Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 13. september 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: otsese eelarve täitmise alla kuuluvad rahalised vahendid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis
 Mitmepoolne leping Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) loomise kohta ***
 Kontrollimeetmete kehtestamine akrüloüülfentanüüli suhtes *
 ELi poliitilised suhted Indiaga
 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Itaaliale
 Paranduseelarve projekt nr 4/2017, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond toetuse maksmiseks Itaaliale
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2
 ELi heitkogustega kauplemise süsteem: kehtivate piirangute kohaldamise jätkamine lennutegevuse ulatuse suhtes ja ettevalmistumine üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast ***I
 Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ***I
 Ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks ***I
 Geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4
 Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu import pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid
 Paranduseelarve projekt nr 3/2017: Noorte tööhõive algatuse eelarvevahendid; ACERi ja SESAR2 ametikohtade loetelud
 Relvaeksporti käsitleva ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine
 ELi poliitilised suhted Ladina‑Ameerika riikidega
 Korruptsioon ja inimõigused kolmandates riikides

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: otsese eelarve täitmise alla kuuluvad rahalised vahendid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis
PDF 238kWORD 47k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 12. juuni 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 otsese eelarve täitmise alla kuuluvate rahaliste vahendite jaotamise osas integreeritud merenduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide vahel (C(2017)03881 – 2017/2743(DEA))
P8_TA(2017)0331B8-0496/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)03881),

–  võttes arvesse komisjoni 1. septembri 2017. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni 5. septembri 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011,(1) eelkõige selle artikli 14 lõiget 4 ja artikli 126 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(2),

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 12. septembril 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.
(2) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.


Mitmepoolne leping Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) loomise kohta ***
PDF 164kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo(1) missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15654/2016 - C8‑0098/2017 - 2006/0036(NLE))
P8_TA(2017)0332A8-0260/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15654/2016),

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo(2) missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist (08823/2/2006),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0098/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8‑0260/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia ja Serbia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO Kosovo missioonile.

(1)* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(2)* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


Kontrollimeetmete kehtestamine akrüloüülfentanüüli suhtes *
PDF 236kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu N‑(1‑fenetüülpiperidiin‑4‑üül)‑N‑fenüülakrüülamiidi (akrüloüülfentanüüli) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (08858/2017 – C8‑0179/2017 – 2017/0073(NLE))
P8_TA(2017)0333A8-0284/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (08858/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli (nr 36) (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0179/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), eriti selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0284/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


ELi poliitilised suhted Indiaga
PDF 189kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga (2017/2025(INI))
P8_TA(2017)0334A8-0242/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja India vahelist strateegilist partnerlust, mis loodi 2004. aastal, ning 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava,

–  võttes arvesse ELi ja India tegevuskava aastani 2020, mis võeti vastu ELi-India 13. tippkohtumisel, ja samal tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse 2016. aasta juuni ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2001. aasta teatist „Euroopa ja Aasia: tõhustatud partnerluste strateegiline raamistik“ (COM(2001)0469),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega(1),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2004. aasta soovitust nõukogule ELi ja India suhete kohta(2),

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus(3),

–  võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni ELi ja India tippkohtumise (29. september 2008, Marseille) ettevalmistamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma eelmiseid resolutsioone India kohta, sealhulgas resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtude kohta,

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS‑riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam(6),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni merepiraatluse kohta(7),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta(8),

–  võttes arvesse parlamendi väliskomisjoni lähetust Indiasse 21.–22. veebruaril 2017,

–  võttes arvesse Ulaanbaataris 15.–16. juulil 2016 toimunud 11. Aasia‑Euroopa tippkohtumist (ASEM) ning 21.–22. aprillil 2016 Ulaanbaataris toimunud 9. Aasia‑Euroopa parlamentaarse partnerluse (ASEP) kohtumist, samuti võttes arvesse mõlemal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0242/2017),

A.  arvestades, et EL ja India on maailma kaks kõige suuremat demokraatiat, mõlemad toetuvad pikale kultuuriajaloole ning on ühiselt pühendunud rahu, stabiilsuse, julgeoleku, jõukuse, kestliku arengu ja sotsiaalse õigluse edendamisele ning inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava austamisele;

B.  arvestades, et EL ja India on viimasel kahel aastakümnel üles ehitanud ühistel väärtustel ja huvidel põhineva strateegilise partnerluse, kuna nad on loomulikud partnerid ja stabiilsust mõjutavad jõud praeguses multipolaarses maailmas; arvestades, et nimetatud strateegilist partnerlust tuleks süvendada, kuna sellel on suur potentsiaal uue dünaamika loomiseks rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ÜROs, ning selliste küsimuste käsitlemiseks nagu kestliku arengu eesmärgid ja inimestevahelised kontaktid;

C.  arvestades, et 30. märtsil 2016. aastal pärast nelja-aastast pausi toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu uus strateegilise partnerluse tegevuskava järgmiseks viieks aastaks;

D.  arvestades, et ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu mitu ühisdeklaratsiooni: rände ja liikuvuse ühise kava kohta, India-ELi veepartnerluse kohta, puhta energia ja kliimapartnerluse kohta ning terrorismivastase võitluse kohta;

E.  arvestades, et EL ja India on oluliste majandus-, kaubandus- ja investeerimispartneritena – EL on India olulisim kaubanduspartner – pidanud alates 2007. aastast ambitsioonika vabakaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimise üle läbirääkimisi, mis tuleks lõpule viia nii kiiresti kui võimalik; arvestades, et ELi-India tegevuskavas aastani 2020 kinnitatakse veel kord mõlema osapoole kindlat kavatsust luua stabiilne majanduskliima, mis soodustab kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamist;

F.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide vaheline parem kooskõlastamine seoses nende suhetega Indiaga võimaldaks strateegilist partnerlust veelgi tugevdada;

G.  arvestades, et India on elujõuline demokraatia ja avatud ühiskond vaba ajakirjanduse ja aktiivse kodanikuühiskonnaga; arvestades, et EL ja India on korrapäraselt vahetanud parimaid tavasid inimõiguste ja demokraatia osas, sealhulgas sõna- ja ühinemisvabaduse ning õigusriigi põhimõtete, rändajate kohtlemise, vähemuste austamise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise osas, nagu EL on lubanud;

Väärtusliku partnerluse tugev alus

1.  toetab täielikult ELi ja India vahelist tugevamat ja tihedamat partnerlust, mis tugineb nende jõulistele poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele sidemetele ning põhineb ühistel väärtustel, nagu demokraatia, inimõiguste ja pluralismi austamine ning vastastikune austus ja ühised huvid;

2.  on seisukohal, et tõhustatud poliitilised suhted kahe partneri vahel võivad aidata edendada piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd maailmas, mis seisab silmitsi paljude globaalsete väljakutsetega, nagu julgeolekualased pinged, rahvusvahelise õiguse mitteaustamine, terrorism, ekstremism ja radikaliseerumine, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, ebaseaduslik ränne ja inimkaubandus, kliimamuutuste tagajärjed, vaesus ja ebavõrdsus ning inimõiguste rikkumised ja kasvav populism;

3.  toonitab, et ELil ja Indial kui maailma kahel suurimal demokraatial lasub ühine vastutus rahu, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste edendamise eest kogu maailmas, sealhulgas nende tihedama koostöö abil ÜRO tasandil;

4.  on veendunud, et ELi ja India vaheliste suhete kvaliteet ja ulatus on 1993. aasta poliitilisest ühisavaldusest saadik märkimisväärselt paranenud; rõhutab, kui oluline on 2004. aastal loodud ELi ja India strateegiline partnerlus, mille eesmärk on kinnitada kahe partneri tihedaid sidemeid ning viia nende suhted kõrgemale ja intensiivsemale tasemele;

5.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja India vaheline partnerlus ei ole veel saavutanud oma täielikku potentsiaali; on seisukohal, et mõlemalt poolt on vaja suuremat poliitilist valmidust muuta suhted dünaamilisemaks ja kohandada need paremini väljakutsetega, millega kaks partnerit piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil silmitsi seisavad; nõuab suuremate investeeringute tegemist et 27‑liikmelise ELi ja India suhete tugevdamiseks; rõhutab, kui oluline on hinnata igakülgselt strateegilise partnerluse toimimist, et leida uusi võimalusi selle edendamiseks;

Tugevam partnerlus ELi ja India vastastikuse kasu eesmärgil

6.  väljendab heameelt Brüsselis 30. märtsil 2016. aastal toimunud ELi ja India 13. tippkohtumise üle; nõuab tungivalt, et EL ja India korraldaksid igal aastal tippkohtumisi, nagu nad on lubanud, kuna sellised kõrgetasemelised kohtumised aitavad parandada koostööd, vastastikust mõistmist ja vastastikust nähtavust;

7.  väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu ELi-India tegevuskava aastani 2020, mis on tegevuskava strateegilise partnerluse tõhustamiseks järgmise viie aasta jooksul; võtab rahuloluga teadmiseks 2016. aastal taaskäivitatud koostöö paljudes valdkondades, nagu julgeolek, terrorismivastane võitlus, ränne ja liikuvus, kaubandus, tehnosiire ja kultuur, kliimamuutused, energeetika ja vesi; nõuab tegevuskava tõhusat rakendamist, kehtestades selleks selgeid vaheetappe ja tähtaegu;

8.  kordab oma toetust ELi ja India vahelise ulatusliku ja ambitsioonika vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis oleks majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt kasulik mõlemale poolele; tuletab meelde, et EL on maailma juhtiv kaubandusblokk ning India SKP on maailmas üks kiiremini kasvavaid SKPsid; tuletab samuti meelde, et EL on India tähtsaim kaubandus- ja investeerimispartner ning nendevahelised impordi- ja ekspordivood on suhteliselt tasakaalus;

9.  võtab rahuloluga teadmiseks, et EL ja India jätkavad arutelu selle üle, kuidas jätkata läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, mis on tuntud ka laiapõhjalise kaubandus- ja investeerimislepinguna (BTIA); nõuab tungivalt, et mõlemad pooled jätkaksid vabakaubanduslepingu võimalikult kiire sõlmimise eesmärki silmas pidades läbirääkimisi vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus, võttes arvesse rahvusvahelisi norme, mille mõlemad pooled on endale kohustuseks võtnud, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raamistikus kehtestatud norme, samuti ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet; tunnistab, et sellise lepinguga, millega võetakse ühtviisi arvesse mõlema poole mureküsimusi, saab tagada, et meetmed toovad kasu nii Euroopa kui ka India kodanikele ning aitavad muu hulgas võidelda vaesuse vastu ja edendada inimõiguste austamist;

10.  soovitab ELi tasandil vastu võtta sidusa selgete prioriteetidega strateegia suhete kohta Indiaga; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid rakendaksid strateegiat sidusal ja kooskõlastatud viisil; on arvamusel, et ELi prioriteedid India suhtes võib kindlaks määrata ka ELi-Aasia suhete ajakohastatud strateegias;

11.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Investeerimispank (EIP) on võtnud kohustuse soodustada pikaajaliste investeeringute tegemist majanduse, sotsiaalse ja keskkonnasäästliku arengu seisukohalt olulisse India taristusse; palub, et EIP täidaks võetud kohustuse ning suurendaks oma toetust Indiasse jätkusuutlike investeeringutele tegemiseks;

12.  rõhutab, kui oluline on strateegilise partnerluse toimimise seisukohast parlamentidevaheline struktureeritud dialoog; soovitab India parlamendi esimehel moodustada India-Euroopa sõprusrühm, mis koosneks Lok Sabha ja Rajya Sabha parlamendiliikmetest ning tegutseks analoogiliselt Euroopa Parlamendis India Vabariigiga suhtlemiseks loodud delegatsiooniga;

Ulatuslik tegevuskava koostööks välis- ja julgeolekupoliitika vallas

13.  kordab, et praeguses rahvusvahelises olukorras seisavad nii EL kui ka India silmitsi pakiliste julgeolekuprobleemidega, mis eeldavad diplomaatilist tegutsemist ning paremat tõkestamist, rahvusvahelise õiguse järgimist ja demokraatlike riikide koostööd;

14.  rõhutab ELi ja India vahelist märkimisväärset potentsiaali luua suuremat sünergiat välis- ja julgeolekupoliitika vallas; on veendunud, et korrapärane ja järjepidev dialoog võib aidata parandada vastastikust mõistmist ning selle tulemusel ELi ja India välissuhete kavade koordineerimist piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teemade osas, mille puhul on varem järgitud erinevaid lähenemisviise;

15.  peab kiiduväärseks ELi-India tegevuskavas aastani 2020 võetud kohustust luua foorum välis- ja julgeolekupoliitika teemaliste konsultatsioonide jaoks; rõhutab välisasjade ja julgeoleku valdkonnas kõrgetasemeliste kohtumiste sageduse ja kaalukuse suurendamisega kaasnevat lisaväärtust;

16.  kutsub ELi ja liikmesriikide ning Indiat üles jätkama ja tõhustama oma jõupingutusi, et edendada tõhusat õigusnormidel põhinevat mitmepoolsust ülemaailmsel tasandil; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning nõukogu toetaksid ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, k.a India püüdlust saada alaliseks liikmeks; ergutab ELi ja Indiat võimalikult suures ulatuses kooskõlastama oma seisukohti ja algatusi ÜRO tasandil küsimustes, mille puhul nende koostööl võiks olla mõju, ning ka muudel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks WTOs;

17.  tunnustab väärtuslikku ja tihedat arutelu, mis toimub ülemaailmselt olulistel teemadel Aasia-Euroopa kohtumise raames, mis on mitmepoolne koostööfoorum, kuhu kuuluvad nii EL kui ka India; toetab Aasia piirkondliku integratsiooni protsesse nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil, sest need võivad anda panuse konfliktide vähendamisse ja piirkonna õitsengusse;

18.  rõhutab märkimisväärset lisaväärtust, mida ELi ja India koostöö on andnud demokraatlike protsesside toetamisel Aasias; rõhutab lisaks, kui oluline on, et EL ja India koordineeriksid oma humanitaar- ja arenguabipoliitikat, pidades silmas mõlema poole aktiivset arengualast tegevust Aasias, et aidata kaasa asjaomaste riikide (sh vähemuste või kodakondsuseta isikute, nagu rohingjade) poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule; nõuab sel eesmärgil dialoogi intensiivistamist;

19.  märgib ELi ja India 30. märtsi 2016. aasta ühisdeklaratsiooni terrorismivastase võitluse kohta, mille eesmärk on tugevdada koostööd radikaliseerimise, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi tõkestamisel ja nendevastases võitluses; rõhutab, et oluline on jätkata ELi ja India julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste vahelist kehtiva korra kohast koostööd Europolis; soovitab lihtsustada parimate tavade ja teabe vahetamist India ja ELi, sealhulgas selle liikmesriikide vahel; ergutab mõlemaid pooli toetama ÜRO tasandil rahvusvahelise terrorismivastase võitluse laiaulatusliku konventsiooni vastuvõtmist ning ÜRO poolt terroristide loetellu kandmise tõhususe suurendamist;

20.  rõhutab, kui tähtis on ELi ja India tihedam koostöö, et aidata Afganistanis kaasa Afganistani juhtimisel ja vastutusel toimuvale rahu- ja leppimisprotsessile, stabiilsete institutsioonide ja toimiva riigi rajamisele ning sellise poliitilise ja majandusliku keskkonna loomisele, mis võimaldab rahu ja julgeoleku kindlustamist; ergutab tõhustatud poliitilist koordineerimist julgeoleku- ja sõjalistes küsimustes, arenguabi vallas ja piirkondliku tasandi meetmete puhul; rõhutab, et „Heart of Asia“ protsess kujutab endast tähtsat foorumit piirkonnas usalduse suurendamiseks ja poliitiliseks koostööks;

21.  nõuab uusi jõupingutusi, et saavutada lähenemine ja taastada heanaaberlikud suhted India ja Pakistani vahel ulatusliku dialoogi ja võimaluse korral järkjärgulise lähenemisviisi abil, alustades tehniliste küsimuste käsitlemise ja usaldust suurendavate meetmetega, mis viivad lõppkokkuvõttes kõrgetasemeliste poliitiliste kohtumisteni; rõhutab, kui oluline on kahepoolne mõõde India ja Pakistani vahel püsiva rahu ja koostöö saavutamisel, mis aitaks kaasa julgeolekule ja piirkonna majanduslikule arengule; rõhutab lisaks, et mõlemal riigil lasub tuumariikidena vastutus rahu tagamise eest; nõuab, et EL ergutaks ja toetaks India ja Pakistani vahelist leppimisprotsessi; rõhutab, kui tähtis on võidelda terrorismi vastu selle kõikides väljendusvormides, sh riigi rahastatava terrorismi vastu;

22.  soovitab teha rohkem koostööd ülemaailmse desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tuumajulgeoleku vallas, sest nii EL kui India on nimetatud eesmärgid endale kohustuseks seadnud; kutsub sellega seoses liikmesriike üles toetama India taotlust omandada juurdepääs sellistele ekspordikontrollirežiimidele nagu tuumatarneriikide grupp, raketitehnoloogia kontrollirežiim, Wassenaari kokkulepe ja Austraalia grupp; peab kiiduväärseks, et India ratifitseeris IAEA lisaprotokolli;

23.  peab kiiduväärseks nii India kui ka ELi kindlat seisukohta Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) ebaseaduslike tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide suhtes, mis kujutavad endast ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele rahule, ning kutsub üles jätkama koostööd, et tagada KRDV vastu suunatud ÜRO sanktsioonide laiaulatuslik rakendamine;

24.  võtab teadmiseks India mureliku hoiaku Hiina suhtes, eelkõige seoses Hiina võimuka poliitikaga Lõuna-Hiina merel, sõjaväe ulatusliku moderniseerimisega, Pakistaniga sisseseatud strateegilise partnerlusega ja lahendamata piiriküsimustega; on arvamusel, et vaid tõeline rahvusvahelise õiguse põhimõtetele tuginev dialoog võib aidata nendest erimeelsustest üle saada ja tekitada usaldust;

25.  võtab rahuloluga teadmiseks, et mõlemad pooled väljendasid ELi ja India 13. tippkohtumisel seoses konfliktiga Ida-Ukrainas toetust Minski kokkuleppe täielikule rakendamisele kõigi osaliste poolt; tuletab meelde, et EL on kindlalt mõistnud hukka Venemaa agressiivse käitumise ning et EL ei tunnusta Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikku annekteerimist; loodab, et EL ja India suudavad dialoogi abil oma seisukohti veelgi ühtlustada;

26.  kutsub ELi ja Indiat pidama edasisi mõttevahetusi nii tippkohtumiste kui ka korrapäraste välisasjade ja julgeolekualaste konsultatsioonide käigus, et käsitleda olukorda Lähis‑Idas ja võimalikke koostöövaldkondi, mis võiksid aidata parandada piirkonna stabiliseerimist, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete kaudu; juhib erilist tähelepanu sellele, kui tähtis on koostöö püsiva poliitilise lahenduse tagamiseks Süürias olemasoleva ÜROs kokku lepitud raamistiku alusel kooskõlas 30. juuni 2012. aasta Genfi kommünikeega ning kokkuleppejärgse ülesehituse ja leppimise toetamiseks pärast seda, kui on leitud usaldusväärne poliitiline lahendus Süüria enda juhtimisel ja vastutusel;

27.  rõhutab, et EL ja India võiksid tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid Aafrika riikide kohta, et nende arengualased pingutused täiendaksid üksteist;

28.  rõhutab märkimisväärset vastastikust kasu, mida EL ja India saaksid koostöö süvendamisest sellistes valdkondades nagu meresõidu turvalisus, küberjulgeolek ja andmekaitse ning ränne ja liikuvus;

29.  märgib, et ELil ja Indial on ühised elulised huvid ning rõhutab, et nad peaksid suurendama koostööd meresõidu turvalisuse valdkonnas, eelkõige seoses piraatluse vastase võitluse, aga ka rahu ja stabiilsuse säilitamise ning laevaliikluse turvalisuse tagamisega Lõuna-Hiina merel ja India ookeanis; soovitab seetõttu töötada meresõidu turvalisuse ja piraatluse vastase võitluse valdkonnas välja ühise standardse töökorra ja ühise arusaama ÜRO mereõiguse konventsioonist, mille puhul võetakse arvesse meresõiduvabadust ning mis toob lahenduse kõikidele lahendamata küsimustele ja millega määratakse kindlaks kõige asjakohasemad ühismeetmed konventsiooni raamistikus toimuvaks koostööks;

30.  väljendab heameelt selle üle, et 2016. aasta märtsis toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu ELi ja India ühisdeklaratsioon puhta energia ja kliimapartnerluse kohta; rõhutab India ja ELi positiivset mõju Pariisi kliimakokkuleppe üle peetud läbirääkimistel ja mõlema partneri globaalset juhtrolli; nõuab tungivalt, et mõlemad partnerid suurendaksid jõupingutusi kindlustamaks, et kõik allakirjutanud rakendavad seda kokkulepet; nõuab sellega seoses, et ELi ja India tugevdaksid koostööd energeetika, eelkõige taastuvenergia valdkonnas;

31.  täheldab huviga, et 2016. aasta märtsis toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu ELi ja India ühisdeklaratsioon veepartnerluse kohta; nõuab seepärast, et liit tugevdaks oma koostööd Indiaga ning suurendaks toetust sellistele India kestliku veemajanduse projektidele nagu „Clean Ganga“;

32.  võtab rahuloluga teadmiseks ühisdeklaratsiooni rände ja liikuvuse ühise kava kohta, mille eesmärk on luua raamistik koostööks seadusliku rände edendamise, ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse ennetamise ning liikuvuse arengualase mõju maksimeerimise valdkonnas;

33.  on arvamusel, et inimestevahelised kontaktid peaksid olema ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse üks olulisemaid aspekte; rõhutab eelkõige, kui oluline on intensiivistada vahetusi hariduse, kultuuri ja teadusuuringute, sh IT valdkonnas, peab seetõttu kiiduväärseks asjaolu, et on kasvanud programmi Erasmus+ raames toimuvate üliõpilasvahetuste arv, mida tuleks veelgi suurendada; võtab samuti rahuloluga teadmiseks koostööväljavaated oskuste arendamise ja algatuse „Make in India“ valdkonnas, nagu on sätestatud tegevuskavas aastani 2020, ning rõhutab nende tähtsust kaubandus- ja sotsiaalsete suhete intensiivistamise seisukohast; nõuab naissoost tudengite, teadlaste ja spetsialistide võrdset kaasamist nimetatud programmidesse;

Tõhusam dialoog partnerluse inimõiguste alase mõõtme üle

34.  väljendab heameelt selle üle, et kinnitati kohustust tihendada dialoogi ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse inimõiguste alase mõõtme üle, et mõlema poole kodanikud saaksid kasu paljudes inimõigustealastes küsimustes tehtavast tõhusamast koostööst; rõhutab eelkõige vajadust tõhustada kahe partneri vahelist teabevahetust ja tegevuse koordineerimist ÜRO raames, sealhulgas inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise raames tehtud soovituste elluviimisel; rõhutab ühtlasi inimõigustealaste dialoogide tähtsust; märgib, et alates 2013. aastast ei ole toimunud ühtegi dialoogi ning nõuab tungivalt, et dialoog toimuks võimalikult kiiresti;

35.  tuletab meelde oma pikaajalist vastuseisu surmanuhtlusele mis tahes juhtudel ja asjaoludel; kordab oma üleskutset kehtestada Indias hukkamiste suhtes viivitamatult moratoorium;

36.  tuletab meelde, et väljendus- ja ühinemisvabadus on elujõulise demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa; mõistab vajadust võtta meetmeid, et suurendada läbipaistvust ning kehtestada piirangud välismaiste ettevõtjate rahastatavatele tegevustele, mis võivad kujutada ohtu rahule ja stabiilsusele või sisejulgeolekule; tunneb siiski muret välisosalust valitsusväliste organisatsioonide rahastamises reguleeriva kehtiva India seaduse (välisrahastamise reguleerimise seadus) mõju pärast väljendus- ja ühinemisvabadusele;

37.  tunnustab India ametivõimude märkimisväärseid jõupingutusi seoses eesmärgiga võidelda diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas kastipõhise diskrimineerimise vastu; märgib siiski murega, et kastipõhine diskrimineerimine on jätkuvalt väärkohtlemise allikas, ning ergutab seetõttu India ametivõime suurendama pingutusi sellise inimõiguste rikkumise kaotamiseks; ergutab Indiat tagama vähemuste, eriti usu- ja etniliste vähemuste täieliku kaitse, ja rõhutab, kui oluline on edendada kogukondadevahelise vägivalla ennetamise eesmärgil sallivust mitmekesisuse suhtes; tunneb heameelt, et India ülemkohus andis korralduse uurida uuesti 2008. aasta kristlastevastaste vägivallaaktidega seotud kohtuprotsesse ning maksta ohvritele piisavat hüvitist;

38.  nõuab tungivalt, et India ratifitseeriks piinamise vastase konventsiooni ja selle fakultatiivse protokolli ning kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni;

39.  on arvamusel, et kuna ELi ja India on kinnitanud kohustust tugevdada koostööd inimõiguste valdkonnas, tuleks naiste õigused lisada kahe partneri vahel toimuva inimõigustealase dialoogi päevakorda; väljendab heameelt India valitsuse võetud kohustuse üle parandada naiste õigusi ning integreerida naiste ja meeste võrdõiguslikkus poliitika kavandamisse, ja ergutab India ametivõime võtma täiendavaid meetmeid, et uurida ja ennetada soolise vägivalla juhtumeid ja edendada soolist võrdõiguslikkust; tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et EL rahastab Indias projekte, mis tegelevad naiste ja laste vastu suunatud vägivalla probleemiga ning soovitab sellealast rahastamist jätkata; nõuab LGBTIQ‑inimeste õiguste parandamist ning India karistusseadustiku jaotise 377 kehtetuks tunnistamist;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile ning India valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 077, 15.3.2014, lk 77.
(2) ELT C 174 E, 14.7.2005, lk 179.
(3) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 589.
(4) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 69.
(5) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0120.
(7) ELT C 261 E, 10.9.2013, lk 34.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0424.


Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Itaaliale
PDF 245kWORD 49k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Itaaliale (COM(2017)0540 – C8‑0199/2017 – 2017/2101(BUD))
P8_TA(2017)0335A8-0280/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0540 – C8‑0199/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0280/2017),

1.  märgib, et otsus kujutab endast seni suurimat Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ühekordset kasutuselevõtmist;

2.  märgib, et „tõsiseks loodusõnnetuseks“ klassifitseeritud loodusõnnetuste puhul võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 661/2014(4) muudetud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4a sätestatud ettemakse ülemmäär kujutada endast sageli ebapiisavat abimeedet; rõhutab vajadust kaaluda selliste spetsiifiliste esimeste rahaliste toetuste puhul suurema ülemmäära kasutamist, et reageerida tulemuslikult ja kiiresti kõnealuse kategooria loodusõnnetuste põhjustatud kahjustustele;

3.  väljendab otsuse üle heameelt, sest see on liidu solidaarsuse märgiks loodusõnnetuste tagajärjel kannatanud liidu kodanike ja piirkondadega;

4.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Itaaliale

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/1599).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 661/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 143).


