötanud programmeerimise ja disaini valdkonnas, kusjuures nende kutseoskused olid paljudel juhtudel vananenud; märgib, et sihtrühmas olevatest toetusesaajatest on 21 % vanemad kui 54 aastat ehk vanuses, kus tööturule tagasipöördumine on äärmiselt raske; märgib lisaks, et tööpuuduse määrad on olnud kolmest asjaomasest piirkonnas kahes pikka aega riigi keskmisest kõrgemad ja et kõrgharidusega inimeste töötus on nendes piirkondades üldiselt suur ning eriti keeruline on vanemate kui 50‑aastaste töötajate olukord;

9.  võtab teadmiseks asjaolu, et Soome konsulteeris kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel sidusrühmadega ning majandus- ja tööhõiveministeeriumiga, mille raames moodustati töörühm, kuhu kuulusid sihtrühmas olevate toetusesaajate ning sotsiaal-, riiklike ja piirkondlike partnerite esindajad;

10.  märgib, et Soomel on kavas võtta seitset tüüpi meetmeid, milleks on i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused, iii) koolitus, iv) ettevõtluse alustamise toetus, v) ekspertide antavad hinnangud, vi) palgatoetus ning vii) sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine; märgib, et need meetmed on aktiivsed tööturumeetmed; märgib, et need meetmed aitavad koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

11.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 13,34 %, mis on palju madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

12.  väljendab heameelt asjaolu üle, et välismaiste töökuulutuste edastamiseks Soome tööotsijaile kasutatakse EURESe võrgu teenust; märgib, et rahvusvahelisi värbamisüritusi korraldatakse piirkondlikult koostöös EGFi ja EURESe teenustega; väljendab heameelt nimetatud meetmete ja asjaolu üle, et Soome ametivõimud ergutavad koondatud töötajaid täiel määral kasutama oma vaba liikumise õigust;

13.  väljendab heameelt terve rea pakkuda kavatsetavate koolitus- ja nõustamisteenuste üle ning toetuse üle väljaspool Soomet tööd otsivatele inimestele ja idufirmadele; on seisukohal, et need meetmed on eriti asjakohased, võttes arvesse asjaomaste töötajate vanuseprofiili ja oskusi;

14.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et Soome alustas individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 2. juunil 2016. aastal, varakult enne seda, kui esitati taotlus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFist toetuse saamiseks;

15.  tuletab meelde, et kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 tuleks EGFist toetatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning see peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

16.  väljendab heameelt teavitamiseks ja reklaamiks eraldatud 59 000 euro üle ning rõhutab selle olulisust, ergutamaks rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid EGFi toetatavates meetmetes osalema;

17.  märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha; märgib, et süstemaatiline aruandlus EGFist toetust saavate teenuste kohta aitab edendada rahaliste vahendite korrektset kasutamist; väljendab heameelt kontrolliks ja aruandluseks eraldatud 20 000 euro üle;

18.  märgib, et Nokia Network Systems on täitnud oma juriidilised kohustused ning on konsulteerinud kõigi osalevate sidusrühmadega;

19.  rõhutab, et Soome on kinnitanud, et rahastamiskõlblikele meetmetele ei anta rahalist toetust muudest liidu rahastamisvahenditest;

20.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

21.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite restruktureerimise meetmeid; märgib, et Soome on kinnitanud, et EGFi toetus tõepoolest ei asenda neid meetmeid;

22.  soovitab liikmesriikidel püüda saavutada sünergiat muude riiklike või liidu fondide rahastatavate meetmetega ja kasutada EGFi meetmete kõrval ka muid liidu programme;

23.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

24.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

25.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/951).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) EGF/2007/004 FI/Perlos, EGF/2012/006 FI/Nokia Salo, EGF/2013/001 FI/Nokia
(5) Määruse (EL) nr 1309/2013 artikkel 20.
(6) Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0361).


Subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlev 2014. aasta aruanne
PDF 235kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitleva 2014. aasta aruande kohta (2015/2283(INI))
P8_TA(2017)0210A8-0114/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2003. aasta paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet ning institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe uusimat, 13. aprilli 2016. aasta versiooni,

–   võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevate teenistuste vahel 22. juulil 2011 kokku lepitud praktilist korda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 rakendamiseks esimese lugemise kokkulepete korral,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta seoses 19. aruandega „Parem õigusloome“, mis käsitleb aastat 2011(2),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitleva 18. aruande „Parem õigusloome“ kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni parema õigusloome, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ning aruka õigusliku reguleerimise kohta(4),

–  võttes arvesse 5. veebruaril 2014 allkirjastatud Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee koostöölepingut,

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (COM(2015)0315),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee subsidiaarsuse 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 19. juuni 2014. aasta, 14. novembri 2014. aasta, 6. mai 2015. aasta ja 4. novembri 2015. aasta poolaastaaruandeid parlamentaarse kontrolliga seotud Euroopa Liidu menetluste ja tavade arengu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 52 ja 132,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8‑0114/2017),

A.  arvestades, et komisjon sai 2014. aastal 21 põhjendatud arvamust, milles käsitleti 15 komisjoni ettepanekut; arvestades, et kokku esitati 506 dokumenti, sh poliitilise dialoogi raames esitatud dokumendid;

B.  arvestades, et 2014. aastal avaldasid kolme riigi parlamendikojad (Taani Folketing, Madalmaade Parlamendi Teine Koda ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoda) aruanded, mis sisaldasid üksikasjalikke ettepanekuid selle kohta, kuidas tugevdada riikide parlamentide rolli otsustusprotsessis;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee 5. veebruaril 2014 allkirjastatud koostöölepinguga võtavad mõlemad institutsioonid endale kohustuse edendada Euroopa Liidu õiguspärasust;

D.  arvestades, et 19. mail 2015 võttis komisjon vastu parema õigusloome meetmete paketi, mis hõlmab ka paremat õigusloomet käsitlevaid uusi suuniseid, sealhulgas uuendatud suuniseid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamiseks uute algatuste mõju hindamise käigus;

E.  arvestades, et 2014. aastal koostas Euroopa Parlamendi mõju hindamise üksus 31 esialgset hinnangut, kaks üksikasjalikku hindamisakti ja kolm komisjoni mõjuhinnanguid asendavat või täiendavat mõjuhinnangut ning ühe mõjuhinnangu muudatusettepanekute kohta;

F.  arvestades, et liidu seadusandlike aktidega delegeeritakse volitusi siis, kui on vaja paindlikkust ja tõhususust, mida seadusandliku tavamenetlusega ei ole võimalik saavutada; arvestades, et selle valdkonna eeskirjade vastuvõtmine on seadusandja pädevuses;

G.  arvestades, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on olulised järelhindamises, mille käigus vaadeldakse, kas ELi meetmete tõhusus, tulemuslikkus, järjepidevus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus vastavad ootustele;

1.  peab tervitatavaks, et jätkuvalt arvestatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis kuuluvad aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu juhtpõhimõte hulka, kui liit otsustab meetmeid võtta, ning seega tuleks neid pidada ELi poliitikakujundamise lahutamatuks osaks; tuletab meelde, et aluslepingu kohaselt peab komisjon iga uue seadusandliku algatuse korral uurima, kas ELil on õigus meetmeid võtta ning kas kavandatav meede on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast õigustatud, ning et iga algatuse juurde peab kuuluma seletuskiri, milles näidatakse muul hulgas ära, kuidas neid põhimõtteid järgitakse;

2.  juhib tähelepanu sellele, et subsidiaarsuse kontroll liikmesriikide parlamentide poolt on üks olulisi vahendeid nn demokraatia defitsiidi vähendamiseks ning Euroopa institutsioonide ja riikide institutsioonide vaheliseks koostööks; juhib tähelepanu sellele, et riikide parlamentidel on tähtis roll tagamaks, et otsused tehakse kõige tulemuslikumal tasandil ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik; rõhutab, et õigusakti vastuvõtmine eeldab enamuse nõusolekut nõukogus, mis koosneb kõikide liikmesriikide ministritest, kellel on oma liikmesriigi parlamentide ees poliitiline aruandekohustus, ning et see on teistsugune subsidiaarsuse põhimõtte järgimise viis;

3.  märgib, et 2014. aastal vähenes oluliselt liikmesriikide parlamentidelt saadud põhjendatud arvamuste arv; juhib aga tähelepanu sellele, et selline vähenemine võib olla tingitud komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute kahanevast arvust; juhib tähelepanu asjaolule, et 2014. aastal ei esitatud ühegi komisjoni ettepaneku kohta nn kollase või oranži kaardi menetlust vastavalt protokollile (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta; tuletab meelde, et nn kollase kaardi menetlust on varem algatatud kahel korral (2012. aastal ja 2013. aastal), mis näitab, et süsteem toimib;

4.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal esitas põhjendatud arvamusi ainult 15 esinduskogu, mis on u 50 % vähem võrreldes kõigi 41 esinduskogu osalusmääraga 2013. aastal;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal täitsid kõik ELi institutsioonid aktiivset rolli subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kontrollimise tagamisel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 5; tunneb heameelt selle üle, et komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelist poliitilist dialoogi tugevdati, muu hulgas voliniku arvukate visiitidega liikmesriikide parlamentidesse;

6.  märgib siiski, et suurema osa liikmesriikide parlamentide arvamustest esitavad vaid üksikud liikmesriikide esinduskogud; julgustab teisi esinduskogusid üleeuroopalises arutelus rohkem osalema;

7.  märgib, et mõnede riikide parlamendid on juhtinud tähelepanu sellele, et mõnedes komisjoni seadusandlikes ettepanekutes on subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevad põhjendused ebapiisavad või olematud; palub, et komisjon parandaks seletuskirjade kvaliteeti ning esitaks alati ettepanekute üksikasjaliku, põhjaliku ja faktiliselt põhjendatud analüüsi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast, mis aitaks liikmesriikide parlamentidel neid ettepanekuid paremini kontrollida;

8.  märgib, et mõjuhindamiskomitee arvates sisaldas 2014. aastal läbivaadatud mõjuhinnangutest umbes 32 % kas subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtte või mõlema põhimõtte mitterahuldavat analüüsi; tõdeb, et see määr on sarnane eelmiste aastate määraga, ja on seetõttu seisukohal, et olukorda tuleks parandada;

9.  märgib eelnevat arvestades, et mõjuhinnangutel on seadusandlikus protsessis otsuste tegemise abivahendina suur tähtsus, ning rõhutab sellega seoses vajadust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse alaseid küsimusi nõuetekohaselt kaaluda; tervitab sellega seoses parema õigusloome meetmete paketti, mille komisjon võttis vastu 19. mail 2015 ning mille eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid teeniksid paremini kodanike huve, ning milles muu hulgas käsitletakse mõjuhindamiskomitee tõstatatud muresid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse osas; tunneb heameelt, et see sisaldab ka komisjoni põhjalikumat selgitust, kuidas seadusandlikud ettepanekud vastavad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse õiguslikule kohustusele, sealhulgas mõju analüüsis; rõhutab siiski, et parema õigusloome meetmete paketti tuleb kasutada tugevate ELi õigusaktide väljatöötamiseks valdkondades, kus tegelikke edusamme ja lisaväärtust saab kõige paremini saavutada Euroopa tasandil;

10.  tuletab meelde, kui olulised on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aastaaruanded, mille koostab komisjon; palub komisjonil sellega seoses esitada üksikasjalikumad aastaaruanded subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta, sealhulgas põhjalikuma analüüsi proportsionaalsuse põhimõtte kohta;

11.  peab mitmete riikide parlamentide, eelkõige Taani Folketingi, Madalmaade Parlamendi Teise Koja ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoja esitatud aruandeid tervitatavaks kui väärtuslikku panust arutellu riikide parlamentide funktsiooni üle ELi otsustusprotsessis ning võtab teadmiseks neis aruannetes sisalduvad ettepanekud; märgib, et need sisaldavad ideid selle kohta, kuidas laiendada subsidiaarsuse kontrollimehhanismi kohaldamisala, märkides, et põhjendatud arvamustes tuleks käsitleda ka kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega; on siiski veendunud, et nende ettepanekute praktilisuse vajab hoolikat hindamist ning asjaomaste aluslepingute ja protokollide läbivaatamist, kuna need ei kajastu kehtivates aluslepingutes; ergutab teiste liikmesriikide parlamente väljendama arvamust selle kohta, missugust funktsiooni võiksid riikide parlamendid ELi otsustusprotsessis täita; väljendab heameelt liikmesriikide parlamentide osalemise üle Euroopa arutelus ning julgustab neid tegema veelgi tihedamat koostööd omavahel ja Euroopa Parlamendiga;

12.  soovitab, et aluslepingute ja neile lisatud protokollide võimalikul läbivaatamisel võiks kaaluda, kas põhjendatud arvamustes tuleks piirduda subsidiaarsusega seotud asjaolude uurimisega või peaksid need sisaldama ka hinnangut proportsionaalsuse kohta ning teavet, milline on sobiv arv riikide parlamentide vastuseid, mida on vaja nn kollase või oranži kaardi menetluse algatamiseks, ning milline võiks olla nende mõju, kui nimetatud menetluste algatamiseks vajalik lävend on saavutatud, vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) artikli 7 lõikele 2;

13.  märgib, et mitme liikmesriigi parlamendid on väljendanud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) raames oma huvi nn rohelise kaardi menetluse kasutuselevõtuks, et parandada poliitilist dialoogi; on seisukohal, et nn rohelise kaardi menetlust, mis annaks liikmesriikide parlamentidele võimaluse teha komisjonile ettepanek seadusandliku algatuse läbivaatamiseks, tuleks kaaluda; soovitab sellega seoses, et kaaluda võiks ka, kui mitme riigi parlamendi osalust on vaja, et sellist menetlust algatada, ning milline võiks olla selle mõjuulatus; rõhutab, et sellise mehhanismi kehtestamine ei tohiks kahjustada ELi institutsioone ja seadusandlikku tavamenetlust;

