Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 4. oktoober 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Euroopa Liidu ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamisleping ***
 Viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ sätted Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias *
 Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetus Tšehhi Vabariigis *
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Portugalis *
 Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Kreekas *
 Reisilaevade ohutuseeskirjad ja -nõuded ***I
 Liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimine ***I
 Liinivedudel kasutatavate ro‑ro‑reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteem ***I
 Vastuväide rakendusaktile: teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste määramiseks
 Geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127
 Geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6
 Lapsega sõlmitud abielude kaotamine
 ÜRO 2017. aasta kliimamuutuste konverents – COP 23 Saksamaal Bonnis

Euroopa Liidu ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamisleping ***
PDF 229kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (11342/2016 – C8‑0458/2016 – 2016/0217(NLE))
P8_TA(2017)0368A8-0279/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11342/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamislepingu eelnõu (11356/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 209 lõikele 2, artikli 212 lõikele 1, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0458/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0279/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riikide valitsustele ja parlamentidele.


Viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ sätted Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias *
PDF 236kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (10161/2017 – C8‑0224/2017 – 2017/0808(CNS))
P8_TA(2017)0369A8-0286/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10161/2017),

–  võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisakti artikli 4 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0224/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0286/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetus Tšehhi Vabariigis *
PDF 231kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Tšehhi Vabariigis (09893/2017 – C8‑0197/2017 – 2017/0806(CNS))
P8_TA(2017)0370A8-0288/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (09893/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0197/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0288/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Portugalis *
PDF 234kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Portugalis (09898/2017 – C8‑0213/2017 – 2017/0807(CNS))
P8_TA(2017)0371A8-0289/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (09898/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0213/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0289/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Sõrmejälgede andmeid käsitlev automatiseeritud andmevahetus Kreekas *
PDF 234kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Kreekas (10476/2017 – C8-0230/2017 – 2017/0809(CNS))
P8_TA(2017)0372A8-0287/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10476/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0230/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0287/2017);

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Reisilaevade ohutuseeskirjad ja -nõuded ***I
PDF 241kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (COM(2016)0369 – C8‑0208/2016 – 2016/0170(COD))
P8_TA(2017)0373A8-0167/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0369),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0208/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 21. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A8‑0167/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/2108) lõplikule kujule).

(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 167.


Liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimine ***I
PDF 244kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi (COM(2016)0370 – C8‑0209/2016 – 2016/0171(COD))
P8_TA(2017)0374A8-0168/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0370),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0209/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 21. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8‑0168/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/2109) lõplikule kujule).

(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 172.


Liinivedudel kasutatavate ro‑ro‑reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteem ***I
PDF 241kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon liinivedudel kasutatavate parvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise tagamiseks kasutatava kontrollide süsteemi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ (COM(2016)0371 – C8‑0210/2016 – 2016/0172(COD))
P8_TA(2017)0375A8-0165/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0371),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0210/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 21. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0165/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/2110) lõplikule kujule).

(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 176.


Vastuväide rakendusaktile: teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste määramiseks
PDF 266kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määramiseks (D048947/06 – 2017/2801(RPS))
P8_TA(2017)0376B8-0542/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määramiseks (D048947/06) (edaspidi „määruse eelnõu“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eelkõige selle artikli 4 lõiget 1, artikli 78 lõike 1 punkti a, II lisa punkti 3.6.5. teist lõiku ja punkti 3.8.2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsust(2), eelkõige selle punkte 71 ja 72,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust(3),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ja komisjoni õigusaktide eelnõude kohta, milles sätestatakse selliste kemikaalide kindlakstegemise teaduslikud kriteeriumid taimekaitsevahendeid ja biotsiide käsitlevate ELi õigusaktide raames (COM(2016)0350),

–  võttes arvesse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 28. veebruaril 2017 Brüsselis toimunud koosoleku kokkuvõtvat aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rahvatervise kaitsmise kohta sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest(4),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) artikli 5a lõike 3 punkti b(5),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

A.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.8.2 kiidetakse toimeaine heaks ainult siis, kui sellel ei leita olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad mitte-sihtorganismidele avaldada kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui kavandatavates realistlikes kasutustingimustes on mitte-sihtorganismide kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva toimeainega väheoluline (nn välistamiskriteerium keskkonna suhtes);

B.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 3.6.5 teisele lõigule esitab komisjon alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele 14. detsembriks 2013 meetmete projekti seoses konkreetsete teaduslike kriteeriumidega endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

C.  arvestades, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee esitas 4. juulil 2017 määruse eelnõu kohta positiivse arvamuse, kusjuures kolm liikmesriiki hääletasid vastu ja neli liikmesriiki hoidusid hääletamisest;

D.  arvestades, et määruse eelnõu viimases lõigus on sätestatud, et „kui hinnatava taimekaitsevahendi toimeaine kavandatud toimemehhanism seisneb muude kui selgroogsete sihtorganismide kontrollimises mõju kaudu endokriinsüsteemile, ei arvestata sihtorganismiga sama hõimkonna organismidele avalduvat mõju aine määratlemisel mittesihtorganismidele endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks“;

E.  arvestades, et Üldkohus otsustas kohtuasjas T‑521/14 sõnaselgelt, et „la spécification des critères scientifiques pour la détermination des propriétés perturbant le système endocrinien ne peut se faire que de manière objective, au regard de données scientifiques relatives audit système, indépendamment de toute autre considération, en particulier économique“(6) (punkt 71);

F.  arvestades, et kavandatud endokriinse toimemehhanismiga aine kõrvalejätmine mittesihtorganismidel endokriinseid häireid põhjustavate ainete liigitamisest ei ole teaduslik teguviis;

G.  arvestades, et määruse eelnõu ei saa seetõttu pidada endokriinsüsteemi talitlust käsitlevatel objektiivsetel teaduslikel andmetel põhinevaks, nagu kohus nõudis; arvestades, et seega ületab komisjon oma rakendamisvolitusi;

H.  arvestades, et viimati toodud punkti tegelik eesmärk on selgelt välja toodud alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee kokkuvõtvas aruandes, mis esitati 28. veebruaril 2017 Brüsselis ja milles öeldakse, et „lisaks selgitati kavandatud endokriinse toimemehhanismiga aineid (edaspidi „kasvuregulaatorid“) käsitleva sätte loogikat. […] Kasvuregulaatoreid käsitlev säte võimaldab seda, et välistamiskriteeriume ei kohaldata ainete suhtes, millel on kavandatud endokriinne toimemehhanism […]“;

I.  arvestades, et viimase lõiguga luuakse tegelikult erand määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.8.2 kindlaks määratud välistamiskriteeriumist;

J.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 põhjendustest 6–10 ja artikli 1 lõikest 3 on ilmne, et toimeainete heakskiitmise reeglite kehtestamise keerulist küsimust lahendades tuli seadusandjal leida optimaalne tasakaal erinevate ja potentsiaalselt vastuoluliste eesmärkide, st ühest küljest põllumajandusliku tootmise ja siseturu ning teisest küljest keskkonna ja tervise kaitsmise vahel;

K.  arvestades, et Üldkohus sedastas eespool viidatud otsuses järgmist: „Dans ce contexte, il importe de relever que, en adoptant le règlement n° 528/2012, le législateur a procédé à une mise en balance de l’objectif d’amélioration du marché intérieur et de celui de la préservation de la santé humaine, de la santé animale et de l’environnement, que la Commission se doit de respecter et ne saurait remettre en cause […]. Or, dans le cadre de la mise en œuvre des pouvoirs qui lui sont délégués par le législateur, la Commission ne saurait remettre en cause cet équilibre, ce que cette institution a d’ailleurs en substance admis lors de l’audience.“(7) (punkt 72);

L.  arvestades, et seda seisukohta jagab ka parlament oma 8. juuni 2016. aasta resolutsioonis, milles rõhutatakse, et „Üldkohus otsustas, et teaduslikke kriteeriume saab määrata kindlaks üksnes objektiivsel viisil sisesekretsioonisüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal ja sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest“, ning et „komisjonil ei ole õigust muuta alusaktis sätestatud regulatiivset tasakaalu talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud volituste kohaldamise raames“;

M.  arvestades, et samad volituste piirangud kehtivad komisjoni suhtes ka kontrolliga regulatiivmenetluses vastuvõetava rakendusakti puhul;

N.  arvestades, et komisjoni 15. juuni 2016. aasta teatises on märgitud, et „praegusel juhul peab komisjon kehtestama kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millised kemikaalid on taimekaitsevahendite ja biotsiidide kontekstis endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja millised mitte – ei keskenduta sellele, kuidas neid aineid reguleerida tuleks. Seadusandja on õiguslikud tagajärjed juba sätestanud taimekaitsevahendeid (2009) ja biotsiide (2012) käsitlevates õigusaktides“;

O.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.8.2 sätestatud välistamiskriteerium on määruse lahutamatu osa;

P.  arvestades, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub teatava küsimuse jaoks oluliste reguleerivate elementide vastuvõtmine liidu seadusandja pädevusse ja seda ei tohi delegeerida komisjonile;

Q.  arvestades, et komisjon on määruse (EÜ) nr 1107/2009 olulise reguleeriva elemendi muutmisega oma rakendamisvolitusi ületanud, mis on vastuolus komisjoni volituste piiride tunnistamisega kohtuasja T‑521/14 menetluse raames, tema kinnitustega 15. juuni 2016. aasta teatises ja õigusriigi põhimõtet käsitleva liidu aluspõhimõttega;

R.  arvestades, et isegi kui teaduse ja tehnika areng annab usaldusväärsed alused erandi kehtestamiseks kavandatud endokriinse toimemehhanismiga kemikaalide heakskiitmise tingimuste suhtes, saab selle erandi kehtestada vaid seadusandliku menetlusega, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1107/2009 kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 294;

1.  on vastu komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmisele;

2.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud rakendamisvolitusi;

3.  palub komisjonil määruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele viivitamata uue eelnõu;