Paranduseelarve projekt nr 4/2017, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond toetuse maksmiseks Itaaliale
PDF 245kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2017 kohta, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond toetuse maksmiseks Itaaliale (11813/2017 – C8‑0304/2017 – 2017/2109(BUD))
P8_TA(2017)0336A8-0281/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2016(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2017, mille komisjon võttis vastu 26. juunil 2017 (COM(2017)0541),

–  võttes arvesse 4. septembril 2017 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2017 kohta (11813/2017 – C8‑0304/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0281/2017),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 4/2017 käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist summas 1 196 797 579 eurot seoses maavärinatega, mis toimusid 2016. aasta augusti ja 2017. aasta jaanuari vahel Itaalias Abruzzo, Lazio, Marche ja Umbria maakonnas;

B.  arvestades, et kõnealuse ELSFi kasutuselevõtmise juhtumi raames oli liidu 2016. aasta eelarvest ettemaksena juba välja makstud 30 miljonit eurot;

C.  arvestades, et kõnealune kasutuselevõtmine kujutab endast aegade suurimat ELSFi kasutuselevõtmist;

D.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 4/2017 eesmärk on liidu 2017. aasta eelarvet vastavalt ametlikult korrigeerida;

E.  arvestades, et komisjon teeb sellest tulenevalt ettepaneku liidu 2017. aasta eelarve muutmiseks ning eelarvepunkti 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute suurendamiseks 1 166 797 579 euro võrra;

F.  arvestades, et kuigi ELSFi kasutuselevõtmiseks eelarveaasta käesolevas etapis kättesaadav kogusumma on kavandatavast summast 293 971 080 eurot väiksem, teeb komisjon ettepaneku katta see vahe 2018. aastaks ette nähtud vahenditest vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 lõikele 2; arvestades, et seda võimalust ei ole kunagi varem kasutatud;

G.  arvestades, et ELSF on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend ning et vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud tuleb kanda eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületavalt;

H.  arvestades, et komisjon teeb ettepaneku paigutada vajalikud maksete assigneeringud liidu 2017. aasta eelarves täielikult ümber ja taastada paranduseelarvega nr 1/2017 avatud negatiivreserv (70 402 434 eurot) 2007–2013 struktuurifondide programmide eelarveridadelt;

1.  rõhutab, et loodusõnnetuste tagajärjel kannatanud piirkondadele tuleb ELSFist anda finantsabi kiiresti; märgib, et sünergia loomine kõigi olemasolevate liidu rahastamisvahendite vahel on ülimalt tähtis tagamaks, et vahendeid kasutataks tulemuslikult taastamistegevuseks ja kõigi muude vajalike meetmete võtmiseks;

2.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 4/2017;

3.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2017 kohta heaks;

4.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2017 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 28.2.2017.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2
PDF 259kWORD 48k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2) (COM(2017)0322 – C8‑0193/2017 – 2017/2098(BUD))
P8_TA(2017)0337A8-0278/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0322 – C8‑0193/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0278/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2017/002 FI/Microsoft 2 EGFist rahalise toetuse saamiseks EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel seoses 1 248 koondamisega Soomes paikneva ettevõtja Microsoft Mobile Oy ning 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas majandussektoris;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 3 520 080 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 5 559 300 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Soome esitas taotluse 1. veebruaril 2017 ja pärast Soome poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 21. juunil 2017;

3.  tuletab meelde, et Microsoft omandas Nokia mobiiltelefonide äri ja 2014. aastal asutati ettevõtja Microsoft Mobile Oy; märgib, et Soomes paiknev ettevõtja Microsoft Mobile Oy võttis üle ligikaudu 4 700 Nokia töötajat;

4.  märgib, et koondamiste peamine põhjus ettevõtja Microsoft Mobile Oy juures on mobiiltelefonide sektoris valitsev üleilmne konkurents ja sellest tulenev Microsoft Mobile Oy ja tema Windowsi-põhise operatsioonisüsteemi turuosa vähenemine; märgib, et turuosa vähenemine jätkus hoolimata asjaolust, et Microsoft Mobile Oy hakkas tegema uusi mobiilseadmeid ja investeeris nende disaini, koostisse ja turustamisse;

5.  tõdeb kahetsusega ELi mobiiltelefonitootjate ees seisvaid probleeme; on seisukohal, et tuleb pakkuda asjakohast toetust, et koondatud töötajad saaksid ümber õppida, nii et neil oleks suurem võimalus töökohtade leidmiseks seotud või laienevates tööstussektorites;

6.  järeldab, et koondamised on seotud sellega, et mobiiliseadmete tootmine liigub madalamat palka maksvatesse riikidesse; märgib, et nutitelefonitootjate konkurentsivõitluses osutusid võitjateks USAs ja Aasias paiknevad tootjad, kes kasutavad Android või iOS operatsioonisüsteemi;

7.  tunnistab, et mõjutatud piirkondade – Helsingi‑Uusimaa, Lääne‑Soome ja Lõuna‑Soome – elektroonika- ja tarkvarasektori ettevõtetes on juba toimunud ulatuslikud koondamised ning et Lääne‑Soome ja Lõuna‑Soome piirkonnas on kõrge piirkondliku töötuse määr (vastavalt 14,6 % ja 17,5 % tööjõust); märgib, et 1 248 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 1 000 töötajat;

8.  märgib, et 92,5 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on vanuses 30–54 aastat ja et paljud koondatud töötajatest on kõrgharidusega; märgib, et kõrgharidusega inimeste töötuse määr on kõigis kolmes piirkonnas märkimisväärselt kasvanud; on mures selle pärast, et kõrge kvalifikatsiooniga ja haritud inimesed, kelle töövõimalused oleksid tavaolukorras head, on juba niigi keerulises tööpuuduse olukorras;

9.  märgib, et Soomel on kavas võtta kuut tüüpi meetmeid, milleks on i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused, iii) koolitus, iv) ettevõtluse alustamise toetus, v) palgatoetus ning vi) sõidu- ja majutuskulude hüvitised; märgib, et need meetmed on aktiivsed tööturumeetmed; märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha;

10.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 26,74 %, mis on madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

11.  rõhutab EGFi toetatavate aktiivsete tööturumeetmete olulisust; märgib, et varasemate EGFi taotluste puhul on koondatud töötajatele personaalsete teenuste osutamine osutunud äärmiselt tulemuslikuks;

12.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et välismaiste töökuulutuste edastamiseks Soome tööotsijaile kasutatakse EURESe võrgu teenust; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Soome ametivõimud ergutavad koondatud töötajaid täiel määral kasutama oma vaba liikumise õigust;

13.  on aru saanud, et EGFist rahastatavad koolitusmeetmed täiendavad meetmeid, mida rahastab äriühingu poolt loodud fond, et toetada endisi töötajaid väikeettevõtte loomisel IT- ja muudes sektorites; peab kõnealust algatust tervitatavaks;

14.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Soome alustas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 12. juulil 2016, varakult enne seda, kui esitati taotlus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFist toetuse saamiseks;

15.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et on toimunud konsultatsioonid huvirühmadega, sealhulgas majandusarengu küsimustega tegelevate keskuste (ELY‑keskused), asjaomaste piirkondade tööhõive ja majandusarengu ametite (TE‑ametid), Microsofti, Soome tehnoloogiatööstuse, ametiühingu Pro, Soome inseneride kutseliidu ja Soome innovatsiooni rahastamiskeskuse esindajatega;

16.  tuletab meelde, et EGFi toetatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel tuleks lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks sobituma üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

17.  võtab teadmiseks, et käesolev taotlus on järg mitmele varasemale Soome poolt Nokia allakäigust tulenevalt esitatud taotlusele (EGF/2007/003 FI/Perlos, EGF/2012/006 FI/Nokia Salo, EGF/2013/001 FI/Nokia, EGF/2015/001 FI/Broadcom, EGF/2015/005 FI/Computer Programming, EGF/2016/001 FI/Microsoft ja EGF/2016/008 FI/Nokia Network Systems);

18.  märgib, et praegu menetletakse ühte EGFi sekkumist (EGF/2016/001 FI/Microsoft), millega soovitakse toetada varem Microsofti juures koondatud töötajaid; rõhutab, et käesoleva ettepaneku sihtrühma kuuluvad toetusesaajad on kõnealuse juhtumi omadest eraldatud;

19.  märgib, et Soome on esitanud kinnitused selle kohta, et kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

20.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

21.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid; märgib, et Soome on kinnitanud, et EGFi toetus tõepoolest ei asenda neid meetmeid;

22.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

23.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

24.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/1600).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


ELi heitkogustega kauplemise süsteem: kehtivate piirangute kohaldamise jätkamine lennutegevuse ulatuse suhtes ja ettevalmistumine üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast ***I
PDF 504kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 13. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast (COM(2017)0054 – C8‑0028/2017 – 2017/0017(COD))(1)
P8_TA(2017)0338A8-0258/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Keskkonnakaitse on üks olulisemaid liidu ees seisvaid ülesandeid.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)   Euroopa Ülemkogu kehtestas 23.–24. oktoobril 2014 siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga Nõukogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta istungil liidu ja selle liikmesriikide panuse ametlikult heaks kui kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse vastavalt Pariisi kokkuleppele. Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Selle eesmärgi saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid.
(3)   Euroopa Ülemkogu kehtestas 23.–24. oktoobril 2014 siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga Nõukogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta istungil liidu ja selle liikmesriikide panuse ametlikult heaks kui kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse vastavalt Pariisi kokkuleppele. Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Selle eesmärgi saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid ning selleks peaks komisjon muu hulgas pakkuma platvormi vähese heitega liikuvuse valdkonna parimate tavade ja sealt saadud õppetundide vahetamiseks liikmesriikide vahel.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Peamised Euroopa tasandi vahendid, mis aitavad täita eesmärki vähendada heidet 40 %, on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS ning tõhustatud turu stabiliseerimise instrument, millega seoses pärast 2020. aastat kohaldatakse vähendamistegurit ja saastekvootide tasuta eraldamist. Enampakkumisel müüdav osa tuleks õigusaktis väljendada protsendimäärana, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, parandada läbipaistvust, minimeerida süsinikulekked ning muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks. Need tingimused peaksid olema kooskõlas liidu kliimaaeesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe kohaselt võetud kohustustega ning nende puhul tuleks arvesse võtta 2018. aastal korraldatavat nn hõlbustavat dialoogi, 2023. aastal tehtavat esimest ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult määratavate panuste jaoks.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.
(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Euroopa Liidu Kohus otsustas 21. detsembril 2011. aastal1a, et Euroopa Majanduspiirkonna väliste lendude lisamisega ELi HKSi ei rikuta rahvusvahelist õigust. Lisaks on liikmesriigid alates 2004. aastast ja uuesti 2008. aastal võtnud endale kohustuse rakendada ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni, võttes arvesse lennuliikluse mahu kasvu eelolevatel aastatel. Edusammude tegemiseks lennuliikluse juhtimises tuleb kiirendada Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) rakendamist ning toetada innovatiivseid tehnoloogiaid Clean Sky projekti raames. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) üleilmse turupõhise meetme kasutuselevõtmine peaks aitama teha täiendavaid edusamme lennunduse heitkoguste vähendamiseks. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP‑siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP‑välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.
_________________
1a Euroopa Kohtu 21. detsembri 2011. aasta otsus Air Transport Association of America jt vs. Secretary of State for Energy and Climate Change, C‑366/10, ECLI:EU:C:2011:864.

Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, peetakse asjakohaseks jätkata praegu kehtiva erandi kohaldamist seni, kuni üleilmse turupõhise meetme struktuurielementide ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamisel saavutatakse täiendavat edu. Sellest tulenevalt on ICAO-l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse jätkuvalt selleks, et edendada ICAO raames tehtavaid jõupingutusi ja hõlbustada ICAO kava kasutuselevõttu seni, kuni vaadatakse läbi ICAO kava rakendamine. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust.
(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, on ICAO‑l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks ICAO raames võetavate meetmete edendamiseks ja ICAO kava kasutuselevõtu hõlbustamiseks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse kuni 2021. aastani. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks 50 % saastekvootidest müüa enampakkumisel ning kõigi eraldatud saastekvootide suhtes tuleks kohaldada direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud vähendamistegurit.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Saastekvootide oksjonite tulu või sellega võrdne rahasumma tuleks ära kasutada võitluseks kliimamuutustega liidus ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks liidus ja kolmandates riikides, eriti arenguriikides, kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemisega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, sealhulgas aeronautika, õhutranspordi ja säästvate alternatiivsete lennukikütuste valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldavate transpordivahendite abil ning ELi HKSi haldamiskulude katteks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele liikmesriikidele, kes kasutavad seda tulu teadus- ja innovatsiooniprogrammide või -algatuste kaasrahastamiseks teadusuuringute 9. raamprogrammi raames. Saastekvootide oksjonite tulu direktiivile 2003/87/EÜ vastav läbipaistev kasutamine on liidu kohustuste täitmiseks väga oluline.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)  Heitkoguste kompenseerimine üleilmse turupõhise meetme raames on osa ICAO meetmete kompleksist, mille abil tahetakse alates 2020. aastast saavutada CO2‑neutraalne majanduskasv, ning seda peaks täiendama plaaneri- ja mootoritehnoloogiate areng. Selliste teadusstrateegiate ja -programmide nagu Clean Sky ühised tehnoloogiaalgatused, Galileo, SESAR ja „Horisont 2020“ jätkuv rahastamine on ka edaspidi oluline tehnoloogilise innovatsiooni ja käitamise täiustamise jaoks, mis peaks võimaldama minna CO2‑neutraalse majanduskasvu 2020. aasta eesmärkidest kaugemale ja saavutada sektoris tervikuna heitkoguste absoluutmahu vähendamine. Seejuures on tähtis, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti ja täielikult sellised liidu õigusaktid nagu ühtne Euroopa taevas, mille abil tahetakse vältida Euroopa õhuruumi killustamist ja sellest tulenevat lennunduse CO2 heitkoguste kasvu.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peetakse asjakohaseks, et läbivaatamine toimub kohe pärast eespool nimetatud õiguslike vahendite olemuse ja sisu selgumist, kuid enne ICAO üleilmse turupõhise meetme rakendamist; Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleb esitada sellekohane aruanne. Aruandes tuleks vaadelda kõiki ICAO raames vastu võetud standardeid või muid vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Aruandes tuleks vaadelda ka seda, kuidas rakendada eespool nimetatud vahendeid liidu õiguses ELi HKSi läbivaatamise kaudu. Vajaduse korral tuleks aruandes käsitleda EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõikides majandussektorites.
(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub osalevate riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ICAO läbirääkimiste käigust korrapäraselt aru andma, kajastades eelkõige ICAO raames vastu võetud asjaomaseid vahendeid, kolmandate riikide võetud meetmeid üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks heitkoguste suhtes aastatel 2021–2035, püüdlusi ambitsioonikate ja siduvate meetmete kehtestamiseks, mis võimaldaksid täita lennundussektori pikaajalise eesmärgi vähendada lennunduse CO2 heitkoguseid 2050aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes poole võrra, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi (nt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis ja Pariisi kokkuleppes sisalduvad nõuded CO2 turgude ja arvestuse kohta). Kui ICAO vahendite sisu ja olemuse kohta on selgust saadud, peaks komisjon enne ICAO üleilmse turupõhise meetme käivitamist esitama aruande, milles tuleks kajastada küsimust, kuidas neid vahendeid rakendada ning ELi HKSi läbivaatamise teel liidu õigusega kooskõlla viia. Vajaduse korral tuleks nimetatud aruandes käsitleda ka EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõigis majandussektorites.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Praeguste ja tulevaste liidusiseste kliimastandardite järgimise tagamiseks ning ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 28b osutatud läbivaatamist, peaks CORSIA süsteemi rakendamine toimuma liidu õiguse raames ning tuleks ELi HKSi kaudu sellega kooskõlla viia.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Liidu tasandil on vastu võetud mitu seadusandlikku akti, mille eesmärk on hoida ära Euroopa õhuruumi killustatust, et tõhustada lennuliiklusvoogusid ja õhuruumi kasutamise haldamist, vähendades seega heitkoguseid. Liidus tuleks CORSIA süsteemi vaadata osana ICAO meetmepaketist, mille juurde kuuluvad nii ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide täies ulatuses rakendamine liikmesriikides, SESAR, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamine satelliitnavigatsiooniks kui ka ühised tehnoloogiaalgatused, nagu Clean Sky I ja Clean Sky II. Samuti peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks, et vähendada lennunduse kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas tulu kasutamist käsitleva teabe, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 17.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  Ehkki ICAO üleilmse turupõhise meetme tehnilised eeskirjad peab veel heaks kiitma ICAO nõukogu, on oluline, et reguleerivatel asutustel ja õhusõidukite käitajatel oleks võimalikult varakult teave ICAO süsteemi seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuete ning heitkoguste ühikute kohta, et hõlbustada ICAO süsteemi rakendamise ettevalmistusi ja CO2 heitkoguste seiret alates 1. jaanuarist 2019. Need seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuded peaksid olema komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 sätestatud kasvuhoonegaaside seire- ja aruandlusnõuetega võrdväärselt ranged ning peaksid tagama, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 600/2012.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 d (uus)
(6d)  Tuleb küll tunnistada ICAOs tehtava tehnilise töö konfidentsiaalsust, kuid tähtis on ka see, et ICAO liikmesriigid, õhusõidukite käitajad ja kodanikuühiskond oleksid jätkuvalt kaasatud ICAO töösse üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks ning et ICAO oleks kontaktis kõigi sidusrühmadega, et neid aegsasti teavitada töö edenemisest ja tehtud otsustest. Selle saavutamiseks võib olla vajalik vaadata läbi teabe avalikustamata jätmist käsitlevad protokollid, mis kehtivad ICAO lennundusalase keskkonnakaitse komitee liikmete ja vaatlejate kohta.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda kooskõlas aluslepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte selliste heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevate asjakohaste meetmete kohta, mida õhusõidukikäitajad peavad võtma ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(7)  Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda kooskõlas aluslepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte selliste heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevate asjakohaste meetmete kohta, mida õhusõidukikäitajad peavad võtma ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, et suurendada seeläbi otsustusprotsessi läbipaistvust ja tõhusust.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Kuigi lennunduse süsinikdioksiidi heitkoguste piiramise pikaajaline eesmärk peaks olema ühtse üleilmse süsteemi rakendamine ICAO süsteemi teise etapi alguseks 2024. aastal, tuleks juhuks, kui ICAO üleilmne turupõhine meede osutub liidu kliimaeesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise jaoks ebapiisavaks, uurida ka teisi süsinikdioksiidi heite vähendamise võimalusi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Lennundus mõjutab kliimat ka lämmastikoksiidide, veeauru, sulfaatide ja tahmaosakeste heitega atmosfääri ülakihtidesse. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul on lennunduse kogumõju praegu kaks kuni neli korda suurem kui tema senise süsinikdioksiidi heite mõju eraldi võetuna. Sõltuvalt teaduse arengust tuleks võimalikult laiaulatuslikult käsitleda kõiki lennundusest tulenevaid mõjusid. Edendada tuleks ka uuringuid, mis käsitlevad kondensatsioonijälgi, nende muundumist kiudpilvedeks, sulfaataerosoolide, tahma, veeauru, kondensatsioonijälgede ja kiudpilvede väiksemaid otsemõjusid ning tulemuslikke meetmeid nende mõjude leevendamiseks, sealhulgas käitamisega seotud ja tehnilisi meetmeid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Vastavalt tunnustatud seisukohale ei piirdu lennunduse kahjulik mõju kliimale üksnes CO2 heitkogustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/101/EÜ1a sisaldas komisjoni kohustust esitada 2008. aastal asjakohane ettepanek lämmastikoksiidide kohta. Komisjon peaks tehnilistele ja poliitilistele raskustele vaatamata oma sellealast tööd kiirendama.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 8, 13.1.2009, lk 3).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 3c – lõige 3 a (uus)
-1)  Artiklisse 3c lisatakse järgmine lõige:
„3a. Õhusõidukite käitajatele eraldatavate saastekvootide üldkogus 2021. aastal on 10 % väiksem ajavahemikus 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2016 eraldatud keskmisest kogusest ja väheneb seejärel igal aastal samal määral nagu artikli 9 teises lõigus osutatud ELi HKSi kogu ülemmäär, et viia 2030. aastaks lennunduse heitkoguste ülemmäär paremini kooskõlla ELi HKSi teiste sektorite omaga.
EMPst väljaspool asuvate riikide lennuväljadele suunduvate või sealt väljuvate lendudega seotud lennundustegevusele alates 2021. aastast eraldatavate saastekvootide kogust võib kohandada, võttes arvesse ICAO üleilmset turupõhist meedet, mida hakatakse rakendama 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelise lennunduse heitkoguseid, mis ületavad 2020. aasta taseme.“
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 3d – lõige 2
-1a)  Artikli 3d lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Alates 1. jaanuarist 2013 pannakse enampakkumisele 15 % saastekvootidest. Seda protsenti võib käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus suurendada.
2. Alates 1. jaanuarist 2021 pannakse enampakkumisele 50 % saastekvootidest. Seda protsenti võib käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus suurendada.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 3d – lõige 3 – lõik 1
-1b)  Artikli 3d lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Võetakse vastu määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted liikmesriikide poolt selliste saastekvootide enampakkumisel müümise kohta, mida ei pea käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 või artikli 3f lõike 8 kohaselt tasuta välja andma. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga saastekvoote, mis on proportsionaalne liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab.
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga [23] vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades üksikasjaliku korra liikmesriikide poolt selliste saastekvootide enampakkumisel müümise kohta, mida ei pea käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 või artikli 3f lõike 8 kohaselt tasuta välja andma. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga saastekvoote, mis on proportsionaalne liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 3d – lõige 3 – lõik 2
-1c)  Artikli 3d lõike 3 teine lõik jäetakse välja.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 d (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 3d – lõige 4 – lõik 1
-1d)  Artikli 3d lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu. Seda tulu tuleks kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks.“
„Kogu saastekvootide enampakkumisest saadud tulu tuleb kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ja liidu süsteemi haldamise kulude katmiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist lennundussektoris käsitlevate ühiste projektide rahastamiseks, nagu ühisettevõte SESAR ja Clean Sky ühised tehnoloogialgatused, ning mis tahes algatusteks, mis võimaldavad ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi laialdast kasutamist satelliitnavigatsiooni ja koostalitlusvõime suutlikkuse jaoks kõigis liikmesriikides, eelkõige need, mis parandavad ühist aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist. Enampakkumise tuludest võib rahastada ka makseid ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks. Erilist tähelepanu pööratakse liikmesriikidele, kes kasutavad seda tulu teadus- ja innovatsiooniprogrammide või -algatuste kaasrahastamiseks teadusuuringute 9. raamprogrammi raames. Saastekvootide oksjonite tulu käesolevale direktiivile vastav läbipaistev kasutamine on liidu kohustuste täitmiseks väga oluline.“
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 e (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 12 – lõige 3
-1e)  Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Liikmesriigid tagavad, et iga käitise käitaja tagastab iga aasta 30. aprilliks kõnealuse käitise kooskõlas artikliga 15 tõendatud eelnenud kalendriaasta koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, välja arvatud II peatüki alusel välja antud saastekvoodid, mis seejärel kehtetuks tunnistatakse.
„3. Liikmesriigid tagavad, et iga käitise käitaja tagastab iga aasta 30. aprilliks kõnealuse käitise kooskõlas artikliga 15 tõendatud eelnenud kalendriaasta koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, mis seejärel kehtetuks tunnistatakse.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 f (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 12 – lõige -3a (uus)
-1f)  Artiklis 12 lisatakse lõike 3a ette järgmine lõige:
„-3a. Kaitsmaks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi keskkonnaalast terviklikkust, ei tohi lennundusettevõtjad ja teised ettevõtjad ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kasutada saastekvoote, mida alates 1. jaanuarist 2018 väljastab liikmesriik, kelle kohustused lennuettevõtjate ja teiste ettevõtjate suhtes kehtetuks muutuvad. Käesolevat lõiget rakendatakse artiklis 19 nimetatud õigusaktiga.“
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 g (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)
-1g)  Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Lõikes 2 osutatud aruanne sisaldab artiklis 18b osutatud koostöö kaudu saadud andmete alusel koostatud loetelu nende käitajate kohta, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi nõudeid ja kes ei ole avanud registrikontot.“
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 1 – punkt a
(a)  väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvate riikide lennuväljadele igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 suunduvate või sealt väljuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist;
a)  väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvate riikide lennuväljadele igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 suunduvate või sealt väljuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 1 – punkt b
(b)  äärepoolseima piirkonna, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 349 tähenduses, lennuvälja ja EMP muu piirkonna lennuvälja vahel igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 toimuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.
b)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 349 tähenduses äärepoolseima piirkonna lennuvälja ja EMP muu piirkonna lennuvälja vahel igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 toimuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 1 – punkt b a (uus)
ia)  lisatakse järgmine punkt:
„ba) EMPs asuvate lennuväljade vaheliste lendude, mis toimuvad käesoleva lõike punktis a või b osutatud lennu ümbersuunamise tõttu EMPs asuvale lennuväljale, kõik heitkogused igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2017, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.“
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 2 – lõik 1
Erandina artiklitest 3d–3f ja kuni jõustuvad artiklis 28b osutatud läbivaatamise põhjal tehtud muudatused, tuleb õhusõidukikäitajatele eraldada alates 1. jaanuarist 2017 igal aastal 2016. aasta saastekvootidega võrdne arv saastekvoote. Alates 2021. aastast kohaldatakse kõnealuse saastekvoodiarvu suhtes artiklis 9 osutatud lineaarset tegurit.
Erandina artiklitest 3d–3f ja kuni jõustuvad artiklis 28b osutatud läbivaatamise põhjal tehtud muudatused, tuleb õhusõidukikäitajatele eraldada alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020 igal aastal 2016. aasta saastekvootidega võrdne arv saastekvoote. Alates 2021. aastast kohaldatakse kõnealuse saastekvootide arvu suhtes artiklis 9 osutatud lineaarset tegurit.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt ii
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 2 – lõik 3
ii)  kolmas lõik jäetakse välja.
ii)  kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid avaldavad ajavahemikul 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2020 igale õhusõidukikäitajale eraldatud saastekvootide arvu hiljemalt 1. septembriks 2018.“
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 4
4.  Erandina artikli 3d lõikest 3 vähendatakse iga liikmesriigi poolt alates 1. jaanuarist 2013 enampakkumisel müüdavate saastekvootide arvu nii, et see oleks kooskõlas talle omistatud lennunduse heitkoguste nende lendude osakaaluga, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja b.
4.  Erandina artikli 3d lõikest 3 vähendatakse iga liikmesriigi poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 enampakkumisel müüdavate saastekvootide arvu nii, et see oleks kooskõlas talle omistatud lennunduse heitkoguste nende lendude osakaaluga, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja b.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28a – lõige 8
da)  lõige 8 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28b – lõige 1
1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi.
1.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2019 ja seejärel regulaarselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid ja soovituslikke tavasid, ICAO nõukogu heakskiidetud soovitusi seoses üleilmse turupõhise meetmega või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, kolmandate riikide reservatsioonide mõju ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Lisaks teavitab komisjon vastavalt ICAO standardite väljatöötamise menetlustele Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt ülemaailmse registri loomise ning standardite ja soovituslike tavade väljatöötamise käigust. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse kokkuvõtte põhimõtteid järgides teavitab ta ka abinõudest, mida on võetud selleks, et täita lennundussektori heitkoguste piiramise pikaajaline eesmärk – vähendada sektori CO2 heitkoguseid 2050. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes poole võrra.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28b – lõige 2
2.  Aruandes tuleks käsitleda võimalusi kõnealuste ICAO vahendite rakendamiseks liidu õiguses käesoleva direktiivi läbivaatamise kaudu. Aruandes käsitletakse ka eeskirju, mida vajaduse korral kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna siseste lendude suhtes.
2.  Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. märtsiks 2020, kuivõrd piisavad on need ICAO vahendid ja nende valikuvariandid, mis tuleb liidu õiguses käesoleva direktiivi läbivaatamise kaudu rakendada. Aruandes käsitletakse ka eeskirju, mida vajaduse korral kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna siseste lendude suhtes. Lisaks käsitletakse aruandes üleilmse turupõhise meetme taotlusi ja üldist keskkonnahoidlikkust, sealhulgas selle Pariisi kokkuleppe sihteesmärkidega seotud taotlusi, osalustaset, täidetavust, läbipaistvust, mittetäitmise korral kohaldatavaid karistusi, üldsuse kaasamise menetlusi, kompensatsiooniühikute kvaliteeti, heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli, registreid, aruandekohustust ja biokütuste kasutamise eeskirju. Kõige muu kõrval kaalutakse ka artikli 28c lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti muutmise vajadust.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28b – lõige 3
3.  Aruandele võib vajaduse korral lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule adresseeritud ettepanekud artiklis 28a sätestatud erandite muutmiseks, tühistamiseks, pikendamiseks või asendamiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada heitkoguseid kõikides majandussektorites.
3.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aruandele tuleb vajaduse korral lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule adresseeritud ettepanekud artiklis 28a sätestatud erandite muutmiseks, tühistamiseks, pikendamiseks või asendamiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõikides majandussektorites; eesmärk on tagada liidu kliimameetmete maksimaalne tulemuslikkus ja keskkonnahoidlikkus ning vähendada CORSIA programmi käivitamise eel igasugust mitmetimõistetavust.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 28c – lõige1
1.  Komisjon võtab ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks vastu sätted, millega tagatakse heitkoguste nõuetekohane seire, aruandlus ja kontroll. Need sätted rajanevad samadel põhimõtetel kui artikli 14 lõikes 1 osutatud määrus ja nendega tagatakse, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt artiklile 15.
1.  Komisjon võtab ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks vastu sätted, millega tagatakse heitkoguste nõuetekohane seire, aruandlus ja kontroll. Need sätted on täiel määral kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud määruse põhimõtetega ja nendega tagatakse, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt artiklile 15.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 2003/87/EÜ
Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)
2a)  Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige:
„4a. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2020 ajakohastatud analüüsi lennunduse mõjudest, mida ei tingi CO2 heitkogused, ning vajaduse korral lisab sellele seadusandliku ettepaneku selliste mõjude kõige tõhusama leevendamise kohta.“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8-0258/2017).


Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ***I
PDF 571kWORD 77k
Euroopa Parlamendi 13. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta (COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))(1)
P8_TA(2017)0339A8-0262/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) on vaja võtta arvesse.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 a (uus)
(-1a)  Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) on vaja võtta arvesse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 201510.
(3)  5oktoobril 2016 ratifitseeris nõukogu liidu nimel Pariisi kokkuleppe pärast seda, kui Euroopa Parlament oli andnud 4. oktoobril 2016 nõusoleku. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Käesolev määrus aitab selles suhtes ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on sätestatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 201510. Liit peab jätkama eeskuju näitamist ja suurendama oma kliimaalaseid pingutusi tasemeni, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
__________________
__________________
10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx
10 http://www4.unfccc.int/ndcregistry/pages/Party.aspx?party=EUU
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.
(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, mis eeldab, et maailm jõuaks nn negatiivsete heitkoguste ajajärku, kus on keskne koht metsadel, põllumaal ja märgaladel, sealhulgas turbaaladel. Pariisi kokkuleppe eesmärk on tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule säästva arengu ja vaesuse vähendamise püüdluste raames, sealhulgas suurendades suutlikkust kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ja tugevdada vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendada vähese kasvuhoonegaaside heidete arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Pariisi kokkuleppes tunnistasid osalised ka toiduga kindlustatuse tagamise ja nälja kõrvaldamise esmatähtsust ja toidu tootmissüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes. Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kokkuleppe osalised suurendaksid oma ühiseid jõupingutusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja globaalse soojenemise piiramiseks. Kokkuleppe osalised peaksid koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks. Pariisi kokkuleppe osalised tunnistavad, et kliimamuutustega kohanemise meetmed peaksid järgima täieliku läbipaistvuse põhimõtet, võttes arvesse ökosüsteeme, ning nende aluseks ja suunisteks peaksid olema parimad olemasolevad teaduslikud andmed.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  On oluline, et metsi majandatakse säästval viisil, kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõtetega, mis on välja arendatud Euroopa metsade (Forest Europe) protsessi käigus. Selles protsessis määratletakse metsa säästev majandamine kui metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja globaalsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata. Selline majandamine muudab vajalikuks ka metsastamise rolli tunnistamise selles kontekstis.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Selleks, et saavutada negatiivsed heitkogused, mida on vaja Pariisi kokkuleppe saavutamiseks, peab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) arvestamissüsteem olema tugev. Kuna LULUCFi sektorist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumist on võimalik tagasi pöörata, tuleks neid käsitleda eraldiseisva sambana liidu kliimapoliitika raames.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.
(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Lisaks aitab tootmise suurendamisele ja keskkonnajalajälje vähendamisele kaasa ka tehnoloogiliste lahenduste rakendamine põllumajandus- ja metsandussektorites. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.
(6)  LULUCFi sektor on kliimamuutuste suhtes väga kaitsetu ja tundlik. Samal ajal on sellel sektoril tohutu potentsiaal pakkuda pikaajalist kliimaalast kasu ning aidata olulisel määral kaasa liidu ja rahvusvaheliste pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisele. LULUCFi sektor panustab kliimamuutuste mõju leevendamisse mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. See sektor pakub samuti biomaterjale, mis võivad teataval määral asendada fossiil- või CO2‑mahukaid materjale metsadest pärit vähese CO2‑heitega taastuva biomassiga. Sellise asendamise puhul tuleks võtta kogu nende materjalide olelusringi alates tooraine tootmisest kuni töötlemis- ja tootmisetappideni arvesse. Biomajandus, sealhulgas materjalide asendamine, näiteks ehituses, sealhulgas bioenergia, mängib olulist rolli üleminekul mittefossiilsele majandusele. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega, on olulised metsade ja ressursside säästev majandamine ning süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus. Kuna LULUCFi sektorit iseloomustavad pikad ajavahemikud, on vaja pikaajalisi strateegiaid, et võimaldada pikas perspektiivis jätkusuutlikke investeeringuid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Liit peaks saama üleilmselt juhtvaks jõuks LULUCFi sektoris tehtavate teadusuuringute ning säästvate, arenenud ja uuenduslike meetodite edendamisel ja eksportimisel ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamisel, selleks et kasvuhoonegaaside heidete piiramisega samaaegselt säilitada toiduainete tootmist, ning olema sellega oma rahvusvahelistele partneritele ja sealhulgas ka arenguriikidele eeskujuks. Selles valdkonnas tuleks tõhustada tulemuslikku koostööd ja partnerlust erasektori osapoolte, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Kliimamuutusi käsitlevate teadusuuringute rahastamise prioriteediks seadmine suurendaks LULUCFi sektori rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Eelkõige aitaks ajavahemikuks 2021–2028 ette nähtud liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi suurendamine LULUCFi sektoris muu hulgas süvendada ja laiendada teadus- ja kohalike kogukondade teadmisi selle sektori toimimisest, kiirendada kestlikku innovatsiooni, soodustada üleminekut digitaalajastule, moderniseerida koolitust ja haridust, tugevdada LULUCFi sektori vastupanuvõimet ning jälgida bioloogilist mitmekesisust ja inimtegevust.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  Teadusuuringuid lagupuidu, eelkõige maapealse jämeda puitmaterjali ja maetud puitbiomassi rolli kohta nii majandatud kui ka majandamata metsades tuleks tugevdada, et suurendada metsade arvessevõtmise täpsust süsinikdioksiidi arvestuses ja ökosüsteemi süsiniku netobilansi arvutamises. Olemasolevad tõendid on piiratud, kuid need osutavad sellele, et lagupuit võib moodustada suure süsinikureservuaari ning lagupuidu kohapeale jätmine võib muu hulgas täita bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tähtsat rolli ja tuleb tunnistada selle tähtsat osa kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegias. See viide on oluline, võttes arvesse asjaolu, et metsade majandamisega võidakse soodustada lagupuidu eemaldamist näiteks energia saamise eesmärgil, ning mis tahes otsus kliimamuutuste nõuetekohase leevendamise ja nendega kohanemise kohta tuleks teha teadlikult ja teaduslikul alusel. Vastavasisulistele teadusuuringutele tuleks ajavahemikul 2017–2020 eraldada konkreetsed vahendid.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 d (uus)
(6d)   Liit on seoses ÜRO säästva arengu eesmärkidega võtnud kohustusi, mida võimaldab täita üksnes metsade nõuetekohane majandamine ning kohustus peatada metsaraadamine, anda sellele tagasikäik ja kiirendada taasmetsastamist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 e (uus)
(6e)   Tuleks tagada troopikametsade raadamise terviklik käsitlus, võttes seejuures arvesse kõiki raadamist põhjustavaid tõukejõude ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel esitatud komisjoni avalduses sisalduvat eesmärki peatada hiljemalt 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemine ning vähendada 2020. aastaks troopikametsade koguraadamist praegusega võrreldes vähemalt poole võrra.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 f (uus)
(6f)   Metsi tuleks majandada vastutustundlikult ning nad peaksid andma riigi majanduse arengusse sisulise panuse ning pakkuma põllumajandustootjatele teostatavaid majanduslikke võimalusi, tingimusel et ei raadata õrnu ökosüsteeme, ei rajata istandusi turbaaladele, et kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõju minimeerimiseks kasutatakse istandustes kaasaegseid agroökoloogilisi võtteid ning et tunnustatakse maaõigusi, põlisrahvaste kogukondade õigusi ning inimõigusi ja töötaja õigusi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 g (uus)
(6g)  Täiustatud ja säästvad majandamistavad võivad aidata oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris. Tuleks edendada innovatiivsete tavade arendamist ja täiustatud majandamistavade kasutamist maaomanike poolt, näiteks täppispõllumajandust, täppismetsandust ja põllumajanduse agrodigiteerimist. Geoteabeteenustel ja Maa seirel põhinev järelevalve ning parimate tavade jagamine on võimalikud vahendid, mis aitavad liikmesriikidel saavutada oma eesmärke, mistõttu tuleks neid soodustada.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 h (uus)
(6h)  Agroökoloogia hõlbustab üleminekut lineaarsetelt toiduainete süsteemidelt ringsüsteemidele, mis jäljendavad looduslikke tsükleid ja võivad vähendada toidu ja põllumajanduse CO2- ja ökoloogilist jalajälge. On tähtis edendada nii agroökoloogiat kui ka agrometsandust, pidades silmas nende panust kliimamuutuste leevendamisse.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele.
(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks tingimata sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjatele, ning on vajalik, et liikmesriigid väldiksid selliseid kohustusi käesoleva määruse rakendamise ajal.
__________________
__________________
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Põllumajandus ja maakasutus on sektorid, millel on otsene ja ulatuslik mõju ELi bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele. Sel põhjusel on neid sektoreid mõjutava poliitika tähtis eesmärk tagada sidusus liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega. Lisaks sellele on olemas muud liidu poliitikavaldkonnad, millega võidakse stimuleerida tavasid, mis lähevad õigusaktidest tulenevatest miinimumnõuetest kaugemale ja annavad panuse kliimamuutustega tegelikule kohanemisele ja nende leevendamisele ning CO2 siduja hoidmisele ning avalike hüvede pakkumisele. Tuleks võtta meetmeid, et rakendada ja toetada meetmeid, mis on seotud metsade ja põllumaa terviklikku ja säästvat majandamist käsitlevaid leevendus- ja kohanemismeetmetega. Vaatamata sellele, et põllumajanduse vähene suutlikkus vähendada muud kui CO2-heidet on üldtuntud, peab põllumajandus andma õiglase panuse kliimamuutuste leevendamisse. Seda on võimalik saavutada muu hulgas täiustatud taimekasvatuse ergutamise abil, et suurendada mulla orgaanilist süsinikku. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama ÜPP ja käesoleva määruse vahelise kooskõla.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Märgalad on kõige tõhusamad ökosüsteemid CO2 säilitamiseks. Märgalade vähenemine liidus ei ole seega probleemiks mitte ainult bioloogilise mitmekesisuse jaoks, vaid ka suureks probleemiks kliima jaoks. Vastupidiselt võib märgalade kaitse ja taastamine tugevdada nii kaitsealaseid jõupingutusi ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCF sektoris. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suuniste täpsustamist, mis toimub 2019. aastal, tuleks samuti sellega seoses arvesse võtta.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul.
(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul. Kuna liit on kliimavaldkonnas juhtival kohal, peaksid liikmesriigid sellest vaikeväärtusest kõrvale kalduma ainult metsastatud maa puhul ja üksnes IPCC suunistes täpsustatud väga piiratud juhtudel. Kõrvalekaldumise võimaluse puhul võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid looduslikke ja ökoloogilisi tingimusi ning nende metsamaa sellest tulenevaid erinevusi.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.
(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest, mis liikmesriigiti oluliselt erinevad. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et käsitleda loodusliku ja riigiomase eripära mõju, nagu Horvaatia puhul, kus metsi ei olnud võimalik majandada tulenevalt riigi territooriumi okupeerimisest, Horvaatia iseseisvussõjast ning sõjaaegsest ja -järgsest olukorrast. Asjaomastes eeskirjades tuleks sätestada ka sidusus ning Euroopa metsad (Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) metsa säästva majandamise alased nõuded. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada liikmesriikide jaoks läbipaistev menetlus, et parandada auditeeritavust ja selle kategooria arvestuskvaliteeti.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  LULUCF sektori raietoodetest pärit heidetel on potentsiaal asendada heited heitkogustega kauplemise süsteemis ja jõupingutusi jagavates sektorites ning käesolevas määruses võib seda nii rõhutada kui ka arvesse võtta.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kui komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.
(10)  Riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamiseks tuleks luua kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) ekspertidest koosnev läbivaatusrühm. Kõnealune ekspertrühm peaks toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused), ning liikmesriikidest tuleks valida piisaval arvul eksperte. Riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel peaks ekspertidest koosnev läbivaatusrühm konsulteerima nõukogu otsusega 89/367/EMÜ loodud alalise metsakomiteega ning sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.
(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata heidet tänu asendusefektile (arvestades teiste sektorite energia- ja CO2‑mahukust – näiteks tsemenditootmise arvele langeb ligi 8 % maailma CO2‑heitest) ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et tunnustada pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumat kasutamist ja seda stimuleerida, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt pigem muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal, kui kasutavad energia tootmiseks raietooteid. Et edendada ja kaasata soodsat asendusmõju veelgi rohkem, peaks komisjon delegeeritud õigusaktiga hõlmama raietoodete arvestusse rohkem tooteid. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.
(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Liikmesriike tuleks julgustada investeerima ennetavatesse meetmetesse, nagu säästvad majandamistavad, et vähendada looduslike häiringutega seotud ohte, vältides seeläbi negatiivset mõju CO2 siduvatele metsadele. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks.
(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks, ilma et sellega kahjustataks liidu kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseesmärkide üldist ambitsioonikust. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik kasutada raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad ja vajaduse korral majandatavaid märgalasid ning, kui määruse (EL) [2017/... ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) artikli 7 lõike 2 kohaselt vastu võetavas delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, majandatavat metsamaad hõlmavatest kombineeritud arvestuskategooriatest tulenevast kogu netosidumistest kuni 280 miljonit tonni, et tagada oma kohustuste järgimine määruse (EL) [2017/... ] raames.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimisega, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks.
(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimist käsitleva määruse ettepanekuga, mille komisjon esitas 30novembril 2016.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja selle liikmesriike koostama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud inventuurid kõigi kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise kohta, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokku lepitud võrreldavaid meetodeid. Kasvuhoonegaaside inventuurid on olulised vähest CO2‑heidet käsitleva mõõtme ellurakendamise jälgimiseks ning selleks, et hinnata kliimavaldkonna õigusnormide täitmist. Liikmesriikide kohustused riiklike inventuuride koostamise ja haldamise vallas on sätestatud komisjoni ettepanekus energialiidu juhtimist käsitleva määruse kohta.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil tuleks ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey) ning maa seire Euroopa programmi Copernicus. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.
(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse sihtotstarbeline inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey), maa seire Euroopa programmi Copernicus, eriti Sentinel‑2 abil, ning Euroopa satelliitnavigatsiooni programme Galileo ja EGNOS, mida saab kasutada maakasutuse seire toetamiseks. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega, võttes aluseks IPCC kõige viimasena vastu võetud suunised, sealhulgas selle 2013. aasta märgalasid käsitlevas lisas kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suuniseid ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumente ja teabenõudeid. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse (EL) nr.../... (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.
(19)  Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi peaks komisjon avaldama teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)
Käesolevas määruses ei tohi sätestada erasektori osalejate, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjate arvepidamis- või aruandekohustusi.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 b (uus)
Käesolev määrus aitab liidul saavutada Pariisi kokkuleppe kohustusi ja eesmärke.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)
(ea)  alates 2026. aastast on majandatav märgala: selline maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad, muu märgalaks muudetud maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Liikmesriik võib artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala, mis on määratletud kui maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad ja muu maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.
2.  Ajavahemikul 2021–2025 võib liikmesriik artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f a (uus)
(fa)  „metsadega seotud heitkoguste võrdlustase“ – liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)
Ajavahemikul pärast 2030. aastat püüavad liikmesriigid suurendada oma sidumisi, et need ületaksid nende heiteid. Komisjon teeb ettepaneku eesmärkide raamistiku kohta pärast 2030. aastat, mis hõlmab selliseid suuremaid sidumisi, kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide ja kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).
1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest ja muudest kategooriatest pärit heide ja selle sidumine, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt vastuvõetud aruandlussuunistele ajavahemikuks 2021–2030. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi ja raietoodete puhul.
4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi, (maapealse ja maetud) lagupuidu või majandatava metsamaa ja raietoodete puhul.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva.
2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva, kui see on IPCC suuniste alusel nõuetekohaselt põhjendatud.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigi riiklikus arvestamises ei võeta arvesse metsastamismeetmeid, mis kohaldatavate bruto-neto arvestuseeskirjade kohaselt viiakse ajavahemikul 2017–2030 läbi märgaladel, sealhulgas turbaaladel, Natura 2000 võrgustikus ja direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud elupaikades, eelkõige looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel ning looduslikus seisundis rabades ja soodes, ja muudel märgaladel, sealhulgas turbaaladel. Selliseid alasid võetakse vajaduse korral metsamaa kategooria sidumiste või heitkoguste puhul arvesse vaid pärast selle üleminekut majandatava metsamaa alla vastavalt artikli 5 lõikele 3.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, teavitab ta ajavahemiku 2021–2025 kohta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 31. detsembriks 2025.
3.  Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, teavitab ta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4
4.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.
4.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 mitte arvestada kohustuste täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise kohta aru komisjonile.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030.
1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega.
2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlusperioodi suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega. Liikmesriigid võivad lisada sellele 3,5 %-le majandatava metsamaa arvestuse puitplaatidest, saetud puidust ja lagupuidust tuleneva netosidumise teises, käesoleva lõike kolmandas ja neljandas lõigus kehtestatud tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Puitplaatidest tulenevat netosidumist, millele on osutatud artikli 9 punktis b, ja saetud puidust tulenevat netosidumist, millele on osutatud eelnimetatud artikli punktis c, võidakse arvestada eraldi väljaspool majandatava metsamaa netosidumist ja sellele lisaks, kuni 3 % ulatuses liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)
Lagupuidu süsinikureservuaarist tulenevat netosidumist võidakse arvestada eraldi väljaspool majandatava metsamaa netosidumist ja sellele lisaks, kuni 3 % ulatuses liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 c (uus)
Esimeses lõigus osutatud netosidumiste protsendimäär 3,5 %, millele on liidetud puitplaatidest, saetud puidust ja lagupuidust tuleneva majandatava metsamaa netosidumine, ei tohi kokku ületada 7 % liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 1990–2009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.
Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 2000–2012 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava jätkumisel, kooskõlas parimate kättesaadavate andmetega, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.
Liikmesriigi poolt raie suurendamisel lähtuvalt säästva metsamajandamise tavadest ja riiklikest poliitikameetmetest, mis on vastu võetud enne metsaga seotud heitkoguste võrdlustaseme esitamist, tuleb järgida järgmisi tingimusi:
a)   majandatav metsamaa jääb kasvuhoonegaaside neeldajaks ja
b)   pikaajalises heitkoguste vähendamise strateegias esitatakse 2050. aastaks kasvuhoonegaaside neeldajate ja reservuaaride säilitamise või arendamise meetmed, eesmärgiga täita Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 seatud eesmärk, milleks on käesoleva sajandi keskpaigaks tasakaalu saavutamine inimtekkelise heite allikate ja kasvuhoonegaase kõrvaldavate neeldajate vahel.
Komisjon võib teha erandi baasperioodist 2000–2012, kui liikmesriik esitab põhjendatud taotluse, milles ta selgitab, miks selline erand on andmete kättesaadavuse, näiteks metsade inventuuri ajastamise seisukohast vältimatult vajalik.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Erandina teisest lõigust võib Horvaatia metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed välja arvutada, võttes arvesse selle territooriumi ühe osa okupeerimist aastatel 1991–1998, ning sõja ja sõjajärgse aja mõju oma territooriumi metsa majandamistavadele, jättes välja nende meetmete mõju metsa kui siduja arendamisele.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3
Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.
Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse, muu hulgas internetis, ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.
4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Kasutatud andmed käsitlevad kõige värskemat maakasutuse ja metsade seisundi kontrollitud arvestust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on vajalik kooskõla tagamiseks ning selleks, et teatada positiivsest panusest, mis tuleneb määratlemise ajal kehtinud metsade säästva majandamise poliitikast.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Komisjon vaatab riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks.
5.  Ekspertidest koosnev läbivaatusrühm, mis moodustatakse vastavalt komisjoni otsusele C(2016)3301 ning koosneb komisjoni ja liikmesriikide esindajatest, vaatab, konsulteerides alalise metsakomitee ning metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühmaga, riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel liikmesriikide poolt arvestatud käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada ainult juhul, kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtted ja nõuded ei ole täidetud. Komisjon koostab kokkuvõtva aruande ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik esimeses lõigus nimetatud läbivaatamiseks ja hindamiseks küsitud andmed ja kogu teabe.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.
6.  Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 5 kohast läbivaatamist ja hindamist ekspertidest koosneva läbivaatusrühma poolt arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks.
Kuni delegeeritud õigusaktide jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)
Komisjon võtab artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades raietoodete kategooriaid täiendavate toodetega, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks IPCC suunised ja tagades keskkonnaeesmärkidele vastavuse ning ajakohastades V lisas kindlaksmääratud vaikimisi määratud poollaguaegu, et kohandada neid tehnika arenguga.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).
1.  Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)
5a.  Artiklis 15 osutatud aruandesse lisatakse hinnang käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmehhanismi mõju kohta.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Komisjoni 2027. ja 2032. aasta aruannetes esitatakse liidu majandatavatel metsamaadel tekkivate heitkoguste heite ja sidumise kumulatiivne saldo ning võrreldakse seda aastate 1990–2009 heitkoguste ja heite sidumise keskmiste näitajatega. Negatiivse kumulatiivse saldo korral teeb komisjon ettepaneku vastava koguse kompenseerimiseks ja selle kõrvaldamiseks liikmesriikide saastekvootidest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../...1a.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta (ELT L ..., ..., lk....).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
2.  Artiklites 3, 5, 8, 9, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik -1 (uus)
Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi avaldab komisjon teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning oma panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.
Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8‑0262/2017)


Ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks ***I
PDF 237kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (COM(2016)0434 – C8‑0247/2016 – 2016/0198(COD))
P8_TA(2017)0340A8-0065/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0434),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0247/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0065/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/1954) lõplikule kujule).


Geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4
PDF 282kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051451 – 2017/2780(RSP))
P8_TA(2017)0341B8-0498/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051451),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juunil 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 26. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud ja 16. märtsil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse 14. veebruari 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 25. jaanuaril 2011 esitas Dow AgroSciences Europe Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu sojauba, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 26. jaanuaril 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 16. märtsil 2017(5);

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon arvestab oma otsuse koostamisel liidu õiguse kõiki asjakohaseid sätteid ja muid asjassepuutuvaid tegureid;

D.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(6); arvestades, et kõige murettekitavamates hinnangutes leiti näiteks, et taotlus ja esitatud riskihindamise andmed ei anna piisavalt teavet, et üheselt välistada kahjulik mõju loomade ja inimeste tervisele, et taotleja poolt seni esitatud andmed ei ole piisavad, et taotluse hindamine lõpule viia ning et piiratud uuringud muudavad täieliku riskihindamise teostamise raskeks;

E.  arvestades, et liikmesriigid kritiseerisid muu hulgas järgmist: uuringute puudumist geneetiliselt muundatud sojaoa mõju kohta inimeste ja loomade tervisele, mis ei lase keskkonnaohu hindamist lõpule viia; võrdlevaks hindamiseks kasutatud paikade valikut ja asukohta; asjaolu, et toksikoloogilise ohu hindamist ei saa lõpule viia, kuna puudub asjakohane toksilisuse test sojaoa DAS‑68416‑4 taimse materjaliga; teabe puudumist täiendavate herbitsiidide kohta, mida võib kasutada geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja nende metaboliitide peal; asjaolu, et toitumisalane hinnang tugineb tööstusuuringule, millest ei ole võimalik teha teaduslikke järeldusi; asjaolu, et taotleja ettepanek keskkonnaseirekava kohta ei vasta eesmärkidele, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta)(7) VII lisas;

F.  arvestades, et sojaoas DAS‑68416‑4 esineb arüüloksüalkanoaat dioksügenaas‑12 (AAD‑12) valku, mis annab tolerantsuse 2,4‑diklorofenoksüäädikhappe (2,4‑D) ja muude seonduvate fenoksüherbitsiidide suhtes; arvestades, et seal esineb ka fosfinotritsiinatsetüültransferaasi (PAT) valku, mis annab tolerantsuse glufosinaatammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes;

G.  arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret seoses ohtudega, mida toimeaine 2,4‑D võib põhjustada seoses embrüo arengu, kaasasündinud väärarendite ja endokriinfunktsiooni häiretega(8); arvestades, et ehkki toimeaine 2,4‑D heakskiitu uuendati 2015. aastal, puudub endiselt taotleja teave võimaliku mõju kohta endokriinfunktsioonile(9);

H.  arvestades, et glüfosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad sellele välistamiskriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta(10); arvestades, et glüfosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018(11);

I.  arvestades, et mitu eksperti on avaldanud muret 2,4‑D lagunemisprodukti, 2,4‑diklorofenooli pärast, mida võib esineda imporditud sojaoal DAS‑68416‑4; arvestades, et 2,4‑diklorofenool on teadaolev reproduktiivtoksiline endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal;

J.  arvestades, et tulenevalt asjaolust, et 2,4‑diklorofenool on hästi lahustuv rasvades ja õlides, koguneb see sojaubade töötlemisel eeldatavasti sojaõlisse; arvestades, et peamine inimeste kasutatav sojatoode on sojaõli, mida lisatakse paljude muude toodete kõrval ka imiku piimasegudesse(12);

K.  arvestades, et 2,4‑diklorofenooli sisaldus tootes võib olla suurem kui 2,4‑D jääkide hulk; arvestades, et 2,4‑diklorofenooli jaoks puudub liidu jääkide piirnorm;

L.  arvestades, et hiljutisest ÜRO aruandest selgub, et pestitsiidide tõttu toimub hinnanguliselt 200 000 ägedast mürgistusest põhjustatud surmajuhtumit aastas, millest 99 % toimub arenguriikides; arvestades, et liit on seadnud endale kestliku arengu eesmärgid (SDG), mis sisaldavad kohustust vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu (SDG 3, eesmärk 3.9), mille üks näitajaid on tahtmatust mürgistusest tingitud suremus(13); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa suurema herbitsiidide kasutamise võrreldes tavapäraste kultuuridega(14);

M.  arvestades, et liit on pühendunud poliitikavaldkondade arengusidususele, mille eesmärk on vähendada vastuolusid ja suurendada sünergiat liidu eri poliitikavaldkondade vahel, muu hulgas sellistes valdkondades nagu kaubandus, keskkond ja põllumajandus(15), et toetada arenguriike ja suurendada arengukoostöö tulemuslikkust(16);

N.  arvestades, et luba importida liitu sojauba DAS‑68416‑4 toob kahtlemata kaasa selle suurema kasvatamise kolmandates riikides, sh arenguriikides, mis omakorda suurendab 2,4‑D ja glüfosinaatherbitsiidide kasutamist;

O.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride arendamine tuleneb peamiselt umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiirest arengust riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll;

P.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juunil 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletasid vastu, samal ajal kui poolt hääletas ainult 11 liikmesriiki (kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 36,57 %) ning kaks liikmesriiki jäid erapooletuks;

Q.  arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(17);

R.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku(18), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja palus komisjonil see tagasi võtta ja esitada uus ettepanek;

S.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduse 14 kohaselt peaks komisjon vältima oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse ettepanek on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002(19) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkidele neid kultuure kasvatavates riikides;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud resistentseks herbitsiidide kombinatsiooni suhtes, nagu see on sojaoa DAS‑68416‑4 puhul, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide kombinatsiooni ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkide spetsiifilisele kumulatiivsele mõjule neid kultuure kasvatavates riikides;

7.  palub, et komisjon nõuaks palju üksikasjalikumat testimist terviseriskide suhtes, mis on seotud liitjuhtumitega, nagu DAS‑68416‑4;

8.  palub komisjonil koostada terviseriski hindamiseks ja toksikoloogiaks, samuti turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis käsitlevad kogu toidu- ja söödaahelat ja nende segude leidumist toidu- ja söödaahelas reaalsetes tingimustes;

9.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud kasvatamiseks liidus või toiduks ja söödaks importimiseks;

10.  palub komisjonil täita poliitikavaldkondade arengusidususe kohustust, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 208;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4719.
(4)–––––––––––––– 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110).16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390).5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214).
(5) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4719.
(6) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2011-00052.
(7) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
(8) http://www.pan-europe.info/sites/pan-europe.info/files/public/resources/reports/pane-2014-risks-of-herbicide-2-4-d.pdf
(9) Komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/2033, millega uuendatakse toimeaine 2,4‑D heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 298, 14.11.2015, lk 8).
(10) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(11) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R0404&from=ET
(12) Liikmesriigi konsultatsioonidokument, lk 31–32. http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2011-00052.
(13) https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3.
(14) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7.
(15) Komisjoni 12. aprill 2005. aasta teatis „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine“ (COM(2005)0134).
(16) https://ec.europa.eu/europeaid/policies/policy-coherence-development_en.
(17) Vt nt Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõne, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(19) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu import pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid
PDF 262kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse kohta, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/6 sööda ja toidu osas, millele kehtivad Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid kehtestatud eritingimused (D051561/01 – 2017/2837(RSP))
P8_TA(2017)0342B8-0502/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/6 sööda ja toidu osas, millele kehtivad Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid kehtestatud eritingimused (D051561/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(1), ning eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

Üldised märkused

A.  arvestades, et rakendusmääruse (EL) 2016/6 kohaselt peab praegu mitmete toiduainete, sealhulgas seente, kala ja kalandustoodete, riisi ja sojaubade saadetistega, mis on pärit või lähetatud Jaapani mis tahes osast, kaasas olema kehtiv kinnitus, millega Jaapani ametiasutused tunnistavad, et tooted vastavad Jaapanis kehtivatele saastatuse piirmääradele (artikli 5 lõiked 1 ja 2); arvestades, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu (edaspidi „ettepaneku eelnõu“) kohaselt peab asjaomane kinnitus nüüd kaasas olema vaid II lisas toodud 12 prefektuurist pärit toidu ja sööda piiratud loetelu puhul; arvestades, et ettepaneku eelnõuga jäetakse ühtlasi II lisast välja mitmed toidu ja sööda kategooriad;

B.  arvestades, et samuti nõutaks ettepaneku eelnõuga nüüd artikli 10 kohast ametlikku kontrolli, täpsemalt kõigi saadetiste dokumentide kontrolli ning pistelisi identsuse kontrolle ja füüsilisi kontrolle, sealhulgas laboratoorseid analüüse tseesium‑134 ja tseesium‑137 esinemise kontrollimiseks, üksnes II lisas loetletud toidu ja sööda puhul; arvestades, et ettepaneku eelnõuga säilitatakse impordikontrollide harv sagedus (põhjendus 12);

C.  arvestades, et komisjoni ettepaneku kohaselt muudetud rakendusmäärusega (EL) 2016/6 ei nõuta enam, et liikmesriigid teataksid komisjonile toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu kõigist analüüsitulemustest iga kolme kuu järel;

D.  arvestades, et ettepaneku eelnõuga ei muudeta rakendusmääruse (EL) 2016/6 kehtivat I lisa, milles on esitatud Jaapani õigusaktides toidu ja sööda eri kategooriate(3) kohta sätestatud lubatud piirmäärad; arvestades, et rakendusmäärusega (EL) 2016/6 või selle muutmiseks esitatud ettepaneku eelnõuga ei nõuta I lisas toodud toidu ja sööda kategooriate piirmääradele vastavuse kontrollimist ei Jaapani ametiasutuste esitatud dokumentide ega ELi piiridel teostatavate kontrollide ja proovide võtmise abil; arvestades, et seetõttu ei ole tagatud, et kõnealune toit ja sööt vastab radioaktiivse saastatuse piirmääradele;

E.  arvestades, et ettepaneku eelnõu põhineb Jaapani ametiasutuste esitatud andmetel radioaktiivsuse esinemise kohta aastatel 2014, 2015 ja 2016 (enam kui 132 000 teadet radioaktiivsuse esinemise kohta söödas ja toidus (v.a loomaliha) ning üle 527 000 teate radioaktiivsuse esinemise kohta loomalihas); arvestades, et kuigi ettepaneku eelnõus sisalduvad muudatused tuginevad eespool nimetatud andmete üksikasjalikule analüüsile, ei ole tekstis esitatud asjaomast analüüsi ega linki toorandmetele;

F.  arvestades, et seepärast on väga raske kontrollida, kas kavandatavad meetmed on piisavad, et kaitsta liidu kodanike tervist;

G.  arvestades, et isegi ilma komisjoni ettepaneku aluseks oleva analüüsita on siiski piisavalt alust arvata, et kõnealune ettepanek võib suurendada kokkupuudet radioaktiivsete ainetega saastunud toiduga ning vastavat mõju inimeste tervisele;

H.  arvestades, et energiaettevõtte Tokyo Electric Power Company (TEPCO) president taotles Jaapani valitsuselt ametlikult luba juhtida Vaiksesse ookeani ligi miljon tonni kõrgradioaktiivset vett, mida kasutati tuumajaama kahjustunud reaktorite jahutamiseks; arvestades, et loa saamise korral võib see avaldada äärmiselt kahjulikku mõju Jaapani ranniku lähedalt pärit kalandustoodete toiduohutuse tasemele;

Konkreetsed märkused II lisa kohta

I.  arvestades, et Jaapani prefektuurid, mida II lisa praegu hõlmab (Fukushima, Miyagi, Akita, Yamagata, Nagano, Gunma, Ibaraki, Tochigi, Chiba, Iwate, Yamanashi, Shizuoka ja Niigata), puutuvad kõik kokku 2011. aastal Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud tuumakatastroofist tuleneva radioaktiivse sademega;

J.  arvestades, et ilma põhjenduseta jäetakse ettepaneku eelnõuga II lisast välja Fukushima prefektuurist pärit riis ja sellest valmistatud tooted; arvestades, et see tähendab, et asjaomaste toodete puhul ei ole enam nõuet liitu sisenemisel proove võtta ja analüüse teha ning Jaapani ametiasutustel ei ole kohustust kinnitada nende vastavust radioaktiivse saastatuse piirmääradele; arvestades, et ühte riisist valmistatud toodet, mis II lisast välja jäetakse, kasutatakse imiku- ja väikelapsetoitudes(4); arvestades, et asjaomaste elanikkonnarühmade puhul on igasugune saastatuse tase lubamatu, võttes arvesse nende erilist haavatavust kiirgusega kokkupuute suhtes; arvestades, et Jaapani ja ELi vabakaubanduslepingu raames võib riisi eksport Jaapanist suureneda; arvestades, et kuna evakueerimiskorraldused tühistati hiljuti, on tõenäoline, et saastunud riisipõldudel jätkub riisi kasvatamine;

K.  arvestades, et kuigi ettepaneku eelnõu põhjenduses 7 märgitakse, et ainult riis ja sellest valmistatud tooted, mis on pärit Fukushima prefektuurist, jäetakse II lisast välja, muudetakse ühtlasi II lisa nii, et ilma kontrollide, proovivõtu või analüüsideta lubatakse nüüd liitu importida seitset kalaliiki (sh harilik ja vaikse ookeani tuun ning harilik makrell), koorikloomi ja molluskeid, mis on püütud või korjatud Fukushima vetest;

L.  arvestades, et ettepaneku kohaselt jäetakse II lisast välja ka seitse kalaliiki (sh harilik ja vaikse ookeani tuun ning harilik makrell), koorikloomad (nt homaarid ja krevetid) ja molluskid (nt karbid ja rannakarbid) kuue muu prefektuuri puhul, täpsemalt Miyagi, Iwate, Gunma, Ibaraki, Chiba ja Tochigi; arvestades, et asjaomase kontrollide vähendamise kohta ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega selgitust, ühtlasi ei ole selgitatud, miks näiteks neid liike peetakse nüüd ilma kontrollita liitu importimiseks piisavalt ohutuks, samas kui teisi ei peeta;

M.  arvestades, et ettepaneku kohaselt ei hõlma II lisa enam tooteid, mis on pärit Akita prefektuurist (praegu hõlmab see viit Akita prefektuurist pärit toodet – seened, araalia, bambuse võrsed, jaapani osmunda ja eleuterokokk (söödav looduslik taim) – ja kõiki nendest saadud tooteid); arvestades, et asjaomase kontrollide vähendamise kohta ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega selgitust;

N.  arvestades, et II lisa ei hõlma enam Yamagata prefektuurist pärit araaliat, bambust ega jaapani osmundat; arvestades, et asjaomase kontrollide vähendamise kohta ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega selgitust;

O.  arvestades, et II lisa ei hõlma enam jaapani osmundat, harilikku kilpjalga ega laanesõnajalga, mis on pärit viiest järgmisest prefektuurist: Iwate, Gunma, Ibaraki, Chiba ja Tochigi; arvestades, et asjaomase kontrollide vähendamise kohta ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega selgitust;

P.  arvestades, et II lisasse on lisatud vaid Nagano prefektuurist pärit kala ja kalandustooted; arvestades, et asjaomase kontrollide tugevdamise kohta ei ole esitatud ühtegi põhjendust; arvestades, et süstemaatilised kontrollid selle prefektuuri puhul tühistati 2011. aasta detsembris; arvestades, et 2014. aasta märtsis lisati teatavad looduslikud söödavad taimed uuesti II lisasse;

Konkreetsed märkused I lisa kohta

Q.  arvestades, et ettepaneku eelnõuga ei muudeta rakendusmääruse (EL) 2016/6 kehtivat I lisa, milles on esitatud Jaapani õigusaktides sätestatud lubatud piirmäärad; arvestades, et rakendusmäärusega (EL) 2016/6 või selle muutmiseks esitatud ettepaneku eelnõuga ei nõuta I lisas toodud toidu ja sööda kategooriate piirmääradele vastavuse kontrollimist ei Jaapani ametiasutuste esitatud dokumentide ega ELi piiridel teostatavate kontrollide ja proovide võtmise abil; arvestades, et seetõttu ei ole tagatud, et kõnealune toit ja sööt ei ületa radioaktiivse saastatuse piirmäärasid;

R.  arvestades, et alates 1. aprillist 2012 ei ole Jaapanis kehtivaid piirmäärasid ja seega ka I lisas loetletud piirmäärasid allapoole korrigeeritud; arvestades, et neid piirmäärasid tuleks vähendada, eriti seoses haavatavatele elanikkonnarühmadele mõeldud toiduainetega, nagu piim ja toit imikutele ja väikelastele;

S.  arvestades, et kuus aastat pärast katastroofi on väga küsitav, kas liit peaks lubama oma toidutarneahelasse (isegi teoreetiliselt – võttes arvesse asjaolu, et puudub õiguslik kohustus teostada kontrolle liidu piiridel) järgmiste tseesium‑134 ja tseesium‑137 piirmääradega tooteid: 50 Bq/kg toidu puhul, mis on ette nähtud imikutele ja väikelastele (näiteks imiku piimasegu, jätkupiimasegu ja väikelapsetoit), samuti piima ja piimapõhiste jookide puhul, 10 Bq/kg mineraalvee ja muude samalaadsete jookide ning fermenteerimata teelehtedest valmistatud tee puhul ning 100 Bq/kg kõigi teiste toiduainete puhul;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, sest see on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud eesmärgi ja üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse tagamiseks;

3.  palub komisjonil oma rakendusmääruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele uue eelnõu hiljemalt 2017. aasta lõpuks;

4.  palub komisjonil uue ettepaneku koostamisel teha muu hulgas järgmist:

   tagada, et Jaapanist liitu imporditava kogu toidu ja sööda suhtes, sh I lisas loetletud kategooriad, kohaldataks kontrolle;
   korrigeerida I lisas sätestatud piirmäärasid allapoole ja
   võtta arvesse hiljutist evakueerimiskorralduste tühistamist mõjutatud prefektuurides ning tagada, et see ei avaldaks kahjulikku mõju liitu imporditava toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse tasemele;

5.  palub komisjonil uue ettepaneku koostamiseni kehtestada kiireloomulised meetmed, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 53, et tagada inimeste tervise võimalikult kõrgetasemeline kaitse;

6.  kutsub komisjoni üles tegema viivitamata üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas liidu toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu, oma ettepaneku eelnõu aluseks oleva analüüsi ning Jaapani ametiasutuste kehtestatud kontrollisüsteemi üksikasjad koos põhjendustega selle asjakohasuse ja tõhususe kohta;

7.  kutsub komisjoni üles esitama ajakohase ülevaate radioloogilisest olukorrast Jaapanis alates 2011. aastast, samuti ajavahemikku 2011–2017 käsitlevad terviklikud aastapõhised ülevaated Fukushima tuumaelektrijaamast nii atmosfääri kui ka Vaiksesse ookeani eraldunud radioaktiivse aine kohta, et oleks võimalik teostada põhjalik analüüs toiduohutuse seisukohast;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Imiku- ja väikelapsetoidud, piim ja piimapõhised joogid, mineraalvesi ja muud samalaadsed joogid ning fermenteerimata teelehtedest valmistatud tee, muu toit, samuti veiste, hobuste, sigade, kodulindude ja kalasööt.
(4) Kuuluvad CN‑koodi 1901 alla.