14.  võtab teadmiseks mõne liikmesriigi parlamendi esitatud taotluse pikendada protokolli (nr 2) artiklis 6 põhjendatud arvamuse esitamiseks ette nähtud kaheksanädalast perioodi; usub sellega seoses, et tuleks kaaluda, kui palju aega tuleks riikide parlamentidele põhjendatud arvamuse esitamiseks anda, kui nad paluvad seda ajanappuse tõttu objektiivsetel põhjustel, nagu loodusõnnetused ja töö vaheajad, ning komisjon peaks selles liikmesriikide parlamentidega kokku leppima; arvab, et seda oleks võimalik saavutada, kui institutsioonid ja liikmesriikide parlamendid lepiksid esimeses etapis kokku vastavasisulises poliitilises kohustuses, ilma et see põhjustaks viivitusi asjakohaste õigusaktide vastuvõtmises; rõhutab, et sellise ajavahemiku kokkuleppimisel tuleks leida tasakaal, arvestades ühelt poolt liikmesriikide parlamentide õigust esitada subsidiaarsuse alusel vastuväiteid, ning teiselt poolt vajadust, et liit reageeriks kodanike nõudmistele tõhusalt; märgib sellega seoses, et riikide parlamentidel on võimalus sekkuda ja kaaluda, kas küsimus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega juba enne seadusandliku algatuse esitamist, kui komisjon esitleb rohelisi ja valgeid raamatuid ning iga-aastast töökava; on veendunud, et pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on liikmesriikide parlamentide osalemine ELi tegevusvaldkondades märkimisväärselt suurenenud, sealhulgas nendepoolse korrapärase suhete loomise kaudu teiste liikmesriikide parlamentidega;

15.  on seisukohal, et kui liikmesriigid otsustavad pikendada tähtaega liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuse esitamiseks protokolli (nr 2) artikli 6 alusel, tuleks see lisada tulevasse aluslepingu läbivaatamisse; pikendamise ajavahemiku saab seejärel kindlaks määrata ka teisestes õigusaktides;

16.  tuletab meelde, et liikmesriikide parlamendid võivad igal ajal tõstatada subsidiaarsusega seotud küsimusi nõuandemenetluse käigus või poliitilise dialoogi raames komisjonile suunatud arvamusega;

17.  kutsub liikmesriikide parlamente ja Euroopa Parlamenti üles tegema omavahel tõhusamat koostööd, sealhulgas konkreetsetes poliitikavaldkondades mitteametlike kontaktide väljaarendamisega Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide parlamentide liikmete vahel;

18.  peab tähtsaks toetada liikmesriike ja piirkondlikke parlamente teabevahetust võimaldavate vahendite abil, näiteks ELi kodanikele kättesaadava infotehnoloogilise platvormi loomise abil; rõhutab, et eriti kuna liikmesriikide parlamentidelt saadud põhjendatud arvamuste maht jäi 2014. aastal komisjoni ettepanekute mahuga proportsionaalseks, tuleks luua mehhanism liikmesriikide parlamentide osalemise parandamiseks ELi õigusloomeprotsessis, mille puhul tuleb täielikult arvestada iga institutsiooni pädevust ja subsidiaarsuse põhimõtet;

19.  ergutab kasutama parlamentidevahelist koostööd, et tugevdada liikmesriikide parlamentide rolli ELi õigusloomeprotsessis; rõhutab, kui tähtis on paremini kasutada liikmesriikide parlamentide käsutuses olevaid parlamentidevahelisi vahendeid, näiteks Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi, Euroopa Parlamendi korraldatavaid parlamentidevahelisi kohtumisi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) parlamentidevahelisi konverentse;

20.  peab oluliseks suurendada liikmesriikide parlamentide teadlikkust oma konkreetsest rollist Euroopa otsustusprotsessis ning edendada teabevahetust soodustava IPEX‑süsteemi kasutamist; tuletab meelde, et komisjoni poolt korrapäraselt korraldatavad avalikud konsultatsioonid võiksid olla teabeallikaks, kuid liikmesriikide parlamentide liikmed neid peaaegu üldse ei kasuta;

21.  soovitab jätkata liikmesriikide parlamentide esindajate võrgustiku kasutamist, et suurendada teadlikkust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning parandada IPEX‑süsteemi toimimist;

22.  on seisukohal, et riikide parlamentide poolt protokolli (nr 2) artikli 7 lõike 1 alusel esitatud põhjendatud arvamusi peavad kõik liidu institutsioonid otsustusprotsessis nõuetekohaselt arvesse võtma, ning ergutab sellega seoses ELi institutsioone vajalikke meetmeid võtma;

23.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 5 kehtestatud proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et „liidu meetme sisu ega vorm [ei või] minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale“; rõhutab, et Euroopa Kohtu väitel nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et liidu õigusnormide kaudu rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik;

24.  kutsub komisjoni üles viima iga seadusandliku ettepaneku kohta süstemaatiliselt läbi tõhustatud proportsionaalsuse hindamisi, mis peaks sisaldama tema käsutuses olevate seadusandlike võimaluste asjakohast analüüsi ning selgitama, millised on valitud võimaluse eeldatavad keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ning potentsiaalne mõju konkurentsivõimele ja VKEdele; on seisukohal, et tõhustatud proportsionaalsuse hindamised peaks aitama komisjonil jätta kõrvale alternatiivid, millel on ebaproportsionaalne mõju või mis on tarbetult koormavad üksikisikutele, ettevõtjatele, eelkõige VKEde, kodanikuühiskonnale, töötajate ja muude asjaomastele üksustele, ning peaks võimaldama ettepanekuid proportsionaalsuse seisukohast paremini analüüsida; on seisukohal, et tuleks kaaluda põhjendatud arvamuste kohaldamisala laiendamist, nii et see hõlmaks proportsionaalsuse põhimõtte järgimist;

25.  palub, et komisjon hindaks koostöös riikide parlamentidega võimalust kehtestada mittesiduvad suunised, et hõlbustada riikide parlamentide ülesannet hinnata seadusandlike ettepanekute vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

26.  väljendab heameelt Itaalia Saadikutekoja, Prantsusmaa Rahvuskogu, Saksamaa Liidupäeva ja Luksemburgi Saadikutekoja esimeeste avalduse üle, milles toonitati, et „meie ees seisvate nii sise- kui ka välisprobleemide lahendamiseks on vaja rohkem ja mitte vähem Euroopat“;

27.  kordab, et võiks juba rakendada mitmeid algatusi, et parandada Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide koostööd ning muuta see tõhusamaks, nimelt:

   teeb ettepaneku, et liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamused, mis on esitatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 2) artikli 6 kohaselt, edastataks viivitamata kaasseadusandjatele;
   soovitab, et komisjon võiks koostada suunised põhjendatud arvamuste esitamiseks subsidiaarsuse põhimõtte järgimise küsimuses koos riikide parlamentide kaasamisega, vähendamata nende õigusi;
   innustab liikmesriikide parlamente jagama oma märkusi komisjoni koostatud hinnangute kohta;

28.  on arvamusel, et kui Regioonide Komitee avaldab seadusandlike ettepanekute kohta arvamusi, peaksid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament võtma nõuetekohaselt arvesse Regioonide Komitee koostatud hinnanguid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohta;

29.  rõhutab, et õigusaktid peavad olema arusaadavad ja selged, võimaldama osalistel raskusteta aru saada oma õigustest ja kohustustest, sisaldama asjakohaseid aruandlus-, järelevalve- ja hindamisnõudeid, vältima ebaproportsionaalseid kulusid ja olema praktikas rakendatavad;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0103.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0061.
(3) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 117.
(4) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 87.


Finantstehnoloogia: tehnoloogia mõju finantssektori tulevikule
PDF 211kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule (2016/2243(INI))
P8_TA(2017)0211A8-0176/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni virtuaalvääringute kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisele juurdepääsu ja VKEde rahastamise mitmekesistamise kohta kapitaliturgude liidus(2),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta aruannet „Kapitaliturgude liit: reformi kiirendamine“ (COM(2016)0601),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. mai 2016. aasta töödokumenti ühisrahastamise kohta ELi kapitaliturgude liidus (SWD(2016)0154),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta avalikku konsulteerimist käsitlevat dokumenti „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009),

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 16. detsembri 2016. aasta aruannet finantsnõustamise automatiseerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 19. detsembri 2016. aasta aruteludokumenti suurandmete kasutamise kohta finantsasutustes (JC 2016 86),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 26. veebruari 2015. aasta arvamust laenupõhise ühisrahastamise kohta (EBA/Op/2015/03),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 4. mai 2016. aasta aruteludokumenti tarbijaandmete innovaatilise kasutamise kohta finantsasutustes (EBA/DP/2016/01),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 18. detsembri 2014. aasta arvamust investeeringupõhise ühisrahastamise kohta (ESMA/2014/1378),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 7. jaanuari 2017. aasta aruannet väärtpaberiturgudele kohaldatava hajusandmebaasi tehnoloogia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee 7. septembri 2016. aasta aruannet ELi finantssüsteemi riskide ja kitsaskohtade kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve riskinäidikut, mis põhineb 2016. aasta kolmanda kvartali andmetel,

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 2016. aasta märtsi riskinäidikut,

–  võttes arvesse EIOPA 16. detsembri 2016. aasta viiendat tarbimissuundumuste aruannet (EIOPA-BoS-16-239),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta neljanda kvartali riskinäidikut,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2016. aasta aprilli üldtoimetist nr 172 „Distributed ledger technologies in securities post-trading: Revolution or evolution?“ (Hajusandmebaasi tehnoloogia väärtpaberite kauplemisjärgses sektoris: revolutsioon või evolutsioon?),

–  võttes arvesse makse- ja arveldussüsteemide komitee 2017. aasta veebruari dokumenti „Distributed ledger technology in payment, clearing and settlement: An analytical framework“ (Hajusandmebaasi tehnoloogia makse-, kliiring- ja arveldussüsteemides: analüütiline raamistik),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0176/2017),

A.  arvestades, et finantstehnoloogiat tuleks käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni;

B.  arvestades, et finantsteenused on alati sõltunud tehnoloogiast ja arenenud kooskõlas tehnoloogiliste uuendustega;

C.  arvestades, et iga osaleja võib kuuluda finantstehnoloogia valdkonda, olenemata sellest, milline juriidiline isik see on; arvestades, et finantsteenuste väärtusahelasse kuulub aina rohkem alternatiivseid osalejaid, nagu idufirmad või tehnoloogiahiiglased; arvestades, et see mõiste hõlmab seetõttu paljusid üksteisest väga erinevaid äriühinguid ja teenuseid, mis loob eri väljakutseid ja mille regulatiivne käsitlus peab olema erinev;

D.  arvestades, et paljude finantstehnoloogia suundumuste aluseks on uus tehnoloogia, näiteks hajusandmebaasi tehnoloogia rakendused, uuenduslikud maksed, robotnõustamine, suurandmed, pilvandmetöötluse kasutamine, kliendi sotsialiseerimise/tuvastamise uuenduslikud lahendused, ühisrahastamise platvormid jpm;

E.  arvestades, et finantstehnoloogia rakendustesse investeeritakse miljardeid eurosid ja see summa suureneb aastast aastasse;

F.  arvestades, et tehnoloogilised rakendused arenevad eri tempos ja nende arengu ulatus ja mõju on endiselt ebaselge, kuid nad võivad muuta finantssektorit väga oluliselt; arvestades, et mõned finantstehnoloogia rakendused võivad ühel päeval muutuda süsteemselt oluliseks;

G.  arvestades, et finantstehnoloogia suundumused peaksid aitama kaasa Euroopa finantssüsteemi ja majanduse arengule ja konkurentsivõimele, sh parandama Euroopa kodanike heaolu, edendades seejuures finantsstabiilsust ja säilitades tarbijakaitse kõrgeima võimaliku taseme;

H.  arvestades, et finantstehnoloogia võib tuua märkimisväärset kasu, nagu kiiremad, odavamad, paremini kohandatud, kaasavamad, paindlikumad, läbipaistvamad ja paremad finantsteenused tarbijatele ja ettevõtjatele, ning võib avada Euroopa ettevõtjatele palju uusi ettevõtlusvõimalusi; arvestades, et jaefinantsteenuste valdkonnas on tarbijakogemus turuosaliste jaoks liikumapanev jõud; arvestades, et edasiminek ja uuendused finantssektoris ei tohiks tõrjuda maksevahendina välja sularaha;

I.  arvestades, et uute finantsteenuste väljatöötamine ja olemasolevate teenuste digiteerimine muudab turudünaamikat finantsteenuste sektoris, tekitades juurde uut liiki konkurentsi, uuendusi, partnerlusi ja allhankeid osaliste poolt ja nende vahel;

J.  arvestades, et ausa konkurentsi edendamine, majandusrendi neutraliseerimine seal, kus seda esineb, ja võrdsete võimaluste loomine finantsteenuste valdkonnas ELis on Euroopas finantstehnoloogia edendamise ja kõigi osaliste vahelise koostöö saavutamise eeltingimus;

K.  arvestades, et majandusuuringud on näidanud, et finantssüsteemi kulutõhusus peaks viima alla jaefinantstoodete ja -teenuste tarbijahinnad; arvestades, et finantstehnoloogia võib sellele hinnalangusele kaasa aidata;

L.  arvestades, et finantstehnoloogia lahendused võivad suurendada kapitali kättesaadavust, eelkõige VKEdele, piiriüleste finantsteenuste, alternatiivsete laenude ja selliste investeerimiskanalite kaudu nagu ühisrahastamine ja vastastikune laenuandmine, mis tugevdab kapitaliturgude liitu;

