Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 24. oktoober 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
ELi ja Maroko vaheline Euroopa‑Vahemere lennundusleping ***
 Loa andmine Prantsusmaale kohaldada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes teatavate kaudsete maksude vähendatud määra *
 Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte: rahaline osalus *
 Furanüülfentanüüli suhtes kontrollimeetmete kehtestamine *
 ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimine ja kulutõhususe järelevalve
 Ebaseadusliku uimastiikaubandusega seotud kuriteod ja karistused ***II
 CE-märgisega väetisetooted ***I
 Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlev teabevahetus, varajase hoiatamise süsteem ja riskihindamismenetlus ***I
 Ühine kalanduspoliitika: lossimiskohustuse rakendamine ***I
 Toimeaine glüfosaat heakskiitmise uuendamine
 Geneetiliselt muundatud mais 1507
 Geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2
 Geneetiliselt muundatud raps MON 88302 × Ms8 × Rf3
 Paranduseelarve projekt nr 5/2017: Euroopa Kestliku Arengu Fondi rahastamine ja hädaabireservi vahendite suurendamine
 Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile
 Aruteludokument „ELi rahanduse tulevik“
 Õiguspärased meetmed üldsuse huvides teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks
 Miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahend

ELi ja Maroko vaheline Euroopa‑Vahemere lennundusleping ***
PDF 234kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15653/2016 – C8‑0094/2017 – 2006/0048(NLE))
P8_TA(2017)0386A8-0303/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15653/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa‑Vahemere lennunduslepingut(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0094/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8‑0303/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 386, 29.12.2006, lk 57.


Loa andmine Prantsusmaale kohaldada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes teatavate kaudsete maksude vähendatud määra *
PDF 233kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust nr 189/2014/EL, millega lubatakse Prantsusmaal kohaldada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes teatavate kaudsete maksude vähendatud määra ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/659/EÜ (COM(2017)0297 – C8‑0212/2017 – 2017/0127(CNS))
P8_TA(2017)0387A8-0304/2017

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2017)0297),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0212/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8‑0304/2017),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte: rahaline osalus *
PDF 337kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (COM(2017)0068 – C8-0118/2017 – 2017/0024(NLE))
P8_TA(2017)0388A8-0293/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2017)0068),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0118/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8‑0293/2017),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Nõukogu määrusega (EL) nr 560/201437 asutati biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „BPT ühisettevõte“).
(1)  Nõukogu määrusega (EL) nr 560/201437 asutati biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „BPT ühisettevõte“), mille eesmärk on aidata kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamisele, suurendades liidus investeeringuid jätkusuutlike biotoorainel põhinevate tööstusharude arendamisse.
_________________
_________________
37Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 130).
37 Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 130).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Määruse (EL) nr 560/2014 lisas esitatud BPT ühisettevõtte põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artikli 12 lõikes 4 on märgitud, et BPT ühisettevõtte muude liikmete kui liit rahaline osalus tegevuskuludes on määruse (EL) nr 560/2014 artiklis 1 sätestatud perioodi vältel, s.t alates BPT ühisettevõtte loomisest kuni 31. detsembrini 2024, vähemalt 182 500 000 eurot.
(2)  Määruse (EL) nr 560/2014 lisas esitatud BPT ühisettevõtte põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artikli 12 lõikes 4 on märgitud, et BPT ühisettevõtte muude liikmete kui liidu rahaline osalus tegevuskuludes on määruse (EL) nr 560/2014 artiklis 1 sätestatud kümneaastase perioodi vältel, s.t alates BPT ühisettevõtte loomisest kuni 31. detsembrini 2024, vähemalt 182 500 000 eurot.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Käesolev määrus on vastus konsortsiumi Bio-based Industries Consortium Aisbl (edaspidi „BTK“) ettepanekule ja kajastab muude ühisettevõtete parimaid tavasid. BPT ühisettevõtte tulemusliku programmi elluviimise ja üldise parema reguleerimise saavutamine peaks ka edaspidi põhinema tõhusamal koostööl ja biotoorainel põhineva ahela kõigi huvirühmade, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) kaasamisel.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Bio-based Industries Consortium Aisbl (edaspidi „BTK“), mis on BPT ühisettevõtte muu liige kui liit, on jätkuvalt valmis toetama BPT ühisettevõtte tegevuskulusid põhikirja artikli 12 lõikes 4 sätestatud summas. Ta on siiski teinud ettepaneku võtta kasutusele teine rahastamisviis, mille puhul saaks tema koosseisu kuuluvad üksused maksta rahalisi osalusi kaudsete meetmete tasandil.
(3)  Bio-based Industries Consortium Aisbl (edaspidi „BTK“), mis on BPT ühisettevõtte muu liige kui liit, on endiselt kohustatud ja jätkuvalt valmis toetama BPT ühisettevõtte tegevuskulusid põhikirja artikli 12 lõikes 4 sätestatud summas. Ta on siiski teinud ettepaneku võtta kasutusele teine rahastamisviis, mille puhul saaks tema koosseisu kuuluvad üksused maksta rahalisi osalusi kaudsete meetmete tasandil.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Käesoleva määruse tingis BTK ettepanek alternatiivse rahastamisviisi kohta, mille puhul tunnistatakse BPT ühisettevõtte kordumatut eripära. Komisjon uurib, kuidas saaks sellist alternatiivset rahastamisviisi rakendada teiste ühisettevõtete ja eelkõige Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõtte puhul.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  BPT algatuse eesmärki, milleks on tegevuse elluviimine koostöös huvirühmadega biotoorainel põhinevate väärtusahelate kõigist osadest, kaasa arvatud VKEd, teadus- ja tehnoloogiakeskused ning ülikoolid, on võimalik saavutada ainult nii, et BTKle ja tema koosseisu kuuluvatele üksustele antakse võimalus maksta rahalist osalust mitte üksnes BPT ühisettevõttele tehtavate maksetena, vaid ka rahalise osalusena BPT ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes.
(4)  BPT algatuse eesmärki, milleks on tegevuse elluviimine kooskõlas programmi „Horisont 2020“ prioriteetidega ja koostöös huvirühmadega biotoorainel põhinevate väärtusahelate kõigist osadest, kaasa arvatud VKEd, teadus- ja tehnoloogiakeskused ning ülikoolid, ja liidu muutmine biotoorainel põhinevate toodete ja biokütuste turul teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu eesrindlaseks, on võimalik saavutada ainult nii, et BTKle ja tema koosseisu kuuluvatele üksustele antakse võimalus maksta rahalist osalust mitte üksnes BPT ühisettevõttele tehtavate maksetena. Selle uue makseviisiga tagatakse, et rahaline osalus muutub BTKle ja tema koosseisu kuuluvatele üksustele majanduslikult tasuvamaks, mis omakorda peaks lihtsustama nende rahaliste kohustuste täitmist ettenähtud tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Komisjoni ühisettevõtte menetluses käsitleti esitatud muudatusettepanekute mõju ja tulemuslikkust ning neist saadud õppetunde. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse tulemuslikkust, arvestades BTK võetud kohustust anda oma rahaline panus 31. detsembriks 2024.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Komisjon peaks tulevikus alati läbi viima avaliku konsultatsiooni, millega tagatakse, et kavandatavate muudatustega nõustuvad kõik huvitatud isikud ning et need töötatakse välja võimalikult läbipaistvalt ja avatult. Samamoodi peaks komisjon koostama kavandatavate meetmete mõjuhinnangud, kui parema õigusloome suunistes ei ole selgelt märgitud teisiti.

Furanüülfentanüüli suhtes kontrollimeetmete kehtestamine *
PDF 236kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu N-fenüül-N-[1-(2-fenüületüül)piperidiin-4-üül]furaan-2-karboksamiidi (furanüülfentanüüli) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (11212/2017 – C8‑0242/2017 – 2017/0152(NLE))
P8_TA(2017)0389A8-0309/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (11212/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli (nr 36) (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0242/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), eelkõige selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0309/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimine ja kulutõhususe järelevalve
PDF 219kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimise ja kulutõhususe järelevalve kohta (2016/2242(INI))
P8_TA(2017)0390A8-0296/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 145, 147, 165, 166 ja artikli 310 lõiget 5,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(2), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat(3),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“, eriaruannet nr 17/2015 „Komisjoni toetus noorte tegevuskavadele: ESFi vahendite ümbersuunamine õnnestus, ent tulemustele keskendumine on ebapiisav” ja eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?“,

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646) ja (SWD(2016)0324),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut Euroopa tuleviku kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8‑0296/2017),

A.  arvestades, et noorte tööpuudus on olnud ja on jätkuvalt suureks probleemiks paljudes liikmesriikides ning et ELis oli 2016. aastal enam kui 4 miljonit 15–24 aasta vanust töötut noort; arvestades, et olukord liidus on väga erinev;

B.  arvestades, et võitlus noorte töötusega on parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide ühine poliitiline prioriteet ning sellega aidatakse saavutada liidu eesmärki kindlustada majanduskasv ja töökohad;

C.  arvestades, et noorte kõrge töötuse tase (2016. aastal ELis 18,8 %) on kahjulik nii ühiskonnale kui ka asjaomastele inimestele ning sellel on kestvad negatiivsed tagajärjed tööalasele konkurentsivõimele, sissetulekute stabiilsusele ja karjääri arengule; arvestades, et majanduskriis on ebaproportsionaalselt palju mõjutanud noori ning mõnes liikmesriigis on üle veerandi noortest töötud;

D.  arvestades, et noorte töötuse probleemi lahendamiseks on laialdaselt kasutusele võetud aktiivse tööhõivepoliitika meetmeid, mille tulemused varieeruvad;

E.  arvestades, et on veel teine rühm noori, kelle arv ja koosseis on liikmesriigiti väga erinev, kes ei omanda haridust või kutseõpet ega tööta (NEET‑noored) ja keda saab liigitada kahte kategooriasse: töötud NEET‑noored, kes on valmis töötama ja otsivad aktiivselt tööd, ning mitteaktiivsed NEET‑noored, kes ei omanda haridust või kutseõpet ega otsi aktiivselt tööd;

F.  arvestades, et ELis omavad keskmiselt ainult 41,9 % NEET‑noortest juurdepääsu noortegarantiile;

G.  arvestades, et alates Euroopa tööhõivestrateegia kasutuselevõtust 1997. aastal on komisjon toetanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte töö- ja haridusvõimalusi(4), ning kriisist alates on ELi meetmetes pandud erilist rõhku noortegarantiile, mille nõukogu asutas 2013. aasta aprillis, ja noorte tööhõive algatusele, mis käivitati 2013. aasta lõpus;

H.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on juba tõendanud end kõige tõhusama ja nähtavama liidu tasandi meetmena noorte töötuse vastu võitlemisel;

I.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on oluliselt kaasa aidanud noorte töötuse määra vähendamisele ELis, edendades haridust ja nõudlust noorte tööjõu järele tööturul ning toetades töökohtade loomise meetmeid; arvestades, et ELi 28 liikmesriigis on endiselt töötud 17,2 % noortest(5), mis on vastuvõetamatult kõrge määr;

J.  arvestades, et noortegarantii kohustab liikmesriike tagama, et kõikidele alla 25 aasta vanustele noortele (mõnes liikmesriigis alla 30‑aastastele noortele) pakutaks kvaliteetseid tööpakkumisi, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika võimalusi nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist;

K.  arvestades, et sellised välised tegurid nagu konkreetse piirkonna majandusolukord või tootmismudel mõjutavad noortegarantii raames seatud eesmärkide saavutamist;

L.  arvestades, et noorte tööhõive algatus on algatus NEET‑noortele, pikaaegsetest töötutest noortele ja tööotsijana arvele võtmata noortele, kes elavad piirkondades, kus noorte töötuse määr oli 2012. aastal kõrgem kui 25 %;

M.  arvestades, et noorte tööhõive algatuse kinnitatud kogueelarve programmitöö perioodil 2014–2020 on 6,4 miljardit eurot, mis sisaldab 3,2 miljardit eurot uuelt eraldi ELi eelarverealt, mida tuleb täiendada vähemalt 3,2 miljardi euroga riiklikest eraldistest olemasoleva Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raames; arvestades, et sellele lisandub täiendavalt 1 miljardit eurot noorte tööhõive algatuse konkreetsest eelarveeraldisest ajavahemikus 2017–2020, mida täiendatakse ESFi vahenditest 1 miljardi euro suuruse summaga, et edendada noorte tööhõivet piirkondades, kus noorte tööpuudus on kõige suurem; arvestades, et 500 miljonit eurot sellest täiendavast summast kantakse 2017. aastal paranduseelarve projekti nr 3/2017; arvestades, et programmile ette nähtud lõplik eraldis määratakse kindlaks eelseisva iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

N.  arvestades, et hinnangute kohaselt läheb Euroopa noortegarantii rakendamiseks igal aastal vaja 50,4 miljardit eurot(6), mis on oluliselt vähem kui noorte tööturult lahkumise tõttu Euroopas igal aastal tekkiv majanduslik kahju, mis võib ulatuda vähemalt 153 miljardi euroni(7);

O.  arvestades, et 2015. aastal võeti noorte tööhõive algatuse meetmete kasutuselevõtu kiirendamiseks vastu otsus suurendada algatuse eelrahastamiseks kättesaadavaid vahendeid ühe miljardi euro võrra, mis tähendas toetuskõlblike liikmesriikide jaoks tõusu algselt ette nähtud 1-1.5 %‑lt 30 %‑ni;

P.  arvestades, et noorte tööhõive algatusele ette nähtud kogu algne eraldis võeti aastatel 2014–2015 varem kasutusele ja seetõttu ei nähtud 2016. aasta eelarves ette uusi assigneeringuid; arvestades, et noorte tööhõive algatuse rahastamise ebajärjepidevus on kahjustanud programmi edu;

Q.  arvestades, et praegune rahastamise tase nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvest ei ole vajaduste katmiseks piisav;

R.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on erineva suunitlusega, sest noortegarantii eesmärk on toetada struktuurireforme hariduses ja seda saab kasutada lühiajalise meetmena noorte töötuse vastu võitlemiseks, noorte tööhõive algatus on aga rahastamisvahend; arvestades, et noortegarantiid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, liikmesriikide eelarvetest ja noorte tööhõive algatusest, noorte tööhõive algatusest saab aga rahastada noorte tööhõive algatuse sihtrühmale mõeldud töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või jätkuõppekohtade otsepakkumist toetuskõlblikes piirkondades; arvestades, et noortegarantii kohaldamisalaks on kõik 28 liikmesriiki, ent noorte tööhõive algatuse raames on toetuskõlblikud üksnes 20 liikmesriiki; arvestades lõppkokkuvõttes, et noorte tööhõive algatuse meetmete kestust ei ole kindlaks määratud, kuid noortegarantii puhul nõutakse pakkumise tegemist nelja kuu jooksul;

S.  arvestades, et kvantitatiivsest seisukohast on noortegarantii kasutamine olnud ebaühtlane ning see erineb liikmesriigiti märkimisväärselt;

T.  arvestades, et noortegarantii rakendamine ei ole seni andnud ühtlaseid tulemusi ja teatavates olukordades on keeruline tuvastada või hinnata selle panust;

U.  arvestades, et Euroopa Liidu piirkondade vahel on märkimisväärsed erinevused; arvestades, et teatud juhtudel ei kvalifitseeru suure töötusega territooriumid NUTSi tasandil ELi toetuseks abikõlblike piirkondade hulka;

V.  arvestades, et noortegarantii alla kuuluvaid integratsiooniteenuseid on sageli rakendatud vaid osaliselt või siis on osalejate ring olnud liiga kitsas, ja see on sõltunud avalike tööturuasutuste olemasolevast suutlikkusest ja tõhususest ning Euroopa tasandi menetluste kiirusest; arvestades, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi oma avalike tööturuasutuste tugevdamiseks ja reformimiseks;

W.  arvestades, et tasub esile tuua noorte tööhõive algatuse võimalikku rolli eriti nendes liikmesriikides, mis on alates 2007. aastast majandus-, finants- ja sotsiaalkriiside tõttu rohkem kannatanud; arvestades, et tuleks rõhutada vajadust tõhustada asjaomast programmi ja töötada välja täiendavad lisameetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et hoogustada integratsiooni ja ühtekuuluvust, tugevdades samal ajal soolist tasakaalu ja tagades juurdepääsu koolitusprogrammidele, mis on käivitatud eesmärgiga tulla toime uute tehnoloogiaga seotud tööhõiveküsimustega;

X.  arvestades, et noortegarantii kui investeering noortesse on näide tulemuspõhisest eelarvestamisest;

Y.  arvestades, et komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta tunnistatakse, et inimeste ootused ELile ei ole kooskõlas tema võimalustega asju ära teha(8);

Z.  arvestades, et EL peaks sotsiaalpoliitika valdkonna meetmeid sihtrühmale paremini n‑ö turundama ja tutvustama, et tagada oma meetmete parem nähtavus ELi inimeste jaoks;

AA.  arvestades, et kontrollikoja audit tehti liiga vara, kuna uuritav ajavahemik oli liiga lähedal riiklike tagatissüsteemide käivitamisele, ning see piirdus üksnes teatavate liikmesriikidega; arvestades, et enne auditi tegemist oleks kasulikum olnud sellel eesmärgil läbi viia nende rakendamise esialgne hindamine;

Üldised märkused

1.  märgib, et noortegarantii rakendamise nelja aasta jooksul, ajavahemikul 2013–2017, on noorte töötuse määr ELis vähenenud rohkem kui 7 protsendipunkti, 23,8 %‑lt 2013. aasta aprillis 16,6 %‑ni 2017. aasta aprillis, mis tähendab, et töötu staatusest on väljunud peaaegu 2 miljonit noort; täheldab, et noortegarantii süsteemide rakendamisest alates on üle 14 miljoni noore osalenud mõnes süsteemis; peab kahetsusväärseks, et paljudel juhtudel on noorte töötuse määra vähenemine tingitud sellest, et paljud noored on olnud sunnitud otsima tööd väljaspool ELi ning see kaotus annab lähikümnenditel valusalt tunda; peab samuti kahetsusväärseks, et 2016. aasta keskpaigas oli ELis endiselt 4,2 miljonit noort töötud (18,8 % asjaomasest rahvastikust); nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid olemasolevat ELi toetust, et leida sellele pikaajalisele probleemile lahendus; nõuab, et EL ja liikmesriigid rakendaksid strateegiaid, mis vastavad iga liikmesriigi tööturu nõuetele ja vajadustele, et luua kvaliteetseid koolitusvõimalusi ja püsivat tööhõivet;

2.  rõhutab, et noortegarantiil on oluline roll selliste meetmete toetamisel, mis pakuvad töötutele noortele vajalikke oskusi, kogemusi ja teadmisi, et pikaajalises perspektiivis tööle asuda või ettevõtjaks hakata, ning samuti annab see võimaluse käsitleda oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele;

3.  rõhutab hariduse ja kutsenõustamise olulist rolli noorte ettevalmistamisel tööturul vajaminevate oskuste ja tööeetikaga; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et haridus peab lisaks tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuste tagamisele aitama kaasa ka noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud; rõhutab seetõttu vajadust kodanikuhariduse järele kogu haridussüsteemis, s.o nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses;

4.  märgib, et mida nooremad inimesed ja mida väiksema koolitusega, seda suurem on nende töötuse määr ning seda suundumust süvendas veelgi kriis, mis mõjutas ka üle 25‑aastasi kvalifikatsioonita noori täiskasvanuid, kes moodustavad selliste inimeste rühma, kes võivad sattuda majanduslikult väga haavatavasse olukorda, kui nende koolitamiseks ei tehta investeeringuid;

5.  märgib, et vaatamata tehtud edusammudele on kõige haavatavamas olukorras töötute noorte juurdepääs avalikele tööturuasutustele ebapiisav, ning see on selliste noorte rühm, kes, nagu noored kõrgkooli lõpetanudki, end kõige ebatõenäolisemalt töötuna arvele võtab;

6.  on sügavalt mures, et NEET‑noored ei ole integreeritud haridussüsteemi ega tööturule, ning paljudel juhtudel ei ole see nende süü; mõistab, et olemasolevate rakenduskavade abil, millega rakendatakse noorte töötuse vähendamiseks mõeldud rahastamisskeeme, on nende noorteni kõige raskem jõuda, kuna paljud neist ei paku asjakohast kestlikku tasu ja asjakohaseid töötingimusi; on seisukohal, et ajavahemikul 2017–2020 tuleks erilist tähelepanu pöörata nendele noortele, et tagada noortegarantii peamiste eesmärkide saavutamine;

7.  juhib tähelepanu sellele, et pikaajalise mõju tagamiseks peavad noortegarantii raames toetatavad meetmed käsitlema ka struktuurseid probleeme, millega seisavad silmitsi NEET‑noored; väljendab muret, et noortegarantii süsteemid ei ole veel jõudnud kõikide haridussüsteemist lahkunud või töötuks jäänud noorteni; kutsub liikmesriike üles tegema nende struktuursete probleemide lahendamiseks riiklikust eelarvest sihtotstarbelisi eraldisi; ergutab ka ELi kaasrahastamiseks mittekõlblikke piirkondi noortegarantiis osalema;

8.  rõhutab, et NEET‑noorte lõimimine eeldab nii kättesaadavate ressursside kasutamise tõhustamist kui ka ressursside suurendamist, samuti liikmesriikide suuremat kaasamist ja mobiliseerimist;

9.  nõuab, et mitmekesistataks rahastamiskanaleid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, et paremini jõuda kõikide noorteni; märgib lisaks, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on juba väga aktiivsed ja neid tuleks toetada nende tegevuses seoses noortega, integreerides selleks eri poliitikasuundi;

10.  toonitab, et noortegarantii on alates 2012. aastast andnud tõhusa panuse noorte tööpuuduse vähendamisse, kuid noorte töötus on endiselt lubamatult suur; tunneb seetõttu heameelt kaasseadusandjate kokkuleppe üle pikendada noorte tööhõive algatuse kestust 2020. aastani; märgib sellegipoolest, et noorte töötuse probleem võib püsima jääda ja seetõttu tuleks seda arvesse võtta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada järjepidevus ja kulutasuvus;

11.  rõhutab asjaolu, et noorte tööhõive algatuse eesmärk on suurendada mitte üksnes töökohtade loomist noorte jaoks, vaid ka aidata liikmesriikidel luua nõuetekohased süsteemid noorte inimeste vajaduste ja nendele vastava toetuse kindlakstegemiseks; rõhutab seetõttu, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse tulemuslikkust tuleks edaspidi hinnata saavutuste alusel, mis aitavad luua või parandada liikmesriikide süsteeme noorte toetamiseks;

12.  tuletab meelde, et noortegarantii saab ELilt rahalist toetust Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse kaudu, mis täiendavad riiklikke toetusi; avaldab toetust ühise strateegilise raamistiku raames tehtavale programmitööle vastastikuse õppe, koostöövõrkude loomisega seotud tegevuse ja tehnilise abi kaudu;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse vahendid võeti 2014. ja 2015. aastal varem kasutusse, ja selle üle, et esialgseid eelmakseid suurendati, eesmärgiga tagada vahendite kiire kasutuselevõtmine;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatusega on toetatud üle 1,4 miljoni noore ja sellega on võimaldatud liikmesriikide konsolideeritud tegevust summas üle 4 miljardi euro;

15.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatuse edukus on seotud liikmesriikide tõhusa majanduse juhtimisega, sest ilma soodsa ärikeskkonnata, mis ergutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning majanduse vajadustega kohandatud haridus- ja teadussüsteemi loomist, ei saa töökohti luua ega noorte töötuse kõrge määra probleemile pikaajalist lahendust leida;

