Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2973(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0668/2017

Arutelud :

PV 12/12/2017 - 11
CRE 12/12/2017 - 11

Hääletused :

PV 14/12/2017 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0500

Vastuvõetud tekstid
PDF 182kWORD 55k
Neljapäev, 14. detsember 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Rohingjade olukord
P8_TA(2017)0500RC-B8-0668/2017

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2017. aasta resolutsioon rohingjade olukorra kohta (2017/2973(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingja moslemite olukorra kohta, eriti 14. septembri 2017. aasta(1), 7. juuli 2016. aasta(2),15. detsembri 2016. aasta(3) resolutsioone ning 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni kodakondsusetuse kohta Lõuna‑ ja Kagu‑Aasias(4),

–  võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Myanmari/Birma kohta,

–  võttes arvesse avaldusi, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tegi 19. novembril 2017. aastal Bangladeshis Cox’s Bazaris,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja 6. septembri 2017. aasta avaldust olukorra kohta Arakani osariigis, 11. septembri 2017. aasta avaldust viimase aja arengute kohta Myanmari Arakani osariigis ja Bangladeshi piirialal, 20. novembril 2017 Euroopa Liidu nimel tehtud deklaratsiooni Myanmari/Birma kohta ning 23. novembri 2017. aasta avaldust rohingjade repatrieerimist käsitleva kahepoolse kokkuleppe allkirjastamise kohta Myanmari ja Bangladeshi valitsuste vahel,

–  võttes arvesse ELi humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese mais 2017 toimunud visiiti Arakani osariigi põhjaossa,

–  võttes arvesse komisjoni ning asepresidendi ja kõrge esindaja 1. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks“ (JOIN(2016)0024),

–  võttes arvesse 25. novembri 2016. aasta ühist pressiteadet ELi ja Myanmari kolmanda inimõigustealase dialoogi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,

–  võttes arvesse Myanmari ja Bangladeshi vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit rohingjade Bangladeshist Myanmari repatrieerimise kohta, mis allkirjastati 23. novembril 2017,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 6. novembri 2017. aasta avaldust vägivalla kohta Arakani osariigis,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee 16. novembril 2017. aastal heaks kiidetud resolutsiooni eelnõu inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 20. juuni 2016. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris ning Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. märtsi 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 27. erakorralist istungjärku Myanmaris Arakani osariigis vähemuses olevate rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra teemal,

–  võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Arakani osariigi nõuandekomisjoni lõpparuannet,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Myanmari Arakani osariik on koduks ligikaudu miljonile rohingjale, kes on represseerimise ja jätkuvate tõsiste inimõiguste rikkumiste all kannatav valdavalt moslemi vähemus, kelle elu ja turvalisus on ohus, kes on jäetud ilma õigusest tervishoiule ja haridusele ning keda ähvardab alatoitlus, toiduga kindlustamatus, sunnitöö, seksuaalne vägivald ja poliitiliste õiguste piiramine;

B.  arvestades, et rohingjad on maailma üks kõige tagakiusatumaid vähemusi, ning arvestades, et neile ei anta Myanmari 1982. aasta kodakondsuse seadusest lähtuvalt täielikke kodakondsusõigusi, mille tagajärjel puudub neil kodakondsus; arvestades, et rohingjad on suures osas suletud laagritesse ja nende vabale liikumisele nii Arakani osariigis kui ka väljaspool seda on kehtestatud ranged piirangud;

C.  arvestades, et kõige hiljutisemad rünnakud julgeolekupostidele 2017. aasta augustis tõid kaasa selgelt ebaproportsionaalse reaktsiooni Myanmari sõjaväe poolt, kes pani rohingjade vastu toime tõsiseid inimõiguste rikkumisi;

D.  arvestades, et 2017. aasta augustist alates on üle 646 000 rohingja põgenenud ohu eest naaberriiki Bangladeshi, kus nad elavad kohutavates tingimustes; arvestades, et eeldatavasti ületab Bangladeshis asuvate rohingja pagulaste koguarv 2017. aasta lõpuks 1 miljoni; arvestades, et põgenemisteel on surnud kümneid inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi, ning enam kui 400 000 inimest vajavad arsti- ja toiduabi; arvestades, et rohingjade mõrvamist, vägistamist ja piinamist ning nende külade mahapõletamisi kasutatakse vahendina rohingjade sotsiaalse struktuuri pöördumatuks kahjustamiseks ja elanikkonna traumeerimiseks;

E.  arvestades, et Myanmari ja Bangladeshi vaheline piir on militariseeritud ja sinna on paigaldatud maamiine, et takistada inimestel selle ületamist;