4.  palub komisjonil määruse eelnõu muuta, jättes välja selle viimase lõigu;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. detsember 2015, Rootsi Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, T‑521/14, ECLI:EU:T:2015:976.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0270.
(4)4 ELT C 36, 29.1.2016, lk 85.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(6) Kuna otsus kohtuasjas T‑521/14 on kättesaadav ainult prantsuse ja rootsi keeles, on Euroopa Parlamendi tõlketeenistused tõlkinud teksti inglise keelde: „the specification of scientific criteria for the determination of endocrine‑disrupting properties may only be performed objectively, in the light of scientific data relating to that system, independently of all other considerations, in particular economic ones“ („teaduslikke kriteeriume endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määramiseks saab kindlaks määrata üksnes objektiivselt, endokriinsüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal, sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest“).
(7) Kuna otsus kohtuasjas T‑521/14 on kättesaadav ainult prantsuse ja rootsi keeles, on Euroopa Parlamendi tõlketeenistused tõlkinud teksti inglise keelde: „In this context, it is important to note that, when adopting Regulation (EU) No 528/2012, the legislature weighed up the objective of improving the internal market and that of protecting human health, animal health and the environment, arriving at conclusions which the Commission must respect and cannot call into question […]. In the context of the exercise of the powers delegated to it by the legislator, the Commission cannot call that balance into question, a fact which, moreover, that institution has in essence accepted during the hearing.“ („Sellega seoses on oluline märkida, et määruse (EL) nr 528/2012 vastuvõtmisel kaalus seadusandja siseturu parema toimimise ning inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärke, jõudes järeldustele, mida komisjon peab järgima ja ei saa kahtluse alla seada […]. Teostades volitusi, mille seadusandja on talle delegeerinud, ei saa komisjon seda tasakaalu kahtluse alla seada – tõsiasi, millega komisjon kohtuistungi ajal sisuliselt ka nõustus.“)


Geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127
PDF 278kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051972 – 2017/2879(RSP))
P8_TA(2017)0377B8-0540/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051972),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 17. juulil 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 1. märtsil 2017. aastal vastu võetud ja 6. aprillil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 10. detsembril 2013 esitasid Bayer Crop Science LP ja M.S. Technologies LLC Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojaoa FG72 × A5547‑127 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu sojauba, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 1. märtsil 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 6. aprillil 2017(5);

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

D.  arvestades, et sojauba FG72 × A5547‑127 arendati tolerantseks isoksaflutool- (5‑tsükloropüülisoksasool‑4‑üül 2‑mesüül‑4‑trifluorometüülfenüülketoon), glüfosaat- (N‑(fosfonometüül)glütsiin) ja glufosinaat- (l‑fosfinotritsiin) ammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes; arvestades, et tolerantsus nimetatud herbitsiidide suhtes saavutatakse vastavalt HPPD W336 (4‑hüdroksüülfenüül‑püruvaat‑dioksügenaasi), 2mEPSPS (5‑enoolpüruvüülsikimaat‑3‑fosfaadi süntaasi) ja PAT (fosfinotritsiini atsetüültransferaasi) valkude esinemise kaudu;

E.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(6); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused hõlmavad tähelepanekut, et kuna ei viidud läbi 90 päeva subkroonilise toksilisuse testi, ei saa teha järeldusi kõnealuse GMO inim- ja loomatoidus kasutamise riskide kohta, et koostise, fenotüübilise hindamise ja toksikoloogia kohta esitatud teave on ebapiisav, et järeldused, mis tehti selle teabe põhjal GMO ja tavapärase sojaoa võrdväärsuse ning toidu- ja söödaohutuse kohta, on ennatlikud, ning et seda geneetiliselt muundatud sojauba ei ole testitud teadusliku innukusega, mida on vaja selle ohutuse kindlakstegemiseks;

F.  arvestades, et sõltumatu uuringu kohaselt on EFSA riskihinnang oma praegusel kujul vastuvõetamatu, kuna selles ei tuvastata teadmistes esinevaid lünki ja ebamäärasust, ega suudeta hinnata toksilisust ega mõju immuunsüsteemile ja reproduktiivsüsteemile(7);

G.  arvestades, et glüfosaadi praeguse loa kehtivusaeg lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2017; arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeense aine hulka;

H.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad sellele piirkriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta(8); arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018(9);

I.  arvestades, et isoksaflutool on inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenne(10), on mõne veeorganismi ja sihtrühma mittekuuluva taime jaoks toksiline ning selle lagunemissaadused ja koostisosad saastavad hõlpsasti vett; arvestades, et need kaalutlused on toonud kaasa kasutuspiirangute kehtestamise(11);

J.  arvestades, et täiendavate herbitsiidide kasutamine on osa tavapärasest põllumajandustavast herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel ning seepärast võib eeldada, et pihustamise jäägid on saagis ajal alati olemas ja selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa suurema herbitsiidide kasutamise võrreldes tavapäraste kultuuridega(12);

K.  arvestades, et EFSA ei hinnanud täiendavate herbitsiididega pritsimise jääke; arvestades, et seepärast ei saa järeldada, et geneetiliselt muundatud sojaoad, mida on pritsitud isoksaflutooliga, glüfosaadiga ja glufosinaadiga, on toiduks ja söödaks kasutamiseks ohutud;

L.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride arendamine tuleneb peamiselt umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiirest arengust riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll; arvestades, et teaduslikes väljaannetes on dokumenteeritud üle kahekümne glüfosaadiresistentse umbrohuliigi(13); arvestades, et glufosinaadiresistentseid umbrohte on leitud alates 2009. aastast;

M.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 17. juulil 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletas vastu, samas kui poolt hääletas ainult 10 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,43 %, ning kolm liikmesriiki jäi erapooletuks;

N.  arvestades, et apellatsioonikomitees 14. septembril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletas vastu, samas kui poolt hääletas ainult 11 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,69 %, ning kaks liikmesriiki jäi erapooletuks;

O.  arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Jean‑Claude Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(14);

P.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003(15), ja palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

Q.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon väldib oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(16) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkidele neid kultuure kasvatavates riikides;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud resistentseks herbitsiidide kombinatsiooni suhtes, nagu see on sojaoa FG72 × A5547‑127 puhul, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide kombinatsiooni ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkide spetsiifilisele kumulatiivsele mõjule neid kultuure kasvatavates riikides;

7.  palub, et komisjon nõuaks palju üksikasjalikumat testimist terviseriskide suhtes, mis on seotud mitmekordsete transformatsioonidega, nagu sojauba FG72 × A5547‑127;

8.  palub komisjonil koostada terviseriski hindamiseks ja toksikoloogiaks, samuti turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis käsitlevad kogu toidu- ja söödaahelat;

9.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud kasvatamiseks liidus või toiduks ja söödaks importimiseks;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4744
(4)––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN‑BTØ11‑1) seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341).
(5) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4744
(6) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-01032
(7) http://www.testbiotech.org/en/node/1975
(8) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(9) Komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/404, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete beflubutamiidi, kaptaani, dimetoaadi, dimetomorfi, etoprofossi, fiproniili, folpeedi, formetanaadi, glufosinaadi, metiokarbi, metribusiini, fosmeti, metüülpirimifossi ja propamokarbi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 67, 12.3.2015, lk 6).
(10) https://a816-healthpsi.nyc.gov/ll37/pdf/carcclassJuly2004_1.pdf
(11) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused, lk 27. http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-01032
(12) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7
(13) https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-7796-5_12
(14) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele Euroopa Komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(16) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6
PDF 285kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051971 – 2017/2878(RSP))
P8_TA(2017)0378B8-0541/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051971),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 17. juulil 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 17. veebruaril 2017. aastal vastu võetud ja 21. märtsil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, 2017/0035(COD)),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 16. veebruaril 2012 esitasid Dow Agrosciences LLC ja MS Technologies LLC Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojaoa DAS‑44406‑6 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu sojauba, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 17. veebruaril 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 21. märtsil 2017(5);

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

D.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(6); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused sisaldasid tähelepanekuid, et „praegune taotlus ja esitatud riskihindamise andmed ei anna piisavalt teavet, et üheselt välistada kahjulik mõju inimestele ja loomadele“(7), „teave fenotüübilise hindamise, koostise ja toksikoloogia kohta on ebapiisav“(8) ning pädev asutus „peab vajalikuks täiendavat analüüsi, et hinnata glüfosaadi, 2,4‑D, glüfosinaadi ja nende lagunemisproduktide kontsentratsiooni toiduks ja söödaks ette nähtud seemnetes ja koresöödas, et välistada igasugune võimalik kahjulik mõju inimeste ja loomade tervisele“(9);

E.  arvestades, et sõltumatus uuringus jõutakse järeldusele, et „EFSA riskihinnang on oma praegusel kujul vastuvõetamatu, kuna selles ei tuvastata teadmistes esinevaid lünki ja ebamäärasust ega suudeta hinnata toksilisust ega mõju immuunsüsteemile ja reproduktiivsüsteemile“; arvestades, et samas uuringus leitakse, et „seirekava tuleks tagasi lükata, kuna selles ei tehta olulisi andmeid kättesaadavaks“(10);

F.  arvestades, et sojaoas DAS‑44406‑6 esineb 5‑enoolpüruvüülsikimaat‑3‑fosfaadi süntaasi (2mEPSPS), mis annab vastupidavuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes, arüüloksüalkanoaat dioksügenaasi (AAD‑12), mis annab vastupidavuse 2,4‑diklorofenoksüäädikhappe (2,4‑D) ja muude seonduvate fenoksüherbitsiidide suhtes, ning fosfinotritsiini atsetüültransferaasi (PAT), mis annab vastupidavuse glufosinaatammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes;

G.  arvestades, et glüfosaadi loa praegune kehtivusaeg lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2017; arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt kahtlusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et klassifitseerimine ei olnud õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

H.  arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret seoses ohtudega, mida toimeaine 2,4‑D võib põhjustada seoses embrüo arengu, kaasasündinud väärarendite ja endokriinfunktsiooni häiretega(11); arvestades, et ehkki toimeaine 2,4‑D heakskiitu uuendati 2015. aastal, puudub endiselt taotleja teave võimaliku mõju kohta endokriinfunktsioonile(12);

I.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad sellele piirkriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta(13); arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018(14);

J.  arvestades, et mitu eksperti on avaldanud muret 2,4‑D lagunemisprodukti, 2,4‑diklorofenooli pärast, mida võib esineda imporditud sojaoal DAS‑44406‑6; arvestades, et 2,4‑diklorofenool on teadaolev reproduktiivtoksiline endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal;

K.  arvestades, et 2,4‑D otseseks metaboliidiks oleva 2,4‑diklorofenooli toksilisus võib olla herbitsiidi omast suurem; arvestades, et IARC on juba defineerinud 2,4‑diklorofenooli 2B grupi kantserogeeniks ning see on lisatud kemikaalide loetellu, mis on töötatud välja läbivaatamiseks ELi endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia raames(15);

L.  arvestades, et tulenevalt asjaolust, et 2,4‑diklorofenool on hästi lahustuv rasvades ja õlides, koguneb see sojaubade töötlemisel eeldatavasti sojaõlisse; arvestades, et peamine inimeste kasutatav sojatoode on sojaõli, mida lisatakse paljude muude toodete kõrval ka imiku piimasegudesse(16);

M.  arvestades, et 2,4‑diklorofenooli sisaldus tootes võib olla suurem kui 2,4‑D jääkide hulk; arvestades, et 2,4‑diklorofenooli jaoks ei ole kehtestatud liidu jääkide piirnormi;