M.  arvestades, et finantstehnoloogia areng saab ka lihtsustada piiriüleseid finantsvoogusid ja kapitaliturgude integratsiooni Euroopas, ergutades sellega piiriülest äritegevust ja tehes võimalikuks kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimise;

N.  arvestades, et finantstehnoloogia areng, eriti siseriiklike ja piiriüleste makselahenduste osas, võib toetada ka kaupade ja teenuste ühtse turu jätkuvat arengut ning lihtsustada G20 ja G8 nn 5X5 eesmärkide saavutamist, vähendades rahaülekannetega seotud kulusid;

O.  arvestades, et finantstehnoloogia võib olla tõhus vahend finantsalaseks kaasamiseks, tehes kohandatud finantsteenused kättesaadavaks neile, kellel varem juurdepääs puudus, muutes kasvu seeläbi kaasavamaks; arvestades, et Euroopa kodanike hulgas finantshariduse ja digitaaloskuste probleemidega tegelemine on vajalik selleks, et finantstehnoloogiaga saaks luua tõelist finantsalast kaasatust;

P.  arvestades, et seadusandlus, reguleerimine ja järelevalve tuleb kohandada uuendustega ja leida õige tasakaal tarbijate ja investorite kaitse uuendamise stiimulite ning finantsstabiilsuse vahel; arvestades, et finantstehnoloogia eeldab tasakaalustatumat hoiakut „asutuse reguleerimise“ ja „tegevuse reguleerimise“ vahel; arvestades, et finantstehnoloogia ja kehtivate õigusnormide keeruline vastastikune mõju võib viia ebakõladeni, nii et äriühinguid ja teenuseosutajaid reguleeritakse erinevalt isegi siis, kui nende tegevus on sisuliselt ühesugune, ja kuna tegevuse määratlus ja/või ulatus kehtivates õigusnormides ei kata hästi mõnd tegevust; arvestades, et kehtiv finantsteenuste tarbija- ja investorikaitse raamistik ei kata asjakohaselt kõiki finantstehnoloogilisi uuendusi;

Q.  arvestades, et Euroopa järelevalveasutused on alustanud uuendusliku finantstehnoloogiaga seonduvate võimalike ohtude ja eeliste väljaselgitamist; arvestades, et riikide pädevad asutused jälgivad seda tehnoloogia arengut ning on valinud eri lähenemised; arvestades, et finantstehnoloogia ökosüsteemi arengut on seni takistanud liikmesriikide erinevad eeskirjad ja koostöö puudumine eri turgudel; on seisukohal, et ELi otsustav tegevus finantstehnoloogiat puudutava ühise lähenemise väljatöötamise soodustamiseks on oluline tugeva finantstehnoloogia ökosüsteemi väljaarendamiseks Euroopas;

R.  arvestades, et finantstehnoloogia võib ohtude detsentraliseerimise ja hajutamise, rahamaksete ja väärtpaberitehingute kiirema kliiringu ja arveldamise ning parema tagatisvara haldamise ja kapitali optimeerimisega aidata kaasa finantssüsteemi ohtude vähendamisele;

S.  arvestades, et eeldada võib, et finantstehnoloogia avaldab kõige märkimisväärsemat mõju kauplemisjärgsele väärtusahelale, mis hõlmab selliseid teenuseid nagu kliiring, arveldus, varade hoidmine ja nõutav aruandlus, mille puhul sellised tehnoloogiad nagu hajusandmebaasi tehnoloogia võiksid omada potentsiaali kujundada ümber kogu sektor; arvestades, et mõned vahendajad selles väärtusahelas, nt depositooriumid, kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid, võiksid pikemas perspektiivis osutuda üleliigseks, samas kui mõningaid muid ülesandeid peavad endiselt täitma sõltumatud reguleeritud üksused;

T.  arvestades, et reguleerimistehnoloogia võib tuua märkimisväärset kasu finants- ja järelevalveasutustele, sest võimaldab kasutada uut tehnoloogiat, et tegeleda regulatiivsete ja vastavusnõuetega läbipaistvamalt, tõhusamalt ja reaalajas;

U.  arvestades, et kindlustustehnoloogia viitab uue tehnoloogia võimaldatavale või selle kaudu pakutavale kindlustusele, näiteks automatiseeritud nõustamise, riskihindamise ja suurandmete kaudu, kuid ka uute riskide, nagu küberrünnete vastu kindlustamisele;

V.  arvestades, et parem juurdepääs rahastamisele finantstehnoloogia tooteid ja teenuseid arendavatele äriühingutele ning uuenduslikele äripartneritele, kes tarnivaid neile tehnoloogilist materjali, mida nad toodete ja teenuste väljatöötamiseks vajavad, on hädavajalik, et ergutada finantsalast uuendustegevust Euroopas, eelkõige idufirmade jaoks, et neist saaksid kasvufirmad; arvestades, et sellega seoses on riskikapitali kui rahastamisallika kättesaadavus ja tugev tehnoloogiasektor olulised tegurid, mille abil edendada dünaamilist finantstehnoloogia ökosüsteemi Euroopas;

W.  arvestades, et küberründed on üha suurenev oht igasuguse digitaristu ja seetõttu ka finantstaristu jaoks; arvestades, et finantssektor on rünnetest kolm korda rohkem ohustatud kui ükski muu sektor; arvestades, et teenuste turvalisus, usaldusväärsus ja järjepidevus on eelduseks, millega tagada üldsuse usaldus selle sektori vastu; arvestades, et jaetarbijad on sarnaste rünnete või identiteedivarguse suhtes samuti väga tundlikud;

X.  arvestades, et ühendatud seadmed on finantstehnoloogia teenuste lahutamatu osa; arvestades, et asjade internet on küberrünnete suhtes eriti tundlik ja on seetõttu küberturbe seisukohalt eriline väljakutse; arvestades, et ühendatud süsteem on ainult nii turvaline kui selle kõige nõrgem osa;

Y.  arvestades, et finantstehnoloogia kujunemisel peab tarbijatel ja investoritel olema jätkuvalt võimalik tugineda rangetele standarditele tarbijate ja investorite kaitse, andmekaitse, eraelu puutumatuse õiguste ja finantsteenuste osutajate õigusliku vastutuse osas;

Z.  arvestades, et finantstehnoloogia kasutuselevõtu lihtsustamiseks on oluline luua ühtne ja toetav õigusraamistik ja konkurentsile rajatud keskkond, mis võimaldab finantstehnoloogial arendada ja kasutada erinevaid uuenduslikke vahendeid turvaliseks krüpteerimiseks ja veebipõhiseks tuvastamiseks ja autentimiseks lihtsa kasutajaliidese abil;

AA.  arvestades et automatiseerimine finantssektoris, nagu muudeski sektorites, võib põhjustada häireid olemasolevates tööhõivemudelites; arvestades, et mis tahes Euroopa finantstehnoloogia keskmes peavad olema oskustealase koolituse parandamine ja arendamine ning ümberõpe;

AB.  arvestades, et digitaalmajanduse paljudes valdkondades on turustruktuur võrgumõju tõttu muutumas selliselt, et alles jääb vaid väike arv turuosalisi, mis tekitab probleeme sellistes valdkondades nagu konkurentsiõigus ja kartelliõigus;

ELi finantstehnoloogia raamistiku määratlemine

1.  väljendab heameelt uute suundumuste üle finantstehnoloogia valdkonnas ja kutsub komisjoni üles koostama põhjalikku finantstehnoloogia tegevuskava kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegiate raames, mis võib aidata üldiselt kaasa tõhusa ja konkurentsivõimelise, sügavama ja integreerituma ning stabiilse ja jätkusuutliku Euroopa finantssüsteemi saavutamisele, anda pikaajalist kasu reaalmajandusele, käsitleda tarbijate ja investorite kaitse ning õiguskindlusega seotud vajadusi;

2.  tunneb heameelt finantstehnoloogia töörühma hiljutise loomise üle, mille ülesanne on hinnata innovatsiooni selles valdkonnas ja samal ajal töötada välja strateegiad finantstehnoloogiast tingitud võimalike probleemide lahendamiseks, ning finantstehnoloogiaalase avaliku konsultatsiooni algatamise üle komisjoni poolt; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti finantstehnoloogia töörühma töösse; peab komisjoni hiljutisi algatusi oluliseks sammuks finantstehnoloogiat käsitleva tervikliku strateegia väljatöötamisel komisjoni poolt ja finantstehnoloogia alase regulatiivse ebakindluse vähendamisel;

3.  on seisukohal, et finantstehnoloogia võib aidata kaasa kapitaliturgude liidu algatuste edule, näiteks mitmekesistades rahastamisvõimalusi ELis, ning ergutab komisjoni kasutama ära finantstehnoloogia eeliseid kapitaliturgude liidu edendamiseks;

4.  palub komisjonil kasutada finantstehnoloogiat käsitlevas töös proportsionaalset, valdkonnaülest ja terviklikku lähenemisviisi, võttes õppust teistes jurisdiktsioonides tehtust ja kohanedes osalejate ja kasutatavate ärimudelite mitmekesisusega; kutsub komisjoni üles tegutsema vajaduse korral teerajajana, et luua soodne keskkond Euroopa finantstehnoloogia keskustele ja ettevõtjatele tegevuse laiendamiseks;

5.  rõhutab, et finantsteenuseid käsitlevad õigusaktid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tuleks vajaduse korral läbi vaadata ja need peaksid olema piisavalt innovatsioonisõbralikud, et oleks võimalik saavutada võrdsed tingimused osalejate vahel ja neid sellisena hoida; soovitab eelkõige hinnata vastavalt nn innovatsioonipõhimõttele mõjuhindamise raames nõuetekohaselt õigusaktide võimalikku mõju innovatsioonile selliselt, et nende arengute abil oleks võimalik saavutada täiel määral „olulist majanduslikku ja ühiskondlikku kasu“;

6.  rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks ning uutele turule sisenejatele juurdepääsu hõlbustamiseks ja õigusliku arbitraaži ärahoidmiseks liikmesriikides ning õigusliku seisundi osas peaksid finantstehnoloogia valdkonna õigusaktid ja järelevalve põhinema järgmistel põhimõtetel:

   a) samad teenused ja samad ohud: samu eeskirju tuleks kohaldada sõltumata asjaomase juriidilise isiku liigist või asukohast liidus;
   b) tehnoloogiline neutraalsus;
   c) riskipõhine lähenemisviis, võttes arvesse seadusandlike ja järelevalvealaste meetmete proportsionaalsust ohtudega võrreldes ja ohtude olulisust;

7.  soovitab pädevatel asutustel võimaldada nii turuletulijatel kui ka turuosalistel uut tehnoloogiat kontrollitult katsetada ning seda tegevust ergutada; märgib, et selline kontrollitud keskkond katsetamiseks võib väljenduda finantsteenuste regulatiivsete nõuetega katsetamises (nn Regulatory Sandbox), mis võib tuua kasu ühiskonnale ja mis ühendab väga paljusid turuosalisi ja toimib juba edukalt mitmes liikmesriigis; rõhutab, et ametiasutuste ennetav ja tulevikku suunatud osalemine dialoogis turuosaliste ja kõigi muude asjaomaste sidusrühmadega on vajalik ja aitab järelevalveasutustel ja reguleerivatel asutustel töötada välja tehnoloogilist oskusteavet; kutsub pädevaid asutusi üles kaaluma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd täiendavate finantsiliste ja/või tegevuslike stressitestimise vahendite väljatöötamist finantstehnoloogia rakenduste jaoks, kui on oht, et need võivad põhjustada süsteemseid riske;

8.  rõhutab, et mõned keskpangad juba katsetavad keskpanga virtuaalvääringuid (CBDC) ja muid uusi tehnoloogiaid; innustab asjakohaseid ametiasutusi Euroopas hindama hajusandmebaasil põhineva keskpanga virtuaalvääringu versiooni võimalike ohtude ja eeliste mõju ning sellega seotud nõudeid tarbijakaitse ja läbipaistvuse osas; ergutab neid samuti katsetama, et olla kursis turu suundumustega;

9.  rõhutab, et reguleerivatel asutustel ja järelevalveasutustel on tähtis arendada välja piisav tehniline oskusteave aina keerukamate finantstehnoloogia teenuste asjakohaseks kontrollimiseks; rõhutab, et tänu sellisele jätkuvale kontrollile on reguleerivatel asutustel võimalik tuvastada ja ennetada eri tehnoloogiatega seotud konkreetseid ohte ja koheselt sekkuda selge tegevuskavaga, kui see vajalikuks osutub;

10.  toonitab seetõttu, et on tähtis, et reguleerivate ja järelevalveasutuste raames toimiks ühtne kontaktpunkt finantstehnoloogia teenuste osutajate ja kasutajate jaoks; tunnistab vajadust kaotada eri valdkondade vahelised järelevalvealased piirid ja soovitab finantssektori järelevalveasutustel teha tihedat koostööd teiste asjakohaste riiklike ja Euroopa asutustega, kellel on vajalik tehnoloogiline oskusteave;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ja toetama rohkem finantstehnoloogiaga seotud teadusprojekte;

12.  toonitab, et finantsinnovatsiooni ergutamine Euroopas on oluline; nõuab kergemat juurdepääsu rahastamisele uuenduslikele finantsteenuste osutajatele ja uuenduslikele ettevõtjatele, kes tarnivaid neile materjali, mida nad nende teenuste osutamiseks vajavad;

