Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 14. juuni 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused ***I
 Rolandas Paksase puutumatuse äravõtmise taotlus
 Mylène Troszczynski puutumatuse äravõtmise taotlus
 Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus
 Vajadus koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks
 2016. aasta Serbia aruanne
 2016. aasta Kosovo aruanne
 2016. aasta aruanne endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta
 Olukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis
 Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseis

Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused ***I
PDF 634kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 14. juunil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta (COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD))(1)
P8_TA(2017)0256A8-0208/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta
milles käsitletakse kliimameetmeid Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmiseks ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta („kliimameetmete määrus, millega rakendatakse Pariisi kokkulepe“)
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1 a (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1 b (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.
(3)  Nõukogu ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016, olles saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleku 4. oktoobril 2016. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016 ning artikli 2 kohaselt on see suunatud „kliimamuutuste ohu suhtes võetavate ülemaailmsete meetmete tugevdamisele jätkusuutliku arengu ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, muu hulgas a) hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, tunnistades, et see vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud riske ja mõjusid; b) suurendades võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga ja parandades vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist; c) viies rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.“
Pariisi kokkuleppes nõutakse samuti, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid, et säilitada ja vajaduse korral edendada kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare, sealhulgas metsi.
Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni.
(4)  Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni. Seetõttu lõpetatakse ka Kyoto protokolliga seotud roheliste investeeringute skeemid, millega antakse rahalist toetust heite vähendamise projektidele madalama sissetulekuga liikmesriikides.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Keskkonnanõukogu toetas 21. oktoobril 2009. aastal toimunud istungil liidu eesmärki – rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) teatel kõigi arenenud riikide poolse vajaliku vähendamise raames – vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.
(5)  Puhtale energeetikale ja biomajandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist kõigis poliitikavaldkondades ja luua ärimudelite muutmiseks stiimulid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kellel on vähem kapitali, ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, mille prioriteet on energiatõhusus ja eesmärk tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ning rakendada fossiilressursside asemel biotoorainel põhinevatele ressurssidele üleminekul ranget kestlikkuse ja heite vähendamise poliitikat. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist käesoleva määrusega ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.
__________________
__________________
16 COM(2015)0080
16 COM(2015)0080
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2020. aastal kava lähtepunktiks kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.
(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2018. aastal kava lähtepunktiks kas kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 või 2020. aastaks eraldatud heitkoguste väärtuse – sõltuvalt sellest, kumb väärtus on madalam – ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. Selleks et premeerida varajast tegutsemist ja toetada liikmesriike, kellel on väiksem investeerimissuutlikkus, võivad need liikmesriigid, kelle SKP inimese kohta jääb alla ELi keskmise, ja kellel on ajavahemikus 2013–2020 vähem heiteid kui nendeks aastateks vastavalt otsusele 406/2009/EÜ eraldatud heitkogused, taotleda teatavatel tingimustel reservist täiendavaid heitkoguseid. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid veel kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.
_________________
_________________
19 Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
19 Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Selleks et aidata liidul liikuda vähese CO2-heitega majanduse suunas, nähakse käesoleva määrusega ette pikaajaline heitkoguste vähendamise trajektoor, et vähendada alates 2031. aastast käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Samuti aitab määrus kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärgile saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja sidujates kasvuhoonegaaside sidumise vahel käesoleva sajandi teisel poolel.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Selleks et säilitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18141a loodud turustabiilsusreservi täielik tõhusus, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise tõttu pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute vähendamist kehtetuks tunnistatud heitkoguseid võtta arvesse heitkogustena, mis on tühistatud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, kui otsuse (EL) 2015/1814 kohaselt tehakse kindlaks ringluses olevate heitkoguste koguarvu asjaomasel aastal vastavalt kõnealusele otsusele.
____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.
(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektorites. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhususe parandamist, taastuvate energiaallikate mitmekesistamist, energiatõhususe suurendamist ja ringmajanduse edendamist ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Selleks et saavutada heite vähendamine ja tegemaks jõupingutusi põllumajandussektori osa maksimeerimiseks, on oluline, et liikmesriigid edendaksid kõige suurema potentsiaaliga uuenduslikke leevendavaid meetmeid, nagu põllumaa muutmine püsirohumaaks; hekkide, puhverribade ja puude majandamine põllumajandusmaal; uued agrometsanduse ja metsaalade rajamise kavad; puude mahavõtmise ja metsade hävitamise ärahoidmine; vähene maaharimine või selle puudumine ning katte- ja vahekultuuride ja põllumajanduskultuuride jääkide kasutamine maal; süsinikuaudit ning pinnase ja toitainete majandamise kavad; lämmastikukasutuse tõhususe parandamine ja nitrifikatsiooni inhibeerimine; märg- ja turbaalade taastamine ja kaitse ning vähem heidet tekitavate eluskarja aretamise, toitmise ja kasvatamise meetodite tõhustamine.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Käesolev määrus, sealhulgas kasutada olevad paindlikkusmeetmed, soodustab heite vähendamist kooskõlas muude liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktidega käesoleva määrusega hõlmatud sektorites, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas. Kuna üle 75 % kasvuhoonegaaside heitest on seotud energeetika valdkonnaga, on energia tõhusamal kasutusel ja energiasäästul oluline roll nimetatud heite vähendamisel. Kaugeleulatuvate eesmärkidega energiatõhususe poliitika ei ole seepärast oluline mitte ainult fossiilkütuste suurema impordisäästu seisukohalt, tagades energiajulgeoleku ja tarbijatele väiksemad arved, vaid ka energiasäästu tehnoloogiate suuremas ulatuses kasutuselevõtmise seisukohalt hoonetes ning tööstuses ja transpordis, suurendades majanduslikku konkurentsivõimet, kohalike töökohtade loomist ning parandades tervishoiutingimusi ja aidates üle saada kütteostuvõimetusest. Tasudes end aja jooksul ära, on käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades võetavad meetmed kulutõhus viis aidata liikmesriikidel saavutada käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Seega peavad liikmesriigid käesolevat määrust riigi poliitikas rakendades pöörama erilist tähelepanu eri sektorite asjaomastele energiatõhususe suurendamise võimalustele ja investeerimispotentsiaalile.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 c (uus)
(11c)   Transpordisektor ei ole ainult üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, vaid see on olnud alates 1990. aastast ka energiatarbimise seisukohalt kõige kiiremini kasvav sektor. Seetõttu on oluline, et komisjon ja liikmesriigid teeksid rohkem jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks, säästvatele transpordiliikidele ülemineku soodustamiseks ja sektori suure süsinikusõltuvuse vähendamiseks. Energiaallikate jaotuse dekarboniseerimine, milleks edendatakse vähese heitega energia kasutamist transpordis, näiteks säästvaid biokütuseid ja elektrisõidukeid, aitab kaasa CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Seda saaks hõlbustada, tagades sektorile selge ja pikaajalise raamistiku, mis annab kindluse ja millest lähtuvalt saab teha investeeringuid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 d (uus)
(11d)   Energiapoliitika ja valdkondlike poliitikameetmete mõju liidu ja liikmesriikide kliimaalastele kohustustele tuleks hinnata ühiste, arvuliselt väljendatud meetodite abil, et nende mõju oleks läbipaistev ja kontrollitav.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.
(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast ja vajaduse korral majandatavast märgalast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga tasakaalustatud osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud 280 miljonilises paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Selleks et saavutada ühtsel viisil paljud liidu eesmärgid, mis on seotud põllumajandussektori, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, õhukvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja ökosüsteemiteenustega ning maapiirkondade majanduse toetamisega, on vaja muutusi investeeringutes ja stiimulites, mida toetatakse liidu meetmetega, näiteks ÜPPga. On ülimalt oluline, et käesolevas määruses võetaks arvesse eesmärki aidata kaasa liidu metsastrateegia eesmärkidele, et soodustada liidu biomajanduse konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku puiduga varustamist, liikmesriikide riiklikku metsapoliitikat, liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja liidu ringmajanduse strateegiat.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.
(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Täieliku vastavuse kontroll tuleks teostada iga kahe aasta järel. Raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust tuleks arvesse võtta vastavalt määrusele [ ] kõnealuses määruses sätestatud ajavahemike järel. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Kuna käesoleva määrusega hõlmatud sektorid tekitavad üle poole liidu kasvuhoonegaaside heitest, on heite vähendamise meetmed nendes sektorites ülimalt olulised selleks, et täita liidu kohustused vastavalt Pariisi kokkuleppele. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohased seire-, aruandlus- ja järelkontrollimenetlused olema täiesti läbipaistvad. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema teabe käesoleva määruse nõuete järgimise kohta avalikult kättesaadavaks ning tagama sidusrühmade ja üldsuse nõuetekohase kaasamise määruse läbivaatamisprotsessi. Komisjon peaks kindlasti looma tõhusa ja läbipaistva süsteemi, et jälgida kasutusele võetavate paindlikkusmeetmete tulemusi.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.
(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle kanda või maha arvata. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama.
(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama ning aitama vahetult ja tõhusalt kaasa kliimamuutustega toimetulemisele.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused artikli 4 rakendamisel , mille kohaselt kehtestatakse liikmesriikide aastased heite piirnormid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201121.
(17)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks ning liikmesriikidele aastaks eraldatavate heitkoguste kindlaksmääramiseks.
_________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Lisaks jõupingutustele, mida liit teeb oma heitkoguste vähendamiseks, on oluline, et kooskõlas eesmärgiga suurendada oma positiivset mõju ülemaailmsele nn CO2-käejäljele kavandaks liit koos kolmandate riikidega kliimalahendusi, viies ellu ühiseid projekte 2030. aasta kliimapoliitika kontekstis, võttes arvesse, et Pariisi kokkuleppega püütakse saavutada uut rahvusvahelist koostöömehhanismi võitluseks kliimamuutuste vastu.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.
(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.
Pariisi kokkuleppe järgimiseks on vaja, et liit teeks järjest tõsisemaid jõupingutusi ning esitaks iga viie aasta tagant panuse, mis kajastab tema kõrgeimat võimalikku eesmärki.
Läbivaatamise käigus tuleks seetõttu võtta arvesse liidu eesmärki vähendada kõigis majandusharudes 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja Pariisi kokkuleppe eesmärki saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja sidujates kasvuhoonegaaside sidumise vahel käesoleva sajandi teisel poolel. See peaks põhinema parimatel olemasolevatel teaduslikel andmetel ning toetuma Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistavale aruandele.
2031. aastast algaval ajavahemikul toimuva liikmesriikide heite vähendamise läbivaatamisel tuleks võtta arvesse õigluse ja kulutõhususe põhimõtteid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.
Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel. Sellega nõutakse, et liikmesriigid vähendaksid artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaaside heidet, et täita liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes kasvuhoonegaase vähemalt 30 % õiglasel ja kulutõhusal viisil.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)
Käesoleva määruse üldine eesmärk on aidata liidul liikuda vähese CO2-heitega majanduse suunas, kehtestades prognoositava pikaajalise arengutee, et saavutada eesmärk vähendada 2050. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.
3.  Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategoorias „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ tekkiva ja direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
3a.   Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.D. Meretransport“ CO2-heite suhtes, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2003/87/EÜ.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030
Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030
1.  Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
1.  Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal taset, mis on kindlaks määratud lineaarses kavas, mis algab 2018. aastal kas kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmisest väärtusest, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, või kui see on madalam, siis 2020. aastaks eraldatud heitkogusest, mis määratakse kindlaks vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10, ning lõppeb 2030. aastal piirnormiga, mis on kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud käesoleva määruse I lisas.
3.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuse rakendusakti kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.
3.  Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.
4.  Rakendusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.
4.  Delegeeritud õigusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.
5.  Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Alates 2031. aastast rakendatav pikaajaline heite vähendamise kava
Igal ajavahemikku 2031–2050 jääval aastal jätkavad kõik liikmesriigid käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite vähendamist, v.a juhul, kui esimesel või mõnel järgneval läbivaatamisel, millele on osutatud artikli 14 lõikes 2, otsustatakse teisiti. Iga liikmesriik tagab, et tema kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2031–2050 jääval aastal taset, mis on kindlaks määratud lineaarses kavas, mis algab vastavale riigile 2030. aastaks eraldatud heitkogusest ja lõpeb 2050. aastal tasemega, mis on 80 % madalam kui sama liikmesriigi 2005. aasta tase.
Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse CO2-ekvivalenttonnides aastateks 2031–2050 eraldatud aastased heitkogused.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks
Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks
1.  Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.
1.  Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.
2.  Aastatel 2021–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.
2.  Aastatel 2021–2025 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 10 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest. Aastatel 2026–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.
3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle kanda järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030.
3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib kuni 2025. aastani kanda talle aastatel 2021–2025 asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägist sellise osa, mis moodustab talle aastaks eraldatud heitkogustest maksimaalselt 10 %, käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades ülejärgmistesse aastatesse. Aastatel 2026–2029 asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägist võib liikmesriik kuni aastani 2030 järgmistesse aastatesse üle kanda sellise osa, mis moodustab talle aastaks eraldatud heitkogutsest maksimaalselt 5 %.
4.  Liikmesriik võib kuni 5 % teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
4.  Liikmesriik võib aastatel 2021–2025 vastavaks aastaks eraldatud heitkogusest kuni 5 % ja aastatel 2026–2030 vastavaks aastaks eraldatud heitkogusest kuni 10 % üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
5a.   Liikmesriik ei tohi aastaks eraldatud heitkogusest midagi üle kanda, kui ülekandmise ajal on liikmesriigi heitkogus suurem kui aastaks eraldatud heitkogus.
6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust.
6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust. Selliste projektide jaoks võivad liikmesriigid soodustada erasektorisiseseid ning avaliku ja erasektori partnerlusi.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.   Käesolevas artiklis ja II lisas sätestatud paindlikkusmeetmeid võib kasutada tingimusel, et asjaomane liikmesriik kohustub võtma meetmeid muudes sektorites, kus seni ei ole piisavalt häid tulemusi saavutatud. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 hiljemalt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, milles on sätestatud nende meetmete ja sektorite loetelu.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine
Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:
1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks vastaval aastal võib liikmesriik määral, mil ta ületab talle vastavaks aastaks eraldatud heitkogust, mille hulka on arvestatud ka artikli 5 lõike 3 kohaselt üle kantud heitkogused, võtta arvesse kogust, mille maksimaalne suurus on kõikide netosidumiste ning kõikide määruse [ ] [LULUCF] artiklis 2 osutatud raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad, vajaduse korral majandatavat märgala ning, kui lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, siis majandatavat metsamaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summa, kui on täidetud järgmised tingimused:
-a)  liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2019 tegevuskava, milles on sätestatud kliimasäästliku põllumajandustootmise, maakasutuse ja metsandussektorite meetmed ja vajaduse korral liidu raha kasutamine, ning selgitab, kuidas need meetmed aitavad aastatel 2021–2030 vähendada käesoleva määruse kohaselt kasvuhoonegaaside heidet ja ületada määruse [ ] [LULUCF] artikli 4 kohaseid nõudeid;
a)  liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;
a)  liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;
b)  asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid;
b)  tõendatakse, et asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid määruse [ ][LULUCF] artiklis 12 sätestatud viieaastaste ajavahemike jooksul;
c)  liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning
c)  liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning
d)  liikmesriik on täitnud määruse [ ][LULUCF] nõuded.
d)  liikmesriik on täitnud määruse [ ] [LULUCF] nõuded.
Komisjon võib liikmesriikide poolt kooskõlas punktiga -a esitatud tegevuskavade kohta arvamust avaldada.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.
2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 ja III lisas sätestatud arvestuskategooriate muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria tasakaalustatud panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12, ilma et ületataks käesoleva artikli kohast 280 miljoni tonni suurust kogumahtu.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:
1.  Iga kahe aasta järel kontrollib komisjon, kas liikmesriigid täidavad käesolevat määrust. Kui läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:
a)  vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning
a)  vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning
b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.
b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Varase tegutsemise reserv
1.  Et võtta arvesse 2020. aastale eelnevat varast tegutsemist, võetakse viimasel vastavuskontrollil, mis selle riigi kohta käesoleva määruse artikli 9 kohaselt tehakse, liikmesriigi taotlusel arvesse kogust, mis ei ületa aastateks 2026–2030 eraldatud aastaste heitkoguste 90 miljoni tonni suurust kogumahtu, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)  liikmesriigile aastateks 2013–2020 eraldatud aastased heitkogused, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10, on suuremad kui selles liikmesriigis aastatel 2013–2020 tekkiv tõendatud aastane kasvuhoonegaaside koguheide;
b)  liikmesriigi SKP elaniku kohta (turuhindades) on 2013. aastal alla ELi keskmise;
c)  liikmesriik on artiklites 6 ja 7 osutatud paindlikkusmeetmed II ja III lisas sätestatud tasemeni maksimaalselt ära kasutanud;
d)  liikmesriik on artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud paindlikkusmeetmed maksimaalselt ära kasutanud ega ole kandnud heitkoguseid artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaselt mõnele teisele liikmesriigile üle; ning
e)  liit tervikuna peab artikli 1 esimese lõigus osutatud eesmärgist kinni.
2.  Maksimaalne osa, mille liikmesriigi puhul nõuete täitmiseks lõikes 1 osutatud kogusummast arvesse saab võtta, arvutatakse suhtena ühest küljest liimesriigile aastateks 2013–2020 kokku eraldatud aastaste heitkoguste ja selles riigis samal ajavahemikul tekkinud tõendatud aastase kasvuhoonegaaside koguheite erinevuse ning teisest küljest kõikidele lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumi täitvatele liikmesriikidele aastateks 2013–2020 kokku eraldatud aastaste heitkoguste ja nendes riikides samal ajavahemikul tekkinud tõendatud kasvuhoonegaaside aastase koguheite erinevuse vahel.
Aastaks eraldatud heitkogused ja tõendatud aastased heitkogused määratakse kindlaks vastavalt lõikele 3.
3.  Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse CO2-ekvivalenttonnides kindlaks iga liikmesriigi lõigete 1 ja 2 kohane osa. Delegeeritud õigusaktide koostamisel kasutab komisjon vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10 kindlaks määratud aastaks eraldatud heitkoguseid ja määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt üle vaadatud 2013.–2020. aasta inventuuriandmeid.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.
2.  Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused, mis kõikide liikmesriikide kohta moodustavad kokku 39,14 miljonit CO2-ekvivalenttonni, lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
Register
Euroopa register
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.
1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust. Komisjon võtab selleks kooskõlas artikliga 12 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, milles käsitletakse eelkõige aastaks eraldatud heitkoguseid, artiklite 4–7 alusel kohaldatavaid paindlikkusmeetmeid, artikli 9 nõuete täitmist ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatusi. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. Euroopa registri süsteem on läbipaistev ja sisaldab kogu asjakohast teavet, mis puudutab lubatud heitkoguse ühikute ülekandmist liikmesriikide vahel. See teave on üldsusele kättesaadav spetsiaalse veebisaidi kaudu, mida haldab komisjon.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 12 alusel vastu delegeeritud õigusakt käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Liidu raha kliimamõju
Komisjon koostab põhjaliku sektoritevahelise uuringu selle kohta, kuidas on liidu eelarvest või liidu õiguse kohaselt muul viisil eraldatud raha kliimamuutuste leevendamist mõjutanud.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2019 uurimuse leidude kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud selle kohta, et raha eraldamine kõigile, mis ei ole liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide või poliitikaga kooskõlas, lõpetatakse. See sisaldab ka ettepanekut hakata alates 1. jaanuarist 2020 enne iga uue investeeringu tegemist kohustuslikus korras kontrollima, kas see on kliimapoliitikaga kooskõlas, ja kohustust avaldada tulemused läbipaistvalt ja nii, et neile oleks võimalik ligi pääseda.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.
2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3, artiklis 4a, artikli 6 lõikes 3a, artikli 7 lõikes 2, artiklis 9a ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] viieks aastaks. Komisjon esitab hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist vastuväite.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artiklis 4a, artikli 6 lõikes 3a, artikli 7 lõikes 2, artiklis 9a ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Artikli 7 lõike 2 ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 4 lõike 3, artikli 4a, artikli 6 lõike 3a, artikli 7 lõike 2, artikli 9a ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13
välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt moodustatud kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi avaldab komisjon teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Teatises uuritakse eelkõige, kuidas on käesolevas määruses sätestatud kohustused nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ja kas kohustused on asjakohased, ning kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid, sh energiatõhusus- ja taastuvenergianõuded, ning põllumajandus- ja transpordivaldkonna seadusandlikud aktid on ELi kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusega kooskõlas.
Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.
2.   Komisjon esitab 28. veebruariks 2024, st pärast Pariisi kokkuleppe rakendamisest esimese ülemaailmse kokkuvõtte tegemist 2023. aastal, ja seejärel kuue kuu jooksul pärast iga järgmist üleilmset ülevaadet Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide heite vähendamise koguseid.
Kui liikmesriikidele alates 2031. aastast eraldatud heite vähendamise koguseid läbi vaadatakse, võetakse liikmesriikide vahel koguste jaotamisel arvesse õigluse ja kulutõhususe põhimõtet.
Ühtlasi võetakse arvesse tulemusi, mida liit ja kolmandad riigid on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel saavutanud, ja tulemusi, mida on saavutatud vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks erasektori poolt tehtud investeeringute kaasamisel ja säilitamisel.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Otsus (EL) 2015/1814
Artikkel 1 – lõige 4
Artikkel 15a
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine
Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Komisjon avaldab igal aastal ringluses olevate LHÜde koguarvu järgmise aasta 15. maiks. Ringluses olevate LHÜde koguarv asjaomasel aastal on alates 1. jaanuarist 2008 emiteeritud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil väljastatud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi HKSi kohaseid rahvusvahelisi ühikuid seoses enne kõnealuse aasta 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste summa tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni sama aasta 31. detsembrini, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt tühistatud LHÜd, v.a LHÜd, mis on tühistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/...* artikli 6 lõike 1 kohaselt, ning reservis olevate LHÜde arv. Arvesse ei võeta aastate 2005 ja 2007 vahelise kolmeaastase perioodi heitkoguseid ning kõnealuste heitkoguste jaoks väljastatud LHÜsid. Esimest korda avaldatakse koguarv hiljemalt 15. mail 2017.
______________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, milles käsitletakse kliimameetmeid Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmiseks ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta („kliimameetmete määrus, millega rakendatakse Pariisi kokkulepe“) (ELT L …, …, lk …).“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0208/2017).