16.  tunnustab kontrollikoja eriaruannet noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse mõju kohta noorte tööhõivele ning märgib, et rohkem kui kolm aastat pärast nõukogu soovituse vastuvõtmist ei vasta noortegarantii veel selle käivitamisel sätestatud algsetele ootustele; võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, et üksnes ELi eelarvest ette nähtud vahenditest kõigi mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamiseks ei piisa; märgib, et praegune olukord ei peegelda ootusi, mis tekkisid noortegarantii kasutusele võtmisel, st tagada, et kõik mittetöötavad ja mitteõppivad noored saavad nelja kuu jooksul kvaliteetse koolitus- või tööpakkumise;

17.  tuletab meelde NEET‑noorte tööturule tagasi meelitamisega seotud probleeme ja võimalusi; soovitab, et komisjon, liikmesriigid ja liikmesriikide avalikud tööturuasutused teeksid rohkem jõupingutusi, et kaasata rohkem mitteaktiivseid noori noortegarantii süsteemidesse ja hoida neid pärast asjaomaste toetusmeetmete lõppemist tööturul;

18.  märgib, et noorte tööhõive algatuse eesmärk on toetada noori alla 25‑aastaseid NEET‑noori, kes tavaliselt ei saa mingit töö- ega haridusalast toetust; väljendab kahetsust, et noorte tööhõive algatuse vastuvõtmine mõjutab ESFi kulukohustuste eraldamist muudele programmidele, ning rõhutab, et noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelistest eraldistest pärit vahendeid tuleks täiendada vähemalt samas ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest;

19.  palub liikmesriikidel tagada, et noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendid ei asendaks liikmesriikide avalikke kulutusi, nagu on sätestatud ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 95 ja põhjenduses 87 ning kooskõlas täiendavuse põhimõttega; rõhutab, et sellised programmid nagu noortegarantii ei tohi asendada liikmesriikide endi meetmeid noorte töötusega võitlemiseks ja jätkusuutlikuks tööturule integreerimiseks;

20.  rõhutab, et vaja on parandada kõigi asjaomaste sidusrühmade (sh piirkondlikul ja kohalikul tasandil), nagu avalike ja vajadusel eraõiguslike tööturuasutuste, haridus- ja koolitusasutuste, tööandjate, noorteorganisatsioonide ja noortega töötavate valitsusväliste organisatsioonide vahelist koostööd, et jõuda kõikide mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni; ergutab sidusrühmade paremat kaasamist partnerlusel põhineva lähenemisviisi kaudu noortegarantii kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse; nõuab suuremat koostööd haridusasutuste ja ettevõtjate vahel, et vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust; kordab mõtet, et partnerlusel põhineva lähenemisviisi eesmärk on paremini jõuda sihtelanikkonnani ja tagada kvaliteetsete pakkumiste tegemine;

21.  tuletab meelde, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel vajab tõhus noortegarantii ELi 28 liikmesriigi puhul igal aastal rahastust summas ligikaudu 45 miljardit eurot; on seisukohal, et seda rahastust tuleks käsitada investeeringuna, arvestades, et tulemuslikuks osutudes aitab see märkimisväärselt vähendada noorte tööhõivega seotud kulusid;

22.  kutsub komisjoni üles üksikasjalikult kindlaks määrama riiklikud panused noorte tööhõive algatusse, mida on igas liikmesriigis noortegarantii tõhusaks rakendamiseks vaja, võttes arvesse ILO hinnanguid;

23.  võtab teadmiseks viivituse noorte tööhõive algatuse rakendamisel, mille tingis asjaomaste haldusasutuste hiline nimetamine, ning peab seda noorte tööhõive algatuse õigusliku aluse puudujäägiks, mis on õõnestanud algseid kiire rakendamise püüdlusi kiirendatud rahastamise abil;

24.  peab vajalikuks soodustada rahastamise kättesaadavust ja rahastamise vormide mitmekesisust ning keskenduda kulutuste tulemuslikkusele, rakendades samal ajal täiendavaid poliitika- ja teenustega seotud reforme;

25.  rõhutab, et meetmeid on vaja kohandada kohalike vajadustega, näiteks tagades kohalike tööandjate esindajate, kohalike koolituste pakkujate ja kohalike asutuste veelgi suurema kaasatuse, et suurendada nende meetmete mõju; nõuab, et mitmekesistataks rahastamiskanaleid, kaasates kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi, et paremini jõuda kõikide NEET‑noorteni;

26.  tuletab meelde, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks noorte tööhõive algatust rahastada uute assigneeringutega, mitte olemasolevate eelarveassigneeringute ümberpaigutamise abil; ootab kaugeleulatuvate poliitiliste kohustuste võtmist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

27.  on seisukohal, et noortegarantii tõhusaks toimimiseks peavad tõhusalt toimima ka kohalikud avalikud tööturuasutused;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriikides oleks avalikel tööturuasutustel olemas oskusteave ja suutlikkus, et toetada inimesi, kes ei suuda leida tööd nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist; soovitab ettevõtete ja tööstusliitude suuremat kaasamist programmi rakendamisse;

29.  taunib asjaolu, et enamikul NEET‑noortel ELis puudub juurdepääs mis tahes noortegarantii programmile, muu hulgas seetõttu, et nad ei ole avalikes tööturuasutustes arvel; palub nõukogul kaaluda võimalust jätkata olemasoleva avalike tööturuasutuste võrgustiku raames kogemuste vahetamist, eesmärgiga töötada välja parimatel tavadel põhinevad strateegiad, et jõuda NEET‑noorteni ja toetada neid;

30.  väljendab heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2017 üle ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid täielikult kontrollikoja soovitusi, et suurendada noortegarantii süsteemide kättesaadavust ja tõhusust;

31.  rõhutab, et tuleks toetada ühtsete kontaktpunktide väljaarendamist, et suurendada noortegarantii positiivset mõju, tagades, et kõik teenused ja nõustamine oleksid noortele kättesaadavad ühest kohast;

32.  märgib, et noortegarantii süsteemide vähese nähtavuse tõttu võib olla keeruline jõuda kõikide noorteni; soovitab suurendada selliste kohalike kampaaniate rahastamise võimalust, mida korraldatakse koos kõikide asjaomaste kohalike partneritega, sealhulgas noorteorganisatsioonidega, ja toetada platvormide väljatöötamist, mille kaudu noored saavad ennast programmis osalemiseks registreerida; soovitab teha noortegarantiiga seotud teabe kõigile kättesaadavaks ja mõistetavaks;

33.  soovitab liikmesriikidel tagada, et nende pakutav oleks kvaliteetne; rõhutab, et pakkumised peaksid vastama osalejate kutsesobivusele ja tööturu nõudmistele, et võimaldada püsivat ja võimalikult pikaajalist integreerumist tegelikule tööturule;

34.  märgib kahetsusega, et enamik liikmesriike ei ole kasutusele võtnud kvaliteetse pakkumise mõiste määratlust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kasutaksid Euroopa Liidu tööhõivekomitee raamistikus olemasolevaid võrgustikke, et teha tööd nimetatud kontseptsiooni ühiselt kokku lepitud näitajate väljatöötamiseks, võttes arvesse Euroopa praktika kvaliteediraamistikku, Euroopa sotsiaalpartnerite ühisavaldust „Towards a Shared Vision of Apprenticeships“ õpipoisiõppe ühise käsituse kohta ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat ebakindlate töösuhete valdkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjonid tagaksid lisaks, et sellised näitajad toetuksid pakkumisele, mis vastab osalejate kvalifikatsioonitasemele, profiilile ja tööturu vajadustele, pakkudes töövõimalusi, mis võimaldavad teenida eluks vajalikku sissetulekut, annavad sotsiaalse kaitse ja arenguväljavaated ning pakuvad arenguvõimalusi, seades sihiks püsiva ja nõudlusele vastava integratsiooni tööturule; peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017 esitatud soovitust, mille kohaselt tuleb rohkem tähelepanu pöörata pakkumiste kvaliteedi parandamisele;

35.  kutsub komisjoni üles tegema koos tööhõivekomiteega ettepanekuid noortetagatise raames tehtavate pakkumiste kvaliteedikriteeriumide standardite kohta; toonitab, et on vaja kvaliteediraamistikku, kus oleks kindlaks määratud asjaomaste pakkumiste kvaliteedistandardid;

36.  märgib, et vaja on tunduvalt rohkem inim- ja tehnilisi ressursse ning rahalisi vahendeid, et saavutada eesmärk tagada kõigile kuni 24‑aastastele noortele kvaliteetne ja püsiv töökoht; väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu liikmesriiki on tõstnud noortegarantii toetuse kõlblike noorte maksimaalse vanuse 30 eluaastani;

37.  pooldab selle tagamist, et noortegarantiiga hõlmatud noored panustavad jätkuvalt liikmesriigis kehtivatesse sotsiaal- ja töökaitsesüsteemidesse ja neil on juurdepääs neile süsteemidele, tugevdades seega kõikide asjaosaliste, eelkõige noorte ja tööandjate jagatud vastutust;

38.  rõhutab, et noortegarantii meetmed on tõenäolisemalt tulemuslikud ja kulutõhusad juhul, kui noori toetatakse tööturule sisenemisel sellisel viisil, mis tagab neile jätkusuutlikud tööhõivevõimalused ja edenemise palgasüsteemis;

39.  rõhutab, et NEET‑noored on erisugune ja mitmekesine rühm ning süsteemid on tulemuslikumad ja kulutõhusamad, kui need on suunatud tuvastatud probleemide lahendamisele; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele koostada selgete eesmärkidega terviklikke strateegiaid, mille eesmärk on keskenduda kõigile NEET‑noorte kategooriatele; rõhutab, et meetmeid on vaja kohandada kohalike ja piirkondlike vajadustega, näiteks tagades kohalike tööandjate esindajate, kohalike koolituste pakkujate ja kohalike asutuste veelgi suurema kaasatuse; kutsub liikmesriike üles kujundama igale kandidaadile individuaalse tee, tagades avalikele tööturuasutustele paindlikkuse profiilimudelite kohandamiseks;

40.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et jõuda kõikide mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, eriti mitteaktiivsete noorteni, kes ei ole hõlmatud olemasolevates süsteemides, et neid registreerida ning jälgida noorte olukorda kuue, 12 ja 18 kuu järel pärast noortegarantii süsteemist lahkumist, et edendada nende jätkusuutlikku integreerumist tööturule; rõhutab, et noorte mitmekesisele rühmale on vaja pakkuda kohandatud lahendusi ning registreerimata mittetöötavad ja mitteõppivad noored tuleb muuta peamiseks sihtrühmaks; palub, et liikmesriigid ei asendaks avaliku sektori kulutusi Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevate vahenditega, ja märgib, et piisav majanduskasv on eeltingimuseks mittetöötavate ja mitteõppivate noorte tõhusaks integreerumiseks tööturule;

41.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles enne noortegarantii raamistikus ettenähtud süsteemide rakendamist hindama puudujääke ja koostama turuanalüüsi, ennetades sel viisil ebavajalikke koolitusi ja praktikantide ekspluateerimist tulevikuväljundita praktikatel;

42.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selliseid ennetavaid tööle siirdumise algatusi nagu kutsenõustamine ja tööturu kohta teabe jagamine, samuti tugiteenused koolides ja kutsenõustamisteenused ülikoolides, et hõlbustada noorte siirdumist tööellu, pakkudes neile oskusi tööeluga toimetulekuks ja karjääri juhtimiseks;

43.  märgib, et noortegarantii süsteemide vähese nähtavuse tõttu võib olla keeruline jõuda kõikide noorteni; soovitab võtta meetmeid, et parandada võimalust rahastada kohalikke kampaaniaid, mida korraldatakse koos kõikide asjaomaste kohalike partneritega, sealhulgas noorteorganisatsioonidega, ja toetada platvormide väljatöötamist, mille kaudu noored saavad ennast süsteemides osalemiseks registreerida; soovitab teha noortegarantiiga seotud teabe kõigile kättesaadavaks ja mõistetavaks;

44.  võtab teadmiseks, et endiselt on probleemiks kättesaadavate oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele; palub komisjonil edendada tööhõivekomitee (EMCO) raames eelnimetatud probleemiga tegelemiseks parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja liikmesriikide asjaomaste sidusrühmade vahel;

45.  on seisukohal, et oskuste mittevastavusega seotud probleeme saaks lahendada inimeste oskuste parema kindlakstegemise ning praeguste riiklike koolitussüsteemide puuduste parandamisega; rõhutab, et noorte liikuvuse edendamine võib parandada nende oskusi ning koos kvalifikatsioonide tunnustamisega vähendada olemasolevat geograafilist oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi; julgustab sellega seoses liikmesriike Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES) paremini ära kasutama.

46.  rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alased oskused võivad pakkuda häid võimalusi jätkusuutlike töökohtade loomiseks, ning seetõttu kutsub liikmesriike üles hõlmama oma noortegarantii rakenduskavades tõhusaid meetmeid IKT‑alaste/digitaalsete oskuste täiustamiseks.

47.  märgib, et on vaja mitmekesisemat ja kohandatumat lähenemisviisi teenuste osutamise suhtes eri noorterühmadele, et vältida nn koore riisumist või parimate palade väljanoppimist ja diskrimineerivat valikut; nõuab tugevamaid ja sihtotstarbelisi meetmeid, et jõuda takistusteta noorteni, kellel on mitu rasket probleemi ja kes on tööturult enim tõrjutud; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tulemuslikult kooskõlastada noortegarantiid teiste, näiteks mittediskrimineerimise poliitikaga ning laiendada noortegarantii pakkumistes sisalduvate meetmete ulatust;

48.  on seisukohal, et noorte töötust tuleb käsitleda prioriteetse küsimusena kohe tulevaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade algusest alates;

Rakendamine ja järelevalve

49.  märgib, et noortegarantii rakendamise üle teostatakse järelevalvet Euroopa poolaasta ja tööhõivekomitee hindamiste kaudu ning EMCO ja komisjoni koostöös väljatöötatud sihtotstarbelise näitajate raamistiku abil; kutsub nõukogu üles toetama liikmesriike andmete edastamise parandamisel;

50.  märgib, et teabe puudumine süsteemi liikmesriigis rakendamise võimalike kulude kohta võib kaasa tuua ebapiisava rahastamise süsteemi rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; palub liikmesriikidel koostada ülevaate noortegarantii rakendamise kulude kohta, nagu soovitati Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017;

51.  toonitab, et noortegarantii süsteemide tulemuslikuks rakendamiseks tuleb eraldada vajalikke vahendeid ja hinnata kogurahastust, võttes arvesse seda, et kogurahastuse hindamist võib takistada see, et raske on eristada erinevaid riiklikul tasandil noortele suunatud meetmete liike;

52.  palub komisjonil esitada täpsemat teavet noortegarantii kulutõhususe kohta, samuti selle rakendamise järelevalve kohta liikmesriikides, ning palub esitada selle kohta igal aastal põhjaliku aruande;

53.  rõhutab, et noortegarantii süsteemide rakendamisel tekkivate probleemide arutamiseks ja lahendamiseks on vaja tõhusaid mehhanisme; rõhutab, et on vaja liikmesriikide kindlat, realistlikku ja teostatavat poliitilist ja rahalist kohustust rakendada noortegarantii täies ulatuses, sh tagades varajase sekkumise mehhanismid, töö, täiendava hariduse ja koolitusega seotud pakkumiste kvaliteedi, selged abikõlblikkuse kriteeriumid ning partnerluste arendamise asjaomaste sidusrühmadega; toonitab, et selleks tuleb tagada tõhus teavitustegevus ja vajaduse korral haldussuutlikkuse parandamine, arvestades kohalikke tingimusi, edendada toetust oskuste arendamisele ning luua nõuetekohaste järelevalve- ja hindamisstruktuurid nimetatud meetmete rakendamise ajaks ja pärast seda;

54.  nõuab tõhusat mitmepoolset järelevalvet vastavuse üle nõukogu soovitusega noortegarantii loomise kohta Euroopa poolaasta raames ja konkreetsete riigipõhiste soovituste käsitlemist, kui see on vajalik;

55.  kordab oma pühendumust tähelepanelikult jälgida kõiki liikmesriikide meetmeid noortegarantii rakendamisel ning kutsub noorteorganisatsioone üles hoidma Euroopa Parlamenti kursis oma järeldustega liikmesriikide meetmete kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kaasaksid sidusrühmad poliitika kujundamisse; tuletab meelde, et noorteorganisatsioonide kaasamine noortegarantiist teavitamisse ning selle rakendamisse ja hindamisse on ülioluline selle õnnestumise jaoks;

56.  võtab teadmiseks viivitused noorte tööhõive algatuse rakendamisel liikmesriikides, mis on tekkinud peamiselt menetluslikel ja struktuursetel põhjustel; väljendab muret noorte tööhõive algatusele ette nähtud eelmaksete kasutamise määra pärast liikmesriikides; rõhutab seetõttu, et liikmesriikide pädevatel asutustel tuleb võtta kiiresti meetmeid, et kasutada täielikult ja õigeaegselt ära noorte töötuse vastu võitlemiseks ette nähtud vahendid; on arvamusel, et liikmesriigid peavad riiklikus eelarves võtma nende struktuursete probleemide lahendamiseks täiendavaid rahalisi kohustusi;

57.  kiidab heaks komisjoni koostöö liikmesriikidega järelevalve ja aruandluse valdkonna heade tavade kindlakstegemisel ja levitamisel, kasutades selleks liikmesriikide olemasolevaid süsteeme; tuletab komisjonile meelde, et andmete võrreldavus on seejuures põhjapanevalt tähtis;

58.  soovitab komisjonil jätkuvalt kindlaks määrata häid tavasid seire ja aruandluse vallas ning neid levitada, et liikmesriikide tulemused edastataks järjekindlal ja usaldusväärsel viisil ning neid hinnataks ühtemoodi, sh ka kvaliteedi seisukohast; soovitab eelkõige, et tuleks esitada kvaliteetne statistika, mis võimaldab liikmesriikidel kujundada konkreetsema ja tõhusama noortepoliitika, ning sel eesmärgil tuleks jälgida noortegarantiist lahkuvaid osalejaid, et oleks võimalikult vähe neid, kes programmist välja langevad ja sellest kasu ei saa;

59.  kutsub komisjoni üles tõhustama viisi, kuidas liikmesriigid rakendavad noortegarantii raames heakskiidetud süsteeme, ning seadma sisse läbipaistva, tervikliku avatud andmetega järelevalvesüsteemi, mis hõlmab kulutõhusust ning struktuurireforme ja üksikisikutele suunatud meetmeid;

60.  soovitab igas liikmesriigis eelnevat analüüsi, milles seatakse noortegarantii süsteemide oodatavate tulemuste osas konkreetsed eesmärgid, sihid ja ajakava, ning soovitab vältida topeltrahastamist;

61.  ergutab jagama parimaid tavasid tööhõivekomitee ja Euroopa tööhõivestrateegia vastastikuse õppimise programmi kaudu; märgib sellega seoses, kui oluline on vastastikune õppimine, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade aktiveerimisele;

62.  tunneb muret, et andmed noorte tööhõive algatuse toetusesaajate, väljundite ja tulemuste kohta on puudulikud ja sageli vastuolulised; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võtta kasutusele halduslikult vähem koormavamad ja ajakohasemad järelevalvesüsteemid noorte tööhõive algatuse ülejäänud rahaliste vahendite järelevalveks;

63.  nõuab keskendumist noorte tööhõive algatuse tulemustele, määrates kindlaks konkreetsed näitajad liikmesriikides teostatud reformide, programmist saadud teadmiste ja oskuste ning pakutud alaliste lepingute arvu osas; soovitab lisaks, et valitud kutseala mentorite kogemused vastaksid asjaomaste taotlejate vajatavatele oskustele;

64.  kutsub liikmesriike üles tõhustama oma järelevalve- ja teavitussüsteeme, mis aitaksid noortegarantii eesmärke mõõdetavamaks muuta ja soodustada rohkem tõenditel põhineva noori aktiviseeriva poliitika väljaarendamist, eelkõige parandama oma võimekust teha seiret noortegarantiist lahkunud osalejate üle, eesmärgiga vähendada nii palju kui võimalik teadmata tulemusega lahkunute arvu, ning saada andmeid kõigi osalejate hetkeolukorra kohta; palub, et komisjon vaataks läbi oma andmete kogumise suunised ning liikmesriigid oma miinimumnõuded ja eesmärgid, et vähendada tulemuste ülehindamise ohtu;

65.  tunnistab, et mõnede liikmesriikide jaoks on noortegarantii muutunud tööhõive- ja haridusvaldkonna poliitikareformide ja parema kooskõlastamise liikumapanevaks jõuks; rõhutab, et väga oluline on realistlike eesmärkide seadmine selliste tegevuspõhimõtete ja raamistike edendamisel nagu noortegarantii, peamiste probleemide kindlakstegemine ja asjakohaste tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks ning probleemide hindamine, pidades silmas tööalase konkurentsivõime paranemist; märgib, et on olukordi, kus on olnud raske tuvastada või hinnata noortegarantii senist panust ning et kvaliteetne statistika peaks aitama liikmesriikidel kavandada konkreetsemaid ja tõhusamaid noortepoliitika meetmeid, loomata valesid ettekujutusi ja lootusi;

66.  tunnustab olulisi jõupingutusi, mida paljud liikmesriigid on noortegarantii rakendamisel teinud; märgib siiski, et enamikku reforme ei ole veel täielikult rakendatud, eelkõige mis puudutab partnerlussuhete loomist sotsiaalpartnerite ja noortega noortegarantii meetmete kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel, ning neid, kes seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega; järeldab, et pikas perspektiivis on noortegarantii eesmärkide saavutamiseks vaja märkimisväärseid jõupingutusi ja rahalisi vahendeid;

67.  on seisukohal, et noortegarantii korduv kasutuselevõtt ei tohi takistada tööturu aktiveerimise põhimõtet ja tähtajatule töösuhtele ülemineku eesmärki; kutsub nõukogu üles kasutama mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist, et eraldada noortegarantiile piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles tagama, et noortele (sh kuni 30‑aastastele) tehakse kvaliteetseid pakkumisi, mis vastaksid nende profiilile ja kvalifikatsiooni tasemele ning tööturu nõudlusele, et luua jätkusuutlikku tööhõivet ja ennetada noortegarantii korduvat kasutuselevõtmist;

68.  on veendunud, et süsteemide tõhususe hindamiseks tuleb hinnata kõiki aspekte, sealhulgas nende kulutõhusust; võtab teadmiseks ILO ning Eurofoundi varasemad kuluprognoosid ning palub komisjonil nimetatud prognoose kinnitada või ajakohastada;

69.  nõuab, et igas osalevas liikmesriigis hinnataks noortegarantii tõhusust, et ennetada noorte ärakasutamist teatud ettevõtete poolt, kes kasutavad väljamõeldud koolituskavu riigi rahastatud tööjõust kasu saamiseks; teeb selleks ettepaneku jälgida nende noorte töövõimalusi, kes on programmist toetust saanud, ning luua mehhanismid, millega seatakse osalevate avalike või eratööandjate programmis osalemise jätkamise tingimuseks töölepingu sõlmimine vähemalt osade praktikantidega;

70.  märgib, et komisjon peab 2017. aasta lõpuks teostama noorte tööhõive algatuse hindamise, ning ootab vajalike kohanduste kiiret kasutuselevõttu, et tagada edukas rakendamine; rõhutab, et asjaomased sidusrühmad, sh noorteorganisatsioonid peavad noorte tööhõive algatuse tulemusi pidevalt hindama;

71.  rõhutab vajadust võtta kasutusele näitajate ja meetmete süsteem, et hinnata ja jälgida nii avalike tööhõiveprogrammide kui ka noortegarantii tõhusust, sest kuigi süsteem nähti algselt sellisena ette, on puudujääke endiselt palju;