Paranduseelarve projekt nr 3/2017: Noorte tööhõive algatuse eelarvevahendid; ACERi ja SESAR2 ametikohtade loetelud
PDF 250kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2017 kohta, millega suurendatakse noorte tööhõive algatuse assigneeringuid eesmärgiga vähendada noorte töötust Euroopa Liidus ning ajakohastatakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja ühisettevõtte SESAR2 ametikohtade loetelu (11812/2017– C8‑0303/2017 – 2017/2078(BUD))
P8_TA(2017)0343A8-0282/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2016(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2017, mille komisjon võttis vastu 30. mail 2017 (COM(2017)0288),

–  võttes arvesse 4. septembril 2017 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2017 kohta (11812/2017 – C8‑0303/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0282/2017),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 3/2017 on seotud täiendavate kulukohustuste assigneeringute (500 miljonit eurot) eraldamisega noorte tööhõive algatusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2017. aasta eelarvet puudutavale kokkuleppele ning detsentraliseeritud asutuse ACER ja ühisettevõte SESAR2 ametikohtade loetelu muutmisega, ilma et sellega kaasneksid muutused üldeelarves ja ametikohtade koguarvus;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu palusid komisjonil esitada 2017. aastal paranduseelarve ettepaneku, et eraldada kulukohustuste koguvarust noorte tööhõive algatusele 500 miljonit eurot 2017. aastal niipea, kui võetakse vastu mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 6 ette nähtud tehniline kohandus;

C.  arvestades, et pärast tehnilise kohanduse vastuvõtmist on komisjon teinud ettepaneku muuta liidu 2017. aasta eelarvet ja lisada vahendeid artiklile 04 02 64 „Noorte tööhõive algatus“;

D.  arvestades, et seoses mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku täiendava 1,2 miljardi euro eraldamises noorte tööhõive algatusele aastatel 2017–2020 ning Euroopa Parlament rõhutas oma avalduses, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega, et see määr on poliitilist laadi ega oma õiguslikku mõju;

E.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses toonitas komisjon oma avalduses ühtlasi, et kaaluda tuleks noorte tööhõive algatuse rahastamise suurendamist rohkem kui kokku lepitud 1,2 miljardi euro võrra, kasutades kulukohustuste koguvaru raames kasutada olevat varu vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 14;

F.  arvestades, et 2017. aastal tuleb läbi viia ümberklassifitseerimine nii detsentraliseeritud asutuses ACER kui ka ühisettevõttes SESAR2;

1.  rõhutab eelkõige tungivat vajadust suurendada veelgi liidu rahalisi kohustusi võitluses noorte tööpuuduse vastu noorte tööhõive algatuse täiendava rahastamise kaudu;

2.  peab kahetsusväärseks mitmeaastase finantsraamistiku muutmise tõkestamisest ja hilisest heakskiitmisest nõukogus tingitud viivitust liidu 2017. aasta eelarve muutmisel, et suurendada noorte tööhõive algatuse vahendeid vastavalt 2017. aasta eelarvemenetluse käigus kokku lepitule;

3.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 3/2017 teadmiseks;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama asjakohaste rakenduskavade kiire ümberplaneerimise, et tagada kogu noorte tööhõive algatuse täiendava 500 miljoni euro suuruse rahastamispaketi täielik ja tõhus kulukohustustega sidumine 2017. aasta lõpuks; kutsub liikmesriike ühtlasi üles hindama enne kavade loomist rahastamislünkasid ja tegema turuanalüüse, et optimeerida noorte tööhõive algatusest saadavat kasu;

5.  võtab teadmiseks detsentraliseeritud asutuse ACER ja ühisettevõtte SESAR2 ametikohtade loetelu muutmise; märgib, et nende muudatustega ei kaasne ametikohtade koguarvu muutumist ja neid on võimalik rahastada asutuste iga-aastase eelarve raames; on nõus, et ümber klassifitseeritav AD15 ametikoht ühisettevõttes SESAR2 on ad personam ametikoht ning kaotatakse praeguse tegevdirektori ametiaja lõpus;

6.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2017 kohta heaks;

7.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 3/2017 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 28.2.2017.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.


Relvaeksporti käsitleva ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine
PDF 203kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon relvaekspordi kohta: ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine (2017/2029(INI))
P8_TA(2017)0344A8-0264/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtteid, mille hulka kuuluvad demokraatia ja õigusriigi edendamine, rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembril 2008 vastu võetud ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(1) (edaspidi „ühine seisukoht“),

–  võttes arvesse 17.(2) ja 18.(3) ELi aastaaruannet, mis koostatakse vastavalt ühise seisukoha artikli 8 lõikele 2,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/2309 tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamise kohta(4) ja nõukogu 29. mai 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta(5),

–  võttes arvesse sõjaliste kaupade ajakohastatud ühist Euroopa Liidu nimekirja, mille nõukogu võttis vastu 6. märtsil 2017(6),

–  võttes arvesse nõukogu ühise seisukoha (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) kasutusjuhendit,

–  võttes arvesse 25. juuni 2012. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava ja selle punkti 11 alapunkti e, ning 20. juuli 2015. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) ja selle punkti 21 alapunkti d,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 2. aprillil 2013. aastal vastu võetud relvakaubanduslepingut(7), mis jõustus 24. detsembril 2014,

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta otsust 2013/768/ÜVJP relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta Euroopa julgeolekustrateegia raames(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks(10), mida on muudetud 16. aprilli 2014. aasta määrusega (EL) nr 599/2014, ning selle I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia loetelu (edaspidi „kahesuguse kasutusega kaupade määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2016. aasta määrust (EL) nr 2016/2134, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks(11),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone samal teemal, eelkõige oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ühise seisukoha rakendamise kohta(12), 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis(13), 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta(14) ning 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni eraturvafirmade kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0264/2017),

A.  arvestades, et ÜRO põhikirja artiklis 51 on sätestatud võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele;

B.  arvestades, et viimased andmed(17) näitavad, et suurte relvade rahvusvaheline tarnimine saavutas aastatel 2012–2016 mahu poolest kõrgeima taseme, võrreldes mis tahes viieaastase perioodiga alates külma sõja lõpust, ning oli 8,4 % suurem kui perioodil 2007–2011;

C.  arvestades, et relvaeksport ja relvade tarnimine mõjutavad inimeste turvalisust, inimõigusi, demokraatiat, head valitsemistava ja sotsiaal-majanduslikku arengut; arvestades, et relvaeksport aitab kaasa ka selliste tingimuste kujunemisele, mis sunnib inimesi oma riigist põgenema; arvestades, et seetõttu on vaja, et oleks olemas range, läbipaistev, tulemuslik ning üldiselt aktsepteeritud ja kindlaksmääratud relvastuse kontrolli süsteem;

D.  arvestades, et viimased andmed(18) näitavad, et ELi 28 liikmesriigi eksport moodustas aastatel 2012–2016 26 % maailma koguekspordist, mis muudab 28 liikmesriigiga Euroopa Liidu USA (33 %) järel ja Venemaa (23 %) ees suuruselt teiseks relvatarnijaks maailmas; arvestades, et tavarelvastuse ekspordi töörühma (COARM) värskeima aruande kohaselt anti Euroopa Liidu riikides 2014. aastal relvaekspordi litsentse kokku 94,4 miljardi euro väärtuses;

E.  arvestades, et viimased andmed(19) näitavad, et relvade eksport Lähis-Itta suurenes 86 % ja moodustas ajavahemikul 2012–2016 29 % ülemaailmsest ekspordist;

F.  arvestades, et viimased ametlikud ELi andmed näitavad, et 2015. aastal oli ELi 28 liikmesriigi jaoks relvaekspordi seisukohalt kõige olulisem piirkond Lähis‑Ida, kuhu anti relvaekspordi litsentse kokku 78,8 miljardi euro ulatuses;

G.  arvestades, et mõnesid ELi liikmesriikide poolt ebastabiilsetesse ja kriisialdistesse piirkondadesse ja riikidesse tarnitud relvi kasutati relvakonfliktides või siserepressioonideks; arvestades, et mõned neist tarnetest suunati väidetavalt kõrvale terroristlike rühmituste kätte, näiteks Süürias ja Iraagis; arvestades, et mõnel juhul on teatavatesse riikidesse, nt Saudi Araabiasse, imporditud relvi kasutatud veristes konfliktides, nt Jeemenis; arvestades, et selline eksport on selgelt vastuolus ühise seisukohaga ning rõhutab seetõttu vajadust parema kontrolli ja läbipaistvuse järele;

H.  arvestades, et puudub ühtne kontrolli- ja aruandlussüsteem, mis annaks teada, kas ja mil määral üksikute liikmesriikide eksport rikub kaheksat kriteeriumi, ning arvestades, et samas puuduvad sanktsioonimehhanismid juhuks, kui liikmesriigi eksport ei ole kaheksa kriteeriumiga ilmselgelt kooskõlas;

I.  arvestades, et Bonni Rahvusvahelise Ümberkorralduskeskuse uurimuste tulemusel on selgunud, et ainuüksi Saksamaal anti 2015. aastal välja 4 256 relvaekspordi litsentsi relvade eksportimiseks 83 riiki, mida võib vastavalt ühisele seisukohale pidada probleemseteks(20);

J.  arvestades, et nii ülemaailmne kui ka piirkondlik julgeolekukeskkond on väga palju muutunud, eriti ELi lõuna- ja idanaabruse puhul, ning et see rõhutab tungivat vajadust parandada meetodeid seoses andmete esitamisega ekspordilubade riskihindamiste jaoks ja muuta need kindlamaks;

K.  arvestades, et mõned liikmesriigid on hiljuti sõlminud strateegilised lepingud sõjaliseks koostööks, sealhulgas suurte koguste kvaliteetse sõjatehnoloogia tarnimiseks Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonna mittedemokraatlikele riikidele;

L.  arvestades, et vastavalt Lissaboni lepingu sätetele on vaesuse kaotamine ELi arengupoliitika peamine eesmärk ning ka üks ELi välistegevuse prioriteete stabiilsema ja jõukama maailma saavutamiseks; arvestades, et relvade tarnimine konfliktiolukorras riikidesse avaldab lisaks vägivalla eskaleerimisele negatiivset mõju nende riikide arenguväljavaadetele;

M.  arvestades, et Euroopa kaitsealane tööstusmaastik on keskse tähtsusega sektor, mida samas iseloomustavad liigsed tootmisvõimsused, dubleerimine ja killustatus, mis mõjuvad pärssivalt kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja on põhjustanud ekspansiivse ekspordipoliitika;

N.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis kutsuti komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama algatus kehtestada Saudi Araabia suhtes ELi relvaembargo;

O.  arvestades, et olukord Jeemenis on sellest ajast jätkuvalt halvenenud ka Saudi Araabia juhitava koalitsiooni sõjalise tegevuse tõttu; arvestades, et kuigi mõned liikmesriigid on Saudi Araabia tegevuse tõttu Jeemenis lõpetanud selle riigi varustamise relvadega, jätkavad teised vastuolus kriteeriumidega 2, 4, 6, 7 ja 8 neile sõjalise tehnoloogia tarnimist;

P.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioonis inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta rõhutati, et prioriteediks peaksid olema inimõigused, ning kutsuti liikmesriike üles leppima kokku liikuda kaasaegsema, paindlikuma ja inimõigustel põhineva ekspordipoliitika suunas, eriti kui on tegemist riikidega, mille puhul on tõendatud riigisisesed vägivaldsed repressioonid ja inimõiguste rikkumised;

Q.  arvestades, et ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia peaks aitama parandada poliitikavaldkondade sidusust relvaekspordi kontrolli valdkonnas;

1.  märgib, et riikidel on seaduslik õigus omandada enesekaitseks sõjatehnoloogiat; rõhutab, et kaitsetööstuse säilitamine moodustab osa liikmesriikide enesekaitsest; tuletab meelde, et üheks ajendiks kehtestada ühine seisukoht oli vältida Euroopa relvade kasutamist liikmesriikide relvajõudude vastu, ning samuti hoida ära inimõiguste rikkumisi ja relvakonfliktide pikenemist; kordab, et ühine seisukoht on õiguslikult siduv raamistik, milles on sätestatud miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad relvaekspordi kontrolli valdkonnas kohaldama, ning et see hõlmab kohustust hinnata iga ekspordilitsentsi taotlust kõigi kaheksa selles loetletud kriteeriumi alusel;

2.  märgib, et kaitsevarustuse arendamine on kaitsesektori jaoks tähtis vahend ning et väljaarendatav konkurentsivõimeline ja innovatiivne Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas (EDTIB) peaks olema vahend, mis aitab tagada liikmesriikide ja liidu kodanike julgeoleku ja kaitse, andes oma panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamisse; kutsub liikmesriike üles likvideerima kaitsekulutuste praegust mittetõhusust, mis tuleneb dubleerimisest, killustatusest ja koostalitlusvõime puudumisest, ning võtta endale eesmärgiks ELi muutmise julgeoleku tagajaks, mh parema relvaekspordi kontrollimise abil; kordab, et ühise seisukoha artiklis 10 on öeldud, et majanduslike, kaubanduslike ja tööstuslike huvide arvessevõtmine liikmesriikide poolt ei tohi mõjutada relvaeksporti reguleeriva kaheksa kriteeriumi kohaldamist;

3.  märgib siiski, et sõjatehnika jõuab mõnikord sihtkohtadesse ja lõppkasutajateni, kes ei vasta ühise seisukoha kriteeriumidele; väljendab muret asjaolu pärast, et relvasüsteemide levik sõja ajal ja väga pingelises poliitilises olukorras võib ebaproportsionaalselt mõjutada tsiviilelanikke; väljendab rahutust ülemaailmse võidurelvastumise ning poliitiliste konfliktide ja rahutuste sõjalise lahendamise pärast; rõhutab, et konflikte tuleks lahendada eelkõige diplomaatilisel teel;

4.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles oluliselt parandama ühise seisukoha rakendamise sidusust, et parandada nende tsiviilisikute julgeolekut, kes kannatavad kolmandates riikides toimuvate konfliktide ja inimõiguste rikkumiste tõttu, samuti liidu ja selle kodanike julgeolekut ning luua ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused; rõhutab sellega seoses, et ühise seisukoha järjepidev rakendamine on väga tähtis selleks, et tagada ELi usaldusväärsus väärtuspõhise ülemaailmse osalejana;

5.  julgustab riike, kes tegelevad kandidaatriigi staatuse saamisega, või riike, kes soovivad muul viisil asuda ELiga ühinemise teele, kohaldama ühise seisukoha sätteid; väljendab heameelt selle üle, et Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Gruusia, Island, Kanada, Montenegro ja Norra on ühtlustanud oma poliitika ühise seisukoha kriteeriumide ja põhimõtetega ning jätkavad seega edasist vastavusse viimist ÜVJP ja ÜJKPga; kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd kolmandate riikidega, kes on võtnud ametliku kohustuse järgida ühises seisukohas esitatud kriteeriume, pidades eelkõige silmas teabevahetuse parandamist ja litsentside andmisel suurema läbipaistvuse tagamist; lisaks palub Euroopa välisteenistusel ergutada eeelkõige Euroopa riike ühtlustama oma poliitikat ühise seisukohaga, et tagada turvalisem laiema Euroopa piirkond;

6.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tegema tihedat koostööd, et hoida ära relvade väärkasutamisest ja varumisest tulenevaid ohte, nagu ebaseaduslik relvakaubandus ja ebaseaduslik üle piiri toimetamine; rõhutab, et kolmandatesse riikidesse eksporditud relvade puhul on olemas oht, et samad relvad võivad salakaubaveo ja ebaseadusliku relvakaubanduse kaudu ELi tagasi jõuda;

7.  märgib, et julgeolekuriskide osas lasub liidul äärmiselt suur vastutus, kuna EL ei näita üles suuremat toetust ja pühendumist Bosnias ja Hertsegoviinas, Albaanias ja Ukrainas endiselt alles olevate rohkete relvavarude hävitamisele;

8.  usub, et ekspordilitsentsi andmise korral läbi viidava riskihindamise metoodika peaks hõlmama ettevaatuspõhimõtet ning et liikmesriigid peaksid lisaks selle hindamisele, kas konkreetset sõjatehnoloogiat võidakse kasutada siserepressioonideks või muul soovimatul eesmärgil (funktsionaalne lähenemine), hindama ka riske, lähtudes sihtriigis valitsevast üldisest olukorrast (põhimõtteline lähenemine);

9.  märgib, et Brexiti kontekstis oleks oluline, et Ühendkuningriik jääks jätkuvalt seotuks ühise seisukohaga ja kohaldaks selle rakendussätteid, nagu seda teevad muud kolmandad Euroopa riigid;

10.  palub liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel töötada välja sihtotstarbelise strateegia, et pakkuda ametlikku kaitset rikkumisest teatajatele, kes juhivad tähelepanu relvatööstusvaldkonna organisatsioonide ja ettevõtete tegevusele, mis on vastuolus ühises seisukohas sisalduvate kriteeriumide ja põhimõtetega;

11.  rõhutab, kui oluline on kõikide liidu ekspordikontrollirežiimide põhimõtteühtsus, seda eriti kontrollikriteeriumide tõlgendamisel; lisaks kordab veel kord, kui oluline on põhimõtteühtsus ekspordikontrolli ja muude välispoliitika vahendite ning kaubandusmeetmete, nagu üldise soodustuste süsteemi ja konfliktimineraalide määruse vahel;

12.  kordab, et ELi ettevõtjad võivad küberseiretehnoloogia kontrollimatu ekspordiga avaldada kahjulikku mõju ELi digitaristu turvalisusele ja inimõigustele; rõhutab sellega seoses ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse kiire, tõhusa ja ulatusliku ajakohastamise tähtsust ning kutsub nõukogu üles järgima selles küsimuses ranget ajakava;

13.  rõhutab, kui tähtis on tõhusalt piirata relvade eksporti eraturvafirmadele kui lõppkasutajatele, ja et vastav litsents väljastataks ainult juhul, kui hoolsuskohustuste kontrolli järel on kindlaks tehtud, et kõnealune eraturvafirma ei ole osalenud inimõiguste rikkumistes; rõhutab vajadust kehtestada aruandlusmehhanismid, et tagada relvade vastutustundlik kasutamine eraturvafirmade poolt;

Ühise seisukoha kriteeriumide rakendamine

14.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 1. kriteeriumile 2014. aastal 81 korda ja 2015. aastal 109 korda;

15.  kutsub veel kord komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama algatust, mille eesmärk on kehtestada ELi relvaembargo riikide suhtes, keda süüdistatakse rahvusvahelise humanitaarõiguse rasketes rikkumistes, eelkõige tsiviiltaristu tahtlikus ründamises; rõhutab veel kord, et jätkuv litsentside väljastamine relvade müügiks sellistele riikidele on vastuolus ühise seisukohaga;

16.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 2. kriteeriumile 2014. aastal 72 korda ja 2015. aastal 89 korda; peab kahetsusväärseks asjaolu, et andmed näitavad, et puudub ühtne lähenemisviis seoses olukorraga eelkõige Süürias, Iraagis ja Jeemenis; julgustab liikmesriike ja Euroopa välisteenistust alustama arutelu 2. kriteeriumi laiendamise üle, et hõlmata demokraatliku valitsemistava näitajad, sest selline hindamiskriteerium võiks aidata kehtestada täiendava kaitsemeetme ekspordi soovimatute negatiivsete tagajärgede vastu; peale selle usub, et põhimõttelisem lähenemisviis riski hindamise suhtes peaks keskenduma sellele, mil määral saaja üldiselt austab rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigustealast õigust;

17.  on veendunud, et Saudi Araabiasse toimuv eksport on vastuolus vähemalt 2. kriteeriumiga, mis käsitleb riigi osalemist rahvusvahelise humanitaarõiguse raskes rikkumises vastavalt pädevate ÜRO ametivõimude poolt sätestatule; kordab taas oma 26. veebruari 2016. aasta üleskutset, mis käsitleb tungivat vajadust kehtestada Saudi Araabia suhtes relvaembargo;

18.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 3. kriteeriumile 2014. aastal 99 korda ja 2015. aastal 139 korda; rõhutab, et 3. kriteeriumi raames on vaja hinnata liikmesriikide hiljutisi relvade tarneid valitsusvälistele osalejatele, sealhulgas tehnilise abi ja koolituse pakkumist, võttes arvesse 2002. aasta ühismeedet 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses;

19.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 4. kriteeriumile 2014. aastal 57 korda ja 2015. aastal 85 korda; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikide eksporditavat sõjatehnoloogiat kasutatakse Jeemeni konfliktis; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid ühist seisukohta järjepideval viisil, tuginedes pikaajalise ohu põhjalikule hindamisele;

20.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 5. kriteeriumile 2014. aastal seitse korda ja 2015. aastal 16 korda; tuletab meelde, et see kriteerium puudutab liikmesriikide ja liitlaste julgeolekuhuve, samas tunnistades, et need huvid ei saa mõjutada kriteeriumide käsitlemist seoses inimõiguste austamise ning piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsusega;

21.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 6. kriteeriumile 2014. aastal kuus korda ja 2015. aastal mitte kordagi; väljendab muret teadete pärast, et liikmesriikide relvaeksporti on kõrvale toimetatud valitsusvälistele osalejatele, muu hulgas terroristlikele rühmitustele, ning hoiatab, et neid relvi võidakse kasutada tsiviilelanike vastu nii ELis kui ka väljaspool ELi territooriumi; kordab, kui tähtis on rangem kontroll sellise relvaekspordi üle, et täita rahvusvahelisi kohustusi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise valdkonnas;

22.  väljendab muret Saudi Araabiasse ja Katarisse toimuva ekspordi võimaliku kõrvaletoimetamise pärast Süürias tegutsevatele valitsusvälistele osalejatele, kes panevad toime tõsiseid inimõigustealase õiguse ja humanitaarõiguse rikkumisi ning kutsub COARMi üles selle küsimusega kiiremas korras tegelema; tunnistab, et enamik mässuliste ja terrorirühmituste kätte jõudnud relvi on pärit väljastpoolt Euroopat;

23.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 7. kriteeriumile 2014. aastal 117 korda ja 2015. aastal 149 korda; väljendab muu hulgas oma muret Euroopa riikide väike- ja kergrelvade ekspordi väidetava kõrvaletoimetamise pärast teatavatest sihtkohtadest, et ühise seisukoha vastaselt varustada valitsusväliseid osalejaid ja lõppkasutajaid sellistes riikides nagu Süüria, Iraak, Jeemen ja Lõuna‑Sudaan; juhib tähelepanu tungivale vajadusele tugineda kõrvalesuunamise ohu hindamisel rohkemale kui vaid vastuvõtjariigi poolt lõppkasutaja sertifikaadiga võetud kohustustele; toonitab, et on vaja kehtestada tõhusad saatmisjärgse kontrolli mehhanismid tagamaks, et relvi ei reekspordita vastavat luba mitte omavatele lõppkasutajatele; toonitab, et Euroopa välisteenistusel võiks olla roll selles valdkonnas liikmesriikide tehtavate jõupingutuste toetamisel;

24.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 8. kriteeriumile 2014. aastal ühel korral ja 2015. aastal mitte kordagi; tunnistab, et 8. kriteeriumi parem rakendamine oleks otsustava tähtsusega panus ELi poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu eesmärgi 16.4 saavutamisse; palub liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kasutusjuhendit selles osas ajakohastada ja keskenduda relvade kasutamisest tulenevale potentsiaalsele arengukahjule;

25.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles lisama ühisesse seisukohta uue kriteeriumi, millega tagataks, et litsentside väljaandmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ekspordi puhul esinevat korruptsiooniohtu;

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse suurendamine

26.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles suurendama ühtsust ühise seisukoha rakendamisel ja tugevdama teabevahetusmehhanisme, tehes kättesaadavaks kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt paremat teavet ekspordilubade riskianalüüsi jaoks, tuginedes praeguse süsteemi turvalisele ja ulatuslikule digiteerimisele järgmiselt:

   a) esitatakse rohkem teavet ekspordilitsentside ja tegeliku ekspordi kohta, jagades seda teavet süstemaatiliselt ja õigeaegselt, muu hulgas muret põhjustavate lõppkasutajate, kõrvalesuunamise juhtumite, võltsitud või muul viisil muret põhjustavate lõppkasutaja sertifikaatide ning kahtlusaluste vahendajate ja transpordiettevõtjate kohta, kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;
   b) luuakse loetelu relvade ekspordiga seotud õigusnormide rikkumise või tuvastatud kõrvalesuunamise juhtumite eest süüdi mõistetud isikute ja üksuste kohta ning selliste isikute kohta, kes teadaolevalt või kahtluse kohaselt tegelevad ebaseadusliku relvakaubandusega või tegevusega, mis ohustab rahvusvahelist ja riiklikku julgeolekut;
   c) vahetatakse kaheksa kriteeriumi rakendamiseks vastu võetud parimaid tavasid;
   d) muudetakse praegune kasutusjuhend interaktiivseks internetiressursiks;
   e) muudetakse 2018. aasta lõpuks ELi aastaaruanne otsingut võimaldavaks andmebaasiks, rakendades 2016. aasta andmete puhul uut formaati;
   f) edendatakse selgeid ja väljakujunenud ning teabevahetusel põhinevaid koostöömenetlusi õiguskaitseasutuste ja piirivalveasutuste vahel, et tugevdada julgeolekualast koostööd ja kaotada ebaseaduslik relvakaubandus, mis ohustab ELi ja selle kodanike julgeolekut;

27.  väljendab heameelt seoses COARMi kavatsusega kaasata Euroopa välisteenistust süstemaatilisemalt sihtriikide olukorra ja võimalike lõppkasutajate üle peetavate arutelude ettevalmistamisse; rõhutab, et selles protsessis on tähtis regulaarselt konsulteerida inimõiguste töörühmaga (COHOM);

28.  märgib, et tõhusaks teabevahetuseks ja koostööks on vaja korraldada ka poliitikaametnike, litsentsimisega tegelevate töötajate ja õiguskaitsetöötajate kohtumisi ning julgustab nägema selleks ette piisavad vahendid; usub, et ühise seisukoha rakendamise tõhustamisel on otsustava tähtsusega teguriks liikmesriikide vastava suutlikkuse laiendamine; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles suurendama nende töötajate arvu, kes tegelevad nii riiklikul kui ka ELi tasandil toimuva ekspordiga seotud küsimustega; innustab looma ELi fondi, mida kasutataks liikmesriikides litsentsimise ja nõuete täitmise tagamisega tegelevate ametnike suutlikkuse suurendamiseks;

29.  rõhutab vajadust töötada välja lähenemisviis olukordade lahendamiseks, kus liikmesriigid tõlgendavad erinevalt ühise seisukoha 8. kriteeriumi (oma olemuselt sarnaste toodete eksport sarnastesse sihtkohtadesse ja lõppkasutajatele), et säilitada kõigile võrdsed tingimused ja ELi usaldusväärsus väljaspool liitu; usub, et on ka aeg kaaluda ELi institutsioonidele tugevama rolli andmist liikmesriikide tasandi litsentsimisprotsessi suhtes, eelkõige seoses eelkirjeldatud olukordadega; kutsub liikmesriike üles toetama relvastuskontrolli järelevalveasutuse loomist komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja egiidi all; on seisukohal, et liikmesriikidele, kes kavatsevad anda loa, millest teine liikmesriik või teised liikmesriigid on keeldunud, tuleb esitada arvamus;

30.  rõhutab kiireloomulist vajadust tugevdada ELi delegatsioonide rolli liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse abistamisel seoses ekspordilitsentsidega seotud riskihindamiste läbiviimisega ja nende rakendamistega lõppkasutajate kontrollide, saatmisjärgsete kontrollide ja kohapealsete kontrollide suhtes;

31.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ühises seisukohas tingimuse, millega tagatakse, et ELi poolt kolmanda riigi suhtes kehtestatud embargo tühistab automaatselt litsentsid, mis on juba väljastatud embargoga hõlmatud toodete suhtes;

32.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid jätkaksid vajaduse korral abi andmist ELi mittekuuluvatele riikidele seadusandlike ja haldusmeetmete koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel, et tagada ekspordikontrolli süsteemi kehtestamine relvade ja sõjatehnoloogia jaoks;