Rolandas Paksase puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 158kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta otsus Rolandas Paksase puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2016/2070(IMM))
P8_TA(2017)0257A8-0219/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Rolandas Paksase puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 31. märtsil 2016. aastal Leedu Vabariigi peaprokurör ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. aprillil 2016. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Rolandas Paksase ära kuulanud,

–  olles pidanud arvamuste vahetuse Leedu peaprokuröri ning peaprokuratuuri organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimise osakonna juhtiva prokuröriga,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Leedu põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse Leedu Vabariigis valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisundit ja töötingimusi käsitleva seaduse artiklit 4,

–  võttes arvesse Leedu Seimi põhikirja artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0219/2017),

A.  arvestades, et Leedu Vabariigi peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Rolandas Paksase parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist seoses kriminaaluurimisega;

B.  arvestades, et peaprokuröri taotlus on seotud kahtlustusega, et Rolandas Paksas nõustus 31. augustil 2015. aastal võtma vastu altkäemaksu vastutasuks ametiasutuste ja riigiametnike mõjutamise eest nende volitusi kasutama, mis oleks Leedu kriminaalkoodeksi kohaselt kuritegu;

C.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Leedu Vabariigi põhiseaduse artikli 62 kohaselt ei tohi Seimi liikmeid kriminaalvastutusele võtta või vahistada ega nende vabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta;

E.  arvestades, et Leedu Vabariigis valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisundit ja töötingimusi käsitleva seaduse artikli 4 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel Leedu Vabariigi territooriumil samasugune isikupuutumatus nagu Leedu Seimi liikmetel, kui ELi õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti;

F.  arvestades, et Seimi põhikirja artikli 22 kohaselt ei tohi Seimi liikme suhtes kriminaalmenetlust alustada, teda vahistada ega tema vabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse õiguserikkumiselt (in flagranti), millisel juhul peab peaprokurör sellest Seimile viivitamata teatama;

G.  arvestades, et kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamendiliikme puutumatus tema isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

H.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

I.  arvestades, et kui kohtumenetlus ei ole seotud parlamendiliikme kohustuste täitmisega, tuleks puutumatus ära võtta, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et kohtumenetluse eesmärk võib olla kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust ja seeläbi Euroopa Parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);

J.  arvestades, et käesoleva juhtumi kohta esitatud põhjaliku ja üksikasjaliku teabe kohaselt ei ole põhjust kahtlustada, et Rolandas Paksasega seotud menetluse eesmärk oleks kahjustada tema poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament ei võta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, samuti ei anna ta hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;

1.  otsustab Rolandas Paksase puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Leedu Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Rolandas Paksasele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Mylène Troszczynski puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 166kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta otsus Mylène Troszczynski puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2017/2019(IMM))
P8_TA(2017)0258A8-0218/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Mylène Troszczynski puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 1. detsembril 2016 Prantsuse Vabariigi justiitsminister seoses Bobigny prokuröri poolt läbiviidava kohtuliku uurimisega, mille aluseks on isiku või isikute rühma avalik laimamine ja nende vastu suunatud viha või vägivalla õhutamine päritolu või teatavasse etnilisse rühma, rahvusesse, rassi või uskkonda kuulumise või mittekuulumise tõttu ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. jaanuaril 2017,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Mylène Troszczynski ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26, mida on muudetud 4. augusti 1995. aasta põhiseaduse muutmise seadusega nr 95-880,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0218/2017),

A.  arvestades, et Bobigny prokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme ja Picardie piirkonnavolikogu liikme Mylène Troszczynski puutumatuse äravõtmist seoses menetlusega, mis käsitleb tema Twitteri kontol 23. septembril 2015 tehtud postitust, milles ta avaldas foto kogu nägu katvat loori kandvatest naistest, kes paistavad seisvat järjekorras Peretoetuse Fondi (CAF – Caisse d’allocations familiales) büroo ukse taga, ning lisas sellele järgmise kommentaari: „Rosny-Sous-Bois CAF, 9.12.2014. Kogu nägu katva loori kandmine peaks olema seadusega keelatud…“;

B.  arvestades, et solvav pilt oli tegelikult fotomontaaž Londonis tehtud fotost ja seda oli juba kasutanud üks teine Twitteri konto omanik, ning arvestades, et uurimise käigus selgus, et veebis tehtud postituse avaldajaks ei olnud Mylène Troszczynski, vaid hoopis tema assistent, kes ka ise seda tunnistas;

C.  arvestades, et prokurör märkis, et Mylène Troszczynskit võib oma Twitteri konto haldajana kõnealuse säutsu eest vastutusele võtta;

D.  arvestades, et kui Mylène Troszczynski sai teada, et foto on kokku monteeritud, eemaldas ta selle koheselt oma Twitteri kontolt;

E.  arvestades, et Mylène Troszczynski puutumatuse äravõtmine on seotud väidetava õiguserikkumisega, milleks on isiku või isikute rühma avalik laimamine päritolu või teatavasse etnilisse rühma, rahvusesse, rassi või uskkonda kuulumise või mittekuulumise tõttu, nii nagu see on määratletud ja mille eest on ette nähtud karistused 29. juuli 1881. aasta seaduse artiklis 23, artikli 29 esimeses lõigus, artikli 32 teises ja kolmandas lõigus, artiklites 42, 43 ja 48‑6, ning diskrimineerimisele, vihkamisele või rassilisele vägivallale õhutamisega seotud õiguserikkumise toimepanemisega, mille uurimine on käimas ning mis on määratletud ja mille eest on karistused ette nähtud 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 24 kaheksandas, kümnendas, üheteistkümnendas ja kaheteistkümnendas lõigus, artikli 23 esimeses lõigus ja artiklis 42 ning karistusseadustiku artikli 131‑26 punktides 2 ja 3;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

G.  arvestades, et Prantsusmaa Vabariigi põhiseaduse artiklis 26 on sätestatud, et parlamendiliiget ei tohi jälitada, läbi otsida, arreteerida, kinni pidada või kohtulikult karistada tema poolt töökohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud häälte alusel ning et parlamendiliiget võib kuriteo eest arreteerida või temalt võib vabaduse võtta või seda piirata ainult parlamendi nõusolekul;

H.  arvestades, et Prantsusmaa parlamendi liikmetele antud puutumatus on samasugune kui Euroopa Parlamendi liikmetele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 kohaselt antud puutumatus; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et selleks, et Euroopa Parlamendi liikmel oleks puutumatus, peab parlamendiliige olema arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos; arvestades, et selline seos peab olema otsene ja ilmne;

I.  arvestades, et süüdistused ei ole seotud Mylène Troszczynski seisukohaga Euroopa Parlamendi liikmena ja puudutavad hoopis piirkondlikku laadi tegevust, kuna kokku monteeritud pilt ja kommentaarid viitasid Rosny-Sous-Bois’s väidetavalt aset leidvale Prantsusmaa õiguse rikkumisele;

J.  arvestades, et väidetavad teod ei ole seotud Mylène Troszczynski kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

K.  arvestades, et Seine-Saint-Denis’ Peretoetuse Fondi esindava fondi tegevjuhi poolt avaliku halduse väidetava laimamise kohta esitatud kaebuse järel alustatud kohtuliku uurimise puhul ei kahtlustata fumus persecutionis’e olemasolu ehk mis tahes ilmselget püüdlust takistada Mylène Troszczynski parlamentaarset tööd;

1.  otsustab Mylène Troszczynski puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Mylène Troszczynskile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 160kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta otsus Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2017/2020(IMM))
P8_TA(2017)0259A8-0217/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 22. detsembril 2016. aastal Prantsusmaa justiitsminister Jean‑Jacques Urvoas seoses Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri taotlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. jaanuaril 2017. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Jean‑Marie Le Peni ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0217/2017),

A.  arvestades, et Pariisi apellatsioonikohtu peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Jean‑Marie Le Peni parlamentaarse puutumatuse äravõtmist seoses kriminaaluurimisega;

B.  arvestades, et peaprokuröri taotlus on seotud süüdistusega, et Jean‑Marie Le Pen esines raadiosaates avaldusega, mille puhul on tegu diskrimineerimise, vihkamise või rassilise vägivalla õhutamisega, mis on Prantsuse karistusseadustiku kohaselt kuritegu;

C.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt ei tohi ühtegi „parlamendiliiget jälitada, läbi otsida, arreteerida, kinni pidada või kohtulikult karistada tema poolt töökohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud häälte alusel“ ning arvestades, et ühtegi parlamendiliiget ei tohi parlamendi nõusolekuta „kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida, temalt [vabadust] võtta või seda piirata“;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

E.  arvestades, et kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

F.  arvestades, et sätteid parlamentaarse puutumatuse kohta tuleb tõlgendada aluslepingutes sätestatud väärtusi, eesmärke ja põhimõtteid arvesse võttes;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete puhul hõlmab selline absoluutne puutumatus mitte üksnes parlamendi ametlikel kohtumistel väljendatud arvamusi, vaid ka mujal, näiteks meedia vahendusel väljendatud arvamusi, tingimusel et „väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos“(2);

H.  arvestades, et vaidlustatud avalduse ja Jean‑Marie Le Peni parlamentaarse töö vahel puudub seos, mistõttu Jean‑Marie Le Pen ei tegutsenud avaldust tehes Euroopa Parlamendi liikme ülesannetes;

I.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

J.  arvestades, et ära võib võtta üksnes artiklis 9 sätestatud puutumatuse(3);

K.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa parlamendiliikme kohustustest eristada;

L.  arvestades, et juhul kui kohtumenetlus ei ole seotud parlamendiliikme kohustuste täitmisega, tuleks puutumatus ära võtta, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et kohtumenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust ja seeläbi Euroopa Parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);

M.  arvestades, et antud juhtumi puhul edastatud teabe põhjal ei ole alust arvata, et Jean‑Marie Le Peni suhtes algatati kohtumenetlus sooviga kahjustada tema poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena;

1.  otsustab Jean‑Marie Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Jean‑Marie Le Penile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
(2) Eespool nimetatud Patriciello kohtuotsuse punkt 33.
(3) Eespool nimetatud Marra kohtuotsuse punkt 45.


Vajadus koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks
PDF 224kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta resolutsioon vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks (2016/2061(INI))
P8_TA(2017)0260A8-0197/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 151, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle sotsiaalseid õigusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevaid sätteid,

—  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 22 ja 25,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 16 meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 3)(1) ning ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 19 õiguse kohta sotsiaalkaitsele (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 9)(2),

—  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 12, 20 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste komitee 5. detsembri 2014. aasta järeldusi(3),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas(4),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(5),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(7),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta augustis avaldatud tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278) ja eelkõige selle eesmärki 3.2,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni üksikemade olukorra kohta(9),

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni majanduskriisi mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste õigustele(11),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(12),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(13),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(15),

—  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

—  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse oma kodanike õiguste ja põhiseadusküsimustega tegeleva poliitikaosakonna uuringut „The gender pension gap: differences between mothers and women without children“ (2016) (Sooline pensionilõhe: erinevused lastega ja lasteta naiste vahel) ning komisjoni uuringut „The Gender Gap in Pensions in the EU“ (2013) (Sooline pensionilõhe Euroopa Liidus),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0197/2017),

A.  arvestades, et 2015. aastal oli ELis sooline pensionilõhe (mida võib määratleda kui naiste keskmise pensioni (enne maksude mahaarvamist) erinevust võrreldes meeste pensioniga) 65-aastaste ja vanemate hulgas 38,3 %, ning pooltes liikmesriikides on see viimase viie aasta jooksul suurenenud; arvestades, et finantskriis on mõne viimase aasta jooksul avaldanud negatiivset mõju paljude naiste sissetulekutele; arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole 11-36 % naistest üldse mingit võimalust pensioni saada;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3, ELi toimimise lepingu artiklis 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatud ühistest aluspõhimõtetest; arvestades, et soolist võrdõiguslikkust tuleks samuti arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades, algatustes, programmides ja meetmetes;

C.  arvestades, et enamikus ELi liikmesriikides on naiste pensioniõigused ja -maksed väiksemad kui meestel ning naised on ühelt poolt kõige vaesemate pensionäride hulgas üleesindatud ja teiselt poolt kõige varakamate pensionäride hulgas alaesindatud;

D.  arvestades, et need erinevused on vastuvõetamatud ja neid tuleks vähendada ning kõiki pensionimakseid ELis tuleks arvutada ja koguda sooneutraalsel viisil, kuna sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtetest ning kõigi inimeste õigus väärikale elule üks põhiõigustest, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas;

E.  arvestades, et ELi 28 liikmesriigis on pension iga neljanda inimese peamine sissetulekuallikas, pensioniikka jõudnud inimeste arv kasvab oodatava eluea pikenemise ja rahvastiku üldise vananemise tõttu kiiresti ning 2060. aastaks on neid inimesi praegusega võrreldes kaks korda rohkem;

F.  arvestades, et demograafilise muutuse tulemusel peab tulevikus üha väiksem arv aktiivseid töötajaid ülal pidama üha rohkem pensionäre, mis tähendab, et erasektori ja tööandjate pensioniskeemid muutuvad aina olulisemaks;

G.  arvestades, et pensionipoliitika eesmärk on tagada majanduslik iseseisvus, mis on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seisukohast oluline, ning et liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid annavad kõigile ELi kodanikele pensionipõlveks inimväärse ja piisava sissetuleku ja rahuldava elatustaseme ning kaitsevad neid eri teguritest või sotsiaalsest tõrjutusest tuleneva vaesusriski eest, et tagada eakatele aktiivne sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline osalemine ja väärikas elu, võimaldades neil jätkuvalt ühiskonda kuuluda;

H.  arvestades, et kasvav isiklik vastutus eri riske hõlmavate säästmisotsuste eest tähendab ka seda, et üksikisikuid tuleb olemasolevatest võimalustest ja nendega seotud riskidest selgelt teavitada; arvestades, et nii naisi kui ka mehi, kuid iseäranis naisi tuleb toetada nende finantskirjaoskuse parandamisel, et nad saaksid selles järjest keerulisemaks muutuvas valdkonnas teadlikke otsuseid teha;

I.  arvestades, et pensionilõhe suurendab naiste majanduslikku haavatavust ja seab nad sotsiaalse tõrjutuse, püsiva vaesuse ning eelkõige oma abikaasast või teistest pereliikmetest majanduslikku sõltuvusse sattumise ohtu; arvestades, et pensionilõhe on veelgi märgatavam mitmekordselt ebasoodsas olukorras või rassi-, etnilisse, usu- või keelevähemusse kuuluvate naiste puhul, sest nad teevad sageli tööd, mis eeldab vähem oskusi ja millega kaasneb väiksem vastutus;

J.  arvestades, et pension, mis on seotud pigem individuaalsete kui tuletatud õigustega, võiks aidata tagada kõigi üksikisikute majandusliku sõltumatuse, vähendada ametlikul tööturul osalemist pärssivaid tegureid ning minimeerida soostereotüüpe;

K.  arvestades, et kuna naiste oodatav eluiga on pikem, vajavad naised oma pensioniaja katmiseks tõenäoliselt keskmiselt suuremat pensionitulu kui mehed; arvestades, et sellist täiendavat tulu võivad nad saada toitjakaotuspensioni mehhanismidest;

L.  arvestades, et kuna puuduvad võrreldavad, täielikud, usaldusväärsed ja korrapäraselt ajakohastatavad andmed, mille abil oleks võimalik pensionilõhe ulatust ja seda soodustavate tegurite kaalu hinnata, on raske kindlaks teha, kuidas selle lõhe vastu kõige tõhusamini võidelda;

M.  arvestades, et lõhe on suurem 65–74-aastaste seas (üle 40 %) võrreldes kõigi üle 65-aastastega keskmiselt, ja selle põhjuseks on eelkõige teatavates liikmesriikides ette nähtud õiguste, näiteks lesestumisega seotud õiguste ülekandmine;

N.  arvestades, et pensionide kärpimine ja külmutamine suurendab vanaduspõlve vaesusriski, eriti naiste seas; arvestades, et 2014. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate vanemate naiste osakaal 20,2 % (võrreldes 14,6 %ga meeste puhul) ning et 2050. aastaks võib üle 75aastaste vaesusohus inimeste osakaal tõusta enamikus liikmesriikides 30 %ni;

O.  arvestades, et üle 65aastaste inimeste sissetulek moodustab peaaegu 94 % kogu rahvastiku keskmisest, arvestades, et sellele vaatamata elab ligikaudu 22 % üle 65aastastest naistest allpool vaesuspiiri;

P.  arvestades, et 2014. aastal peitusid ELi kui terviku keskmise pensionilõhe varjus liikmesriikide suured erinevused; arvestades võrdluseks, et kõige väiksem sooline pensionilõhe on 3,7 % ja kõige suurem 48,8 %, kuid 14 liikmesriigis on lõhe suurem kui 30 %;

Q.  arvestades, et pensioni saava elanikkonna osakaal on liikmesriikides väga erinev, näiteks 2013. aastal Küprosel 15,1 % ja Leedus 31,8 %, samas kui suurem osa pensionisaajatest on enamikus ELi liikmesriikides naised;

R.  arvestades, et mitmesugustest teguritest tulenev pensionilõhe kajastab meeste ja naiste ebavõrdset olukorda töö- ja pereelus, pensionimaksete tegemise võimaluste ja positsiooni poolest perekonnas ning pensionisüsteemis pensionide arvutamiseks kasutatava korra poolest; arvestades, et see kajastab ka tööturu segregatsiooni ning osalise tööajaga, väiksema tunnitasu eest, karjääripausidega ja väiksema arvu aastate jooksul töötavate naiste suuremat osakaalu, mis tuleneb naiste tasustamata tööst emana ja perekonna eest hoolitsemisel; arvestades, et seetõttu tuleks pensionilõhet lugeda peamiseks soolise ebavõrdsuse näitajaks tööturul, seda enam, et soolise pensionilõhe praegune tase on väga lähedane kogu palgalõhele (39,7 % 2015. aastal);

S.  arvestades, et pensionilõhe kogu ulatus, mis tuleneb kuhjunud soolisest tasakaalustamatusest ja ebavõrdsusest (näiteks seoses eluaegse juurdepääsuga võimule ja rahalistele vahenditele), mis tekib inimeste tööelu jooksul ja kajastub esimese ning teise samba pensionides, võib parandusmehhanismide kasutamise tõttu varjatuks jääda;

T.  arvestades, et mis tahes ajahetkel mõõdetuna kajastab see lõhe tingimusi, mis on ühiskonnas ja tööturul valitsenud mitme aastakümne jooksul; arvestades, et need tingimused võivad mõnikord oluliselt muutuda, mis omakorda avaldab mõju eri põlvkondade naispensionäride vajadustele;

U.  arvestades, et pensionilõhe on erinev, sõltuvalt naise isiklikust ja sotsiaalsest staatusest, perekonnaseisust ja/või perekondlikust olukorrast; arvestades, et seetõttu ei pruugi ühtne lahendus anda parimaid tulemusi;

V.  arvestades, et üksikvanemaga leibkonnad on eriti haavatavad, sest need moodustavad 10 % kõigist ülalpeetavate lastega leibkondadest ja 50 % neist on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, mis on kogu rahvastikuga võrreldes kaks korda rohkem; arvestades, et pensionilõhe ja kasvatatavate laste arvu vahel valitseb positiivne seos ja arvestades, et abielus naiste ja emade puhul on sooline pensionilõhe on palju suurem üksikute lasteta naiste puhul; arvestades, et seetõttu võib ebavõrdsus, mille all emad ja eriti üksikemad kannatavad, pensioniikka jõudes veelgi suureneda;