13.  rõhutab, et finantstehnoloogia ettevõtjad aitavad kaasa finantsvahenduse arengule, kuid tekitavad ka uusi finantsstabiilsusega seotud ohte; märgib, et reguleerivad ja järelevalveasutused saavad olemasolevate finantsasutuste bilansist palju teavet, mis on seotud mitme regulatiivse raamistiku, näiteks kapitalinõuete, finantsvõimenduse määra, likviidsuskattekordaja jne täitmisega, samas kui pangandusväliste laenuandmisega tegelevate üksuste, nt ühisrahastamise ja vastastikuse laenuandmise puhul on keeruline saada bilansist piisavat teavet finantsvahendustegevuse kohta; nõuab seetõttu tungivalt, et reguleerivad ja järelevalveasutused kaaluksid, kuidas nad võiksid saada asjakohast järelevalvealast teavet finantsstabiilsuse hoidmiseks, ja kehtestaksid vajaduse korral bilansile regulatiivsed piirangud, et saavutada finantsstabiilsus ja seda hoida;

14.  rõhutab, et finantstehnoloogial on potentsiaal parandada vastavusmenetlusi, eelkõige järelevalvealase teabe kvaliteeti ja õigeaegsust, muutes selle lihtsamaks ja kulutõhusamaks; kutsub ametiasutusi üles selgitama õiguslikke tingimusi, mille alusel lubatakse järelevalve alla kuuluval üksusel anda vastavusmenetlused allhanke korras üle kolmandatele isikutele, et tagada asjakohane järelevalvekord kolmandatele isikute üle ning see, et õiguslik kohustus vastavuskontrolli üle jääks järelevalve alla kuuluvale üksusele; kutsub asjaomaseid ametiasutusi, eelkõige komisjoni, võtma osana oma tööst, mis on seotud Euroopa kauplemisjärgse foorumiga, ennetavaid meetmeid, püüdes mõista uute finantstehnoloogia ja reguleerimistehnoloogia lahenduste kasutamise tõkkeid tehingueelsete ja -järgsete protsesside valdkonnas, mis on reguleeritud finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID), Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) ja väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrusega (CSDR), ja selgitada valdkondades, kus tõkkeid ei ole, osalejate õigust kasutada selliseid lahendusi, et täita oma kohustusi nende õigusaktide alusel;

15.  tuletab meelde, et uuenduslikud finantsteenused peaksid olema kättesaadavad kogu ELis ja seetõttu ei tohiks põhjendamatult takistada teenuste piiriülest pakkumist liidus; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel jälgida ja vältida õigusnormide kattumisi, uusi takistusi turule sisenemisel ja riiklikke tõkkeid nende teenuste osas; palub, et komisjon ennetaks liikmesriikides kehtivate kordade erinevustest tulenevaid liikmesriikidevahelisi tõkkeid ja edendaks liikmesriikide reguleerimispõhimõtete parimaid tavasid; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel kohaldada kogu liidus pakutavatele uutele finantsteenustele üleeuroopalise tegevusloa korda, kui see on võimalik; toetab komisjoni pingutusi, et käsitleda seda, kuidas EL saaks aidata parandada valikut, läbipaistvust ja konkurentsi jaefinantsteenuste osas, et tuua kasu Euroopa tarbijatele, ja rõhutab, et nimetatud eesmärk peaks täiendama finantssüsteemi tõhususe parandamise eesmärki;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et üle kogu ELi on tekkinud aktiivsed finantstehnoloogia kogukonnad; kutsub komisjoni ja asjaomaseid ELi majandusjuhtimise ametiasutusi tegema tihedat koostööd finantstehnoloogia keskustega ja süvendama nende kogukondade arukat ettevõtlust ning nende püüdlusi, julgustades ja rahastades innovatsiooni ning suhtudes neisse kui ELi tulevase konkurentsieelise allikasse finantssektoris;

17.  märgib, et finantstehnoloogia valdkonna idufirmad on eriti ohustatud patentide kuritarvitajatest, kelle näol on tegemist üksustega, kes ostavad patente eesmärgiga kasutada neid tehnoloogiaõigusi juba kasutavate ettevõtjate vastu, ähvardades neid patendiõiguse rikkumise hagidega; kutsub komisjoni üles analüüsima olukorda ja pakkuma välja meetmed patentide kuritarvitajate vastu võitlemiseks finantstehnoloogia sektoris;

18.  toonitab finantstehnoloogia võimalikku rolli avalike teenuste digiteerimisel, mis aitab suurendada nende tõhusust, näiteks maksukogumise ja maksupettuste ärahoidmise valdkonnas;

19.  toonitab, et digitaalmajanduse paljudes valdkondades on turustruktuur võrgumõju tõttu muutumas selliselt, et alles jääb vaid väike arv turuosalisi, mis tekitab probleeme sellistes valdkondades nagu konkurentsiõigus ja kartelliõigus; kutsub komisjoni üles uuesti hindama, kas konkurentsi reguleeriv õigusraamistik on sobiv tegelemiseks digitaalmajanduse probleemidega üldiselt ja eriti finantstehnoloogia probleemidega;

20.  rõhutab, et välismaksete tegemiseks kasutatavate vahendite osas on veel arenguruumi; toetab Euroopas niisuguste maksevahendite arendamist ning peab kahetsusväärseks internetipanganduse turu killustatuse kõrget määra ELis ning kogu ELi hõlmava ja Euroopale kuuluva krediit- või deebetkaardi süsteemi puudumist; on veendunud, et see on kapitaliturgude liidu nõuetekohase toimimise jaoks esmatähtis ja digitaalse ühtse turu oluline osa, edendades Euroopa e-kaubandust ja piiriülest konkurentsi finantsteenuste valdkonnas; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks edasised sammud, mis viiksid sellise süsteemi laienemist toetava keskkonna loomiseni; tunnistab, et konkurentsi huvides on vaja, et niisugune süsteem eksisteeriks kõrvuti ja oleks vajaduse korral koostalitlusvõimeline muude uuenduslike makseviisidega;

21.  rõhutab, et tarbijad on finantstehnoloogia edukuse tõukejõud; toonitab, et mis tahes tulevaste seadusandlike muudatuste eesmärk peaks olema toetada tarbijaid niisuguses ümberkujundusprotsessis;

Andmed

22.  märgib, et andmete kogumine ja analüüsimine on finantstehnoloogia puhul keskse tähtsusega, ning toonitab seetõttu, et andmeid käsitlevaid kehtivaid õigusakte, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärust, muudetud makseteenuste direktiivi, e-identifitseerimise ja e-autentimise määrust, neljandat rahapesuvastast direktiivi ning võrgu- ja infoturbe direktiivi tuleb kohaldada järjepidevalt ja tehnoloogiliselt neutraalselt; rõhutab, et uuendusliku rahastamise suurendamiseks Euroopas on vaja andmete vaba liikumist liidus; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid tagamaks, et finantsteenuste osutamisega seoses kasutatakse üksnes objektiivseid ja asjakohaseid andmeelemente; avaldab heameelt komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta avaliku arutelu üle „andmepõhise majanduse“ teemal (COM(2017)0009), mille abil püütakse leida tõendeid ja teha kindlaks, kas esineb takistusi andmete vabale liikumisele üle kogu liidu;

23.  rõhutab vajadust selgete eeskirjade järele andmete omandiõiguse, neile juurdepääsu ja edastamise osas; rõhutab, et järjest rohkem andmeid luuakse masinate poolt või kujunemisjärgus tehnoloogiatel, nt masinõppel põhinevate protsesside käigus; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse ette selge õiguslik raamistik isikuandmete osas, kuid muude andmeliikide osas on vaja suuremat õiguskindlust; usub sellega seoses, et tuleks teha selget vahet toorandmete ja edasise töötlemise käigus saadud andmete vahel;

24.  rõhutab, et avatud pangandus ja andmete jagamine aitab tagada, et kõik finantstehnoloogilised ärimudelid saaksid areneda koos, mis on tarbijate huvides; toonitab sellega seoses muudetud makseteenuste direktiiviga seotud hiljutisi saavutusi makse algatamise ja kontoandmetele ligipääsu kohta;

25.  rõhutab eeliseid, mida pilvandmetöötlus võib anda tarbijatele ja finantsteenuste pakkujatele kulutasuvuse, turule jõudmise aja lühendamise ja IKT-vahendite parema kasutuse osas; märgib, et finantssektoris ei ole selgeid, terviklikke Euroopa eeskirju ega suuniseid andmete pilve edasiandmise kohta; rõhutab, et tuleb töötada välja sellised suunised ja riikide pädevad asutused peavad kohaldama pilvandmetöötluse kasutamise suhtes ühtset lähenemisviisi; rõhutab, et sellised eeskirjad või suunised on vajalikud pilvandmetöötlusele ülemineku paindlikumaks ja kiiremaks muutmiseks; rõhutab, et need suunised peaksid sisaldama rangeid andmeturbe ja tarbijakaitse standardeid; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel uurida sellega seoses eri võimalusi, nagu eelnevalt heaks kiidetud lepingud pilveteenuse osutajate ja finantsasutuste vahel;

26.  märgib, et vaja on tõsta tarbijate teadlikkust nende isikuandmete väärtusest; märgib, et tarbijad võivad sõlmida lepinguid digitaalse sisu jagamiseks tasu eest; rõhutab, et see võib tuua majanduslikku kasu, kuid seda võib kasutada ka diskrimineerivalt; kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua Euroopa andmete jagamise strateegia, mille eesmärk on anda tarbijatele kontroll oma andmete üle; on veendunud, et selge ja tarbijakeskne lähenemisviis suurendab usaldust pilvepõhiste teenuste vastu ja aitab stimuleerida uusi innovatiivseid teenuseid, mida pakuvad finantsväärtusahela eri osalejad, nt kasutades rakendusliideseid (API) või hõlbustades otsejuurdepääsu andmetele elektrooniliste makseteenuste jaoks; palub komisjonil uurida personaalsete teabehaldussüsteemide (PIMS) tulevikupotentsiaali tehniliste vahenditena, mida tarbijad saavad kasutada oma isikuandmete haldamiseks;

27.  tuletab seoses kliendi andmete või suurandmete suurema kasutamisega finantseerimisasutuste poolt meelde isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, mis annab andmesubjektile õiguse saada selgitusi automaatse töötlemise abil tehtud otsuse kohta ning seda otsust vaidlustada(4); rõhutab vajadust tagada, et ebaõigeid andmeid saab muuta ning et kasutatakse vaid kontrollitavaid ja asjakohaseid andmeid; kutsub kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi, et tagada nende õiguste jõustamine; on arvamusel, et isikuandmete kasutamiseks antud nõusolek peab olema dünaamiline ning andmesubjektil peab olema võimalus muuta ja kohandada oma nõusolekut;

28.  märgib, et kliendi andmete või suurandmete suurem kasutamine finantseerimisasutuste poolt võib tuua tarbijatele kasu, näiteks paremini kohandatud, segmenteeritud ja odavamad pakkumised, mis põhinevad riskide ja kapitali tõhusamal jaotamisel; märgib teisest küljest ära dünaamilise hinnakujunduse ja selle potentsiaali viia vastupidise tulemuseni, mis võib vähendada pakkumiste võrreldavust ja tegelikku konkurentsi ning riskide jagamist ja vastastikust toetamist, näiteks kindlustussektoris;

29.  tunnistab isikuandmete ja algoritmide aina suuremat kombineerimist, et pakkuda selliseid teenuseid nagu robotnõustamine; rõhutab robotnõustamise tõhususpotentsiaali ja võimalikku positiivset mõju finantsalasele kaasatusele; rõhutab, et vead või kallutatus algoritmides või aluseks olevates andmetes võivad põhjustada süsteemset riski ja kahjustada tarbijaid, näiteks suurendades tõrjutust; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel jälgida kõnealuseid riske ning tagada, et finantsnõustamise automatiseerimine aitab tõepoolest anda paremat, läbipaistvat, kättesaadavat ja kulutõhusat nõu, ning käsitleda probleemi, et üha raskem on kindlaks teha, kes vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest praeguses andmete kasutamise õigusliku vastutuse raamistikus; rõhutab, et robotnõuannete ja silmast-silma-nõuannete suhtes tuleks kohaldada ühesuguseid tarbijakaitsenõudeid;

Küberjulgeolek ja IKT riskid

30.  rõhutab vajadust otspunktturbe järele kogu finantsteenuste väärtusahelas; osutab suurtele ja mitmekesistele riskidele, mida kujutavad endast küberrünnakud, mille sihtmärgiks on meie finantsturgude taristu, asjade internet, valuutad ja andmed; palub komisjonil teha küberjulgeolekust finantstehnoloogia tegevuskavas tähtsaim prioriteet ning palub Euroopa järelevalveasutustel ja EKP-l tema pangandusjärelevalve rollis muuta see oluliseks osaks nende reguleerimise ja järelevalve programmidest;

31.  palub Euroopa järelevalveasutustel koostöös riiklike reguleerivate asutustega korrapäraselt läbi vaadata finantseerimisasutuste IKT-riskidega seotud olemasolevad tegevusstandardid; nõuab lisaks Euroopa järelevalveasutuste suuniseid nende riskide järelevalve kohta, sest liikmesriikide küberjulgeoleku strateegiates on kaitsetase erinev; rõhutab Euroopa järelevalveasutuste tehnilise oskusteabe tähtsust nende ülesannete täitmisel; soovitab teha selles valdkonnas rohkem teadusuuringuid;

32.  rõhutab vajadust teabe ja parimate tavade vahetamise järele järelevalveasutuste, reguleerivate asutuste ja valitsuste vahel vastavatel tasanditel, teadlaste ja turuosaliste vahel ning turuosaliste endi vahel; palub komisjonil, liikmesriikidel, turuosalistel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) uurida läbipaistvuse ja teabejagamise potentsiaali küberrünnakute vastaste vahenditena; soovitab sellega seoses uurida võimalikku kasu, mida annaks ühtne kontaktpunkt turuosaliste jaoks, samuti kaaluda koordineeritumat lähenemisviisi finantsteenuste valdkonna küberkuritegevuse uurimisele, võttes arvesse finantsteenuste üha enam piiriülest iseloomu;