72.  nõuab, et programmis osalejaid teavitataks nõuetekohaselt sellest, millist menetlust tuleb järgida vahendi kuritarvitamise korral, ning et võetaks meetmeid osalejate kaitseks, nagu kavandatud;

73.  nõuab eraldatud vahendite kasutamise tõhusat ja läbipaistvat kontrollimist, aruandlust ja järelevalvet Euroopa ja riiklikul tasandil, et hoida ära kuritarvitusi ja vahendite raiskamist;

Täiustused, mida tuleb teha

74.  rõhutab, et vajalik on tagada pikaajaline panus, nähes ette kaugeleulatuva planeerimise ja stabiilse rahastamise nii ELi kui ka riiklikest eelarvetest, et pakkuda täielikku juurdepääsu kõigile NEET-noortele ELis;

75.  tuletab meelde, kui oluline on koostöö kõikide valitsuse tasandite (EL, liikmesriigid ja kohalikud asutused) vahel ning Euroopa Komisjoni tehniline abi noortegarantii tõhusal rakendamisel;

76.  rõhutab, et perede aktiivsel osalemisel tuleb luua kvaliteetne elukestva kutsenõustamise teenus ja seda arendada, et aidata noortel langetada oma hariduse ja karjääri kohta paremaid otsuseid;

77.  märgib, et komisjon jõudis oma 2016. aasta teatises järeldusele, et tuleb parandada noorte tööhõive algatuse tõhusust; on seisukohal, et tõhususe suurendamine tuleks saavutada seeläbi, et tagatakse NEET‑noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule ja seatakse eesmärgid, mis kajastavad NEET‑noorte heterogeensust, võttes selleks iga alarühma puhul asjakohaseid erimeetmeid; märgib, et Euroopa Sotsiaalfondi täiendav kasutamine NEET‑noorte integratsiooni püsivuse tagamiseks võib tõhusust parandada;

78.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ohjama ootusi, seades realistlikud ja saavutatavad eesmärgid ja sihid, hindama lahknevusi, analüüsima turgu enne kavade rakendamist, parandama järelevalvet ja teavitamissüsteeme ning statistilisi andmeid, et tulemusi saaks tõhusamalt hinnata;

79.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisava rahastuse olemasolu kõikide selliste noorte töötajate tulemusliku integreerumise tagamiseks, kes on töötud või kellel ei ole juurdepääsu sobivale koolitus- või hariduspakkumisele; rõhutab, et jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks peaks noortegarantii tuginema olemasolevatele tõenditele ja kogemustele ning jätkuma pikas perspektiivis; toonitab asjaolu, et selleks on vaja suurendada aktiivse tööturupoliitika jaoks kasutada olevat avaliku sektori rahastust ELi ja liikmesriikide tasandil;

80.  kutsub liikmesriike üles oma noortegarantii süsteemide maksumust põhjalikult hindama, ohjama ootusi, seades realistlikud ja saavutatavad eesmärgid ja sihid, riigi eelarvest täiendavaid vahendeid kasutusele võtma ja avalike tööturuasutuste rahastamist parandama, et võimaldada neil täita lisakohustusi, mis on seotud noorte tööhõive algatuse rakendamisega;

81.  kutsub liikmesriike üles tagama kontrollandmete olemasolu, et hinnata tulemuste pikaajalist jätkusuutlikkust nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast lähtudes ja soodustada rohkem tõenditel põhineva noortepoliitika kujundamist; nõuab andmete kogumises, sh sooliselt eristatud andmete kogumises, suuremat läbipaistvust ja järjepidevust kõigis liikmesriikides; märgib murega, et noortegarantiist positiivse tulemusega lahkunud osalejate jätkusuutlikkus on halvenenud(9);

82.  palub komisjonil teostada liikmesriikides rakendatud meetmete mõju üksikasjaliku analüüsi, tuua välja kõige tõhusamad lahendused ja esitada nende alusel liikmesriikidele soovitused, kuidas saavutada suurema tõhususe abil paremaid tulemusi;

o
o   o

83.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(3) ELT L 126, 21.5.2015, lk 1.
(4) Muud meetmed hõlmavad järgmisi algatusi: 2010. aasta septembris käivitatud „Noorte liikuvus“, 2011. aasta detsembris käivitatud „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ ja 2012. aasta jaanuaris käivitatud „Noorte tegevuskavad“.
(5) 2017. aasta märtsi seisuga: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/8002525/3-02052017-AP-EN.pdf/94b69232-83a9-4011-8c85-1d4311215619
(6) „Social inclusion of young people“ (Noorte sotsiaalne kaasatus, Eurofound, 2015).
(7) NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe (NEET – Mittetöötavad ja mitteõppivad noored: omadused, kulud ja poliitilised reaktsioonid Euroopas, Eurofound 2012).
(8) Valge raamat Euroopa tuleviku kohta, lk 13.
(9) Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2017 punkt 164.


Ebaseadusliku uimastiikaubandusega seotud kuriteod ja karistused ***II
PDF 240kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2004/757/JSK uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/387/JSK (10537/1/2017 – C8‑0325/2017 – 2013/0304(COD))
P8_TA(2017)0391A8-0317/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10537/1/2017 – C8‑0325/2017),

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoja poolt protokolli (nr 2) (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0618) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8‑0317/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 52.
(2) Vastuvõetud tekstid, 17.4.2014, P7_TA(2014)0454.