N.  arvestades, et täiendavate herbitsiididega pritsimise jääke ei hinnatud; arvestades, et seepärast ei saa järeldada, et geneetiliselt muundatud sojaoad, mida on pritsitud 2,4‑D‑ga, glüfosaadiga ja glufosinaadiga, on toiduks ja söödaks kasutamiseks ohutud;

O.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride arendamine tuleneb peamiselt umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiirest arengust riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll; arvestades, et teaduslikes väljaannetes on dokumenteeritud üle kahekümne glüfosaadiresistentse umbrohuliigi(17); arvestades, et glufosinaadiresistentseid umbrohte on leitud alates 2009. aastast;

P.  arvestades, et luba importida liitu sojauba DAS‑44406‑6 toob kahtlemata kaasa selle suurema kasvatamise kolmandates riikides, mis omakorda suurendab 2,4‑D, glüfosaadi ja glufosinaatherbitsiidide kasutamist; arvestades, et sojauba DAS‑44406‑6 kasvatatakse praegu Argentiinas, Brasiilias, USAs ja Kanadas;

Q.  arvestades, et liit on seadnud endale kestliku arengu eesmärgid (SDG), mis sisaldavad kohustust vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu (eesmärk 3, osaeesmärk 3.9)(18); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa suurema herbitsiidide kasutamise võrreldes tavapäraste kultuuridega(19);

R.  arvestades, et liit on pühendunud poliitikavaldkondade arengusidususele, mille eesmärk on vähendada vastuolusid ja suurendada koostoimet liidu eri poliitikavaldkondade vahel, muu hulgas sellistes valdkondades nagu kaubandus, keskkond ja põllumajandus(20), et toetada arenguriike ja suurendada arengukoostöö tulemuslikkust(21);

S.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 17. juulil 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletas vastu, samal ajal kui poolt hääletas ainult 10 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,43 %, ning kolm liikmesriiki jäi erapooletuks;

T.  arvestades, et apellatsioonikomitees 14. septembril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 14 liikmesriiki hääletas vastu, samal ajal kui poolt hääletas ainult 12 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,78 %, ning kaks liikmesriiki jäi erapooletuks;

U.  arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka komisjoni president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(22);

V.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku(23), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

W.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon väldib oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(24) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkidele neid kultuure kasvatavates riikides;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud resistentseks herbitsiidide kombinatsiooni suhtes, nagu see on sojaoa DAS-44406-6 puhul, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide kombinatsiooni ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkide spetsiifilisele kumulatiivsele mõjule neid kultuure kasvatavates riikides;

7.  palub komisjonil koostada terviseriski hindamiseks ja toksikoloogiaks, samuti turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis käsitlevad kogu toidu- ja söödaahelat;

8.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud kasvatamiseks liidus või toiduks ja söödaks importimiseks;

9.  palub komisjonil täita poliitikavaldkondade arengusidususe kohustust, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 208;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4738.
(4)––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN‑BTØ11‑1) seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341).
(5) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4738.
(6) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO-komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2012-00368.
(7) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO-komisjoni vastused, lk 1.
(8) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO-komisjoni vastused, lk 52.
(9) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO-komisjoni vastused, lk 87.
(10) http://www.testbiotech.org/node/1946.
(11) http://www.pan-europe.info/sites/pan-europe.info/files/public/resources/reports/pane-2014-risks-of-herbicide-2-4-d.pdf.
(12) Komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/2033, millega uuendatakse toimeaine 2,4‑D heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 298, 14.11.2015, lk 8).
(13) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(14) Komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/404, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete beflubutamiidi, kaptaani, dimetoaadi, dimetomorfi, etoprofossi, fiproniili, folpeedi, formetanaadi, glufosinaadi, metiokarbi, metribusiini, fosmeti, metüülpirimifossi ja propamokarbi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 67, 12.3.2015, lk 6).
(15) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO-komisjoni vastused, lk 5 http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2012-00368.
(16) Liikmesriikide märkused ja GMO-komisjoni vastused seoses geneetiliselt muundatud sojaoa DAS‑68416‑4 loataotlusega, lk 31 http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2011-00052.
(17) https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-7796-5_12.
(18) https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3.
(19) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7.
(20) Komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatis „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine“ (COM(2005)0134).
(21) https://ec.europa.eu/europeaid/policies/policy-coherence-development_en.
(22) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele Euroopa Komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(24) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Lapsega sõlmitud abielude kaotamine
PDF 176kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon lapsega sõlmitud abielude kaotamise kohta (2017/2663(RSP))
P8_TA(2017)0379B8-0535/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 16, ja kõiki muid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustealaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 20. novembril 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(1),

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni artiklit 16,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 23,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 10 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 9,

–  võttes arvesse talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“,

–  võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi 2017. aasta suuniseid „Ühtegi last ei tohi kõrvale jätta“,

–  võttes arvesse Euroopa arengukonsensust, milles rõhutatakse ELi kohustust süvalaiendada inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) artikleid 32 ja 37 ning artikli 59 lõiget 4,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2012. aasta aruannet „Marrying Too Young – End Child Marriage“ („Liiga noorelt abiellumine: kaotada lapsega sõlmitud abielud“),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada lapse õigusi, ja arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud kujutavad endast nende õiguste rikkumist; arvestades, et EL on võtnud kohustuse kaitsta ja edendada oma välispoliitikas igakülgselt lapse õigusi kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide ning muude asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja lepingutega;

B.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on tunnistatud rahvusvahelises inimõigustealases õiguses kahjulikuks praktikaks ning neid seostatakse tihti naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla raskete vormide, sealhulgas perevägivallaga;

C.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud avaldavad laastavat mõju tütarlaste ja naiste õiguste üldisele elluviimisele ja kasutamisele ning tütarlaste tervisele, sealhulgas kaasneb nendega suur rasedusaegsete tüsistuste ja HIV‑nakkuste oht; arvestades, et niisuguste abielude tõttu puutuvad tütarlapsed kokku seksuaalse kuritarvitamise, koduvägivalla ja isegi aumõrvadega;

D.  arvestades, et suurt muret valmistab nn üldise vaikimisseaduse uuesti kehtestamine ja kohaldamisala laiendamine, mistõttu vähendatakse selliste organisatsioonide rahalisi vahendeid nagu ÜRO Rahvastikufond, kes osutavad lapsega sõlmitud abielu ohvriks langenud tütarlastele pereplaneerimise ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid, et aidata vähendada HIViga nakatumise ja varajases eas rasestumisega kaasnevate tüsistuste ohtu;

E.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega võetakse üldjuhul õigus oma kehale ja kehalisele puutumatusele ning võimalus nende üle otsustada;

F.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielu on sundabielu vorm, sest lapsed ei ole oma vanuse tõttu loomupäraselt võimelised andma täielikku, vaba ja teadlikku nõusolekut oma abielu või selle ajastuse suhtes;

G.  arvestades, et arenguriikides abiellub iga kolmas tütarlaps enne 18‑aastaseks saamist ja iga üheksas tütarlaps enne 15‑aastaseks saamist; arvestades, et enamasti on ohus tütarlapsed, moodustades 82 % lastest, keda see puudutab;

H.  arvestades, et lapspruudid on suure sotsiaalse surve all tõestada oma viljakust ja seepärast rasestuvad nad tõenäolisemalt varases eas ja sageli; arvestades, et väikeste või keskmiste tuludega riikides on rasedus- ja sünnitusaegsed tüsistused 15–19‑aastaste tütarlaste peamine surmapõhjus;

I.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on seotud emasuremuse kõrge määra, pereplaneerimise harvema kasutamise ja soovimatu rasedusega ning tähistavad tavaliselt tütarlapse hariduse omandamise lõppu; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamine on kindlalt ette nähtud kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärgiga 5 ja alaeesmärgiga 5.3, ning arvestades, et neid abielusid on selgelt nimetatud teguriks, mis takistab soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise saavutamist;

J.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamine on üks ELi välistegevuse prioriteete naiste õiguste ja inimõiguste edendamise valdkonnas;

K.  arvestades, et arenguriikides ei ole rohkem kui 60 % lapspruutidest saanud kooliharidust, mis kujutab endast soolist diskrimineerimist, ja arvestades, et lapsega sõlmitud abieluga jäetakse kooliealised lapsed ilma õigusest haridusele, mida nad vajavad isiklikuks arenguks, täiskasvanueaks valmistumiseks ja selleks, et nad suudaksid panustada oma kogukonda;

L.  arvestades, et see probleem ei esine mitte ainult kolmandates riikides, vaid ka ELi liikmesriikides;

M.  arvestades, et EL otsustas hiljuti allkirjastada Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon);

N.  arvestades, et Istanbuli konventsioonis käsitletakse sundabielu naistevastase vägivalla liigina ja nõutakse lapse abielluma sundimise ja abielluma sundimiseks lapse välisriiki meelitamise kriminaliseerimist;

O.  arvestades, et riikliku, ELi ja rahvusvahelise tasandi statistikat on väga vähe, et näidata lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude probleemi ulatust ELi liikmesriikides(2);

P.  arvestades, et seoses hiljutise rändekriisiga on tulnud esile välisriigis lapsega sõlmitud abielude uued juhtumid, mis käsitlevad vahel alla 14‑aastaseid lapsi;

Q.  arvestades, et lapsed, kes abielluvad enne 18‑aastaseks saamist, jätavad tõenäolisemalt kooli pooleli või elavad vaesuses;

R.  arvestades, et relvakonflikt ja ebastabiilsus suurendavad märkimisväärselt lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude esinemist;

1.  tuletab meelde kõiki inimõigusi hõlmava õigustel põhineva käsitluse ja soolise võrdõiguslikkuse vahelist seost ning seda, et EL kohustub jätkuvalt edendama, kaitsma ja järgima kõiki inimõigusi ning rakendama täies ulatuses ja mõjusalt Pekingi tegevusprogrammi, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Istanbuli konventsiooni ja ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta;

2.  rõhutab, et lapsega sõlmitud abielu on lapse õiguste rikkumine ning naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vorm; toonitab, et seetõttu tuleb see hukka mõista;

3.  nõuab, et EL ja liikmesriigid täidaksid kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid, et võidelda tõhusamalt kahjulike praktikatega ja võtta tegude toimepanijad vastutusele; nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid koostööd ÜRO naiste õiguste agentuuri, ÜRO Lastefondi, ÜRO Rahvastikufondi ja teiste partneritega, et juhtida tähelepanu lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude probleemile, keskendudes naiste mõjuvõimu suurendamisele, sealhulgas hariduse, nende majandusliku mõjuvõimu suurendamise ja nende suurema osaluse kaudu otsustamises, ning kõigi naiste ja tütarlaste inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele, sealhulgas seoses seksuaal- ja reproduktiivtervisega;