33.  rõhutab, et finantsteenuste taristu pakkumist käsitlevas määruses tuleb teenusepakkujatele ette näha asjakohased stiimulid investeerida piisavalt küberjulgeolekusse;

34.  palub, et liikmesriigid tagaksid küberjulgeoleku direktiivi õigeaegse ülevõtmise; tunneb heameelt küberjulgeoleku valdkonna uue avaliku ja erasektori partnerluse üle, mille käivitas hiljuti komisjon tööstuse osalusel; palub komisjonil töötada välja mitu uut ja konkreetset algatust, mille eesmärk on tugevdada selles sektoris finantstehnoloogia ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade vastupanuvõimet küberrünnakute suhtes;

35.  märgib, et üldsuse usaldus asjaomase tehnoloogia vastu väga oluline finantstehnoloogia tulevase kasvu seisukohast, ning juhib tähelepanu vajadusele parandada haridust ja teadlikkust finantstehnoloogia positiivsest mõjust igapäevasele tegevusele, aga samuti seoses võrgu- ja infoturbe riskidega kodanike ja äriühingute, eelkõige VKEde jaoks;

36.  tervitab jätkuvaid jõupingutusi standardimise valdkonnas, mis muudavad ühendatud seadmed turvalisemaks; rõhutab siiski, et ohutuse tagamine ei tohi piirduda minimaalse standardimisega, eriti kuna ühtsed standarditud turvaabinõud suurendavad võimaliku doominoefekti tõttu suurte turvarikkumiste ohtu; soovitab äriühingutel tungivalt töötada välja heterogeensed reaktsioonid, et tagada oma seadmete ja toimingute turvalisus;

Plokiahelad (blockchains)

37.  rõhutab plokiahela rakenduste potentsiaali raha ja väärtpaberite ülekandmisel, samuti nn nutilepingute hõlbustamisel, mis avavad mitmeid võimalusi finantslepingute mõlema poole jaoks (eelkõige seoses kaubanduse rahastamise ja laenude andmisega äriühingutele) ning mis võivad lihtsustada keerukaid kaubandus- ja finantsvaldkonna lepingulisi suhteid nii ettevõtetevahelisel (B2B) kui ka ettevõtja ja tarbija vahelisel (B2C) tasandil; rõhutab, et plokiahela platvormid sobivad ka selleks, et lihtsustada keerulisi B2B ja B2C tehingud;

38.  tuletab meelde loata plokiahela rakendustega seotud kasu ja riske; kutsub komisjoni üles korraldama sellel teemal iga-aastast sidusrühmade konverentsi; on mures, et loata plokiahela rakendusi kasutatakse aina rohkem kuritegevuseks, maksudest kõrvalehoidumiseks, maksustamise vältimiseks ja rahapesuks; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima neid küsimusi, sealhulgas nn mikserite ja segistite rolli selles protsessis, ja koostada selle kohta aruanne;

Koostalitlusvõime

39.  peab rakendusliideseid tarbija poolt kasutatavate muude vahendite oluliseks täienduseks, et pakkuda uutele osalejatele juurdepääsu finantstaristule; soovitab luua standardsete rakendusliideste kogumi, mida müüjad saavad kasutada näiteks avatud panganduse valdkonnas paralleelselt võimalusega töötada välja oma tarkvara;

40.  on seisukohal, et finantstehnoloogia teenuste koostalitlusvõime, nii Euroopas kui ka koostöös kolmandate riikide ja teiste majandussektoritega, on tähtis tingimus Euroopa finantstehnoloogia sektori edasiseks arenguks ja selle võimaluste täielikuks realiseerumiseks; soovitab selle hõlbustamiseks standardida võimaluse korral andmevormingud teise makseteenuste direktiivi kohaselt;

41.  palub komisjonil koordineerida liikmesriikide ja turuosaliste tööd, et tagada erinevate riiklike e-identimisskeemide koostalitlusvõime; rõhutab, et neid skeeme peaks saama kasutada ka erasektor; on veendunud, et kaugidentimise vahendeid, mida ei ole sätestatud e-IDASe määruses, tuleks samuti aktsepteerida, kui nende turvalisuse tase on samaväärne e-IDASe märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega ja nad on seega turvalised ja koostalitlusvõimelised;

42.  rõhutab, kui oluline on traditsiooniliste ja uute makselahenduste koostalitusvõime, et saavutada integreeritud ja innovaatiline Euroopa makseturg;

43.  palub Euroopa järelevalveasutustel kindlaks teha, millistel juhtudel võib suunatud või riskipõhine autentimine olla alternatiiviks tugevale autentimisele; kutsub lisaks komisjoni üles uurima, kas tugeva autentimise protsesse võivad läbi viia ka muud üksused peale pankade;

44.  palub Euroopa järelevalveasutustel koostöös riiklike reguleerivate asutustega töötada välja tehnoloogiliselt neutraalsed standardid ja load nii tunne-oma-klienti kui ka kaugidentimise meetodite jaoks, näiteks biomeetriliste kriteeriumide põhjal, austades kasutajate privaatsust;

Finantsstabiilsus ning tarbija- ja investorikaitse

45.  kutsub komisjoni üles pöörama finantstehnoloogia tegevuskava koostamisel erilist tähelepanu jaetarbijate ja -investorite vajadustele ning ohtudele, mille eest nad võivad kaitset vajada, võttes arvesse finantstehnoloogia üha suuremat kasutamist mittekutselistele klientidele pakutavate teenusete puhul, nagu ühisrahastamine ja vastastikune laenuandmine; rõhutab, et finantstehnoloogia teenuste suhtes kohaldatakse samu tarbijakaitsestandardeid nagu muude finantsteenuste suhtes, sõltumata turustuskanalist ja kliendi asukohast;

46.  palub Euroopa järelevalveasutustel jätkata ja tõhustada praegust tehnoloogia arengu seiret ning selle kasulikkuse ja võimalike riskide analüüsi, eelkõige seoses tarbija- ja investorikaitse ning finantsalase kaasamisega;

47.  kutsub komisjoni üles uurima, mil määral võib finantstehnoloogia aidata pakkuda tarbijatele parema kvaliteediga finantsnõustamist ning kas nõustamist käsitlev ELi killustatud reguleeriv raamistik on selleks piisav;

48.  on seisukohal, et kindlustustehnoloogiat ümbritseb endiselt suur õiguslik ebakindlus, ning rõhutab, et sellega tuleb tegeleda, et tagada ohutus, eraelu puutumatus, aus konkurents ja finantsstabiilsus; rõhutab, et suurem õiguskindlus aitab tagada, et halvasti reguleeritud kindlustustehnoloogia firmade kliendid ei lange rahalise kaotuse või eksitavate pakkumiste ohvriks ning aitab nii äriühingutel kui ka tarbijatel paremini ära kasutada kindlustustehnoloogia lahendusi;

49.  rõhutab vajadust tagada, et koos finantstehnoloogia lahenduste arendamisega suurendatakse ka finantsstabiilsust; soovitab uurida selle eesmärgi saavutamise vahendina avatud lähtekoodiga ja vastastikuse eksperdihinnangu saanud tehnoloogiat; palub Euroopa järelevalveasutustel teha koostööd erasektori osalejatega, et arendada ja hinnata uuenduslikke tehnoloogiaid, millel on potentsiaal tagada finantsstabiilsus ja edendada tarbijakaitset, näiteks vähendades algoritmide kallutatust või suurendades tarbijate teadlikkust küberohtudest;

50.  märgib, et mitmekesisus ja konkurents turuosaliste vahel on olulised tegurid, mis aitavad kaasa finantsstabiilsusele; kutsub reguleerivaid asutusi ja järelevalveasutusi üles jälgima, milline on digiteerimise mõju konkurentsiolukorrale finantssektori kõigis asjaomastes segmentides, ning töötama välja ja võtma kasutusele vahendid, et hoida ära või parandada konkurentsi kahjustavat käitumist ja konkurentsimoonutusi;

Finantsharidus ja IT-oskused

51.  rõhutab, et nii finantsteadmised kui ka digitaalne kirjaoskus on äärmiselt tähtsad finantstehnoloogia tõhusaks kasutamiseks ja riskide vähendamiseks finantstehnoloogia keskkonnas;

52.  rõhutab, et jaetarbijate ja -investorite korralik finantsharidus on vajalik selleks, et finantstehnoloogiast saaks tõeline finantsalase kaasamise vahend ja et võimaldada neil tarbijatel ja investoritel, kes puutuvad üha rohkem otseselt kokku koheselt kättesaadavate individuaalsete investeerimistoodete ja -teenustega, teha nende pakkumiste kohta iseseisvalt mõistlikke otsuseid ning mõista kõiki riske, mis tulenevad kõnealuste uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel rohkem toetada algatusi finantshariduse parandamiseks; rõhutab, et kutseõpe ning tarbija ja investori õigusi käsitlev teave peaksid olema kergesti kättesaadavad;

53.  tuletab meelde komisjoni prognoosi, mille kohaselt võib 2020. aastaks olla Euroopas puudu kuni 825 000 IKT spetsialisti; on veendunud, et on vaja rohkem arvutiteadlasi, ning soovitab liikmesriikidel valmistuda muutusteks tööturul, mis võivad toimuda kiiremini, kui täna arvata oskame;

54.  rõhutab vajadust suurendada digitaalharidust ja -oskusi finantssektoris, reguleerivates asutustes ja ühiskonnas tervikuna, muu hulgas kutseõppe abil; palub komisjonil tutvustada parimaid tavasid algatuse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ raames;

o
o   o

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0228.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0358.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0434.
(4) Vaata isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendust 71.


Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetus Horvaatias *
PDF 233kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Horvaatias (05318/2017 – C8-0033/2017 – 2017/0801(CNS))
P8_TA(2017)0212A8-0171/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (05318/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0033/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0171/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Vastuväide delegeeritud õigusaktile: suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramine, kus esineb strateegilisi puudusi
PDF 248kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni 24. märtsi 2017. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses lisa punkti I tabelist Guyana välja jätmise ja sinna Etioopia lisamisega (C(2017)01951 – 2017/2634(DEA))
P8_TA(2017)0213B8-0294/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)01951) (edaspidi „muutev delegeeritud määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(1) (edaspidi „neljas rahapesuvastane direktiiv“), eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 64 lõiget 5,

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi(2), eriti selle lisa,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon komisjoni 24. novembri 2016. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi(3),

–  võttes arvesse muutvale delegeeritud määrusele lisatud komisjoni 24. märtsi 2017. aasta kirja,

–  võttes arvesse parlamendi kahe erikomisjoni, maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni ning rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni seni tehtud tööd ja järeldusi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,

A.  arvestades, et delegeeritud määrus, selle lisa ja muutev delegeeritud määrus on mõeldud selleks, et määrata kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast ohtu ELi finantssüsteemile ja mille puhul peavad ELi kohustatud isikud kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiiviga kohaldama kliendi suhtes tugevdatud nõuetekohase hoolsuse meetmeid;

B.  arvestades, et komisjoni viimane delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi, on kehtinud alates 23. septembrist 2016;

C.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1675 jääb kehtima isegi siis, kui muutev delegeeritud määrus tagasi lükatakse;

D.  arvestades, et riikide nimekiri ühtib ka pärast komisjoni poolt 24. märtsil 2017 vastu võetud muutvas delegeeritud määruses tehtud muudatusi nimekirjaga riikidest, mille rahapesuvastane töökond määras kindlaks oma 20.–24. veebruarini 2017 toimunud 29. täiskogu koosolekul;

E.  arvestades, et nagu on sätestatud neljanda rahapesuvastase direktiivi põhjenduses 28 ja korratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 seletuskirjas (C(2016)04180), kujutab komisjoni poolne hindamine endast autonoomset protsessi; arvestades, et komisjonil on seetõttu vabadus lahkneda rahapesuvastase töökonna standarditest ja jätta kolmanda riigi oma nimekirja isegi siis, kui rahapesuvastane töökond on selle sealt kustutanud, või lisada täiendavaid kolmandaid riike tingimusel, et see toimub kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 sätestatud konkreetsete kriteeriumitega;

F.  arvestades, et komisjoni poolne hindamine on autonoomne protsess, mis tuleb läbi viia põhjalikult ja erapooletult, hinnates kõiki kolmandaid riike samade kriteeriumite alusel, mis on kindlaks määratud neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikes 2;

G.  arvestades, et parlament lükkas ühe varasema muutva delegeeritud määruse (C(2016)07495) tagasi põhjendusega, et komisjoni protsess ei olnud piisavalt autonoomne ning selles ei võetud arvesse, et neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 toodud kriteeriumite loetelu („eeskätt“) ei ole täielik, jättes seeläbi välja rahapesule eelnevad kuriteod, näiteks maksukuriteod;

H.  arvestades, et parlament jääb seisukohale, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puudused võivad artikli 9 lõike 2 mitme aspekti osas jääda alles teatavates riikides, mis ei kuulu muutvas delegeeritud määruses suure riskiga kolmandate riikide loetellu;

I.  arvestades, et parlament on võtnud nõuetekohaselt teadmiseks komisjoni 24. märtsi 2017. aasta kirja, milles antakse teada, et komisjon on koostamas ülevaadet võimalustest vähendada tuginemist välistele infoallikatele; arvestades, et ühe võimalusena hinnatakse suure riskiga kolmandaid riike käsitleva ELi loetelu autonoomse hindamisprotsessi kehtestamist, nagu nõudis parlament;

J.  arvestades, et parlament peab väärtuslikuks aega ja ressursse, mida autonoomse hindamisprotsessi väljatöötamine võib nõuda, pidades eelkõige silmas, et komisjonil on finantskuritegude ennetamiseks äärmiselt piiratud arvul töötajaid ja vahendeid, kuid ootab komisjonilt kindlameelsemat pühendumist, mida võiksid saata kinnitatud ja nõudlikud vahe-eesmärgid (nt tegevuskava), et edastada selge sõnumi selle kohta, et institutsioonid on ühiselt pühendunud võitlusele rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja terrorismi rahastamise vastu;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on ühiselt nõudnud kohtumist kõnealuse delegeeritud õigusakti eest vastutava volinikuga, et korraldada ettepaneku ja parlamendi vastuväidete üle nõuetekohase arutelu;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  palub komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse eespool esitatud mureküsimusi, sealhulgas soovitust võtta vastu tegevuskava autonoomse hindamisprotsessini jõudmiseks;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(2) ELT L 254, 20.9.2016, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0008.