W.  arvestades, et rasedus- ja vanemapuhkus sunnib sageli emasid – kes moodustavad 79,76 % kõigist isikutest, kes alla kaheksa-aastaste laste eest hoolitsemiseks oma tööaega vähendavad – madalapalgalisele või osalise tööajaga tööle või vastu tahtmist karjääripausi tegema, et laste eest hoolitseda; arvestades, et ema-, isa- ja vanemapuhkus on vajalikud ja olulised vahendid, et hooldusega seotud ülesandeid paremini jagada, töö ja eraelu tasakaalu parandada ning naiste karjääripause võimalikult vähendada;

X.  arvestades, et isade palgataset ja seega pensioniõigusi laste arv ei vähenda, vaid võib neid isegi suurendada;

Y.  arvestades, et naiste töötuse määra on alahinnatud, arvestades asjaolu, et paljud naised ei ole töötuna registreeritud, eelkõige need, kes elavad maapiirkondades või äärealadel ja kellest paljud on pühendunud ainult majapidamisele ja lastele; arvestades, et see põhjustab pensionide ebavõrdsust;

Z.  arvestades, et traditsioonilise tööajakorralduse juures on lastega paaril, kellest mõlemad soovivad täisajaga töötada, raske pere- ja tööelu sujuvalt ühitada;

AA.  arvestades, et naistele ja meestele mõeldud pensionitoetused kui laste või pereliikmete hooldamise eest antav hüvitise vorm võiksid aidata vältida seda, et hoolduskohustustest põhjustatud karjäärikatkestuste tõttu väheneb pension, ning arvestades, et kõik liikmesriigid peaksid sellised skeemid kasutusele võtma või neid tugevdama;

AB.  arvestades, et erinevatele töövormidele kohaldatavad pensionitoetused võivad aidata kõikidel töötajatel saada pensionitulu;

AC.  arvestades, et kuigi olukorra parandamiseks on mõningaid jõupingutusi tehtud, on naiste tööhõive määr endiselt madalam kui strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk ja palju madalam kui meeste tööhõive määr; arvestades, et naiste suurem tööturul osalemine aitab ELis soolist pensionilõhet vähendada, sest tööturul osalemine ja pensioni määr on otseselt seotud; arvestades siiski, et tööhõive määr ei sisalda teavet tööhõive liigi ja kestuse kohta ja annab seega palga- ja pensionitaseme kohta vaid piiratud teavet;

AD.  arvestades, et aktiivsete tööaastate arv mõjutab otseselt pensioni suurust; arvestades, et naiste karjäär on meestest keskmiselt üle 10 aasta lühem ja naistel, kes on töötanud vähem kui 14 aastat, on pensionilõhe kaks korda suurem (64 %) kui pikemat aega töötanud naistel (32 %);

AE.  arvestades, et naised teevad meestest tõenäolisemalt karjääripause, nõustuvad mittestandardsete tööhõivevormidega, töötavad osalise tööajaga (32 % naistest, võrreldes 8,2 % meestega) või palgata, eriti kui nad hoolitsevad laste ja sugulaste eest ja vastutavad püsiva soolise ebavõrdsuse tõttu peaaegu ainsana hoolduse ja majapidamistööde eest ning kõik see kahjustab nende pensioni;

AF.  arvestades, et investeerimine koolidesse, koolieelsesse haridusse, ülikoolidesse ja vanurite hooldamisse võib aidata töö- ja eraelu tasakaalu parandada ning kaugemas perspektiivis mitte üksnes töökohti luua, vaid ka aidata naistel kvaliteetseid töökohti leida ning kauemaks tööturule jääda, millel on pikema aja jooksul positiivne mõju nende pensionile;

AG.  arvestades, et mitteametlik hooldamine on meie ühiskonna alustala, sellega tegelevad suures osas naised ja selline tasakaalustamatus kajastub soolises pensionilõhes; arvestades, et sellist nähtamatut tööd ei tunnustata piisavalt, eriti pensioniõiguste määramisel;

AH.  arvestades, et ELis püsib suur sooline palgalõhe; arvestades, et seda lõhet, mis oli 2014. aastal 16,3 %, põhjustab eelkõige diskrimineerimine ja segregatsioon, mille tulemusel naised on üleesindatud sektorites, kus palgatase on madalam, samas kui teistes sektorites domineerivad mehed; arvestades, et soolist palgalõhet soodustavad ka muud tegurid, näiteks karjääripausid või sunnitult osalise tööajaga töötamine, et tööd ja perekohustusi ühitada, samuti stereotüübid, naiste töö alahindamine ning haridustaseme ja kutsekogemuste erinevused;

AI.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu eesmärgiks on saavutada piisav sotsiaalkaitse; arvestades, et selleks peaks liit toetama liikmesriike soovitustega, mis käsitlevad selliste eakamate inimeste kaitse parandamist, kellel vanuse või isikliku olukorra tõttu on õigus pensioni saada;

AJ.  arvestades, et sissemaksete ja töötasu seose tugevdamisega, millega kaasneb pensionisüsteemide teise ja kolmanda samba osakaalu suurenemine, nihkub pensionilõhes soopõhiste tegurite ilmnemise oht rohkem erasektorile;

AK.  arvestades, et pensione käsitlevas komisjoni 2012. aasta valges raamatus ette nähtud pensionisüsteemide reformide kohta ei ole tehtud soolise mõju eel- ega järelhindamisi;

AL.  arvestades, et liikmesriikidele kuulub ainuvastutus avalike sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide korraldamise eest; arvestades, et Euroopa Liidul on pensioniskeemide valdkonnas peamiselt toetav pädevus, eriti vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153;

Üldised märkused

1.  nõuab, et komisjon koostaks tihedas koostöös liikmesriikidega Euroopa Liidu soolise pensionilõhe kaotamise strateegia (edaspidi „strateegia“) ja aitaks liikmesriikidel koostada sellealaseid suuniseid;

2.  kiidab heaks ja toetab nõukogu nõudmist, et komisjon esitaks uue algatuse, mis käsitleks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat ajavahemikuks 2016–2020, et see oleks vormistatud teatisena, nagu eelnevategi strateegiate puhul, ning et tõhustataks ELi strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, sidudes selle tihedalt strateegiaga „Euroopa 2020“;

3.  on veendunud, et see strateegia ei peaks üksnes püüdma käsitleda pensionilõhe mõju liikmesriigi tasandil, eriti kõige haavatavamatele rühmadele, vaid ka seda lõhet tulevikus ennetada, võideldes selle algpõhjustega, nagu naiste ja meeste ebavõrdne positsioon tööturul palga, karjääri edenemise ja täistööajaga töötamise võimaluste poolest, samuti tööturu segregatsioon; ergutab sellega seoses liikmesriikide valitsustevahelist dialoogi ja parimate tavade jagamist;

4.  rõhutab, et strateegia edu tagamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist, kombineerides eri poliitikavaldkondade meetmeid, mille eesmärk on parandada soolist võrdõiguslikkust, samuti tuleb pensioni käsitleda elukäigupõhiselt, võttes arvesse kogu inimese tööelu, ning käsitleda meeste ja naiste erinevusi tööhõive taseme, karjääri ja pensioni sissemaksete tegemise võimaluste vallas, samuti pensionisüsteemide korraldusest tulenevaid erinevusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma järelmeetmeid nõukogu 18. juuni 2015. aasta järeldustele „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“;

5.  juhib tähelepanu sotsiaalpartnerite tähtsale rollile arutelus miinimumpalga küsimuste üle, mille puhul järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, kui tähtis on ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste roll selle tagamisel, et vanemaealistel inimestel oleks juurdepääs riiklikule pensionile, mis on kooskõlas põlvkondadevahelise solidaarsuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega; rõhutab sotsiaalpartneritega nõuetekohase arvestamise tähtsust selliste poliitiliste otsuste tegemisel, mis muudavad pensioniõiguste saamisega seotud peamisi õiguslikke aspekte; kutsub ELi ja liikmesriike koostöös sotsiaalpartnerite ja soolise võrdõiguslikkuse organisatsioonidega üles kehtestama ja rakendama poliitikameetmeid soolise palgalõhe kaotamiseks; soovitab liikmesriikidel kaaluda lisaks nimetatud jõupingutustele ka korrapäraste palgauuringute läbiviimist;

6.  kutsub liikmesriike üles kehtestama väärikad ja vaesuse vältimist võimaldavad meetmed töötajatele, kel ei ole tervislikel põhjustel võimalik töötada kuni seadusliku pensionieani; pooldab ennetähtaegse pensionile jäämise säilitamist nende töötajate puhul, kes töötavad rasketes või ohtlikes tingimustes; on arvamusel, et tööhõivemäärade tõstmine kvaliteetsete töökohtade kaudu võib aidata oluliselt vähendada tulevikus nende inimeste arvu suurenemist, kes ei suuda seadusliku pensionieani töötada, ja seeläbi vähendada vananemisega kaasnevat rahalist koormust;

7.  on väga mures kokkuhoiul põhinevate riigipõhiste soovituste mõju pärast pensioniskeemidele ja nende jätkusuutlikkusele ning juurdepääsu pärast sissemaksepõhistele pensionidele üha arvukamates liikmesriikides, ning riigipõhiste soovituste negatiivse mõju pärast sissetulekute tasemele ja sotsiaalsetele siiretele, mis on vajalikud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks;

8.  rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleb rangelt kohaldada ka pensioniküsimustes;

Hindamine ja teadlikkuse suurendamine pensionilõhe tulemuslikumaks vähendamiseks

9.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama soolise pensionilõhe uurimist ning tegema koostööd Eurostati ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE), et koostada ametlikud ja usaldusväärsed soolise pensionilõhe näitajad, samuti tuvastada eri tegurid, mis seda lõhet põhjustavad, et olukorda jälgida ja seada selged vähendamiseesmärgid, ning kutsub üles selle kohta Euroopa Parlamendile aru andma; kutsub liikmesriike üles esitama Eurostatile igal aastal statistikat soolise palgalõhe ja pensionilõhe kohta, et oleks võimalik kogu ELi ulatuses olukorda hinnata ning lahendusi leida;

10.  kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama, millist mõju on kõige haavatavamatele rühmadele, eriti naistele, avaldanud pensione käsitlevas 2012. aasta valges raamatus esitatud soovitused, mille eesmärk on võidelda soolise pensionilõhe põhjustega, ning kutsub üles kehtestama ametlikku soolise pensionilõhe näitajat ja olukorda süstemaatiliselt jälgima; nõuab seniste soovituste ja meetmete nõuetekohast hindamist ja nende soolise mõju järelevalvet; kutsub komisjoni üles toetama soopõhise statistika koostamist ja teadusuuringute edendamist, et paremini jälgida ja hinnata pensionireformide mõju naiste jõukusele ja heaolule;

11.  ergutab liikmesriike edendama pensionilõhe kaotamisele suunatud tegevust sotsiaalpoliitika kaudu, juhtides sellele valdkonna otsustajate tähelepanu ja töötades välja programmid, millega suurendada naiste teadlikkust pensionilõhe tagajärgedest ja anda neile oma pensioni rahastamise strateegiate koostamiseks püsivad, kindlad ja naiste erivajadustele kohandatud vahendid, samuti anda neile juurdepääs teise ja kolmanda samba pensionidele, eelkõige naiste ülekaaluga sektorites, kus nende sammaste kasutamine võib olla vähene; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama ja suurendama avalikkuse teadlikkust võrdsest töötasust ja pensionilõhest, samuti naiste otsesest ja kaudsest diskrimineerimisest tööl;

12.  rõhutab selgete ühtlustatud määratluste vajalikkust, et lihtsustada selliste mõistete nagu „sooline palgalõhe“ ja „sooline pensionilõhe“ võrdlemist ELi tasandil;

13.  kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles edendama uuringuid, mis käsitlevad soolise lõhe mõju naiste pensionidele ja majanduslikule iseseisvusele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rahvastiku vananemine, terviseseisundi ja eeldatava elueaga seotud soolised erinevused, muutunud perestruktuurid ja ühe elanikuga kodude arvu suurenemine ning erinevused naiste isiklikus olukorras; nõuab ühtlasi, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid kavandaksid võimalikud strateegiaid soolise pensionilõhe kaotamiseks;

Ebavõrdsuse vähendamine pensioni sissemaksete puhul

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et otsest ja kaudset soolist diskrimineerimist käsitlevad ELi õigusaktid oleksid nõuetekohaselt rakendatud ning rakendamise edenemine süstemaatiliselt jälgitud, ning juhul, kui nõudeid ei täideta, alustataks rikkumismenetlust, ja vajaduse korral neid õigusakte muudetaks, et tagada, et mehed ja naised on võimelised tegema pensioni sissemakseid võrdselt;

15.  mõistab ühemõtteliselt hukka meeste ja naiste palgaerinevused ja nende „seletamatu“ osa, mis tuleneb diskrimineerimisest töökohal, ja kordab oma nõudmist, et direktiivi 2006/54/EÜ, mis on selgelt ja piisavalt üle võetud ainult kahes liikmesriigis, tuleb muuta, et tagada meeste ja naiste võrdsem kohtlemine tööhõive ja töötasu küsimustes, kohaldades meeste ja naiste võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, mis on asutamislepinguga tagatud EMÜ asutamisest alates;

16.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kindlustama mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamise tööturul ja töökohtadele juurdepääsul ning võtma eelkõige vastu sotsiaalkaitse meetmed tagamaks, et naiste töötasu ja sotsiaalkindlustusõigused, sh pensionid, on kooskõlas võrdset või võrdväärset tööd tegevate meeste ja naiste töötasu suhtes kehtiva võrdse tasustamise põhimõttega; kutsub liikmesriike üles kehtestama asjakohased meetmed, et piirata naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rikkumisi;

17.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, tööandjad ja ametiühingud töötaksid välja konkreetsed ja tarvilikud töökohtade hindamise vahendid, millega saaks kindlaks määrata võrdväärtusliku töö ning seega tagada meeste ja naiste võrdväärse palga ja seeläbi tulevikus ka võrdsed pensionid, ja neid rakendaksid; ergutab ettevõtteid viima läbi iga-aastaseid võrdõigusliku tasustamise auditeid, avaldama andmeid võimalikult läbipaistvalt ning vähendama soolist palgalõhet;

18.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võitleksid tööturul horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vastu, kaotades soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise tööhõives ning innustades eelkõige hariduse abil ning tütarlaste ja naiste teadlikkust suurendades neid asuma õppima, tööle ja tegema karjääri uuendustegevust ja majanduskasvu soodustavates sektorites, kus praegu domineerivad endiselt püsivate stereotüüpide tõttu mehed;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma naistele rohkem ajendeid kauem töötamiseks lühemate katkestustega, et suurendada nende majanduslikku sõltumatust praegu ja edaspidi;

20.  juhib tähelepanu sellele, et kuna pensionisüsteemide ülesandeid kantakse järjest rohkem üle riiklikult pensionisüsteemilt isikliku rahastamise süsteemidele, on oluline tagada, et direktiiviga 2004/113/EÜ hõlmatud finantsteenustele juurdepääsul ei esineks diskrimineerimist ning et see põhineks sooliselt neutraalsetel aktuaarsetel kriteeriumitel; märgib, et meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli kohaldamine aitab vähendada soolist pensionilõhet; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama läbipaistvust, teabe kättesaadavust ja kindlustunnet tööandjapensioni skeemiga hõlmatud isikutele ja pensionisaajatele, võttes arvesse ELi mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;

21.  rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus on selgelt öelnud, et tööandjapensioni skeeme tuleb pidada töötasuks ja et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb seetõttu kohaldada ka nende suhtes;

22.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu naistele, kes sageli pole saanud pensioniõigusi, mistõttu puudub neil majanduslik sõltumatus, eriti lahutuse korral;

Meeste ja naiste tööalase ebavõrdsuse vähendamine

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon reageeris tema üleskutsele parandada töö- ja eraelu ühitamist muude kui seadusandlike ning seadusandlike ettepanekutega, millega luuakse mitu puhkuse liiki, et vastata 21. sajandi nõudmistele; rõhutab, et komisjoni esitatud ettepanekud on hea alus Euroopa kodanike ootuste täitmiseks; kutsub kõiki institutsioone üles viima selle paketi käsitlemine lõpule niipea kui võimalik;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid rasedus- ja lapsehooldusõigusi käsitlevaid õigusakte, et naiste emakssaamine nende tööelu jooksul ei kahjustaks nende pensioniõigusi, ja nõuaksid nende järgimist;

25.  kutsub liikmesriike üles kaaluma, kas töötajatele võiks anda võimaluse pidada läbirääkimisi vabatahtliku paindliku töökorralduse üle, sealhulgas nn arukas töötamine kooskõlas riiklike tavadega ning sõltumata laste vanusest või perekondlikust olukorrast, mis võimaldaks naistel ja meestel töö- ja eraelu paremini tasakaalustada, nii et nad ei peaks eelistama hoolduskohustuste täitmisel üht teisele;

26.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku hoolduspuhkuse kohta vanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevas direktiivis, ja tuletab meelde oma piisava tasustamise ja sotsiaalkaitse nõudmist; innustab liikmesriike võtma heade tavade vahetuse alusel naiste ja meeste hüvanguks kasutusele nn hoolduskrediidi, mille eesmärk on hüvitada tööstaaži katkemine pereliikme mitteametliku hooldamise tõttu ja ametlike hoolduspuhkuste, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse tõttu, ning võtta seda pensioniõiguste arvutamisel õiglaselt arvesse; on seisukohal, et sellist krediiti tuleks anda lühikeste, kindlaksmääratud perioodide eest, et mitte veelgi enam tugevdada stereotüüpe ja ebavõrdsust;

27.  palub liikmesriikidel töötada välja strateegiad, milles tunnustatakse pereliikmete ja muude ülalpeetavate mitteametlikku hooldust ja nende õiglast jagamist naiste ja meeste vahel, mille puudumine võib põhjustada karjäärikatkestusi ja naiste ebakindlat tööd, mis seab ohtu nende pensioniõigused; rõhutab sellega seoses, kui oluline on pakkuda meestele stiimuleid vanema- ja isapuhkuse kasutamiseks;

28.  palub liikmesriikidel võimaldada rasedus- ja sünnitus- või vanemapuhkuselt naasnud töötaja üleviimist tagasi võrdväärsele töökorrale;

29.  juhib tähelepanu sellele, et naiste ja meeste nõuetekohast era- ja tööelu tasakaalustamist ei ole võimalik saavutada, kui pole kohalikke, kvaliteetseid, taskukohase hinnaga ja kättesaadavaid hooldusasutusi laste, eakate ja ülalpeetavate jaoks ning kui ei jagata võrdselt kohustusi, kulusid ja hooldust; kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid lastele suunatud teenustesse, rõhutab vajadust lastehoiuasutuste kättesaadavuse järele kõikjal maapiirkondades, ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike, sealhulgas eraldades ELi olemasolevaid vahendeid, et luua sellised asutused vormis, mis on kõigile kättesaadav; kutsub liikmesriike üles jätkama pingutusi, et saavutada Barcelona eesmärgid nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 2020. aastaks, ning kehtestama sarnased eesmärgid pikaajaliste hooldusteenuste puhul, pakkudes samal ajal valikuvabadust peredele, kes eelistaksid teistsugust lapsehooldusmalli; õnnitleb neid liikmesriike, kes on juba täitnud mõlemad eesmärgid;

Pensionisüsteemide mõju pensionilõhele

30.  kutsub liikmesriike üles hindama usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel oma pensionisüsteemide mõju pensionilõhele ja seda põhjustavatele teguritele, et võidelda diskrimineerimise vastu ja luua liikmesriikide pensionisüsteemides läbipaistvust;

31.  toonitab, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse puhul tuleb arvesse võtta demograafiliste muutustega seotud probleeme, rahvastiku vananemist, sündimuse määra ning majanduslikult aktiivsete ja pensioniealiste inimeste suhet; tuletab meelde, et viimaste olukord sõltub suuresti töötatud aastate arvust ning makstud sissemaksetest;

32.  kutsub liikmesriike üles tegema kiiremas korras pensionisüsteemide ülesehituses vajalikke muudatusi, et tagada jätkusuutlik sotsiaalkindlustus, arvestades keskmise eeldatava eluea pikenemist ELis;

33.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida põhjalikumalt, kuidas võiks pensionilõhet mõjutada see, kui kohustuslikelt pensioniskeemidelt minnakse üle pensioni sissemaksete osas paindlikumatele tööandja- ja erapensioni skeemidele, võttes pensioniõiguste ja -tulu kindlaksmääramisel arvesse pensionisüsteemi sissemaksete kestuse arvutamist ja tööturult lahkumise progressiivsust;

34.  hoiatab soolist võrdõiguslikkust ohustavate riskide eest, mida põhjustab üleminek sotsiaalkindlustuspensionidelt isiklikult rahastatavatele pensionidele, kuna erapensionisüsteemid põhinevad isiklikel sissemaksetel ning nende puhul ei maksta hüvitist aja eest, mil inimene on hoolitsenud laste või teiste ülalpeetavate sugulaste eest, olnud töötu, haiguspuhkusel või invaliidsuse tõttu tööturult eemal; juhib tähelepanu asjaolule, et pensionisüsteemi reformid, mis seovad sotsiaalhüvitised majanduskasvu ning töö- ja finantsturgude olukorraga, keskenduvad ainult makromajanduslikele külgedele ning eiravad pensionide sotsiaalset eesmärki;