F.  arvestades, et ÜRO ametite teatel on humanitaarabiorganisatsioonide pääs piirkonda, sealhulgas rohingjadele toidu, vee ja ravimite viimiseks, endiselt väga piiratud;

G.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra’ad Al Hussein teatas 10. septembril 2017. aastal, et Myanmari olukord näib olevat klassikaline etnilise puhastuse näide, ning 5. detsembril 2017. aastal, et ei saa välistada, et Myanmari riigi väed panevad rohingja moslemite vastu toime genotsiidi; arvestades, et Amnesty International on kirjeldanud Arakani osariigi vähemuste olukorda kui apartheidi, ning arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu on hukka mõistnud asjaolu, et Myanmaris pannakse väga tõenäoliselt toime inimsusvastaseid kuritegusid;

H.  arvestades, et Genfis 23. oktoobril 2017. aastal UNHCRi, ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM), Euroopa Liidu ja Kuveidi valitsuse vahel peetud abistajate konverentsil anti abilubadusi kogusummas 344 miljonit USA dollarit, millest üle poole langeb ELi arvele;

I.  arvestades, et Myanmari ja Bangladeshi valitsus kirjutasid alla mittesiduvale vastastikuse mõistmise memorandumile, mis peaks tagama Bangladeshi põgenenud rohingja pagulaste ohutu tagasipöördumise; arvestades, et asepresident ja kõrge esindaja on nimetanud vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist oluliseks sammuks meie aja ühe rängima humanitaar- ja inimõiguste kriisi lahendamise suunas; arvestades, et on ebaselge, kui palju potentsiaalseid rohingja tagasipöördujaid majutatakse laagritesse ja ajutistesse linnakutesse; arvestades, et puudub selge ajakava piisavalt turvalisse elupaika naasmiseks ja nende kodakondsusõiguste tunnustamiseks;

1.  mõistab teravalt hukka Arakani osariigis jätkuva vägivalla ja tapmised, jõu süstemaatilise kasutamise, inimeste hukkumise ning elatusvahendite ja peavarju kaotamise; väljendab sügavat muret humanitaar- ja inimõiguste olukorra pärast ning avaldab rohingjadele sügavat kaastunnet ja täielikku toetust; tuletab meelde, et Myanmari ametivõimud on kooskõlas inimõigusi puudutavate normide ja kohustustega kohustatud vahet tegemata kaitsma kõiki tsiviilelanikke väärkohtlemise eest, uurima raskeid inimõiguste rikkumisi ja võtma süüdlased vastutusele;

2.  nõuab, et Myanmari julgeolekujõud lõpetaksid viivitamata rohingjade vastase vägivalla, nende tapmise, ahistamise ja vägistamise ning nende kodude hävitamise;

3.  nõuab tungivalt, et Myanmari ametivõimud teeksid koostööd rahvusvaheliste abiasutuste, ELi ja ÜROga, et võimaldada humanitaarabil viivitamata ja takistamatult Arakani osariiki ja selle ümbruskonda jõuda ning anda selle raames spetsiaalset abi ka kaitsetutele rühmadele, nagu lapsed, eakad ja seksuaalse vägivalla ohvrid; nõuab tungivalt, et valitsus rakendaks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2106 (2013) meetmeid seksuaalse vägivalla juhtumite ärahoidmiseks ja nendele reageerimiseks;

4.  kutsub Myanmari ametivõime üles võimaldama juurdepääsu sõltumatutele vaatlejatele, eelkõige ÜRO teabekogumismissioonile, mille moodustas 2017. aasta märtsis ÜRO Inimõiguste Nõukogu, et tagada kõigi osaliste toime pandud väidetavate raskete inimõiguste rikkumiste sõltumatu ja erapooletu uurimine; nõuab tungivalt, et kõik osalised tagaksid, et inimõiguste rikkumised ei jää karistamata; tuletab meelde, et kui on tõendeid inimõiguste rikkumiste kohta, tuleb isikud sõltumatu tsiviilkohtu ees õiglase menetluse alusel vastutusele võtta, ilma neile surmanuhtlust määramata; nõuab tungivalt ÜRO Julgeolekunõukogu jätkuvaid meetmeid, sealhulgas pöördumist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole, kui Myanmar ei suuda või ei soovi süüdlasi vastutusele võtta või ise kohtu poole pöörduda;

5.  palub Myanmari valitsusel võimaldada kodumaistel ja rahvusvahelistel meediaorganisatsioonidel täielikult ja takistamatult pääseda Arakani osariiki ning tagada meediatöötajate turvalisus ja julgeolek;