Geneetiliselt muundatud puuvill GHB119
PDF 267kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D050182 – 2017/2675(RSP))
P8_TA(2017)0214B8-0293/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 27. märtsil 2017 toimunud hääletust, millel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 21. septembril 2016. aastal vastu võetud ja 21. oktoobril 2016. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, kus esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmise kohta(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et Bayer esitas 25. märtsil 2011 Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse puuvilla GHB119 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu puuvill, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 21. septembril 2016 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 21. oktoobril 2016;

C.  arvestades, et puuvillale GHB119 määratud kordumatu tunnus BCS-GHØØ5-8, mida on taotluses kirjeldatud, tähistab valku PAT, mis annab tolerantsuse glüfosinaat-ammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes, ja valku Cry2Ae, mis annab tolerantsuse teatavate liblikaliste taimekahjurite suhtes; arvestades, et luba importida liitu sellist puuvilla toob kahtlemata kaasa selle suurema kasvatamise mujal maailmas, mis omakorda suurendab glüfosinaat-ammooniumil põhinevate herbitsiidide kasutamist;

D.  arvestades, et glüfosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(5) sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et glüfosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018;

E.  arvestades, et sõltumatute uuringute tulemuste kohaselt on võrdlevas hindamises murettekitavalt suured lüngad, näiteks asjaolu, et kuigi mitmete ühendite koostises leiti statistiliselt olulisi erinevusi, ei peetud edasist uurimist vajalikuks; samuti esineb tõsiseid puudujääke toksikoloogilisel hindamisel, näiteks käsitleti vaid üht Bt-toksiinide toimeviisi, kombineeritud mõju ei uuritud ja pestitsiidijääkide hindamist läbi ei viidud, ning muretsemiseks annab põhjust immuunsüsteemile avalduva võimaliku mõju ebakindlaid tulemusi andnud hindamine(6);

F.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi; arvestades, et need märkused puudutasid muu hulgas järgmist: puuduvad andmed toiduks/söödaks kasutatavates geneetiliselt muundatud taimedes ja seemnetes leiduvate herbitsiidi- ja metaboliidijääkide identifitseerimise ja kvantifitseerimise kohta, puudujäägid keskkonnaohu hindamises ja keskkonnaseire kavas, mis on muu hulgas seotud erinevate seisukohtadega selle kohta, kas on teateid metsikute sugulaste olemasolust Euroopas, puuduvad andmed imporditud seemnete idanevuse kohta, samuti asjaolu, et ei võetud arvesse soovimatut mõju; arvestades, et mõnedes märkustes kritiseeriti ka aluseks võetud andmete halba kvaliteeti üldiselt ja konkreetsemalt asjaolu, et arvesse võeti vaid väga vähesed uuringud, ja et näiteks ei viidud läbi asjakohast toksilisuse katset GHB119 puuvillast pärit taimse materjaliga ega ka asjakohaseid uuringuid geneetiliselt muundatud puuvilla mõju kohta inimeste ja loomade tervisele, ning et esitatud toitumisuuringut ei peetud vastuvõetavaks(7);

G.  arvestades, et vaatamata kõikidele eespool nimetatud probleemidele ei pidanud EFSA puuvillast GHB119 saadud toidu/sööda turustamisjärgset järelevalvet vajalikuks;

H.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 27. märtsil 2017 toimunud hääletusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletasid vastu, samas kui poolt hääletasid ainult 11 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,69 %, ning 2 liikmesriiki jäid erapooletuks;

I.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas (COM(2015)0177) kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon loa andmise otsused vastu võtnud ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president Juncker on sellist tava juba mitmel korral ebademokraatlikuks nimetanud ja hukka mõistnud(8);

J.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku(9), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja palus komisjonil see tagasi võtta ja esitada uus ettepanek;

K.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) põhjenduses 14 sedastatakse selgelt, et „Kui arutatakse muid eriti tundlikke valdkondi, eelkõige maksustamist, tarbijate tervist, toiduohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate rakendusaktide eelnõusid, väldib komisjon tasakaalustatud lahenduse leidmise eesmärgil oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane.“;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(10) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Kättesaadav järgmisel aadressil: https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4586
(4)–––––––––––– – Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110),Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (P8_TA(2015)0456),Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0040),Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0039),Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0038),Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (P8_TA(2016)0271),Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (P8_TA(2016)0272),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (P8_TA(2016)0388),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (P8_TA(2016)0389),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (P8_TA(2016)0386),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (P8_TA(2016)0387),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0390),Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (P8_TA(2017)0123).
(5) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(6) Bauer-Panskus ja Then: Testbiotech comment on the Scientific Opinion on application (EFSA-GMO-NL-2011-96) for the placing on the market of genetically modified insect-resistant and herbicide-tolerant cotton GHB119 from Bayer CropScience AG, kättesaadav järgmisel aadressil: https://www.testbiotech.org/node/1860
(7) http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA -Q-2011-00311
(8) Näiteks avakõnes Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele Euroopa Komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(10) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Geneetiliselt muundatud mais DAS-40278-9
PDF 267kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D050183 – 2017/2674(RSP))
P8_TA(2017)0215B8-0292/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D050183),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 27. märtsil 2017 toimunud hääletust, millel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 26. oktoobril 2016. aastal vastu võetud ja 5. detsembril 2016. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, kus esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmise kohta(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 11. novembril 2010 esitas Dow AgroSciences Europe Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 26. oktoobril 2016 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 5. detsembril 2016(5);

C.  arvestades, et maisis DAS-40278-9 tekib valk AAD-1, mis annab maisile tolerantsuse 2,4-diklorofenoksüäädikhapet (2,4-D) ja arüloksüfenoksüpropanoaati (AOPP) sisaldavate herbitsiidide suhtes;

D.  arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret seoses riskidega, mida toimeaine 2,4-D võib põhjustada seoses embrüo arengu, kaasasündinud väärarendite ja sisesekretsioonisüsteemi häiretega; arvestades, et puudub selgus, kas ja mil määral sisaldavad 2,4-D tooted ülimürgiseid lisandeid dioksiine ja furaane, millel on kantserogeenne ja sisesekretsiooni kahjustav toime inimestele ning mis püsivad keskkonnas kaua ja akumuleeruvad toiduahelas(6);

E.  arvestades, et toimeaine 2,4-D heakskiitu uuendati 2015. aastal; arvestades, et tunnistatakse selliste lisandite nagu dioksiinid ja furaanid esinemist allpool teatavat taset; arvestades, et taotleja ei ole veel esitanud teavet kõnealuse aine võimaliku mõju kohta sisesekretsioonisüsteemile(7);

F.  arvestades, et luba importida liitu maisi DAS-40278-9 toob kahtlemata kaasa selle suurema kasvatamise mujal maailmas, näiteks USAs, Brasiilias ja Argentinas, mis omakorda suurendab 2,4-D- ja AOPP-põhiste herbitsiidide kasutamist; arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret ka seoses suurte lünkadega võrdleval hindamisel, tõsiste puudujääkidega toksikoloogilisel hindamisel (nt söödauuringus ei nõutud kogu taime testimist, ei uuritud pikaajalisi või kumulatiivseid mõjusid, ei arutatud mõju reproduktiivsüsteemidele, samuti esines puudusi loomuuringute metoodikas) ning ebaselgete tulemustega immuunsüsteemile avalduva võimaliku mõju hindamisel(8);

G.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi; arvestades, et need märkused puudutasid muu hulgas järgmist: puuduvad või ebapiisavad andmed, puuduvad selgitused, vasturääkivad väited taotluses, puudulik katseplaan, puuduvad uuringud, nt seoses allergeensusega, ohutuse hindamise uuringute küsitavad tulemused, puuduv 90-päevane subkroonilise mürgisuse uuring kogu toiduaine kohta, mistõttu ei ole võimalik hinnata sellest maisist valmistatud toodete tarbimisega seotud võimalikke riske, ning riskihindamisel arvesse võetud uuringute valik ja nende kavandamine(9);

H.  arvestades, et vaatamata kõigile neile probleemidele ei pidanud EFSA maisist DAS-40278-9 saadud toidu/sööda turustamisjärgset järelevalvet vajalikuks;

I.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 27. märtsil 2017 toimunud hääletusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 16 liikmesriiki hääletasid vastu, samas kui poolt hääletasid ainult 9 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 36,22 %, ning 3 liikmesriiki jäid erapooletuks;

J.  arvestades, et komisjon taunis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas (COM(2015)0177) kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon loa andmise otsused vastu võtnud ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president Juncker on sellist tava juba mitmel korral ebademokraatlikuks nimetanud ja hukka mõistnud(10);

K.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku(11), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja palus komisjonil see tagasi võtta ja esitada uus ettepanek;

L.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) põhjenduses 14 sedastatakse selgelt, et „Kui arutatakse muid eriti tundlikke valdkondi, eelkõige maksustamist, tarbijate tervist, toiduohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate rakendusaktide eelnõusid, väldib komisjon tasakaalustatud lahenduse leidmise eesmärgil oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane.“;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(12) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4633.
(4)–––––––––––– – Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110),Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (P8_TA(2015)0456),Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0040),Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0039),Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0038),Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (P8_TA(2016)0271),Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (P8_TA(2016)0272),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (P8_TA(2016)0388),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (P8_TA(2016)0389),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (P8_TA(2016)0386),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (P8_TA(2016)0387),Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0390),Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (P8_TA(2017)0123).
(5) Kättesaadav järgmisel aadressil: https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4633
(6) http://www.pan-europe.info/sites/pan-europe.info/files/public/resources/reports/pane-2014-risks-of-herbicide-2-4-d.pdf
(7) Komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/2033, millega uuendatakse toimeaine 2,4-D heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 298, 14.11.2015, lk 8).
(8) Bauer-Panskus ja Then: Testbiotech comment on EFSA Scientific Opinion on an application by DOW AgroSciences LLC (EFSA-GMO-NL-2010-89) for placing on the market the genetically modified herbicide-tolerant maize DAS-40278-9, kättesaadav aadressil: https://www.testbiotech.org/node/1862
(9) Vt EFSA küsimuste loetelu, küsimuse nr EFSA-Q-2010-01326 G lisa, kättesaadav aadressil: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2010-01326
(10) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele Euroopa Komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(12) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Olukord Ungaris
PDF 177kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon olukorra kohta Ungaris (2017/2656(RSP))
P8_TA(2017)0216B8-0295/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 4, 12, 13, 14, 16, 18 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, eelkõige kohtuasju Szabó ja Vissy vs. Ungari, Karácsony ja teised vs. Ungari, Magyar Keresztény Mennonita Egyház ja teised vs. Ungari, Baka vs. Ungari ning Ilias ja Ahmed vs. Ungari,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja arvukaid ÜRO lepinguid inimõiguste valdkonnas, mis on kõikidele liikmesriikidele siduvad,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri(1) ja 10. juuni 2015. aasta(2) resolutsiooni olukorra kohta Ungaris, 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris(3), 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutise poliitilise arengu kohta Ungaris(4) ja 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta(5),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 27. veebruaril 2017 toimunud kuulamist olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse 26. aprillil 2017 täiskogu istungil toimunud arutelu Ungari teemal,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide Rooma deklaratsioon, mis võeti vastu 25. märtsil 2017,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu 17. detsembri 2007. aasta seadust CLXVIII, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut muutva Lissaboni lepingu väljakuulutamist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni 2162 (2017), milles käsitletakse muret tekitavaid arenguid Ungaris, kodanikuühiskonda piiravat seaduseelnõu vabaühenduste kohta ning Kesk‑Euroopa Ülikooli võimalikku sulgemist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 8. märtsi 2017. aasta avaldust Ungari uue seaduse kohta, mis võimaldab varjupaigataotlejate automaatset kinnipidamist, ning 27. aprillil 2017. aastal Ungari Rahvuskogu esimehele saadetud kirja, milles volinik kutsus üles lükkama tagasi seaduseelnõu välisriikide rahastatavate vabaühenduste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni otsust alustada Ungari suhtes rikkumismenetlust seoses riikliku kõrgharidusseaduse muutmise seadusega, samuti teisi alustatud ja eesseisvaid rikkumismenetlusi Ungari suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni vastust Ungaris toimunud riiklikule konsulteerimisele „Peatage Brüssel“,

–  võttes arvesse volinik Dimitris Avramopoulose visiiti Ungarisse 28. märtsil 2017,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni poolt asepresident Frans Timmermansile saadetud kirja, milles paluti komisjoni arvamust selle kohta, kas õigusakt, millega muudetakse teatud seadusi, et karmistada valvatud piirialal võetavaid meetmeid, on kooskõlas liidu varjupaiga-alase õigustikuga ning kas aktis nimetatud meetmete rakendamine vastab Euroopa Liidu põhiõiguste hartale,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide universaalsed ja ühised väärtused (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulub ELi esmaste õigusaktide hulka ja sellega keelatakse igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

C.  arvestades, et Ungari on Euroopa Liidu liikmesriik alates 2004. aastast ja arvestades, et arvamusküsitluste kohaselt pooldab suur enamus Ungari kodanikest oma riigi kuulumist ELi;