Aruandluskohustuste järgimise tugevdamine

33.  peab kahetsusväärseks, et 17. ELi aastaaruanne avaldati väga hilja, vähemalt 17 kuud pärast lubade andmist või eksporti; peale selle peab kahetsusväärseks asjaolu, et 18. ELi aastaaruanne avalikustati alles 2017. aasta märtsis;

34.  kritiseerib kaheksa kriteeriumi rikkumisi liikmesriikide poolt; on seisukohal, et tuleks edendada kaheksa kriteeriumi ühtset ja järjekindlat kohaldamist; märgib, et ei ole sätestatud sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes ei täida litsentside andmisel kaheksat kriteeriumi, ning soovitab liikmesriikidel näha ette sõltumatute kontrollide tegemise kord; usub, et on aeg algatada protsess mehhanismi kehtestamiseks, mille abil saab kehtestada sanktsioone nendele liikmesriikidele, kes ei järgi ühist seisukohta;

35.  tuletab meelde, et vastavalt ühise seisukoha artikli 8 lõikele 2 on kõik liikmesriigid kohustatud andma oma relvaekspordi kohta aru, ja kutsub kõiki liikmesriike üles täitma oma kohustusi; peab kahetsusväärseks, et 17. aastaaruande jaoks esitas litsentse käsitlevate eristatud andmete ja tegeliku ekspordi kohta täies mahus teavet 21 liikmesriiki ning 18. aastaaruande jaoks ainult 20 liikmesriiki; kutsub kõiki liikmesriike, sealhulgas kolme peamist relvi eksportivat liikmesriiki, Prantsusmaad, Saksamaad ja Ühendkuningriiki, kes ei ole esitanud täies mahus teavet, esitama järgmist aastaaruannet silmas pidades täielikud andmed oma eelneva ekspordi kohta;

36.  nõuab ühtlustatuma ja õigeaegse aruandluse ja andmete esitamise menetluse tagamist, kehtestades andmete esitamise tähtajaks selle aasta jaanuari, mis järgneb aastale, mil eksport toimus, ja kehtestades kindla avaldamise kuupäeva, mis ei oleks hiljem kui ekspordile järgneva aasta märtsis;

37.  on seisukohal, et ühist seisukohta tuleks täiendada avalikult juurdepääsetava nimekirjaga, mida pidevalt ajakohastatakse ja mis annab üksikasjalikku teavet selle kohta, millisel määral eksport teatavatesse vastuvõtjariikidesse on või ei ole kooskõlas kaheksa kriteeriumiga;

38.  peab vajalikuks, et loodaks ühtlustatud kontrolli- ja aruandlussüsteem, mille põhjal teada saada, kas ja mil määral üksikute liikmesriikide eksport rikub kaheksat kriteeriumi;

39.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid järgiksid täielikult ühises seisukohas kehtestatud aruandlusnõudeid; rõhutab, et kvaliteetsed andmed tegelike tarnete kohta on olulised, et mõista, kuidas rakendatakse kaheksat kriteeriumi; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles uurima, kuidas kasutada tolliasutuste esitatud andmeid, muu hulgas luues sõjaliste kaupade jaoks spetsiaalsed tollikoodid;

40.  möönab, et kõik ELi liikmesriigid on alla kirjutanud ÜRO relvakaubandusleppele; nõuab nimetatud lepingu ülemaailmset kohaldamist ning suurema tähelepanu pööramist riikidele, kes ei ole sellele alla kirjutanud, sealhulgas Venemaale ja Hiinale; ühtlasi tunnustab relvakaubanduslepingut puudutavat teavitustegevust ning toetab selle tulemuslikku rakendamist;

Asjaomaste vahendite ajakohastamine

41.  kutsub üles vaatama läbi sõjaliste kaupade ühise nimekirja ja kahesuguse kasutusega kaupade määruse lisades esitatud loetelud, et kõik asjaomased mehitamata süsteemid oleks hõlmatud; tuletab meelde oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kohta, eriti punkti 2 alapunkti c, milles kutsuti üles lisama relvastatud droonid asjaomastesse relvastuskontrollirežiimidesse;

42.  julgustab liikmesriike põhjalikumalt uurima kolmandates riikides toimuvat litsentseeritud tootmist ja tagama tugevamad kaitsemeetmed soovimatu kasutamise vältimiseks; nõuab ühise seisukoha ranget kohaldamist kolmandates riikides toimuva litsentseeritud tootmise suhtes; ergutab liikmesriike kaaluma konkreetse kolmanda riigi suhtumist relvakaubanduslepingusse ja sellega seotud staatust, kui on käsil otsuse tegemine tarnete kohta, mis suurendaksid selle riigi sõjavarustuse tootmis- ja/või ekspordivõimsust;

43.  leiab, et direktiivi 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta) rakendamine peaks toimuma kooskõlas ühise seisukoha rakendamisega, sh ka varuosade ja komponentide puhul; märgib, et ühise seisukoha kohaldamisala ei ole piiratud ning seega kehtivad kaheksa kriteeriumi ka ELi-sisese ekspordi puhul;

44.  väljendab muret seoses küberjulgeoleku probleemidega, eelkõige läbimurretega häkkimismeetodites, mida kasutatakse juurdepääsuks litsentse väljastavate riiklike asutuste teabele ja andmetele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles investeerima piisavalt rahalisi vahendeid tehnoloogiasse ja inimressurssidesse, et nende küberjulgeolekuprobleemide lahendamise otstarbel koolitada isikuid konkreetsete küberjulgeolekuprogrammide ja meetodite valdkonnas;

Parlamentide ja avaliku arvamuse roll

45.  märgib, et mitte kõik ELi liikmesriikide parlamendid ei kontrolli riiklike litsentside andmise otsuseid muu hulgas iga-aastaste relvaekspordi aruannete esitamise kaudu ja nõuab sellega seoses parlamentaarse ja riikliku järelevalve üldist suurendamist; juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi kodukorrale, milles nähakse ette võimalus regulaarselt reageerida ELi iga-aastastele relvaekspordi aruannetele;

46.  tervitab riiklike parlamentide, relvaekspordi kontrolliasutuste, tööstusliitude ja kodanikuühiskonnaga peetavaid regulaarseid konsultatsioone, mis on sisuka läbipaistvuse saavutamisel väga tähtsad; kutsub COARMi, kõiki liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tõhustama dialoogi kodanikuühiskonnaga ning konsultatsioone riiklike parlamentide ja relvaekspordi kontrolliasutustega; ergutab liikmesriikide parlamente, kodanikuühiskonda ja akadeemilisi ringkondi viima läbi sõltumatuid relvakaubanduse uuringuid ning kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust seda tegevust toetama, muu hulgas rahaliste vahenditega;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
(2) ELT C 163, 4.5.2016, lk 1.
(3) ELT C 153, 16.5.2016, lk 1.
(4) ELT L 326, 11.12.2015, lk 56.
(5) ELT L 139, 30.5.2017, lk 38.
(6) ELT C 97, 28.3.2017, lk 1.
(7) Relvakaubandusleping, ÜRO, 13-27217.
(8) ELT L 341, 18.12.2013, lk 56.
(9) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.
(10) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.
(11) ELT L 338, 13.12.2016, lk 1.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0472.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0066.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0502.
(15) ELT C 285, 29.8.2017, lk 110.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0289.
(17) Trends in International Arms Transfers (Rahvusvaheliste relvatarnete suundumused), 2016, SIPRI teabeleht, veebruar 2017.
(18) Ibid.
(19) Ibid.
(20) Kiriku ja arengukoostöö ühiskonverentsi (Gemeinsame Konferenz Kirche und Entwicklung) relvaekspordi aruanne 2016, lk 54.


ELi poliitilised suhted Ladina‑Ameerika riikidega
PDF 231kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon ELi poliitiliste suhete kohta Ladina‑Ameerika riikidega (2017/2027(INI))
P8_TA(2017)0345A8-0268/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ning eriti selle V jaotist ELi välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle viienda osa I–III ja V jaotist (ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi ning rahvusvahelised lepingud),

–  võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva globaalse strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina‑Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil“ (COM(2009)0495),

–  võttes arvesse tihedaid kultuurilisi, keelelisi, poliitilisi ja ajaloolisi sidemed, mis on kujunenud muu hulgas aastakümneid kestnud intensiivse rände tõttu ELi liikmesriikide ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahel,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal (riike ja piirkondi puudutavad küsimused),

–  võttes arvesse deklaratsioone, mis on vastu võetud Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide seni toimunud tippkohtumistel, ning eelkõige 10.–11. juunil 2015. aastal Brüsselis toimunud teise ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumise deklaratsiooni, mille teema oli „Ühise tuleviku kujundamine: jõukate, sidusate ja jätkusuutlike ühiskondade loomine kodanike jaoks“, ning kus kiideti heaks poliitiline deklaratsioon „Järgmise põlvkonna partnerlus“,

–  võttes arvesse 11. mail 2015. aastal avaldatud ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse kodanikuühiskonna foorumi deklaratsiooni pealkirjaga „Euroopa, Ladina‑Ameerika ja Kariibi riikide rahvaste võrdõiguslikkus, õigused ja demokraatlik osalemine“,

–  võttes arvesse 25.–26. oktoobril 2016. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos toimunud esimese ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ministrite kohtumise ühiskommünikeed,

–  võttes arvesse 28.–29. oktoobril 2016. aastal Colombias Cartagena de Indias toimunud 25. Ibero‑Ameerika riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel vastu võetud deklaratsiooni „Noored, ettevõtlus ja haridus“,

–  võttes arvesse 25. jaanuaril 2017. aastal Dominikaani Vabariigis Punta Canas toimunud viienda Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise poliitilist deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Colombia rahuprotsessi toetuseks(1),

–  võttes arvesse oma resolutsioone Venezuela kohta, eelkõige 8. juuni 2016. aasta(2) ja 27. aprilli 2017. aasta(3) resolutsioone olukorra kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni 43 õpetajakutset omandava tudengi kadumise kohta Mehhikos(5),

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina‑Ameerika Parlamentaarse Assamblee resolutsioone, eriti 22. septembri 2016. aasta resolutsioone praegu toimuvate ELi ja Ladina‑Ameerika läbirääkimiste majandusaspektide kohta(6), vaesuse vastu võitlemise kohta, mis on kestliku arengu eesmärkide osa kestliku arengu tegevuskavas 2030(7), erakondade rahastamise kohta Euroopa Liidus ja Ladina‑Ameerikas(8) ning majandus- ja rahandussuhete kohta Hiina Rahvavabariigiga ELi ja Ladina‑Ameerika kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse seisukohast(9), ning 29. märtsi 2014. aasta resolutsiooni naiste tapmiste kohta Euroopa Liidus ja Ladina‑Ameerikas(10),

–  võttes arvesse Euroopa ning Ladina‑Ameerika Parlamentaarse Assamblee 22. septembri 2016. aasta soovitusi rände, arengu ja majanduskriisi kohta(11),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina‑Ameerikaga(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 233/2014 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020) artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohta,

–  võttes arvesse 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta, eelkõige selle artiklit 14, mis käsitleb nende rahvaste õigusi seoses maaomandi ja maa omamisega nende tavapärastel asualadel,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta laiema Atlandi‑ülese partnerluse edendamisel(13),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 16/2014 „ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus“ antud soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0268/2017),

A.  arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on ELi peamine partner selliste praeguste ülemaailmsete probleemide ühisel lahendamisel nagu vaesuse kaotamine, joogivee kättesaadavus, üldine inimõiguste tunnustamine, rahu ja julgeolek, sotsiaalmajanduslik areng, hea valitsemistava puudumine, kestlikkus, võitus kliimamuutuste vastu, digitaliseerimine ning rände haldamine;

B.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlus tugineb tihedatele ajaloo- ja kultuurisidemetele, ulatuslikele inimestevahelistele suhetele, tugevatele ja kasvavatele kauba- ja investeeringuvoogudele ning sellistele ühistele väärtustele nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõte;

C.  arvestades, et 33 Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riiki on poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt erinevad, mis nõuab erinevat käsitlust ELi välistegevuse ühtses ja järjepidevas raamistikus, kaitstes seejuures alati ELi väärtusi demokraatia ja inimõiguste küsimustes;

D.  arvestades, et ELi ning Ladin‑-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide pikaajalise partnerluse aluseks on ajaloolised, kultuuri-, inimestevahelised ja majandussidemed, mida ei tohi pidada enesestmõistetavaks ja mis peaksid olema horisontaalsema suunitlusega, ühised põhimõtted ja väärtused, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriigi põhimõte, rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning ühistel normidel ja dialoogil põhineva mitmepoolse ülemaailmse juhtimissüsteemi ühine toetamine;

E.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide rahvastik moodustab kokku ühe kolmandiku ÜRO liikmesriikide rahvastikust ning nad annavad umbes 25 % üleilmsest SKPst;

F.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö edendamine rände, kliimamuutuste, energeetika ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas ning sotsiaalmajanduslike sidemete tihendamine viisalihtsustuse, õpilasvahetuse ja teaduskoostöö kaudu on ELi prioriteedid Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega seotud välistegevuses;

G.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkondade vaheline strateegiline partnerlus, mis käivitati 1999. aasta juunis kahe piirkonna vaheliste suhete tihendamiseks, ei ole veel kindlalt realiseerunud;

H.  arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on viimase kümnendi jooksul oluliselt muutunud, näiteks on suur osa elanikkonnast tõusnud keskklassi tänu majandusreformidele ja sotsiaalpoliitikale, piirkonna riikides loodud rikkuse ulatuslikumale ümberjaotamisele, mis parandab hariduse, tervishoiu ja korralike eluasemete kättesaadavust, ning ka tänu demokraatia üldisele tugevnemisele, kuid piirkonda mõjutab toorainete supertsükli läbisaamine, mis tõi kaasa ohu, et miljonid inimesed võivad vaesusesse tagasi langeda;

I.  arvestades, et pärast kogu kümnendi kestnud muljetavaldavat majanduskasvu on kõrgete toormehindade ( millest enamik Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike sõltuvad) tsükli lõppemine koos Hiina (kes on nüüd USA järel nende teine kaubanduspartner) majanduse aeglustumisega põhjustanud mitmetes piirkonna riikides majandusseisaku ja isegi majanduslanguse, mis ohustab paljusid saavutusi ja seab miljonid inimesed vaesusesse tagasilangemise ohtu;

J.  arvestades, et mõningates Ladina‑Ameerika riikides nõuab üldsus jõuliselt suuremat demokraatiat ja osalust ning kestlikku majanduspoliitikat;

K.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte järgimine, mida kajastab õiguskindlust tagav stabiilne õigusraamistik, on väga tähtis majanduse taastumist edendavate investeeringute ligimeelitamiseks;

L.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte järgimine ning stabiilne poliitiline ja õigusraamistik võimaldab mõlemal piirkonnal tegeleda vabalt ettevõtlusega ja luua soodsa investeerimiskeskkonna, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte tagamist;

M.  arvestades, et kõrged inflatsioonimäärad takistavad majanduskasvu ja seetõttu tuleb nendega viivitamata tegeleda; arvestades, et usaldusväärne vahetuskurss on riigi majandusarengu jaoks eluliselt tähtis; arvestades, et oluline on viia ellu tööstuspoliitikat, mis suurendab tootlikkust, mitmekesistab majandust ja meelitab ligi investeeringuid;

N.  arvestades, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelised assotsieerimislepingud aitavad parandada poliitilist ja kaubandusalast dialoogi ning investeerimiskliimat, kuna need avavad teenuste sektori ja riigihanketurud ning võimaldavad viia ellu taristuprojekte;

O.  arvestades, kui tähtis on, et EL ja Ladina‑Ameerika koostaksid ühise tegevuskava;

P.  arvestades, et ELis on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi, nagu majanduskriis, Brexitiga seotud probleemid ja pagulaskriis;

Q.  arvestades, et praegu Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides toimuvate suurte geopoliitiliste muutuste tõttu, mida iseloomustab majanduskoostööd otsivate Aasia riikide kasvav kohalolu piirkonnas, peab EL olema oma Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partneritele tõsiselt võetav liitlane mitte ainult majandussuhetes, vaid ka sotsiaalses arengus ja ühiste väärtuste kaitsmisel;

R.  arvestades, et ELi ja Mehhiko vaheline üldleping, ELi ja Tšiili vaheline assotsieerimisleping ning ELi ja Mercosuri vaheline piirkondadevahelise koostöö raamleping jõustusid vastavalt 1997., 2003. ja 1999. aastal; arvestades, et nende lepingute tähtsuse tõttu ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide jaoks vajavad praegu nende lepingute ajakohastamise üle peetavad läbirääkimised võimalikult kaasaegse ja edumeelse tulemuse saavutamiseks ambitsioonikat impulssi;

S.  arvestades, et EL on Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonnas peamine arenguabi allikas, mida kajastab arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, samuti tähtsaim investor ja üks peamisi kaubanduspartnereid, ning arvestades, et Euroopa koostöö on tugev tänu finants- ja kolmepoolsele koostööle;

T.  arvestades, et komisjon koostab praegu osana kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 uut arengukava, ning arvestades, et kestliku arengu kontseptsiooni tuleb kohaldada kõigis Ladina‑Ameerika riikides ja see peab hõlmama neid kõiki (ka keskmise sissetulekuga riike), ning et selles uues käsitluses tuleb lisaks sissetulekule ühe elaniku kohta võtta arvesse ka muid kriteeriume;

U.  arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on ELi välispoliitika põhiprioriteetide määratlemisel süstemaatiliselt tahaplaanile jäetud, vaatamata ELi kõnealuse piirkonna riikidega ajalooliselt ühendavatele ilmselgetele kultuurilistele ja keelelistele sidemetele ja vaatamata vajadusele leida uusi liitlasi ajal, mil ELi geopoliitiline mõju maailmas järjest väheneb;

V.  arvestades, et Atlandi piirkond tervikuna – sealhulgas EL, Põhja‑Ameerika, Kesk‑Ameerika, Lõuna‑Ameerika ja Atlandi ookeani äärsed Aafrika riigid – on väga oluline, nagu ka vajadus Atlandi piirkonna ja selle riikide koostöö järele, et nad kõik saaksid lahendada selle väga suure piirkonna ees seisvaid ühiseid probleeme;

W.  arvestades, et järgmine WTO ministrite konverents peetakse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses, ning et sellel konverentsil kohtuvad ka liikmesmaade parlamendidelegatsioonid;

X.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega tagatakse teabe üldine kättesaadavus ja sõnavabaduse kaitse;

Y.  arvestades, et kümme oma energiavarusid kõige paremini juhtivat riiki ja 20 % maailma naftavarudest asub Ladina-Ameerikas;

Z.  arvestades, et Ladina-Ameerika riigid Mehhiko ja Brasiilia loetakse ELi strateegilisteks partneriteks;

1.  rõhutab, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerluse aluseks on sellised ühised põhimõtted, huvid ja väärtused nagu demokraatia, inimõigused, rahu ja solidaarsus, õigusriigi põhimõte ja sõltumatu kohtusüsteem, ning kohustus järgida neid oma horisontaalsetes suhetes, mis on omandanud kahe piirkonna vaheliste suhete arendamise ja koostöö jaoks otsustava tähtsuse; rõhutab, et majanduskriisi järel on ELil ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidel sarnased probleemid kestliku majanduskasvu, tööpuuduse vastu võitlemise, digitaalse ülemineku, sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ning seejuures jagavad nad ühiseid väärtusi;

2.  rõhutab asjaolu, et uus geopoliitiline kava tugevdab Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonda, mis on ELi välispoliitika strateegiline prioriteet ja võimalus, kuna mõlemad piirkonnad jagavad ühist maailmavaadet, mille aluseks on mitmepoolsus, dialoog, jätkusuutlikkus, õigusriik, inimõiguste austamine ja kaasavad avatud ühiskonnad; tunnustab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelistes suhetes osalejate, sealhulgas riikide, linnade ja kohalike haldusüksuste, samuti ülikoolide, kodanikuühiskonna, ettevõtjate ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee positiivset ja rikkalikku mitmekesisust; nõuab lepingute, koostöömeetmete ja kõrgetasemeliste poliitiliste kontaktide paremat kooskõlastamist;

3.  on seisukohal, et poliitilise ja majanduskoostöö laiendamine ning tugevama partnerluse rajamine Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega on väga tähtis kahe piirkonna vahelisel, allpiirkondlikul ja kahepoolsel tasandil ning täiendavate meetmete võtmisel; rõhutab, et see koostöö peab aitama mõjusalt kiirendada majanduskasvu jätkusuutlike sotsiaalmajanduslike arengumeetmete kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse kaasamise, kodanikuvabadused, inimõigused ja vaesuse vähendamise; on veendunud, et ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlus- ja assotsieerimislepingutes tuleks võtta arvesse piirkondade majanduslikke erinevusi ja kanda hoolt, et senine asümmeetria ei suureneks; märgib, et Euroopa ettevõtete kohalolu on Ladina‑Ameerika riikide rahvamajanduste jaoks väga vajalik ning rõhutab, et nad peavad oma tegevuse juures järgima kehtivaid eeskirju ja järelevalvemenetlusi;

4.  rõhutab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumiste tähtsust, kuna nende näol on tegemist kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse vahendiga uue poliitilise dialoogi raamistikus; nõuab, et EL ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus tugevdaksid seda partnerlust ja poliitilist dialoogi oma temaatiliste dialoogide ja põhialgatuste raames, mille näitena võib nimetada teadusuuringute ja innovatsiooni ühisalgatust ja rändeteemalist struktureeritud dialoogi, ning tegutseksid selgelt määratletud ühiste huvide nimel, et üheskoos lahendada suuri üleilmseid probleeme hea valitsemistava, majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kultuuri, innovatsiooni ja keskkonnakaitse valdkonnas niisugustel mitmepoolsetel foorumitel nagu ÜRO, G20 ja WTO;

5.  rõhutab veel kord ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide võetud kohustust tõhustada koostööd ülemaailmse tegevuskava vallas ning pooldab WTOs avatud kaubandussüsteemi alusena mitmepoolset käsitlust, mis põhineb prognoositavatel ja kaasavamatel eeskirjadel, mis on vaesuse vähendamise ja kestliku arengu edendamise eesmärkide saavutamisel tulemuslikud, on läbipaistvad ja demokraatlikud ning ulatuslikuma parlamentaarse mõõtmega;

6.  kinnitab oma toetust Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna integratsioonile ning rõhutab vajadust paremini kooskõlastada piirkonna mitmesuguseid ja erikiiruselisi integratsioonikavasid; dialoogi tõhustamiseks ühist huvi pakkuvates valdkondades ja institutsioonilise raamistiku tugevdamiseks soovitab tõhustatud dialoogi, koostööd ja parimate tavade vahetamist CELACi, Mercosuri, Andide Ühenduse, Kesk‑Ameerika Integratsioonisüsteemi ja Vaikse ookeani liiduga; demokraatia arendamiseks Lõuna‑Ameerikas soovitab tugevdada selliseid poliitilise dialoogi, koostöö ja kogemuste vahetamise piirkondlikke algatusi nagu Lõuna‑Ameerika Riikide Liit, Ameerika Riikide Organisatsioon ja Kariibi Ühendus; rõhutab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna parlamentidevahelise koostöö edendamise tähtsust, eelkõige Euroopa Parlamendi koostööd eri piirkondlike parlamentidega koos poliitiliste ja institutsiooniliste kogemuste ja teadmiste vahetamisega; tervitab hiljuti käivitatud Mercosuri ja Vaikse ookeani liidu vahelist dialoogi, mille eesmärk on järkjärguline ühtlustamine ja laienemine koos tulevaste piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide teemal peetavate aruteludega;

7.  rõhutab, et poliitiline stabiilsus, majandusnormid ja tugevad institutsioonid, mis aitavad tagada õigusriigi põhimõtte järgimise ja läbipaistvuse, loovad, tänu õiguskindlusele, pikaajalisi investeeringuid ligimeelitava keskkonna; toonitab, et selline õigusraamistik eeldab tugevaid demokraatlikke institutsioone, vastutustundlikku majandusplaneerimist ning pingutusi poliitilise dialoogi ja majanduskoostöö tihendamiseks nii piirkonna siseselt kui ka välispartneritega; sellega seoses tuletab meelde ELiga toimivate partnerlussuhete keskset tähtsust;

8.  juhib tähelepanu Vaikse ookeani liidu (kuhu kuuluvad Tšiili, Colombia, Mehhiko ja Peruu) dünaamilisusele ja nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uuriks, kas EL saaks osaleda selles liidus vaatlejana, nagu mitmed ELi liikmesriigid juba teevad;

9.  rõhutab, et praegused globaalprobleemid, sealhulgas inimõigused, rahu, julgeolek, võitlus korruptsiooni ja karistamatuse vastu, hea valitsemistava puudumine, kestlik sotsiaalmajanduslik areng, vaesuse kaotamine, digitaliseerimine, massiline ränne, sooline võrdõiguslikkus, küberjulgeolek, organiseeritud kuritegevus ja terrorism, uimastikaubandus, kliimamuutused, geopoliitilised muutused, riikidesisene ja -vaheline ebavõrdsus, mitteametlik töö ja töötuse kasv, pakuvad uusi võimalusi ja koostööviise ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna strateegilises partnerluses, mis peaks põhinema ühisel nägemusel ja tegevuskaval;

10.  rõhutab, et ehkki tänu Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna majanduse märkimisväärsele arengule on vaesus ja ebavõrdsus vähenenud, takistab ebavõrdsus ikka veel oluliselt piirkonna arengut, kuna 175 miljonit inimest, sealhulgas eelkõige naised ja alaealised, elab vaesuses ja tõrjutuses; rõhutab, et selle probleemi lahendamisel on otsustava tähtsusega majanduskasv, kaasav sotsiaalne areng, rikkuse õiglane jaotamine ja põhiliste avalike teenuste üldkättesaadavus;

11.  tuletab meelde, et vaesuse kaotamise ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärk tuleb saavutada majanduslike, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasamise meetmetega ja selle saavutamiseks tuleb parandada tööhõivevõimalusi ja hariduse kättesaadavust, ning rõhutab vajadust kaitsta kõiki kodanikke ja laiendada keskklassi majandustsüklite mõjust hoolimata, kindlustada elamistingimuste parandamisel saavutatut (sh sotsiaalkaitse miinimumtasemete määratlemisega) ning austada inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi;

12.  rõhutab vajadust integreerida riikide majandused ringmajanduse mudelil põhinevatesse ülemaailmsetesse väärtusahelatesse ning tunnistada kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepingute tähtsust mõjusa vahendina, mis võib aidata lahendada ühiseid globaalprobleeme ning samas muu hulgas edendada inimväärset tööd ja sotsiaaldialoogi kui kestliku arengu tõukejõude; rõhutab, kui tähtis on luua tingimused, mis võimaldavad mõlema piirkonna majandusi mitmekesistada ning muuta need üleilmsetest tsüklilistest kõikumistest vähem sõltuvaks ja vähem haavatavaks; tõstab esile vajadust edendada teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste siiret, inimkapitali tugevdamist ja tööhõive mitmekesistamist, milleks on tähtis rohkem investeerida haridusse, koolitusse ja kutseoskustesse;

13.  väljendab rahulolu seoses 11. novembril 2016. aastal ELi, selle liikmesriikide, Ecuadori, Colombia ja Peruu vahel sõlmitud protokolliga Ecuadori ühinemise kohta ELi, Colombia ja Peruu vahelise vabakaubanduslepinguga; tuletab meelde, et selle lepinguga kaotatakse kõrged tollitariifid ja tehnilised kaubandustõkked, liberaliseeritakse teenuste turud, avatakse riigihanketurud ja kehtestatakse kohustused kiirete ja tõhusate vaidluste lahendamise mehhanismide suhtes;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL on Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna suurim välisinvestor ja selle suuruselt teine kaubanduspartner, mis loob kahel suunal toimivad ning kvaliteeti, sotsiaalset vastutust, töökohtade loomist, tehnosiiret, teadusuuringuid ja innovatsiooni väärtustavad majandussuhted;

15.  julgustab looma rohkem avaliku ja erasektori partnerlusi, et soodustada majandusarengut, ettevõtlust, majanduskasvu ja välisinvesteeringuid; rõhutab vajadust võidelda varimajanduse ning VKEde alaarengu ja vähese konkurentsivõime vastu; nõuab kahe piirkonna vahelise liikuvuse hõlbustamist ja parandamist, tagades töötajate õiguste vastastikuse kooskõla ning tõhustades sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist;

16.  rõhutab vajadust arendada mõlemas piirkonnas jätkusuutlikku ja tulemuslikku maksusüsteemi ja nõuetekohast maksukultuuri, sealhulgas rajada tõhusad üldraamatupidamisbürood, mis võiks soodustad majanduskasvu ja selliste heaoluriikide arengut, mis pakuvad ja tagavad kõigile kodanikele selliseid avalikke teenuseid nagu riiklik haridus, tervishoid, sotsiaalkaitsetaristu ja julgeolek, ning kordab, et maksuparadiisid ja maksustamise vältimine kahjustavad sotsiaalset ja majandusarengut, progressi ja jõukust ning takistavad majandusliku ja sotsiaalse ümberjaotuspoliitika nõuetekohast toimimist;

17.  rõhutab, et majanduskasv ja kaubandus on keskse tähtsusega tegurid kestliku arengu saavutamiseks, kuid ei ole piisavad vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks; nõuab, et rakendataks mõjusaid poliitilisi meetmeid, mis aitaksid neid probleeme vähendada mitmekesise, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu abil, kus tugevat rõhku pannakse sotsiaalküsimustele, institutsioonilisele toetusele ja inimõiguste austamisele;

18.  on seisukohal, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine peab olema Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna ning ELi koostöö peamine eesmärk; nõuab, et liit järsult suurendaks eelarvetoetuse programme;

19.   toetab komisjoni uut arengukava osana kestliku arengu tegevuskavast 2030; kordab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärgid peaksid olema ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna koostöö peamine vahend, need peaksid hõlmama kõiki majandusliku, sotsiaalse ja kestliku arengu mõõtmeid ning mitte piirduma üksnes vaesuse kaotamisega; rõhutab, et EL peab jätkuvalt pakkuma ametlikku arenguabi kõigile Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidele, sealhulgas keskmise ja kõrgema sissetulekuga riikidele, mis diferentseerimispõhimõtte kohaselt ei kuulu enam kahepoolse arengukoostöö alla, ning et abi lähtekoht peaks olema uus käsitlus, mis ei hõlma üksnes sissetulekut ühe elaniku kohta; nõuab tungivalt, et komisjon erandkorras ja kooskõlas arengukoostöö rahastamisvahendi määrusega teeks kahepoolset koostööd keskmise ja kõrgema sissetulekuga riikidega kogu arengukoostöö rahastamisvahendi aastate 2014–2020 programmiperioodi jooksul ja ka pärast seda, et jätkuvalt toetada nende tegevust praeguste probleemide ületamisel;

20.  nõuab, et poliitikameetmeid ja programme Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna ning äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide toetuseks koordineeritaks paremini; nõuab, et täidetaks kõik ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide piirkondlikel tippkohtumistel võetud poliitilised kohustused ja eraldataks selleks vajalikud rahalised vahendid.