35.  palub, et liikmesriigid kõrvaldaksid oma pensionisüsteemidest ja elluviidud reformidest sellised elemendid, mis suurendavad pensionide tasakaalustamatust (eriti soolist tasakaalustamatust, nagu olemasolev pensionilõhe), võttes arvesse tulevaste pensionireformide soolise võrdõiguslikkuse mõju, ja rakendaksid meetmeid sellise diskrimineerimise kaotamiseks; rõhutab, et igasuguseid pensionidega seotud poliitilisi muudatusi tuleks hinnata nende soolise ebavõrdsuse mõju seisukohast, võrreldes konkreetse analüüsi käigus esitatud muudatuste mõju naistele ja meestele, ning see peaks kuuluma avaliku poliitika kavandamise, koostamise, rakendamise ja hindamise juurde;

36.  palub komisjonil innustada heade tavade vahetust, et teha kindlaks parandusmehhanismid, mis on kõige tõhusamad ja mis aitavad võidelda pensionilõhet suurendavate tegurite vastu;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma pensionisüsteemides ning hoolduskrediidi ja tuletatud hüvitiste puhul kasutusele sooliselt neutraalsed eluea tariifid, et naised saaksid võrdse panuse eest võrdväärse väljateenitud pensioni, isegi kui nende eeldatav eluiga on meeste omast pikem, ja tagama, et naiste keskmist eeldatavat eluiga ei kasutataks diskrimineerimise ettekäändena, eriti pensioni arvutamisel;

38.  nõuab, et vaadataks läbi kõik maksustamis- ja pensionisüsteemide raames kättesaadavad stiimulid ning nende mõju soolisele pensionilõhele, pöörates erilist tähelepanu üksikemade majapidamistele; nõuab samuti kahjulike stiimulite ja õiguste individualiseerimise kaotamist;

39.  toonitab, kui olulist osa täidab toitjakaotuspension paljude eakate naiste kaitsmisel neid eakate meestega võrreldes rohkem ohustava vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse eest; palub liikmesriikidel reformida vajaduse korral oma toitjakaotus- ja lesepensionide süsteeme, et vältida vallaliste naiste karistamist; kutsub liikmesriike üles uurima komisjoni toetusel, millist mõju avaldavad erinevad toitjakaotuspensionide süsteemid, arvestades kõrgeid lahutuse määrasid, vabaabielus paaride seas esinevat vaesust ja eakate naiste sotsiaalset tõrjutust, ning kaaluma selliste õigusaktide ettenägemist, mis tagaksid ühised pensioniõigused lahutuse korral;

40.  toonitab asjaolu, et kõigil on õigus saada universaalselt kättesaadavat riiklikku pensioni ning tuletab meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 25, milles sätestatakse eakate õigus inimväärsele elule ja iseseisvusele, ja et harta artiklis 34 tunnustatakse õigust pääseda ligi sotsiaalhüvitistele ja kasutada sotsiaalteenuseid, mis tagavad kaitse emaduse, haigestumise, tööõnnetuste, puude, pikaajalisest hooldusest sõltuvaks jäämise, eakuse või töökoha kaotuse korral; osutab riiklike jooksvalt rahastatavate sotsiaalkindlustussüsteemide tähtsusele piisava pensioni tagamisel;

41.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nii meestel kui ka naistel on võimalus saavutada täielik sissemakseperiood, ja ühtlasi tagama kõigi õigused pensionile, et kaotada pensionilõhe, võideldes soolise diskrimineerimise vastu tööhõives, kohandades haridust ja karjääri kavandamist, parandades töö- ja eraelu tasakaalu ning tõhustades investeeringuid lastehoidu ja eakate hooldusesse; on arvamusel, et toimivate töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade kehtestamine, mis võtaksid arvesse soopõhiseid kutsealaseid riske ja psühhosotsiaalseid riske, investeerimine avalikesse tööturuasutustesse, kes suudaksid juhendada igas vanuses naisi töökoha otsingul, ja paindlike eeskirjade kehtestamine töölt pensionile üleminekuks on samuti oluline;

42.  osutab asjaolule, et ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldises märkuses nr 16 (2005) meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi tuuakse esile, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 3 koostoimes pakti artikliga 9 nõutakse muu hulgas, et meeste ja naiste kohustuslik pensioniiga oleks sama ning et mehed ja naised saaksid võrdväärseid pensionihüvitisi nii riiklike kui ka erapensioniskeemide puhul;

o
o   o

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) 11. august 2005, E/C.12/2005/4.
(2) 4. veebruar 2008, E/C.12/GC/19.
(3) XX-3/def/GRC/4/1/EN.
(4) EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.
(5) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(6) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(7) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(8) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 9.
(9) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 60.
(10) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75.
(11) ELT C 36, 29.1.2016, lk 6.
(12) ELT C 316, 30.8.2016, lk 2.
(13) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.


2016. aasta Serbia aruanne
PDF 204kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta resolutsioon komisjoni 2016. aasta Serbia aruande kohta (2016/2311(INI))
P8_TA(2017)0261A8-0063/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003 Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ, millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ(1),

–  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta arvamust, mis käsitleb Serbia taotlust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta (SEC(2011)1208), Euroopa Ülemkogu 2. märtsi 2012. aasta otsust anda Serbiale kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta otsust alustada Serbiaga läbirääkimisi,

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. septembril 2013,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tunnustati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja Kosovo vahelist dialoogi,

–  võttes arvesse ELi–Serbia parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 22.–23. septembril 2016 toimunud viiendal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse ELi ja Serbia kodanikuühiskonna ühise nõuandekomitee 7. oktoobril 2016 vastu võetud aruannet ettevõtlus- ja tööstuspoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) piiratud valimisvaatlusmissiooni 29. juuli 2016. aasta lõpparuannet Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembril 2016 esitatud 2016. aasta Serbia aruannet (SWD(2016)0361),

–  võttes arvesse komisjoni hinnangut Serbia majandusreformiprogrammile (2016–2018) (SWD(2016)0137),

–  võttes arvesse ELi ning Lääne-Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 26. mai 2016. aasta ühiseid järeldusi (9500/16),

–  võttes arvesse eesistujariigi 13. detsembri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 13. detsembril 2016 toimunud kolmandat kohtumist,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Serbia 2015. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0063/2017),

A.  arvestades, et Serbiat, nagu ka kõiki teisi riike, kes soovivad ELi liikmeks saada, tuleb hinnata samade kriteeriumide täitmisel, rakendamisel ja järgimisel saavutatud tulemuste alusel, ning arvestades, et ühinemise ajakava määrab vajalikele reformidele keskendumine ja nende kvaliteet;

B.  arvestades, et kooskõlas läbirääkimisraamistikuga on Serbia edusammud õigusriigi põhimõtteid käsitleva 23. ja 24. peatüki osas ning 35. peatüki kohasel suhete normaliseerimisel Kosovoga läbirääkimisprotsessi üldise tempo hoidmiseks endiselt väga olulised;

C.  arvestades, et Serbia on teinud olulisi samme suhete normaliseerimiseks Kosovoga, mille tulemusel sõlmiti 19. aprillil 2013 esimene kokkulepe suhete normaliseerimise põhimõtete kohta ja 2015. aasta augusti kokkulepped, kuid sellel alal on veel palju teha; arvestades, et kõikide kahe riigi vaheliste lahendamata küsimustega tegelemiseks, nende edendamiseks ja lahendamiseks on kiiresti vaja astuda uusi samme;

D.  arvestades, et Serbia on endiselt keskendunud toimiva turumajanduse loomisele ning jätkab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu elluviimist;

E.  arvestades, et täielikult tuleb tagada vähemuste kaitse õigusraamistiku rakendamine, eelkõige hariduse, keelekasutuse, meedia ja usutalituste vähemuskeeltes kättesaadavuse ning rahvusvähemuste kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil asjakohase poliitilise esindatuse valdkonnas;

1.  tunnustab läbirääkimiste alustamist 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) üle, mis on olulised peatükid ELi käsitlusviisis õigusriigi põhimõttele tugineva laienemise kohta, kuna nende peatükkide puhul saavutatud edu on püsivalt oluline läbirääkimisprotsessi üldise tempo hoidmiseks; kiidab heaks 32. peatüki (finantskontroll) ja 35. peatüki (muud küsimused) avamise, läbirääkimiste alustamise 5. peatüki (avalikud hanked) üle ning 25. peatüki (teadus ja uurimistegevus) avamise ja ajutise sulgemise, läbirääkimiste alustamise 20. peatüki (ettevõtlus- ja tööstuspoliitika) üle ning 26. peatüki (haridus ja kultuur) avamise ja ajutise sulgemise; ootab täiendavate tehniliselt ettevalmistatud peatükkide avamist;

2.  tunneb heameelt Serbia jätkuva pühendumise üle ELiga integreerumisele ning tema konstruktiivse ja hästi ettevalmistatud läbirääkimiste käsitluse üle, mis on selge märk sihikindlusest ja poliitilisest tahtest; kutsub Serbiat üles seda strateegilist otsust Serbia elanikkonna seas aktiivselt edasi edendama ja selle kohta teavet edastama, edendades sealhulgas ka Serbia kodanike suuremat teadlikkust ELi eelarvest Serbiale suunatud rahastamisest; kutsub Serbia ametiasutusi üles hoiduma avalikkusele suunatud ELi-vastasest propagandast ja sõnumitest; rõhutab, et ELi, selle institutsioonide ja ELi liikmesusega kaasneva üle on vaja pidada teadlikke, läbipaistvaid ja konstruktiivseid arutelusid; võtab teadmiseks edusammud dialoogide ja avalike konsultatsioonide pidamisel asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga ning nende kaasamisel ELiga integreerumise protsessi;

3.  rõhutab, et integratsiooniprotsessi edukuse peamine näitaja on endiselt reformide ja poliitikameetmete põhjalik rakendamine; kiidab heaks liidu õigustiku vastuvõtmist käsitleva läbivaadatud riikliku programmi vastuvõtmise; kutsub Serbiat üles parandama uute õigusaktide ja poliitika kavandamist, kooskõlastamist ning rakendamise järelevalvet, luues asjakohase ja tõhusa haldussuutlikkuse, ning tegema rohkem jõupingutusi, et tagada kodanikuühiskonna süstemaatiline kaasamine poliitilistesse dialoogidesse, sealhulgas ühinemisprotsessi, kasutades seda võimalust demokraatliku valitsemistava standardite parandamise vahendina; kiidab heaks valitsuse kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise büroo jätkuvad algatused, mille eesmärk on parandada riigi ja kodanikuühiskonna vahelist koostööd;

4.  võtab teadmiseks ühinemiseelse abi kasutamises tekkinud viivitused, mille põhjuseks on muu hulgas puudulik institutsionaalne raamistik; nõuab tungivalt, et ametiasutused otsiksid liikmesriikidest positiivseid näiteid ja parimaid tavasid; rõhutab, et riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleb luua tõhusam ja ulatuslikum institutsiooniline süsteem ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ja muude kättesaadavate vahendite kasutamiseks;

5.  tunneb heameelt Serbia edusammude üle toimiva turumajanduse väljaarendamises ja riigi üldise majandusliku olukorra paranemise üle; rõhutab, et Serbia on teinud suuri edusamme mõne oma poliitilise puuduse parandamisel, pidades eelkõige silmas valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis on nüüd väiksem Maastrichti kriteeriumides sätestatud tasemest; toonitab, et majanduskasvu väljavaated on paranenud ning sisemine ja väline tasakaalustamatus on vähenenud; kiidab heaks asjaolu, et riigiettevõtete restruktureerimises on tehtud edusamme, eelkõige energeetika ja raudteetranspordi valdkonnas, ning rõhutab, kui tähtis on nende professionaalne juhtimine, et muuta need tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja ökonoomsemaks; rõhutab, kui suure tähendusega on Serbias avaliku sektori tööhõive ja kui tähtis on austada töötajate õiguseid;

6.  võtab teadmiseks 2. aprillil 2017 toimunud presidendivalimiste tulemused; mõistab kindlalt hukka valitsusametnike ja valitsusmeelsete meediaväljaannete poolt presidendivalimiste kampaania ajal teiste presidendikandidaatide vastu kasutatud retoorika; peab kahetsusväärseks, et kandidaatide juurdepääs meediale oli valimiskampaania ajal ebaühtlane ja et parlamendi tegevus oli kampaania ajaks peatatud, mistõttu opositsioonipoliitikud jäid ilma avalikust foorumist; kutsub ametivõime üles uurima nõuetekohaselt väiteid, mis puudutavad mitmesuguseid valimiste ajal toimunud õigusnormide rikkumisi ning vägivalla- ja ähvardamisjuhtumeid; võtab teadmiseks mitmes Serbia linnas sel ajal toimunud protestid ja ergutab ametiasutusi võtma protesteerijate nõudmisi arvesse kooskõlas demokraatlike standarditega ja demokraatia vaimus;

7.  rõhutab, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) on Serbia majanduse jaoks ülioluline roll, ning kutsub Serbiat üles erasektori ettevõtluskeskkonda veelgi parandama; nõuab, et Serbia valitsus ja ELi institutsioonid laiendaksid VKEdele mõeldud rahastamisvõimalusi, eelkõige IT- ja digitaalmajanduse valdkonnas; kiidab heaks Serbia jõupingutused duaalse ja kutsehariduse alal, et käsitleda noorte töötuse probleemi, ning rõhutab, et koolitusi on tähtis korraldada suuremas kooskõlas tööturu nõudlusega; julgustab Serbiat edendama ettevõtlusvaimu, eelkõige noorte seas; võtab teadmiseks ebasoodsad demograafilised protsessid ja nn ajude väljavoolu nähtuse ning kutsub Serbiat üles looma riiklikke programme noorte tööhõive edendamiseks;

8.  väljendab rahulolu 24. aprillil 2016 parlamendivalimiste korraldamise üle, mida rahvusvahelised vaatlejad positiivselt hindasid; kutsub ametiasutusi üles võtma täielikult arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlusmissiooni soovitusi, eelkõige seoses meediakajastuse erapoolikusega, ametisolevate erakondade ebaõiglaste eelistega, riigi ja erakonna tegevuste vahelise piiri hägususega, registreerimisprotsessiga ning poliitiliste parteide ja valimiskampaaniate rahastamise puuduliku läbipaistvusega; rõhutab, et erakondade rahastamine peab olema kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste normidega; palub ametiasutustel nõuetekohaselt uurida väiteid valimisprotsessi ajal aset leidnud rikkumiste, vägivaldsete vahejuhtumite ning hirmutamise kohta; kutsub Serbiat üles tagama 2017. aasta aprillis õiglased ja vabad valimised;

9.  võtab teadmiseks, et peaminister Aleksandar Vučić sai 2. aprillil 2017. aastal toimunud presidendivalimistel 55,08 % häältest; rõhutab, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee mitmepoolne delegatsioon jälgis valimisi ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) lähetas valimiste hindamise missiooni;

10.  kutsub uuesti Serbiat üles viima oma välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas Venemaaga seotud poliitika, kandidaatriigi staatusest tulenevate nõuete kohaselt järk-järgult vastavusse ELi poliitikaga; peab Serbia ja Venemaa ühiseid sõjaväeõppuseid kahetsusväärseks; on mures Venemaa lennukipargi kohaloleku pärast Nišis; peab kahetsusväärseks, et Serbia oli detsembris 2016 üks 26 riigist, kes ei toetanud ÜROs resolutsiooni Krimmi kohta, millega nõuti rahvusvahelise inimõiguste olukorra vaatlemise missiooni korraldamist poolsaarel; tunneb heameelt Serbia olulise panuse üle mitmetesse ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse (EUTM Mali, EUTM Somalia, EUNAVFOR Atalanta, EUTM RCA) ja tema jätkuva osalemise üle rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides; julgustab ja toetab Serbiat tugevalt Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise läbirääkimistes;

11.  avaldab Serbiale tunnustust konstruktiivse ja humanitaarse käsitlusviisi eest rändekriisiga tegelemisel; kutsub Serbiat üles edendama sellist konstruktiivset suhtumist ka oma naaberriikides; väljendab heameelt asjaolu üle, et Serbia on teinud märkimisväärseid pingutusi tagamaks, et kolmandate riikide kodanikele antakse ELi ja rahvusvahelise toe abil peavarju ja humanitaarabi; rõhutab, et Serbia peaks võtma vastu uue varjupaigaseaduse ja seda rakendama; kutsub Serbia ametiasutusi üles pakkuma kõikidele pagulastele ja rändajatele ka edaspidi põhiteenuseid, nagu asjakohast majutust, toitu, sanitaartingimusi ja tervishoiuteenuseid; kutsub komisjoni ja nõukogu üles Serbiat rändeprobleemidega tegelemisel jätkuvalt toetama ning jälgima tähelepanelikult rändevoogude korraldamiseks ja nendega toimetulemiseks mõeldud rahaliste toetuste kasutamist; julgustab Serbiat jätkama suunda, mille tulemusena Serbiast ELi tulevate varjupaigataotlejate arv väheneb; kutsub Serbiat üles austama täielikult varjupaigataotlejate õigusi Serbias ning tagama, et saatjata ja vanematest eraldatud alaealised oleks tuvastatud ja kaitstud; kutsub komisjoni üles jätkama rändega seotud küsimustes tööd kõikide Lääne‑Balkani riikidega, et tagada Euroopa ja rahvusvaheliste normide ja standardite järgimine;

Õigusriigi põhimõte

12.  märgib, et kuigi kohtusüsteemiga seotud valdkonnas on tehtud teatud edusamme, eelkõige on võetud meetmeid kohtupraktika ühtlustamiseks ja veelgi edendatud tulemuspõhist värbamissüsteemi, ei ole kohtusüsteemi sõltumatus tegelikkuses tagatud ning see takistab kohtunikke ja prokuröre vastuvõetud õigusakte rakendamast; kutsub ametiasutusi üles viima põhiseadusliku ja õigusraamistiku vastavusse Euroopa standarditega, et vähendada poliitilist mõju kohtunike ja prokuröride töölevõtmisel ja ametisse nimetamisel; rõhutab, et kohtusüsteemi kvaliteet ja tõhusus ning õiguskaitse kättesaadavus on endiselt piiratud, kuna töökoormus jaguneb ebaühtlaselt, kohtuasjade kuhjumine mõjub koormavalt ja puudub tasuta õigusabi süsteem, mis tuleb luua; nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamist;

13.  on mures asjaolu pärast, et korruptsioonivastases võitluses ei ole saavutatud edu, ja nõuab tungivalt, et Serbia näitaks selle probleemi lahendamisel selget poliitilist tahet ja otsusekindlust, muu hulgas õigusraamistikku parandades ja täielikult jõustades; kutsub Serbiat üles kiirendama riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamist ning nõuab suurkorruptsiooni uurimise, selle eest süüdistuste esitamise ja süüdimõistmiste valdkonnas esmaste tulemuste saavutamist; tunneb heameelt edusammude üle korruptsioonivastast ametit käsitleva seaduseelnõu lõpuleviimisel ning selle üle, et vastloodud ELi mestimisprojekti raames kavandatud meetmeid korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks on rakendatud; nõuab tungivalt, et Serbia ametiasutused muudaksid ja rakendaksid karistusseadustiku majandus- ja korruptsioonikuritegusid käsitlevat jagu, et tagada usaldusväärne ja ettearvatav kriminaalõiguse raamistik; on mures asjaolu pärast, et pooleliolevate uurimiste üksikasjad on korduvalt lekkinud meediasse; kutsub Serbia ametiasutusi üles uurima tõsiselt mitut tähelepanuväärset juhtumit, mille puhul ajakirjanikud on esitanud tõendeid väidetavate rikkumiste kohta; kordab oma nõudmist reformida asjakohaselt ametiseisundi kuritarvitamise ja võimu kuritarvitamise süütegusid, et ennetada võimalikku kuritarvitamist või meelevaldset tõlgendust; rõhutab, et ametiseisundi kuritarvitamist erasektoris käsitleva sätte liiga laiaulatuslik kasutamine on kahjulik ettevõtluskeskkonnale ja vähendab õiguskindlust; kutsub Serbiat üles tagama avaliku teenistuse neutraalsuse ja järjepidevuse;