4.  nõuab, et EL ja liikmesriigid parandaksid naiste ja lapspruutide juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele;

5.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas poliitilisi ja inimõigustealaseid dialooge, kahe- ja mitmepoolset koostööd, strateegiat „Kaubandus kõigile“, GSP+ ja muid vahendeid, ning arendada poliitikameetmeid, programme ja õigusakte, et käsitleda ning piirata lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude praktikat;

6.  nõuab, et EL ja liikmesriigid kohaldaksid lapsega sõlmitud abielude käsitlemise suhtes ühtlustatud õigusnorme, arvestades ka Istanbuli konventsiooni ratifitseerimist;

7.  nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid koostööd kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemidega ning pakuksid koolitust ja tehnilist abi, et aidata võtta vastu õigusakte, millega keelatakse varajased ja sundabielud ning kehtestatakse ka abiellumisiga, ja tagada nende täitmine;

8.  toonitab, et koostada tuleb konkreetsed rehabiliteerimis- ja abimeetmed lapspruutidele, et nad saaksid taas asuda õppima ja suudaksid hoiduda pere või ühiskonna survest seoses varajase abieluga;

9.  toonitab, et eelarvest tuleb eraldada vahendid lapsega sõlmitud abielude ennetamise programmidele, mille eesmärk on luua selline keskkond, kus tütarlapsed saavad kasutada ära kõiki oma võimalusi, sealhulgas kooli pooleli jätnud tütarlastele ette nähtud haridus-, sotsiaalsete ja majandusprogrammide, lastekaitsekavade, tütarlaste ja naiste varjupaikade, õigusnõustamise ja psühholoogilise toetuse abil;

10.  väljendab heameelt projektide üle, mis on välja töötatud Daphne programmi raames ja milles keskendutakse ohvrite abistamisele ning lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ennetusele; on seisukohal, et selliseid projekte tuleks edendada ja tuleks tagada neile piisav täiendav rahastamine;

11.  nõuab eritähelepanu pööramist lastele, kes on pärit ebasoodsas olukorras olevatest kogukondadest, ja rõhutab, et probleemi lahendamisel tuleb keskenduda haridusele ning teadlikkuse ja majandusliku mõjuvõimu suurendamisele;

12.  rõhutab, et tuleb välja töötada ja kehtestada konkreetne kord, millega tagada laste kaitse pagulaste ja varjupaigataotlejate seas kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga; palub vastuvõtvatel riikidel tagada lapspagulastele täielik juurdepääs haridusele ja toetada nii palju kui võimalik nende integratsiooni ja kaasamist riiklikesse haridussüsteemidesse;

13.  nõuab, et pagulaste ja varjupaigataotlejate vastuvõtukeskustes kehtestataks konkreetne kord lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude juhtumite kindlakstegemiseks ja ohvrite abistamiseks;

14.  toonitab, et vaja on kontrollida nõuetekohaselt ja ühetaoliselt lapsega sõlmitud abielude juhtumeid ELi liikmesriikides ning koguda sooliselt eristatud andmeid, et probleemi ulatust paremini hinnata;

15.  rõhutab, et ametlikult registreeritud juhtumite ja nende juhtumite vahel, mil võimalikud ohvrid paluvad abi, on suur vahe, mis näitab, et ametiasutused ei pruugi paljudest lapsega sõlmitud abielude juhtumitest teada saada; nõuab, et sotsiaaltöötajatele, õpetajatele ja teistele töötajatele, kes puutuvad kokku võimalike ohvritega, tagataks konkreetne koolitus ja antaks juhendid selle kohta, kuidas ohvreid kindlaks teha ja alustada menetlust nende abistamiseks;

16.  nõuab, et tõhustataks eriprojekte ja -kampaaniaid, mis moodustavad lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastu suunatud ELi välistegevuse osa; rõhutab, et eritähelepanu tuleks pöörata teadlikkuse suurendamise kampaaniatele ja sellistele kampaaniatele, milles keskendutakse naiste ja tütarlaste haridusele ning mõjuvõimu suurendamisele laienemisprotsessis osalevates riikides ja Euroopa naabruses;

17.  toonitab, et EL peaks toetama kolmandaid riike ja julgustama neid tagama, et kodanikuühiskond saab täita oma osa, ning tagama lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ohvriks langenud lastele ja nende esindajatele juurdepääsu õigusemõistmisele lapsesõbralikul viisil;

18.  toonitab, et humanitaarabi raames tuleb rahastada projekte, milles keskendutakse sool põhineva vägivalla ennetamisele ja hariduse andmisele hädaolukordades, et vähendada survet lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ohvritele;

19.  toonitab, et kindlaks tuleb teha lapsega sõlmitud abielude riskitegurid humanitaarkriisides, kaasates sellesse teismelised tütarlapsed, ja integreerida abielus tütarlaste toetamine humanitaarabi andmisse juba kriisi alguses;

20.  mõistab kindlalt hukka nn üldise vaikimisseaduse uuesti kehtestamise ja kohaldamisala laiendamise ning selle mõju naiste ja tütarlaste üldisele tervishoiule ja õigustele; kordab oma nõuet ELile ja liikmesriikidele, et nad täidaksid USA tekitatud rahastamistühiku seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas, kasutades nii riiklikke kui ka ELi arengu rahastamise vahendeid;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 289, 9.8.2016, lk 57.
(2) http://fileserver.wave-network.org/home/ForceEarlyMarriageRoadmap.pdf


ÜRO 2017. aasta kliimamuutuste konverents – COP 23 Saksamaal Bonnis
PDF 373kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta (2017/2620(RSP))
P8_TA(2017)0380B8-0534/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Pariisis,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istungjärku (COP18) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 8. konverentsi (CMP8), mis peeti 26. novembrist 8. detsembrini 2012. aastal Kataris Dohas, ning protokolli tehtud muudatuse vastuvõtmist, millega kehtestati teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020,

–  võttes arvesse, et Pariisi kokkulepe avati allkirjastamiseks ÜRO peakorteris New Yorgis 22. aprillil 2016 ja see jäi avatuks 21. aprillini 2017, et Pariisi kokkuleppe on allkirjastanud 195 riiki ja 160 riiki on andnud hoiule selle ratifitseerimiskirja,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärku (COP22) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimuva kokkuleppeosaliste konverentsi 1. istungjärku (CMA1), mis toimus 15.–18. novembril 2016. aastal Marokos Marrakechis,

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Pariisi kokkuleppe rakendamise ja Marokos Marrakechis toimuva 2016. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP22) kohta (2016/22(RSP))(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2‑heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. veebruari 2016. aasta, 30. septembri 2016. aasta ja 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017.  aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Liidu ja liikmesriikide nimel 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendat hindamisaruannet ja selle kokkuvõtvat aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2016. aasta novembri kokkuvõtlikku aruannet „Aruanne heitkoguste erinevuse kohta 2016. aastal“ ja selle 2016. aasta kohanemiserinevuste aruannet,

–  võttes arvesse juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu 7.–8. juunil 2015. aastal Saksamaal Elmau lossis toimunud G7 tippkohtumisel ja mis kannab pealkirja „Think ahead. Act together“ („Strateegiline mõtlemine, ühine tegutsemine“) ning milles G7 juhid kordasid oma kavatsust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 2010. aastaga võrreldes 40–70 %, kusjuures on vajalik tagada, et vähendatakse pigem 70 % kui 40 %,

–  võttes arvesse G7 juhtide 2017. aastal esitatud kommünikeed ning eriti G7 keskkonnaministrite Bologna kohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse, et Ameerika Ühendriikide president teatas otsusest Pariisi kokkuleppest taganeda,

–  võttes arvesse paavst Franciscuse entsüklikat „Laudato Si’“,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta esitatud küsimusi (O‑000068/2017 – B8‑0329/2017 ja O‑000069/2017 – B8‑0330/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. aastal ning 197‑st konventsiooniosalistest 160 on andnud ÜRO‑le hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja (8. septembri 2017. aasta seisuga);

B.  arvestades, et heitkogustega kauplemise süsteemi reformi ettepanek, mis esitati 2015. aasta juulis, ja 2016. aasta juuli kliimapakett (hõlmab jõupingutuste jagamist, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse ettepanekuid ning Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat) on põhilised vahendid, millega võetud kohustusi täita ning kinnitada ELi ülemaailmset juhtpositsiooni võitluses kliimamuutuste vastu;

C.  arvestades, et ülemaailmse kliima soojenemise leevendamise püüded ei tohiks takistada majanduskasvu taotlemist, vaid vastupidi, neis tuleks näha uue jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive tõukejõudu;

D.  arvestades, et kliimamuutuste mõju avaldub kõige rängemalt arenguriikides, eriti nendes vähim arenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides, kellel ei ole piisavalt ressursse, et muutusteks valmistuda ja nendega kohaneda; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) andmetel on Aafrika selles suhtes eriti kaitsetu ja seda mandrit ähvardavad eelkõige veepuudus, äärmiselt karmid ilmastikunähtused ning põuast ja kõrbestumisest tulenev toiduga kindlustamatus;

E.  arvestades, et kliimamuutused võivad mitte väga kauges tulevikus suurendada konkurentsi selliste ressursside pärast nagu toit, vesi ja karjamaad, teravdada majandusraskusi ja poliitilist ebastabiilsust ning saada suurimaks tõukejõuks rahvastiku ümberpaiknemisele nii riikide sees kui ka piiriüleselt; arvestades, et kliimast tingitud ränne peaks seepärast olema rahvusvahelisel tasandil tähelepanu keskmes;

F.  arvestades, et 6. märtsil 2015. aastal esitas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile enda ja liikmesriikide kavatsetavad riiklikult kindlaks määratud panused, võttes sellega siduvaks eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 40 %;

G.  arvestades, et ambitsioonikas kliimamuutuste leevendamise poliitika võib luua majanduskasvu ja töökohti; arvestades, et on siiski mõned spetsiifilised suure süsinikdioksiidiheite ja intensiivse kaubavahetusega sektorid, mis võivad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõttu kannatada, kui teiste turgude poliitika ei ole sama ambitsioonikas, ning arvestades, et selliste sektorite töökohtade kaitsmiseks on seega vaja sobivat kaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu;

1.  tuletab meelde, et kliimamuutused on üks olulisim inimkonna ees seisev lahendamist vajav ülesanne ning et riigid ja osalised üle kogu maailma peavad tegema kõik endast oleneva, et sellega seotud probleeme vähendada; rõhutab, et Pariisi kokkulepe on oluline samm selles suunas, kuid teha on vaja palju rohkem;