21.  palub komisjonil välja selgitada olemasolevad instrumendid ja eraldada nende jaoks piisavalt ressursse ning rakendada kohaseid meetmeid, et ühitada neid tulemuslikkuse, otstarbekuse, ühtlustamise, vastastikuse vastutuse ja aruandekohustuse põhimõtetega ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide arengustrateegiatega, eesmärgiga aidata Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonnal tulla toime oma probleemidega ja valmistuda võimaluseks, et ametlik arenguabi tulevikus väheneb; nõuab, et nende instrumentidega hõlmataks teadmussiiret ja koolitust ning neist toetataks maksunduse ja riigi rahanduse juhtimise reformimist, mis aitab hoogustada majanduskasvu ja pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;

22.  palub komisjonil oma segarahastamisprogrammide puhul rakendada arengu tulemuslikkuse põhimõtete täitmist kinnitavaid kriteeriume, eelkõige omavastutuse, partnerriikidega kooskõlastamise ning arengualase ja rahandusliku täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutuse osas;

23.  juhib tähelepanu sellele, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkond on oma geograafiliste ja geoloogiliste omaduste tõttu ülimalt ohustatud loodusõnnetustest ning seda olukorda raskendavad veelgi kliimamuutused, millega peab tegelema ülemaailmselt, järgides ühise, ent diferentseeritud vastutuse põhimõtet; kutsub komisjoni ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike üles tegelema algpõhjustega, rakendama kliimamuutustele vastupanemise võimet suurendavaid meetmeid ning vastu võtma riskiennetusstrateegiaid ja protokolle, mis võimaldavad hädaolukordades kiiresti humanitaarabi korraldada;

24.  nõuab tungivalt soolise võrdõiguslikkuse sisulist rakendamist, naiste mõjuvõimu suurendamist ning tegevuspoliitikaid, mis toetavad naiste kaasamist poliitilise, ühiskondliku ja majanduselu igasse valdkonda, et suurendada nende aktiivset osalemist ühiskonnas, võidelda visalt naiste tapmiste vastu, tagada naiste füüsiline ja psühholoogiline turvalisus, hõlbustada võrdset juurdepääsu tööturule, maaomandile ja töökohtadele ning tagada nende seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused; rõhutab, kui oluline on parandada tütarlaste ja naiste elu; toonitab, et juurdepääs haridusele on seetõttu eluliselt tähtis ning see võib viia sotsiaalsfääri ja majanduse ümberkujundamiseni; peab tervitatavaks üleameerikalist konventsiooni naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise, kõrvaldamise ja selle eest karistamise kohta (Belém do Pará konventsioon) ning nõuab, et sekretariaadile antaks selle järelevalvemehhanismis (MESECVI) olulisem roll; väljendab rahulolu seoses Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni jõustumisega 2016. aastal ning kutsub mõlema piirkonna riike, kes ei ole seda veel teinud, konventsiooni allkirjastama;

25.  on seisukohal, et avaliku sektori meetmed, eelkõige tervishoiu, hariduse ja koolituse vallas, ning ka eraalgatused on erakordselt tähtsad võimaluste avamiseks peaaegu 30 miljonile noorele, kes ei õpi ega tööta; rõhutab, et arenguprogrammid peavad aitama võidelda laialt levinud konfliktide, vägivalla, organiseeritud kuritegevuse ja tapmiste vastu, mille all kannatavad eelkõige noored ja alaealised ning mis on Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide üks suuremaid probleeme;

26.  kordab, kui tähtis on kvaliteetsete töö- ja haridusvõimaluste kättesaadavus noortele, sest nemad kehastavad tulevikus kontinendi poliitilise stabiilsuse saavutamise lootust ja on selle peamiseks teguriks; julgustab edasist koostööd majanduslike sihtasutustega kahepoolse ülikoolide osalemise, stipendiumite, teadmiste vahetamise ning rahvusvahelise liikuvuse vormis ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna üliõpilaste vahel, eelkõige programmi „Erasmus+“ elavdamise kaudu osana 2015. aastal algatatud kõrgharidusalasest partnerlusest Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusega; märgib rahuloluga, et 2015. aastal käivitati edukalt programm „Erasmus+“, mis pakub kuni 2020. aastani 6 200 liikuvusprogrammi ja 3 500 stipendiumit peamiselt Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riikide üliõpilastele; juhib tähelepanu vajadusele edendada ülikoolidiplomite täielikku ja vastastikust tunnustamist ning tugevdada kahe piirkonna vahelist koostööd kvaliteedi- ja akrediteerimissüsteemi valdkonnas;

27.  juhib tähelepanu ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse koostöö kesksele tähtsusele teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas ning sellele, kui oluline on ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ühise teaduspiirkonna loomine, et tugevdada koostööd teadlaste ja professorite liikuvuse osas;

28.  rõhutab laste õiguste keskset tähtsust ja vajadust, et kõik ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid järgiksid rangelt ÜRO lapse õiguste konventsiooni nõudeid;

29.  innustab ulatuslikumale koostööle tehnoloogia arengu edendamisel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia elanikkonnale kättesaadavamaks tegemisel, et meie ühiskonnad suudaksid digitaliseerimisega kohaneda;

30.  juhib tähelepanu viimase kümnendi suundumustele ja ühistele raskustele vabaduste ja sotsiaalsete õiguste edendamisel ning senistele suurtele pingutustele kaasava riikliku poliitika loomiseks, mis kaitseks ohustatud inimrühmi ning võimaldaks kõigil võrdselt osa saada jõukusest ja majanduskasvust, tänu millele on viimase 15 aastaga vaesusest pääsenud ligi 60 miljonit Ladina‑Ameerika elanikku; kutsub ametivõime üles tunnustama ja tagama demokraatlikke põhimõtteid, põhiõigusi ning kõigi kodanike, sealhulgas usuvähemuste, põlisrahvaste, keskkonnaaktivistide, LGBTI‑kogukonna, puudega isikute, sunniviisiliselt ümberasustatud ja kodakondsuseta inimeste ning maapiirkondade elanike õigusi ja turvalisust; toonitab, kui tähtis on tagada kogunemis‑, ühinemis‑ ja sõnavabadus nii internetis kui ka mujal;

31.  rõhutab vajadust tagada usuvähemuste ja LGBTI‑kogukonna õigused ja ohutus; nõuab, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide valitsused võtaksid vastu seadused ja võtaksid meetmeid, mis kaitseksid inimõiguslasi ja ajakirjanikke neid sageli ähvardava tagakiusamise, ähvarduste, laimukampaaniate, meelevaldse vahistamise, piinamise, sunniviisilise kadumise ja mõrvade eest; nõuab maapiirkondades elavate põlisrahvaste ja põliselanikkonna õiguste ja huvide kaitsmist suure keskkonnamõjuga arenguprojektide ja kaevandustööstuse tegevuse eest, rakendades sellistel juhtudel eelneva nõustamise ja nõusoleku mehhanisme;

32.  väljendab kahetsust rünnakute pärast, mis tabavad demokraatlikult valitud opositsiooniliidreid, ajakirjanikke ja inimõiguslasi, eelkõige keskkonnaküsimustega tegelevaid isikuid, ja nende advokaate; kutsub ametiasutusi üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende füüsiline ja psühholoogiline puutumatus ning kindlustada viivitamatu, põhjalik ja erapooletu uurimine, et tuua vastutavad isikud kooskõlas rahvusvaheliste normidega kohtu ette;

33.  kordab, et tuleks tagada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivne kaasamine ja nendega konsulteerimine kaubandus- või assotsieerimislepingute üle peetava läbirääkimis- ja rakendamisprotsessi jooksul;

34.  rõhutab, et lepingud peavad sisaldama viidet sõna- ja kogunemisvabadusele Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides;

35.  innustab ELi liikmesriike kaaluma õigusaktide vastuvõtmist, millega nähakse ette võimalus inimõiguste raskete rikkumistega seotud isikute varade külmutamiseks ja neile viisapiirangute kehtestamiseks;

36.  kordab, et rändepoliitika ja -praktika peavad tagama inimõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu naistele ja sellistele kaitsetutele rühmadele nagu alaealised ja puudega isikud, pidades silmas piiride kaitsmise ja sisserändajate kriminaliseerimisest loobumisega seotud probleeme; rõhutab vajadust tervikliku käsitluse järele, mille eesmärk on tunnustada võõrtöötajate majanduslikku ja sotsiaalset panust vastuvõtvate riikide jaoks, transiidiriikide tähtsust ja vastuvõtvates riikides kodakondsuse saamiseks seaduslike teede loomise olulisust, võttes eriti arvesse varjupaika vajavaid põgenikke; nõuab meetmeid riikidevahelise seadusliku liikuvuse hõlbustamiseks ja parandamiseks, tagades töötajate õiguste sidususe ning tõhustades sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist;

37.  nõuab tungivalt, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid tagaksid sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja töötajate õiguste täieliku järgimise; nõuab ILO konventsioonide täielikku ja mõjusat rakendamist ja põhiliste tööstandardite austamist, mis muu hulgas hõlmavad ühinemisvabadust ning õigust kollektiivläbirääkimistele; rõhutab lisaks vajadust tagada igat liiki sunniviisilise või kohustusliku töö kaotamine;

38.  tõstab esile mõlema piirkonna ees seisvaid kaitse- ja julgeolekuprobleeme, mis hõlmavad terrorismi ning võitlust uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning õhutab jätkuvalt tugevdama julgeolekualast ja kaitsekoostööd politsei ja sõjaväelaste tegevuse kooskõlastamise abil, pöörates erilist tähelepanu teabe jagamisele; nõuab, et Ladina‑Ameerika riigid osaleksid ELi kriisiohje- ja rahuvalvemissioonidel, nagu nad teevad juba Colombias ja Tšiilis; soovitab tugevdada edasist sõjalist koostööd spetsiaalsete hädaabiüksuste loomiseks loodus- ja humanitaarkatastroofide puhuks; nõuab täiendavat koostööd meresõidu turvalisuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valdkonnas;

39.  nõuab riikide territoriaalse terviklikkuse põhimõtte tingimusteta austamist;

40.  taunib humanitaarabi kärpimist ja peab vastuvõetamatuks, et kärpeid tehakse jätkuvalt kõige enam abi vajavates piirkondades (Kesk‑Ameerika põhjakolmnurga kolm riiki, Haiti ja Colombia), samuti piirkondades, kus kliimamuutuste ja loodusõnnetuste mõju on eriti tugev;

41.  mõistab hukka mõnede riikide valitsuste sammud, millega nad keelduvad rahvusvahelist humanitaarabi vastu võtmast, tehes sellega võimatuks oma riikide esmavajaduste rahuldamise; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal asjaomastelt ametivõimudelt nõuda, et nad lubaksid humanitaarabi sisse tuua, ja palub esitada abikava iga riigi jaoks;

42.  palub ELil püüda toetada Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike, mis kannatavad pideva vägivalla tõttu, kus toimub lubamatult palju mõrvu, kohtuväliseid hukkamisi ja sunniviisilisi kadumisi, kuna ilma julgeolekuta ei saa olla tõelist jõukust, väärikust ja õnne; õhutab Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riike võtma meetmeid, et teha lõpp vanglate ülerahvastatusele ja parandada vanglate tingimusi, tagamaks kinnipeetavate füüsilise ja psühholoogilise väärikuse kaitse, uurida piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid ja nende eest karistada ning edendada vangide inimlikumat kohtlemist, et hoida ära vanglates regulaarselt toimuvaid mässe, mille tulemusena inimesed hukkuvad;

43.  toonitab vajadust tõhustada kõigi Atlandi piirkonna riikide koostööd uimastikaubanduse vastu võitlemisel, kaasates ka asjaomased Lääne‑Aafrika riigid, mis on Ladina‑Ameerika ja Euroopa vahelise uimastisaadetiste liikumise olulised sõlmpunktid;

44.  palub ELil toetada neid Kesk‑Ameerika riike, mille sotsiaalseid ja poliitilisi struktuure lagundab organiseeritud kuritegevus;

45.  rõhutab, et EL peab jätkama Kesk‑Ameerika julgeolekustrateegia ja Kariibi mere piirkonna julgeolekustrateegia toetamist;

46.  rõhutab tungivat vajadust tõhustada võitlust korruptsiooni, maksupettuste ja karistamatuse kui ühtede peamiste arengut takistavate tegurite vastu, tagada õigusriigi põhimõtete järgimine, vabade ja läbipaistvate valimiste korraldamine, võimude lahusus ning ühetaoline juurdepääs sõltumatule, erapooletule ja professionaalsele kohtusüsteemile, ning rõhutab vajadust toetada head valitsemistava, kõrvaldada institutsioonilised puudujäägid ja tugevdada haldust; tunnustab tööd, mida selles vallas on tehtud programmi EUROsociAL raames;

47.  palub ELil ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidel lahendada korruptsiooni probleem ja võidelda korruptsiooni vastu meetmete abil, mis ulatuvad ennetamisest kuni õiguskaitse ja kriminaalvastutusele võtmiseni ning mitmepoolsete ja rahvusvaheliste korruptsioonivastaste konventsioonide tõhusa rakendamiseni, ning juhib tähelepanu sellele, et korruptsioon õõnestab nii sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ja sotsiaalset võrdsust kui ka poliitilist õiguspärasust ja head valitsemistava; rõhutab, et sõltumatu kohtusüsteemi ja avaliku halduse puudumine suurendab usaldamatust avalik‑õiguslike institutsioonide suhtes, õõnestab õigusriigi põhimõtet ja soodustab vägivalda; toonitab, et korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks on vaja läbipaistvust, vaba meediat ja kodanike kaasamist; võtab arvesse, et maksuparadiisidele lõpu tegemiseks tuleks juurutada uued rahvusvahelised õigusnormid, näiteks automaatne maksualase teabe vahetamine ja pangasaladuse kaotamine;

48.  nõuab edasist koostööd suurt ühist huvi pakkuvates keskkonnaküsimustes, rõhutades eriti energeetilist üleminekut ja CO2‑heite vähendamist, mis hakkab mõjutama mõlema piirkonna majandust; juhib tähelepanu vajadusele toetada taastuvenergia uurimist ja kasutuselevõtmist, looduskaitset, metsamajandust ning meetmeid, millega käsitletakse kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi neist tugevalt mõjutatud piirkonnas, arvestades loodusvarade ammutamise piirkondade kohaliku ja põliselanikkonna õigustega; rõhutab vajadust toetada jätkuvalt selliseid algatusi nagu EUROCLIMA ja RIOCC vastavalt kestliku arengu, keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika Lima tegevuskavale; tunnistab ühist vajadust viia Pariisi kokkulepete täitmiseks ellu energeetiline üleminek; toonitab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide institutsioonide ja äriühingute vaheliste edasiste investeeringute ja koostöö vajalikkust, et ühiselt lahendada energeetilise ülemineku, CO2‑heite vähendamise ja põhitaristute täiustamise küsimusi; rõhutab, et metsade kaitsmiseks ja agroökoloogiliste põllumajandusvõtete laiemaks kasutuselevõtuks on tähtis parandada valitsemist ja kohtumenetlusi;

49.  peab keskseks küsimuseks ELi−Mercosuri läbirääkimiste kiirendamist, et sõlmida Euroopa Ülemkogu 9. märtsi 2017. aasta järeldustes osutatud igakülgne, tasakaalustatud ja vastastikku kasulik assotsieerimisleping, mis võimaldaks ELi ja Ladina‑Ameerika riikide vaheliste kehtivate lepingute võrgustiku kujundamise lõpule viia; rõhutab, et läbirääkimised tuleb lõpule viia ja jõuda lõpliku kokkuleppeni, mille Euroopa Parlament peab ratifitseerima, enne parlamendi praeguse ametiaja lõppu – sellel oleks soodne mõju mõlema majanduspiirkonna tööhõivele ja majanduskasvule ning see aitaks tugevdada meie rahvaste vahelisi ajaloolisi, kultuurilisi, majanduslikke ja koostöösidemeid ning usaldust;

50.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kiirendada praegu toimuvaid läbirääkimisi ELi ja Mehhiko üldlepingu uuendamiseks, ja nõuab nende lõpuleviimist enne 2017. aasta lõppu; juhib tähelepanu vajadusele viia ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu uuendamine lõpule enne 2018. aasta esimest kolmandikku; kutsub liikmesriikide parlamente, kes ei ole seda veel teinud, ELi ja Kesk‑Ameerika assotsieerimislepingut ratifitseerima;

51.  rõhutab, kui oluline on Ecuadori hiljutine ühinemine mitut valdkonda hõlmava lepinguga, mille osalised juba olid Colombia ja Peruu, ning tuletab meelde, et soovi korral võib sellega ühineda ka Boliivia; tervitab Schengeni lühiajalise viisa nõudest loobumist Peruu ja Colombia suhtes; sellega seoses nõuab samasugust viisanõudest loobumist Ecuadori puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et sellised meetmed aitavad parandada ELi majandus- ja kultuurisidemeid kõnealuste riikidega;

52.  rõhutab, kui tähtis on süsteemselt lisada ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelistesse assotsieerimis-, kaubandus- ja investeerimislepingutesse äriühingu vastutuse eeskirjad ning inimõigusi ja sotsiaalseid õigusi kaitsvad klauslid;

53.  juhib tähelepanu asjaolule, et Mehhiko ja Brasiilia on loetud ELi strateegilisteks partneriteks, ning nõuab sama staatuse omistamist Argentinale kui piirkonnas olulisele riigile, kes on Mercosuri ja G20 liige, ning institutsiooniliste suhete raamistiku uuendamist;

54.  tunnistab, kui tähtsad on Ibero‑Ameerika tippkohtumised, mille toimemehhanisme on mõne viimase aasta jooksul tugevdatud, ning rõhutab samal ajal rolli, mida täidab roteeruva eesistumise toetamisel Ibero‑Ameerika peasekretariaat (SEGIB); rõhutab lisaväärtust, mida see annab üldiselt kahe piirkonna vahelisele partnerlusele dialoogi-, kooskõlastamis- ja koostööfoorumina; nõuab sellega seoses, et kehtestataks koostöömehhanism – mille võiks vormistada vastastikuse mõistmise memorandumi või siis komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse ja SEGIBi vahelise koostöö-raamlepinguna –, mis võimaldab nimetatud kahe organi suhteid optimeerida ja seada need struktureeritumale, korrastatumale ja süsteemsemale alusele; peab tervitatavaks asjaolu, et viimasel tippkohtumisel pöörati erilist tähelepanu sellistele olulistele valdkondadele nagu noored, haridus ja ettevõtlus;

55.  kinnitab, et Euroopa – Ladina‑Ameerika Parlamentaarne Assamblee ja parlamendidelegatsioonid on väga edukad ja kasulikud foorumid strateegilise partnerluse parlamentaarse mõõtme ning ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna vahelise poliitilise dialoogi jaoks, hõlmates kodanikuühiskonda, kelle rolli tuleks tugevdada, ning on olulised ka kodanike nõudmiste edastamiseks ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumistel; rõhutab, kui tähtis on tagada nende arutelude ja järelduste nähtavus ja levitamine nii ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumistel toimuva suhtluse kui ka riiklike ja piirkondlike institutsioonide kaudu;

56.  toonitab ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fondi kui rahvusvahelise organisatsiooni tähtsust ning nõuab selle asutamislepingu kiiret ratifitseerimist kõigi 62 liikme poolt, mis toetaks oluliselt kahe piirkonna vahelist partnerlust, ning taotleb alaliste koostöökanalite loomist fondi ja Euroopa – Ladina‑Ameerika Parlamentaarse Assamblee vahel;

57.  toetab Euroopa Investeerimispangale suuremate volituste andmist Ladina‑Ameerikale välislaenude andmiseks, et toiminguid säilitada ja arendada ning rahuldada vajadus rahastada selliseid prioriteetseid valdkondi nagu kliimamuutuste leevendamine, sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnataristu arendamine ning VKEde toetamine;

58.  nõuab ELi liikmesriikide tegevuse paremat ja mitmepoolset kooskõlastamist Ameerika Riikide Arengupangas ja Andide Arengukorporatsioonis, et maksimeerida nende majanduslik mõju Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidele suunatud arenguprogrammides;

59.  kinnitab oma toetust Colombia rahuprotsessile, millel on otsustav tähtsus riigi elanike tuleviku ja nende riigi asukohapiirkonna stabiliseerimise seisukohalt, ning kohustub toetama Colombia valitsust selle elluviimisel; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on kaasata kogu Colombia ühiskond, eelkõige ohvrid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sunniviisiliselt ümberasustatud isikud ning valitsuse juhid inimõiguslaste ja kogukonnajuhtide kaitse ja ohutuse tagamisse; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid poliitilise ja rahalise toetuse andmist, sealhulgas arengukoostöö rahastamisvahendi määruse, eelkõige selle artikli 5 lõike 2 põhjal ja Colombia toetamiseks loodud ELi usaldusfondi kaudu, ning toetab komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja erisaadiku rolli Colombias; väljendab soovi, et ka Rahvuslik Vabastusarmee osaleks käimasolevas rahuprotsessis; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) on ÜRO järelevalve all viinud lõpule isiklike relvade loovutamise; toetab ÜRO Julgeolekunõukogu loodud uut missiooni, mille eesmärk on aidata FARCi liikmetel taasintegreeruda ühiskonda; tervitab kahepoolset relvarahukokkulepet Rahvusliku Vabastusarmee ning Colombia valitsuse vahel;

60.  väljendab sügavat muret tõsiselt halveneva demokraatia, inimõiguste ja sotsiaalmajandusliku olukorra pärast Venezuelas, kus levib poliitiline ja sotsiaalne ebastabiilsus; palub Venezuela valitsusel kaitsta võimude lahusust ja võimuorganite sõltumatust ning taastada täies ulatuses rahvusassamblee põhiseaduslik pädevus; lisaks kutsub Venezuela valitsust üles tagama kõigi poliitvangide viivitamatu ja tingimusteta vabastamise ning esitama võimalikult kiiresti valimiste ajakava, mis võimaldab toimuda vabadel ja läbipaistvatel valimistel; kutsub rahvusvahelist kogukonda, piirkondlikke osalejaid ning asepresidenti ja kõrget esindajat üles toetama ja edendama laiapõhjalist rahvuslikku kokkulepet kui ainuvõimalikku lahendust; palub asepresidenti ja kõrget esindajat uurida, milliste muude abinõudega saaks konstruktiivselt edendada riigi poliitilist stabiliseerimist; lükkab seoses sellega tagasi kõik katsed anda rahvusassamblee põhiseaduslikult tunnustatud volitused üle mis tahes muule organile; mõistab kindlalt hukka 30. juuli 2017. aasta põhiseadusliku kogu valimised, kuna sellega rikutakse võimude lahususe põhimõtet ja ei austata kodanike õigust vabalt väljendada oma poliitilisi seisukohti demokraatlikult valitud ja legitiimsete institutsioonide kaudu; tuletab meelde, et Euroopa Parlament koos mitmete muude rahvusvaheliste osalejatega ei tunnista neid valimisi ega vastasutatud kogu tegevust ja otsuseid selle institutsiooni mittelegitiimsuse tõttu, ning avaldab kahetsust seoses vägivaldse olukorraga, mis on põhjustanud mitmete inimeste hukkumist ja vigastusi; väljendab sügavat muret seoses demokraatlikult valitud rahvusassamblee liikmete ebaseadusliku süüdistamise ja vastutusele võtmisega; taunib asjaolu, et poliitiliselt kiusatakse taga ning on ametist tagandatud peaprokurör Luisa Ortega Diaz ning kõik ülemkohtu liikmed, kes on ametisse nimetatud legitiimse Venezuela Rahvusassamblee poolt; toetab täielikult Venezuela režiimi ulatuslike kuritegude ja repressioonide põhjalikku uurimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt ning kutsub ELi üles selles aktiivselt osalema; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa Ülemkogu üles kaaluma kõigi Venezuelas inimõiguste rasketes rikkumistes osalenute, sh tunnustamata põhiseadusliku kogu liikmete varade külmutamist ning nende ELi territooriumile juurdepääsu piiramist;

61.   väljendab heameelt ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimise üle 2016. aasta detsembris; rõhutab, kui oluline on kiirendada lepingu rakendamist, kuna sellel võib olla soodne mõju kogu ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse partnerlusele; juhib tähelepanu sellele, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping peaks aitama parandada Kuuba kodanike elutingimusi ja sotsiaalseid õigusi, liikumist demokraatia suunas ning põhiõiguste järgimist ja edendamist; rõhutab, et lepingu kehtimajäämine sõltub sellest, kui tulemuslikult Kuuba valitsus rakendab lepingus ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides kajastatud inimõiguste sätteid;

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0016.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0269.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0200.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0297.
(5) ELT C 274, 27.7.2016, lk 28.
(6) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/trade_en.pdf
(7) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/poverty_en.pdf
(8) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/pparties_en.pdf
(9) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/china_en.pdf
(10) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/athens2014/adopted_docs/femicide/1026102en.pdf
(11) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/montevideo_2016/adopted_docs/migration_en.pdf
(12) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 54.
(13) ELT C 65, 19.2.2016, lk 120.


Korruptsioon ja inimõigused kolmandates riikides
PDF 260kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsioon korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides (2017/2028(INI))
P8_TA(2017)0346A8-0246/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni, mis jõustus 14. detsembril 2005(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametnikele antava altkäemaksu vastu võitlemist käsitlevat Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsiooni ja nõukogu 2009. aasta soovitust täiendava altkäemaksuvastase võitluse kohta, 2009. aasta soovitust välisriigi ametnikele antud altkäemaksude maksustatavast tulust mahaarvamise kohta ja muid seonduvaid dokumente(2),

–  võttes arvesse 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku, samuti inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu üldasjade nõukogu 2914. istungil 8. detsembril 2008. aastal(3),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015(4),

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 8. novembril 2013 vastu võetud aruannet „Euroopa Investeerimispanga tegevuses keelatud käitumise ennetamise ja tõkestamise poliitika“ (EIP pettusevastane poliitika)(5),

–  võttes arvesse dokumenti „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine“(6),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi äritegevuse ja inimõiguste kohta(7),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(8),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni korruptsioonivastase võitluse ning CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmete kohta(9),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(10),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(11),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kui arenguriikide valitsemist, sotsiaalkaitset ja arengut takistavate probleemide kohta(12),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite hiljutise paljastamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks(14),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni avaliku ja erasektori korruptsiooni mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides(15),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni, Euroopa Nõukogu korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni ning resolutsioone (98) 7 ja (99) 5, mille Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis vastu vastavalt 5. mail 1998 ja 1. mail 1999 ning millega asutati riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO),

–  võttes arvesse 26.–27. novembril 2012. aastal vastu võetud Jakarta deklaratsiooni korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtete kohta(16),

–  võttes arvesse korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste rahvusvahelise ühenduse (IAACA) seitsmendal aastakonverentsil ja üldkoosolekul 22.–24. novembril 2013. aastal vastu võetud Panama deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste kohta ning Inimõiguste Nõukogu 29. septembri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste kohta(17),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu nõuandekomitee 5. jaanuari 2015. aasta lõpparuannet korruptsiooni negatiivse mõju kohta inimõiguste tagamisele(18),

–  võttes arvesse Aafrika Liidu konventsiooni korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse kohta (AUCPCC)(19),

–  võttes arvesse ÜRO ülemaailmse kokkuleppe algatust võtta strateegiate ja meetmete puhul aluseks inimõiguste, tööhõive, keskkonna ja korruptsiooni vastu võitlemise universaalsed põhimõtted(20),

–  võttes arvesse Transparency Internationali korruptsiooni tajumise iga-aastast indeksit,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8‑0246/2017),

A.  arvestades, et korruptsioon on keeruline üleilmne nähtus, mis mõjutab nii põhja kui ka lõunat ning mida saab määratleda kui üksikisikule või kollektiivile usaldatud võimu kuritarvitamist otseselt või kaudselt isiklikuks kasuks, mis ohustab tõsiselt avalikku huvi ja ühiskondlikku, poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ja turvalisust, õõnestades avalikkuse usaldust ja institutsioonide tõhusust ja tulemuslikkust ning selliseid väärtusi nagu demokraatia, inimõigused eetika, õiglus, säästev areng ja hea valitsemistava;

B.  arvestades, et korruptsioon võib küündida väikese ulatusega püüdlustest mõjutada üksikisikuid, ametiisikuid või avalike teenuste rakendamist kuni ulatuslike katseteni õõnestada poliitilisi, majandus- ja/või õigussüsteeme ning edendada ja rahastada terrorismi, ergutada äärmuslust, vähendada maksutulusid ja toetada organiseeritud kuritegevuse võrgustikke;

C.  arvestades, et korruptsiooni põhjustab poliitiliste, majandus- ja õigussüsteemide suutmatus tagada tugevat, sõltumatut järelevalvet ja vastutust;

D.  arvestades, et korruptsiooni vähendamine on väga oluline majanduskasvu, vaesuse vähendamise, jõukuse loomise, hariduse, heaolu, tervishoiu, taristu arendamise ja konfliktide lahendamise jaoks, samuti usalduse loomiseks institutsioonide, ettevõtjate ja poliitika vastu;

E.  arvestades, et paljudes riikides ei ole korruptsioon ainult oluline süsteemne takistus demokraatia, õigusriigi põhimõtte, poliitilise vabaduse ja säästva arengu ning kõigi kodaniku-, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste inimõiguste – kasutamisele, vaid võib olla ka paljude inimõiguste rikkumiste põhjus; arvestades, et korruptsioon on üks kõige vähem tähelepanu saanud inimõiguste rikkumiste põhjuseid, kuna see annab hoogu ebaõiglusele, ebavõrdsusele, muu hulgas seoses rahaliste ja majanduslike vahenditega, karistamatusele, meelevaldsele tegevusele, poliitilisele ja usulisele ekstremismile ja konfliktidele;

F.  arvestades, et korruptsioon ohustab demokraatia kindlustamist ja inimõiguste jõustamist ning kahjustab riigiasutusi, see aga võib kaasa tuua sotsiaalseid rahutusi, sealhulgas vägivalda, kodanikuühiskonna proteste ja suurt poliitilist ebastabiilsust; arvestades, et korruptsioon püsib arenguriikides konflikti katalüsaatorina, mis on jäetud süstemaatiliselt tähelepanuta, tuues kaasa inimõiguste, sh rahvusvahelise humanitaarõiguse laialt levinud rikkumised ja nende toimepanijate karistamatuse; arvestades, et korruptsiooni hetkeseis ja ebaseaduslik rikastumine riigivõimu ametikohtadel on toonud kaasa võimuahnuse ja kleptokraatide võimu põlistamise;

G.  arvestades, et paljudes riikides toob kõrge korruptsioonitase kaasa madala inim-, sotsiaal- ja majandusarengu, hariduse ja muude avalike teenuste madala taseme, piiratud kodaniku- ja poliitilised õigused, poliitilise konkurentsi ja meediavabaduse (veebis ja mujal) vähesuse või puudumise ning õigusriigi puudujäägid;

H.  arvestades, et korruptsioon mõjutab inimõiguste kasutamist, sel on negatiivsed tagajärjed ja ebaproportsionaalselt suur mõju kõige ebasoodsamas olukorras olevatele, marginaliseeritud ja haavatavatele ühiskonnarühmadele, nagu naised, lapsed, puudega inimesed, eakad, vaesed, põlisrahvad ning vähemuste hulka kuuluvad inimesed, nimelt takistab korruptsioon nende võrdset juurdepääsu poliitilisele osalemisele, avalikele ja sotsiaalsetele programmidele ja teenustele, õigusemõistmisele, julgeolekule, loodusvaradele, sealhulgas maale, töökohtadele, haridusele, tervishoiule ja elamispinnale; arvestades, et korruptsioon mõjutab ka edusamme diskrimineerimise kaotamise, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise suunas, piirates naiste suutlikkust oma õigusi nõuda; arvestades, et korruptsioon moonutab valitsemissektori kulutuste suurust ja jagunemist, kahjustades tõsiselt riigi suutlikkust rakendada maksimaalselt oma olemasolevaid ressursse, et tagada majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete nõuetekohast toimimist ning ühise eetika väljatöötamist;