CE-märgisega väetisetooted ***I
PDF 1057kWORD 136k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad CE‑märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 (COM(2016)0157 – C8‑0123/2016 – 2016/0084(COD))(1)
P8_TA(2017)0392A8-0270/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad taimi toitainetega varustavate CE‑märgisega toodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009
(Muudatust „taimi toitainetega varustavad tooted“ „väetisetoodete“ asemel kohaldatakse kogu tekstis. Kui kaasseadusandjad muudatuses kokku lepivad, tehakse vastavad muudatused kogu tekstis, sh neis osades, mis kajastuvad allpool toodud muudatusettepanekutes.)
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Väetiste siseturul kättesaadavaks tegemist käsitlevad tingimused on osaliselt ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/200315 kaudu, milles käsitletakse peaaegu eranditult väetisi, mis on saadud kaevandatud või keemiliselt toodetud anorgaanilistest materjalidest. Väetamiseks on vaja kasutada ka ringlussevõetud või orgaanilisi materjale. Kehtestada tuleks ühtlustatud tingimused, mille alusel sellistest ringlussevõetud või orgaanilistest materjalidest saadud väetised saab kättesaadavaks teha kogu siseturul, et luua oluline stiimul nende kasutamiseks. Seetõttu tuleks ühtlustamise kohaldamisala laiendada, et kaasata ringlussevõetud ja orgaanilised materjalid.
(1)  Väetiste siseturul kättesaadavaks tegemist käsitlevad tingimused on osaliselt ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/200315 kaudu, milles käsitletakse peaaegu eranditult väetisi, mis on saadud kaevandatud või keemiliselt toodetud mineraalsetest materjalidest. Väetamiseks on vaja kasutada ka ringlussevõetud või orgaanilisi materjale. Kehtestada tuleks ühtlustatud tingimused, mille alusel sellistest ringlussevõetud või orgaanilistest materjalidest saadud väetised saab kättesaadavaks teha kogu siseturul, et luua oluline stiimul nende kasutamiseks. Ringlussevõetud toitainete suurema kasutamise edendamine aitaks veelgi ringmajanduse arendamisele kaasa ning võimaldaks toitaineid üldiselt ressursitõhusamalt kasutada, vähendades samas liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärinevatest toitainetest. Seetõttu tuleks ühtlustamise kohaldamisala laiendada, et kaasata ringlussevõetud ja orgaanilised materjalid.
_________________
_________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).
(See muudatusettepanek hõlmab ka horisontaalset tehnilist muudatust seoses mõistega „anorgaaniline“, mis on muudetud mõisteks „mineraalne“; Kui kaasseadusandjad muudatuses kokku lepivad, tehakse vastavad muudatused kogu tekstis, sh neis osades, mis kajastuvad allpool toodud muudatusettepanekutes.)
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Toidus sisalduvad toitained pärinevad mullast; heas seisukorras toitaineterikas muld toodab tervislikku ja toitaineterikast toitu ja põllukultuure. Põllumajandustootjad vajavad oma muldade rikastamiseks laias valikus nii orgaanilisi kui ka sünteetilisi väetisi. Kui mullas toitained puuduvad või on ära kulutatud, ei saa taimed neid piisavalt ja taimede kasv võib peatuda või siis on nende toiteväärtus inimtarbimiseks liiga madal.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Loomasõnniku ja põllumajandusettevõtetes tekkinud komposti tõhusa kasutamise tagamiseks peaksid põllumajandustootjad kasutama neid tooteid, mille puhul järgitakse „vastutustundliku põllumajanduse“ põhimõtet, eelistades kohalikke turustuskanaleid, häid põllumajandus- ja keskkonnatavasid, mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusega, näiteks nitraadidirektiiviga või veepoliitika raamdirektiiviga. Tuleks julgustada kohapeal ja naabruskonna põllumajandusettevõtetes toodetud väetiste eelistamist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  CE-märgisega väetisetootel võiks olla rohkem kui üks käesolevas määruse toote toimekategooriates kirjeldatud funktsioonidest. Kui nõue esitatakse ainult ühe nimetatud funktsiooni kohta, peaks olema piisav, kui toode vastab nimetatud funktsiooni kirjeldava toote toimekategooria nõuetele. Seevastu, kui nõue esitatakse rohkem kui ühe nimetatud funktsiooni kohta, tuleks CE‑märgisega väetisetoodet käsitleda kui kahe või enama väetisetootest koostisaine kombinatsiooni ning tuleks nõuda iga väetisetootest koostisaine kooskõlastatust vastavalt selle funktsioonile. Seega peaks selliste kombinatsioonide katmiseks olema olemas konkreetne toote toimekategooria.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Tootja, kes kasutab ühte või mitut CE-märgisega väetisetoodet, mis on juba läbinud kas sama tootja või mõne teise tootja poolt läbiviidud vastavushindamise, võib soovida tugineda nimetatud vastavushindamisele. Halduskoormuse vähendamiseks miinimumini tuleks ka tulemuseks saadud CE‑märgisega väetisetoodet lugeda kahe või enama väetisetootest koostisaine kombinatsiooniks ning kombinatsioonile kohaldatavad vastavushindamise lisanõuded peaksid piirduma segamisest tulenevate aspektidega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  CE-märgisega väetisetoodetes sisalduvad saasteained, näiteks kaadmium, võivad kujutada ohtu inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale, kuna need kuhjuvad keskkonnas ja sisenevad toiduahelasse. Seepärast tuleks nende sisaldust sellistes toodetes piirata. Lisaks tuleks biojäätmetest saadud CE-märgisega väetisetoodetes sisalduvate lisandite –eelkõige polümeerid, aga ka metall ja klaas – esinemist takistada või piirata tehnilise teostatavuse piires, avastades sellised lisandid liigiti kogutud biojäätmetes enne töötlemist.
(8)  CE-märgisega väetisetoodetes sisalduvad saasteained, kui neid ei kasutata nõuetekohaselt, näiteks kaadmium, võivad kujutada ohtu inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale, kuna need kuhjuvad keskkonnas ja sisenevad toiduahelasse. Seepärast tuleks nende sisaldust sellistes toodetes piirata. Lisaks tuleks biojäätmetest saadud CE‑märgisega väetisetoodetes sisalduvate lisandite –eelkõige polümeerid, aga ka metall ja klaas – esinemist takistada või piirata tehnilise teostatavuse piires, avastades sellised lisandid liigiti kogutud biojäätmetes enne töötlemist.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Liikmesriikidel, kellel juba on rangemad siseriiklikud piirnormid väetiste kaadmiumisisalduse kohta, tuleks lubada need piirnormid säilitada, kuni ülejäänud liit jõuab sama kaugele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   Et hõlbustada fosfaatväetiste korral käesoleva määruse nõuetele vastavust ja hoogustada innovatsiooni, on vajalik programmi „Horisont 2020“, programmi „LIFE“, ringmajanduse rahalise toetamise platvormi, Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahaliste vahendite ja vajaduse korral muude finantsinstrumentide kaudu pakkuda piisavalt stiimuleid asjakohaste tehnoloogiate arendamiseks, eelkõige mis puudutab kaadmiumi kõrvaldamise tehnoloogiaid, ja kaadmiumirikaste ohtlike jäätmete käitlemiseks. Komisjon peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kaadmiumi vähendamise stiimulite ja sellel eesmärgil antava liidu toetuse kohta.
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)  Alates … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] peaks komisjon kehtestamamehhanismi, mis veelgi parandab rahastamise kättesaadavust kaadmiumi kõrvaldamise tehnoloogiat käsitlevate teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ning selle tehnoloogia rakendamiseks kõigi liidus kasutatavate fosfaatväetiste tootmisprotsessis, samuti võimalike kaadmiumi kõrvaldamise lahenduste jaoks, mis on tööstuslikus mahus majanduslikult mõeldavad ja võimaldavad tekkinud jäätmete käitlemist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Kõigile käesoleva määruse nõuetele vastavatel toodetel peaks olema lubatud vaba liikumine siseturul. Kui CE-märgisega väetisetoote üks või mitu koostisainet kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/200918 kohaldamisalasse, kuid saavutab tootmisahelas punkti, pärast mida see ei kujuta enam ohtu inimeste või loomade tervisele (edaspidi „tootmisahela lõpp-punkt”), oleks toote suhtes kõnealuse määruse sätete jätkuv kohaldamine tarbetu halduskoormus. Seepärast tuleks sellised väetisetooted jätta kõnealuse määruse nõuete kohaldamisalast välja. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1069/2009 vastavalt muuta.
(9)  Kõigile käesoleva määruse nõuetele vastavatel CE‑märgisega väetisetoodetel peaks olema lubatud vaba liikumine siseturul. Kui üks või mitu koostisainet on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/20091818 kohaldamisalasse, kuid on jõudnud tootmisahelas punkti, pärast mida see ei kujuta enam ohtu inimeste või loomade tervisele (edaspidi „tootmisahela lõpp-punkt“), oleks toote suhtes kõnealuse määruse sätete jätkuv kohaldamine tarbetu halduskoormus. Seepärast tuleks sellised väetisetooted jätta kõnealuse määruse nõuete kohaldamisalast välja. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1069/2009 vastavalt muuta.
_________________
_________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Vastavalt määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud menetlustele tuleks kindlaks määrata iga loomseid kõrvalsaadusi sisaldava asjaomase koostisaine tootmisahela lõpp-punkt. Kui käesoleva määrusega reguleeritud tootmisprotsess algab enne, kui tootmisahela lõpp-punkt on saavutatud, tuleks CE-märgisega väetisetoodete suhtes korraga kohaldada nii määruse (EÜ) nr 1069/2009 kui ka käesoleva määruse protsessidega seotud nõudeid, mis tähendab seda, et kui sama näitajat reguleeritakse mõlema määrusega, kohaldatakse rangemat nõuet.
(10)  Iga koostisainete kategooria jaoks, mis sisaldab loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, tuleks kindlaks määrata iga loomseid kõrvalsaadusi sisaldava asjaomase koostisaine tootmisahela lõpp-punkt kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud menetlustega. Et saada kasu tehnika arengust, luua tootjatele ja ettevõtjatele rohkem võimalusi ning anda võimalus kasutada rohkem loomsete kõrvalsaaduste, näiteks loomasõnniku toitaineid, tuleks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist sätestada töötlemismeetodid ja taaskasutamiseeskirjad, mis käsitlevad loomseid kõrvalsaadusi, mille puhul on kindlaks määratud tootmisahela lõpp-punkt. Kui tegemist on väetisetoodetega, mis sisaldavad töödeldud loomset sõnnikut või koosnevad nendest, tuleks määratleda lõpp-punkti kriteeriumid. Selleks et laiendada või lisada koostisainete kategooriaid, et hõlmata rohkem loomseid kõrvalsaadusi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Kui nimetatud lõpp-punkti jõutakse enne CE-märgisega väetisetoote turule laskmist, kuid pärast seda, kui käesoleva määrusega reguleeritud tootmisprotsess on alanud, tuleks CE-märgisega väetisetoodete suhtes korraga kohaldada nii määruse (EÜ) nr 1069/2009 kui ka käesoleva määruse protsessidega seotud nõudeid, mis tähendab seda, et kui sama näitajat reguleeritakse mõlema määrusega, kohaldatakse rangemat nõuet.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Loomsete kõrvalsaaduste suhtes, mida liikmesriikides väetiste tootmiseks juba ulatuslikult kasutatakse, tuleks põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist kindlaks määrata lõpp-punkt.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Kui üks või mitu CE-märgisega väetisetoote koostisainet kuulub määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse, kuid ei ole jõudnud tootmisahela lõpp-punkti, oleks eksitav sätestada käesolevas määruses CE-märgise andmine tootele, kuna sellise toote turul kättesaadavaks tegemise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Seetõttu tuleks kõnealused tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
(12)  Kui turul tehakse kättesaadavaks loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode, mille puhul ei ole määratletud tootmisahela lõpp-punkti või mille puhul ei ole turul kättesaadavaks tegemise hetkel lõpp-punkti jõutud, kohaldatakse selle suhtes määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Seetõttu oleks eksitav sätestada käesolevas määruses CE-märgise andmine sellisele tootele. Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid või mis koosnevad neist, tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ20 tähenduses taaskasutusse võetud jäätmete puhul on täheldatud turu nõudlust nende kasutamiseks väetisetoodetena. Lisaks sellele on vajalikud teatavad nõuded, mis käsitlevad taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavaid jäätmeid, töötlemisprotsesse ja -tehnikat ning taaskasutamistoimingu tulemusel saadud väetisetooteid, et tagada, et kõnealuste toodete kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele lõppkokkuvõttes kahjulikku mõju. CE-märgisega väetisetoodete puhul tuleks kõnealused nõuded sätestada käesolevas määruses. Seepärast ei tuleks alates hetkest, mil kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud, pidada selliseid tooteid enam jäätmeteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses.
(13)  Teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ20 tähenduses taaskasutusse võetud jäätmete, näiteks struviidi, biosöe ja tuhasaaduste puhul on täheldatud turu nõudlust nende kasutamiseks väetisetoodetena. Lisaks sellele on vajalikud teatavad nõuded, mis käsitlevad taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavaid jäätmeid, töötlemisprotsesse ja -tehnikat ning taaskasutamistoimingu tulemusel saadud väetisetooteid, et tagada, et kõnealuste toodete kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele lõppkokkuvõttes kahjulikku mõju. CE‑märgisega väetisetoodete puhul tuleks kõnealused nõuded sätestada käesolevas määruses. Seepärast ei tuleks alates hetkest, mil kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud, pidada selliseid tooteid enam jäätmeteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ning sellest tulenevalt peaks olema selliseid taaskasutusse võetud jäätmeid sisaldavatel toodetel või neist koosnevatel toodetel juurdepääs siseturule. Selleks et tagada õigusselgus, kasutada ära tehnika arengut ja anda tootjatele lisastiimuleid väärtuslike jäätmevoogude suuremaks kasutamiseks, tuleb kohe pärast käesoleva määruse jõustumist hakata tegema selliseid tooteid käsitlevaid teaduslikke analüüse ja sätestada taaskasutamisnõuded liidu tasandil. Seetõttu tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu õigusakte, et määratleda tarbetu viivituseta laiemad või täiendavad kategooriad koostisainete jaoks, mis sobivad CE‑märgisega väetisetoodete tootmiseks.
_________________
_________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Praegu kasutavad tootjad mõningates tööstusprotsessides tekkivaid teatavaid kõrvalsaadusi, ühendtooteid ja ringlussevõetud tooteid CE‑märgisega väetisetoodete koostisainetena. Käesoleva määrusega tuleks CE‑märgisega väetisetoodete koostisosadele sätestada koostisainete kategooriate suhtes kehtivad nõuded. Vajaduse korral tuleks alates hetkest, mil kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud, lõpetada selliste toodete lugemine jäätmeteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Teatavad ained ja segud, mida tavapäraselt nimetatakse agronoomilisteks lisaaineteks, parandavad väetises sisalduvate toitainete vabastamise võimet. Ained ja segud, mis tehakse turul kättesaadavaks eesmärgiga lisada need sel otstarbel CE-märgisega väetisetoodete hulka, peaksid vastama teatavatele tõhususe kriteeriumidele, mille eest vastutab ainete või segude tootja, ja seepärast tuleks neid käesoleva määruse alusel käsitada CE-märgisega väetisetoodetena. Samuti tuleks selliseid aineid või segusid sisaldavate CE-märgisega väetisetoodete suhtes kohaldada teatavaid tõhususe ja ohutuse kriteeriume. Seega tuleks ka selliseid aineid ja segusid reguleerida CE-märgisega väetisetoodete koostisainetena.
(14)  Teatavad ained ja segud, mida nimetatakse agronoomilisteks lisaaineteks, parandavad väetises sisalduvate toitainete vabastamise võimet. Ained ja segud, mis tehakse turul kättesaadavaks eesmärgiga lisada need sel otstarbel CE‑märgisega väetisetoodete hulka, peaksid vastama teatavatele tõhususe, ohutuse ja keskkonnakriteeriumidele, mille eest vastutab ainete või segude tootja, ja seepärast tuleks neid käesoleva määruse alusel käsitada CE-märgisega väetisetoodetena. Samuti tuleks selliseid aineid või segusid sisaldavate CE‑märgisega väetisetoodete suhtes kohaldada teatavaid tõhususe, ohutuse ja keskkonnakriteeriume. Seega tuleks ka selliseid aineid ja segusid reguleerida CE‑märgisega väetisetoodete koostisainetena.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Kuna tooted, mis lisaks väetavatele elementidele sisaldavad aineid ja segusid, on mõeldud pinnasesse lisamiseks ja keskkonda viimiseks, peaksid vastavuskriteeriumid kehtima kõigile tootes sisalduvatele ainetele, seda eelkõige juhul, kui need ained on väiksed või lagunevad väiksemateks osadeks, mis võivad pinnasesse ja veesüsteemidesse hajuda ning laiemasse keskkonda kanduda. Seega peaks biolagunevuse kriteeriumite ja vastavuse hindamine toimuma realistlikes in vivo tingimustes, kus võetakse arvesse erinevat lagunemise kiirust anaeroobsetes tingimustes, vee-elupaikades või vee all, liigniisketes tingimustes või külmunud pinnases.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Teatavad ained, segud ja mikroorganismid, mida tavapäraselt nimetatakse taimede biostimulaatoriteks, ei ole iseenesest toitained, kuid stimuleerivad siiski toitainete omastamist taimede poolt. Kui nende toodetega püütakse parandada üksnes taimede toitainete kasutamise tõhusust, vastupidavust abiootilisele stressile või põllumajanduskultuuride kvaliteedinäitajaid, on nad oma olemuselt lähemal väetisetoodetele kui enamikule taimekaitsevahendite kategooriatele. Seetõttu peaks selliste toodete puhul olema käesoleva määruse alusel võimalik kasutada CE-märgist ja need tuleks jätta välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/200921 kohaldamisalast. Määrust (EÜ) nr 1107/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(15)  Teatavad ained, segud ja mikroorganismid, mida nimetatakse taimede biostimulaatoriteks, ei ole iseenesest lisatavad toitained, kuid stimuleerivad siiski looduslikku toitainete omastamist taimede poolt. Kui nende toodetega püütakse parandada üksnes taimede toitainete kasutamise tõhusust, vastupidavust abiootilisele stressile või põllumajanduskultuuride kvaliteedinäitajaid, mulla orgaaniliste ühendite lagundamist või risosfääris sisalduvate toitainete kättesaadavuse suurendamist, on nad oma olemuselt lähemal väetisetoodetele kui enamikule taimekaitsevahendite kategooriatele. Seega toimivad need väetistele lisaks, et optimeerida väetiste tõhusust ja vähendada toitainete tarbimise mahtusid. Seetõttu peaks selliste toodete puhul olema käesoleva määruse alusel võimalik kasutada CE‑märgist ja need tuleks jätta välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/200921 kohaldamisalast. Määrust (EÜ) nr 1107/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
_________________
_________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Mikroorganismide korral tuleks koostisainete kategooriaid laiendada või neid lisada, et tagada innovatsioonipotentsiaal uute mikroobsete taime biostimulaatorite väljatöötamiseks ja avastamiseks ning et seda suurendada. Mikroorganismide ohutuse hindamise ühtlustatud meetodid tuleb selgelt määratleda, et stimuleerida innovatsiooni ja tagada tootjatele õiguskindlus nõuete osas, mis tulevad täita mikroorganismide CE‑märgisega väetiste koostisainena kasutamiseks. Nimetatud ohutuse hindamise meetodite määratlemise ettevalmistav töö peaks algama kohe pärast käesoleva määruse jõustumist. Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu õigusakte, et tarbetu viivituseta määratleda nõuded, mida tootjad peavad järgima mikroorganismide ohutuse tõendamisel, et kasutada neid CE‑märgisega väetisetoodetes.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Kui tootel on üks või mitu funktsiooni, millest üks kuulub määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse, peaks toode jääma selliste toodete jaoks kohandatud ja nimetatud määrusega sätestatud kontrolli alla. Juhul kui sellistel toodetel on ka väetisetoote funktsioon, oleks eksitav sätestada nende toodete puhul käesoleva määrusega CE-märgis, kuna taimekaitsevahendi turul kättesaadavaks tegemine eeldab kehtiva turustusloa olemasolu asjaomases liikmesriigis. Seetõttu tuleks kõnealused tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
(16)  Kui tootel on üks või mitu funktsiooni, millest üks kuulub määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse, on need taimekaitsevahendid, mis jäävad nimetatud määruse kohaldamisalasse. Nimetatud tooted peaksid jääma selliste toodete jaoks kohandatud ja nimetatud määrusega sätestatud kontrolli alla. Juhul kui sellistel toodetel on ka väetisetoote funktsioon või mõju, oleks eksitav sätestada nende toodete puhul käesoleva määrusega CE‑märgis, kuna taimekaitsevahendi turul kättesaadavaks tegemine eeldab kehtiva turustusloa olemasolu asjaomases liikmesriigis. Seetõttu tuleks kõnealused tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Käesolev määrus ei tohiks takistada selliste liidu kehtivate õigusaktide kohaldamist, mis on seotud tervist, ohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate aspektidega ja mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ,22 nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ,23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006,24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,25 komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006,26 nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ,27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 98/201328 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/201429 kohaldamist.
(17)  Olenemata taimi toitainetega varustavate CE-märgisega toodete liigist, ei tohiks käesolev määrus takistada selliste liidu kehtivate õigusaktide kohaldamist, mis on seotud tervist, ohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate aspektidega ja mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ,22 nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ,23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006,24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,25 komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006,26 nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ,27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 98/2013,28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014,29 nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ29a ja direktiivi 2000/60/EÜ29b kohaldamist.
_________________
_________________
22 Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
22 Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
23 Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
23 Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 396, 30.12.20067, lk 1).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
26 Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
26 Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
27 Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).
27 Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 1).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 1).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
29a Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
29b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Selliste toodete jälgitavus, mida ähvardab saastamine teatavatest problemaatilistest või problemaatiliseks peetavatest allikatest pärit orgaaniliste saasteainetega, tuleks tagada kuni orgaanilise aine allikani. See on vajalik tarbijate usalduse tagamiseks ja kahjude piiramiseks lokaalse saastumise korral. Selle tulemusena saab kindlaks teha ettevõtted, kes kasutavad neist allikatest pärit väetisetooteid. Nõue peaks olema kohustuslik, kui tooted sisaldavad materjale, mis on valmistatud kas jäätmetest või kõrvalsaadustest, mida ei ole orgaaniliste saasteainete, haigusetekitajate ja geneetilise materjali hävitamiseks töödeldud. Lisaks tervise- ja keskkonnaohtlikkuse vähendamisele on eesmärgiks ka rahustada üldsust ja leevendada põllumajandustootjate muresid seoses haigusetekitajate, orgaaniliste saasteainete ja geneetilise materjaliga. Maaomanike kaitsmiseks saaste eest, mis ei ole tekkinud nende süül, kutsutakse liikmesriike üles kehtestama nõuetekohased vastutuse määratlemise eeskirjad.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)   Käesolev määrus ei peaks hõlmama töötlemata loomseid kõrvalsaadusi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Kooskõlas ringmajandusega kasutavad tootjad juba konkreetsete tööstusprotsesside teatavaid kõrvalsaadusi ja ühendtooteid CE‑märgisega väetisetoodete koostisainena. Selliste koostisainete kategooriatega seotud nõuded tuleks sätestada II lisas.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Eri CE-märgisega väetisetoodetest koosnevat mehaanilist segu, millest iga koostisosa on edukalt läbinud kõnealuse materjali suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavuse hindamise, võib pidada sobivaks CE-märgisega väetisetootena kasutamiseks, kui teatavad mehaanilisest segamisest tulenevad lisanõuded on täidetud. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, peaksid sellised mehaanilised segud seetõttu kuuluma eraldi kategooriasse, mille vastavushindamine peaks piirduma mehaanilisest segamisest tulenevate lisanõuetega.
(20)  Eri toote toimekategooriatest pärinevate toodete kombinatsioon, millest iga koostisosa on edukalt läbinud kõnealuse materjali suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavuse hindamise, võib pidada sobivaks CE‑märgisega väetisetootena kasutamiseks, kui teatavad mehaanilisest segamisest tulenevad lisanõuded on täidetud. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, peaksid sellised mehaanilised kombinatsioonid seetõttu kuuluma eraldi kategooriasse, mille vastavushindamine peaks piirduma mehaanilisest segamisest tulenevate lisanõuetega.
(See muudatusettepanek hõlmab ka horisontaalset tehnilist muudatust seoses mõistega „segu“, mis on muudetud mõisteks „kombinatsioon“ (ainsuses ja mitmuses); kui kaasseadusandjad muudatuses kokku lepivad, tehakse vastavad muudatused kogu tekstis, sh neis osades, mis kajastuvad allpool toodud muudatusettepanekutes.)
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  CE-märgisega väetisetoote turule laskmisel peaks importija turujärelevalve võimaldamiseks märkima väetisetoote pakendile oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ühenduse võtmiseks.
(25)  CE-märgisega toote turule laskmisel peaks importija turujärelevalve võimaldamiseks märkima toote pakendile oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ühenduse võtmiseks ning kolmanda riigi tootja.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Kui harmoneeritud standardeid pole vastu võetud või kui need ei hõlma piisavalt üksikasjalikult käesolevas määruses sätestatud kvaliteedi- ja ohtusnõuete kõiki elemente, võib nende nõuete rakendamiseks olla tarvis ühetaolisi tingimusi. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, kus kõnealused tingimused sätestatakse ühtsetes kirjeldustes. Õiguskindluse eesmärgil tuleks selgitada, et CE-märgisega väetisetooted peavad sellistele kirjeldustele vastama isegi juhul, kui neid peetakse harmoneeritud standarditele vastavaks.
(31)  Kui harmoneeritud standardeid pole vastu võetud või kui need ei hõlma piisavalt üksikasjalikult käesolevas määruses sätestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuete kõiki elemente ning kui standardite vastuvõtmine või ajakohastamine nende nõuete kajastamiseks viibib asjatult, võib nende nõuete rakendamiseks ühetaoliste tingimuste sätestamiseks olla tarvis ajutisi meetmeid. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, kus kõnealused tingimused sätestatakse ühtsetes kirjeldustes. Õiguskindluse eesmärgil tuleks selgitada, et CE‑märgisega väetisetooted peavad sellistele kirjeldustele vastama isegi juhul, kui neid peetakse harmoneeritud standarditele vastavaks.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  CE-märgisega väetisetooteid tuleks turule lasta ainult juhul, kui need on piisavalt tõhusad ega kujuta endast vastuvõetamatut ohtu inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, kui neid säilitatakse nõuetekohaselt ja kasutatakse eesmärgipäraselt, ning põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral ehk kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest. Seepärast tuleks kehtestada ohutust ja kvaliteeti käsitlevad nõuded ning asjakohased kontrollimehhanismid. Lisaks ei tohiks CE-märgisega väetisetoodete otstarbekohane kasutamine põhjustada toidu või sööda ebaturvalisust.
(47)  CE‑märgisega väetisetooteid tuleks turule lasta ainult juhul, kui need on piisavalt tõhusad ega kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, kui neid säilitatakse nõuetekohaselt ja kasutatakse eesmärgipäraselt, ning põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral ehk kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest. Seepärast tuleks kehtestada ohutust ja kvaliteeti käsitlevad nõuded ning asjakohased kontrollimehhanismid. Lisaks ei tohiks CE‑märgisega väetisetoodete otstarbekohane kasutamine põhjustada toidu või sööda ebaturvalisust.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)  Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses CE-märgisega väetisetoodetega, mis tekitavad vastuvõetamatuid riske inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste väetisetoodete suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.
(49)  Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel, kaasa arvatud tervishoiu ja tarbijate sidusrühmadel, olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses CE‑märgisega väetisetoodetega, mis tekitavad riske inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste väetisetoodete suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)  Jäätmete ringlussevõtu valdkonnas toimub paljulubav tehniline areng, näiteks reoveesetetest pärineva fosfori ringlussevõtmine ja väetisetoodete tootmine loomsetest kõrvalsaadustest (näiteks biosüsi). Selliseid materjale sisaldavad või sellistest materjalidest koosnevad tooted võiksid pääseda siseturule tarbetu viivituseta, kui tootmisprotsesse on teaduslikult analüüsitud ja protsessidega seotud nõuded on liidu tasandil kehtestatud. Komisjonile tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et määrata CE-märgisega väetisetoodete või koostisainete jaoks kindlaks laiemad või täiendavad kategooriad, mida saab kasutada selliste toodete tootmisel. Loomsete kõrvalsaaduste puhul tuleks koostisainete kategooriaid laiendada või neid lisada vaid siis, kui tootmisahela lõpp-punkt on määratud kindlaks määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud menetluste kohaselt, kuna loomsed kõrvalsaadused, mille jaoks ei ole sellist lõpp-punkti kindlaks määratud, jäävad nii või teisiti käesoleva määruse kohaldamisalast välja.
(55)  Jäätmete ringlussevõtu valdkonnas toimub paljulubav tehniline areng, näiteks reoveesetetest (näiteks struviidist) pärineva fosfori ringlussevõtmine, väetisetoodete tootmine loomsetest kõrvalsaadustest (näiteks biosüsi) ja fosfori taaskasutamine pärast põlemisprotsessi (näiteks tuhapõhised tooted). Selliseid materjale sisaldavad või sellistest materjalidest koosnevad tooted võiksid pääseda siseturule tarbetu viivituseta, kui tootmisprotsesse on teaduslikult analüüsitud ja protsessidega seotud nõuded on liidu tasandil kehtestatud. Komisjonile tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte nimetatud materjalide tootmises kasutamiseks sobivuse kohta. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul tuleks koostisainete kategooriaid laiendada või neid lisada vaid siis, kui tootmisahela lõpp-punkt on määratud kindlaks määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud menetluste kohaselt.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55 a (uus)
(55a)  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid, kuid see peaks siiski olema piiratud juhtudega, kus polümeeri otstarve on kontrollida toitainete vabanemist või suurendada CE-märgisega väetisetoote veesäilitusvõimet. Selliseid polümeere sisaldavatele uuenduslikele toodetele tuleks võimaldada juurdepääs siseturule. Selleks et vähendada ohtu inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale, mida võivad põhjustada muud polümeerid kui toitainepolümeerid, tuleks kehtestada nende biolagunduvuse kriteeriumid, nii et nad oleksid võimelised füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema. Sel eesmärgil tuleks anda komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu õigusakte süsinikdioksiidiks (CO2) muundatava polümeerse süsiniku muundamiskriteeriumide ja vastava biolagunemise katsemeetodi määratlemiseks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56
(56)  Lisaks sellele peaks olema võimalik viivitamata reageerida uutele tähelepanekutele seoses tingimustega, mille kohaselt CE-märgisega väetisetooted peavad olema piisavalt tõhusad ning seoses uute riskihindamistega inimeste, loomade või taimetervise, ohutuse või keskkonna kohta. Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta CE-märgisega väetisetoodete eri kategooriate suhtes kohaldatavaid nõudeid.
(56)  Lisaks sellele peaks olema võimalik viivitamata reageerida uutele tähelepanekutele seoses tingimustega, mille kohaselt CE-märgisega väetisetooted peavad olema piisavalt tõhusad ning seoses uute riskihindamistega inimeste, loomade või taimetervise, ohutuse või keskkonna kohta, võttes arvesse liikmesriikide ametiasutuste poolt või nendega koostöös teostatud hinnanguid. Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta CE‑märgisega väetisetoodete eri kategooriate suhtes kohaldatavaid nõudeid.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 57
(57)  Nende õiguste kasutamisel on eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(57)  Käesolevas määruses sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59 a (uus)
(59a)  Kuna Euroopa Liit on fosfaatmaagi impordist väga sõltuv, on komisjon selle liigitanud kriitilise tähtsusega tooraineks. Seetõttu tuleb jälgida, kuidas mõjutab käesolev määrus üldisemalt toorainevarudele juurdepääsu ja konkreetsemalt fosfaatmaagi kättesaadavust ning mõlemal juhul ka hindu. Pärast sellist hindamist peaks komisjon negatiivse mõju korral võtma meetmeid, mida ta peab kaubandushäirete leevendamiseks asjakohaseks.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
(a)  loomsed kõrvalsaadused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid,
(a)  loomsed kõrvalsaadused või loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis on turul kättesaadavaks tehtud ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid,
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)   direktiiv 91/676/EMÜ;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b b (uus)
bb)  direktiiv 2000/60/EÜ;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „väetisetoode” – aine, segu, mikroorganism või mis tahes muu materjal, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kas iseseisvalt või muude materjalidega segatuna taimedel või nende risosfääril, et varustada taimi toitainetega või parandada nende toitainete omastamise tõhusust;
1)  „taimi toitainetega varustav toode“ – aine, segu, mikroorganism või mis tahes muu materjal, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kas iseseisvalt või muude materjalidega segatuna seentel või nende mükosfääril või taimedel nende mis tahes kasvustaadiumis, sealhulgas seemned, ja/või risosfääris, seente või taimede toitainetega varustamiseks või nende füüsikaliste või bioloogiliste kasvutingimuste või nende üldise elujõulisuse, saagikuse ja kvaliteedi parandamiseks, sh suurendades taime võimet toitaineid omastada (välja arvatud taimekaitsevahendid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse);
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
(3)  „aine” – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõikes 1 määratletud aine;
3)  „aine“ – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13
(13)  „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette CE-märgisega väetisetootele esitatavad tehnilised nõuded;
13)  „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette CE-märgisega väetisetootele või selle tootmisprotsessile esitatavad tehnilised nõuded;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1
Liikmesriigid ei takista selliste CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.
Liikmesriigid ei takista käesoleva määrusega hõlmatud riskide ja aspektide osas selliste CE‑märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)
Käesolev määrus ei takistata liikmesriikidel säilitada või vastu võtta sätteid, mis on aluslepingutega kooskõlas ning käsitlevad CE‑märgisega väetisetoodete kasutamist inimtervise ja keskkonna kaitse eesmärgil, tingimusel et need sätted ei nõua käesoleva määrusega kooskõlas olevate CE‑märgisega väetisetoodete muutmist ega mõjuta nende turul kättesaadavaks tegemise tingimusi.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.   Komisjon avaldab käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega samal ajal suunisdokumendi, milles tootjatele ja turujärelevalveasutustele antakse selge teave ja näidised, kuidas märgistus peab välja nägema. Suunisdokumendis määratletakse samuti III lisa 1. osa lõike 2 alapunktis d nimetatud muu asjakohane teave.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud CE-märgisega väetisetoode on turule lastud.
3.  Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud CE-märgisega väetisetoode on turule lastud.
(See on läbiv muudatusettepanek, mis käsitleb kogu tehnilise dokumentatsiooni säilitamisaega. Kui kaasseadusandjad muudatuses kokku lepivad, tehakse vastavad muudatused kogu tekstis, sh neis osades, mis kajastuvad allpool toodud muudatusettepanekutes.)
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1
Tootjad tagavad, et seeriatoodanguna toodetavate CE-märgisega väetisetoodete puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatusi selliste väetisetoodete tootmismeetodis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites, artiklis 13 osutatud ühtses kirjelduses või muus tehnilises kirjelduses, mille põhjal CE-märgisega väetisetoote nõuetele vastavust kinnitatakse, võetakse nõuetekohaselt arvesse.
Tootjad tagavad, et seeriatoodanguna toodetavate CE-märgisega väetisetoodete puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatusi selliste väetisetoodete omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites, artiklis 13 osutatud ühtses kirjelduses või muus tehnilises kirjelduses, mille põhjal CE-märgisega väetisetoote nõuetele vastavust kinnitatakse, võetakse nõuetekohaselt arvesse.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2
Kui seda peetakse seoses CE-märgisega väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad tootjad selliseid turul kättesaadavaks tehtud väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodete ja selliste toodete tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.
Kui seda peetakse seoses CE-märgisega väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse ning keskkonna kaitsmiseks selliseid turul kättesaadavaks tehtud väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodete ja selliste toodete tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid ja turujärelevalveasutusi sellisest järelevalvest.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6
6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas CE-märgisega väetisetoote pakendile, või kui väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, väetisetootega kaasasolevasse dokumenti. Postiaadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.
6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas CE-märgisega väetisetoote pakendile, või kui väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, väetisetootega kaasasolevasse dokumenti. Postiaadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Teave esitatakse selgelt, arusaadavalt ja loetavalt keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav ja mille määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 7
7.  Tootjad tagavad, et CE-märgisega väetisetooted on märgistatud vastavalt III lisale, või kui väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, et märgistamisteave on esitatud väetisetootega kaasasolevas dokumendis ja on toote turulelaskmise ajal kontrollimiseks kättesaadav. Märgistamisteave esitatakse lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles ja see on selge, arusaadav ja mõistetav.
7.  Importijad tagavad, et CE‑märgisega väetisetoode märgistatakse III lisa kohaselt, või kui pakend on liiga väike, et kogu teave sinna mahuks, või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, peab nõutav teave olema esitatud CE-märgisega väetisetootega kaasasolevas dokumendis. III lisa alusel nõutav teave esitatakse lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles ja see on selge, arusaadav ja mõistetav.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 10 – sissejuhatav osa
10.  Tootja esitab sihtliikmesriigi pädevale asutusele aruande IV lisas kirjeldatud detonatsioonikindluse katse kohta järgmiste CE-märgisega väetisetoodete puhul:
10.  Tootja esitab sihtliikmesriigi pädevale asutusele aruande IV lisas kirjeldatud detonatsioonikindluse katse kohta ja tagab, et katse suudavad läbida järgmised CE‑märgisega väetisetooted:
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 10 – lõik 1 – punkt b
(b)  I lisa toote toimekategooria 7 all kindlaks määratud väetisetoodete mehaanilised segud, mis sisaldavad punktis a osutatud väetist.
(b)  I lisa toote toimekategooria 7 alla kuuluvate erinevate toote toimekategooriate kombinatsioonid, mis sisaldavad punktis a osutatud väetist.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 10 – lõik 2
Aruanne esitatakse vähemalt viis päeva enne kõnealuste toodete turulelaskmist.
Aruanne esitatakse vähemalt viis tööpäeva enne kõnealuste toodete turulelaskmist. Komisjon esitab liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja oma veebisaidil.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid CE-märgisega väetisetooteid.
1.  Liitu tohib importida ning liidu turule tohib lasta üksnes nõuetele vastavaid CE-märgisega väetisetooteid.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Enne CE-märgisega väetisetoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et CE-märgisega väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon ja nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta I, II või III lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta väetisetoodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui CE-märgisega väetisetoode põhjustab vastuvõetamatut riski inim-, looma- või taimetervisele või ohutusele või keskkonnale, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi.
2.  Enne CE-märgisega väetisetoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et CE‑märgisega väetisetootega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon ja nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et CE‑märgisega väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta väetisetoodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui CE-märgisega väetisetoode põhjustab vastuvõetamatut riski inim-, looma- või taimetervisele või ohutusele või keskkonnale, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas CE-märgisega väetisetoote pakendile, või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, väetisetootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.
3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi ning kolmanda riigi tootjad kas CE-märgisega väetisetoote pakendile, või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, väetisetootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Importijad tagavad, et CE-märgisega väetisetoode märgistatakse III lisa kohaselt lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles.
4.  Importijad tagavad, et CE‑märgisega väetisetoode märgistatakse III lisa kohaselt, või kui pakend on liiga väike, et kogu teave sinna mahuks, või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, peab nõutav teave olema esitatud CE-märgisega väetisetootega kaasasolevas dokumendis. III lisa alusel nõutav teave esitatakse lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Kui seda peetakse seoses CE-märgisega väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad importijad selliseid turul kättesaadavaks tehtud väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodete ja selliste toodete tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.
6.  Kui seda peetakse seoses CE‑märgisega väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad importijad tarbijate tervise ja ohutuse ning keskkonna kaitsmiseks selliseid turul kättesaadavaks tehtud väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate CE-märgisega väetisetoodete ja selliste toodete tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 8
8.  Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.
8.  Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast CE-märgisega väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav. Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia muudele asjaomastele ettevõtjatele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1
Enne CE-märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon ja nõutud dokumendid, kas see on märgistatud vastavalt III lisale keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul CE-märgisega väetisetoode kättesaavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.
Enne CE‑märgisega väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, kas see on märgistatud vastavalt III lisale keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul CE‑märgisega väetisetoode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui pakend on liiga väike, et kogu teave sinna mahuks, või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, kontrollivad levitajad, et nõutav teave oleks esitatud CE‑märgisega väetisetootega kaasasolevas dokumendis.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2
Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta I, II või III lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei tee ta väetisetoodet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui CE-märgisega väetisetoode kujutab vastuvõetamatut riski inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.
Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei tee ta väetisetoodet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui CE-märgisega väetisetoode kujutab vastuvõetamatut riski inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1
Ilma et see piiraks artiklis 13 osutatud ühtse kirjelduse kohaldamist, eeldatakse CE-märgisega väetisetooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.
CE-märgisega väetisetooted, mis on vastavuses või mida on analüüsitud vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud vastavate nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse ühtne kirjeldus, millele vastavus tagab vastavuse I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, mis on hõlmatud kõnealuse kirjelduse või selle osadega. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Kui I, II või III lisas sätestatud nõue ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ja kui komisjon täheldab pärast ühe või mitme Euroopa standardiorganisatsiooni taotlust koostada nimetatud nõude suhtes harmoneeritud standard põhjendamatuid viivitusi selle standardi vastuvõtmisel, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse ühtne kirjeldus selle nõude suhtes. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil saatedokumentidele või pakendile, kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse pakendatult.
1.  CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil CE‑märgisega väetisetoote pakendile või kui CE-märgisega väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, CE-märgisega väetisetoote saatedokumentidele.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1
CE-märgisele järgneb selle teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kes osales IV lisas osutatud vastavushindamise moodulis D1.
CE-märgisele järgneb teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui seda nõutakse IV lisas.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1
Taaskasutamistoimingu läbinud CE-märgisega väetisetoode, mis täidab käesolevas määruses sätestatud nõuded, loetakse direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud nõuetele vastavaks, mistõttu ei käsitata seda enam jäätmena.
Kui materjal, mis oli varem jääde, on läbinud taaskasutamistoimingu ning käesolevale määrusele vastav CE‑märgisega väetisetoode sisaldab sellist materjali või koosneb sellest, loetakse see materjal direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks, mistõttu ei käsitata seda enam jäätmena alates hetkest, mil koostatakse ELi vastavusdeklaratsioon.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2
2.  Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.
2.  Teavitav asutus esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I, II või III lisas sätestatud nõudeid, vastavaid harmoneeritud standardeid, artiklis 13 osutatud ühtset kirjeldust või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati.
3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I, II või III lisas sätestatud nõudeid, vastavaid harmoneeritud standardeid või artiklis 13 osutatud ühtset kirjeldust, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavussertifikaati või kinnitusotsust.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse jälgimisel, et CE-märgisega väetisetoode ei ole enam nõuetega vastavuses, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.
4.  Kui pärast sertifikaadi või kinnitusotsuse väljastamist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse jälgimisel, et CE-märgisega väetisetoode ei ole enam nõuetega vastavuses, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi või kinnitusotsuse.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 5
5.  Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.
5.  Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju ning CE‑märgisega väetisetoode ei täida seega käesoleva määruse nõudeid, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või kinnitusotsust või peatab või tühistab need.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 – punkt a
(a)  sertifikaadi andmisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine;
(a)  sertifikaadi andmisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – pealkiri
Riiklikul tasandil ohtu kujutavate CE-märgisega väetisetoodetega tegelemise menetlus
Ohtu kujutavate CE-märgisega väetisetoodetega tegelemise riikliku tasandi menetlus
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 1
Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et CE-märgisega väetisetoode kujutab endast vastuvõetamatut ohtu inim-, looma- või taimetervisele või ohutusele või keskkonnale, viivad nad läbi asjaomase väetisetoote hindamise, lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.
Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et CE-märgisega väetisetoode kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele või ohutusele või keskkonnale või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitse aspektidele, viivad nad läbi asjaomase väetisetoote hindamise, lähtudes kõigist käesolevas määruses sätestatud nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.
(See muudatusettepanek hõlmab ka horisontaalset muudatust seoses mõistega „vastuvõetamatu oht“ (ainsuses või mitmuses), mis on muudetud mõisteks „oht“ (ainsuses); kui kaasseadusandjad muudatuses kokku lepivad, tehakse vastavad muudatused kogu tekstis, sh neis osades, mis kajastuvad allpool toodud muudatusettepanekutes.)
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 2
Kui turujärelevalveasutused leiavad hindamise käigus, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul kõik vajalikud parandusmeetmed väetisetoote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks väetisetoote turult, võtaks selle tagasi või kõrvaldaks CE-märgise.
Kui turujärelevalveasutused leiavad hindamise käigus, et CE-märgisega väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed väetisetoote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks väetisetoote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad, ja kõrvaldaks CE-märgise.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 4 – lõik 1
Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et riigisisesel turul CE-märgisega väetisetoote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, väetisetoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.
Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et riigisisesel turul CE‑märgisega väetisetoote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, väetisetoode turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutuste kohustused selles valdkonnas ei piira liikmesriikide võimalust reguleerida väetisetooteid, millel ei ole turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgist.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 5 – punkt b
(b)  puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.
(b)  puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 5 – punkt b a (uus)
(ba)   puudused artiklis 13 osutatud ühtses kirjelduses.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja CE-märgisega väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega artikli 37 lõike 5 punktis ba osutatud ühtses kirjelduses, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusaktid, millega asjaomast ühtset kirjeldust muudetakse või see kehtetuks tunnistatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1
1.  Kui liikmesriik leiab peale artikli 37 lõike 1 kohast hindamist, et CE-märgisega väetisetoode, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane väetisetoode ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, kõrvaldaks asjaomase väetisetoote turult või võtaks selle tagasi.
1.  Kui liikmesriik leiab peale artikli 37 lõike 1 kohast hindamist, et CE‑märgisega väetisetoode, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutus ohu laadi arvestades määrab, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane väetisetoode ei kujutaks endast turul kättesaadavaks tegemisel enam ohtu, kõrvaldaks asjaomase väetisetoote turult või võtaks selle tagasi.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 1 – punkt c
(c)  CE-märgisega väetisetootega ei ole kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni;
(c)  ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga ja lihtsustada selliste CE-märgisega väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja vaba liikumist siseturul,
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga – võttes arvesse liikmesriikides juba lubatud tooteid ja materjale –, eelkõige loomsetest kõrvalsaadustest ja taaskasutusse võetud jäätmetest väetisetoodete tootmise valdkonnas, ning lihtsustada selliste CE‑märgisega väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja vaba liikumist siseturul,
(a)  millega siseturul kauplemise maht on tõenäoliselt märkimisväärne ja
(a)  millega siseturul kauplemise maht on potentsiaalselt märkimisväärne ja
(b)  mille puhul on teaduslikke tõendeid, et need ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale ja et need on piisavalt tõhusad.
(b)  mille puhul on teaduslikke tõendeid, et need ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale ja et need on piisavalt tõhusad.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon võtab pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] põhjendamatu viivituseta vastu delegeeritud õigusaktid kooskõlas lõikega 1, et muuta II lisas sätestatud koostisainete kategooriaid ja lisada nimetatud koostisainete kategooriatesse eelkõige loomsed kõrvalsaadused, mille puhul on lõpp-punkt kindlaks määratud, struviit, biosüsi ja tuhapõhised tooted, ning sätestada nõuded nende toodete lisamiseks asjaomastesse kategooriatesse. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon eelkõige arvesse tehnoloogia arengut toitainete taaskasutamise valdkonnas.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktis 2 ja I lisa II osa PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunkti a alapunktis 2 toodud piirnormi 20 mg/kg jõustumise kuupäeva, kui tal põhjalikust mõjuhinnangust lähtuvalt põhjust arvata, et rangema piirnormi kehtestamine ohustaks tõsiselt väetisetoodete liitu tarnimist.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui komisjon muudab II lisa, et lisada lõike 1 kohaselt selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganisme, teeb ta seda järgmiste andmete alusel:
2.  Kui komisjon muudab II lisa, et lisada selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganismide tüvesid, teeb ta seda, kui ta on kindlaks teinud, et kõik täiendava mikroorganismi asjaomased tüved vastavad käesoleva artikli lõike 1 punkti b nõuetele, järgmiste andmete alusel:
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – punkt a
(a)  mikroorganismi nimi;
(a)  mikroorganismi nimi tüve tasandil;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – punkt c
(c)  mikroorganismi turvalise tootmise ja kasutamisega seotud varasemad andmed;
(c)  mikroorganismi turvalist tootmist ja kasutamist käsitlev teaduskirjandus;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – punkt d
(d)  taksonoomiline suhe mikroorganismi liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded;
(d)  taksonoomiline suhe mikroorganismi liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded, või viide kasutatud mikroorganismide deklareeritud vastavusele asjaomaste mikroorganismide ohutust käsitlevatele harmoneeritud standarditele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või vastavusele komisjoni vastu võetud mikroorganismide ohutushindamise nõuetele, juhul kui selliseid harmoneeritud standardeid ei ole kehtestatud;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Asjaomases valdkonnas toimuva kiire tehnoloogia arengu kajastamiseks võtab komisjon hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu delegeeritud õigusaktid kooskõlas artikliga 43, et määrata kindlaks kriteeriumid selliste mikroorganismide hindamiseks, mida võib kasutada taimi toitainetega varustavates toodetes, ilma et need oleks nimeliselt kantud positiivsesse loetellu.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse II lisa, et lisada tootmisahela lõpp-punktid, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teise lõiguga, seoses II lisa CMC 11 all loetletud loomsete kõrvalsaadustega.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 3 a (uus)
3a.   Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon II lisas sätestatud koostisainete kategooriat, milles on kehtestatud nõuded muudele polümeeridele kui toitainepolümeerid, et kajastada viimaseid teaduslikke tõendeid ja tehnoloogia arengut, ning hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva] määrab kindlaks süsinikdioksiidiks (CO2) muundatava polümeerse süsiniku muundamiskriteeriumid ja vastava biolagunemise katsemeetodi.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 3 b (uus)
3b.  Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel muudab komisjon II lisas sätestatud koostisainete kategooriat, milles on kehtestatud kriteeriumid muudele tööstuse kõrvalsaadustele, et kajastada kasutatavaid tootmisviise, tehnoloogia arengut ja viimaseid teaduslikke tõendeid, ning hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] määrab kindlaks kriteeriumid tööstuse kõrvalsaaduste lisamiseks koostisainete kategooriasse.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 3 a (uus)
3a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitama kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ja kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitama kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ja kõikidest nende hilisematest muudatustest. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada karistusi käsitlevate eeskirjade täitmine.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1069/2009
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1a (uus)
(1a)  Lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
„Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul, mis kuuluvad artikli 32 kohaldamisalasse ja mida liikmesriikides juba laialdaselt kasutatakse väetiste tootmiseks, määrab komisjon asjaomase lõpp-punkti kindlaks hiljemalt ... [kuus kuud pärast väetisemääruse jõustumise kuupäeva].“
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 3 – punkt 34 – sissejuhatav osa
(3)   „34. „taime biostimulaator” – toode, mis stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime ühte või mitut järgmist omadust:
„34. „taime biostimulaator“ – toode, mis sisaldab mis tahes ainet või mikroorganismi, mis stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata selle toitainete sisaldusest, või selliste ainete ja/või mikroorganismide mis tahes kombinatsiooni ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime risosfääri ühte või mitut järgmist omadust:
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 3 – punkt 34 – alapunkt c
(c)  põllumajanduskultuuride kvaliteedinäitajad.”
(c)  põllumajanduskultuuride kvaliteet.”
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 3 – punkt 34 – alapunkt c a (uus)
(ca)   mullas või risosfääris sisalduvate toitainete kättesaadavus;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 3 – punkt 34 – alapunkt c b (uus)
(cb)   orgaaniliste ühendite lagundamine mullas;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 3 – punkt 34 – alapunkt c c (uus)
(cc)  huumuse moodustamine;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – pealkiri
Üleminekusätted
Üleminekusätted, aruandlus ja läbivaatamine
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõik 1
Liikmesriigid ei takista selliste väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis kannavad vastavuses määrusega (EÜ) nr 2003/2003 märget „EÜ väetis” ja on lastud turule enne [Publications office, please insert the date of application of this Regulation]. 5. peatükki kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.
Liikmesriigid ei takista selliste väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis kannavad vastavuses määrusega (EÜ) nr 2003/2003 märget „EÜ väetis“ ja on lastud turule enne [12 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]. 5. peatükki kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid, kus on juba rakendatud orgaanilis-mineraalsetes väetistes ja mineraalväetistes kaadmiumi (Cd) sisalduse madalamat piirnormi, mis on sätestatud I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunktis a ja PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunktis a, võivad säilitada selle rangema piirnormi, kuni käesoleva määruse kohaselt kehtestatud piirnorm on sellega võrdne või madalam. Liikmesriigid teatavad sellistest kehtivatest siseriiklikest meetmetest komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõik 1 b (uus)
Hiljemalt ... [42 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist ja selle üldist mõju selle eesmärkide saavutamise seisukohast, sh mõju VKEdele. Nimetatud aruanne hõlmab eelkõige järgmist:
(a)  hinnang väetisetoodete siseturu toimimise kohta, sh vastavushindamise ja turujärelevalve tõhusus, analüüs osalise ühtlustamise mõju kohta CE-märgisega väetisetoodete ja riiklike eeskirjade alusel turule lastud väetisetoodete tootmisele, kasutusviisidele ja kaubavoogudele;
(b)  hinnang saasteainete tasemete piirangute kohaldamise kohta vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatule, uus asjakohane teaduslik teave saasteainete mürgisuse ja kantserogeensuse kohta, kui see muutub kättesaadavaks, sh väetisetoodete uraaniga saastatusest tulenevad ohud;
(c)  hinnang kaadmiumi kõrvaldamise tehnoloogiate arengu ja nende mõju, ulatuse ja maksumuse kohta kogu väärtusahelas ning asjakohase kaadmiumijäätmete käitlemise kohta ning
(d)  hinnang kaubandusliku mõju kohta tooraine hankimisele, sh fosfaatmaagi kättesaadavusele.
Aruandes võetakse nõuetekohaselt arvesse tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning väetisetoodete tootmist ja kasutamist mõjutavaid standardimisprotsesse. Vajaduse korral lisatakse sellele seadusandlik ettepanek hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].
Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon hinnangu teaduslike andmete kohta agronoomiliste ja keskkonnakriteeriumide kehtestamiseks, et määrata kindlaks loomasõnniku lõpp-punkti kriteeriumid eesmärgiga kvalifitseerida töödeldud loomasõnnikut sisaldavate või sellest koosnevate toodete toimivust.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõik 1 c (uus)
1c.  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi mikroorganismide vastavushindamismenetluse.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 2
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Seda kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], välja arvatud artiklid 19–35, mida kohaldatakse alates … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], ning artiklid 13, 41, 42, 43 ja 45, mida kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt C a (uus)
Ca.  Vähese süsinikusisaldusega väetis
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 5 –punkt A – alapunkt I a (uus)
Ia.  Denitrifikatsiooni inhibiitor
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – punkt 4
4.  Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab ainet, mille puhul on kehtestatud jääkide piirnormid toidus ja söödas vastavalt
välja jäetud
(a)  nõukogu määrusele (EMÜ) nr 315/93,1
(b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005,2
(c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 470/20093 või
(d)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/32/EÜ,4
ei tohi CE-märgisega väetisetoote kasutamine kasutamisjuhendis täpsustatud viisil tuua kaasa kõnealuste piirnormide ületamist toidus ja söödas.
__________________
1 Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – punkt 4 a (uus)
4a.  Määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiitmiseks või heakskiitmise uuendamiseks esitatud koostisaineid, mis on rakendusmäärusest (EL) nr 540/2011 välja jäetud, ei tohi väetisetoodetes kasutada, kui väljajätmine on põhjendatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 1 lõike 4 alusel.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 1
1.  Orgaaniline väetis sisaldab
1.  Orgaaniline väetis sisaldab
—  süsinikku (C) ja
—  orgaanilist süsinikku (Corg) ja
—  toitaineid,
—  toitaineid,
mis on üksnes bioloogilise päritoluga, välja arvatud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.
mis on üksnes bioloogilise päritoluga, nagu turvas, sealhulgas leonardiit, ligniit ja nendest materjalidest saadud ained, kuid välja arvatud muud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 2 – taane 1
—  kaadmium (Cd) 1,5 mg / kuivaine kg,
—  kaadmium (Cd) 1,0 mg / kuivaine kg,
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 2 – taane 6
—  biureet (C2H5N3O2) 12 g / kuivaine kg.
—  biureet (C2H5N3O2) allpool avastamispiiri.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 3