6.  kordab nõudmist, et Myanmari valitsus lõpetaks kohe maamiinide kasutamise ja kõrvaldaks kõik juba paigaldatud miinid, sealhulgas hiljuti piki Bangladeshi piiri paigaldatud miinid; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus annaks sellega seoses tehnilist abi; kiidab Bangladeshi jõupingutusi humanitaarkriisis, mis toimub ühes tema naaberriikidest; peab tervitatavaks kaitset, mida Bangladesh on pakkunud Myanmarist põgenevatele rohingjadele, ja julgustab seda toetust koostöös UNHCRiga jätkama; kutsub Bangladeshi üles jätkama rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide humanitaaroperatsioonide hõlbustamist, kergendades bürokraatlikku koormust, lihtsustades registreerimisprotsessi ja vähendades liikumispiiranguid;

7.  võtab teadmiseks Myanmari ja Bangladeshi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi repatrieerimise kohta; nõuab tungivalt, et osalised austaksid täiel määral rohingjade õigust vabatahtlikult, ohutult ja inimväärselt, ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja ÜRO täieliku järelevalve all tagasi oma päritolukohta pöörduda; nõuab, et Myanmari ametivõimud annaksid usaldusväärsed tagatised, et tagasipöördujaid ei ohusta tagakiusamine ega sunniviisiline saatmine etnilisel või usulisel alusel segregeeritud laagritesse, ning et ametivõimud tagaksid inimõiguste küsimustega tegelevate organite sõltumatu ja erapooletu järelevalve; kinnitab uuesti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning nõustub UNHCRi 24. novembri 2017. aasta hinnanguga, et praegu ei ole turvalist ja püsivat tagasipöördumist võimaldavad tingimused Myanmari Arakani osariigis täidetud; nõuab, et EL juhiks koos ÜROga rahvusvahelisi jõupingutusi valitsustevahelise tippkohtumise kaudu; teeb ettepaneku, et sellel tippkohtumisel vaadataks läbi rohingjade repatrieerimisprotsessiga ja kodakondsusõiguste taastamisega seotud edusammud ning algatataks inimsusvastaste kuritegude sõltumatu uurimise menetlus;

8.  nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid rahalist ja materiaalset toetust pagulaste majutamiseks, tagades samal ajal, et abi ei anta pagulaste ja tagasipöördujate jaoks vastuvõetamatute lahenduste jaoks; palub rahvusvahelistel osalejatel korraldada rahaline toetus, mis aitaks jätkusuutlikult reageerida ümberasustatud rohingjade ja vastuvõtvate kogukondade vajadustele, tehes neile kättesaadavaks asjakohased ja paremad teenused; juhib erilist tähelepanu kiireloomulisele rahastamisvajadusele, mis ulatub hinnanguliselt 10 miljoni USA dollarini, eesmärgiga anda vägistamise ja soolise vägivalla ohvritele eriotstarbelist arsti- ja vaimse tervise alast abi; kutsub komisjoni üles toetama täielikku uurimist seksuaalse vägivalla ja muude rohingjade vastaste kuritegude ulatuse kohta;

9.  väljendab sügavat muret rohingja naiste ja tütarlastega kauplemise pärast Myanmaris ja Bangladeshis ning nõuab tungivalt, et mõlema riigi ametivõimud teeksid UNHCRi ja inimõiguste organisatsioonidega koostööd inimkaubanduse lõpetamiseks ning kaitsetutele naistele ja tütarlastele kaitse ja toetuse andmiseks;

10.  nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus tegeleks pikaajalise ja süstemaatilise diskrimineerimise probleemiga; rõhutab, et ilma aluspõhjuseid kõrvaldamata on võimatu rohingjade katsumusi lõpetada; märgib sellega seoses, et vähemuste õigustest ilmajätmine Myanmaris ei piirdu ainult rohingjadega, vaid puudutab ka muid rahvusrühmi, sealhulgas Katšini ja Šani osariikides;

11.  väljendab heameelt riigikantsleri palvel loodud Arakani osariigi nõuandekomisjoni lõpparuande üle; soovitab tungivalt Myanmari ametivõimudel määrata võimalikult kiiresti ametisse rakendusorgan, kes viib Annani komisjoni soovitused täielikult ellu; innustab ELi, ÜROd ja teisi rahvusvahelisi osalejaid seda protsessi toetama;