I.  arvestades, et ÜRO kestliku arengu 16. eesmärk keskendub rahu ja õigluse tagamisele, tugevate institutsioonide rajamisele ning korruptsioonivastasele võitlusele; arvestades, et kestliku arengu 16. eesmärgi saavutamiseks kogu maailmas peab EL otsekohe tegelema mitmesuguste probleemidega, milles korruptsioonil on oluline osa, alates inimõiguste rikkumisest kuni vaesuse, nälja ja ebaõigluseni;

J.  arvestades, et korruptsioonivastane võitlus nõuab kooskõlastatud jõupingutusi nii kõrge tasandi korruptsiooni kui ka pisikorruptsiooni tõkestamiseks kolmandates riikides ja ELi liikmesriikides, võttes iga juhtumi puhul eraldi arvesse hierarhilist soosimist, tasusüsteeme ja klientelismi võimustruktuurides, mis seob sageli kõrgeima tasandi korruptsioonikuriteod pisikorruptsiooniga, mõjutades otseselt elanikkonna elu ja nende juurdepääsu põhiteenustele;

K.  arvestades, et korruptsiooni ei saa tõkestada ilma poliitilise tahte tugeva väljenduseta kõrgeimal tasandil, sõltumata riiklike järelevalveasutuste ja õiguskaitseorganite võimekusest, oskustest ja valmisolekust;

L.  arvestades, et korruptsiooni majanduslikud tagajärjed on äärmiselt negatiivsed, pidades eelkõige silmas mõju vaesuse ja elanikkonna ebavõrdsuse suurendamisele, avalike teenuste kvaliteedile, julgeolekule, ulatusliku tervishoiu kättesaadavusele ja hariduse kõrgele standardile, taristule, sotsiaal-majanduslikele võimalustele individuaalsele ning majanduslikule emantsipatsioonile, eelkõige majanduskasvule, töökohtade ja töövõimaluste loomisele, ning arvestades pidurdavat mõju ettevõtlusele ja investeeringute kaotust;

M.  arvestades näiteks, et korruptsioon läheb ELile SKP seisukohast maksma 179–990 miljardit eurot aastas(21);

N.  arvestades, et Maailmapanga andmete kohaselt makstakse maailmas igal aastal umbes 1 triljon dollarit altkäemaksudeks ja korruptsioonist tulenevat majanduslikku kogukahju hinnatakse sellest arvust mitu korda suuremaks;

O.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus, mis on paljudes riikides tõsine ja piiriülese mõõtmega probleem, on sageli seotud korruptsiooniga;

P.  arvestades, et korruptsioon ja inimõiguste rikkumised on tavaliselt seotud võimu kuritarvitamise ja vastutustunde puudumise, õigusemõistmise takistamise, sobimatu mõju kasutamisega ning diskrimineerimise eri vormide institutsionaliseerimise, klientelismi ja turumehhanismide moonutamisega; arvestades, et korruptsiooni puhul ilmnevad tugevad seosed õigusriigi ja hea valitsemistava puudujääkidega, ning arvestades, et see kahjustab sageli nende institutsioonide ja üksuste tulemuslikkust, kellele on usaldatud kontrolli ja tasakaalu ning demokraatia põhimõtete ja inimõiguste austamise tagamine, näiteks parlamendid, õiguskaitseasutused, kohtud ja kodanikuühiskond; arvestades, et riikides, kus õigusriiki õõnestab korruptsioon, takistavad nii õigusraamistike rakendamist kui ka tugevdamist korrumpeerunud kohtunikud, advokaadid, prokurörid, politseinikud, uurijad ja audiitorid;

Q.  arvestades, et korruptsioon ja inimõiguste rikkumised on nähtus, mis hõlmab ausa käitumise puudumist ja mittetoimivaid ametiasutusi, ja arvestades, et avaliku ja erasektori organisatsioonide usaldusväärsust ja õiguspärasust saab tagada ainult siis, kui nende igapäevane haldamine põhineb range aususe kultuuril;

R.  arvestades, et sellised tegevused nagu valimispettused, erakondade ebaseaduslik rahastamine, semupoliitika ja raha tajutav ebaproportsionaalne mõju poliitikas vähendavad usaldust ning kindlustunnet erakondade ja valitud esindajate, valimisprotsessi ja valitsuste suhtes, õõnestavad demokraatlikku legitiimsust ja üldsuse usaldust poliitika suhtes ning võivad oluliselt piirata kodaniku- ja poliitilisi õigusi; arvestades, et ebapiisav reguleerimine ning läbipaistvuse ja poliitilise rahastamise järelevalve puudumine võivad tekitada võimalusi sekkuda avalike ülesannete täitmisse ja seda lubamatult mõjutada; arvestades, et korruptsioonisüüdistusi võib kasutada ka poliitilise vahendina poliitikute maine kahjustamiseks;

S.  arvestades, et korruptsioon õigussektoris rikub selliseid põhimõtteid nagu diskrimineerimiskeeld, õiguskaitse kättesaadavus ning õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on oluline vahend kõigi muude inimõiguste jõustamiseks ja karistamatuse ärahoidmiseks; arvestades, et sõltumatu kohtusüsteemi ja avaliku halduse puudumine tugevdab usaldamatust riigiasutuste vastu, õõnestades õigusriiki ja õhutades mõnikord vägivalda;

T.  arvestades, et korruptsiooni on keeruline mõõta, sest tavaliselt hõlmab see ebaseaduslikku tegevust, mida tahtlikult varjatakse, kuigi on välja töötatud ja rakendatud mõned korruptsiooni tuvastamise, seire ja mõõtmise mehhanismid;

U.  arvestades, et uued tehnoloogiad, nagu hajusandmebaasid või avatud allika uurimismeetodid ja metoodikad, pakuvad uusi võimalusi valitsuse tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks;

V.  arvestades, et inimõiguste kaitse, eelkõige diskrimineerimiskeelu põhimõtte tugevdamine on korruptsioonivastases võitluses väärtuslik abinõu; arvestades, et korruptsiooni vastu võitlemine kriminaal- ja eraõiguse kaudu tähendab repressiiv- ja parandusmeetmete võtmist; arvestades, et inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava edendamine ja tugevdamine on edukate ja jätkusuutlike korruptsioonivastaste strateegiate olulised komponendid;

W.  arvestades, et korruptsioonivastase võitluse kriminaalõigusliku lähenemisviisi ja inimõigustepõhise lähenemisviisi vahelise koostoime loomine võib aidata vähendada korruptsiooni kollektiivset ja üldist mõju ning ära hoida inimõiguste süsteemset õõnestamist korruptsiooni otsese või kaudse tagajärjena;

X.  arvestades, et rahvusvahelise korruptsioonivastase võitluse jaoks on tekkimas institutsiooniline ja õiguslik raamistik, kuid poliitilise tahte või jäikade jõustamismehhanismide puudumise tõttu esineb märkimisväärseid vajakajäämisi rakendamises; arvestades, et inimõigustepõhine lähenemisviis korruptsioonivastasele võitlusele tagaks paradigmaatilise nihke ja võiks aidata rakendamises esinevaid vajakajäämisi kõrvaldada olemasolevate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste mehhanismide kasutamise abil inimõigustealaste kohustuste täitmise kontrollimiseks;

Y.  arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon on ainus õiguslikult siduv üldine korruptsioonivastane vahend, mis hõlmab viit põhivaldkonda: ennetusmeetmed, kriminaliseerimine ja õiguskaitse, rahvusvaheline koostöö, kuritegeliku vara tagasivõitmine ning tehniline abi ja teabevahetus;

Z.  arvestades, et rahvusvahelised kohustused on hea mehhanism asjakohaste ja mõistlike meetmete võtmiseks, et ennetada korruptsiooni avalikus ja erasektoris ning selle eest karistada, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning muude asjaomaste inimõigusalaste vahendite kohaselt;

AA.  arvestades, et kohtutel, ombudsmanidel ning inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavatel riigiasutustel, samuti kodanikuühiskonnal võib olla tähtis roll korruptsiooni tõrjumisel ning nende potentsiaali saab suurendada tiheda koostöö abil korruptsioonivastase võitlusega tegelevate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutustega;

AB.  arvestades, et korruptsiooniga võitlemiseks tuleks võtta meetmeid läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks ning riikides karistamatuse vastu võitlemiseks, samuti tuleks seada prioriteediks selliste strateegiate ja konkreetsete poliitikameetmete väljatöötamine, mis aitaksid nii korruptsiooni vastu võidelda kui ka luua ja/või arendada asjakohast avalikku korda;

AC.  arvestades, et nii kodanikuühiskonnal kui ka erasektoril võib olla otsustav roll institutsioonilise reformi kujundamisel, et tugevdada läbipaistvust ja vastutust; arvestades, et õppida võib inimõigusliikumiste kogemustest kodanikuühiskonna teadlikkuse suurendamisel korruptsiooni kahjulike tagajärgede kohta ning liitude loomisel riigiasutuste ja erasektoriga korruptsioonivastaste jõupingutuste toetamisel;

AD.  arvestades, et vaba meedia puudumine nii veebis kui ka väljaspool veebikeskkonda mitte ainult ei piira põhiõigust väljendusvabadusele, vaid ka loob soodsad tingimused läbipaistmatute tavade, korruptsiooni ja rikkumiste kasvuks; arvestades, et sõltumatul meedial ning mitmekesisel ja pluralistlikul meediamaastikul on tähtis roll läbipaistvuse ja järelevalve tagamisel, korruptsioonist teatamisel, selle uurimisel ja paljastamisel ning avalikkuse teadlikkuse suurendamisel korruptsiooni ja inimõiguste rikkumiste vahelise seose kohta; arvestades, et mitmes riigis, sealhulgas ELi liikmesriikides, kehtivad laimamise eest kaitsvad seadused, nt laimamiseks peetavate tegude kriminaliseerimine, mis võivad kahjustada sõna- ja meediavabadust ning mõjutada rikkumistest teatajaid ja ajakirjanikke korruptiivse tegevuse avalikustamisest loobuma;

AE.  arvestades, et paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sh korruptsioonivastase võitlusega tegelevad ühendused ja inimõiguste organisatsioonid, ametiühingud, uurivad ajakirjanikud, blogipidajad ja rikkumistest teatajad paljastavad korruptsiooni, pettusi, haldusrikkumisi ja inimõiguste rikkumisi hoolimata sellest, et nii võib neid ähvardada kättemaks, sh töökohas, laim ja isiklik oht; arvestades, et kättemaksu, laimamise ja teotamise eest kaitsvate seaduste ning sõltumatu ja usaldusväärse uurimise puudumise tõttu ei pruugi inimesed rikkumistest teatada; arvestades, et ELil on kohustus neid kaitsta, eelkõige pakkudes avalikku tuge, sealhulgas viibides inimõiguste kaitsjate kohtuistungitel ja neid kohtuistungeid jälgides ning kasutades võimalikult tõhusalt ära selliseid vahendeid nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend; arvestades, et on hädavajalik tagada kehtivate õigusaktide järgimine ja nõuetekohane rakendamine; arvestades, et korruptsioonist teatajatel peaks olema õigus oma identiteedi konfidentsiaalsuse säilitamisele vastavalt õiglase kohtupidamise tagatistele; arvestades, et rikkumistest teatajatele tuleks anda süüdistuse esitamise vastu rahvusvaheline kaitse;

AF.  arvestades, et korruptsioonivastane võitlus peaks hõlmama ka meetmeid organiseeritud kuritegevuse, maksuparadiiside, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogude kaotamiseks ning neid võimaldavate skeemide kõrvaldamiseks, kuna need takistavad riikide kestlikku arengut, kasvu, heaolu ja vastutust;

AG.  arvestades, et paljudel riikidel ei ole veel suutlikkust maksuteabe vahetamiseks ELi riikidega ja seega ei saa nad ELi riikidelt teavet oma kodanike kohta, kes võivad maksudest kõrvale hoida;

AH.  arvestades, et kolmandatele riikidele eraldatavaid ELi vahendeid, sealhulgas hädaolukordades, tuleb abi saavates riikides selgete kontrolli- ja tasakaalumehhanismidega nõuetekohaselt jälgida, et ennetada korruptsioonivõimalusi, mis võivad tekkida, ning avalikustada kuritarvitused ja paljastada korrumpeerunud ametnikud;

AI.  arvestades, et korruptsiooni ja ebaseaduslike finantsvoogude kontrollimine on poliitiline küsimus, mida tuleb käsitleda laiahaardeliselt, ülemaailmselt ja piiriüleselt (G20, ÜRO, OECD, Maailmapank, IMF);

AJ.  arvestades, et 2017. aasta veebruaris Šveitsis Lausanne’is peetud spordi ausust käsitleval rahvusvahelisel foorumil (International Forum for Sports Integrity) edendati valitsuste, rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide ja muude organisatsioonide koostööd, et võidelda korruptsiooniga spordis;

1.  nõuab, et riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil võetaks ühiseid meetmeid korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, pidades silmas, et korruptsioon levib üle piiride, ning et kõrvuti kodanikuühiskonna organisatsioonide tööga korruptsiooni vastu võitlemisel tuleks edendada riikidevahelist ja piirkondadevahelist tõhustatud koostööd; kutsub riike üles aktiivselt osalema rahvusvahelistel foorumitel, et aru pidada ja jõuda ühiste otsusteni heade tavade ja poliitika kohta, mis on kohandatud iga piirkonna konkreetse olukorra järgi, eesmärgiga võidelda korruptsiooni kui omavaheliste seostega keerulise ja valdkondadeülese nähtuse vastu, mis takistab poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja soodustab rahvusvahelist kuritegevust, sh terrorismiga seotud tegevust;

2.  otsustab koostada iga ametiaja jooksul regulaarselt uuendatava aruande korruptsiooni ja inimõiguste kohta;

3.  on veendunud, et korruptsioonivastane võitlus peab hõlmama avaliku ja erasektori partnerluse käsitlusviisi ja hoiatab, et kui seda ei tehta, süveneb vaesus, ebavõrdsus ja mainekahju ning vähenevad välisinvesteeringud, halvenevad noorte võimalused elus ning ei murta korruptiivsete tavade ja terrorismi vahelist seost;

4.  tunneb muret selle pärast, et ei rakendata ega jõustata olemasolevaid rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid vahendeid – näiteks ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (Ruggie suunised), Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ja OECD altkäemaksuvastast konventsiooni; palub allakirjutanud riikidel neid vahendeid täielikult kohaldada, et kodanikke paremini kaitsta; lubab töötada koos rahvusvaheliste partneritega, et suurendada nende riikide arvu, kes otsustavad demokraatlike protsesside tugevdamise ja vastutustundlike institutsioonide rajamise kasuks;

5.  on mures ahistamise, ähvardamise, hirmutamise ja karistamise pärast, mille all kannatavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas korruptsioonivastased ühendused ja inimõigusliikumised, ajakirjanikud, blogipidajad ja rikkumistest teatajad, kes korruptsioonijuhtumeid paljastavad ja avalikustavad; kutsub ametiasutusi üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tagada nende füüsiline ja psühholoogiline puutumatus ning tagada kohesed, põhjalikud ja erapooletud uurimised, et tuua süüdlased vastavalt rahvusvahelistele standarditele kohtu ette;

6.  palub tungivalt, et 2016. aasta Londoni korruptsioonivastase tippkohtumise osalejad täidaksid endale võetud kohustusi tegeleda korruptsiooni põhjustega ja meetoditega, mida on vaja läbipaistvuse edendamiseks, samuti kõige enam mõjutatute toetamiseks;

7.  tuletab meelde, et tulemuslikuks võitluseks korruptsiooni ja finantskuritegude vastu on oluline välja töötada ELi välispoliitiline korruptsioonivastane strateegia;

8.  rõhutab, et riigid peavad oma inimõigustealaseid kohustusi täitma vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni tingimustele, ja julgustab riike, kes ei ole seda veel teinud, neid kohustusi täitma, et saada konventsiooni osaliseks; toonitab, et riikide kohus on ennetada nende jurisdiktsioonis esineva korruptsiooni mis tahes negatiivset mõju ja sellele reageerida;

9.  tunnistab poliitiliste sidusrühmade ning ettevõtjate kohustust austada inimõigusi ja võidelda korruptsiooni vastu; rõhutab vajadust lisada inimõiguste aspekt korruptsioonivastastesse strateegiatesse, et rakendada kohustuslikku ja tõhusat ennetavat poliitikat sellistes küsimustes nagu läbipaistvus, avaliku teabe kättesaadavust käsitlevad seadused, rikkumistest teatajate kaitse ja väliskontrollid;

10.  soovitab ELil tugevdada oma toetust rahvusvaheliste õigusaktidele, et suurendada läbipaistvust majandussektorites, kus pannakse kõige tõenäolisemalt toime inimõiguste rikkumisi ja korruptsiooni kuritegusid;

11.  toetab loodusvarade haldamise nüüdisaegsete, läbipaistvate ja tõhusate poliitika- ja õigusraamistike kehtestamist ning usub, et sellised meetmed võivad olla võimas relv korruptsiooni vastu; tervitab sellega seoses mäetööstuse läbipaistvuse algatust ja palub ELil suurendada toetust, et aidata rikkalike loodusvaradega riikidel rakendada seda algatust kui mõjusat üldist vahendit läbipaistvuse ja vastutuse edendamisel ning loodusvaradest saadava tulu haldamisel; usub, et tõhusa õigusraamistiku loomine, millega tagada mäetööstuse läbipaistvuse algatuse põhimõtete nõuetekohane kohaldamine nafta-, gaasi- ja mäetööstuse tarneahelate äriühingutes ja teistes sidusrühmades, on oluline meede, mida EL peaks tugevdama;

12.  soovitab Aafrikast tulevate ebaseaduslike finantskapitali voogudega tegelemiseks ja nende kärpimiseks pöörata erilist tähelepanu nendele kapitalivoogudele, mis tulenevad maagi ja mineraalide kaevandamisest konfliktipiirkondade kaevandustes;

13.  märgib, et korruptsioon on keeruline nähtus, mis on juurdunud väga paljudes majanduslikes, poliitilistes, halduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes tegurites ning võimusuhetes, ja tuletab seetõttu meelde, et selleks, et arengupoliitika saaks panustada korruptsioonivastasesse võitlusesse, keskendudes samal ajal vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele ning tõhusamale integratsioonile, peab see edendama ka inimõigusi, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja riiklikke sotsiaalteenuseid, et hoogustada head juhtimistava ning edendada sotsiaalset kapitali, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse kultuurilisi ja piirkondlikke eripärasid;

14.  rõhutab, et üks tõhusamaid viise korruptsiooni ennetamiseks on vähendada riiklikku sekkumist ja bürokraatlikku vahendustegevust ning esitada lihtsamaid eeskirju;

Korruptsiooni ja inimõigustega seotud kaalutlused ELi kahepoolsetes suhetes

15.  rõhutab vajadust pöörata suuremat tähelepanu ELi toetusprogrammide raames rahastatavate projektide kohaliku ja demokraatliku omaluse põhimõttele, et tagada minimaalne läbipaistvusstandard; rõhutab, et ELi välisrahastamisvahendid peaksid põhinema korruptsioonivastastel standarditel, tingimustel, mis keskenduvad muu hulgas tulemustele ja sisaldavad selgeid vahe-eesmärke, näitajaid ja aastaaruandeid, ning partnerriikide võetud kohustusel, et tõhustada ELi rahalise toetuse kasutamist;

16.  tuletab meelde, et on vaja pidevat järelevalvet ELi rahastatavate projektide üle ning et abisaaja riigi ametiasutused peavad vastutama, kui ELi vahendeid ei kasutata nõuetekohaselt, ning rõhutab, et lepingute rakendamise järelevalvesse tuleb kaasata kohalikke kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid; lisaks rõhutab, et kõik ELi vahendeid saavad töövõtjad peavad täielikult avalikustama kogu nõutud teabe, sealhulgas oma tulutoova omandi ja äriühingu struktuuri;

17.  soovitab ELil ja teistel rahvusvahelistel toetuse ja laenu pakkujatel viia läbi audit toetuste, laenude ja abipakettide kohta ning täita rangeid hoolsusnõudeid abisaajate valitsuste ja organisatsioonide suhtes, et vältida nn üüriraha andmist kleptokraadist ametiasutustele ning nende ja nende partnerite kontrollivatele organisatsioonidele; on seisukohal, et seoses sellega tuleks julgustada vastastikuseid eksperdihinnanguid;

18.  rõhutab, kui oluline on korruptsioonivastane tegevuskava ELiga ühinemise läbirääkimisprotsessis;

19.  kutsub ELi üles lisama kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse lisaks inimõigusi käsitlevatele klauslitele ka korruptsioonivastane klausel, mis peaks nõudma kontrollimist, nõustamist ja viimase võimalusena sanktsioonide kehtestamist või kõnealuste lepingute peatamist, juhul kui esineb tõsine ja/või süsteemne korruptsioon, mis põhjustab raskeid inimõiguste rikkumisi;

20.  palub ELil töötada välja põhimõtted, et võidelda ulatusliku korruptsiooni kui kuritegevuse vastu siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt, tegeleda ulatusliku korruptsiooni karistamata juhtumitega korruptsioonivastaste seaduste tõhusama jõustamise abil ning viia läbi reforme, täitmaks süsteemseid õiguslünki riikide õigusraamistikus, mis võimaldavad ulatuslikul korruptsioonil ületada piire ning vältida riikide finantsvaldkonda reguleerivaid asutusi ja maksuhaldureid;

21.  rõhutab, et tuleb pöörata erilist tähelepanu ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni tõhusa rakendamise pidevale ja struktureeritud kontrollimisele ja hindamisele ELi liikmesriikides ja riikides, kellega ELil on leping või kavatsus leping sõlmida;

22.  võttes arvesse Euroopa korruptsioonivastast võitlust käsitlevat õigustikku, kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles võtma rahvusvahelisel tasandil juhtrolli ning edendama liidu partnerriikide hulgas korruptsioonivastast võitlust;

23.  kutsub ELi üles edendama korruptsioonivastaseid meetmeid ja tõhusaid riiklikke osalus- ja aruandlusmehhanisme – sealhulgas teabele juurdepääsu õigus ja avatud andmete põhimõtete rakendamine – kõikides asjakohastes inimõigustealastes dialoogides ja konsultatsioonides kolmandate riikidega ning rahastama projekte, mille eesmärk on nende meetmete kehtestamine, rakendamine ja jõustamine;

24.  rõhutab, kui oluline on avatud allikatel põhinev uurimine seoses korruptsioonivastase uurimistööga; kutsub ELi üles rahastama piisavalt organisatsioone, kes toetuvad avatud allikatel põhinevale uurimisele ja korruptsiooni tõendite digitaalsele kogumisele, selleks et paljastada korrumpeerunud ametnikke ja tagada vastutus;

25.  kutsub ELi üles rahastama uurimistööd hajutatud andmebaasi rakendustes, mida võib kasutada valitsussektori varade läbipaistvuse parandamiseks, ELi välisabi kaudu saadud abiraha kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ning valimispettusega võitlemise toetamiseks;

26.  tunneb heameelt, et arengukoostöö rahastamisvahendi ja naabruspoliitika kavandamise rahastamisvahendi raames tehakse pidevaid jõupingutusi, et luua ja kindlustada sõltumatuid ja tõhusaid korruptsioonivastased asutusi;

27.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles kavandama ühist inimõigusi käsitlevat ja korruptsioonivastast programmi, eelkõige algatusi läbipaistvuse suurendamiseks, karistamatuse vastu võitlemiseks ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste tugevdamiseks; on seisukohal, et need jõupingutused peaksid hõlmama inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiastutuste toetamist, kes on suutnud tõestada oma sõltumatust ja erapooletust, et nad suudaksid paremini ka korruptsioonijuhtumitega toime tulla, rakendades oma uurimisalast suutlikkust korruptsiooni ja inimõiguste rikkumiste seoste väljaselgitamiseks, tehes koostööd korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutustega ning suunates juhtumeid prokuratuuri või õiguskaitseasutustele; kutsub samuti liitu ja liikmesriike üles tõhustama oma õigusalase koostöö programme kolmandate riikidega, et edendada heade tavade vahetamist ja tõhusaid vahendeid võitluses korruptsiooni vastu;

28.  kutsub ELi üles toetama ka edaspidi kolmandates riikides asutatud korruptsioonivastaseid asutusi, kes on tõestanud, et tegutsevad sõltumatult ja erapooletult, näiteks Guatemala rahvusvaheline uurimiskomisjon karistamatuse vastu võitlemiseks (CICIG), samuti algatusi, mille eesmärk on jagada teavet, vahetada parimaid tavasid ja suurendada suutlikkust; kutsub neid riike üles tagama neile asutustele kõik vajalikud vahendid, sealhulgas uurimisõiguse, et nende töö oleks tõhus;

29.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suunama rohkem rahalisi vahendeid selliste kaitseprogrammide kehtestamiseks ja rakendamiseks, milles pöördutakse kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete, sh korruptsioonivastase võitlusega tegelevate ühenduste ja inimõigustealaste liikumiste, ajakirjanike, blogipidajate ja rikkumistest teatajate poole, kes paljastavad ja mõistavad hukka korruptsioonijuhtumeid ning inimõiguste rikkumisi; rõhutab, et mis tahes tulevased ajakohastatud ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ja arenguabi kohta või suunised nende rakendamiseks peaks sisaldama selgeid viiteid ja meetmeid, et edendada inimõiguste kaitset ning võidelda korruptsiooniga, et inimestel oleks lihtsam teatada võimalikest korruptiivsetest tegudest, kartmata repressioone, ja toetada kogukondi, kes on selle tõttu kannatanud; väljendab heameelt komisjoni hiljuti käivitatud konsulteerimisprotsessi üle rikkumistest teatajate kaitse teemal; rõhutab, et ELi delegatsioonide juures asuvates inimõiguste teabekeskustes tuleks ka nendele sihtrühmadele erilist tähelepanu pöörata ning säilitada tihedaid kontakte kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega, tagades nende rahvusvahelise nähtavuse ja kaitse, luues seeläbi ka õigusrikkumistest teada andmiseks usaldusväärseid kanaleid;

30.  rõhutab, et kõik sõltumatud ja erapooletud järelevalveasutused, kohalikud õiguskaitseametnikud ja prokurörid, samuti konkreetsetest rikkumistest teatajad ja tunnistajad peaksid saama ELilt abi ja toetust oma esinduste kaudu kohapeal ja neid tuleks kutsuda osalema koolitusprogrammides Euroopas; rõhutab, et kui see on asjakohane, peaks toetus olema avalik;

31.  kutsub ELi delegatsioone üles kasutama demarše ja avalikku diplomaatiat kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, et mõista avalikult hukka korruptsiooni- ja selle karistamatuse juhtumeid, eriti siis, kui need põhjustavad tõsiseid inimõiguste rikkumisi; lisaks kutsub ELi delegatsioone ja liikmesriikide saatkondi üles käsitlema korruptsioonialaseid aruandeid (süsteemne analüüs või konkreetsed juhtumid) teabekoosolekutel Euroopa välisteenistuses ja liikmesriikides;

32.  soovitab Euroopa välisteenistusel ja ELi delegatsioonidel lisada inimõigusi ja demokraatiat käsitlevatesse riigistrateegia dokumentidesse asjakohasel juhul konkreetse võrdlusaluse korruptsiooni ja inimõiguste vahelisele seosele ning lisaks soovitab käsitleda seda küsimust ühe ELi eriesindajate prioriteedina ülesannete täitmisel; palub eelkõige ELil tegeleda vahetult korruptsiooniga programmi kavandamise ja riikide strateegiadokumentides ning siduda igasugune eelarveabi kolmandatele riikidele konkreetsete reformidega, mis on oluline samm läbipaistvuse ja muude korruptsioonivastaste meetmete suunas;

33.  soovitab, et Euroopa demokraatia rahastu ja tervet ELi hõlmav inimõiguste kaitsjate mehhanism (protectdefenders.eu) peaks keskenduma eriprogrammidele, et kaitsta korruptsioonivastaseid aktiviste, kes aitavad samuti kaasa inimõiguste toetamisele;

34.  palub ELil luua kaebuste esitamise mehhanismid, mille kaudu saavad liidu välistegevuse tõttu kahju kannatanud inimesed esitada kaebusi inimõiguste rikkumiste ja korruptsioonijuhtumite kohta;

35.  kordab oma varasemates resolutsioonides esitatud nõudmist, et EL peaks esitama nimekirja nn Magnitski sanktsioonide kohta 32 Venemaa riigiametniku vastu, kes vastutavad Vene rikkumistest teataja Sergei Magnitski surma eest, niipea kui nõukogul on selle vastuvõtmine võimalik, ning kehtestada nende ametnike vastu sihipärased sanktsioonid, nagu kogu Euroopa Liitu hõlmav viisakeeld ja nende Euroopa Liidus asuvate finantsvarade külmutamine;

36.  julgustab ELi liikmesriike kaaluma õigusakti vastuvõtmist, et luua selged kriteeriumid, võimaldades musta nimekirja koostamist ja sihipäraste sanktsioonide kehtestamist kolmandate riikide isikute ja nende pereliikmete vastu, kes on toime pannud raskeid inimõiguste rikkumisi või on olnud vastutavad tõsise korruptsiooni tellimise, kontrollimise või muul viisil suunamise eest või on selles osalenud, sealhulgas era- või avaliku sektori varade omakasuks võõrandamine, riigihankelepingute või loodusvarade kaevandamisega seotud korruptsioon, altkäemaksud, või välismaistele jurisdiktsioonidele ebaseadusliku vara müügi või üleandmise hõlbustamine; rõhutab, et nimekirja lisamise kriteeriumid peaksid tuginema hästi dokumenteeritud, koondavatele ja sõltumatutele allikatele ja veenvatele tõenditele, võimaldades sihtrühmade jaoks hüvitamismehhanisme; toonitab selle nimekirja avalikustamise tähtsust, et anda kohustatud üksustele vajalikku teavet, teostamaks muu hulgas hoolsat kliendikontrolli ELi rahapesuvastase direktiivi raames(22);

37.  palub ELil järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet (ELi toimimise lepingu artikkel 208) ja aidata aktiivselt korruptsiooni vähendada ning võidelda oma välispoliitika abil otseselt ja selgesõnaliselt karistamatuse vastu;

38.  palub ELil suurendada oma ametliku arenguabi läbipaistvust ja aruandluskohustust, et järgida tulemuslikult rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse (IATI) standardeid ja rahvusvaheliselt kokku lepitud arengutõhususe põhimõtteid; kutsub ELi üles ka töötama välja jõulise ja tervikliku riskijuhtimissüsteemi, ennetamaks olukorda, kus arenguabi suurendab abisaavates riikides korruptsiooni, sidudes selle saavutamiseks näiteks eelarvetoetuse selgete korruptsioonivastaste eesmärkidega; rõhutab, et selleks tuleb luua töökindlad mehhanismid eelarvetoetuse väljamaksmise järelevalveks;

39.  palub suurkorruptsiooni likvideerimise eesmärgil, et komisjon pööraks eelarvetoetuse andmisel erastamise ja avaliku sektori vara, eelkõige maaga seotud tehingute puhul tähelepanu läbipaistvusele, ning osaleks arengumaadele suunatud OECD toetusprogrammides, mille eesmärk on tõhustada riigiettevõtete juhtimist;

40.  kutsub komisjoni üles toetama arenguriike võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, aidates neil luua tasakaalustatud, tõhusad, õiglased ja läbipaistvad maksusüsteemid;

41.  on seisukohal, et EL kui maailma suurim arenguabi andja peaks siduma ELi välisabi andmise selliste maksureformide teostamisega, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, muuta andmed kättesaadavamaks ning soodustada teiste rahastajatega koostöös tehtavaid algatusi;