Komisjoni ettepanek

3.  Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

Muudatusettepanek

3.  Orgaanilises väetises ei tohi haigusetekitajaid esineda suuremas kontsentratsioonis kui järgmises tabelis esitatud vastavad piirnormid:

Analüüsitavad mikroorganismid

Proovivõtukava

Piirnorm

 

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g‑s või 25 ml‑s

Escherichia coli või enterokokid

5

5

0

1000 1 g‑s või 1 ml‑s

n = analüüsitavate proovide arv

c = proovide arv, kus bakterite CFU arv võib jääda näitajate m ja M vahele

m = bakterite arvu läviväärtus (väljendatakse CFUna), mida loetakse rahuldavaks

M = bakterite arvu maksimumväärtus (väljendatakse CFUna)

Mis tahes arengujärgus parasiite Ascaris spp. ja Toxocara spp. ei tohi 100 g või 100 ml orgaanilises väetises leiduda.

Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(I) – punkt 1 a (uus)
1a.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(I) – punkt 2 a (uus)
2a.  Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut toitainet, peab toode sisaldama primaarseid deklareeritud toitaineid miinimumkogusele vastaval määral järgmiselt: •
2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N) või 2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või 2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku ning
6,5 massiprotsenti toitaineid kokku.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 1 a (uus)
1a.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 2 – taane 1
—  2 massiprotsenti üldlämmastikku (N),
–  1 massiprotsent üldlämmastikku (N) ja/või
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 2 – taane 2
—  1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või
–  2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 2 – taane 3
—  2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.
–  1 massiprotsent kaaliumoksiidi (K2O) kokku ning
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 2 – taane 3 a (uus)
–   6,5 massiprotsenti toitaineid kokku.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(A)(II) – punkt 2 a (uus)
2a.  Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut toitainet, peab toode sisaldama primaarseid deklareeritud toitaineid miinimumkogusele vastaval määral järgmiselt: •
2 massiprotsenti üldlämmastikku (N) või 1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või 2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku ning
5 massiprotsenti primaarseid toitaineid kokku.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B) – punkt 1
1.  Orgaanilis-mineraalne väetis on valmistis, millel on järgmised koostisained:
1.  Orgaanilis-mineraalne väetis on valmistis, millel on järgmised koostisained:
—  üks või mitu allpool PFC 1(C) all täpsustatud mineraalväetist ning
–  üks või mitu allpool PFC 1(C) all täpsustatud mineraalväetist ning
—  materjal, mis sisaldab
–  orgaanilist süsinikku (C) ja
–  üks või mitu materjali, mis sisaldavad orgaanilist süsinikku (Corg) ja
–  toitaineid,
mis on üksnes bioloogilise päritoluga, välja arvatud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.
–  toitaineid, mis on üksnes bioloogilise päritoluga, nagu turvas, sealhulgas leonardiit, ligniit ja nendest materjalidest saadud ained, kuid välja arvatud muud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B) – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt 2 – taanded 2 ja 3
–  Alates [Publications office, please insert the date occurring three years after the date of application of this Regulation]: 40 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta ning
–  Alates [kuus aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]: 40 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta ning
–  Alates [Publications office, please insert the date occurring twelve years after the date of application of this Regulation]: 20 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,
–  Alates [16 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]: 20 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B) – punkt 4

Komisjoni ettepanek

4.  Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

Muudatusettepanek

4.  Orgaanilis-mineraalses väetises ei tohi haigusetekitajaid esineda suuremas kontsentratsioonis kui järgmises tabelis esitatud vastavad piirnormid:

Analüüsitavad mikroorganismid

Proovivõtukava

Piirnorm

 

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g‑s või 25 ml‑s

Escherichia coli või enterokokid

5

5

0

1000 1 g‑s või 1 ml‑s

n = analüüsitavate proovide arv

c = proovide arv, kus bakterite CFU arv võib jääda näitajate m ja M vahele

m = bakterite arvu läviväärtus (väljendatakse CFUna), mida loetakse rahuldavaks

M = bakterite arvu maksimumväärtus (väljendatakse CFUna)

Mis tahes arengujärgus parasiite Ascaris spp. ja Toxocara spp. ei tohi 100 g või 100 ml orgaanilises-mineraalses väetises leiduda.

Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B)(I) – punkt 2 – taane 2
—  2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või
–  1 massiprotsent neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat fosforpentaoksiidi (P2O5) või
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B)(I) – punkt 2 a (uus)
2a.  Kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut toitainet, peab toode sisaldama primaarseid deklareeritud toitaineid miinimumkogusele vastaval määral järgmiselt:
2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 1 massiprotsent CE‑märgisega väetisetootes on orgaaniline lämmastik (N), või 2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või 2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku ning
6,5 massiprotsenti primaarseid toitaineid kokku.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B)(I) – punkt 4
4.  CE-märgisega väetisetoote iga ühik sisaldab deklareeritud koguse orgaanilist ainet ja toitaineid.
4.  CE-märgisega väetisetoote iga ühik sisaldab deklareeritud koguse orgaanilist süsinikku ja kõiki toitaineid. Ühiku all mõistetakse toote selliseid koostisosi nagu graanulid, pelletid jne.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B)(II) – punkt 2 a (uus)
2a.  Kui toode sisaldab mitut toitainet, on miinimumkogused järgmised:
–   1 massiprotsent üldlämmastikku (N) või
–   1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või
–   1 massiprotsent kaaliumoksiidi (K2O) kokku,
kusjuures toitainete kogusisaldus on vähemalt 4 %.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(B)(II) – punkt 3
3.  CE-märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 3 massiprotsenti.
3.  CE‑märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (C) sisaldus on vähemalt 1 massiprotsent.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C) – punkt 1
1.   Mineraalväetis on väetis, mis ei ole orgaaniline väetis ega orgaanilis-mineraalne väetis.
1.   Mineraalväetis on väetis, mis sisaldab mineraalseid toitaineid või loomset või taimset päritolu mineraalseks töödeldud toitaineid. CE-märgisega väetisetoote orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus ei ületa 1 massiprotsenti. Selle hulka ei kuulu CMC 9 ja 10 nõuetele vastavatest katteainetest ning PFC 5 ja CMC 8 nõuetele vastavatest agronoomilistest lisaainetest pärit süsinik.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C) – punkt 1 a (uus)
1a.  Fosforväetised peavad vastama vähemalt ühele järgmistest lahustuvuse miinimumtasemetest, et olla taimedele omastatavad, muidu ei saa neid fosforväetisena deklareerida:
–   lahustuvus vees: minimaalselt 40 % fosfori üldsisaldusest või
–   lahustuvus neutraalses ammooniumtsitraadis: minimaalselt 75 % fosfori üldsisaldusest või
–   lahustuvus sipelghappes (ainult pehme kivimi fosfaadi puhul): minimaalselt 55 % fosfori üldsisaldusest.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C) – punkt 1 b (uus)
1b.  Kogu deklareeritav lämmastikusisaldus esitatakse ammoniaaklämmastiku, nitraatlämmastiku, karbamiidlämmastiku ning metüleenkarbamiidina, isobutülideendikarbamiidina ja krotonülideendikarbamiidina esineva lämmastiku sisalduse summana. Deklareeritav fosforisisaldus esitatakse fosfaatfosfori vormina. Pärast teaduslikku uurimist võib kooskõlas artikli 42 lõikega 1 lisada uusi vorme.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 1
1.  Makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise otstarve on varustada taimi ühe või enama järgmise makrotoitainega: lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) või naatrium (Na).
1.  Makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise otstarve on varustada taimi ühe või enama järgmise makrotoitainega:
(a)  primaarsed: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K);
(b)  sekundaarsed: magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) või naatrium (Na).
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt 2 – taanded 2 ja3
–  Alates [Publications office, please insert the date occurring three years after the date of application of this Regulation]: 40 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta ning
–  Alates [kuus aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]: 40 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta ning
–  Alates [Publications office, please insert the date occurring twelve years after the date of application of this Regulation]: 20 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,
–  Alates [16 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]: 20 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i) – punkt 1
1.  Makrotoitaineid sisaldava tahke lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe toitaine sisaldus.
1.  Makrotoitaineid sisaldava tahke lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:
(a)   vaid üks primaarne toitaine (lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K)) või
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i) – punkt 1 – alapunkt b (uus)
(b)   vaid üks sekundaarne toitaine (magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) ja naatrium (Na)).
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i) – punkt 1 a (uus)
1a.   Makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis, mille puhul on deklareeritud vaid ühe primaarse toitaine sisaldus, võib sisaldada üht või enamat sekundaarset toitainet.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i) – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab primaarseid ja/või sekundaarseid deklareeritud toitaineid kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i) – punkt 2 – taane 2
—  12 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,
–  12 massiprotsenti neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat fosforpentaoksiidi (P2O5),
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i) – punkt 2 – taane 7
—  1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.
—  3 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 1
1.  Makrotoitaineid sisaldava tahke kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe toitaine sisaldus.
1.  Makrotoitaineid sisaldava tahke kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe primaarse ja/või sekundaarse toitaine sisaldus.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut järgmist deklareeritud toitainet kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
2.  CE‑märgisega väetisetoode sisaldab mitut primaarset ja/või sekundaarset deklareeritud toitainet kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – taane 2
—  3 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,
—  5 massiprotsenti neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – taane 3
—  3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,
—  5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – taane 4
—  1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,
—  2 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – taane 5
—  1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,
—  2 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – taane 6
—  1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või
—  5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku,
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(ii) – punkt 2 – taane 7
—  1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.
—  3 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a)(i-ii)(A) – punkt 5 – taane 1
—  pärast viit IV lisa mooduli A1 punktis 4.2 kirjeldatud termotsüklit
—  pärast viit IV lisa mooduli A1 punktis 4.2 kirjeldatud termotsüklit enne turule laskmist katsetamiseks
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 1
1.  Makrotoitaineid sisaldava vedela lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe toitaine sisaldus.
1.  Makrotoitaineid sisaldava vedela lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:
(a)   vaid üks primaarne toitaine;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 1 – alapunkt b (uus)
(b)   vaid üks sekundaarne toitaine.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 1 a – (uus)
1a.   Makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis, mille puhul on deklareeritud vaid ühe primaarse toitaine sisaldus, võib sisaldada üht või enamat sekundaarset toitainet.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab üht järgmistest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab primaarseid ja/või sekundaarseid deklareeritud toitaineteid kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 2 – taane 2
—  5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,
–  5 massiprotsenti neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat fosforpentoksiidi (P2O5)kokku,
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 2 – taane 6
—  5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või
–  5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku,
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(i) – punkt 2 – taane 7
—  1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.
–  0,5 kuni 5 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 1
1.  Makrotoitaineid sisaldava vedela kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe toitaine sisaldus.
1.  Makrotoitaineid sisaldava vedela kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe primaarse ja/või sekundaarse toitaine sisaldus.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  CE-märgisega väetisetoode sisaldab mitut järgmist deklareeritud toitainet kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
2.  CE‑märgisega väetisetoode sisaldab enam kui üht primaarsetest ja/või sekundaarsetest deklareeritud toitainetest kehtestatud miinimumkogusele vastaval määral:
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – taane 1
—  1,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),
–  massiprotsenti üldlämmastikku (N) või
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – taane 2
—  1,5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,
—  1,5 massiprotsenti neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvat fosforpentaoksiidi (P2O5)kokku,
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – taane 3
—  1,5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,
—  3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku või
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – taane 4
—  0,75 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,
—  1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku või
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – taane 5
—  0,75 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,
—  1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku või
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(b)(ii) – punkt 2 – taane 6
—  0,75 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või
—  1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C)(II) – punkt 1
1.  Mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis on mineraalväetis, v.a makrotoitaineid sisaldav väetis, mille otstarve on varustada taimi ühe või enama järgmise makrotoitainega: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) või tsink (Zn).
1.  Mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis on mineraalväetis, v.a makrotoitaineid sisaldav väetis, mille otstarve on varustada taimi ühe või enama järgmise makrotoitainega: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), seleen (Se), räni (Si) või tsink (Zn).
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 1(C) a (uus)
PFC1 (C)a: VÄHESE SÜSINIKUSISALDUSEGA VÄETIS
1.  CE-märgisega väetisetoode loetakse vähese süsinikusisaldusega väetiseks, kui see sisaldab 1 %–15 % orgaanilist süsinikku (Corg).
2.  Kaltsiumtsüaanamiidis ning karbamiidis ja selle kondensatsiooni- ja kaasnevates saadustes leiduvat süsinikku ei loeta selle mõiste kohaselt orgaaniliseks süsinikuks.
3.  Vähese süsinikusisaldusega väetiste suhtes kohaldatakse toimekategooria PFC 1(C) tahkete või vedelate, liht- või kompleks- ning makro- või mikrotoitaineid sisaldavate väetiste spetsifikatsioone.
4.  Nende saasteainete osas, mille sisalduse piirväärtusi ei ole toimekategooria PFC 1(C)a raames kehtestatud, peavad toimekategooria PFC 1(C) all müüdavad tooted vastama I lisas orgaanilistele või orgaanilis‑mineraalsetele väetistele kehtestatud saasteaine sisalduse piirväärtustele.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 2 – punkt 1
1.  Lubiaine on CE-märgisega väetisetoode, mille otstarve on korrigeerida mulla happesust ning mis sisaldab toitainete kaltsiumi (Ca) või magneesiumi (Mg) oksiide, hüdroksiide, karbonaate või silikaate.
1.  Lubiaine on CE‑märgisega väetisetoode, mille otstarve on korrigeerida mulla happesust ning mis sisaldab toitainete kaltsiumi (Ca) või magneesiumi (Mg) oksiide, hüdroksiide, karbonaate ja/või silikaate.
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 2 – punkt 3
3.  Toode peab vastama järgmistele kuivaine põhjal määratletud parameetritele:
3.  Toode peab vastama järgmistele kuivaine põhjal määratletud parameetritele:
–  minimaalne neutraliseeriv toime: 15 (CaO-ekvivalent ) või 9 (HO--ekvivalenti), ning
–  minimaalne neutraliseeriv toime: 15 (CaO-ekvivalent ) või 9 (HO--ekvivalenti), ning
–  minimaalne reaktsioonivõime: 10 % või 50 % pärast kuue kuu möödumist (inkubatsioonitest).
–  minimaalne reaktsioonivõime: 10 % või 50 % pärast kuue kuu möödumist (inkubatsioonitest) ning
–  tera minimaalne suurus: 70 % < 1 mm, välja arvatud põletatud lubjal, granuleeritud lubiainetel ja kriidil (st 70 % teradest on piisava suurusega, et mahtuda läbi 1 mm avadega sõela).
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 3 – punkt 1
Mullaparandusaine on CE-märgisega väetisetoode, mida lisatakse mullale selle füüsikaliste või keemiliste omaduste, struktuuri või bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks, parandamiseks või kaitsmiseks.
Mullaparandusaine on aine (k.a multš), mis lisatakse mulda kohapeal eelkõige selleks, et säilitada või parandada mulla füüsikalisi omadusi, ning mis võib parandada mulla keemilisi ja/või bioloogilisi omadusi või aktiivsust.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 3 – punkt 1 a (uus)
1a.  CE‑märgisega väetisetooted peavad sisaldama vähemalt 15 % bioloogilise päritoluga ainet.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 3(A) – punkt 1
1.  Orgaaniline mullaparandusaine koosneb üksnes bioloogilise päritoluga ainest, välja arvatud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.
1.  Orgaaniline mullaparandusaine koosneb üksnes bioloogilise päritoluga ainest, sealhulgas turvas, leonardiit, ligniit ja nendest saadud humiinained, kuid välja arvatud muud fossiilsed või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjalid.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 3(A) – punkt 2 – taane 2
—  kuuevalentne kroom (Cr VI) 2 mg / kuivaine kg,
—  kuuevalentne kroom (Cr VI) 1 mg / kuivaine kg,
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 3(A) – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

(a)  Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

Muudatusettepanek

(a)  Orgaanilises mullaparandusaines ei tohi haigusetekitajaid esineda suuremas kontsentratsioonis kui järgmises tabelis esitatud vastavad piirnormid:

Analüüsitavad mikroorganismid

Proovivõtukava

Piirnorm

 

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g‑s või 25 ml‑s

Escherichia coli või enterokokid

5

5

0

1000 1 g‑s või 1 ml‑s

n = analüüsitavate proovide arv

c = proovide arv, kus bakterite CFU arv võib jääda näitajate m ja M vahele

m = bakterite arvu läviväärtus (väljendatakse CFUna), mida loetakse rahuldavaks

M = bakterite arvu maksimumväärtus (väljendatakse CFUna)

Parasiite, näiteks ascaris spp. ja Toxocara spp. oma mis tahes arengujärgus ei tohi 100 g või 100 ml orgaanilises mullaparandusaines leiduda.

Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 3(B) – punkt 1
1.  Anorgaaniline mullaparandusaine on muu mullaparandusaine kui orgaaniline mullaparandusaine.
1.  Anorgaaniline mullaparandusaine on muu mullaparandusaine kui orgaaniline mullaparandusaine ja hõlmab multšikilesid. Biolagunev multšikile on eeskätt II lisa CMC 10 punktide 2 a ja 3 nõuetele vastav biolagunev polümeerkile ning on ette nähtud otse mullapinnale paigutamiseks, et kaitsta selle struktuuri, pärssida umbrohu kasvu, vähendada mulla niiskuskadu või ennetada erosiooni.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 4 – punkt 1
1.  Kasvusubstraat on materjal, v.a muld, mida kasutatakse substraadina juurte arenguks.
1.  Kasvusubstraat on kohapealne kasvukeskkond, v.a muld, milles kasvatatakse taimi või seeni.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 4 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

3.  Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g proovis.

Muudatusettepanek

3.  Kasvusubstraadis ei tohi haigusetekitajaid esineda suuremas kontsentratsioonis kui järgmises tabelis esitatud vastavad piirnormid:

Analüüsitavad mikroorganismid

Proovivõtukava

Piirnorm

 

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g‑s või 25 ml‑s

Escherichia coli või enterokokid

5

5

0

1000 1 g‑s või 1 ml‑s

n = analüüsitavate proovide arv

c = proovide arv, kus bakterite CFU arv võib jääda näitajate m ja M vahele

m = bakterite arvu läviväärtus (väljendatakse CFUna), mida loetakse rahuldavaks

M = bakterite arvu maksimumväärtus (väljendatakse CFUna)

Mis tahes arengujärgus parasiite Ascaris spp. ja Toxocara spp. ei tohi 100 g või 100 ml kasvusubstraadis leiduda.

Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 5 – punkt 1
Agronoomiline lisaaine on CE-märgisega väetisetoode, mida lisatakse tootele, mis varustab taimi toitainetega, et parandada kõnealuse toote toitainete vabastamise võimet.
Agronoomiline lisaaine on CE‑märgisega väetisetoode, mis on ette nähtud tootele lisamiseks ja millel on tõestatud toime mineraalide või mineraliseeritud toitainete eri vormide transformatsioonile või taimetoitainete kättesaadavusele või mõlemale või mida lisatakse mullale, et parandada taimede toitainete omastamist või et vähendada toitainete kadu.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 5(A)(I a) (uus)
PFC 5(A)(I a): Denitrifikatsiooni inhibiitor
1.  Denitrifikatsiooni inhibiitor vähendab dilämmastikoksiidi (N2O) moodustumist, aeglustades või blokeerides nitraadi (NO3) konversiooni dilämmastikoksiidiks (N2), mõjutamata PFC 5(A)(I) all kirjeldatud nitrifikatsiooni protsessi. Selle tulemusena suureneb nitraadi kättesaadavus taimede jaoks ja N2O‑heide väheneb.
2.  Nimetatud meetodi tulemuslikkust saab hinnata, mõõtes dilämmastikoksiidi heitkoguseid sobiva mõõteseadmega kogutud gaasiproovides ja mõõtes selle proovi N2O kogust gaasikromatograafis. Hinnangus registreeritakse samuti mulla veesisaldus.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6 – punkt 1 – sissejuhatav osa
1.  Taimede biostimulaator on CE-märgisega väetisetoode, mis stimuleerib taimede toitumisprotsesse sõltumatult toote toitainesisaldusest, üksnes selleks, et parandada taime üht või mitut järgmist omadust:
1.  Taimede biostimulaator on CE‑märgisega väetisetoode, mis stimuleerib taimede toitumisprotsesse sõltumatult toote toitainesisaldusest, üksnes selleks, et parandada taime ja taime risosfääri või füllosfääri üht või mitut järgmist omadust:
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)
ca)  toitainete kättesaadavus mullas ja risosfääris,
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6 – punkt 1 – alapunkt c b (uus)
cb)  huumuse moodustumine,
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6 – punkt 1 – alapunkt c c (uus)
cc)  orgaaniliste ühendite lagundamine mullas,
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6 – punkt 2 – taane 1
—  kaadmium (Cd) 3 mg / kuivaine kg,
—  kaadmium (Cd) 1,5 mg / kuivaine kg,
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 1
1.  Mikroobne taimede biostimulaator sisaldab üksnes mikroorganismi või mikroorganismide rühma, millele on osutatud II lisa koostisainete kategoorias 7.
1.  Mikroobse taimede biostimulaatori koostisse kuuluvad:
(a)   mikroorganism või mikroorganismide rühm, millele osutatakse II lisa koostisainete kategoorias 7;
(b)  käesoleva punkti alapunktis a sätestatust erinev mikroorganism või mikroorganismide rühm. Neid võib kasutada koostisainete kategooriatena, kui need vastavad II lisa koostisainete kategoorias 7 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 3

Komisjoni ettepanek

3.  Salmonella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.

Muudatusettepanek

3.  Mikroobses taimede biostimulaatoris ei tohi haigusetekitajaid esineda suuremas kontsentratsioonis kui järgmises tabelis esitatud vastavad piirnormid:

Mikroorganismid / nende toksiinid, metaboliidid

Proovivõtukava

Piirnorm

 

n

c

 

Salmonella spp.

5

0

Puudub 25 g‑s või 25 ml-s

Kolibakterid:

5

0

Puudub 1 g‑s või 1 ml‑s

Listeria monocytogenes

5

0

Puudub 25 g‑s või 25 ml‑s

Vibrio spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml‑s

Shigella spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml‑s

Staphylococcus aureus

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml‑s

Enterokokid

5

2

10 CFU/g”

Anaeroobsete bakterite arv, välja arvatud siis, kui mikroobne biostimulaator on aeroobne bakter

5

2

5 CFU/g või ml

Pärmi- ja hallitusseente arv, välja arvatud siis, kui mikroobne biostimulaator on seen

5

2

1000 CFU/g või ml

kus n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikute arv, mille väärtus ületab kindlaksmääratud piirnormi.

Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 4
4.  Escherichia coli peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovis.
välja jäetud
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 5
5.  CE-märgisega väetisetootes ei tohi enterokokke esineda rohkem kui 10 CFU / värske massi g.
välja jäetud
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 6
6.  Listeria monocytogenes peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.
välja jäetud
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 7
7.  Vibrio spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.
välja jäetud
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 8
8.  Shigella spp. peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 25 g või 25 ml proovis.
välja jäetud
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 9
9.  Staphylococcus aureus peab puuduma CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovis.
välja jäetud
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 10
10.  Aeroobsete bakterite arv ei tohi ületada 105 CFU CE-märgisega väetisetoote 1 g või 1 ml proovi kohta, välja arvatud siis, kui mikroobne biostimulaator on aeroobne bakter.
välja jäetud
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 12 – lõik 2
on taimede biostimulaatori pH 4 või sellest kõrgem.
välja jäetud
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 6(A) – punkt 13
13.  Mikroobse taimede biostimulaatori kõlblikkusaeg peab märgistusel esitatud hoiutingimustes olema vähemalt kuus kuud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – PFC 7 – punkt 3 – sissejuhatav osa
3.  Mehaanilise segu valmistamine ei tohi muuta ühegi väetisetootest koostisaine olemust
3.  Mehaanilise segu valmistamine ei tohi muuta ühegi väetisetootest koostisaine toimet
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – I osa – CMC 11 a (uus)
CMC 11a: Muud tööstuse kõrvalsaadused
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 1 – sissejuhatav osa
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada aineid ja segusid, mille hulka ei kuulu järgmised8:
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada aineid ja segusid, sealhulgas tehnilisi lisaaineid, mille hulka ei kuulu järgmised39:
__________________
__________________
39 Materjali väljaarvamine kategooriast CMC 1 ei takista sel olemast lubatud koostisaine muu koostisainete kategooria alusel, millega sätestatakse teistsugused nõuded. Vt nt loomseid kõrvalsaaduseid käsitlev kategooria CMC 11, polümeere käsitlevad kategooriad CMC 9 ja 10 ning agronoomilisi lisaaineid käsitlev kategooria CMC 8.
39 Materjali väljaarvamine kategooriast CMC 1 ei takista sel olemast lubatud koostisaine muu koostisainete kategooria alusel, millega sätestatakse teistsugused nõuded. Vt nt loomseid kõrvalsaaduseid käsitlev kategooria CMC 11, polümeere käsitlevad kategooriad CMC 9 ja 10 ning agronoomilisi lisaaineid käsitlev kategooria CMC 8.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 1 – punkt 1 – alapunkt b
(b)  kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses;
(b)  kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 nõuete kohaselt registreeritud kõrvalsaadused, mis ei kuulu ühegi registreerimiskohustusest tehtava erandi alla, mis on sätestatud sama määruse V lisa punktis 5;
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 1 – punkt 1 – punkt e
(e)  polümeerid või
(e)  polümeerid, v.a need, mida kasutatakse kasvusubstraatides, mis ei ole mullaga kokkupuutes, või
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 2 – punkt 1
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada taimi, taimeosi või taimeekstrakte, mida ei ole töödeldud muul viisil kui lõikamine, peenestamine, tsentrifuugimine, pressimine, kuivatamine, külmkuivatamine või veega ekstraheerimine.
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada taimi, taimeosi või taimeekstrakte, mida ei ole töödeldud muul viisil kui lõikamine, peenestamine, tsentrifuugimine, sõelumine, jahvatamine, pressimine, kuivatamine, külmkuivatamine, puhverlahusega töötlemine, ekstrusioon, kiirgusega töötlemine, külmtöötlemine, kuumusega desinfitseerimine, veega ekstraheerimine või mis tahes muu valmistamis- või töötlemisprotsess, mille tulemusena saadud lõplikku ainet ei ole vaja registreerida vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 2 – punkt 2
2.  Lõike 1 kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad, kuid mitte sinivetikad.
2.  Lõike 1 kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad, välja arvatud sinivetikad, mis eritavad tsüanotoksiine, mis klassifitseeritakse ohtlikuks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 1 – sissejuhatav osa
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada komposti, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali aeroobse kompostimise teel:
1.  Taimi toitainetega varustav CE‑märgisega toode võib sisaldada komposti, kompostist valmistatud vedelat või tahket mikroobset või mittemikroobset ekstrakti, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali aeroobse kompostimise ning looduslike mikroorganismide võimaliku järgneva paljunemise teel:
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 1 – punkt b
(b)  2. ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009;
(b)  tooted, mis on valmistatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest, mis vastavalt nimetatud määruse artiklile 5 on jõudnud tootmisahela lõpp-punkti;
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 1 – alapunkt c – sissejuhatav osa
(c)  elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:
(c)  elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise teel, välja arvatud järgmised materjalid:
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 1 – alapunkt c – taane 2
—   reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning
—  reoveesete, tööstussete (v.a mittesöödavad toidujäägid, sööt ja agrokütustega seotud istandused) või süvendustööde muda ning
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 1 – punkt e a (uus)
ea)  toiduainetööstuse töötlemata ja mehaaniliselt töödeldud jäätmed, välja arvatud loomseid kõrvalsaadusi kasutavate valdkondade jäätmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 1 – punkt e b (uus)
eb)  koostisainete kategooriatele CMC 2, CMC 3, CMC 4, CMC 5, CMC 6 ja CMC 11 vastavad materjalid.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 2 – taane 1
—   kes töötleb üksnes eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjale ning
–  mille puhul on eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks ning
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 3 – punkt 6 – alapunkt a – taane 2
—  kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h; või
–  kriteerium: maksimaalselt 50 mmol O2/kg orgaaniline aine/h; või
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 4 – pealkiri
CMC 4: energiakultuuri kääritussaadus
CMC 4: Energiakultuuri kääritussaadus ja taimset päritolu biojäätmed
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 4 – punkt 1 – alapunkt c
(c)  mis tahes alapunktides a–b loetletud materjal, mis on varasemalt kääritatud.
(c)  mis tahes alapunktides a–b loetletud materjal, mis on varasemalt kääritatud, ilma aflatoksiinide jälgedeta.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 4 – punkt 2 – taane 1
—   kes töötleb üksnes eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjale ning
–  kus eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid on selgelt eraldatud muude kui eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinidest ning
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 4 – punkt 3 – punkt b
(b)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 tund);
(b)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud komisjoni määruse (EL) nr 142/20111a V lisa I peatüki 1. jao punktis 1;
_________________
1a Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 4 – punkt 3 – punkt d
(d)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 tund) või
(d)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 või
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 1 – alapunkt c – taane 2
—  reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda;
–  reoveesete, tööstussete (välja arvatud alapunktis ea osutatu) või süvendustööde muda ning
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 1 – alapunkt e – sissejuhatav osa
(e)  mis tahes alapunktides a–d loetletud materjal, mis:
(e)  mis tahes alapunktides a–d loetletud ilma aflatoksiinideta materjal, mis:
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 1 – punkt e a (uus)
(ea)  toiduainetööstuse töötlemata ja mehaaniliselt töödeldud jäätmed, välja arvatud loomseid kõrvalsaadusi kasutavate valdkondade jäätmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009;
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 1 – punkt e b (uus)
(eb)  koostisainete kategooriatele CMC 2, CMC 3, CMC 4, CMC 5, CMC 6 ja CMC 11 vastavad materjalid.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 2 – taane 1
—   kes töötleb üksnes eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjale ning
–  kus eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid on selgelt eraldatud muude kui eespool punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinidest ning
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 3 – alapunkt a
(a)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55°C juures vähemalt 24 h ning hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;
(a)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures vähemalt 24 h ning hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva, mille järel võetakse analüüsid, et kontrollida, kas kääritamisprotsess on haigusetekitajad edukalt hävitanud;
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 3 – alapunkt b
(b)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 h);
(b)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1;
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 5 – punkt 3 – alapunkt d
(d)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimise etappi (70 °C – 1 h) või
(d)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 või
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 6 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)
(ca)  oliivijääkõli, st oliiviõli pressimise viskoosne kõrvalsaadus, mille saamiseks töödeldakse märga oliiviõli orgaaniliste lahustitega kas kahes (alperujo) või kolmes järgus (orujo);
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 6 – punkt 1 – alapunkt c b (uus)
(cb)   söödatootmise kõrvalsaadused, mis on loetletud söödamaterjalide kataloogis määruses (EL) nr 68/2013;
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 6 – punkt 1 – alapunkt c c (uus)
(cc)  mis tahes muu materjal või aine, mis on toidule või loomasöödale lisamiseks heaks kiidetud.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 6 – punkt 2 – lõik 2 a (uus)
Kõikide ainete aflatoksiinide sisaldus peab olema allpool avastamispiiri.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 7 – punkt 1 – taane 1
—  mida on vaid kuivatatud või külmkuivatatud ning
välja jäetud
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 8 – punkt 1
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada ainet või segu, mille otstarve on parandada väetisetootest toitainete vabastamise omadusi, ainult juhul, kui kõnealuse aine või segu vastavust käesoleva määruse I lisa nõuetele PFC 5 toote kohta on näidatud vastavalt kõnealuse agronoomilise lisaaine suhtes kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.
1.  CE‑märgisega väetisetoode võib sisaldada ainet või segu (sealhulgas tehnoloogilisi lisaaineid, näiteks paakumisvastaseid aineid, vahuärastusaineid, tolmuvastaseid aineid, värvaineid ja reoloogilisi aineid), mille otstarve on parandada väetisetootest toitainete vabastamise omadusi, ainult juhul, kui kõnealuse aine või segu vastavust käesoleva määruse I lisa nõuetele PFC 5 toote kohta on näidatud vastavalt kõnealuse agronoomilise lisaaine suhtes kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 8 – punkt 3 a (uus)
3a.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada nõuetele vastavat denitrifikatsiooniinhibiitorit, millele on osutatud I lisa kategoorias PFC 5(A)(Ia), ainult juhul, kui see sisaldab mingil kujul lämmastikku.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 8 – punkt 4
4.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada nõuetele vastavat ureaasi inhibiitorit, millele on osutatud I lisa kategoorias PFC 5(A)(II), ainult juhul, kui vähemalt 50 % väetisetoote kogu lämmastiku (N) sisaldusest koosneb lämmastikust (N) karbamiidi (CH2N2O) kujul.
4.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada nõuetele vastavat ureaasi inhibiitorit, millele on osutatud I lisa kategoorias PFC 5(A)(II), ainult juhul, kui vähemalt 50 % väetisetoote kogu lämmastiku (N) sisaldusest koosneb lämmastikust (N) ammooniumi (NH4+) või ammooniumi (NH4+) ja karbamiidi (CH4N2O) kujul.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 9 – punkt 3
3.  Polümeerid ei sisalda formaldehüüdi.
3.  Polümeerid sisaldavad maksimaalselt 600 ppm vaba formaldehüüdi.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 10 – punkt 1
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid üksnes juhul, kui polümeeri otstarve on
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid üksnes juhul, kui polümeeri otstarve on
(a)  hoida kontrolli all toitaineosakeste veekindlust ning seega toitainete vabanemist (sellisel juhul nimetatakse polümeeri tavaliselt „katteaineks”) või
(a)  hoida kontrolli all toitaineosakeste veekindlust ning seega toitainete vabanemist (sellisel juhul nimetatakse polümeeri tavaliselt „katteaineks“) või
(b)  suurendada CE-märgisega väetisetoote veesäilitusvõimet.
(b)  suurendada CE-märgisega väetisetoote veesäilitusvõimet või
(ba)  parandada mulda biolaguneva multšikilena, mis vastab eelkõige CMC 10 punktides 2a ja 3 esitatud nõuetele või
(bb)  siduda väetisetoote koostisaineid, ilma et toimuks kokkupuudet mullaga, või
(bc)  suurendada CE-märgisega väetisetoodete stabiilsust või
(bd)   parandada vee imbumist mulda.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 10 – punkt 2
2.  [Publications office, please insert the date occurring three years after the date of application of this Regulation] alates peab toode vastama järgmisele nõudele: polümeer on võimeline füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema selliselt, et enamik sellest laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks. Allpool punktides a–c sätestatud biolagunevuse katses peab vähemalt 90 % selle orgaanilisest süsinikust muunduma maksimaalselt 24 kuu jooksul CO2-ks:
2.  Alates [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] peab toode vastama järgmisele nõudele: polümeer on võimeline füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema selliselt, et enamik sellest laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks. Vähemalt 90 % selle orgaanilisest süsinikust peab muunduma CO2‑ks maksimaalselt 48 kuu jooksul pärast väetisetoote väidetava toimeperioodi lõppu, mis on kantud märgisele, ja võrreldes asjakohase standardiga biolagunevuse katses. Biolagunevuse kriteeriume ja asjakohase biolagunevuse katsemeetodi väljatöötamist hinnatakse viimaste teaduslike tõendite põhjal ning see sätestatakse käesoleva määruse artiklis 42 osutatud delegeeritud õigusaktides.
(a)  katse tehakse temperatuuril 25°C ± 2°C.
(b)  katse viiakse läbi vastavalt mullas leiduva plastikmaterjali täieliku aeroobse biolagunemise määramisemeetodile, mõõtes hapnikutarvet või tekkinud süsinikdioksiidi kogust;
(c)  katse võrdlusmaterjalina kasutatakse mikrokristalset tselluloosipulbrit, mille osakestel on katsematerjali osakestega samad mõõtmed;
(d)  katse eel ei kohaldata katsematerjali suhtes tingimusi ega menetlusi, mille eesmärk on kiirendada kile lagunemist, nagu näiteks kokkupuude soojuse või valgusega.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 10 – punkt 2 a (uus)
2a.  Kategoorias PFC 3(B) osutatud biolagunevad multšikiled peavad vastama järgmisele kriteeriumile:
polümeer on võimeline füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema selliselt, et enamik sellest laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks, ning polümeeride biolagunevusele mullas kehtestatud liidu normide kohases biolagunevuse katses peab vähemalt 90 % orgaanilisest süsinikust absoluutses või suhtelises katsematerjalis muunduma CO2-ks kuni 24 kuu jooksul.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 10 – punkt 3 a (uus)
3a.  Kuna toodet kavatsetakse mullale lisada ja keskkonda viia, kehtivad need kriteeriumid kõigi toote koostismaterjalide suhtes.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 10 – punkt 3 b (uus)
3b.   CE-märgisega tooted, mis sisaldavad polümeere, mis ei ole toitainepolümeerid, vabastatakse punktides 1, 2 ja 3 esitatud nõuete täitmisest tingimusel, et polümeere kasutatakse väetisetootes ainult sideainena ja nad ei puutu mullaga kokku.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 11