14.  tunneb heameelt Serbia aktiivse rolli üle rahvusvahelises ja piirkondlikus politsei- ja õigusalases koostöös ning edusammude üle organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning Serbia esimese riikliku raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu vastuvõtmise üle; kutsub Serbiat üles suurendama jõupingutusi laiemate kuritegelike võrgustike uurimiseks, parandama finantsuurimist ja teabepõhist politseitegevust ning saavutama arvestatavaid tulemusi lõplike süüdimõistmiste alal; kutsub Serbiat üles rakendama täiel määral 2016. aasta veebruari politseiseadust, tagama kooskõla kuritegeliku vara arestimist käsitlevate ELi õigusnormidega ning looma turvalise platvormi, mis võimaldab vahetada luureteavet õiguskaitseasutuste vahel; väljendab heameelt riigivara käsitleva seaduse hiljutiste muudatuste üle ning rõhutab, et tagada tuleb selle läbipaistev ja mittediskrimineeriv rakendamine ning et omandiõigustesse täieliku õigusselguse toomiseks tuleb võtta täiendavaid meetmeid; nõuab täiendavaid jõupingutusi riigiasutuste korraldust ja pädevust sõjakuritegude kohtuprotsessides käsitleva seaduse kohaldamisala, rakendamise ja mõju küsimusega tegelemiseks; kutsub ametiasutusi üles käsitlema juhtumeid, kus politsei on kasutanud kodanike vastu ülemäärast jõudu; on võtnud murega teadmiseks Belgradi Savamala linnaosas toimunud vastuolulised sündmused, pidades eelkõige silmas eraomandi lammutamist; on mures selle pärast, et terve aasta on möödunud, ilma et uurimisega oleks edasi liigutud, ning nõuab selle kiiret lahendamist ja uurimises õigusasutustega täieliku koostöö tegemist, et kuritegude toimepanijad vastutusele võtta; kutsub Serbia siseministeeriumit ja Belgradi linnaametnikke üles tegema selle juhtumi puhul prokuratuuriga tihedat koostööd; palub ametivõimudel hoiduda kodanikuliikumise „Let’s not drown Belgrade“ liikmete süüdistamisest, survestamisest ja ründamisest;

15.  tunneb heameelt Serbia aktiivse rolli üle terrorismivastases võitluses ning tuletab meelde, et Serbia kriminaliseeris juba 2014. aastal välisvõitlejate tegevuse kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2178 (2014); nõuab tungivalt 2016. aasta märtsis valminud terrorismi ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva riikliku strateegia vastuvõtmist; kutsub Serbiat üles rakendama täielikult Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (Moneyval) hindamisaruandes toodud soovitusi, eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitusi, mis käsitlevad terrorismi rahastamist ja rahapesu; tunneb heameelt Serbia jätkuva rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö üle narkootikumidevastase võitluse valdkonnas, kuid rõhutab, et täiendavaid jõupingutusi on vaja inimkaubandusega seotud võrgustike tabamiseks ja vastutusele võtmiseks; on seisukohal, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks on kindlasti vaja piirkondlikku strateegiat ja tõhustatud koostööd kogu piirkonnas;

Demokraatia

16.  tunneb heameelt läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete üle ja parlamendi konsultatsioonimenetluse üle, sealhulgas avalike arutelude ning Euroopa integratsiooni riikliku konvendiga korrapäraselt toimunud kohtumiste ja konsultatsioonide üle, eriti kuna need moodustavad läbirääkimismenetluse olulise osa; on endiselt mures seaduste vastuvõtmisel kiirmenetluste laialdase kasutamise pärast; rõhutab, et kiirmenetluste sage kasutamine ja parlamendi ajakava viimasel hetkel muutmine ohustab parlamendi tõhusust ning õigusloomeprotsessi kvaliteeti ja läbipaistvust, kuna see ei võimalda alati sidusrühmade ja laiema üldsusega piisavalt konsulteerida; rõhutab, et parlamendi järelevalvet täitevvõimu üle tuleb veelgi tugevdada; nõuab paremat koordineerimist kõikidel tasanditel ja parlamendi käitumisjuhendi viivitamatut vastuvõtmist; peab kahetsusväärseks, et segavate asjaolude tõttu ei saanud ELi delegatsiooni juht Serbias tutvustada Serbia parlamendi Euroopaga integreerumise komisjonis Euroopa Komisjoni aruannet; rõhutab, et ELi delegatsiooni juht peaks saama oma aruannet esitleda ilma põhjendamatute takistusteta ning see võimaldab ka Serbia parlamendil saada ühinemisprotsessist õige ülevaate;

17.  märgib, et põhiseadus tuleb läbi vaadata, et see kajastaks täielikult Veneetsia komisjoni soovitusi, eelkõige seoses parlamendi rolliga kohtunike ametissenimetamisel, erakondade kontrolliga parlamendiliikmete mandaadi üle, olulisemate institutsioonide sõltumatusega ja põhiõiguste kaitsmisega;

18.  tunneb heameelt avaliku sektori finantsjuhtimise reformikava, e-valitsuse strateegia, õigusreformi ja poliitikakujundamise strateegia üle ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste riigiametnikke, riigiametnike palkasid ja üldisi haldusmenetlusi käsitlevate uute õigusaktide vastuvõtmise üle; märgib, et avaliku halduse reformi tegevuskava elluviimine on teatud valdkondades olnud aeglane ja keskvalitsuse ametnikke käsitleva õigusraamistiku muutmine ei ole edenenud; rõhutab, et täiendavaid jõupingutusi on vaja selleks, et muuta haldusasutused professionaalsemaks, need depolitiseerida ning muuta töölevõtmine ja töölt vabastamine läbipaistvamaks;

19.  rõhutab veel kord, kui oluline on sõltumatute reguleerivate asutuste, nagu ombudsmani, riikliku tähtsusega teabe ja isikuandmete kaitse eest vastutava voliniku, riikliku auditeerimisasutuse, korruptsioonivastase ameti ja korruptsioonivastase nõukogu olemasolu täitevvõimu järelevalve ja vastutuse tagamisel; rõhutab, et riigiasutuste puhul on tähtis läbipaistvus ja vastutus; palub ametiasutustel kaitsta täiel määral nende reguleerivate asutuste sõltumatust, pakkuda nende tööle täielikku poliitilist ja halduslikku toetust ning tagada, et nende soovitusi nõuetekohaselt järgitaks; kutsub ametivõime üles hoiduma ombudsmani vastu suunatud süüdistustest ja põhjendamatutest poliitilistest rünnakutest;

20.  rõhutab vajadust tagada kättesaadav, täieliku ja tasakaalustatud õppekavaga haridussüsteem, milles rõhutatakse muu hulgas inimõiguste ja mittediskrimineerimise, noorte töö- ja koolitusvõimaluste ning Euroopa õppeprogrammide, näiteks Erasmuse programmi edendamise tähtsust;

Inimõigused

21.  rõhutab, et rahvusvahelise inimõigustealase õiguse järgimiseks on olemas õiguslik ja institutsiooniline raamistik; toonitab, et seda tuleb kogu riigis järjepidevalt rakendada; märgib, et haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste, sealhulgas romade, puudega inimeste, HIVi/AIDSi nakatunud inimeste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste, rändajate, varjupaigataotlejate ja etniliste vähemuste olukorra parandamiseks on veelgi vaja teha pidevaid jõupingutusi; rõhutab, et Serbia ametiasutustel, kõikidel erakondadel ja avaliku elu tegelastel tuleb Serbias edendada sallivat ja kaasavat ühiskonda; palub ametiasutustel tagada vastuvõetud diskrimineerimisvastaste õigusaktide, eelkõige vihakuritegudega seotud õigusaktide nõuetekohane rakendamine; väljendab muret sõja tsiviilohvrite õigusi käsitleva seaduse pärast, millega jäetakse seaduse kohaldamisalast välja mõned konfliktide ajal aset leidnud vägivalla ohvrite rühmad, ning palub ametiasutustel see seadus läbi vaadata;

22.  väljendab taas muret asjaolu pärast, et mingil moel ei ole paranenud olukord seoses väljendusvabadusega ja meedia enesetsensuuriga, mis on süvenev nähtus; rõhutab, et poliitiline sekkumine, ajakirjanike ähvardamine ja hirmutamine ning nende vastu suunatud vägivald, sealhulgas füüsilised rünnakud, verbaalsed ja kirjalikud ähvardused ning vara kahjustamine, on jäänud muret tekitavaks küsimuseks; kutsub ametivõime üles kõik rünnakud avalikult ja ühemõtteliselt hukka mõistma, eraldama piisavaid vahendeid kõikide ajakirjanike ja meediaväljaannete vastu suunatud rünnakujuhtumite ennetavamaks uurimiseks ning tooma rikkumiste toimepanijad kohtu ette; väljendab muret asjaolu pärast, et kriitiliste meediaväljaannete ja ajakirjanike suhtes on põhjendamatult palju algatatud laimu käsitlevaid tsiviilkohtuasju ja laimukampaaniaid, ning selle pärast, millist mõju võivad kohtute otsused laimu küsimuses avaldada meediavabadusele; on mures selle pärast, et korruptsioonijuhtumeid kajastavate uurivate ajakirjanike vastu korraldatakse negatiivseid kampaaniaid, ning kutsub valitsusametnikke üles sellistest kampaaniatest hoiduma; nõuab meediat käsitlevate õigusaktide täielikku rakendamist; väljendab heameelt, et prokurörid ja politsei ning ajakirjanikud ja meediaühendused allkirjastasid koostöö ja ajakirjanike kaitse lepingu, ning ootab selle rakendamist; rõhutab, et meedia omandisuhetes ja rahastamises on vaja täielikku läbipaistvust; ergutab valitsust tagama mõlema avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni sõltumatuse ja rahalise jätkusuutlikkuse ning vähemuskeeltes pakutava meediasisu rahalise elujõulisuse ning suurendama avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rolli selles valdkonnas;

23.  on mures, et reklaamiseadus võeti 2015. aastal vastu ilma nõuetekohase avaliku konsultatsioonita, kuigi sellega tühistati tähtsad sätted, nagu riigiasutuste reklaamimise keeluga ja väljaspool valimiskampaaniaid poliitiliste reklaamide näitamise keeluga seotud sätted;

24.  taunib ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kasutamiseks kehtestatud nõuet, mille kohaselt peavad kodanikuühiskonna organisatsioonid oma taotlustele positiivse vastuse saamiseks hakkama riigi partneriks;

25.  mõistab hukka valitsuse ja valitsuse juhitava meedia negatiivse kampaania kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu; on mures selle pärast, et valitsus on sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu tegutsemiseks loonud näilikud kodanikuühiskonna organisatsioonid; peab vastuvõetamatuks, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendist toetuse saamiseks peavad kodanikuühiskonna organisatsioonid saama valitsuse partneriks;

Vähemuste austamine ja kaitse

26.  kordab, et inimõiguste, sealhulgas rahvusvähemuste õiguste edendamine ja kaitse on ELiga ühinemise peamine eeltingimus; tunneb heameelt rahvusvähemuste õiguste tagamiseks loodud tegevuskava vastuvõtmise üle ning dekreedi vastuvõtmise üle, millega luuakse rahvusvähemuste fond, mis tuleb toimivaks muuta; nõuab tegevuskava ja selle lisa täielikku rakendamist terviklikul ja läbipaistval viisil ja kõigi poolte konstruktiivsel osavõtul; kutsub Serbiat uuesti üles tagama vähemuste kaitset käsitlevate õigusaktide järjepideva rakendamise ja pöörama erilist tähelepanu rahvusvähemuste mittediskrimineerivale kohtlemisele kogu riigis, pidades sealhulgas silmas haridust, keelte kasutamist, piisavat esindatust kohtuasutustes, avaliku halduse asutustes, riigi parlamendis ning kohalikes ja piirkondlikes asutustes ning meedia ja usutalituste vähemuskeeltes kättesaadavust; väljendab heameelt serbia keele kui võõrkeele õppe uute haridusstandardite vastuvõtmise üle ja kooliõpikute vähemuskeeltesse tõlkimise edenemise üle ning palub, et Serbia ametiasutused tagaksid nende protsesside jätkusuutlikkuse; kutsub Serbiat üles rakendama täiel määral kõiki vähemuste õigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid;

27.  märgib, et Vojvodina paljurahvuseline, multikultuurne ja mitmeusuline olemus kuulub samuti Serbia identiteedi juurde; rõhutab, et Vojvodina on säilitanud vähemuste kaitse kõrge taseme ja rahvusrühmade vaheline olukord on endiselt hea; rõhutab, et Vojvodina autonoomiat ei tohiks nõrgestada ning et viivitamata tuleks vastu võtta Vojvodina vahendeid käsitlev õigusakt, nagu on ette nähtud põhiseaduses; väljendab heameelt, et Serbia linna Novi Sad saavutuste tulemusel on see linn valitud 2021. aasta Euroopa kultuuripealinnaks;

28.  võtab teadmiseks, et vastu on võetud uus romade sotsiaalse kaasamise strateegia (2016–2025), mis hõlmab haridust, tervishoidu, majutust, tööhõivet, sotsiaalkaitset, diskrimineerimisvastast võitlust ja soolist võrdõiguslikkust; nõuab uue romade kaasamist käsitleva strateegia täielikku ja kiiret rakendamist, kuna romad on kõige nõrgem, tõrjutum ja diskrimineeritum rühm Serbias, ning tegevuskava kiiret vastuvõtmist ja tegevuskava rakendamist koordineeriva organi loomist; mõistab hukka, et ametiasutused lammutasid mitteametlikud roma asulad sellest ette teatamata ja pakkumata alternatiivset majutust; on sügavas mures selle pärast, et romadele ei väljastata isikut tõendavaid dokumente, mis piirab nende põhiõigusi; on arvamusel, et kõigi eelnimetatud probleemide tõttu tuleb suur hulk Serbiast pärit romasid ELi varjupaika taotlema;

Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted

29.  kiidab heaks asjaolu, et Serbia on endiselt konstruktiivselt keskendunud kahepoolsete suhete hoidmisele teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja naabruses asuvate ELi liikmesriikidega; ergutab Serbiat jätkama ennetavat ja positiivset suhtlust oma naabrite ja laiema piirkonnaga, edendama heanaaberlikke suhteid ning tegema naaberriikidega suuremaid jõupingutusi kahepoolsete vaidlusküsimuste lahendamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega; kutsub ametivõime uuesti üles muutma Jugoslaavia endiste vabariikidega seotud arhiivid hõlpsamini kättesaadavaks; kutsub Serbiat üles rakendama täielikult naaberriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid; rõhutab, et lahendamata kahepoolsed vaidlused ei tohiks kahjustada ühinemisprotsessi; julgustab Serbiat suurendama eelkõige piirialadel koostööd naabruses asuvate ELi liikmesriikidega, et hõlbustada majandusarengut;

30.  kiidab heaks asjaolu, et Serbia on üha konstruktiivsemalt kaasatud piirkondliku koostöö algatustesse, nagu Doonau strateegia, Kagu-Euroopa koostööprotsess, piirkondlik koostöönõukogu, Kesk‑Euroopa vabakaubandusleping, Aadria mere ja Joonia mere algatus, Brdo‑Brijuni protsess, kuue Lääne-Balkani riigi algatus ning selle ühenduvust käsitlev tegevuskava ja Berliini protsess; väljendab heameelt Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia peaministrite vahelise kohtumise üle energeetika ja transporditaristu koostöö teemal ning toetab nn Craiova rühma kohtumiste alalise formaadi mõtet; rõhutab Lääne-Balkani piirkondliku noorte koostööameti tähtsust leppimise edendamisel; kutsub Serbiat üles rakendama ühenduvust käsitleva tegevuskavaga seotud ühenduvuse reformi meetmeid ning 2016. aastal Pariisis toimunud Lääne-Balkani riikide teemalise konverentsi järeldusi ja TEN‑T määrust; kiidab Serbia kaubandus- ja tööstuskoja rolli piirkondliku koostöö edendamisel ja Lääne‑Balkani riikide investeerimisfoorumi koja loomisele kaasaaitamisel;

31.  tunneb heameelt sõjakuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise riikliku strateegia vastuvõtmise üle; palub Serbial edendada lugupidamise ja sallivuse õhustikku ning mõista hukka kõik vihakõne vormid, genotsiidi avalik heakskiitmine ja genotsiidi eitamine, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod; märgib, et endise sõjakuritegude prokuröri volitused lõppesid 2015. aasta detsembris; rõhutab, et tema ametijärglase nimetamine on ülimalt oluline; nõuab selle riikliku strateegia rakendamist ja operatiivse prokuratuuri strateegia vastuvõtmist kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste standardite põhimõtete ja eeskirjadega; nõuab suurema piirkondliku koostöö tegemist sõjakuritegude käsitlemisel ning kõikide sellega seotud probleemide lahendamist, tuginedes muu hulgas piirkonna sõjakuritegude prokuratuuride koostööle ühiste probleemide lahendamises; nõuab täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja peab seda endiselt hädavajalikuks; nõuab sõjakuritegude käsitlemist ilma diskrimineerimiseta, karistamatuse probleemiga tegelemist ja vastutuse tagamist; nõuab tungivalt, et ametivõimud jätkaksid tööd teadmata kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks, massihaudade asukohtade kindlakstegemiseks ning ohvrite ja nende pereliikmete õiguste tagamiseks; avaldab uuesti toetust algatusele luua sõjakuritegude ja muude endises Jugoslaavias toimepandud tõsiste inimõiguste rikkumistega seotud faktide kindlakstegemise piirkondlik komisjon ning nõuab tungivalt, et Serbia valitsus võtaks selle loomisel juhtrolli;

32.  väljendab muret mõningate Serbia kõrgete ametnike osalemise pärast 9. jaanuaril 2017. aastal toimunud Serblaste Vabariigi päeva pidustustel, mille korraldamisega eirati Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsuseid; rõhutab, et nii kandidaatriik Serbia kui ka potentsiaalne kandidaatriik Bosnia ja Hertsegoviina peaksid oma tegudega kaitsma ja edendama õigusriigi põhimõtet; palub Serbia ametivõimudel toetada põhiseadusreforme Bosnias ja Hertsegoviinas, et suurendada riigi suutlikkust toimida ja osaleda ELiga ühinemise läbirääkimistel;

33.  peab kolme uue piiriületuspunkti avamist Serbia ja Rumeenia vahel heaks suundumuseks ning soovitab avada Bulgaariaga kolm viivitusi kaasa toonud piiriületuspunkti: Salaš – Novo Korito, Bankja – Petačinci ja Trekljano – Bosilegrad;

34.  tunnustab Serbiat ja Albaaniat nende jätkuva panuse eest kahepoolsete suhete parandamisse ja piirkondliku koostöö tugevdamisse poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil, näiteks piirkondliku noorsookoostöö talituse kaudu, mille peakorter asub Tiranas; kutsub mõlemat riiki üles jätkama selles piirkonnas lepitamise edendamiseks oma heal tasemel koostööd;

35.  tunneb heameelt Serbia jätkuva osalemise üle suhete normaliseerimises Kosovoga ning tema võetud kohustuse üle rakendada ELi vahendatud dialoogis saavutatud kokkuleppeid; kordab, et dialoogi edukust tuleks mõõta selle kohapealse rakendamise põhjal; seetõttu palub mõlemal poolel jätkuvalt rakendada heas usus ja õigel ajal täielikult kõiki juba sõlmitud kokkuleppeid ning jätkata otsustavalt suhete normaliseerimise protsessi, kaasates ka Serbia omavalitsuste ühenduse küsimuse; julgustab Serbiat ja Kosovot määrama kindlaks dialoogi uusi aruteluvaldkondi, et parandada inimeste elu ja normaliseerida põhjalikult suhteid; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele hinnata mõlema poole tulemuslikkust oma kohustuste täitmisel;

36.  peab sellegipoolest kahetsusväärseks Serbia ametivõimude otsust mitte lubada endisel Kosovo presidendil Atifete Jahjagal osaleda Mirëdita, Dobar Dan festivalil Belgradis, kuhu teda kutsuti kõnet pidama sõja ajal Kosovos seksuaalse vägivalla ohvriks langenute teemal; peab sama kahetsusväärseks sellele järgnenud Kosovo ametivõimude vastumeedet, mille kohaselt keelati Serbia tööministril Aleksandar Vulinil Kosovosse siseneda; rõhutab, et sellised otsused on vastuolus liikumisvabadust käsitleva Brüsseli kokkuleppega, mille Serbia ja Kosovo sõlmisid kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimise protsessi raames;

37.  väljendab tõsist muret hiljutiste pingete pärast Serbia ja Kosovo vahel seoses esimese rongireisiga Belgradist Põhja-Mitrovicasse, sealhulgas viha õhutavate avalduste ja ELi‑vastase propaganda pärast; rõhutab, et nii Belgrad kui ka Priština peavad hoiduma tegudest, mis võivad seada ohtu seni tehtud edusammud, ning vältima provokatiivseid samme ja kasutut propagandat, mis võib takistada suhete normaliseerimise protsessi;

38.  tunneb heameelt, et Serbia ametivõimud aitasid Montenegrol uurida Montenegro 2016. aasta valimiste päevale kavandatud ebaõnnestunud rünnakuid; märgib, et pärast seda, kui Montenegro andis välja vahistamismääruse, on Serbia ametivõimud vahistanud kaks kahtlusalust; ergutab Serbia ametivõime jätkama koostööd Montenegroga, et korraldada kahtlustatavate isikute väljaandmine Montenegrole kooskõlas riikide kahepoolse väljaandmislepinguga;

39.  kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid pingutusi, et toetada tõelist lepitusprotsessi kõnealuses piirkonnas, toetades eelkõige lähiminevikku käsitlevaid kultuuriprojekte ja edendades ühist jagatud ajalookäsitust ning sallivuse, kaasatuse ja leppimise ühist poliitilist kultuuri;

Energeetika

40.  kutsub Serbiat üles täielikult rakendama ühenduvuse reformi meetmeid energeetikasektoris; julgustab Serbiat arendama konkurentsi gaasiturul ning võtma meetmeid, et parandada oma õigusaktide vastavust liidu õigustikule energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimamuutustega võitlemise valdkonnas, sealhulgas võtma vastu tervikliku kliimapoliitika; nõuab Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimist; nõuab kogu Lääne-Balkani piirkonda hõlmava hüdroenergia strateegia koostamist kooskõlas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega ning palub ametiasutustel kasutada 50 miljoni euro väärtuses ELi lisavahendeid piirkonna hüdroenergia potentsiaali arendamiseks; kiidab Serbiat keskkonna rahastamissüsteemi loomise eest Rohelise Fondi kaudu; rõhutab vajadust arendada Serbia gaasi- ja elektriühendusi naabritega; innustab Serbiat kiirendama tehnilisi ja eelarve koostamisega seotud ettevalmistusi Bulgaaria ja Serbia vahelise gaasiühenduse rajamiseks;

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et Serbia ei ole veel ametlikult vastu võtnud veemajanduse strateegiat ega vaadanud läbi veeseadust ega riiklikku Doonau veemajanduskava; rõhutab, et need dokumendid on äärmiselt tähtsad ELi õigustikuga täiendava vastavuse saavutamiseks ja veesektorit käsitlevate ELi direktiivide paremaks rakendamiseks;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 80, 19.3.2008, lk 46.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0046.