42.  rõhutab korruptsiooni äärmiselt negatiivset mõju kaubandusele ja selle eelistele, majandusarengule, investeerimisele ja riigihankemenetlustele, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seda seost arvesse kõikides kaubanduslepingutes ning integreeriks kaubanduslepingutesse jõustatavad inimõigused ja korruptsioonivastase võitluse klauslid;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et kaubanduspoliitika aitab kaitsta ja edendada Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, mida EL kaitseb, nimelt demokraatia, õigusriik, inimõiguste austamine, põhiõigused ja -vabadused ning võrdõiguslikkus; rõhutab, et äärmiselt oluline on liidu välis- ja sisepoliitika sidusus, eelkõige korruptsioonivastase võitluse osas; rõhutab, et selles osas on ELi seadusandjatel kaubandussuhete hõlbustamisel eriline roll, kuna nad peavad tagama, et kaubandussuhteid ei kasutata korruptiivsetel eesmärkidel;

44.  peab kaubanduslepinguid põhiliseks vahendiks korruptsioonivastaste meetmete ja hea valitsemistava edendamisel; väljendab heameelt meetmete üle, mida EL on juba võtnud kaubanduspoliitikas korruptsiooni vastu võitlemiseks, näiteks üldise soodustuste süsteemi ja kestliku arengu peatükkide abil ning kohustuste võtmisega rahvusvaheliste korruptsiooni vastu võitlemiste konventsioonide ratifitseerimiseks kaubanduspartneritega; toetab strateegias „Kaubandus kõigile“ sätestatud eesmärki lisada kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse ambitsioonikad korruptsiooni vastu võitlemise sätted; nõuab sellega seoses, et tulevastes kaubanduslepingutes kehtestataks kohustus ühineda mitmepoolsete korruptsiooni vastu võitlemise konventsioonidega nagu ÜRO korruptsioonivastane konventsioon ja OECD altkäemaksuvastane konventsioon ning et tervikliku lähenemisviisi osana lisataks horisontaalsed sätted, mis tuleks lisada olemasolevatesse kaubanduslepingutesse nende läbivaatamisel;

45.  rõhutab, et kaubanduslepingute osalised peaksid võtma meetmeid, et edendada erasektori, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja siseriiklike nõuanderühmade aktiivset osalemist korruptsiooni vastu võitlemise programmide ja klauslite rakendamisel rahvusvahelistes kaubandus- ja investeerimislepetes; on veendunud, et tuleks kaaluda rikkumisest teatajate kaitse lisamist tulevastesse kaubanduslepingutesse, kui ELi süsteem saab paika;

46.  tunnistab, et on oluline pakkuda ettevõtetele selgeid juhiseid ja tuge, et nad saaksid kasutusele võtta tõhusad menetlused, millega kontrollida korruptsioonivastaste õigusaktide järgimist, eelkõige VKEdele kaubanduslepingutesse lisatavate erisätetega, et aidata neil korruptsiooni vastu võidelda; rõhutab, et korruptsioonivastaste õigusaktide järgimise kontrollimise puhul ei ole olemas tüüplahendusi; kutsub komisjoni üles kaaluma abi andmist korruptsioonivastase võitluse alase suutlikkuse suurendamise projektidele, nagu parimate tavade vahetamine ja koolitus, aitamaks riikidel ja ettevõtlussektoril lahendada mis tahes probleeme, millega nad võivad selles vallas kokku puutuda;

47.  väljendab heameelt selle üle, et 2017. aasta veebruaris jõustus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduse lihtsustamise leping, milles on sätestatud meetmed maailmakaubanduses korruptsiooni vastu võitlemiseks; on sellest hoolimata veendunud, et õigusaktide vastuvõtmisest või reformimisest üksi ei piisa ning et kõige tähtsam on nende rakendamine; juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandliku reformiga peavad kaasnema kohtunike koolitamine, üldsuse juurdepääs teabele ja läbipaistvusmeetmed, ning kutsub ELi liikmesriike üles tegema korruptsiooni vastu võitlemisel nimetatud küsimustes koostööd; juhib samuti tähelepanu asjaolule, et kaubanduslepingutest võib olla abi järelevalve teostamisel korruptsioonivastase poliitikaga seotud siseriiklike reformide üle;

48.  kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi jõustatavate korruptsiooni- ja rahapesuvastaste sätete üle kõigis tulevastes kaubanduslepingutes ning teostama tõhusat järelevalvet korruptsioonivastaste sätete rakendamise üle; kutsub sellega seoses liikmesriike üles toetama läbirääkimisvolitustesse korruptsioonivastaste sätete lisamist vastavalt komisjoni poolt liikmesriikidele esitatud läbirääkimisvolituste kavandile; peab kiiduväärseks korruptsioonivastaste sätete lisamist ELi ja Mehhiko lepingu ajakohastamist käsitlevatesse läbirääkimisvolitustesse; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemiseks, tagades kaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste suurema läbipaistvuse ja selliste sätete lisamise, mille eesmärk on tagada suurem reguleerimisalane koostöö ning tollimenetluste ja ülemaailmsete väärtusahelate terviklus; on veendunud, et korruptsiooni vastu võitlemiseks on vaja koostööklauseid, nt teabevahetuse ning haldus- ja tehnilise abi osas, eesmärgiga jagada ja edendada parimaid tavasid, mis aitavad tõhustada õigusriiki ja inimõiguste austamist; ergutab komisjoni kehtestama selged ja asjakohased tingimused ning tulemusnäitajad, mis võimaldaksid tulemusi paremini hinnata ja esitada;

49.  juhib tähelepanu asjaolule, et oluline on säilitada pidev regulaarne dialoog ELi kaubanduspartneritega kogu lepingute rakendamisprotsessi käigus, et lepingute üle üldiselt ja korruptsioonivastaste sätete üle teostataks korrakohast järelevalvet ja neid rakendataks nõuetekohaselt; võtab teadmiseks komisjoni strateegias „Kaubandus kõigile“ tehtud ettepaneku võtta kasutusele mehhanismid konsultatsioonide pidamiseks süsteemsete korruptsioonijuhtumite ja juhtimisvigade korral, ning kutsub komisjoni üles kaaluma asjaomase lepinguga kaasnevate soodustuste peatamist selliste süsteemsete korruptsioonijuhtumite korral ja juhul, kui ei täideta kohustusi korruptsiooni vastu võitlemisel ega järgita rahvusvahelisi korruptsiooni vastu võitlemise standardeid nagu OECD ühine aruandlusstandard, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava, tegelike tulusaajate keskregister ja rahapesuvastase töökonna soovitused; kutsub komisjoni üles kehtestama selged ja asjakohased tingimused ning tulemusnäitajad, mis võimaldaksid tulemusi paremini hinnata ja esitada; kutsub lisaks komisjoni üles reageerima otsusekindlalt, proportsionaalselt ja kiirelt olukordades, kus abi saava riigi valitsus ei täida kokkulepitud tingimusi; kutsub komisjoni üles seadma sisse kaubanduspartneritega konsulteerimise mehhanismid süsteemse korruptsiooni juhtumite puhul ning tagama oskusteabe vahetamise, et aidata riike korruptsioonivastaste meetmete rakendamisel;

50.  märgib, et kaubanduslepingud peavad hõlmama siduvaid ja jõustatavaid inimõiguste klausleid, mis kindlustavad, et eraettevõtted ja riikide ametiasutused austaksid inimõigusi ning järgiksid kõige rangemaid sotsiaal- ja keskkonnastandardeid, mis on korruptsiooniga võitlemisel väga olulised;

Korruptsioonivõrgustike ja -vahendajatega seotud ELi luureteabe areng

51.  kutsub Euroopa välisteenistust üles juhtima liikmesriikide saatkondade ja kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide vahelise töökonna moodustamist, mille kaudu saavad diplomaatilised ametnikud analüüsida ja jagada teavet kohalike korrumpeerunud võrkude struktuuri ja tegevuse kohta kõrgeimale võimu tasandile ning kasutada piisavalt teavet, et vältida ELi kokkumängu kleptokraatlike riikidega; usub, et sellist teavet tuleks ELi institutsioonidele edastada diplomaatiliste ja turvaliste kanalite kaudu; soovitab lisaks, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad tugevdaksid tihedaid kontakte kohalike elanikega, eelkõige regulaarse dialoogi kaudu tõeliste ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjatega, et koguda usaldusväärset teavet kohaliku korruptsiooni, selle oluliste mõjurite ja tabatud ametnike kohta;

52.  on seisukohal, et äriühingud peaksid samuti ELi asutusi alati teavitama sellest, kui neilt küsitakse altkäemaksu ja/või nõutakse investeerimist kolmandatesse riikidesse, kes kasutavad partneritena kohalikke vahendajaid või riiulifirmasid;

53.  rõhutab, et kogutud teabe alusel peaks riigipõhiseid suuniseid jagama tsiviil- ja sõjalistel missioonidel ja ELi rahastamisasutustes, et parandada teadlikkust ohtudest, mis kaasnevad kohalike töövõtjate, erakindlustusfirmade ja teenuse pakkujatega, kelle tulusaajatest omanikud võivad olla seotud inimõiguste rikkumise ja korrumpeerunud võrgustikega;

Sise- ja välispoliitika sidusus

54.  usub, et EList võib saada usaldusväärne ja mõjukas korruptsioonivastase võitluse juht, kui ta tegeleb organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesuga seotud probleemidega oma piirides asjakohasel viisil; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et komisjon otsustas loobuda 2014. aasta ELi korruptsioonivastase võitluse aruande järelmeetmetest, esitades uue analüüsi korruptsiooni kohta ELi liikmesriikides, mis oleks samuti suurendanud ELi tõsiseltvõetavust ambitsioonika korruptsioonivastase tegevuskava edendamisel välispoliitikas; rõhutab, et komisjon ja teised ELi institutsioonid peaksid võtma endale regulaarse, ambitsioonika ja range aruandlus- ja enesehindamise kohustuse kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga ja selle läbivaatamise mehhanismiga, ning kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid poliitilisi ja seadusandlikke algatusi, et võidelda korruptsiooni vastu ning suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust liikmesriikides;

55.  tõdeb, et korruptsiooni dekriminaliseerimine mis tahes ELi liikmesriigis vähendaks avaliku poliitika tõsiseltvõetavust ja õõnestaks ELi suutlikkust nõuda kogu maailmas ambitsioonikat korruptsioonivastast tegevuskava; toetab tihedamat koostööd ELi liikmesriikide ja Euroopa Kontrollikoja vahel;

56.  kordab oma nõudmist, et liikmesriigid muudaksid vajaduse korral enda kriminaalõigust, andes riiklikele prokuröridele ja kohtutele pädevuse uurida altkäemaksu või riiklike vahendite omastamise kuritegusid ja mõista nende üle kohut olenemata sellest, kus kuritegu toimus, kuni neist kuritegudest saadud tulu on leitud kõnealuses liikmesriigis või seal, kus on toimunud rahapesu, või kui isikul on tihedad sidemed liikmesriigiga kodakondsuse, elukoha, tulusaava omaniku peakontori või tütarettevõtete asukoha kaudu asjaomases liikmesriigis;

ELi panus korruptsioonivastase võitluse inimõigustepõhisesse lähenemisviisi mitmepoolsetel foorumitel

57.  kutsub ELi liikmesriike üles algatama ÜRO tasandil arutelu korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste sõltumatuse standardite ja volituste tugevdamise teemal, tuginedes ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, rahvusvahelise inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste koordineerimiskomisjoni, ÜRO asutuste ja eelkõige Inimõiguste Nõukogu kogemustele seoses inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutustega (Pariisi põhimõtted);

58.  rõhutab vajadust tugevdada sidemeid korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste ning inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiastutuste vahel, tuginedes viimaste volitustele võidelda korruptsiooni kui inimõiguste rikkumiste võimaliku otsese ja kaudse allika vastu;

59.  tuletab meelde oma üleskutset, et ELi liikmesriigid toetaksid ÜRO finantskuritegude, korruptsioonivastase võitluse ja inimõiguste eriraportööri määramist, kellel oleksid laialdased volitused, mis hõlmaksid eesmärgipärast kava ja riikide korruptsioonivastaste meetmete korrapärast hindamist; kutsub ELi liikmesriike üles võtma juhtrolli Inimõiguste Nõukogu liikmesriikide toetuse saavutamisel ja toetama ühiselt resolutsiooni, mis toob kaasa volitused;

60.  nõuab, et ÜRO võtaks suurema tõhususe tagamiseks ebaseaduslike rahavoogude osas vastu standardeid kehtestava vahendi;

61.  rõhutab vajadust edendada riigisisest ja rahvusvahelist korruptsiooniga seotud suhtlust ning kodanike osalusele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, rõhutamaks asjaolu, et korruptsioonil on negatiivne mõju inimõigustele ja see põhjustab muu hulgas sotsiaalset ebavõrdsust, sotsiaalse õigluse puudumist ja vaesuse taseme suurenemist; soovitab ELil töötada välja ja rakendada konkreetseid programme seoses kehtiva kriminaalmenetlusõiguse ja kaebuste esitamise mehhanismidega; toonitab, et haridusel ja erapooletul, sõltumatul avalikul teabel on väga oluline roll sotsiaalsete oskuste ja aususe põhimõtte järgimise õpetamisel, mis teenivad avalikku huvi, toetavad õigusriigi põhimõtet ning ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

62.  soovitab üldise korrapärase hindamise käigus uurida korruptsiooni kui inimõiguste rikkumiste põhjust, samuti korruptsiooni kui inimõiguste rikkumiste ja nõrga õigusriigi tagajärge kui viisi, kuidas võidelda korruptsiooniga ja edendada läbipaistvust ja parimaid tavasid; rõhutab kodanikuühiskonna võimalikku rolli selles protsessis;

63.  julgustab laiendama rahvusvahelisi kohustusi, asetades korruptsioonivastase võitluse ÜRO kestliku arengu eesmärkide keskmesse kui üleilmse vaesuse vastu võitlemise vahendi;

Korruptsioon ja inimkaubandus

64.  tunneb muret selle pärast, et inimkaubandust võivad hõlbustada korruptsioonis osalejad, kelle kätte on usaldatud võim erineval tasandil, näiteks politsei, tolliametnikud, piirikontrolliasutused ning sisserändeametid, kes võivad ignoreerida või sallida inimkaubandust, selles osaleda või seda organiseerida;

65.  rõhutab sellega seoses, kui tähtsad on korruptsioonivastased meetmed, näiteks haldusasutuste läbipaistvuse ja vastutuse edendamine, ning vajadust kehtestada korruptsiooniga võitlemiseks juhtmehhanism ja tagada inimkaubandusevastaste strateegiate parem kooskõlastatus;

66.  rõhutab, et sootundlikul lähenemisviisil võib olla väga oluline roll poliitika väljatöötamises võitluseks korruptsiooni vastu inimkaubanduse kontekstis;

Ettevõtlus ja inimõigused

67.  innustab kõiki ÜRO liikmesriike, eelkõige ELi riike täielikult rakendama ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning lisama riiklikesse inimõigustealastesse tegevuskavadesse (nagu nõutakse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas) konkreetsed korruptsioonivastaste meetmete võtmise kohustused või vastu võtma konkreetseid altkäemaksuvastaseid õigusakte;

68.  tunneb heameelt, et mõnede ELi liikmesriikide riiklikes tegevuskavades tehakse viiteid korruptsioonile, ning soovitab sellega seoses erimeetmeid, et vältida korruptsiooni ja altkäemaksu ja karistada nende eest, mis võivad põhjustada inimõiguste rikkumisi; soovitab ELil toetada täiendavaid meetmeid, et edendada altkäemaksu- ja korruptsioonivastaste koodeksite ja normide vastuvõtmist ja rakendamist ettevõtetes, ning et riigihangetes osalevatel ettevõtetel peaksid olema kehtestatud kindel altkäemaksu- ja korruptsioonivastane koodeks ja hea valitsemistava põhimõtteid; on seisukohal, et avaliku sektori vahendite väärkasutamise, ebaseadusliku rikastumise või altkäemaksu eest tuleks kriminaalõiguse alusel karistada täiendavate erisanktsioonidega, eelkõige kui see tegevus toob otseselt kaasa inimõiguste rikkumise, mis on tingitud korruptiivsest tegevusest;

69.  kiidab heaks muudetud raamatupidamisdirektiivi muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamise kohta(23) seoses suurettevõtjate ja kontsernide aruandlusnõuetega, mis hõlmavad muu hulgas nende inimõigustealaseid ja korruptsioonivastase võitlusega seotud jõupingutusi; innustab ettevõtjaid avalikustama kogu asjakohase teabe kooskõlas komisjoni peagi avaldatavate suunistega;

70.  kutsub veel kord kõiki riike ja ELi üles kaasama aktiivselt ja konstruktiivselt ÜRO valitsustevahelist avatud töörühma mis, käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega, et jõuda õiguslikult siduva õigusaktini, millega takistada, uurida, taotleda kahju hüvitamist ja saada juurdepääs õiguskaitsevahenditele, kui rikutakse inimõigusi, sealhulgas korruptsiooni tagajärjel; kutsub liikmesriike üles tegema kõik vajaliku, et võimaldada kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikliga 35 tsiviilkohtumenetlusega kahju hüvitamise nõudmise nendelt, kes panevad toime korruptiivseid tegusid;

71.  kutsub ELi ja liikmesriike üles rakendama OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele;

Maa hõivamine ja korruptsioon

72.  on jätkuvalt mures maa hõivamise probleemi pärast, mis on ettevõtjate, välisinvestorite, riiklike ja rahvusvaheliste valitsusväliste osalejate, ametnike ja ametiasutuste korruptsiooni tagajärg; rõhutab, et korruptsioon võimaldab maa hõivamisel sageli tekkida sunniviisiliste väljatõstmiste tõttu, andes muu hulgas ebaseaduslikult kolmandatele isikutele maa üle kontrolli ilma sellel maal elavate inimeste nõusolekuta;

73.  rõhutab, et uuringutest selgub, et korruptsioon on maa haldamise valdkonnas laialt levinud ja seda esineb järjest rohkem maatehingute kõigis etappides, mille tulemuseks on erinevad inimõiguste rikkumised, mis ulatuvad kogukondade sunniviisilisest ümberasustamisest neile piisava hüvituse maksmiseta kuni maa hõivamise vastu võitlevate aktivistide tapmiseni(24); võtab ühtlasi murega teadmiseks asjaolu, et inimõiguste rikkumised võivad üha kasvava toidu-, kütuse- ja toorainenõudluse ning arengumaades maasse tehtavate suuremahuliste investeeringute tõttu sageneda;

74.  tuletab meelde, et finantssektoril on tähtis roll eelkõige maa hõivamist hõlbustava korruptiivse tegevuse ärahoidmisel; kordab, et pangad ja finantsasutused peaksid kliendi suhtes rakendama hoolsusmeetmeid, et võidelda korruptsiooniga seotud rahapesu vastu, ja tagama, et nende toetatavad investorid võtavad tõhusaid inimõiguste alaseid hoolsusmeetmeid; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kohustama äriühinguid avalikustama kolmandates riikides maa omandamise üksikasju ja andma arenguriikidele suuremat toetust, et tagada maaomandi, kalanduse ja metsade vastutustundlikku majandamist käsitlevate vabatahtlike suuniste tõhus rakendamine, et võidelda maatehingutega seotud korruptsiooni vastu;

Valimised ja demokraatlikult valitud organite toimimine

75.  rõhutab, et üks korruptsioonivastase võitluse eesmärk peaks olema teha lõpp tõsistele kuritarvitustele, mis moonutavad demokraatiat ja poliitilisi protsesse, ning edendada sõltumatut, erapooletut ja tõhusat kohtusüsteemi; kutsub erakondi üles tugevdama oma rolli demokraatliku esindatuse kanalitena ja poliitilises osaluses, olles kindlustatud tõhusate võimalustega; märgib, et selles mõttes on poliitika rahastamise reguleerimisel, sealhulgas rahastajate ja muude rahaliste allikate tuvastamisel, keskne roll demokraatia säilimisel;

76.  tõdeb murelikult, et valimispettused ning valimiste ja valitud esindusorganite ja -kogudega seotud korruptsioon õõnestab tõsiselt usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ning nõrgestab kodaniku- ja poliitilisi õigusi, takistades võrdset ja õiglast esindatust ja seades kahtluse alla õigusriigi; märgib, et valimisvaatlusmissioonidel on positiivne roll, kuna need aitavad kaasa valimiste nõuetekohasele läbiviimisele ja toetavad valimisseaduse reformi; innustab jätkama selles valdkonnas koostööd spetsialiseeritud rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga;

77.  rõhutab erilist vajadust tagada, et demokraatia, inimõiguste ning õigusriigi kaitse ja edendamise eest vastutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ning piirkondlike assambleede tegevuses järgitaks võimalikult kõrgeid eetilisi ja läbipaistvuse standardeid, sidudes asutusi ja kutsealasid üle maailma, et suurendada suutlikkust ja edendada jagatud terviklikkuse kultuuri; rõhutab, et on vaja edendada läbipaistvaid tavasid, töötades välja tegevusjuhendeid ning konkreetseid läbipaistvusmeetmeid, et ennetada ja uurida kõiki pettusi ja õigusvastast käitumist;

78.  rõhutab vajadust täpsemalt reguleerida avatuse ja läbipaistvuse põhimõttele tuginevat lobitööd, et tagada kõigile huvirühmadele võrdne juurdepääs otsustajatele, samuti kõrvaldada korruptsiooninähtused ja inimõiguste rikkumisega seotud ohud; kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma meetmeid ebaeetiliste ja seadusevastaste lobitöö vormide tuvastamiseks ja häbimärgistamiseks; kutsub ELi üles edendama läbipaistvat otsustus- ja õigusloomeprotsessi liikmesriikides ja koostöös kolmandate riikidega;

79.  Mõistab pärast hiljutist Aserbaidžaani rahapesuskeemi paljastamist karmilt hukka Aserbaidžaani ja muude kolmandate riikide autokraatlike režiimide katsed mõjutada ebaseaduslike vahenditega Euroopa otsusetegijaid; nõuab, et Euroopa Parlament uuriks põhjalikult eespool nimetatud väiteid ja selliste režiimide avaldatavat mõju üldisemalt; nõuab, et Euroopa Parlament võtaks vastu jõulisi meetmeid, et vältida sellist korruptsiooni, mis õõnestaks parlamendi usaldusväärsust ja legitiimsust, sealhulgas inimõiguste küsimuses;

Suured spordisündmused ning seosed inimõiguste rikkumise ja korruptsiooniga

80.  tunneb jätkuvalt muret tõsiste inimõiguste rikkumiste, sh töötajate õiguste rikkumiste ja kõrgel tasandil esineva korruptsiooni pärast seoses suurte rahvusvaheliste spordisündmuste ja seonduvate ulatuslike taristuprojektidega; innustab koostööd spordi juhtorganite ning rahvusvaheliste korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste ja vabaühenduste vahel, et suurte spordisündmuste korraldajad ja nende korraldamise pakkujad võtaksid seoses inimõigustega läbipaistvad ja kontrollitavad kohustused; rõhutab, et need kriteeriumid peaksid kuuluma kriteeriumide hulka, mille alusel valitakse selliste sündmuste korraldajad;

81.  on seisukohal, et ka suured valitsusvälised rahvusvahelised spordiliidud peavad andma omapoolse panuse korruptsioonivastasesse võitlusesse ja olukorra leevendamisse ja suurendama selles vallas jõupingutusi, ning märgib, et valitsusvälised rahvusvahelised spordiliidud peaksid ühtlasi tunnistama oma vastutust seoses inimõiguste austamisega, mistõttu tuleks korruptsioonivastase võitlusega tegelevatele riigiasutustele anda suuremad volitused suurte valitsusväliste rahvusvaheliste spordiliitudega seotud korruptsioonijuhtumite uurimiseks ja karistuste määramiseks;

82.  usub, et kõrgetasemeline korruptsioon spordivaldkonna haldamises, kokkulepitud tulemused, hanked, soodustused, kohavalik, ebaseaduslik kihlvedu ja doping ning organiseeritud kuritegevus on kahjustanud spordiorganisatsioonide usaldusväärsust;

83.  usub, et ausa spordiga võib panustada üleilmsesse arengukavasse ja heasse valitsemistavasse rahvusvahelisel tasandil;

Maksuparadiisid

84.  nõuab tungivalt nulltolerantsipoliitika rakendamist maksuparadiiside ja rahapesu suhtes, rahvusvaheliste läbipaistvuse standardite tõstmist, ning julgustab tihedamat rahvusvahelist koostööd, et teha kindlaks salapäraste riiulifirmade omandiõigus ja sihtasutused, mida kasutatakse maksudest kõrvalehoidumise, pettuste, ebaseadusliku kaubanduse, kapitalivoolu, rahapesu ja korruptsioonitulu saamise kanalitena;

85.  toetab tugevalt riigipõhise avaliku aruandluse standardite täitmist Euroopas ja kolmandates riikides, kusjuures rahvusvahelised ettevõtted peaksid esitama aruandeid ja peamise finantsteabe igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad, et vältida korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumist;

86.  tuletab meelde ELi kohustust võidelda rahvusvaheliste ettevõtete ja üksikisikute poolt toime pandud maksudest kõrvalehoidumisega ning tegeleda arenguriikidest pärit ebaseaduslike rahavoogude probleemiga, mis takistab oluliselt nende võimet rakendada piisavaid vahendeid inimõiguste järgimiseks;

87.  toetab Euroopa juhitud algatusi töötada välja tulusaava omaniku kohta üleilmselt teabe vahetamise kord, et parandada ühiste aruandlusstandardite tõhusust, mis võib aidata paljastada finantsrikkumisi;

88.  õhutab tegema üleilmselt koostööd, et leida üles varastatud vara ja tagastada see turvaliselt seaduslikele omanikele; kordab, et ELil on kohustus aidata kolmandatel riikidel repatrieerida ebaausal teel saadud vara, mis on peidetud ELi liikmesriikide finantssüsteemi ja kinnisvarasse, ning võtta vastutusele kuriteo toimepanijad, sellele kaasaaitajad ja vahendajad; kutsub Euroopa Liitu üles tähtsustama seda väga olulist kolmandates riikides toimuvat demokratiseerimisprotsessi, eelkõige tegeledes finantskeskuste õiguslike tõkete ja koostöötahte puudumisega; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on lahutada vara arestimine süüdimõistmisest taotlevas riigis, selleks et tagada vastastikune õigusabi ja menetluste algatamine, kui on olemas piisavalt tõendeid rikkumiste kohta;

89.  tuletab meelde, et korruptsioon ning rahapesu, maksudest kõrvalehoidumine ja ebaseaduslik kauplemine on üksteisega tihedalt seotud; rõhutab seoses sellega, et mis tahes korruptsioonivastase strateegia aluseks peaks olema läbipaistvus;

90.  rõhutab, et EL peab edendama maksuparadiiside, pangasaladuse ja rahapesu vastast võitlust, tühistama ülemäärase ametisaladuse, kehtestama avaliku riigipõhise aruandluse kõigile rahvusvahelistele ettevõtetele ning tulusaavate omanikest ettevõtjate avalikud registrid, esmajärjekorras äriühingute omanike kohta kõikidel asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel; märgib, et enamik maksustamise vältimise vastase võitluse vahenditest sobivad ka korruptsiooni ja rahapesuga võitlemiseks;

Meediavabadus

91.  rõhutab nii veebipõhise kui ka veebivälise sõltumatu meedia suurt tähtsust korruptsioonivastases võitluses ja inimõiguste rikkumiste hukkamõistmisel; kutsub komisjoni üles käsitlema kolmandate riikide laimamisteemaliste seaduste võimalikku negatiivset mõju ja selle vastu võitlema ning kordab oma üleskutset kõigile liikmesriikidele kaaluda laimamise dekriminaliseerimist, kasutades maine kaitsmiseks lihtsalt tsiviilkohut; rõhutab, et nende aktivistide kaitse oluline osa on digitaalne turvalisus; soovitab tungivalt tagada, et siseriiklik õigus tagaks meediaomandi ja -sponsorluse läbipaistvuse;

92.  nõuab, et ELi rahvusvahelistes suhetes kolmandate riikidega pandaks suuremat rõhku meediavabaduse austamisele kui lepingu olulisele osale; usub, et meediareformile suunatud poliitiline dialoog ja koostöö ELi ja kolmandate riikide vahel peab olema avatud, läbipaistev ja hõlmama kontrollimehhanisme; kutsub sellega seoses ELi üles tagama, et ELi projektid kolmandates riikides toetaksid muu hulgas meediavabadust ja kaasaksid kodanikuühiskonna organisatsioone; kutsub ELi üles avalikult hukka mõistma meediavabadust ja kodanikuühiskonna tegevust piiravate õigusaktide rakendamise;

93.  edendab avatud ja turvalise interneti väärtusi, et parandada teadlikkust üksikisikute, organisatsioonide ja valitsuste korruptsioonitegudest, ning tunneb muret selle pärast, et need, kes soovivad piirata internetivabadust, teevad seda selleks, et vältida vastutust;

94.  nõuab, et riigihankelepingud oleksid õiglased, vastutustundlikud, avatud ja läbipaistvad, et vältida ja paljastada maksumaksjate raha vargust või väärkasutamist;

95.  tuletab meelde, et kõigi kolmandate riikidega peetava dialoogi platvormide raames, sh kahepoolsete suhete raames, peab EL rõhutama, kui oluline on avalikule teabele juurdepääsu õigus; juhib tähelepanu vajadusele luua sellisele teabele juurdepääsu standardid; juhib tähelepanu, et mitte ainult sellise juurdepääsu olemasolu, vaid ka juurdepääsu kiirus on inimõiguste kaitse ja korruptsiooniga võitlemise seisukohalt väga oluline; nõuab, et EL edendaks juurdepääsu avalikule teabele nii liikmesriikides kui ka kolmandates riikides;

o
o   o

96.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1) https://www.unodc.org/unodc/en/treaties/CAC/.
(2) http://www.oecd.org/daf/anti-bribery/ConvCombatBribery_ENG.pdf.
(3) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=URISERV%3Al33601.
(4) http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E.
(5) http://www.eib.org/attachments/strategies/anti_fraud_policy_20130917_en.pdf.
(6) http://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf.
(7) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/06/20-fac-business-human-rights-conclusions/.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0405.
(9) Vastuvõetud tekstid,, P8_TA(2016)0403.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.
(12) ELT C 265, 11.8.2017, lk 59.
(13) ELT C 407, 4.11.2016, lk 81.
(14) ELT C 208, 10.6.2016, lk 89.
(15) ELT C 181, 19.5.2016, lk 2.
(16) https://www.unodc.org/documents/corruption/WG-Prevention/Art_6_Preventive_anti-corruption_bodies/JAKARTA_STATEMENT_en.pdf.
(17) http://nhri.ohchr.org/EN/AboutUs/Governance/Resolutions/A.HRC.RES.33.15%20EN.pdf.
(18) http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/RegularSessions/Session28/Documents/A_HRC_28_73_ENG.doc.
(19) http://www.eods.eu/library/AU_Convention%20on%20Combating%20Corruption_2003_EN.pdf.
(20) https://www.unglobalcompact.org/what-is-gc/mission/principles.
(21) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/579319/EPRS_STU%282016%29579319_EN.pdf.
(22) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(23) ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.
(24) Olivier De Schutter, „Tainted Lands: Corruption in Large-Scale Land Deals“, International Corporate Accountability Roundtable & Global Witness (november 2016). https://www.globalwitness.org/en/campaigns/land-deals/tainted-lands-corruption-large-scale-land-deals/.

Õigusalane teave