Komisjoni ettepanek

CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada loomseid kõrvalsaaduseid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mis on jõudnud kõnealuse määruse kohaselt määratletud tootmisahela lõpp-punkti, mis on loetletud ja täpsustatud alljärgnevas tabelis:

Muudatusettepanek

Eeldusel et komisjon võtab artikli 42 alusel vastu delegeeritud õigusaktid, võib CE‑märgisega väetisetoode sisaldada loomseid kõrvalsaaduseid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mis on jõudnud kõnealuse määruse kohaselt määratletud tootmisahela lõpp-punkti ja mis on loetletud ja täpsustatud alljärgnevas tabelis:

 

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode

Töötlemisstandardid tootmisahela lõpp-punkti saavutamiseks

1

Lihajahu

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

2

Kondijahu

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

3

Liha-kondijahu

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

4

Loomaveri

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

5

III kategooria hüdrolüüsitud valgud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

6

Töödeldud sõnnik

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

7

Kompost (1)

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

8

Biogaasi käärimisjäägid (1)

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

9

Sulejahu

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

10

Nahad

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

11

Kabjad ja sarved

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

12

Nahkhiire guaano

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

13

Vill ja karvad

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

14

Suled ja udusuled

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

15

Seaharjased

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

16

Glütserool ning muud biodiisli ja taastuvkütuste tootmise käigus saadud 2. ja 3. kategooria materjalid

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

17

Lemmikloomatoit ja koerte närimiskondid, mida ei või kaubanduslikel põhjustel või tehnilise vea tõttu müüa

Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 teisele lõigule

(1)   saadud muudest 2. ja 3. kategooria materjalidest kui liha- ja kondijahu ning töödeldud loomne valk

Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – II osa – CMC 11 a (uus)
CMC 11a: MUUD TÖÖSTUSLIKUD KÕRVALSAADUSED
1.  CE-märgisega väetisetoode võib sisaldada muid, konkreetsetest tööstuslikest protsessidest pärit tööstuslikke kõrvalsaadusi, nagu kaprolaktaami tootmise käigus saadavat ammoniumsulfaati, maagaasi ja nafta rafineerimise käigus saadavat väävelhapet jt aineid, mis on välja jäetud alajaotusest CMC 1 ja mille loend on allolevas tabelis, järgnevalt täpsustatud tingimustel:
2.  Alates... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], kehtestatakse kriteeriumid CE-märgisega väetisetoodete koostisainetena määruse (EÜ) nr 2003/2003 alusel kasutatud tööstuslike kõrvalainete lisamiseks koostisainete kategooriasse viimaste teaduslike tõendite põhjal ning sätestatakse need käesoleva määruse artiklis 42 osutatud delegeeritud õigusaktides.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – I osa – punkt 2 – alapunkt e
(e)  kõikide komponentide kirjeldus, mis moodustavad toote massist üle 5 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi kuivaine massis, sealhulgas märge vastavate II lisas sätestatud koostisaine kategooriate (component material category, edaspidi „CMC”) kohta.
(e)  kõikide komponentide kirjeldus, mis moodustavad toote massist üle 1 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi kuivaine massis, sealhulgas märge vastavate II lisas sätestatud koostisaine kategooriate (component material category, edaspidi „CMC“) kohta, ning komponendi osakaal kuivaine massist;
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – I osa – punkt 2 – alapunkt e a (uus)
(ea)  mis tahes toote puhul, mis sisaldab orgaanilistest jäätmetest või biojäätmetest pärit materjale, mis ei ole läbinud töötlust, mille käigus on hävitatud kõik orgaanilised materjalid, esitatakse märgistusel, milliseid jäätmeid ja kõrvalsaadusi on kasutatud, ning partii number või tootmise aegrea number. See number viitab jälgitavusandmetele, mida tootja säilitab ja millega tuvastatakse iga partiis/aegreas kasutatud orgaanilise jäätme / kõrvalsaaduse üksikud allikad (põllumajandusettevõte, tehas jne). Komisjon avaldab pärast avalikkusega konsulteerimist ja hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] selle sätte rakendamise spetsifikatsioonid; säte jõustub hiljemalt ... [kolm aastat pärast spetsifikatsioonide avaldamist]. Ettevõtjate ja turujärelevalveasutuste halduskoormuse vähendamiseks võetakse komisjoni kirjeldustes arvesse nii artikli 6 lõigete 5–7 kui ka artikli 11 nõudeid ning olemasolevaid jälgitavussüsteeme (nt loomsete kõrvalsaaduste puhul kasutatavad või tööstuslikud süsteemid), samuti liidu jäätmete klassifikatsiooni koode.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – I osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Tootjad teevad kättesaadavaks otstarbekohase kasutamise lühijuhendi, mis hõlmab ettenähtud kasutusmäära, kasutamise aega, sihttaimi ning ladustamist.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – I osa – punkt 7 a (uus)
7a.  Ühegi toote puhul ei või esitada teise toote toimekategooriaga seotud väiteid, kui toode ei vasta selle teise toimekategooria kõigile nõuetele, samuti ei või esitada mingeid otseseid ega kaudseid väiteid toote taimekaitsealase mõju kohta.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1 – punkt 2 – alapunkt b
(b)  Nitrifikatsiooni inhibiitori sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4+) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).
(b)  Nitrifikatsiooni inhibiitori sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4+) või ammooniumlämmastiku (NH4+) ja karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 1 – alapunkt a
(a)  deklareeritavad toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;
(a)  deklareeritavad toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N‑P‑K; deklareeritav lämmastikusisaldus esitatakse järgmise summana: ammoniaaklämmastik, nitraatlämmastik, karbamiidlämmastik, lämmastik karbamiidformaldehüüdina, lämmastik isobutülideenkarbamiidina, lämmastik krotonülideendikarbamiidina ja lämmastik tsüaanamiidina.
Fosforväetised peavad vastama järgmistele lahustuvuse miinimumtasemetele, et olla taimedele omastatavad, muidu ei saa neid fosforväetisena deklareerida:
–  lahustuvus vees: minimaalselt 25 % fosfori üldsisaldusest,
–  lahustuvus neutraalses ammooniumtsitraadis: minimaalselt 30 % fosfori üldsisaldusest,
–  lahustuvus sipelghappes (ainult pehme kivimi fosfaadi puhul): vähemalt 35 % fosfori üldsisaldusest.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 1 – alapunkt b
(b)  deklareeritavad toitained magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) ja naatrium (Na) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Mg-Ca-S-Na;
(b)  deklareeritavad toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) ja väävel (S) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca‑Mg‑Na‑S;
(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Kui kaasseadusandjad muudatuses kokku lepivad, tehakse vastavad muudatused kogu tekstis, sh neis osades, mis kajastuvad allpool toodud muudatusettepanekutes.)
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 1 – alapunkt c
(c)  arvud, mis näitavad deklareeritud toitainete lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) üldsisaldust, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad magneesiumi (Mg), kaltsiumi (Ca), väävli (S) ja naatriumi (Na) üldsisaldust;
(c)  arvud, mis näitavad deklareeritud toitainete lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) keskmist sisaldust, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad magneesiumi (Mg), kaltsiumi (Ca), väävli (S) ja naatriumi (Na) üldsisaldust;
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 1 – alapunkt d – taane 6
–  orgaaniline süsinik (C) ning
–  orgaaniline süsinik (C) ning C/N suhe;
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(A) – punkt 1 – alapunkt d – taane 7 a (uus)
–  esinemiskuju, näiteks pulber või graanulid.
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(B) – punkt 1 – alapunkt d – taane 2
–  fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;
–  neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(B) – punkt 1 – alapunkt d – taane 2 – alltaane 3
–   kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
–   vaid mineraalhapetes lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(B) – punkt 1 a (uus)
1a.   Kogu deklareeritud lämmastikusisaldus esitatakse järgmise summana: ammoniaaklämmastik, nitraatlämmastik, karbamiidlämmastik, lämmastik metüleenkarbamiidina, lämmastik isobutülideenkarbamiidina, lämmastik krotonülideendikarbamiidina ja lämmastik tsüaanamiidina.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 1 – alapunkt d – taane 2
–  fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;
–  neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 1 – alapunkt d – taane 2 – alltaane 3
–  kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
–  vaid mineraalhapetes lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 1 – alapunkt d – taane 4 – alltaane 1 a (uus)
–  esinemiskuju, näiteks pulber või graanulid;
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 1 – alapunkt d a (uus)
(da)  pH
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I) – punkt 1 a (uus)
1a.  Kui väetisetoode sisaldab vastavalt kaadmiumi, arseeni, tina, kroom VI ja elavhõbedat vähem kui 5 ppm-i, võib selle pakendile või märgistusele lisada nähtava ökomärgise. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et kehtestada sellise märgistuse tehnilised standardid.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a) – punkt 3 – alapunkt c
(c)  pulber, kui vähemalt 90 % tootest läbib sõela avadega 10 mm, või
(c)  pulber, kui vähemalt 90 % tootest läbib sõela avadega 1 mm, või
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(I)(a) – punkt 4 a (uus)
4a.   II lisa CMC 10 punkti 1 alapunktis bb osutatud CE‑märgisega toodetel, kus polümeere kasutatakse vaid sideainena, peab olema järgmine märge: „Väetisetoode ei ole ette nähtud mullaga kokku puutuma.“
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C)(II) – punkt 1
1.  CE-märgisega väetisetootes sisalduvad deklareeritavad mikrotoitained loetletakse nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused.
1.  CE-märgisega väetisetootes sisalduvad deklareeritavad mikrotoitained loetletakse nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), seleen (Se), räni (Si) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 1(C) a (uus)
PFC 1(C)a: vähese süsinikusisaldusega väetis
1.  Esitatakse järgmine teave makrotoitainete kohta:
(a)  deklareeritavad toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N‑P‑K;
(b)  deklareeritavad toitained magneesium (Mg), kaltsium (Ca), väävel (S) ja naatrium (Na) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Mg‑Ca‑S‑Na;
(c)  arvud, mis näitavad deklareeritud toitainete lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) üldsisaldust, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad magneesiumi (Mg), kaltsiumi (Ca), väävli (S) ja naatriumi (Na) üldsisaldust;
(d)  järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus järgmises järjestuses protsendina väetise massist:
▪  lämmastiku (N) üldsisaldus:
–  orgaanilise lämmastiku (N) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;
–  lämmastik (N) nitraatlämmastikuna;
–  lämmastik (N) ammoniaaklämmastikuna;
–  lämmastik (N) karbamiidlämmastikuna;
▪  fosforpentoksiidi (P2O5) üldsisaldus:
–  vees lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
–  neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
–  kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentoksiid (P2O5);
▪  kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus:
–  vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);
▪  magneesiumoksiid (MgO), kaltsiumoksiid (CaO), vääveltrioksiid (SO3) ja naatriumoksiid (Na2O) väljendatuna järgmiselt:
–  kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
–  kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
–  muudel juhtudel üldsisaldus.
(e)  kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.
2.  Järgmised muud elemendid esitatakse protsendina CE-märgisega väetisetoote massist:
–  orgaanilise süsiniku (C) sisaldus ning
–  kuivainesisaldus.
3.  Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn), esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:
–  need tuleb deklareerida, kui need on CE-märgisega väetisetootesse tahtlikult lisatud, ja
–  need võib deklareerida muudel juhtudel.
Mikrotoitaine
Massiprotsent

Boor (B)
0,01

Koobalt (Co)
0,002

Vask (Cu)
0,002

Mangaan (Mn)
0,01

Molübdeen (Mo)
0,001

Tsink
0,002

Need deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:
(a)  deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;
(b)  mikrotoitainete üldsisaldus protsendina väetise massist järgmiselt:
–  kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
–  kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus; ning
–  muudel juhtudel üldsisaldus;
(c)  kui deklareeritavad mikroelemendid on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:
–  „...kelaadina“ – kelaadimoodustaja nimetus või lühend ja kelaaditud mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist;
(d)  kui CE-märgisega väetisetoode sisaldab mikroelemente, mis on kompleksimoodustajaga seotud kompleksühendisse:
–  mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele märgitakse järgmine täpsustus: „...kompleksühendina“ ning kompleksühendis oleva mikroelemendi kogus protsendina CE-märgisega väetisetoote massist, ning
–  kompleksimoodustaja nimetus või lühend;
(e)  järgmine märkus: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada vajalikku kasutusmäära.“
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – 2. osa – PFC 2 – taane 2
–   granulomeetriline koostis toote protsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.
–   granulomeetriline koostis toote protsendina, mis läbib 1,0 mm ja 3,15 mm suuruste avadega sõela;
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 3 – punkt 1 – taane 3
–   lämmastiku (N) üldsisaldus;
välja jäetud
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 3 – punkt 1 – taane 4
–   fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;
välja jäetud
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 3 – punkt 1 – taane 5
–   kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;
välja jäetud
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 6 – punkt e
(e)  doos, ajastus (taimede arenguetapp) ja kasutamissagedus;
(e)  doos, ajastus (taimede arenguetapp), kasutuspiirkond ja kasutamissagedus (kooskõlas biostimulaatori mõju tõendavate empiiriliste andmetega);
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – II osa – PFC 6 – punkt f a (uus)
(fa)  viide sellele, et toode ei ole taimekaitsevahend;
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – III osa – PFC 1(A)

Deklareeritud toitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed


Deklareeritud toitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Orgaaniline süsinik (C)
±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline süsinik (C)
±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus
±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus
±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus
±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (N)
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (N)
±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentoksiidi (P2O5) üldsisaldus
±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus
±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi, kaltsiumoksiidi, vääveltrioksiidi või naatriumoksiidi üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa
±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi, kaltsiumoksiidi, vääveltrioksiidi või naatriumoksiidi üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa
±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Vase (Cu) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Vase (Cu) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Tsingi (Zn) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Tsingi (Zn) üldsisaldus
±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kogus
–5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Kogus
–5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest




Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi deklareeritud vormid
Kahe toitainega väetised: maksimaalne lubatud hälve absoluutväärtusena 1,1 N ja 0,5 orgaaniline N, 1,1 P2O5, 1,1 K2O ja 1,5 kahe toitaine kohta kokku.





Kolme toitainega väetised: maksimaalne lubatud hälve absoluutväärtusena 1,1 N ja 0,5 orgaaniline N, 1,1 P2O5, 1,1 K2O ja 1,9 kolme toitaine kohta kokku.





±10 % iga toitaine deklareeritud kogusisaldusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena

Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – III osa – PFC 1(B) – tabel 1

Komisjoni ettepanek

Anorgaaniliste makrotoitainete vormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

N

P2O5

K2O

MgO

CaO

SO3

Na2O

±25 % tootes esinevate toitainevormide deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

±25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena

Muudatusettepanek

Anorgaaniliste makrotoitainete vormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

N

P2O5

K2O

MgO

CaO

SO3

Na2O

±25 % iga tootes esineva toitainevormi deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena iga toitaine kohta eraldi ja kõigi toitainete kohta kokku

–50 % ja +100 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt –2 ja +4 protsendipunktini absoluutväärtusena

±25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena

P2O5 lubatud hälbe juures viidatakse neutraalses ammooniumtsitraadis ja vees lahustuvale fosforpentoksiidile (P2O5).

 

 

Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – III osa – PFC 1(B)
Orgaaniline süsinik: ±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Orgaaniline süsinik: ±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Orgaaniline lämmastik: ±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Orgaaniline lämmastik: ±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Vase (Cu) üldsisaldus: ±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,5 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Vase (Cu) üldsisaldus: ±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,5 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Tsingi (Zn) üldsisaldus: ±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Tsingi (Zn) üldsisaldus: ±15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena.
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – III osa – PFC 1(C)(I)

 

Komisjoni ettepanek

 

Makrotoitainevormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

 

N

P2O5

K2O

MgO

CaO

SO3

Na2O

 

±25 % tootes esinevate toitainevormide deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

±25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena

 

Granulomeetriline koostis: ±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest.

 

Kogus: 5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

 

Muudatusettepanek

 

Anorgaaniliste makrotoitainete vormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

 

N

P2O5

K2O

MgO

CaO

SO3

Na2O

 

±25 % iga tootes esineva toitainevormi deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena iga toitaine kohta eraldi ja kõigi toitainete kohta kokku

–50 % ja +100 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt –2 ja +4 protsendipunktini absoluutväärtusena

–50 % ja +100 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt –2 ja +4 protsendipunktini absoluutväärtusena

 

Eespool esitatud lubatud hälbe väärtusi kohaldatakse ka lämmastikuvormide ja lahustuvuste puhul.

 

Granulomeetriline koostis: ±20 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest.