D.  arvestades, et hartas on sätestatud, et kunsti ja teadusuuringuid ei piirata ja akadeemilist vabadust austatakse; arvestades, et see tagab ka vabaduse asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi;

E.  arvestades, et ühinemisvabadust tuleb kaitsta ning arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond aitab oluliselt edendada üldsuse osalemist demokraatlikus protsessis ja valitsuste vastutust oma juriidiliste kohustuste eest, sealhulgas põhiõiguste kaitse, keskkonna ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

F.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga ja selle 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga pagulasseisundi kohta ning kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

G.  arvestades, et 2016. aastal lükati tagasi 91,54 % varjupaigataotlustest; arvestades, et alates 2015. aastast Ungaris varjupaiga valdkonnas vastu võetud uued õigusaktid ja menetlused on sundinud kõiki varjupaigataotlejaid sisenema Ungarisse selle territooriumil asuva transiidiala kaudu, mis võimaldab juurdepääsu piiratud arvule inimestele päevas, praegu nt kümnele; arvestades, et vabaühendused on korduvalt teatanud, et rändajaid on sunnitud Ungari piirilt Serbiasse tagasi pöörduma, mõnel juhul julma ja vägivaldse kohtlemisega, võtmata arvesse nende taotlusi kaitse saamiseks; arvestades, et Ungari valitsus ei ole täitnud oma kohustusi varjupaigataotlejate ümberpaigutamiseks vastavalt ELi õigusaktidele;

H.  arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on teatanud, et viimastel kuudel Ungari varjupaigaõiguses ja praktikas tehtud põhjalike muudatuste tõttu on suur oht, et sinna tagasi saadetud varjupaigataotlejate inimõigusi rikutakse; volinik märkis seda seoses kirjalike märkustega, mille ta esitas 17. detsembril 2016 Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses kahe kaebusega Austria vastu, mis puudutasid taotlejate üleviimist Austriast Ungarisse Dublini III määruse alusel;

I.  arvestades, et 11 pagulast, tuntud kui „Röszke 11“, kes viibisid kohal 16. septembril 2016 ehk päev pärast seda, kui Ungari sulges piiri Serbiaga, süüdistati terroriakti toimepanemises ja neile mõisteti vanglakaristus, sealhulgas mõisteti Küprosel elanud süürlane Ahmed H. ebaõiglasel kohtuprotsessil 2016. aasta novembris 10 aastaks vangi üksnes megafoni kasutamise eest pingete leevendamiseks ja kolme eseme viskamise eest piirivalvurite pihta;

J.  arvestades, et pärast parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni vastuvõtmist on väljendatud muret seoses mitmete küsimustega, nimelt avaliku sektori kulutuste kasutamine, rünnakud kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vastu, varjupaigataotlejate õigused, kodanike massiline jälgimine, ühinemisvabadus, sõnavabadus, meedia pluralismi ja ajalehe Népszabadság sulgemine, romade õigused, sealhulgas romade väljatõstmine Miskolcis ja roma laste segregatsioon hariduses, LGBTI‑inimeste õigused, naiste õigused, kohtusüsteem, sealhulgas võimalus määrata karistuseks eluaegne vangistus tingimisi vabastamise võimaluseta, Ungari vabaühenduste Roma Parlament ja sõltumatu romade organisatsiooni Phralipe sunniviisiline väljatõstmine nende peakorterist ning Lukácsi arhiivide sulgemise oht;

K.  arvestades, et riikliku konsulteerimist „Peatage Brüssel“ (riiklik konsulteerimine sisserände ja terrorismi teemal koos valitsuse reklaamikampaaniatega) sisu ja keelekasutus on äärmiselt eksitav ja kallutatud;

L.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas kohtuasjas Szabó ja Vissy vs. Ungari, et Ungaris 2011. aastal vastu võetud õigusaktiga salajase terrorismivastase järelevalve kohta rikutakse õigust era- ja pereelu kaitsele ning kodu puutumatusele ja kirjavahetuse konfidentsiaalsusele; arvestades, et kohtuasjas Ilias ja Ahmed vs. Ungari tuvastas kohus, et seoses tingimustega Röszke transiidialal on rikutud õigust vabadusele ja turvalisusele ning tõhusale õiguskaitsele ja seoses taotlejate väljasaatmisega Serbiasse on rikutud õigust kaitsele ebainimliku või alandava kohtlemise eest; arvestades, et kohtuasjas Baka vs. Ungari leidis kohus, et Ungari on rikkunud endise Ungari Ülemkohtu esimehe András Baka õigust õiglasele kohtumõistmisele ja sõnavabadusele;

M.  arvestades, et viimased arengud Ungaris, täpsemalt õigusakt, millega muudetakse teatud seadusi, et karmistada meetmeid piirivalve ja varjupaiga valdkonnas, riikliku kõrgharidusseaduse muutmise seadus, mis ohustab otseselt Kesk‑Euroopa Ülikooli ja mis on vallandanud suure avaliku hukkamõistu, ning esildatud õigusakt välisriikidelt rahalist toetust saavate organisatsioonide läbipaistvuse kohta (Ungari parlamendi seaduseelnõu T/14967) on tekitanud muret seoses ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta võimaliku rikkumisega;

1.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi peavad austama kõik ELi liikmesriigid;

2.  peab kahetsusväärseks, et Ungaris aset leidnud sündmused on viimastel aastatel tõsiselt halvendanud olukorda õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja põhivabaduste osas, kahjustades muu hulgas sõnavabadust, akadeemilist vabadust, rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigusi, kogunemis- ja ühinemisvabadust, piirates ja takistades kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust, õigust võrdsele kohtlemisele, vähemuste hulka kuuluvate isikute, sh romade, juutide ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õigusi, sotsiaalseid õigusi, põhiseadusliku süsteemi toimimist ning kohtute ja muude institutsioonide sõltumatust, samuti on need toonud kaasa palju muret tekitavaid süüdistusi korruptsiooni ja huvide konfliktide kohta, mis võivad üheskoos kujutada kasvavat süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele selles liikmesriigis; usub, et Ungari olukord annab ELile võimaluse tõestada, et ta on suuteline ja valmis reageerima ohtudele ja oma põhiväärtuste rikkumisele, mille on toime pannud liikmesriik; märgib murega, et ka sündmused mõnes teises liikmesriigis näitavad muret tekitavaid märke samasugusest õigusriigi põhimõtte õõnestamisest nagu Ungaris;

3.  kutsub Ungari valitsust üles alustama komisjoniga dialoogi kõikides käesolevas resolutsioonis nimetatud küsimustes, eelkõige sellistel teemadel nagu rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigused, ühinemisvabadus, hariduse ja teadusuuringute vabadus, romade segregatsioon hariduses ning rasedate naiste kaitse tööl; rõhutab, et mõlemad pooled peaksid osalema selles dialoogis erapooletult, tõenduspõhiselt ja koostöö vaimus; palub, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti oma hinnangutega kursis;

4.  väljendab muret Ungari valitsuse hiljutiste deklaratsioonide ja algatuste pärast, eelkõige seoses konsulteerimiskampaania „Peatage Brüssel“ jätkamise ja uurimismeetmetega, milles on võetud sihikule Kesk‑Euroopa Ülikooli välismaalastest töötajad, ning ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud soovituste alusel tehtavate seadusandlike muudatuste vastaste võimuerakonna juhtide avalduste pärast; peab kahetsusväärseks, et niisugused signaalid ei näita Ungari ametivõimude selget pühendumust sellele, et tagada täielikult oma meetmete kooskõla ELi esmase ja teisese õigusega;

5.  kutsub komisjoni üles jälgima rangelt ELi rahaliste vahendite kasutamist Ungari valitsuse poolt, eelkõige varjupaiga ja rände, avalikkuse teavitamise, hariduse, sotsiaalse kaasamise ja majandusarengu valdkonnas, et tagada iga kaasrahastatud projekti täielik kooskõla nii ELi esmase kui ka teisese õigusega;

6.  palub, et Ungari valitsus tühistaks vahepeal õigusakti, millega muudetakse teatud seadusi, et karmistada meetmeid piirivalve ja varjupaiga valdkonnas ning riikliku kõrgharidusseaduse muutmise seaduse ja võtaks tagasi õigusakti ettepaneku välisriikidelt rahalist toetust saavate organisatsioonide läbipaistvuse kohta (Ungari parlamendi seaduseelnõu T/14967);

7.  nõuab tungivalt, et Ungari valitsus peataks viivitamata kõik tähtajad õigusaktis, millega muudetakse riiklikku kõrgharidusseadust, alustaks kohest dialoogi vastavate USA ametiasutustega, et tagada USA akrediteeritud kraade andva Kesk‑Euroopa Ülikooli tegevus tulevikus, ja võtaks avalikult kohustuse, et ülikool jääb vaba institutsioonina Budapesti alles;

8.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei vastanud Euroopa Parlamendi 10. juuni ja 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis (olukorra kohta Ungaris) esitatud üleskutsele käivitada ELi raamistik õigusriigi tugevdamiseks, et pidada asjaomase liikmesriigiga dialoogi, hoidmaks ära õigusriigile tekkinud süsteemse ohu süvenemist; on seisukohal, et komisjoni praeguses lähenemisviisis keskendutakse peamiselt õigusaktide marginaalsetele tehnilistele aspektidele, kuid ei pöörata tähelepanu võetud meetmete suundumustele, mustritele ja mõjule, mida need üheskoos avaldavad õigusriigi põhimõttele ja põhiõigustele; usub, et eelkõige rikkumismenetlustega ei ole enamikul juhtudest õnnestunud saavutada tegelikke muutusi ega olukorrale ulatuslikumalt reageerida;

9.  usub, et praegune olukord Ungaris kujutab endast selget ohtu minna vastuollu ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtustega ning peab vajalikuks algatada ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetlus,

10.  teeb seepärast kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks algatada menetlus ja koostada spetsiaalne raport, et panna täiskogus hääletusele põhjendatud ettepanek, millega palutakse nõukogul võtta kasutusele Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõige 1, toimides vastavalt kodukorra artiklile 83;

11.  kordab, et on vaja korrapärast järelevalveprotsessi ning dialoogi kõikide liikmesriikidega, et kaitsta ELi põhiväärtusi ehk demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriiki, ning sellesse tuleb kaasata nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament, nagu soovitati parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(6) (demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste pakt), samuti tuleb vältida topeltstandardeid;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0461.
(2) ELT C 407, 4.11.2016, lk 46.
(3) ELT C 75, 26.2.2016, lk 52.
(4) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 27.
(5) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 154.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.


Pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik
PDF 184kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (2016/2798(RSP))
P8_TA(2017)0217B8-0298/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (COM(2016)0383),

–   võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)(2), mis võimaldab kodanikel oma kvalifikatsioone ja kutseoskuseid kirjeldada,

–  võttes arvesse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uusi prioriteete aastani 2020, mis on sätestatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamist käsitlevas nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes(3),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(4),

–   võttes arvesse Eurydice’i ülevaadet eelneva mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kohta kõrghariduses,

–  võttes arvesse oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa mitmekeelset klassifikaatorit (ESCO), mis hakkab koos Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF) kasutama ühtset vormi kvalifikatsiooni puudutava teabe elektrooniliseks avaldamiseks (vt ettepaneku VI lisa),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitust Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas(5),

–  võttes arvesse kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa sõltumatut registrit(6), millesse on koondatud kvaliteedi tagamise asutused, kelle tegevus vastab tõendatult Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele,

–  võttes arvesse Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS)(7), mis loodi Euroopa kõrgharidusruumi raames, ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET), mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitusele(8),

–  võttes arvesse kõrgharidust käsitlevat Bologna protsessi, 2015. aastal Jerevanis ministrite kohtumisel vastu võetud kommünikeed ja aruannet „Euroopa kõrgharidusruum 2015. aastal. Bologna protsessi rakendusaruanne“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“ ehk liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm(9),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise kohta (tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon) ning soovitust kvalifikatsiooniraamistike kasutamise kohta välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamisel, milles on selgesõnaliselt viidatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule kui akadeemilise tunnustamise vahendile,

–   võttes arvesse strateegiat „Widening Participation for Equity and Growth: A Strategy for the Development of the Social Dimension and Lifelong Learning in the European Higher Education Area to 2020“ („Osalemise laiendamine võrdseteks võimalusteks ja majanduskasvuks: Sotsiaalse mõõtme ja pidevõppe arendamise strateegia Euroopa kõrgharidusruumis aastani 2020“), mis hõlmab kõiki Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus osalevaid riike,

–   võttes arvesse UNESCO 2015. aasta aruannet mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise, valideerimise ja akrediteerimise kohta UNESCO liikmesriikides,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(10), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL(11),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (O-000038/2017 – B8-0218/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et oskuste nõuetekohane tunnustamine, mõistmine ja hindamine on ulatuslik teema, mis ei piirdu üksnes tööturu vajadustega; arvestades, et olemasolevate ning tööturul nõutavate oskuste seisukohast on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik väga kasulik, sest võimaldab oskused kindlaks teha ja tööturu vajadustega vastavusse viia, olles seega sotsiaalselt ja majanduslikult kasulik; arvestades, et äärmiselt oluline on aidata üksikisikutel omandada ja ajakohastada pädevusi ja oskusi kogu elu vältel;

B.  arvestades, et kvalifikatsioonide parem võrreldavus suurendab kõigi võõrtöötajate tööhõive ja ametialase kasvu võimalusi;

C.  arvestades, et digitaaloskustele tuleks samuti tähelepanu pöörata ning selleks, et aidata inimestel selliseid oskusi omandada ja valideerida, tuleks kehtestada struktuurimeetmed;