2016. aasta Kosovo aruanne
PDF 203kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta resolutsioon komisjoni 2016. aasta Kosovo aruande kohta (2016/2314(INI))
P8_TA(2017)0262A8-0062/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Kosovo vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. aprillil 2016. aastal,

–  võttes arvesse Kosovoga liidu programmides osalemist käsitleva raamlepingu allkirjastamist,

–  võttes arvesse 19. aprillil 2013. aastal peaministrite Hashim Thaçi ja Ivica Dačići allkirjastatud esimest kokkulepet, mis käsitleb suhete normaliseerimise põhimõtteid, ning 22. mail 2013. aastal vastu võetud rakendamise tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/947, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid ÜRO Kosovo missiooni (UNMIK) käimasolevate tegevuste ja nendega seotud arengu kohta, sealhulgas kõige hiljutisemat aruannet, mis avaldati 26. oktoobril 2016, ning ÜRO Julgeolekunõukogu 16. novembril 2016. aastal toimunud arutelu UNMIKi teemal,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2016. aasta teatist ELi laienemispoliitika kohta (COM(2016)0715),

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembril 2016. aastal avaldatud 2016. aasta aruannet Kosovo kohta (SWD(2016)0363),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2016. aasta hinnangut Kosovo 2016.–2018. aasta majandusreformiprogrammi kohta (SWD(2016)0134),

–  võttes arvesse ELi ning Lääne‑Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 26. mai 2016. aasta ühiseid järeldusi (9500/2016),

–  võttes arvesse 11. novembril 2016. aastal Prištinas algatatud Euroopa reformikava,

–  võttes arvesse eesistujariigi 13. detsembri 2016. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 7. detsembri 2009. aasta, 14. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta istungite järeldusi, milles rõhutati ja kinnitati taas, et ka Kosovo peaks – ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohta tema staatuse kohta – saama kasutada viisanõude kaotamise võimalust, kui kõik tingimused selleks on täidetud,

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta ettepanekut võtta vastu määrus Kosovost pärit isikute viisanõude kaotamise kohta (COM(2016)0277) ja komisjoni 4. mai 2016. aasta neljandat aruannet Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel (COM(2016)0276),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tunnustati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja Kosovo vahelist dialoogi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Kosovo 28.–29. mail 2008, 6.–7. aprillil 2009, 22.–23. juunil 2010, 20. mail 2011, 14.–15. märtsil 2012, 30.–31. oktoobril 2013 ja 29.–30. aprillil 2015 toimunud parlamentidevaheliste kohtumiste ühisavaldusi, ELi ja Kosovo parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vastavalt 16.–17. mail 2016 ja 23.–24. novembril 2016 toimunud esimese ja teise kohtumise ajal vastu võetud deklaratsioone ja soovitusi ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 25. novembril 2016 toimunud esimest kohtumist,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0062/2017),

A.  arvestades, et Kosovo iseseisvust tunnustab 114 riiki ÜRO 193 liikmesriigist, sealhulgas 23 riiki ELi 28 liikmesriigist;

B.  arvestades, et (potentsiaalseid) kandidaatriike hinnatakse nende saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab vajalike reformide kiirus ja kvaliteet;

C.  arvestades, et EL on korduvalt rõhutanud, et ta on selge Euroopa väljavaate kaudu valmis aitama kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule kooskõlas kõnealuse piirkonna Euroopa väljavaatega, ning et Kosovo on näidanud oma teel Euroopa integratsiooni suunas üles indu;

D.  arvestades, et ELi laienemispoliitika keskmes on õigusriigi põhimõte, põhiõigused, demokraatlike institutsioonide tugevdamine, sealhulgas avaliku halduse reform, ning heanaaberlikud suhted, majandusareng ja konkurentsivõime;

E.  arvestades, et enam kui 90 % kosovlastest kardab töötust ja enam kui 30 % teenib kuus 0–120 eurot;

1.  tunnustab ELi ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumist 1. aprillil 2016. aastal kui esimest lepingulist suhet ja olulist etappi Kosovo ELiga integreerimise protsessi jätkamisel; tunneb heameelt, et 11. novembril 2016. aastal algatati Euroopa reformikava ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamiseks võeti vastu riiklik tegevuskava kui platvorm, mille abil lihtsustada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamist, ning palub Kosovol jätkata selge poliitilise tahte ja otsustavuse näitamist, et rakendada kokkulepitud tegevuskava, mis hõlmab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamiseks kooskõlastamismehhanismi loomist, ning kasutada ära stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu loodud positiivset hoogu reformide rakendamiseks ja institutsionaliseerimiseks ning Kosovo sotsiaal-majandusliku arengu parandamiseks, panna alus mitmesugustes valdkondades koostööle ELiga, mis edendaks ka Kosovo kaubanduse ja investeeringute integratsiooni, edendada suhteid naaberriikidega ning anda panus piirkonna stabiilsusesse; palub Kosovo valitsusel keskenduda laiaulatuslike reformide elluviimisele, mis on vajalikud selleks, et Kosovo saaks täita stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi; väljendab heameelt parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teise koosoleku toimumise üle 23.‒24. novembril 2016 ning ELi-Kosovo stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu esimese koosoleku toimumise üle 25. novembril 2016; märgib, et vabad, ausad ja läbipaistvad ennetähtaegsed üldvalimised ja kohalikud valimised 2017. aasta teisel poolel on olulised Kosovo demokraatliku tuleviku ning tema ELiga integreerumise protsessi jaoks;

2.  väljendab heameelt selle üle, et ennetähtaegsed üldvalimised viidi 11. juunil 2017 läbi üldjoontes rahulikult ja korralikult; peab siiski kahetsusväärseks, et osaliselt ajapuuduse tõttu ei arvestatud mõnesid OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 2014. aasta soovitusi; väljendab muret probleemide pärast, mida ELi vaatlejad täheldasid valimiskampaania ajal seoses eelkõige mõnede erakondade häiriva sekkumisega nii era- kui ka avalik-õigusliku meedia sõltumatusse ning seoses Kosovo serbia kogukonna liikmete ja nimekirjas Srpska Lista konkureerivate kandidaatide vastu suunatud ähvarduste ja hirmutamisega; nõuab tungivalt, et erakonnad moodustaksid kiiresti valitsuse, et jätkata Kosovo teed ELi, kohustuksid ratifitseerima piiride mahamärkimise lepingu Montenegroga ning jätkaksid järjepidevat süüdimõistmist kõrgel tasemel korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse eest, et luua tingimused Kosovo kodanike viisavabaks reisimiseks;

3.  väljendab muret selle pärast, et poliitiline maastik on jätkuvalt äärmiselt polariseerunud; palub kõikidel pooltel näidata üles vastutustunnet ja isevastutust ning luua tingimused viljakaks ning lahendustele ja tulemustele suunatud dialoogiks eesmärgiga leevendada pingeid ja jõuda jätkusuutliku kompromissini, et soodustada riigi edusamme teel Euroopasse;

4.  nõuab tungivalt, et Kosovo serblaste kogukonna juhid võtaksid täieliku vastutuse oma koha ja osa eest riigi institutsioonides, tegutsedes Belgradist sõltumatult ning konstruktiivselt kõikide Kosovo inimeste huvides, ning nõuab seejuures tungivalt, et Kosovo edendaks jätkuvalt Kosovo serblaste juurdepääsu Kosovo institutsioonidele; väljendab sellega seoses heameelt Kosovo serblaste kohtuametnike, politsei ja kodanikukaitse Kosovo süsteemi integreerimise üle; kutsub Kosovo ametiasutusi üles jätkama kogukondade vastastikuse usalduse loomist, edendades seejuures nende majanduslikku integratsiooni;

5.  mõistab teravalt hukka Kosovo parlamendi tegevuse vägivaldse katkestamise mõnede opositsiooniliikmete poolt 2016. aasta esimesel poolel ning kiidab heaks selle, et opositsioon osaleb taas enamiku küsimuste raames assamblee tegevuses ning et kõik Euroopa Parlamendi ja Kosovo assamblee ühisdelegatsiooni liikmed on konstruktiivselt kaasatud lõppeva ametiaja viimases osas; rõhutab, kui tähtsad on poliitiline dialoog, kõigi erakondade aktiivne ja konstruktiivne osalemine otsustusprotsessides ning takistusteta parlamenditöö, kuna need on ELi integreerumise protsessi edenemise olulised eeltingimused;

6.  rõhutab, et teel ELiga integreerumise poole on vaja strateegilist pikaajalist käsitust ning jätkusuutlikku tegevust vajalike reformide vastuvõtmise ja elluviimise nimel;

7.  märgib, et viis liikmesriiki ei ole Kosovot tunnustanud; rõhutab, et tunnustamine aitaks kaasa Kosovo ja Serbia suhete normaliseerumisele ning suurendaks ELi usaldusväärsust tema enda välispoliitikas; märgib positiivsena ära kõigi ELi liikmesriikide konstruktiivse lähenemisviisi ELi ja Kosovo vaheliste suhete edendamisel ja tugevdamisel, mille eesmärk on edendada sotsiaal-majanduslikku arengut, õigusriigi põhimõtet ja demokraatlikku konsolideerimist Kosovo rahva hüvanguks; ergutab lähenema positiivselt Kosovo osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kaotada viisanõue, mis oleks Kosovo jaoks väga positiivne samm Euroopa integratsiooni teel; märgib positiivsena ära Kosovo kodanike varjupaigataotluste hulga vähenemise nii ELis kui ka Schengeniga ühinenud riikides ning väljendab heameelt reintegratsioonifondi ja tagasipöördunud Kosovo kodanike taasintegreerimise programmide kasutuselevõtu üle; väljendab muret ametist lahkuva assamblee ummikseisu pärast Montenegroga sõlmitava piirilepingu ratifitseerimise küsimuses ning rõhutab, et viisanõude kaotamine saab toimuda ainult siis, kui Kosovo on täitnud kõik kriteeriumid, sealhulgas taganud selle, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse eest mõistetakse järjepidevalt kõrgel tasemel süüdi, millele on väga palju kaasa aidanud suurt tähelepanu pälvivate juhtumite IT‑jälgimise mehhanism, mida Kosovo kasutab kõrge taseme kuritegude puhul ja mida tuleks laiendada ka muudele kriminaalasjadele; kutsub seetõttu ametiasutusi üles tõhustama jõupingutusi, et lahendada rahapesu, uimastite salakaubaveo, inimkaubanduse, relvakaubanduse ja relvade ebaseadusliku omamisega seotud probleemid;

9.  peab oluliseks Kosovo välis- ja julgeolekupoliitika kooskõlastamist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga;

10.  tunneb heameelt, et on tehtud edusamme erinevate alates 2016. aasta augustist Serbiaga suhete normaliseerimise protsessi raames sõlmitud lepingute rakendamisel pärast mitu kuud kestnud väheseid edusamme või seisakut; rõhutab, et kokkulepete täielik elluviimine on oluline Priština‑Belgradi dialoogi edasiseks edukaks arenguks; palub, et nii Kosovo kui ka Serbia näitaksid üles rohkem otsustavust ja püsivat poliitilist tahet suhete normaliseerimise suhtes ning hoiduksid igasugusest tegevusest, mis ohustaks selles protsessis seni saavutatud edu; tuletab meelde, et see on ELiga ühinemise eeltingimus; märgib, et on tehtud mõningaid edusamme teistel tehnilistel teemadel, näiteks kataster, ülikoolidiplomid ja registreerimismärgid, ning Mitrovicë silla kohta sõlmitud lepingu rakendamisel; on jälginud Mitrovicë silla küsimuse arengut murelikult ja toetab hiljutist kokkulepet; kiidab heaks iseseisva rahvusvahelise telefonikoodi eraldamise Kosovole; kordab oma nõudmist, et Euroopa välisteenistus hindaks korrapäraselt poolte saavutusi oma kohustuste täitmisel ja annaks hinnangu tulemustest aru Euroopa Parlamendile; rõhutab, et saavutatud kokkulepped peaksid parandama tavakodanike igapäevaelu; märgib, et dialoogist saadav kasu ei ole Kosovo ja Serbia kodanike jaoks ilmne, ning rõhutab vajadust suurima võimaliku läbipaistvuse järele dialoogi tulemustest teavitamisel, eelkõige Põhja‑Kosovos; rõhutab, kui tähtsad on heanaaberlikud suhtes kõigi Lääne‑Balkani riikidega;

11.  mõistab teravalt hukka Serbia natsionalistliku rongi saatmise Belgradist Põhja-Kosovosse; väljendab tõsist muret sõda õhutavate avalduste ja ELi‑vastase propaganda pärast; võtab teatavaks Colmari (Prantsusmaa) kohtu otsuse keelduda Serbiale välja andmast ja vabastada Ramush Haradinaj, kelle endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus 2008. ja 2012. aastal õigeks mõistis ja kes võeti 4. jaanuaril 2017 Prantsusmaal vahi alla rahvusvahelise vahistamismääruse alusel, mille Serbia väljastas 2004. aastal vastavalt riigi seadusele, mis käsitleb riigiasutuste korraldust ja pädevust sõjakuritegusid käsitlevates protsessides; peab kahetsusväärseks, et seda seadust on seni kuritarvitatud endisesse Jugoslaaviasse kuulunud riikide kodanike jälitamiseks, nagu tõendab see hiljutine juhtum; nõuab tungivalt, et mõlemad pooled hoiduksid provotseerivatest sammudest ja kasutust propagandast, mis võib normaliseerumisprotsessi takistada; kutsub ELi, Kosovot ja Serbiat üles arutama neid küsimusi konstruktiivselt ELiga ühinemise läbirääkimiste raames;

12.  võtab teadmiseks, et Serbia omavalitsusüksuste ühendust ei ole veel loodud, vastavat põhikirja ei ole veel koostatud ning ühenduse loomine on Kosovo valitsuse ülesanne; nõuab tungivalt, et Kosovo looks selle ühenduse edasise viivituseta kooskõlas kokkuleppega, milleni jõuti ELi vahendatud dialoogi raames, ja Kosovo konstitutsioonikohtu otsusega; ergutab sellega seoses Kosovo ametiasutusi nimetama ametisse selge ja tähtajalise mandaadiga kõrgetasemelist töörühma, et esitada põhikiri üldsuse arvamuse saamiseks ja parlamendile läbivaatamiseks; väljendab muret Serbia paralleelsete struktuuride jätkuva olemasolu pärast, sealhulgas jätkuva rahalise toetuse kaudu, ning nõuab nende kõrvaldamist; ergutab kõiki sidusrühmi otsima vastuvõetavat ja vastastikku sobivat pikaajalist lahendust Trepča kaevanduskompleksi staatuse probleemile;

13.  kutsub poliitilisi jõude üles tagama, et austataks Serbia kogukonna kodanikuvabadusi ja turvalisust ning selle kultuskohtade turvalisust;

14.  tunnustab Kosovo erikohtu kodade ja eriprokuratuuri loomist Haagis kui vajalikku sammu õigusemõistmise ja lepitamise tagamiseks; rõhutab, et tunnistajakaitse on erikohtu edu jaoks määrava tähtsusega, ning kutsub seetõttu ametiasutusi üles võimaldama kodanikel seda süsteemi kättemaksu kartmata kasutada; kutsub ELi ja liikmesriike üles jätkama kohtu toetamist, muu hulgas nõuetekohase rahastamise kaudu; väljendab heameelt Madalmaade valmiduse üle pakkuda kohtule asukohta oma riigis;

15.  palub, et Kosovo tegeleks kadunud inimeste küsimusega, sealhulgas tagades tõhusalt omandiõigused, takistades omandi ebaseaduslikku omastamist ning tagades ümberasustatud isikute tagasipöördumise ja taasintegreerimise; palub Kosovol tagada tulemuslik hüvitis sõja ajal toimunud vägistamise ohvritele, nagu on sätestatud riiklikus tegevuskavas; võtab murelikult teadmiseks aeglase edasimineku sõjakuritegude uurimisel, nende eest vastutusele võtmisel ja süüdimõistmisel, sealhulgas 1998.–1999. aasta Kosovo sõja ajal toime pandud seksuaalse vägivallaga seotud kohtuasjade puhul, ning nõuab tungivalt, et Kosovo tõhustaks jõupingutusi neis küsimustes;

16.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kodanikuühiskonnaga ei konsulteerita otsustusprotsessis korrapäraselt; rõhutab vajadust suurendada veelgi kodanikuühiskonna mõjuvõimu ja nõuab kodanikuühiskonnaga suhtlemiseks poliitilise tahte näitamist, rakendades avaliku konsulteerimise miinimumstandardeid;

17.  palub, et poliitilised jõud tagaksid, austaksid, toetaksid ja tugevdaksid jõupingutusi õigusriigi olukorra parandamiseks, sealhulgas kohtuvõimu sõltumatuse parandamiseks, ja tehes selget vahet Kosovo inimeste õiguspärase vabadus- ja õigluspüüdluse ning nende isikute tegevuse vahel, kes on väidetavalt toime pannud sõjakuritegusid, mille eest peavad pädevad õigusasutused nad nõuetekohaselt vastutusele võtma;

18.  märgib, et ombudsman hakkas rakendama 2015. aasta ombudsmani seadust suurema ja parema aruandlusega, ning nõuab tungivalt seotud teiseste õigusaktide vastuvõtmist; kutsub Kosovo assambleed ja valitsust üles tagama ombudsmani rahaline, funktsionaalne ja korralduslik sõltumatus kooskõlas riiklikke inimõiguste institutsioone käsitlevate rahvusvaheliste standarditega; nõuab tungivalt, et valitsus järgiks riigikontrolli ja ombudsmani aruandeid ja soovitusi;

19.  rõhutab vajadust, et ombudsmani institutsioon toimiks nõuetekohaselt, ja vajadust tagada, et see saab oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud vahendid;

20.  märgib, et kuigi on tehtud mõningaid edusamme õigusaktide vastuvõtmisel kohtuvõimu nõuetekohaseks toimimiseks, on õigusemõistmine endiselt aeglane ja ebatõhus ning seda takistavad lahendamata puudujäägid kriminaalõiguses, poliitiline ja majanduslik otstarbekus, poliitiline sekkumine, vastutuse puudumine ning piiratud rahalised ja inimressursid, sealhulgas eriprokuratuuris; ergutab Kosovot nende küsimustega esmajärjekorras tegelema, et tagada õiguskindlus välisinvestorite omandiõiguste valdkonnas; võtab teadmiseks politsei ja prokuratuuri jõupingutused organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; tunnustab pädevate asutuste püüdlusi uurida Astrit Dehari surma vanglas ja nõuab tungivalt, et pädevad asutused viiksid uurimise lõpule;

21.  tunneb heameelt selle üle, et allkirjastati raamleping Kosovo osalemiseks ELi programmides, ning ergutab lepingu võimalikult kiiret jõustumist ja nõuetekohast rakendamist pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu saamist;

22.  väljendab tõsist muret edusammude puudumise pärast väljendus- ja meediavabaduse kaitsmisel ning suurenenud poliitilise sekkumise ja meedia survestamise ja hirmutamise pärast; on sügavalt mures sagenenud ajakirjanikevastaste otseste ähvarduste ja rünnakute pärast ning laialt levinud enesetsensuuri pärast; nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused tunnustaksid täiel määral väljendusvabadust ja kaitseksid seda kooskõlas ELi standarditega, teeksid lõpu karistamatusele ajakirjanike vastu toime pandud rünnakute eest ning annaksid nende eest vastutavad isikud kohtu alla; nõuab tungivalt, et valitsus tagaks avalik-õigusliku meediakanali RTK sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse ning kehtestaks asjakohase rahastamiskava; nõuab, et võetaks vastu autoriõigust käsitlevad tõhusad õigusaktid ja tagataks meedia omandisuhete läbipaistvus;