Kliimameetmete teaduslik alus

2.  tuletab meelde, et IPCC 2014. aasta viiendas hindamisaruandes esitatud teaduslike tõendite kohaselt on kliimasüsteemi soojenemine kindel, kliimamuutused toimuvad ja alates 20. sajandi keskpaigast täheldatud soojenemise peamine põhjus on olnud inimtegevus; on mures, et kliimamuutuste laialdane ja oluline mõju on juba ilmne kõigil mandritel ja kõigis ookeanides nii looduslikes kui ka inimese loodud süsteemides;

3.  võtab teadmiseks ülemaailmse süsinikubilansi, mille IPCC 5. hindamisaruandes esitas, ning nendib, et kui kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas jäävad praegusele tasemele, ammendub ülejäänud süsinikubilanss, mis võimaldab hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu alla 1,5 °C, järgmise nelja aastaga; rõhutab, et kõik riigid peaksid vastavalt Pariisi kokkuleppele kiirendama üleminekut täielikule heiteneutraalsusele ja suurendama kliimamuutustele vastupanu võimet, et vältida ülemaailmse soojenemise halvimaid tagajärgi;

4.  kordab, kui oluline on ülemaailmsete kliimameetmete võtmisel tugineda parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja väljendab heameelt 2018. aasta hõlbustava dialoogi üle, mis toimub enne UNFCCC 2020. aasta tähtaega 2030. aasta riiklikult kindlaks määratud panuste uuesti esitamiseks, samuti esimese ülemaailmse kokkuvõtte tegemise üle 2023. aastal, mis annab esimesi võimalusi seda põhimõtet rakendada;

5.  julgustab valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eksperte ja osalisi pidama dialoogi, samal ajal kui valmistatakse ette kuuenda hindamistsükli tulemuste avaldamist; väljendab sellega seoses heameelt otsuse üle avaldada 2018. aastal IPCC eriaruanne, milles käsitletakse mõjusid, mis tulenevad globaalsest soojenemisest 1,5 °C võrra võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja sellega seotud ülemaailmse kasvuhoonegaasi heite muutumisest;

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimine ja kohustuste täitmine

6.  tunneb heameelt selle üle, et Pariisi kokkulepe ratifitseeriti ja jõustus enneolematult kiiresti, ning ka selle üle, et Marrakechi tegevuskavas (Marrakech Action Proclamation) väljendati kindlat kavatsust tagada kokkuleppe täielik ja kiire elluviimine; kutsub kõiki osalisi üles lepingut võimalikult kiiresti ratifitseerima;

7.  on rahul sellega, et COP22‑l Marrakechis kohustusid kõik osalised jätkuvalt pühenduma Pariisis võetud kohustuste täitmisele sõltumata poliitilise olukorra muutumisest;

8.  väljendab pettumust USA presidendi Donald Trumpi avalduse pärast, et USA kavatseb Pariisi kokkuleppest taganeda; peab kahetsusväärseks sellist otsust, mis kujutab endast tagasiminekut; juhib tähelepanu sellele, et ametlik taganemine võib jõustuda kõige varem alles pärast järgmisi USA presidendivalimisi 2020. aastal; tunneb heameelt, et Pariisi kokkulepe on saanud tugevat vastukaja kogu maailma riikidelt, kes toetavad jätkuvalt ja üha tugevamalt kokkuleppe täielikku rakendamist; märgib rahuloluga, et mõned USA osariigid, linnad ja ettevõtted on lubanud järgida ka edaspidi USA kohustusi Pariisi kokkuleppe alusel;

9.  tunneb heameelt selle üle, et pärast president Trumpi avaldust on kõik peamised osalejad kinnitanud oma pühendumust Pariisi kokkuleppele;

10.  rõhutab, et Euroopa peab nüüd võtma Pariisi kokkuleppe kaitsmisel juhtrolli, et kindlustada nii meie keskkonna kui ka tööstuse tulevik; tunneb heameelt asjaolu üle, et EL tugevdab olemasolevaid partnerlusi ja soovib luua uusi liite;

11.  juhib tähelepanu jõudsatele edusammudele ELi rahvusvaheliste kohustuste kajastamises ELi õigusaktides, millega luuakse tugev kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, ning rõhutab, et kavatseb selle seadusandliku protsessi 2017. aasta jooksul lõpule viia;

12.  rõhutab, et pärast president Trumpi avaldust on eriti tähtis, et kehtiksid vajalikud sätted kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu, samuti tuleb tagada, et parimate näitajatega, CO2‑mahukad ja intensiivse kaubavahetusega ettevõtjad saaksid omandada vajalikke kvoote tasuta; palub komisjonil uurida, kui tõhusad ja õiguspärased oleksid lisameetmed, millega kaitsta süsinikdioksiidi lekke ohus tööstusharusid, näiteks süsinikdioksiidi piirimaksude kohandamine ja tarbimismaks, eriti toodete puhul, mis on pärit riikidest, kes oma kohustusi vastavalt Pariisi kokkuleppele ei täida;

13.  rõhutab, et Pariisi kokkuleppega võetud kohustus hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja teha jätkuvaid jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 °C, ning eesmärk saavutada käesoleva sajandi teisel poolel allikatest pärineva inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite ja kasvuhoonegaaside neeldajates sidumise vahel võrdsetel kogustel põhinev tasakaal (nn heiteneutraalsus), kujutavad endast otsustavat läbimurret ühises ülemaailmses püüdluses minna üle kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja kliimaneutraalsele globaalmajandusele;

14.  tuletab meelde, et maailma keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tunduvalt alla 2 °C ei taga märkimisväärse kahjuliku kliimamõju vältimist; tunnistab, et praegused kohustused ei ole Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks piisavad; rõhutab seetõttu, et kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine kogu maailmas tuleks võimalikult kiiresti peatada ning et kõik osalised, eriti G20 riigid, peaksid suurendama jõupingutusi ja ajakohastama oma riiklikult kindlaks määratud panuseid seoses 2018. aasta hõlbustava dialoogiga; tuletab meelde, et ülemaailmsed CO2 heitkogused on vaja järk-järgult kaotada 2050. aastaks; on seisukohal, et riiklikult kindlaks määratud panuste täitmiseks ja seejärel ületamiseks vajalike poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamine peaks olema kõigi riikide tähtsaim riigisisene ülesanne ning et need panused tuleks iga viie aasta järel üle vaadata, nagu näeb ette Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustuste ulatuse mehhanism; tunnistab siiski, et riiklike heitkoguste vähendamise strateegiate rangus ja ambitsioonikus ei sõltu ajakohastatud riiklikult kindlaks määratud panuse esitamisest;

15.  kutsub kõiki osalisi üles tagama, et nende riiklikult kindlaks määratud panused järgiksid pikaajalisi eesmärke kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuuri-eesmärgiga; rõhutab, et tuleks võtta arvesse tööd, mis on tehtud IPCC 1,5 ºC mõju ja võimalusi käsitleva eriaruande kontekstis, samuti 2018. aasta hõlbustava dialoogi järeldusi; sellega seoses tuletab meelde G7 võetud kohustust esitada varakult enne 2020. aastaks kokkulepitud tähtaega sajandi keskpaiga vähese kasvuhoonegaaside heitega arengustrateegiad; väljendab valmisolekut osaleda täielikult ELi strateegia väljatöötamises, lähtudes komisjoni analüüsist, mis on avaldatud 2. märtsi 2016. aasta teatises „Pariisi kliimakonverentsi tulemused“ (COM(2016)0110);

16.  rõhutab, et eriti suurt vastutust kannavad suurimad majandusriigid, kelle arvelt tuleb kolm neljandikku maailma heitkogustest, ning on seisukohal, et kliimameetmed peaksid jääma G7 ja G20 jaoks üheks tähtsaimaks teemaks, eelkõige sellistes valdkondades nagu riiklikult kindlaks määratud panuste elluviimine, fossiilkütuste toetuste reform, CO2 andmete avalikustamine, puhas energia jt; rõhutab vajadust jätkata tähtsaimate majandusriikide ministrite osalemist sellistel foorumitel nagu puhta energia teemal toimuv ministrite kohtumine;

17.  nõuab, et EL võtaks pärast 2018. aasta hõlbustavat dialoogi oma riiklikult kindlaks määratud panustes 2030. aastaks uusi kohustusi heitkoguste vähendamiseks;

18.  rõhutab, kui tähtis on näidata, et EL järgib Pariisi kokkulepet, muu hulgas kokkuleppe rakendamisega ELi õigusaktide kaudu, sealhulgas oleks vaja, et kaasseadusandjad võtaksid kiiresti vastu ELi kliimameetmete määruse ja vaataksid läbi ELi HKSi direktiivi, samuti tuleks õigeaegselt tugevdada ELi eesmärke ja poliitikavahendeid; tuletab meelde, et kõigil osalistel palutakse esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 2020. aastaks pikaajalised, sajandi keskpaika ulatuvad madala kasvuhoonegaaside heitega arengustrateegiad; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon täidaks kokkuleppega seatud kohustust ja koostaks COP24‑ks ELi jaoks sajandi keskpaigani ulatuva heiteneutraalsuse strateegia, milles nähakse ette kulutõhus viis Pariisi kokkuleppe null-heitetaseme eesmärgi saavutamiseks, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja soovitavalt mitte kõrgemal kui 1,5 °C; on seisukohal, et seda protsessi tuleks alustada niipea kui võimalik, et võimaldada laiaulatuslikke arutelusid, millesse Euroopa Parlamendil peaks olema otsustav roll koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajatega, kodanikuühiskonna ja ettevõtlussektoriga; tuletab aga meelde, et tegutsemisest üksnes ELi tasandil ei piisa, ning kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles tõhustama oma tegevust, et ergutada ülejäänud partnereid tegema sama;

19.  tunneb heameelt Pariisi kokkuleppes võetud kohustuse üle saavutada ülemaailmselt käesoleva sajandi teisel poolel heiteneutraalsus; tunnistab, et see tähendab, et enamik sektoreid ELis peavad saavutama heitevabaduse tunduvalt varem;

20.  on seisukohal, et läbirääkimised peaksid edenema Pariisi kokkuleppe põhielementide osas, mille hulka kuuluvad tõhustatud läbipaistvusraamistik, ülemaailmse ülevaate üksikasjad, täiendav juhendamine riiklikult kindlaks määratud panuste küsimuses, eristamise mõistmine, kaotus ja kahju, kliimameetmete rahastamine ja suutlikkuse toetamine, mitmetasandiline osalushaldus ning mehhanism rakendamise hõlbustamiseks ja järgimise edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid täidaksid Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, eelkõige seoses ELi panusega leevendamis- ja kohanemismeetmetesse, samuti toetusega rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas;