D.  arvestades ühiskonna ees seisvaid uusi ülesandeid ning tehnoloogilisi ja demograafilisi muutusi, võimaldab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku edasiarendamine toetada pidevõpet (võrdsete võimaluste ja haridusalase õigluse toetamise ning haridus- ja koolitussüsteemide läbitavuse parandamise näol); arvestades, et haridus ja koolitus peaksid aitama inimestel kohaneda kõigi oludega, millega nad võivad kokku puutuda, ning see peaks aitama täiendada nende oskusi ja harima neid terviklikul viisil, et neist saaksid kriitilised, enesekindlad ja sõltumatud kodanikud ja nad omandaksid 21. sajandil vajalikud oskused;

E.  arvestades, et teadmiste, oskuste ja pädevuste pidev arendamine, mida tuntakse ka pidevõppena, võib aidata parandada üksikisiku valikuvõimalusi töö ja eraelu seisukohast, samuti võib see aidata kaasa indiviidi isiklikule arengule ja täieliku potentsiaali realiseerimisele, mis tähendab, et see on ühiskonna jaoks kasulik ja parandab inimeste väljavaateid leida tööd ja kindlustada karjääri;

F.  arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku üks eesmärke on hõlbustada haridussüsteemide võrdlust ja seeläbi ajendada muutusi ja reforme riigi ja valdkonna tasandil, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ ja raamistiku HK 2020 eesmärgid;

G.  arvestades, et liikmesriikide väheste püüdluste tõttu ja siiani ettevõetust hoolimata on kvalifikatsioonide läbipaistvus ikka vilets ja välismaiseid kvalifikatsioone tunnustatakse endiselt vaid vähesel määral; arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku on vaja kohandada, et muuta kvalifikatsioonid veelgi läbipaistvamaks ja võrreldavamaks;

H.  arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peaks olema kasutajatele metaraamistikuks ja hõlbustama koostööd liikmesriikide ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, hariduse ja koolituse pakkujate, ametiühingute, kodanikuühiskonna esindajate ning muude huvirühmade vahel rahvusvahelisel tasandil;

I.  arvestades, et üksnes Madalmaad ja Rootsi on kehtestanud oma riiklikes kvalifikatsiooniraamistikes eraldi korra mitteformaalsete kvalifikatsioonide arvestamiseks; arvestades, et ühelgi liikmesriigil ei ole riiklikus kvalifikatsiooniraamistikus eraldi korda informaalse õppe arvestamiseks;

J.  arvestades, et liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2018. aastaks kehtestama kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga mitteformaalse ja informaalse õppe, sh vabatahtliku tegevuse käigus saadud oskuste valideerimise korra, mis on seotud riiklike kvalifikatsiooniraamistikega;

K.  arvestades, et 2015. aasta Jerevani kommünikees võtsid liikmesriigid endale selgelt kohustuse vaadata läbi riiklikud õigusaktid, et täielikult järgida tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsiooni, ning vaadata läbi oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud tagamaks, et varasema haridustee tunnustamine on raamistikuga hõlmatud õpiteede puhul piisaval määral tagatud;

L.  arvestades, et õpetuse sisu kvaliteedi tagamine ja haridussüsteemide korraldamine kuulub liikmesriikide kohustuste hulka ja ainupädevusse; arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik seda kohustust ei mõjuta;

M.  arvestades, et praegu esineb tunnistuste tunnustamise küsimuses piirkondade vahel ja eelkõige piiriülestel aladel lahknevusi, mis põhjustavad erinevusi ka tööalases konkurentsivõimes;

N.  arvestades, et raamatukogud (nii avalikud kui ka eraõiguslikud) aitavad märkimisväärselt kaasa pidevõppele ning kirjaoskuse ja digitaaloskuste parandamisele;

O.  arvestades, et praegu osaleb Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus kokku 39 riiki, sh ELi liikmesriigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid, ELi kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) ja Šveits;

1.  võtab teadmiseks komisjoni algatuse, mille eesmärk on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamine ning Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise täiendav edendamine, austades samal ajal riikide pädevusi ja tagades liikmesriikide haridussüsteemide iseäralike joonte säilimise;

2.  märgib, et kriitilise mõtlemise edendamine ja uuenduslikud lahendused on uute, tulevikus vajalike oskuste arendamiseks hädavajalikud;

3.  soovitab kaitsta mitte üksnes suurt hulka tehnilisi, vaid ka käelisi oskusi, mida on edasi antud ja mis on võimaldanud käsitööndusliku tootmise sektoril areneda ja kasvada ning mida tuleb iga liikmesriigi identiteedi tagamiseks säilitada;

4.  märgib, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku üks ülesanne on suurendada liikmesriikides omandatud kvalifikatsioonide võrreldavust, kaitstes samas riiklike haridussüsteemide erijooni;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et liit peaks võimaldama kõigile inimestele, sõltumata nende vanusest või staatusest, et nende oskusi ja pädevusi ning muu hulgas vabatahtliku töö käigus omandatud kogemusi märgatakse paremini, väärtustatakse rohkem ja tunnustatakse selgelt ja lihtsasti (eriti piiriülestel aladel), olenemata sellest, kus või kuidas need oskused ja pädevused on omandatud; rõhutab, et liikmesriikidel tuleb teha rohkem jõupingutusi kvalifikatsiooni kiiremaks ja tõhusamaks tunnustamiseks ning võrdlemiseks asjaomasel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasandil;

6.  tuletab meelde vajadust tõsta esile Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist, et suurendada selle kvaliteeti ja potentsiaali;

7.  soovitab suuremat paindlikkust riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku sidususe ajakohastamisel;

8.  tuletab meelde, et üks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku peamisi ülesandeid on kvalifikatsioonide ülekandmise ning formaalse ja informaalse koolituse ja hariduse valideerimise hõlbustamine ja soodustamine erinevate haridus- ja koolitussüsteemide vahel, et võimaldada riikidevahelist kutsealast liikuvust ja õpirännet, tegeleda oskuste Euroopa tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemiga ning vastata paremini kodanike ja ühiskonna vajadustele;

9.  palub, et komisjon hindaks, kas kolm horisontaalset valdkonda (teadmised, oskused ja pädevused) tuleks veel kord läbi vaadata, et need oleksid sidusamad ja selgemad; nõuab, et 2006. aasta Euroopa põhipädevuste raamistikku kasutataks väärtusliku ja peamise alusdokumendina, mille abil suurendada ELi eri raamistike terminoloogilist ühtsust ja saavutada laiemas perspektiivis tõeliselt õpitulemustekeskne lähenemine;

10.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on analüüsida ja kujundada tulevase oskustevajaduse prognoosimise vahendeid, ning ergutab seetõttu liikmesriike ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, näiteks tööandjaid, jagama selles valdkonnas häid tavasid;

11.  rõhutab koolituskavade ja õpipoisiõppe tähtsust oskuste kujundamisel; toonitab seetõttu, et liikmesriikides tuleb edendada duaalset haridussüsteemi, mis ühendab ettevõtetes toimuva õpipoisiõppe kutsekoolides antava haridusega; tuletab meelde, et tööandjatel ja ettevõtjatel on töökohal toimuvas väljaõppes ning õpipoisikohtade pakkumisel otsustav roll, ning on arvamusel, et seda rolli tuleks veelgi toetada ja arendada;

12.  leiab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peaks olema piisavalt tihedalt seotud ühiskonna, sealhulgas tööturu vajadustega, et parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning aidata üksikisikutel arendada oma potentsiaali, pidades silmas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

13.  rõhutab vajadust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku võimalused täielikult ära kasutada, et ergutada ja hõlbustada õppijate ja töötajate liikuvust ELi piires, edendades pidevõpet ning toetades liikuva ja paindliku tööjõu kujunemist kogu Euroopas ajal, mil valitsevad majandusprobleemid ja turg globaliseerub;

14.  rõhutab, et mõned liikmesriigid on alles hiljuti asunud rakendama riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku, mis põhineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksal tasemel; palub komisjonil liikmesriike tagant ärgitada, et tagada selle protsessi edasine rakendamine;

15.  rõhutab ESCO algatuse tähtsust, sest selles määratletakse ja liigitatakse 25 keeles ELi tööturu ning haridus- ja koolitusteenuste jaoks asjakohased oskused, pädevused, kvalifikatsioonid ja ametid;

16.  nõuab mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemise ning kiire valideerimise ja tunnustamise alaste Euroopa ühiste põhimõtete tugevat toetamist ja edendamist, sest see on eriti oluline ebatüüpiliste õppijate kaasamiseks; juhib sellega seoses tähelepanu üha arvukamatele valdkonnapõhistele koolitustele, mida tuleks valideerimisel arvestada, ning tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu eakate, puudega inimeste, pikaajaliste töötute, vanemate töötajate ja muude rühmade sertifitseerimisele; soovitab komisjonil hinnata, kas ECVETi ainepunkte on võimalik kasutada informaalse ja mitteformaalse õppe valideerimiseks ja tunnustamiseks; on veendunud, et formaalsete saavutuste väärtuse vähenemist ei ole karta;

17.  rõhutab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning muid tunnustamis- ja läbipaistvusvahendeid, nagu ECVET, ECTS ja Europass, on vaja paremini kooskõlastada, et luua kvaliteeditagamise süsteemide toetusel koostoimet ja suurendada läbipaistvusvahendite tõhusust;

18.  soovitab komisjonil tööandjate jaoks välja töötada enesehindamisvahend, et tagada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tõhusam kasutamine; ergutab tööandjaid töölevõtmiseks vajaliku oskuste ja kvalifikatsiooni taseme üle kriitiliselt järele mõtlema;

19.  rõhutab Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus õpitulemuste määratlemisega kaasneda võivaid ohte (seoses mõjuga õppekavadele); rõhutab ELi ja osalevate riikide haridussüsteemide mitmekesisuse tähtsust;

20.  kutsub järelejäänud liikmesriike üles oma riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke kiiresti Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga siduma; nõuab tungivalt tempo kiirendamist, et kõrvaldada viimased tunnustamist segavad takistused;

21.  soovitab komisjonil uuesti hinnata Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku täiustamise maksumust, sest praegu ei ole ette nähtud mingeid täiendavaid kulusid; tunneb muret selle pärast, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamistöö ulatust alahinnatakse;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid oma haridus- ja koolitussüsteemis sotsiaalse mõõtme strateegiaid, et paremini toetada võrdseid võimalusi, suurendada õiglust hariduses, võidelda ebavõrdsuse vastu ning tagada haridus- ja koolitussüsteemide parem läbitavus; nõuab tungivalt, et komisjon liikmesriike seejuures toetaks;

23.  palub komisjonil kaasajastamise tegevuskava raames uuesti läbi mõelda tulemuspõhise rahastamise edendamine kutsehariduses ja -koolituses ning kõrghariduses, samuti õppemaksud, et tagada haridus- ja koolitussüsteemide sotsiaalne roll ning kvalifikatsioonide kättesaadavus;

24.  nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks ECVETi ja ECTSi ettenähtud rollijaotust, et tagada läbivaatamise suurem läbipaistvus sidusrühmade jaoks;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kohustusele kaasata ka informaalseid ja mitteformaalseid õpimeetodeid, mis on seni enamikust riiklikest kvalifikatsiooniraamistikest ja seega ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistikust välja jäetud, eelkõige aga informaalset õppimist, mis on praegu täiesti kõrvale jäetud;

26.  toonitab, et väljaspool ELi antud kvalifikatsioone tuleb paremini mõista, et neid saaks valideerida ja tunnustada ning soodustada seeläbi rändajate ja pagulaste integreerumist Euroopa ühiskonnas, ELi tööturul ning liidu haridus- ja koolitussüsteemides; tunneb sellega seoses heameelt soovituse üle, millega luuakse alus sidemete loomiseks kolmandate riikide riiklike ja piirkondlike kvalifikatsiooniraamistike, liikmesriikide riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vahel, eriti võimaluse üle pidada ELiga assotsieerimislepingu sõlminud naaberriikidega struktureeritud dialoogi, mille tulemuseks võib olla nende riiklike kvalifikatsiooniraamistike tugevam sidumine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja ELiga ning suurema toetuse andmine (nt arenguabi kaudu) kolmandatele riikidele nende riiklike kvalifikatsiooniraamistike kujundamiseks;

27.  võtab teadmiseks, et kolmandate riikide huvides on toetuda oma kvalifikatsioonisüsteemi kujundamisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule, kuid oluline on ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistik läbi vaadata, et lihtsustada kolmandates riikides omandatud kvalifikatsiooni formaalset võrdlemist ELis omandatuga;

28.  on veendunud, et ulatuslikuma toetuse tagamiseks tuleks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomisel, rakendamisel, edendamisel ja jälgimisel ELi ja riiklikul tasandil rohkem kaasata asjaomaseid huvirühmi, nagu avalikud tööturuasutused, sotsiaalpartnerid, hariduse ja koolituse pakkujad ja kodanikuühiskond, ning nendega tuleks teha tihedat koostööd;

29.  on arvamusel, et selline vahend nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik vajab pidevat ajakohastamist ja kohandamist ning seepärast tuleks seda toetada ja täiustada järjepideva jälgimise abil, eelkõige seoses raamistiku kasutajasõbralikkuse, läbitavuse ja läbipaistvusega; rõhutab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on edukas ainult siis, kui liikmesriigid tõesti pühenduvad selle rakendamisele ja kasutamisele;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
(2) ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.
(3) ELT C 417, 15.12.2015, lk 25.
(4) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(5) ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.
(6) https://www.eqar.eu
(7) http://ec.europa.eu/education/library/publications/2015/ects-users-guide_en.pdf
(8) ELT C 155, 8.7.2009, lk 11.
(9) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.
(10) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(11) ELT L 354, 28.12.2013, lk 132.

Õigusalane teave