23.  kutsub Kosovo valitsust üles tagama, et viivitamata uuritaks füüsilisi rünnakuid ajakirjanike vastu ja muid surve avaldamise vorme, ning kiirendama ja tugevdama juhtumite lahendamist kohtutes, et mõista jätkuvalt selgelt hukka kõik rünnakud ajakirjanike ja meediakanalite vastu ning tagada meediakanalite omandisuhete läbipaistvus, et võidelda toimetajatele ja ajakirjanikele avaldatava lubamatu surve suureneva ohuga;

24.  tunneb heameelt Kosovo ja Serbia vahel 30. novembril 2016. aastal allkirjastatud lepingu üle kohtusüsteemi lepingu rakendamise viimaste sammude kohta, milleni jõuti 9. veebruaril 2015. aastal toimunud dialoogi raames ja mis võimaldab riigi õigusasutustel alustada tööd kogu Kosovo territooriumil;

25.  rõhutab, et süsteemne korruptsioon on vastuolus kohtusüsteemi läbipaistvust ja sõltumatust käsitlevate ELi põhiväärtustega; kordab oma muret väga aeglase edasimineku pärast võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning nõuab uusi jõupingutusi ja selget poliitilist tahet, et tegeleda nende küsimustega, mis takistavad olulisi tulevasi majanduslikke edusamme; peab kahetsusväärseks, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus jäävad teatavates Kosovo piirkondades ja eelkõige põhja pool karistuseta; tunneb muret selle pärast, et uurimiste, süüdistuste esitamise ja lõplike süüdimõistmiste tase on jätkuvalt madal, kuritegeliku vara konfiskeerimist ja arestimist kasutatakse harva, kuigi see on oluline vahend võitluses korruptsiooniga, ning seetõttu soovitab külmutada varad viivitamatult ja suurendada lõplike konfiskeerimiste arvu; innustab Kosovo korruptsioonivastase võitluse ametit tegutsema uurimisel ennetavamalt; väljendab muret, et erakondade ja kampaaniate rahastamine ei ole regulatiivse järelevalvega nõuetekohaselt kaetud; on seisukohal, et huvide konflikti käsitlev seadus tuleb viia vastavusse Euroopa standarditega ning rasketes või korruptsiooniga seotud kuritegudes süüdistatavate või süüdi mõistetud riigiametnike tegelikku ametist tagandamist tuleb rakendada praktikas; väljendab muret korruptsioonijuhtumite avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eest vastutavate institutsioonide tulemusliku koostöö puudumise pärast; väljendab tõsist muret relvastatud kuritegelike rühmituste osalemise pärast piiriüleses kuritegevuses ning nõuab otsest ja tõhusat koostööd Kosovo ja Serbia ning kõikide selle piirkonna riikide vahel võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu; rõhutab, et Kosovo liikmesus Interpolis ja koostöö Europoliga aitaks nendele jõupingutustele kaasa;

26.  väljendab muret selle pärast, et Kosovo on jätkuvalt tugevatoimeliste narkootikumide ladustamis- ja transiidiriik; märgib murelikult, et puudub turvaline koht konfiskeeritud narkootikumide ladustamiseks enne hävitamist; väljendab tõsiseid kartusi seoses süüdimõistvate otsuste väikese arvuga inimkaubandust käsitlevates kohtuasjades, kuigi Kosovo on inimkaubanduse ohvriks langenud naiste ja laste päritolu-, transiidi- ja sihtriik; võtab murelikult teadmiseks relvastatud rühmituste olemasolu ja nende seotuse organiseeritud kuritegevusega, nagu relvade salakaubavedu, ning ilmse karistamatuse, mis võimaldab neil tegutseda piiriüleselt;

27.  palub Kosovol teha rohkem jõupingutusi, et peatada sooline vägivald ja tagada naistele õiguste täielik kasutamine; palub, et Kosovo institutsioonid eraldaksid piisavalt rahalisi vahendeid koduvägivalda käsitleva riikliku strateegia rakendamiseks, mis hõlmab rahvusvahelisi mehhanisme, näiteks Istanbuli konventsiooni; tunnustab kõrge tasemega poliitilist tuge LGBTI‑inimeste õigustele; tunnustab teise geiparaadi toimumist, ent kordab, et LGBTI‑kogukonnas tuntakse endiselt ulatuslikult hirmu;

28.  palub, et Kosovo ametiasutused tegeleksid esmajärjekorras soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega ning tagaksid, et valitsusorganid ja -asutused näitavad selles eeskuju; tunneb muret struktuuriprobleemide pärast, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist, ning on endiselt mures naiste alaesindatuse pärast otsuseid tegevatel ametikohtadel; nõuab tungivalt, et Kosovo julgustaks naisi kandideerima kõrgetele ametikohtadele; väljendab muret asjaolu pärast, et naiste omandis on vähe vara, ning kutsub ametiasutusi üles aktiivselt tagama, et naiste omandiõigused, sealhulgas pärimisõigused, oleksid kindlustatud; tunneb heameelt koduvägivalda käsitleva riikliku strateegia vastuvõtmise üle ning nõuab selle täielikku rakendamist, et saavutada edu võitluses koduvägivalla ja soolise vägivalla vastu; kordab, et sõja- ja konfliktiaegne seksuaalne vägivald on seotud soolise vägivalla tavaliseks muutumise ja suure esinemissagedusega konfliktijärgsetes riikides, kui nende probleemidega ei tegeleta nõuetekohaselt; nõuab tungivalt, et ametiasutused looksid kaitsemehhanismid ja -meetmed naiste jaoks, kes teevad oma hääle kuuldavaks ja annavad koduvägivallast teada, ning ergutaksid seda avalikult; julgustab valitsusväliste organisatsioonide tööd selles küsimuses;

29.  tunnustab küll ministeeriumidevahelise inimõigustealase koordineerimisrühma loomist 2016. aastal, kuid märgib vajadust teha asjaomaste õigusaktide täieliku rakendamise ja piisavate vahendite eraldamise abil suuremaid pingutusi kõikide vähemuste, sealhulgas romade, aškalite, egiptlaste ja goranide kogukondade õiguste kaitsmiseks Kosovos; palub pädevatel riiklikel ja kohalikel asutustel võtta esmajärjekorras kõik vajalikud õiguslikud ja praktilised meetmed, et piirata diskrimineerimist ja kinnitada erinevate etniliste vähemuste õigusi, sealhulgas kultuurilised, keelelised ja omandiõigused, et aidata kaasa mitmerahvuselise ühiskonna arengule; palub Kosovol tagada, et tagasipöörduvad pagulased, kellest paljud on romad, integreeritaks täielikult ja nende kodanikuõigused taastataks, nii et kaoks kodakondsusetus; palub Kosovol võtta vastu uus strateegia ja tegevuskava romade, aškalite ja egiptlaste kogukondade integreerimiseks;

30.  tunneb heameelt suuremate jõupingutuste üle, mille eesmärk on astuda vastu vägivaldsele äärmuslusele ja radikaliseerumisele, seda ennetada ja sellega võidelda, ning tunnustab Kosovo tehtud olulist tööd selles vallas; märgib, et paljud välisvõitlejad on Kosovosse tagasi pöördunud, ning palub, et ametiasutused tagaksid, et neid jälgitakse ja võetakse vastutusele, ning kehtestaksid tervikliku lähenemisviisi koos tõhusa poliitikaga ennetamiseks, deradikaliseerimiseks ja vajaduse korral taasintegreerimiseks; nõuab välisvõitlejate voogude ja radikaliseerimiseks ette nähtud jälitamatute rahavoogude täiendavat kindlakstegemist, ennetamist ja katkestamist; rõhutab vajadust tõhusate kogukonnaprogrammide järele, et tegeleda väärnähtustega, mis õhutavad vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist, ning et luua suhteid, mis edendavad sallivust ja dialoogi;

31.  tunneb heameelt majandusliku olukorra paranemise ja maksutulu suurenemise pärast, mis annab valitsusele oma poliitikasuundade elluviimiseks rohkem vahendeid; väljendab siiski muret Kosovo eelarve jätkusuutlikkuse pärast, pidades eelkõige silmas sõjaveteranidele eraldatavate toetuste summat, ning nõuab sellega seoses asjaomase seaduse reformimist, nagu on kokku lepitud Rahvusvahelise Valuutafondiga; kordab, et sotsiaal-majanduslikud struktuurireformid on pikaajalise majanduskasvu toetamiseks otsustava tähtsusega; rõhutab vajadust toetada kiiremas korras kohalikku tööstust, keskendudes ühtlasi kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõimele, et need vastaksid ELi impordistandarditele; on mures rändajate rahasaadetistest sõltuvuse pärast; väljendab muret tehtud ajutiste rahastamisotsuste pärast, mis kahjustab ettevõtjate vajatavat stabiilsust; kordab vajadust kiirendada uute ettevõtjate registreerimist, mida praegu takistavad vastutusvõimetu haldus, väljaarendamata taristu, nõrk õigusriik ja korruptsioon; nõuab tungivalt, et Kosovo järgiks ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbiviidud hindamisel antud soovitusi ja võtaks kasutusele regulatiivsed mõjuhindamised, et vähendada VKEde halduskoormust, ning kutsub komisjoni üles suurendama VKEdele antavat toetust; palub Kosovol viia täielikult ellu 2016.–2018. aasta majandusreformiprogrammi ja 11. novembril 2016 käivitatud Euroopa reformikava soovitused;

32.  võta murelikult teadmiseks töötuse kõrge taseme, eriti noorte töötuse, ning väljendab muret naiste diskrimineerimise pärast tööturul, eriti töölevõtmisprotsessis; kutsub Kosovot üles suurendama jõupingutusi tööhõive taseme tõstmiseks ja tööturu tingimuste parandamiseks; rõhutab vajadust keskenduda hariduse kvaliteedi parandamisele, sealhulgas õpetajakoolituse parandamise, koolist tööle ülemineku toetamise ja hariduspädevuse tööturu vajadustega kokkusobitamise teel, mis on oluline samm noorte töötuse väga kõrge tasemega võitlemisel; nõuab täiendavaid jõupingutusi kõigi Kosovo ühiskonna osade ühise hariduse edendamiseks; rõhutab vajadust parandada jõustamismehhanisme, eelkõige tööinspektsioone ja töövaidluskomisjone ning tugevdada Kosovo majandus- ja sotsiaalnõukogu kaudu dialoogi avaliku sektori asutuste ja sotsiaalpartnerite vahel; väljendab heameelt 2016. aasta Pariisi tippkohtumise järelduste üle ja esimese piirkondliku noorte koostööameti asutamise üle;

33.  tunneb kahetsust, et Kosovo jõupingutused piisava ja tõhusa haldussuutlikkuse loomiseks edenevad aeglaselt, mis takistab riigil vastuvõetud seadusi täiel määral rakendamast ja ELi vahendeid tõhusalt kasutamast; väljendab kahetsust endeemilise korruptsiooni, poliitilise sekkumise ja avaliku halduse töötajate politiseerimise pärast kõikidel tasanditel, samuti mitmetesse sõltumatutesse institutsioonidesse ja ametitesse nimetamiste pärast poliitiliste vaadete, mitte piisavalt professionaalsete kriteeriumide alusel; nõuab täiendavaid jõupingutusi, et tagada tulemustel põhinev töölevõtmine, mis on vajalik tulemusliku, tõhusa ja professionaalselt sõltumatu avaliku halduse tagamiseks; nõuab, et uuritaks hiljutist väidetavat poliitilist sekkumist avaliku sektori asutuste töölevõtmis- ja otsustusprotsessidesse;

34.  märgib, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames on igat liiki lepingute taotlemise tehnilised kirjeldused nii keerulised, et Kosovo või piirkondlikud ettevõtjad ei saa sageli isegi neid taotleda, ning nõuab sellega seoses erilise tähelepanu pööramist huvitatud sidusrühmade juhendamisele ja õpetamisele; nõuab tungivalt, et ametiasutused suunaksid järelejäänud abi, mida ei ole veel programmidesse määratud, projektidele, millel on Kosovo majandusele otsesem mõju;

35.  kiidab heaks EULEX Kosovo volituste pikendamise ning nõuab tungivalt, et Kosovo jätkaks aktiivset koostööd, et EULEX saaks oma volitused täielikult ja takistamatult ellu viia; nõuab ELi jõupingutuste jätkamist, et tugevdada veelgi sõltumatut kohtusüsteemi, politseid ja tollisüsteemi pärast 2018. aastat selle eesmärgiga, et Kosovo võtaks need ülesanded täiel määral enda vastutusele; nõuab EULEXi prokuröride käsitletavate kohtuasjade tõhusat ja sujuvat üleandmist riiklike prokuröride pädevusse koos asjakohaste kaitsemeetmetega selle tagamiseks, et minevikus toime pandud rikkumiste ohvrid saaksid juurdepääsu tõele, õigusele ja heastamisele;

36.  märgib, et lõpetati kriminaaluurimine väidetava korruptsiooni kohta EULEXi missiooni raames; väljendab heameelt, et asjaomased ELi ametnikud vabastati väärkäitumise süüdistustest; palub, et EULEX tagaks seoses missiooniga oma ametiajaks parema tõhususe, täieliku läbipaistvuse ja suurema vastutuse ning rakendaks täiel määral kõiki sõltumatu eksperdi Jean Paul Jacqué soovitusi, mis on esitatud tema 2014. aasta aruandes;

37.  märgib, et Kosovo ei ole seni muutunud mööda Lääne‑Balkani rändeteed liikuvate pagulaste ja rändajate peamiseks transiiditeeks; nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused tagaksid, et läbirändajaid koheldaks vastavalt Euroopa ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas ELi põhiõiguste hartale ja 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile; kordab, et rahastamine, sealhulgas IPA II rubriigis ette nähtud vahendid, peaks olema kättesaadav ja kasutamiseks valmis ning seda tuleks kriisi ajal ja vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult rakendada;

38.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2004. aastal kahetsusväärselt hävitatud mitmed usu- ja kultuuriobjektid, näiteks õigeusu katedraal, on Kosovo riiklikest vahenditest rahastamise abil renoveeritud; tunnustab Kosovo pühendumist kultuuripärandiobjektide kaitsmisele ja palub, et ametiasutused rakendaksid kõiki ÜRO kultuuripärandi konventsioone kõikidel tasanditel, sõltumata Kosovo staatusest UNESCO suhtes, võttes vastu asjakohase strateegia ja siseriiklikud õigusaktid, ning tagaksid kultuuripärandiobjektide piisava kaitse ja haldamise kogu Kosovos; tunnustab sellega seoses ELi rahastatavat programmi, mille eesmärk on kaitsta ja taastada väikeseid kultuuripärandiobjekte, et edendada kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi kõigis mitmerahvuselistes omavalitsustes; kordab tõsiasja, et tuleb vastu võtta usuvabadust käsitleva seaduse eelnõu ja see peaks sisaldama Veneetsia komisjoni selleteemalisi soovitusi;

39.  tunneb suurt heameelt Euroopa Nõukogu otsuse üle anda Kosovole oma parlamentaarses assamblees 2017. aasta jaanuarist alates vaatleja staatus Kosovoga seotud istungite jaoks; toetab Kosovo jõupingutusi rahvusvahelise kogukonnaga integreerumiseks; nõuab selles kontekstis Kosovo osalemist kõikides asjaomastes piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning nõuab tungivalt, et Serbia lõpetaks sellesse protsessi sekkumise;

40.  nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused võtaksid kasutusele usaldusväärse pikaajalise energiastrateegia ja õigusraamistiku, mis põhineks energiatõhususel, energiaallikate mitmekesistamisel ja taastuvate energiaallikate arendamisel; rõhutab vajadust töötada edasi usaldusväärsete elektrivõrkude suunas ja muuta energiasektor jätkusuutlikumaks, seda nii julgeoleku kui ka keskkonnastandardite seisukohast; kutsub ametiasutusi üles allkirjastama Lääne-Balkani riikide kuuiku vastastikuse mõistmise memorandum piirkondliku elektrituru arendamise ja raamistiku loomise kohta tulevaseks koostööks teiste riikidega; rõhutab, et 2017. aastal on Kosovo energiaühenduse asutamislepingu eesistujariik, ja tuletab ametiasutustele meelde Kosovo sellest lepingust tulenevat juriidilist kohustust tagada, et 2020. aastaks saadakse 25 % kogu elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest; palub, et valitsus austaks kokkulepet lõpetada Kosovo A elektrijaama tegevus ja renoveerida Kosovo B elektrijaam, kasutades selleks ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames eraldatud 60 miljonit eurot; nõuab kogu Lääne‑Balkani piirkonda hõlmavat hüdroenergia strateegiat;

41.  väljendab muret ärevusttekitava õhusaaste taseme pärast Kosovos, eelkõige Priština linnapiirkonnas, ja palub kohalikel ametiasutustel võtta kiiremas korras piisavaid meetmeid selle hädaolukorra lahendamiseks; rõhutab, et õhukvaliteedi riiklik strateegia tuleb nõuetekohaselt jõustada; on mures, et jäätmekäitluse probleem on jätkuvalt üks kõige nähtavamaid probleeme Kosovos ja kehtivad õigusaktid ei lahenda probleemi täielikult;

42.  väljendab heameelt ida/Vahemere idaosa transpordikoridori uue raudteeühenduse projekti käivitamise üle, mis hõlmab uut raudteed ja jaamu Kosovos ning kujutab endast Kosovo ainsat ühendust laiema piirkonnaga; palub Kosovo valitsusel projekti elluviimist täielikult toetada;

43.  väljendab heameelt Euroopa Komisjoni tehtud jõupingutuste üle, mille eesmärk on taastada Albaania ja Kosovo vahelise elektrivõrgu ühendus, mida Serbia on mitu kuud blokeerinud, ning nõuab Serbia ja Kosovo elektrisektori asutuste konstruktiivset koostööd; tuletab meelde, et energiaühenduse seatud tähtaeg blokeeringu kaotamiseks oli hiljemalt 31. detsember 2016;

44.  kutsub komisjoni üles jätkama tööd rändeküsimuste valdkonnas kõigi Lääne‑Balkani riikidega, tagamaks, et järgitakse Euroopa ja rahvusvahelisi norme ja standardeid; on rahul seni selles osas tehtud tööga;

45.  kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid pingutusi, et toetada tõelist lepitusprotsessi kõnealuses piirkonnas, toetades eelkõige lähiminevikku käsitlevaid kultuuriprojekte ja edendades ühist jagatud ajalookäsitust ning sallivuse, kaasatuse ja leppimise ühist poliitilist kultuuri;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Kosovo valitsusele ja rahvusassambleele.