21.  rõhutab, et ühistes jõupingutustes kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja Pariisi kokkuleppe austamiseks tuleb tegutseda kiirelt; toonitab, et EL on nii võimeline kui ka kohustatud andma eeskuju ning alustama viivitamata oma kliima- ja energiaeesmärkide kohandamist vastavalt kokkulepitud rahvusvahelisele eesmärgile, et ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus jääks alla 2 °C, püüdes samal ajal saavutada, et see tõus ei ületaks 1,5 °C;

22.  tuletab meelde, et on vaja varakult vähendada CO2‑heidet, et saavutada ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu piiramise eesmärk, ning et ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide peaks hakkama langema võimalikult kiiresti; tuletab meelde, et ülemaailmsed heitkogused tuleks järk-järgult kaotada 2050. aastaks või varsti pärast seda, et maailm püsiks kulutõhusal heitkoguste vähendamise kursil, mis vastab Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuuri eesmärkidele; palub, et kõik osalised, kelle olukord seda võimaldab, järgiksid oma riiklikke dekarboniseerimise eesmärke ja strateegiad, seades esikohale kivisöe põletamisest tekkivate heitkoguste järkjärgulise vähendamise, sest see on kõige saastavam energiaallikas, ning nõuab, et EL teeks selle nimel rahvusvaheliste partneritega koostööd, andes head eeskuju;

23.  tunneb heameelt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi kaasavuse üle; on seisukohal, et tõhusa osalemise tagamiseks tuleb tegeleda huvide konflikti ja erahuvide teemaga; sellega seoses nõuab, et kõik protsessis osalejad kehtestaksid suunised või korra, mis suurendaks avatust, läbipaistvust ja kaasavust, tegemata järeleandmisi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide osas;

24.  kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima Kyoto protokolli Doha muudatuse;

COP23 Bonnis

25.  väljendab heameelt Marrakechis võetud kohustuse üle täita 2018. aastaks tööprogramm, et koostada Pariisi kokkuleppe üksikasjalikud rakenduseeskirjad; on seisukohal, et COP23 on selles tehnilises töös oluline teetähis;

26.  loodab COP23 konverentsil saada selgust 2018. aasta hõlbustava dialoogi ülesehituse kohta, mis on hea võimalus hinnata kokkuleppes ette nähtud leevendamiseesmärgi saavutamisel tehtud edusamme ning saada teavet lepinguosaliste 2030. aasta riiklikult kindlaks määratud panuste ettevalmistamise ja ajakohastamise kohta 2020. aastaks, et saavutada kokkuleppe eesmärgid; arvab, et EL peaks täitma ennetavat rolli selles esimeses hõlbustavas dialoogis, mille eesmärk on teha kokkuvõte ühistest ambitsioonidest ja edasiminekust võetud kohustuste täitmisel; palub, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid aegsasti enne hõlbustavat dialoogi täiendavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused, mis ulatuksid kaugemale kui praegused kohustused vastavalt Pariisi kokkuleppele ning aitaksid piisavalt kõrvaldada leevendamismeetmete puudujääke vastavalt ELi võimalustele;

27.  tuletab meelde, et Pariisi kokkuleppe pika perioodi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik tõhustada enne 2020. aastat kliimamuutuste leevendamise meetmeid ning nõuab, et EL tagaks, et lühikese perioodi meetmed jääksid COP23 päevakorda;

Kliimameetmete rahastamine ja muud rakendamisvahendid

28.  tunneb heameelt 100 miljardi dollari tegevuskava („Roadmap to $100 Billion“) üle, mille eesmärk on võtta 2020. aastaks arenguriikides kliimameetmete elluviimiseks kasutusele 100 miljardit USA dollarit; rõhutab, et COP21 otsuse kohaselt pikendati seda rahastamiseesmärki 2025. aastani;

29.  väljendab heameelt selle üle, et Pariisi kokkuleppe osalised on lubanud tagada kõikide rahavoogude kooskõla kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ja kliimamuutustekindla arengu eesmärkidega; on seisukohal, et seetõttu peab EL kiiresti tegelema fossiilkütustesse ja suure CO2‑heitega taristusse suunatud rahavoogudega;

30.  tunnistab, kui tähtis on käsitleda kaotuste ja kahjude mehhanismi lisamist Pariisi kokkuleppesse ning on kindlalt selle poolt, et mehhanismi arutataks COP23 konverentsil Bonnis;

31.  rõhutab, et oluline on hoida inimõigused kliimameetmete keskmes, ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kohanemismeetmete üle peetavatel läbirääkimistel tunnustatakse vajadust inimõiguste austamise, kaitsmise ja edendamise järele, mis hõlmab muu hulgas soolist võrdõiguslikkust, naiste täielikku ja võrdset osalust ning tööjõu õiglase ülemineku aktiivset edendamist, millega luuakse kõigile inimväärsed ja kvaliteetsed töökohad;

32.  väljendab heameelt ELi kliimamuutustega seotud rahastamise jätkuva kasvu üle, kuid rõhutab, et on vaja täiendavaid jõupingutusi; rõhutab, et väga oluline on ka tagada, et teised arenenud riikide osalised annaksid oma panuse 100 miljardi dollari eesmärgi saavutamisse; nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus võtaksid konkreetseid kohustusi täiendavate rahastamisallikate pakkumisel;

33.  nõuab, et valitsused ning avalikud ja erafinantsasutused, sealhulgas pangad, pensionifondid ja kindlustusfirmad, võtaksid endale ambitsioonika kohustuse viia laenu- ja investeerimispraktika kooskõlla Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning loobuda fossiilkütustest, sealhulgas kaotada järk-järgult fossiilkütustesse investeerimiseks antavad eksporditoetused; nõuab spetsiaalsete riiklike tagatiste andmist, et edendada keskkonnasäästlikke investeeringuid ja märgiseid, ning maksusoodustusi keskkonnahoidlikele investeerimisfondidele ja roheliste võlakirjade väljaandmiseks;

34.  tunnistab, et on äärmiselt vajalik muuta riiklikke ja rahvusvahelisi maksusüsteeme, sealhulgas suunata maksukoormus tööjõult kapitalile, kohandada saastaja-maksab-põhimõtet, loobuda investeerimisest fossiilkütustesse ja kehtestada süsinikdioksiidi sobiv hind, selleks et luua majanduskeskkond, mis soodustaks avaliku ja erasektori investeeringuid, mis võimaldavad saavutada kestliku arengu eesmärke tööstuspoliitika alusel;

35.  kutsub arenenud riike ja arenguriike üles tegema tõhustatud koostööd muu hulgas riiklikult kindlaks määratud panustega seotud partnerluse raames, et riigid saaksid parema juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja rahalisele toetusele, mida on vaja nende riiklikult kindlaksmääratud panuste täitmise poliitika väljatöötamiseks;

36.  palub komisjonil hinnata põhjalikult Pariisi kokkuleppe võimalikku mõju ELi eelarvele ning luua sihtotstarbeline automaatne ELi rahastamismehhanism, mis annaks täiendavat ja piisavat toetust, tagamaks, et EL annab õiglase osa rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise 100 miljardi dollari eesmärgi saavutamisse;

37.  nõuab, et võetaks konkreetseid kohustusi kliimameetmete rahastamise lisaallikate leidmiseks, muu hulgas kehtestades finantstehingute maksu, eraldades osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootidest aastatel 2021–2030 ning suunates ELi ja rahvusvahelistest lennunduse ja merenduse heitkoguseid käsitlevatest meetmetest saadud tulu rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamisse ning Rohelisse Kliimafondi;

Valitsusväliste osalejate roll

38.  tõstab esile pingutusi, mida CO2‑heite vähendamiseks ja kliimamuutustele vastupidavuse suurendamiseks teeb üha suurem arv valitsusväliseid osalejaid; toonitab seetõttu, et valitsuste, ettevõtlusringkonna, linnade, piirkondade, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste asutuste vahel peab toimuma struktureeritud ja konstruktiivne arutelu ning tuleb tagada, et nad osalevad kohandatavate kliimameetmete kavandamises ja rakendamises, et soodustada kogu maailmas vähese CO2‑heitega ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks mõjusate meetmete võtmist ja teha Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel edusamme;

39.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid koos teiste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistega sellist protsessi, kus valitsusvälised osalejad on Pariisi kokkuleppe rakendamise üle peetavatesse läbirääkimistesse aktiivselt kaasatud, toetatakse nende püüdeid aidata riigi poliitikas toimuvatest muutustest hoolimata täita riiklikult kindlaks määratud panust ning osalejatel on võimalus uurida ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis peituvaid uusi võimalusi osaleda ja ühineda;

40.  rõhutab, et valitsusväliste osalejate kliimateemaline platvorm (Non-State Actors Zone for Climate Action – NAZCA) aitab väga palju toetada ja jälgida valitsusväliste osalejate tegevust, näiteks ülemaailmse linnapeade pakti, algatuse Mission Innovation, partnerluse InsuResilience, algatuse „Säästev energia kõigi jaoks“ ja riiklikult kindlaksmääratud panuste alase partnerlusalgatuse raames;

41.  tunneb heameelt pingutuste üle, mida kliimakaitsjad (Climate Champions) on teinud Marrakechi kliimameetmete partnerluse kohaselt;

42.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid kõigi kodanikuühiskonna liikmetega (asutused, erasektor, vabaühendused ja kohalikud kogukonnad) koostööd, et esitada peamistes sektorites (energia, tehnoloogia, linnad, transport) heitkoguste vähendamise algatusi ning töötada kohanemisprobleemide lahendamiseks välja võimalusi, kuidas kohaneda ja suurendada vastupanuvõimet, eelkõige seoses veevarude kättesaadavuse, toiduga kindlustatuse ning riskiennetusega; kutsub kõiki valitsusi ja kodanikuühiskonna liikmeid üles seda tegevuskava toetama ja tugevdama;

43.  tuletab ÜRO-le ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele meelde, et iga üksiku osalise tegutsemine on sama tähtis kui valitsuste ja institutsioonide tegevus; nõuab seetõttu innukamat kampaaniate korraldamist ja meetmeid üldsuse teavitamiseks väiksematest ja suurematest tegudest, millega võib kliimamuutustevastast võitlust toetada nii arenenud kui ka arenguriikides;

Kõigi sektorite terviklik tegevus

44.  peab kiiduväärseks, et kogu maailmas on välja töötatud heitkogustega kauplemise süsteeme, millest neljas maailmajaos kasutusel olevad 18 süsteemi moodustavad üleilmsest SKPst 40 %; innustab komisjoni toetama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühendamist teiste samasuguste süsteemidega, et luua rahvusvahelised CO2‑turu mehhanismid ja seega suurendada kliimameetmete ulatust ning võrdsete tingimuste loomisega ühtlasi vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu; kutsub komisjoni üles kehtestama kaitsemeetmeid, millega tagada, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühendamine aitab kliimamõjusid püsivalt leevendada ja ei takista ELi-siseste kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamist;