12.  rõhutab nõuandekomisjoni soovitust vajaduse kohta viia kodakondsust käsitlevad õigusnormid vastavusse rahvusvaheliste standardite ja lepingutega, millega Myanmar on ühinenud; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus muudaks kodakondsusseadust ja annaks rohingjadele seaduslikult tunnustatud kodakondsusdokumendid, et neid tunnustataks kui etnilist vähemust ja austataks nende enesemääramise õigust; nõuab tungivalt, et valitsus annaks välja isikutunnistused, kuhu ei oleks märgitud religioosset kuuluvust;

13.  rõhutab, et rohingja elanikkonna segregatsioon Myanmaris tuleb lõpetada; nõuab, et tühistataks rohingjadele kehtestatud liikumispiirangud ja likvideeritaks kõik kontrollpunktid peale nende, mis on vajalikud; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus tagaks, et rohingja rahvusest elanikud saaksid kogu Arakani osariigis ja ülejäänud riigis vabalt reisida ning et eelkõige austataks nende õigust tervishoiule, toidule, haridusele ja tööhõivele;

14.  kutsub kõiki osalisi üles toetama tõhusate demokraatlike institutsioonide ja tugeva kodanikuühiskonna rajamist, põhiõiguste ja -vabaduste austamist ning hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtte ning sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi edendamist;

15.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid kiiresti vastu karistusmeetmed sõjaväe- ja julgeolekuteenistuste konkreetsete isikute vastu, kes vastutavad inimõiguste laialdaste rikkumiste jätkumise eest Myanmaris;

16.  taunib ÜRO Julgeolekunõukogu suutmatust leppida kokku otsustavates meetmetes ning nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid survet sisuliste meetmete blokeerijatele, sealhulgas Hiinale ja Venemaale;

17.  nõuab, et EL ja liikmesriigid laiendaksid Myanmari suhtes kehtestatud relvaembargot; kutsub lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu üles kehtestama Myanmari suhtes ülemaailmse laiaulatusliku relvaembargo ning peatama kõikide relvade, laskemoona ja muu sõjalise ja julgeolekuvarustuse mis tahes otsesed või kaudsed tarned, müük ja üleandmine, sealhulgas transiit ja ümberlaadimine, samuti koolituse ning muu sõjalise ja julgeolekuabi andmine;

18.  kutsub Myanmari valitsust, sealhulgas riiginõunik Aung San Suu Kyid üles mõistma ühemõtteliselt hukka igasuguse rassi- või usuviha õhutamine ning võitlema rohingja vähemuse vastu suunatud sotsiaalse diskrimineerimise ja vaenutegevusega ning tagama usu- ja veendumusvabaduse, mis on üldine õigus;

19.  kutsub ASEANi ja piirkonna valitsusi üles võtma jätkuvalt meetmeid surve suurendamiseks Myanmari valitsusele ja sõjaväele, et lõpetada õiguste rikkumised ning kaitsta kõiki tsiviilisikuid Arakani osariigis ja kogu Myanmaris;

20.  tuletab meelde, et Sahharovi auhind antakse neile, kes muude kriteeriumide hulgas kaitsevad inimõigusi ja vähemuste õigusi ning järgivad rahvusvahelist õigust; juhib tähelepanu võimalusele kaaluda, kas Sahharovi auhinna võiks tagasi võtta, kui laureaat pärast auhinna saamist neid kriteeriume rikub;

21.  ergutab peamisi rahvusvahelisi ja piirkondlikke osalejaid, eriti Hiinat, kasutama kõiki nende käsutuses olevaid kahepoolseid, mitmepoolseid ja piirkondlikke platvorme, et nõuda hirmutegude lõpetamist ja leida olukorrale rahumeelne lahendus;

22.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning liikmesriike üles tunduvalt suurendama survet Myanmari ametivõimudele ja julgeolekuteenistustele, et lõpetada rohingjade vastu suunatud vägivald ja nende diskrimineerimine, ning tegema koostööd ÜRO, ASEANi ja piirkonna valitsustega, et lõpetada segregatsioon Myanmaris;

23.  palub asepresidendil ja kõrgel esindajal teavitada Euroopa Parlamenti ELi delegatsiooni tegevusest Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) välisministrite kohtumisel Nay Pyi Taw’s 21. novembril 2017; nõuab tungivalt ELi‑Myanmari inimõiguste alase dialoogi taashoogustamist, et arutada konkreetselt rohingjade kogukonda puudutavaid küsimusi;

24.  kutsub komisjoni üles kaaluma tagajärgi Myanmarile antud kaubandussoodustuste kontekstis, sealhulgas uurimise alustamist algatuses „Kõik peale relvade“ ette nähtud mehhanismide raames;

25.  nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid UNHCRi ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, Bangladeshi valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0351.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0316.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0506.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0247.

Õigusalane teave