2016. aasta aruanne endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta
PDF 206kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 14. juuni 2017. aasta resolutsioon komisjoni 2016. aasta aruande kohta, milles käsitletakse endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki (2016/2310(INI))
P8_TA(2017)0263A8-0055/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne‑Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut(1),

–  võttes arvesse Ohridis sõlmitud ja 13. augustil 2001 Skopjes allkirjastatud Ohridi raamkokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile ELi kandidaatriigi staatus, Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juunis avaldatud järeldusi, nõukogu 2008. aasta detsembri, 2012. aasta detsembri, 2014. aasta detsembri ja 2015. aasta detsembri järeldusi ning eesistujariigi 13. detsembri 2016. aasta järeldusi, mis pälvisid delegatsioonide valdava enamuse toetuse ja milles kinnitatakse selget ja kindlat pühendumust selle riigi ELiga ühinemise protsessile,

–  võttes arvesse 15. juunil 2016 Skopjes riigi ja komisjoni vahel toimunud ELi stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimiskomitee 13. istungit,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2016. aasta teatist „ELi laienemisstrateegia“ (COM(2016)0715) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti „Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2016. aasta aruanne“ (SWD(2016)0362),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2016. aasta juuni eriaruannet endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta juunis avaldatud kiireloomulisi reformiprioriteete endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi jaoks,

–  võttes arvesse süsteemseid õigusriigi probleeme käsitlenud vanemekspertide rühma soovitusi seoses 2015. aasta kevadel avalikuks tulnud sidevahendite pealtkuulamisega,

–  võttes arvesse 2. juunil ja 15. juulil 2015 Skopjes saavutatud nelja erakonna poliitilist kokkulepet ning 20. juulil ja 31. augustil 2016 saavutatud nelja erakonna kokkulepet selle poliitilise kokkuleppe rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 4. juulil 2016 Pariisis toimunud Lääne‑Balkani riikide tippkohtumise eesistuja lõppdeklaratsiooni ja kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitusi 2016. aasta Pariisi tippkohtumiseks,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi ning lõpparuannet 11. detsembri 2016. aasta ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 817 (1993) ja 845 (1993), samuti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 47/225 ning 13. septembril 1995. aastal saavutatud ajutist kokkulepet,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu otsust 13. septembri 1995. aasta ajutise kokkuleppe kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone selle riigi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0055/2017),

A.  arvestades, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ennetähtaegsed parlamendivalimised, mida oli kaks korda edasi lükatud, toimusid 11. detsembril 2016 korrapärases ja rahulikus õhkkonnas kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja OSCE/ODIHRi soovitustega; arvestades, et valimised kulgesid ilma suuremate vahejuhtumiteta, olid hästi korraldatud ja valimisaktiivsus oli kõrge;

B.  arvestades, et poliitiline lõhestatus, sügav vastastikune usaldamatus ja tõelise dialoogi puudumine erakondade vahel pidurdavad reforme ja ettevalmistusi ELiga ühinemiseks; arvestades, et mõnes olulises valdkonnas võib jätkuvalt täheldada tagasikäiku; arvestades, et demokraatia ja õigusriik on pidevalt olnud löögi all, eelkõige erahuvide tungimise tõttu riigi struktuuridesse, mis mõjutab demokraatlike institutsioonide toimimist ja ühiskonna tähtsamaid valdkondi;

C.  arvestades, et 27. aprillil 2017 valiti Makedoonia parlamendi uueks spiikriks Talat Xhaferi; arvestades, et 17. mail 2017 tegi Makedoonia Vabariigi president uue valitsuse moodustamise ülesandeks SDSM-i juhile Zoran Zaevile; arvestades, et 31. mail 2017 kinnitas Makedoonia parlament peaminister Zoran Zaevi juhitud uue valitsuse ametisse;

D.  arvestades, et reformiprotsessi kõige olulisemate teemade hulka kuuluvad kohtureform, avaliku halduse ja meedia reformimine, võitlus noorte tööpuuduse vastu ja Ohridi raamkokkuleppe kohaldamise läbivaatamine;

E.  arvestades, et riigi ELiga ühinemise ja Euro‑Atlandi kursil hoidmiseks on vaja kõikide poliitiliste jõudude tugevat pühendumist; arvestades, et uus valitsus peab heaks kiitma ja täies ulatuses ellu viima jõulised reformid, mis peaksid andma tuntavaid tulemusi eelkõige õigusriigi, õigusemõistmise, korruptsioonivastase võitluse, põhiõiguste, siseasjade ja heanaaberlike suhete valdkonnas;

F.  arvestades, et komisjon, nõukogu ja parlament on ühisel arvamusel, et riigiga ühinemisläbirääkimiste alustamise soovitamine sõltub Pržino kokkuleppe rakendamise edenemisest ja olulistest edusammudest kiireloomuliste reformiprioriteetide järgimisel;

G.  arvestades, et nõukogu on edasised sammud peatanud, kuna riigil on lahendamata nimevaidlus Kreekaga; arvestades, et kahepoolseid probleeme ei tohiks kasutada ettekäändena ELiga peetavate läbirääkimiste kiire alustamise takistamiseks;

H.  arvestades, et kahepoolseid vaidlusi ei tohiks kasutada ELiga ühinemise protsessi ega ühinemisläbirääkimiste avamise tõkestamiseks, vaid vaidlused tuleks lahendada konstruktiivses vaimus ning kooskõlas ELi ja ÜRO standarditega; arvestades, et heanaaberlike ja heade rahvustevaheliste suhete säilitamiseks tuleb teha kõik, mis võimalik;

I.  arvestades, et (potentsiaalseid) kandidaatriike hinnatakse nende saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab vajalike reformide kiirus ja kvaliteet; arvestades, et nõutavate tingimuste täitmise korral peaks ühinemisläbirääkimiste alustamine olema tagatud; arvestades, et riigi seaduste liidu õigustikuga kooskõlla viimise poolest on endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki aastaid peetud üheks kõige edukamaks riigiks;

J.  arvestades, et ELiga ühinemise protsess on oluline stiimul edasiste reformide tegemiseks, eelkõige seoses õigusriigi põhimõtte, kohtusüsteemi sõltumatuse ja korruptsioonivastase võitluse ja meediavabaduse tagamisega; arvestades, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on liidu laienemisprotsessi, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi ning riigi liiduga ühinemise protsessi olulised komponendid;

K.  arvestades, et 20. juulil ja 31. augustil 2016 jõudsid nelja tähtsama erakonna juhid kokkuleppele Pržino kokkuleppe elluviimise asjus, sealhulgas ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamise suhtes 11. detsembril 2016 ja oma toetuse avaldamise suhtes eriprokuröri tööle; arvestades, et nad kinnitasid ka oma kohustust järgida kiireloomulisi reformiprioriteete;

L.  arvestades, et hiljutine poliitiline kriis on näidanud toimiva kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi puudumist Makedoonia institutsioonides ning vajadust suurendada läbipaistvust ja avalikku vastutust;

M.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastane võitlus on endiselt otsustava tähtsusega, et tõkestada kuritegevuse sissetung poliitilisse, õigus- ja majandussüsteemi;

1.  väljendab rahulolu seoses uue valitsuse moodustamisega 31. mail 2017; nõuab, et kõik poliitilised parteid toimiksid leppimise vaimus ja kõigi kodanike ühistes huvides ning teeksid valitsusega koostööd usalduse taastamiseks riigi ja tema institutsioonide vastu, täites muu hulgas täielikult Prizo kokkulepet ning viies ellu pakilised esmatähtsad reformid;

2.  märgib tunnustavalt, et 11. detsembril 2016 toimunud ennetähtaegsetel valimistel järgiti põhiõigusi, valimised olid hästi korraldatud, läbipaistvalt ja kaasavalt organiseeritud ning kulgesid suuremate vahejuhtumiteta; märgib, et OSCE/ODIHRi hinnangul olid valimised tõelist konkureerimist võimaldavad; peab õigeks, et erakonnad kiitsid valimistulemused riigi stabiilsuse huvides heaks ja rõhutab, et erakonnad peavad kandma hoolt selle eest, et riik ei langeks uuesti poliitilisse kriisi; kutsub kõiki erakondi üles hoiduma parlamendi edukat toimimist takistamast; nõuab, et uus valitsus jätkaks kiiresti vajalikke reforme, et tagada riigi Euro‑Atlandi integratsioon ja edendada ELiga ühinemise väljavaateid oma kodanike hüvanguks; peab erakondade ja rahvusrühmade omavahelist koostööd oluliseks teguriks kiireloomuliste riigisiseste ja ELiga seotud probleemide lahendamisel, samuti selleks, et säiliks soovitus avada läbirääkimised riigi ühinemiseks ELiga;

3.  tunnustab valimisprotsessi, sealhulgas valimiste õigusraamistiku, valijate nimekirjade ja meediakajastuse paremaks muutmist; märgib tunnustavalt, et valdavas enamikus valimisjaoskondades vaatlesid valimisi kodanikuühiskonna esindajad; kutsub pädevaid ametiasutusi üles – ka 2017. aasta mais toimuvaid kohalikke valimisi silmas pidades – tõsiselt tegelema valimistega seotud väidetavate rikkumiste ja puudustega, mille hulka kuuluvad valijate hirmutamine, häälte ostmine ja halduslike vahendite kuritarvitamine, poliitiline surve meediale, samuti ässitav retoorika ja ajakirjanike verbaalne ründamine; kutsub pädevaid ametiasutusi üles tegelema OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni soovitustega ning seadma sisse tõhusa kontrolli erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise üle; rõhutab, et vaja on suurendada valimisasutuste töö läbipaistvust ja jätkata nende töö depolitiseerimist, et suurendada üldsuse usaldust tulevaste valimiste vastu;

4.  peab oluliseks rahvaloenduse läbiviimist (viimane rahvaloendus toimus 2002. aastal) tingimusel, et rahvaloenduse meetodi osas jõutakse üleriigiliselt üksmeelele, et saada Makedoonia rahvastiku koostisest värske ja tõene pilt, et paremini täita Makedoonia kodanike vajadusi ja osutada neile paremaid teenuseid, ning jätkata valijate nimekirjade täpsustamist ja edaspidi minimeerida rikkumised ja puudused;

5.  ootab, et uus valitsus kiirendaks koostöös teiste erakondadega esmajärjekorras ELiga seotud reformide läbiviimist; kordab, et toetab ühinemisläbirääkimiste avamist eeldusel, et jätkuvalt tehakse edusamme Pržino kokkuleppe rakendamisel, eesmärgiga tagada selle täielik, tuntav ja püsiv täitmine, ning et tehakse sisulisi edusamme kiireloomuliste reformiprioriteetide järgimisel süsteemsetes reformides; palub nõukogul ühinemisläbirääkimiste küsimust käsitleda esimesel võimalusel; on jätkuvalt veendunud, et läbirääkimised võivad kaasa aidata hädavajalike reformide alustamisele, anda uut jõudu, elavdada ELiga ühinemise perspektiive ja avaldada positiivset mõju kahepoolsete vaidluste lahendamisele, et ELiga ühinemise protsess ei takerduks;

6.  rõhutab ELiga ühinemise protsessis tehtavate edusammude strateegilist tähtsust ja nõuab veel kord, et kõik asjaosalised tõendaksid oma poliitilist tahet ja vastutust, järgides täiel määral kiireloomulisi reformiprioriteete ja Pržino kokkulepet; rõhutab, et Pržino kokkuleppe järgimine on oluline ka väljaspool valimisi, et tagada poliitiline stabiilsus ja jätkusuutlikkus tulevikus; palub, et komisjon hindaks esimesel võimalusel, ent hiljemalt 2017. aasta lõpuks riigi edusamme nende järgimisel ning annaks selle kohta aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule; tuletades meelde, et pikalt hilinenud reformidega tuleb algust teha ja need ellu viia, toetab kõrgetasemelise ühinemisdialoogi jätkamist eesmärgiga toetada riiki reformipüüetes; avaldab kahetsust, et kõrgetasemelise ühinemisdialoogi raames ei ole toimunud ühtegi kohtumist ning varasemaid eesmärke ei ole kuigi edukalt täidetud; juhib tähelepanu sellele, et kui viivitused riigi Euro-Atlandi integratsiooniprotessis jätkuvad, võib neil olla negatiivne poliitiline, julgeolekualane ja sotsiaalmajanduslik mõju; palub ka komisjonil ja Euroopa välisteenistusel muuta ELi rahastatavad projektid riigis nähtavamaks, et Euroopa Liitu sealsetele kodanikele lähemale tuua;

7.  rõhutab märkimisväärseid edusamme, mida riik on teinud ELiga ühinemise protsessis, ning rõhutab ühinemisprotsessi edasilükkamise negatiivseid tagajärgi, sealhulgas ohtu ELi laienemispoliitika usaldusväärsusele ning ebastabiilsuse ohtu kogu piirkonnas;

8.  juhib tähelepanu sellele, et praegu Euroopa Liidu ees seisvad probleemid (Brexit, ränne, radikaliseerumine jne) ei tohiks takistada laienemisprotsessi, pigem on need probleemid näidanud vajadust integreerida Lääne‑Balkan ELi struktuuridega, et parandada ja tihendada partnerlust rahvusvaheliste kriiside ületamiseks;

9.  peab tervitatavaks riigi õigusaktide liidu õigustikuga ühtlustamise kõrget taset ning tunnustab, et esmatähtsaks peetakse olemasoleva õigusliku ja poliitilise raamistiku tulemuslikku rakendamist ja järgimist, nagu riikide puhul, kes on juba ühinemisläbirääkimisi alustanud;

10.  avaldab riigile tunnustust stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga võetud kohustuste jätkuva täitmise eest; kutsub nõukogu üles võtma vastu komisjoni 2009. aasta ettepaneku liikuda stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teise etappi, järgides asjakohaseid sätteid;

11.  nõuab, et kõik erakonnad ilmutaksid poliitilist tahet ja vastutustunnet, et üle saada lõhestunud poliitilisest keskkonnast, polariseerumisest ja kompromissivalmiduse puudumisest ning taasalustada dialoogi; rõhutab veel kord parlamendi keskset rolli riigi demokraatlikus arengus ning poliitilise dialoogi ja esindatuse foorumina; nõuab, et tugevdataks parlamendi järelevalvefunktsioone ning piirataks sagedast ilma piisava konsulteerimise ja mõjuhinnanguta seadusemuudatuste tegemist ja lühimenetluste kasutamist nende vastuvõtmiseks; nõuab, et sidevahendite pealtkuulamise, julgeoleku ja vastuluure küsimustega tegelevatele asjaomastele parlamendikomisjonidele tagataks tõrgeteta toimimine ning takistusteta juurdepääs vajalikele andmetele ja tõenditele, et tagada usaldusväärne parlamentaarne kontroll asjaomaste teenistuste üle; tunnustab kodanikuühiskonna konstruktiivset rolli demokraatlike protsesside toetamisel ja täiustamisel;

12.  märgib, et avaliku halduse reformimisel, sh personalijuhtimise uue õigusraamistiku rakendamisel on tehtud mõningaid edusamme; nõuab, et jätkataks komisjoni soovituste rakendamist; on endiselt mures avaliku halduse politiseerumise ning ametnikele avaldatava poliitilisse surve pärast; nõuab, et uus valitsus näitaks tugevat poliitilist tahet edendada kõigil tasanditel professionaalsust, tulemuslikkust, neutraalsust ja sõltumatust ning võtaks selleks kasutusele uue, tulemuslikkusel põhineva töölevõtmis- ja hindamiskorra; rõhutab, et vaja on lõpule viia avaliku halduse reformimise strateegia aastateks 2017–2022, mis hõlmaks ka piisavate eelarveliste vahendite eraldamist selle elluviimiseks, ning tugevdada sellekohast haldussuutlikkust; nõuab, et tulevane valitsus looks läbipaistvad ja toimivad vastutusliinid asutuste sees ja vahel; peab soovitavaks, et kõik kogukonnad oleksid kõigil avaliku halduse tasanditel õiglaselt esindatud;

13.  soovitab tulevasel valitsusel töötada välja tervikliku e-valitsemise strateegia ning samal ajal arendada e-teenuseid kodanike ja ettevõtjate jaoks, et vähendada riigi, kodanike ja ettevõtjate bürokraatiakoormust; rõhutab, et e-valitsemine ja e-teenused parandaksid riigi majandustulemusi ning suurendaksid avaliku halduse ja avalike teenuste läbipaistvust ja tõhusust; rõhutab, et kodanikel on õigus avalikule teabele, ja nõuab lisameetmete rakendamist tagamaks, et seda õigust kuidagi ei takistata; soovitab otsida uuenduslikke e-lahendusi, et tagada avalikule teabele lihtne juurdepääs ja vähendada sellega seotud bürokraatiat;

14.  peab kahetsusväärseks püsivat tagasilangust kohtusüsteemi reformimisel, kuna vaja oleks soodustada kohtusüsteemi sõltulmatut toimimist; peab taunitavaks korduvat poliitilist sekkumist kohtu töösse, sh sekkumist kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamisel ja edutamisel, samuti vähest vastutust ja valikulise õigusemõistmise juhtumeid; kutsub pädevaid asutusi veel kord üles tõhusalt tegelema lahendamata probleemidega, mis on nimetatud kiireloomulistes reformiprioriteetides, ja ilmutama poliitilist tahet kohtureformi edendamisel, sh suurendama nii seaduses kui ka tegelikkuses kohtunike ametisse nimetamise ja edutamise läbipaistvust ning lühendama kohtuprotsesside kestust; tunnistab, et läbipaistvuse suurendamiseks on teatavaid pingutusi tehtud; nõuab peale selle, et ametivõimud tagaksid kohtunõukogu ja prokuröride nõukogu professionaalsuse ning kogu kohtusüsteemi sõltumatu toimimise;

15.  kordab taas, et oluline on põhjalikult ja sõltumatult ning takistusteta uurida väiteid pealtkuulamisega seonduvate ilmsiks tulnud väärtegude ja sellekohase kontrolli puudulikkuse kohta; tuletab meelde, kui tähtsad on eriprokuröri ja parlamendi uurimiskomisjoni volitused ja töö – vastavalt õigusliku ja poliitilise vastutuse analüüsimiseks; märgib, et eriprokurör on esitanud esimesed kriminaalsüüdistused pealtkuulamisega seonduvates õigusrikkumistes;

16.  tunneb muret eriprokuröri büroo vastu suunatud poliitiliste rünnakute ning halduslike ja kohtulike takistuste pärast, samuti teiste institutsioonide vähese koostöövalmiduse pärast; meenutab kriminaalkohtutele, kes eriprokuröri büroo ametlikele taotlustele ei vasta, et neil on juriidiline kohustus eriprokuröri bürood abistada; peab demokraatliku protsessi seisukohast tähtsaks, et eriprokuröri büroo täidaks kõiki oma ülesandeid ja teeks põhjalikke uurimisi täiesti sõltumatult, takistamatult ja tööks vajalike vahenditega; nõuab, et eriprokuröri büroo saaks täieliku toetuse, tingimused ja aja, mis on vajalik selle tähtsa töö lõpuleviimiseks; nõuab, et kohtutes lõpetataks takistuste tegemine eriprokurörile tõendite esitamisel, ja nõuab, et toetataks seadusemuudatusi, mis tagaksid eriprokurörile iseseisvad volitused tunnistajate kaitsmiseks tema pädevusse kuuluvates asjades; on kindlalt veendunud, et uurimiste tulemused kujutavad endast olulist sammu usalduse taastamisel riiklike institutsioonide vastu; rõhutab lisaks vajadust võtta vastu tunnistajakaitse seaduse muudatused;

17.  peab endiselt murettekitavaks, et korruptsioon on jätkuvalt raske probleem ja et poliitiline sekkumine nõrgendab korruptsioonivastast võitlust; rõhutab, et korruptsiooniga võitlemiseks on vaja tugevat poliitilist tahet; rõhutab vajadust suurendada politsei, prokuratuuri ja riikliku korruptsioonivastase komisjoni sõltumatust; nõuab läbipaistvuse suurendamist ning riikliku korruptsioonivastase komisjoni liikmete valimisel ja nimetamisel tulemuslikkuse kriteeriumi arvessevõtmist; nõuab, et viivitamatult rakendataks meetmeid, millega tagada huvide konfliktide vältimine ja nende eest karistamine, samuti meetmeid kõrgema tasandi korruptsiooni ja sellevastase võitluse usaldusväärseks dokumenteerimiseks, mis hõlmaksid õigusraamistiku rakendamist rikkumistest teatajate kaitseks, järgides Euroopa standardeid, kiireloomulisi reformiprioriteete ja Veneetsia komisjoni soovitusi; kutsub sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat veel kord üles paljastama korruptsiooni ning toetama sõltumatut ja erapooletut uurimist; kutsub ametivõime üles toetama ombudsmani tööd vajaliku personali ja eelarvevahenditega;

18.  on mures meedia ning poliitilise tegevuse ja valitsuse tegevuse segunemise pärast, eelkõige seoses avaliku sektori kulutustega; mõistab teravalt hukka ebaseaduslikud majanduslikud, poliitilised ja perekondlikud suhted seoses avaliku sektori vahendite kasutamisega; kutsub valitsust üles korruptsioonivastase võitluse lisameetmena võtma vastu õigusraamistiku huvide konfliktide reguleerimiseks ja kõrgetel riiklikel ametikohtadel töötavate inimeste varade avalikustamiseks;

19.  peab tervitatavaks asjaolu, et nüüd on olemas õigusraamistik ja strateegiad võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu; väljendab rahulolu kuritegelike võrgustike ning inimkaubanduse ja narkokaubanduse marsruutide likvideerimise üle ja nõuab, et veelgi tõhustataks pingutusi organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses; kutsub üles veelgi parandama õiguskaitseasutuste koostööd nii riigisiseselt kui ka naaberriikidega ning suurendama kohtute volitusi ja vahendeid; peab väga tähtsaks, et jätkuvalt suurendataks õiguskaitseasutuste suutlikkust uurida finantskuritegusid ja konfiskeerida varasid;

20.  tunnustab jätkuvaid jõupingutusi võitluses radikaliseerumise ja terroristlike välisvõitlejate vastu; peab tervitatavaks, et vastu on võetud terrorismivastane strateegia aastateks 2013–2019, milles määratletakse ka mõisted vägivaldne ekstremism, radikaliseerumine, ennetamine ja reintegreerimine; nõuab, et strateegia rakendamiseks tihendataks julgeolekuasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, usujuhtide, kohalike kogukondade ning teiste hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonna riigiasutuste vahelist koostööd radikaliseerumise eri etappidega tegelemisel ning taasintegreerimise ja rehabiliteerimise vahendite väljatöötamisel; nõuab samuti, et julgeolekuteenistused pidevalt jälgiksid tagasipöörduvaid välisvõitlejaid, tegeleksid nende taasintegreerimisega ühiskonda ning vahetaksid järjekindlalt teavet ELi ja naaberriikide ametiasutustega;

21.  peab murettekitavaks kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saabuvaid signaale, mis viitavad nende tegevuskeskkonna halvenemisele, on jätkuvalt mures poliitikute ja meedia äärmuslike avalike rünnakute pärast kodanikuühiskonna organisatsioonide ja välisriikide esindajate vastu; tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsat rolli demokraatlike protsesside, sealhulgas valimisprotsessi järelevalves, toetamises ja edendamises ning kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi kindlustamisel; peab murettekitavaks, et valitsuse seotus kodanikuühiskonna kõigi tasandite organisatsioonidega on piiratud ja valitsuse koostöö nende organisatsioonidega on ebapiisav; rõhutab, kui tähtis on korrapärane ja konstruktiivne dialoog ja koostöö kodanikuühiskonnaga, ja nõuab, et pädevad asutused kaasaksid kodanikuühiskonna organisatsioone regulaarselt ja struktureeritult poliitikakujundamisse; kutsub ametiasutusi üles mitte diskrimineerima kodanikuühiskonna organisatsioone nende poliitiliste seisukohtade, usuliste vaadete