45.  rõhutab, et säilitamaks piisavad stiimulid, mis aitaksid vähendada kasvuhoonegaaside heidet nii palju, et ELi 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärke oleks võimalik täita, on vaja suuremat tahet ja tuleb rohkem tegutseda; toonitab, et transpordi- ja põllumajandussektoris ei ole 2020. aasta eesmärkide täitmiseks kasvuhoonegaaside heite vähendamisel piisavaid tulemusi saavutatud ning et selleks, et nendes sektorites täidetaks 2030. aastaks nende vastav osa heite vähendamise eesmärgist, tuleb rohkem pingutada;

46.  rõhutab, et kõik tulevased turupõhised lahendused peavad nii Pariisi kokkuleppe raames kui ka väljaspool seda vastama keskkonnaeesmärkidele, mis tähendab, et tuleb käsitleda selliseid ohte nagu lüngad, mille tagajärjel on võimalik pidada topeltarvestust, probleemid, mis puudutavad heitkoguste vähendamise püsivust ja täiendavust, võimalikud negatiivsed tagajärjed kestlikule arengule ja vastakad stiimulid, millega vähendada riiklikult kindlaks määratud panuste suurust;

47.  rõhutab, et suuresti just tänu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästuga seotud 20‑20‑20 eesmärkidele on eri ökotööstusharudes, mis on majanduskriisi ajal pidevalt kasvanud, tehtud edusamme ja suudetud säilitada 4,2 miljoni inimese töökoht;

48.  võtab teadmiseks, et ICAO assambleel otsustati 2016. aastal luua rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteem (CORSIA);

49.  väljendab pettumust, et CORSIA kasutuselevõtmisel ei näinud ICAO ette heitkoguste vähendamist, vaid pööras põhitähelepanu süsinikdioksiidi kompensatsioonile; rõhutab, et kompensatsiooni kvaliteet ei ole mingil juhul tagatud, CORSIA kohaldamine muutub õiguslikult siduvaks alles 2027. aastal, ICAO tähtsaimad liikmed ei ole veel võtnud endale kohustust hakata osalema vabatahtlikus etapis ja teised suurimad heitetekitajad ei ole hakanud tegutsema CO2‑neutraalse majanduskasvu nimel, mis tekitab tegeliku kliimamõju kohta palju küsimusi, sest tulemused jäävad võrreldes ootustega, mis Euroopa Liidul ELi heitkogustega kauplemise süsteemi peatamisel olid, palju väiksemaks; nõuab, et CORSIA toimimiseks vajalikud mõjusad eeskirjad koostataks kiiresti, et riikide ja piirkondlikul tasandil hakataks CORSIAt õigel ajal rakendama ning et kõik osalejad tagaksid selle jõustamise; nõuab peale selle, et soodustataks kõiki tehnoloogilisi uuendusi, mis puudutavad mootori võimsust ja kütuse kvaliteeti;

50.  tuletab meelde, et kuna Euroopa-sisesed lennud kuuluvad endiselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, võib kehtivate õigusaktide ja CORSIA kasutuselevõtmise ajakava muutmist kaaluda ainult süsteemiga taotletavaid eesmärke ja tulevasi rakendusmeetmeid arvesse võttes;

51.  võtab teadmiseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee 70. istungjärgul vastu võetud tegevuskava, mille eesmärk on töötada laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks välja terviklik IMO strateegia; nõuab, et IMO töötaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega välja üleilmse mehhanismi, kehtestades IMO esialgses kasvuhoonegaaside strateegias, mis tuleb vastu võtta 2018. aasta kevadel, heitkoguste vähendamiseks kaugelemineva eesmärgi ja koostades konkreetse ajakava;

52.  tunneb heameelt Kigali muudatuse üle, millega nähakse ette kliima soojenemist põhjustavatest fluorosüsivesinikest (HFC) loobumine järk-järgult kogu maailmas; peab seda Pariisi kokkuleppe elluviimisel konkreetseks sammuks, tänu millele võib olla võimalik vähendada heitkoguseid 2050. aastaks palju rohkem kui 70 miljardi tonni süsinikdioksiid-ekvivalendi võrra, mis on võrdne USA 11‑kordse aastase kogusega, ning seepärast innustab kõiki Montreali protokolli osalisi tegema selle kiireks ratifitseerimiseks kõik endast olenev; tuletab meelde, et EL on vastu võtnud ammendavad õigusaktid, mille kohaselt tuleb fluorosüsivesinike kasutust vähendada 2030. aastaks 79 %, sest kliimahoidlikud alternatiivid on laialdaselt kättesaadavad ja nende potentsiaal tuleks täielikult ära kasutada;

Kliimamuutustele vastupidavuse suurendamine kohanemise kaudu

53.  märgib, et COP23 eesistujariigi Fidži prioriteetide hulka kuuluvad valdkonnad, kus on tähtsaimal kohal kohanemis- ja vastupidavusmeetmed; tuletab meelde, et kohanemismeetmed on möödapääsmatult vajalikud kõigile riikidele, kes soovivad hoida negatiivse mõju võimalikult väiksena ning kasutada täielikult ära võimalusi, mis tulenevad kliimamuutustekindlast kasvust ja kestlikust arengust;

54.  nõuab, et pikaajaliste kohanemiseesmärkide seadmisel võetaks seda arvesse; tuletab meelde, et arenguriigid, eriti vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid, kelle osa kliimamuutustes on kõige väiksem, on kliimamuutuste kahjuliku mõju ees kõige kaitsetumad ja nende kohanemisvõime on kõige väiksem;

55.  rõhutab, et kliimamuutustega kohanemine peab olema riiklike arengustrateegiate, sh finantsplaneerimise lahutamatu osa, ning ühtlasi tuleb parandada eri valitsemistasandite ja sidusrühmade vahelist kooskõlastamist; on seisukohal, et samuti tuleb tagada kooskõla suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiate ja kavadega;

56.  rõhutab, et eelkõige tuleb hinnata, kuidas mõjutavad kliimamuutused linnu ning millised on neile ainuomased kohanemis- ja leevendusprobleemid ja -võimalused; on seisukohal, et kliimamuutuste kohaliku mõju leevendamiseks on kõige olulisem suurendada linnade ja kohalike omavalitsuste suutlikkust hakata oma kogukonna vastupidavuse nimel tegusema ja töötama;

57.  on seisukohal, et kliimameetmeid toetatakse piisavalt, kui nendega koos võetakse ka sotsiaalvaldkonna meetmeid, mis hõlmavad ka õiglase ülemineku fondi, mille kaudu ühendatakse kliimamuutustevastase võitlusega kaasnevad küsimused püüdega võidelda tööpuuduse ja ebakindlate töökohade vastu;

58.  kutsub komisjoni üles vaatama ELi 2013. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegia läbi, et pöörata kogu ELi tasandil kohanemiseks tehtavale tööle suuremat tähelepanu ja suurendada selle lisaväärtust, viies selle Pariisi kokkuleppega rohkem kooskõlla ning edendades heade tavade, näidete ja kliimamuutustega kohanemiseks tehtavat tööd käsitleva teabe tõhusat jagamist; rõhutab, et välja tuleb töötada süsteemid ja vahendid, millega abil olla kursis, milliseid edusamme on riiklike kliimamuutustega kohanemise kavade ja meetmete rakendamisel tehtud ja kui tulemuslikud need on;

59.  tuletab meelde, et põllumajandusmaadele, märgaladele ja metsadele, mis katavad ELi maa-alast üle 90 %, mõjuvad kliimamuutused rängalt; rõhutab, et see sektor, mis hõlmab maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF), nii neelab kui ka tekitab heiteid ja on seetõttu kliimamuutuste mõju leevendamise ja vastupidavuse suurendamise seisukohast tähtis;

60.  tuletab meelde, et vastavalt 4. novembri 2016. aasta Pariisi kokkuleppe artiklile 2 on selle kokkuleppe eesmärk muu hulgas suurendada võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga ja parandada vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendada vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üle viima rahastamisvood selle eesmärgiga vastavusse;

61.  toonitab, et tegevusetusel on tõsised ja tihti pöördumatud tagajärjed, sest kliimamuutused mõjutavad kõiki maailma piirkondi erineval, kuid väga kahjulikul moel, mis põhjustab rändevooge ja inimeste hukkumist ning majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kahju; rõhutab, et kliimaeesmärkide täitmiseks ja majanduskasvu hõlbustamiseks tuleb puhta energeetika ja taastuvenergia valdkonna uuendustele anda kooskõlastatud üleilmne poliitiline ja rahaline tõuge;

62.  mõistab, et heakskiidetud üldkehtiva kliimapõgeniku määratluse sõnastamine on mitmes mõttes keeruline, kuid nõuab, et tõsiselt tunnistataks, milline tähendus ja ulatus on kliima tõttu toimuval ümberasumisel ja rändel, mille on põhjustanud üleilmse soojenemise tagajärjel toimunud loodusõnnetused; märgib, et 2008.–2013. aastal oli umbes 166 miljonit inimest sunnitud loodusõnnetuste, merevee taseme tõusu, äärmuslike ilmaolude, kõrbestumise, veepuuduse ning troopiliste ja siirutajatega levivate haiguste leviku tõttu kodust lahkuma; tuletab eelkõige meelde, et kliimaga seotud suundumused võivad Aafrika teatud osades ja Lähis-Idas suurendada poliitilist ebastabiilsust ja majanduslikke probleeme ning süvendada Vahemere piirkonna pagulaskriisi;

63.  märgib, et üleilmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustavad 20 % metsade raadamine ja metsa seisundi halvenemine, ning rõhutab, et metsad ja metsade aktiivne säästev majandamine on kliimamuutuse leevendamiseks väga tähtis ning metsade kohanemisvõimet ja vastupidavust kliimamuutusele tuleb suurendada; rõhutab, et vaja on leevendusmeetmeid, mis on mõeldud just troopikametsade sektorile (REDD+); rõhutab, et ilma nende meetmeteta on ilmselt võimatu hoida ülemaailmset soojenemist alla 2 °C; nõuab peale selle, et EL suurendaks rahasummasid, mis on ette nähtud selleks, et metsade raadamist arenguriikides vähendada;

Arenguriikide toetamine

64.  toonitab, et ka arenguriikidel on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel tähtis roll ning neil tuleb aidata oma kliimakavasid ellu viia, kasutades täielikult ära rakendatud kliimameetmete, Addis Abeba tegevuskava ja säästva arengu tegevuskava 2030 koostoimet jätkusuutliku arengu alaste eesmärkidega;

65.  rõhutab, et arenguriikides ja eriti Aafrika arenguriikides tuleb taastuvenergia intensiivsema kasutamise kaudu püüda anda kõigile võimalus tarbida säästvat energiat; juhib tähelepanu sellele, et Aafrikas on hulgaliselt loodusvarasid, mis aitavad tagada Aafrika energiajulgeolekut; rõhutab, et kui oleks olemas toimiv elektriühendus, võiks osa Euroopa energiast tulla pikas perspektiivis Aafrikast;

66.  rõhutab, et ELil on olemas kogemused, suutlikkus ja üleilmne haare, et olla juhtpositsioonil arukama, puhtama ja vastupidavama taristu rajamisel, mida on vaja Pariisi kokkuleppega algatatud üleilmse ülemineku jaoks; nõuab, et EL toetaks arenguriikide pingutusi muutuda vähese CO2‑heitega ühiskondadeks, mis on kaasavamad, sotsiaalselt jätkusuutlikumad, keskkonnasäästlikumad, jõukamad ja turvalisemad;

Tööstus ja konkurentsivõime

67.  peab kiiduväärseks Euroopa tööstuse pidevaid pingutusi ja edusamme, täitmaks kohustusi ja kasutamaks ära kõiki Pariisi kokkuleppe võimalusi, mis võib viia tulemuslike ja kulutõhusate kliimameetmeteni;

68.  rõhutab, et kliimamuutustega võitlemine on üleilmne prioriteet, mille nimel tuleks pingutada tõepoolest kogu maailmas, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja jätkusuutliku majanduse;

69.  rõhutab, et kliimaga seotud investeeringuid hõlbustaks ja soodustaks see, kui nii ELi kui ka üleilmsel tasandil kehtiks stabiilne ja prognoositav õigusraamistik ning edastataks selgeid poliitilisi sõnumeid;

70.  rõhutab, et kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks on väga tähtis, et eesmärkide saavutamise nimel tegutsetaks pidevalt ja eriti oluline on see suurimate üleilmsete heitetekitajate puhul; peab seisukohta, mida USA administratsioon on Pariisi kokkuleppe kohta väljendanud, väga kahetsusväärseks; peab aga igati kiiduväärseks, et USA suured tööstusettevõtjad, kes mõistavad selgelt kliimamuutuste põhjustatud ohte ja kliimameetmetega kaasnevaid võimalusi, on väljendanud püsivat toetust;

71.  on seisukohal, et juhuks, kui on veel suurriike, kes ei võta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi omaga võrreldavaid kohustusi, tuleks Euroopa tööstuse üleilmse konkurentsivõime tagamiseks säilitada süsinikdioksiidi lekkega seotud sätted, eelkõige need, mida kohaldatakse sektorite suhtes, mida iseloomustavad intensiivne kaubavahetus ja CO2‑ga seotud kulude suur osakaal tootmiskuludes;

72.  tunneb heameelt selle üle, et Hiina ja teised ELi energiamahukate tööstusharude suured konkurendid on hakanud kasutama süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteeme ja muid maksustamismehhanisme; on seisukohal, et seni, kuni saavutatakse võrdsed tingimused, peaks EL säilitama piisavad ja proportsionaalsed meetmed, millega tagada oma tööstuse konkurentsivõime ning ennetada vajaduse korral süsinikdioksiidi leket, võttes arvesse, et energia-, tööstus- ja kliimapoliitika on üksteisega seotud;

73.  rõhutab, et tööstussektoris tuleb suurendada kvalifitseeritud töötajate arvu ning kvaliteetsete uute töökohtade soodustamiseks tuleb edendada teadmisi ja parimat tava, toetades samal ajal vajaduse korral õiglast töökohavahetust;

Energiapoliitika

74.  kutsub ELi üles nõudma, et rahvusvaheline kogukond võtaks viivitamata vastu konkreetsed meetmed, sh ajakava, millega järk-järgult kaotada keskkonnakahjulikud toetused, sh fossiilkütustele mõeldud toetused, mis moonutavad konkurentsi, ei soosi rahvusvahelist koostööd ja takistavad uuendustegevust;

75.  rõhutab, kui tähtsad on energiasääst, energiatõhusus ja taastuvenergia heitkoguste vähendamiseks, raha kokkuhoiuks ja energiajulgeoleku jaoks, samuti kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja leevendamiseks, et kaitsta ja aidata kaitsetuid ja vaeseid leibkondi; nõuab, et kogu maailmas propageeritaks energiatõhususe ja -säästu meetmeid ning taastuvate energiaallikate arendamist (nt soodustades oma tarbeks tootmist ja taastuvate energiaallikate tarbimise soodustamist) ning nende tõhusat kasutamist; tuletab meelde, et energiatõhususe esmatähtsale kohale seadmine ja taastuvate energiaallikate valdkonnas üleilmse juhtpositsiooni saavutamine kuuluvad mõlemad ELi energialiidu peamiste eesmärkide hulka;

76.  rõhutab, et tuleb arendada energiasalvestustehnoloogiaid, arukaid võrke ja tarbimiskaja, mis aitavad taastuvenergiat elektritootmises ning kodumajapidamiste kütmisel ja jahutamisel tõhusamalt kasutada;

Teadus- ja uuendustegevus ning digitehnoloogiad

77.  rõhutab, et pidev ja intensiivsem teadus- ja uuendustegevus, mida tehakse kliimamuutuste mõju leevendamise, kohanemismeetmete, ressursitõhususe, vähesaastavate tehnoloogiate ja ümbertöödeldud tooraine (ringmajandus) säästliku kasutamise vallas, on väga tähtis, et võidelda kliimamuutustega kulutõhusalt ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest; nõuab seetõttu, et kogu maailmas võetaks kohustus selle valdkonna investeeringuid suurendada ja seada need tähelepanu keskmesse;

78.  rõhutab, et CO2‑heite vähendamise tehnoloogiate arendamiseks on vaja selget poliitilist soovi, sealhulgas on vaja vähendada uute tehnoloogiate ja ärimudelite turu- ja regulatiivseid tõkkeid, ning kasutada avaliku sektori raha sihipäraselt;

79.  tuletab meelde, et teadus- ja uuendustegevus ning konkurentsivõime kuuluvad ELi energialiidu strateegia viie tugisamba hulka; märgib, et EL on kindlalt otsustanud jääda nendes valdkondades üleilmsele juhtpositsioonile ning teha samal ajal rahvusvaheliste partneritega tihedat teaduslikku koostööd; rõhutab, et puhta ja säästva energia tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tuleb nii arenenud kui ka tärkava turumajandusega riikides luua ja säilitada tugev uuendussuutlikkus;

80.  tuletab meelde, et digitehnoloogiad on väga vajalikud, et oleks lihtsam üle minna puhtale energiale, luua uusi jätkusuutlikke ärimudeleid ning suurendada energiatõhusust ja -säästu; tõstab esile keskkonnakasu, mida Euroopa tööstuse digiteerimine võib tuua tänu sellele, et ressursse kasutatakse tõhusalt ja materjalikulu väheneb;

81.  rõhutab, et olemasolevad ELi programmid/instrumendid, nagu programm „Horisont 2020“, millest võivad osa võtta ka kolmandad riigid, tuleb täielikult ära kasutada ning seda eelkõige energia-, kliimamuutuste ja kestliku arengu valdkonnas;

82.  nõuab, et selliseid tehnoloogiaid nagu kosmosesatelliidid kasutataks paremini ära, et koguda heitkoguste, temperatuuri ja kliimamuutuste kohta täpseid andmeid; juhib eelkõige tähelepanu Copernicuse programmi panusele; nõuab ühtlasi, et riigid teeksid läbipaistvat koostööd ja jagaksid teavet ning et teadlased saaksid andmeid kasutada;

Kliimadiplomaatia

83.  toetab kindlalt seda, et EL pööraks endiselt põhitähelepanu kliimadiplomaatiale, sest nii on võimalik kliimameetmed partnerriikides ja üleilmse üldsuse jaoks paremini esile tuua; rõhutab, et hiljutisi suundumusi ja muutuvat geopoliitilist olukorda arvestades tuleb kliimamuutusi pidada diplomaatilistes aruteludes ka edaspidi strateegiliseks prioriteediks; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel on väga suur välispoliitiline suutlikkus ning nad peavad võtma kliimafoorumitel juhtrolli; rõhutab, et kaugeleulatuvad ja kiireloomulised kliimameetmed ning COP21 kohustuste täitmine peavad ka tulevikus olema prioriteedid, mida EL taotleb kõrgetasemelistes kahepoolsetes ja kahe piirkonna vahelistes aruteludes, mida peetakse partnerriikidega, G7‑s ja G20‑s, ÜROs ning muudel rahvusvahelistel foorumitel;

84.  kordab oma seisukohta, et kliimapoliitika eesmärgid tuleks seada ELi välispoliitilise püüdluste ja üleilmse tegevuskava keskmesse; nõuab, et EL ja liikmesriigid oleksid üleilmsete kliimameetmete võtmisel esirinnas, täites pidevalt Pariisi kokkulepet ja suheldes aktiivselt strateegiliste partneritega nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil, et moodustada või tugevdada kliimameetmete liite, mille abil püsida ammendava kliimakaitse saavutamise kursil;

85.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tegutseksid selle nimel, et kliimaga seotud ohtudest teataks rohkem, neid analüüsitaks ja hallataks paremini, ning et EL ja liikmesriigid toetaksid pingutusi, mida ELi partnerid üle maailma teevad selleks, et mõju, mida kliimamuutused avaldavad riikide stabiilsusele, rahvusvahelisele julgeolekule ja inimeste ümberasumisele, paremini mõista, arvesse võtta, ennetada ja sellega toime tulla;

86.  kavatseb kasutada oma rahvusvahelist rolli ja liikmesust rahvusvahelistes parlamentidevahelistes võrgustikes, et püüda Pariisi kokkuleppe kiirel rakendamisel järjekindlalt edusammudeni jõuda;

Euroopa Parlamendi roll

87.  on veendunud, et kuna Euroopa Parlament peab andma rahvusvahelistele kokkulepetele oma nõusoleku ja tal on kaasseadusandjana Pariisi kokkuleppe liidusisesel rakendamisel keskne roll, tuleb ta korrektselt ELi delegatsiooni kaasata; loodab seetõttu, et Euroopa Parlamendil lubatakse osaleda Bonnis toimuvatel ELi koordineerimiskoosolekutel ning talle tagatakse läbirääkimiste algusest peale juurdepääs kõikidele ettevalmistusdokumentidele;

o
o   o

88.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega edastada see kõikidele osalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0383.

Õigusalane teave