 

Kogus: ±3 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – III osa – PFC 3

Komisjoni ettepanek

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud kvaliteedikriteeriumid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

pH

±0,7 tootmise ajal

 

±1,0 mis tahes ajal turustusahelas

Orgaaniline süsinik (C)

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivaine

10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Kogus

–5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest tootmise ajal

 

25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest mis tahes ajal turustusahelas

Orgaaniline süsinik (C) / orgaaniline lämmastik (N)

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Granulomeetriline koostis

±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest

Muudatusettepanek

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud kvaliteedikriteeriumid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

pH

±0,7 tootmise ajal

 

±0,9 mis tahes ajal turustusahelas

Orgaaniline süsinik (C)

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentoksiidi (P2O5) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivaine

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Kogus

–5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest tootmise ajal

 

15 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest mis tahes ajal turustusahelas

Orgaaniline süsinik (C) / orgaaniline lämmastik (N)

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Granulomeetriline koostis

±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest

Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – III osa – PFC 4

Komisjoni ettepanek

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud kvaliteedikriteeriumid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

Elektrijuhtivus

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±75 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

pH

±0,7 tootmise ajal

 

±1,0 mis tahes ajal turustusahelas

Kogus (mahuna liitrites või kuupmeetrites)

–5 % suhteline hälve tootmise ajal

 

25 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine koguse (mahu) määramine

–5 % suhteline hälve tootmise ajal

 

25 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Eelvormitud kasvusubstraadi koguse (mahu) määramine

–5 % suhteline hälve tootmise ajal

 

25 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Vees lahustuv lämmastik (N)

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±75 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5)

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±75 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O)

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±75 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Muudatusettepanek

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud kvaliteedikriteeriumid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

Elektrijuhtivus

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±60 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

pH

±0,7 tootmise ajal

 

±0,9 mis tahes ajal turustusahelas

Kogus (mahuna liitrites või kuupmeetrites)

–5 % suhteline hälve tootmise ajal

 

15 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine koguse (mahu) määramine

–5 % suhteline hälve tootmise ajal

 

15 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Eelvormitud kasvusubstraadi koguse (mahu) määramine

–5 % suhteline hälve tootmise ajal

 

15 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Vees lahustuv lämmastik (N)

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±60 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Vees lahustuv fosforpentoksiid (P2O5)

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±60 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O)

±50 % suhteline hälve tootmise ajal

 

±60 % suhteline hälve mis tahes ajal turustusahelas

Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 1 – alapunkt b
(b)  CMC 4 all sätestatud energiakultuuri kääritussaadused;
(b)  CMC 4 all sätestatud energiakultuuri kääritussaadused ja taimset päritolu biojäätmed;
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 1 – alapunkt f a (uus)
(fa)  CMC 2 all sätestatud töötlemata või mehaaniliselt töödeldud taimed, taimeosad või taimeekstraktid.
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 3 – alapunkt b a (uus)
(ba)  PFC 5(A)(Ia) all sätestatud denitrifikatsiooni inhibiitor;
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – I osa – punkt 3 – alapunkt 2 – alapunkt a a (uus)
(aa)  PFC (A)(Ia) all sätestatud denitrifikatsiooni inhibiitor;
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – II osa – moodul A – punkt 2.2 – alapunkt b
(b)  põhimõtteline kavand ja tootmisjoonised ning skeemid;
välja jäetud
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – II osa – moodul A – punkt 2.2 – alapunkt c
(c)  nimetatud joonistest ja skeemidest ning CE-märgisega väetisetoodete kasutamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
välja jäetud
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – II osa – moodul A1 – punkt 4 – lõik 1
Allpool punktides 4.1–4.3 osutatud tsüklid ja katse viiakse tootja poolt toote esindaval valimil läbi vähemalt iga kolme kuu tagant, et kontrollida vastavust
Allpool punktides 4.1–4.3 osutatud tsüklid ja katse viiakse tootja poolt toote esindaval valimil läbi vähemalt iga kuue kuu tagant juhul, kui tehas töötab pidevalt, või perioodilise tootmise puhul igal aastal, et kontrollida vastavust
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – II osa – moodul A1 – punkt 4.3.5 a (uus)
4.3.5a.  Tootja hoiab katseprotokolle tehnilise dokumentatsiooni hulgas.
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – II osa – moodul B – punkt 3.2 – alapunkt c – taane 6
—  katseprotokollid ning
—  katseprotokollid, sealhulgas agronoomilist tõhusust käsitlevad uuringud, ning
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – II osa – moodul D1 – punkt 2 – alapunkt b
(b)  põhimõtteline kavand ja tootmisjoonised ning skeemid, sh tootmisprotsessi kirjalik kirjeldus ja diagramm, kus on selgelt määratletud iga töötlus, hoiuanum ja -ala;
(b)  tootmisprotsessi kirjalik kirjeldus ja diagramm;

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8-0270/2017)


Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlev teabevahetus, varajase hoiatamise süsteem ja riskihindamismenetlus ***I
PDF 241kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega (COM(2016)0547 – C8‑0351/2016 – 2016/0261(COD))
P8_TA(2017)0393A8-0359/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0547),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 168 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0351/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 31. mai 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0359/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2101) lõplikule kujule).

(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 182.


Ühine kalanduspoliitika: lossimiskohustuse rakendamine ***I
PDF 234kWORD 47k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (COM(2017)0424 – C8‑0239/2017 – 2017/0190(COD))
P8_TA(2017)0394A8-0285/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0424),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0239/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. septembri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8‑0285/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2092) lõplikule kujule).


Toimeaine glüfosaat heakskiitmise uuendamine
PDF 269kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (D053565‑01 – 2017/2904(RSP))
P8_TA(2017)0395B8-0567/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (D053565‑01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artikli 20 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused)(3) artiklit 7,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) järeldust toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee arvamust, milles tehakse ettepanek glüfosaadi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kasutusele võtmiseks ELi tasandil(5),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa(6),

–  võttes arvesse Euroopa kodanikualgatust „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“(7),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on „tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist“; arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel;

B.  arvestades, et süsteemset herbitsiidi glüfosaati toodetakse praegu maailmas rohkem kui ühtegi teist herbitsiidi; arvestades, et 76 % maailmas tarbitavast glüfosaadist kasutatakse põllumajanduses; arvestades, et seda kasutatakse laialdaselt ka metsanduses, linnamajanduses ja aianduses; arvestades, et kogu maailmas ajavahemikul 1974–2014 kasutatud glüfosaadist 72 % on kasutatud vaid viimase kümne aasta jooksul;

C.  arvestades, et elanikkond puutub glüfosaadiga kokku peamiselt sellega töödeldavate alade läheduses elades, kodumajapidamistes ja toidu kaudu; arvestades, et kokkupuuted glüfosaadiga on sagenenud selle aine kasutamise suurenemise tõttu; arvestades, et glüfosaadi ja selle kõige levinumate koostisainete mõju inimeste tervisele tuleb korrapäraselt jälgida; arvestades, et glüfosaati ja/või selle jääke on leitud vees, mullas, toidus ja jookides ning mittetoidukaupades, samuti inimorganismis (nt uriinis);

D.  arvestades, et 26. oktoobril 2016 avaldatud Euroopa Liidu 2014. aasta aruandes pestitsiidide jääkide kohta toidus märgib EFSA, et liikmesriigid võtsid õlitaimede ja sojaoa proove vähe, ehkki neid põllukultuure töödeldakse tõenäoliselt glüfosaadiga ja seetõttu võib eeldada jääkide esinemist; arvestades, et EFSA andmetel ei ole saadaval teavet glüfosaadi jääkide kohta loomsetes saadustes; arvestades, et EFSA ei pea tulemusi statistiliselt väga usaldusväärseks;

E.  arvestades, et EFSA soovitas 2015. aastal liikmesriikidel suurendada glüfosaadi ja seotud jääkide (nt trimetüülsulfooniumi) analüüside arvu toodete puhul, milles on glüfosaadi kasutamine lubatud ja võib eeldada mõõdetavate jääkide esinemist; arvestades, et eelkõige tuleks suurendada sojaoa, maisi ja rapsi proovide arvu; arvestades, et liikmesriike julgustatakse ka arendama ja/või rakendama olemasolevaid analüüsimeetodeid glüfosaadiga seotud metaboliitide reguleerimiseks ja jagama tulemusi EFSAga;

F.  arvestades, et glüfosaat on mitteselektiivne herbitsiid, mis hävitab kõik rohttaimed; arvestades, et see tekitab muutusi nn shikimhappe ainevahetusahelas (shikimate pathway), mis esineb ka vetikatel, bakteritel ja seentel; arvestades, et on leitud, et Escherichia coli ja Salmonella enterica serotüübi Typhimurium kokkupuude glüfosaadi kaubanduslike valmististe surmavast doosist väiksema doosiga muudab selle serotüübi reaktsiooni antibiootikumidele;

G.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt võib toimeaine heaks kiita üksnes juhul, kui seda ei liigitata ega kavatseta liigitada kategooria 1A või 1B kantserogeeniks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude asjaomase toimeainega on tühine või kui taimetervisele esineb tõsine oht, mida ei saa muude vahenditega tõrjuda;

H.  arvestades, et 2015. aasta märtsis klassifitseeris Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks (kategooria 2A), lähtudes piiratud tõenditest vähi esinemise kohta inimestel (tegelike kokkupuutejuhtude põhjal), piisavatest tõenditest vähi esinemise kohta katseloomadel (nn puhta glüfosaadi uuringute põhjal) ning veenvatest tõenditest nn puhta glüfosaadi ja glüfosaadi valmististe kantserogeensusega (genotoksilisuse ja oksüdatiivse stressi mõttes) seotud mõju mehhanismi kohta; arvestades, et Rahvusvahelises Vähiuurimiskeskuses kategooria 2A jaoks kasutatavad kriteeriumid on võrreldavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kategooria 1B kriteeriumidega;

I.  arvestades, et 2015. aasta novembris valmis EFSA vastastikune eksperdihinnang glüfosaadi kohta, milles ta järeldas, et „tõenäoliselt ei kujuta glüfosaat endast inimestele vähiohtu ja tõendid ei kinnita, et see tuleks liigitada kantserogeense toimega aineks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008“; arvestades, et 2017. aasta märtsis järeldas ECHA riskihindamise komitee konsensuslikult, et kättesaadava teabe põhjal puuduvad tõendid glüfosaadi seostamiseks vähi tekkega inimestel ja et glüfosaati ei tuleks liigitada aineks, mis põhjustab geneetilisi kahjustusi (mutageen) või mõjutab reproduktsiooni;

J.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2016. aasta mais toimunud pestitsiidijääke käsitleval ühiskohtumisel järeldasid FAO eksperdirühm, kes uurib pestitsiidijääke toidus ja keskkonnas, ning WHO pestitsiidijääkide hindamise põhitöörühm, et „glüfosaat ei ole tõenäoliselt genotoksiline eeldatavalt toidust saadavas kontsentratsioonis“ ja „ei kujuta endast tõenäoliselt inimestele vähiohtu toidu kaudu kokkupuutumisel“;

K.  arvestades, et seoses USA‑s toimuva kohtuvaidlusega, mille algatanud hagejad väidavad, et neil on tekkinud glüfosaadiga kokkupuute tagajärjel mitte‑Hodgkini lümfoom, avalikustas kohus toimeainet glüfosaati sisaldava toote Roundup omaniku ja tootja, firma Monsanto sisedokumendid; arvestades, et avalikustatud kirjavahetus tekitab kahtlusi nii mõningate Monsanto rahastatud kui ka eeldatavasti sõltumatute uuringute usaldusväärsuse kohta, kusjuures need kuulusid tõendusmaterjalide hulka, mille alusel EFSA ja ECHA hindasid glüfosaadi ohutust; arvestades, et sellega seoses on väga tähtis, et teadusuuringud ja nende uuringute aluseks olevad algandmed oleksid läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad;

L.  arvestades, et peale oma järelduse glüfosaadi kantserogeensuse kohta järeldas ECHA ka seda, et glüfosaat põhjustab rasket silmakahjustust ja on mürgine veeorganismidele, avaldades pikaajalist toimet;

M.  arvestades, et enne glüfosaadi heakskiidu tehnilist pikendamist 18 kuu võrra 29. juunil 2016 võttis Euroopa Parlament 13. aprillil 2016 vastu resolutsiooni, milles palus komisjonil uuendada glüfosaadi heakskiitmist seitsmeks aastaks, kuid rõhutas ka seda, et komisjon ei peaks heaks kiitma selle ühtki mitteprofessionaalset kasutusviisi, kasutamist avalikes parkides, mänguplatsidel ja avalikes aedades või nende lähedal või põllumajanduslikku kasutamist, kui vajalikuks umbrohutõrjeks piisab integreeritud taimekaitsevahenditest; arvestades, et samas resolutsioonis palus ta komisjonil ka arendada koolitust ja kasutuslubade andmist kutselistele kasutajatele, pakkuda paremat teavet glüfosaadi kasutamise kohta ning kehtestada ranged piirangud toimeainet glüfosaat sisaldavate toodete koristuseelsele kasutamisele, et vältida selle aine vale kasutamist ning piirata sellega seotud võimalikke riske;

N.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2016. aasta resolutsioonis paluti komisjonil ja EFSA‑l ülekaalukat avalikku huvi arvestades viivitamatult avalikustada kõik teaduslikud tõendid, mille põhjal määrati glüfosaadile soodne klassifikatsioon ja tehti ettepanek selle heakskiitmist uuendada; arvestades, et seda ei ole seni tehtud;

O.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatuses, millele osutatakse rakendusmeetmete eelnõu põhjenduses 13 ja millele andis vähem kui aasta jooksul oma allkirja üle miljoni Euroopa kodaniku, mitte ainult ei viidata konkreetselt glüfosaadile kui ühele kodanikualgatuse kolmest eesmärgist, vaid palutakse ka selle pealkirjas selgesõnaliselt „keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“; arvestades, et see esitati komisjonile 6. oktoobril 2017 ja tal tuleb sellele vastata enne 8. jaanuari 2018;

P.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 kohaselt peab otsus toimeaine heakskiitmise kohta tuginema EFSA läbivaatusaruandele, teistele kõnealuses küsimuses põhjendatud asjaoludele ning ettevaatuspõhimõttele;

Q.  arvestades, et komisjoni rakendusmääruse eelnõus, mille aluseks on Saksamaa Föderaalse Riskihindamise Instituudi (BfR), EFSA ja ECHA korraldatud teaduslik hindamine, tehakse ettepanek anda glüfosaadile kasutusluba kuni 15. detsembrini 2027, st kümneks aastaks; arvestades, et see hakkaks kehtima 16. detsembril 2017;

R.  arvestades, et rakendusmääruse eelnõu (millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist) I lisas esitatud erisätted ei ole liidu tasandil siduvad, vaid annavad vastutuse edasi liikmesriikidele;

S.  arvestades, et oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsioonis madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(8) rõhutas Euroopa Parlament vajadust vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1107/2009, et edendada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide väljatöötamist, nendele loa andmist ja nende laskmist ELi turule, ning kutsus komisjoni üles esitama enne 2018. aasta lõppu konkreetse seadusandliku ettepaneku määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmiseks väljaspool üldist läbivaatamist REFITi algatuse raames, et kehtestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide hindamise, nendele loa andmise ja registreerimise kiire menetlus;

T.  arvestades, et komisjoni teatis ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kohta on kavas avaldada enne 2017. aasta lõppu ja eelarve ettepanekud 2018. aasta mais;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ei taga inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemelist kaitset, ei ole kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ning sellega ületatakse määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  kutsub komisjoni üles rakendusmääruse eelnõu tagasi võtma ja esitama uue rakendusmääruse eelnõu kooskõlas määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud nõuetega, s.t järgides mitte ainult EFSA arvamust, vaid ka muid õiguspäraseid tegureid ja ettevaatuspõhimõtet;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vältima heakskiidu andmist mitteprofessionaalsetele glüfosaadi kasutusviisidele ja glüfosaadi kasutamisele avalikes parkides, avalikes aedades või avalikel mänguväljakutel või nende lähedal pärast 15. detsembrit 2017;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelkõige mitte heaks kiitma glüfosaadi mis tahes põllumajanduslikku kasutamist pärast 15. detsembrit 2017, kui vajalikuks umbrohutõrjeks piisab integreeritud taimekaitsesüsteemidest;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte heaks kiitma glüfosaadi kasutamist koristuseelseks kuivatamiseks alates 16. detsembrist 2017;

6.  palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et lõpetada järk-järgult toimeaine glüfosaat kasutamine Euroopa Liidus hiljemalt 15. detsembriks 2022, ning tagada, et pärast seda kuupäeva glüfosaadi kasutamiseks luba ei anta, kaasa arvatud võimalikuks pikendamisperioodiks või määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 32 osutatud ajavahemikuks;

7.  peab tervitatavaks kavandatavat polüetoksüleeritud rasvamiini kasutamise keelustamist glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites; palub komisjonil ja liikmesriikidel kiirendada oma tööd nimekirja koostamisel muudest koostisainetest, mida ei või taimekaitsevahendites kasutada;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et pestitsiidide teaduslik hindamine ELi regulatiivse ameti heakskiidu saamiseks põhineb üksnes sõltumatutel avaldatud uuringutel, mille on tellinud pädevad ametiasutused ja mis on läbinud vastastikuse eksperdihinnangu; on seisukohal, et selleks oleks võimalik kasutada määruse (EÜ) nr 1107/2009 REFITi menetlust; on lisaks seisukohal, et EFSA‑le ja ECHA‑le tuleks anda piisavad vahendid suutlikkuse suurendamiseks, et oleks võimalik tellida sõltumatuid teadusuuringuid ning tagada rangeimate teaduslike standardite järgimine ja ELi kodanike tervise kaitse ja turvalisus;

9.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ELis toodetud ja ELi imporditud söödas, toiduainetes ja jookides leiduvate glüfosaadijääkide piisav kontroll ja seire, et lahendada praegune andmete puuduse probleem, millele EFSA on tähelepanu juhtinud;

10.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni taimekaitsevahendite valdkonnas säästvate ja kulutõhusate lahenduste leidmiseks, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema ettepanekuid sobivate üleminekumeetmete kohta põllumajandussektoris ning avaldama suunised, kus tuuakse välja kõik ohutumad ja madalama riskiastmega võimalused, millest võiks põllumajandussektoril toimeaine glüfosaat kasutamise järkjärgulise lõpetamise ajal kasu olla, ning kõik põllumajandussektori jaoks juba praeguse ÜPP raames olemasolevad ressursid;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(4) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302
(5) https://echa.europa.eu/documents/10162/2d3a87cc-5ca1-31d6-8967-9f124f1ab7ae
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0119.
(7) ECI(2017)000002.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0042.


Geneetiliselt muundatud mais 1507
PDF 284kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D052754 – 2017/2905(RSP))
P8_TA(2017)0396B8-0568/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D052754),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 14. septembril 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 19. jaanuaril 2005. aastal vastu võetud ja 3. märtsil 2005. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 30. novembril 2016. aastal vastu võetud ja 12. jaanuaril 2017. aastal avaldatud arvamust(4),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(5), pidades eelkõige silmas oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni geneetiliselt muundatud maisi 1507 külviseemnete turule laskmise kohta,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 27. veebruaril 2015 esitasid Pioneer Overseas Corporation ja Dow AgroSciences Ltd. kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 11 ja 23 komisjonile ühistaotluse geneetiliselt muundatud maisi 1507 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa uuendamiseks; arvestades, et loa uuendamine hõlmab ka muid maisi 1507 sisaldavaid tooteid kui toit ja sööt;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 30. novembril 2016 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 12. jaanuaril 2017;

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

D.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis 1507 tekib valk Cry1F, mille puhul on tegemist valguga Bt (mis on saadud toimeaine Bacillus thuringiensis’e alamliigist Kurstaki), mis annab resistentsuse Ostrinia nubilalise ja teatavate teiste liblikalistest kahjurite suhtes, nagu Sesamia spp, Spodoptera frugiperda, Agrotis ipsilon ja Diatraea grandiosella, ning valk Pat, mis annab sellele resistentsuse herbitsiidi glufosinaatammooniumi suhtes;

E.  arvestades, et geneetiliselt muundatud Bt taimede igas rakus, sealhulgas inimeste ja loomade poolt söödavates osades tekib kogu taime eluea jooksul insektitsiidne toksiin; arvestades, et loomade söötmiskatsed näitavad, et geneetiliselt muundatud Bt taimedel võib olla toksiline mõju(6); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud taimedes sisalduv Bt toksiin erineb märgatavalt looduslikult esinevast Bt toksiinist(7);

F.  arvestades, et loa andmine maisi 1507 liidus kasvatamiseks on pooleli; arvestades, et parlament oli loa andmisele vastu, muu hulgas selle pärast, et liblikalistest kahjuritel võib valgu Cry1F suhtes välja areneda vastupidavus, mis võib põhjustada kahjuritõrje tavade muutmise(8);

G.  arvestades, et liikmesriigid esitasid algse loaga seotud EFSA riskihindamise jaoks kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi; arvestades, et kõige kriitilisemad märkused on seotud tähelepanekuga, et dokumendid ei ole riskihindamise läbiviimiseks piisavad, et seirekava ei vasta direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale ning et taotleja esitatud andmed ja riskihindamine ei ole piisav(9);

H.  arvestades, et liikmesriigid esitasid loa uuendamisega seotud EFSA riskihindamise jaoks kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(10); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused on seotud tähelepanekuga, et väljapakutud seirekava ei peeta asjakohaseks, et tegeleda geneetiliselt muundatud maisi 1507 turustamisjärgse keskkonnaseire vastavate küsimustega ning seda ei saa pidada piisavalt üksikasjalikuks geneetiliselt muundatud maisi 1507 keskkonnamõju jälgimiseks, et teavitaja läbi viidud seirega ei esitatud usaldusväärseid andmeid, millega kinnitada riskihinnangu järeldust, et mõju inimeste ja loomade tervisele on väheoluline, ning et teavitaja ei ole nõuetekohaselt dokumenteerinud tõendusmaterjali, mis näitab valgu Pat varasemat ohutut kasutamist, nagu on nõutud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 503/2013;

I.  arvestades, et valkude Cry keskkonda viimist geneetiliselt muundatud maisi 1507 kasutamise tõttu söödas ei järgitud, kuigi valgud Cry võivad säilida mullas kuid ja säilitada oma insektitsiidse toime, nagu on tuvastatud toksiini Cry1Ab puhul(11);

J.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad sellele piirkriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta; arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018;

K.  arvestades, et täiendavate herbitsiidide kasutamine on osa tavapärasest põllumajandustavast herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel ning seepärast võib eeldada, et pihustamise jäägid on saagis ajal alati olemas ja selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa suurema herbitsiidide kasutamise võrreldes tavapäraste kultuuridega(12);

L.  arvestades, et glufosinaadiga pritsimise jääke ei hinnatud; arvestades, et seepärast ei saa järeldada, et geneetiliselt muundatud mais 1507 on toiduks ja söödaks kasutamiseks ohutu;

M.  arvestades, et maisi 1507 kasvatamiseks on luba antud Argentinas, Brasiilias, Kanadas, Colombias, Hondurases, Jaapanis, Panamas, Paraguays, Filipiinidel, Lõuna-Aafrikas, Ameerika Ühendriikides ja Uruguays; arvestades, et hiljutises eelretsenseeritud uuringus leiti, et uuritud putukate poolt valkude Cry suhtes resistentsuse väljaarendamine on „äärmiselt suur oht Bt tehnoloogia jaoks“(13); arvestades, et glufosinaadiresistentseid umbrohte on leitud alates 2009. aastast;

N.  võttes arvesse, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 14. septembril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 12 liikmesriiki hääletas vastu, poolt hääletas 12 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,75 %, ning neli liikmesriiki jäi erapooletuks;

O.  arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka komisjoni president Jean‑Claude Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(14);

P.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003(15), ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

Q.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon väldib oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

R.  arvestades, et komisjoni ettepanek määruse (EL) nr 182/2011 läbivaatamiseks ei ole piisav, et tegeleda demokraatia puudumisega GMOdele lubade andmise protsessis;

S.  arvestades, et demokraatliku õiguspärasuse saab tagada vähemalt sellega, et kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamust ei esita, võetakse komisjoni ettepanek tagasi; arvestades, et mõnes muus alalises komitees on see menetlus juba olemas;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(16) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  kutsub vastutavaid seadusandjaid üles jätkama viivitamata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, ning tagama muu hulgas, et kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee GMOde heakskiitmise kohta nii kasvatamise kui ka toidu ja sööda puhul arvamust ei esita, võtab komisjon ettepaneku tagasi;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkidele neid kultuure kasvatavates riikides;

7.  palub komisjonil koostada terviseriski hindamiseks ja toksikoloogiaks, samuti turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis käsitlevad kogu toidu- ja söödaahelat;

8.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud kasvatamiseks liidus või toiduks ja söödaks importimiseks;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/182
(4) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4659
(5)––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN‑BTØ11‑1) seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378);
(6) Vt näiteks El-Shamei ZS, Gab-Alla AA, Shatta AA, Moussa EA, Rayan AM, „Histopathological Changes in Some Organs of Male Rats Fed on Genetically Modified Corn“ (Ajeeb YG). J Am Sci. 2012; 8(9):1127‑1123. https://www.researchgate.net/publication/235256452_Histopathological_Changes_in_Some_Organs_of_Male_Rats_Fed_on_Genetically_Modified_Corn_Ajeeb_YG
(7) Székács A, Darvas B. „Comparative aspects of Cry toxin usage in insect control“, väljaandes Ishaaya I, Palli SR, Horowitz AR, eds. „Advanced Technologies for Managing Insect Pests“, Dordrecht, Madalmaad: Springer; 2012:195‑230. https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-4497-4_10
(8) 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);
(9) http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2004-08
(10) F lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2015-00342
(11) F lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2015-00342
(12) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7
(13) https://drive.google.com/file/d/0B7H5dHXeodSCc2RjYmwzaUIyZWs/view
(14) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud poliitilistele suunistele järgmisele Euroopa Komisjonile (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(15) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(16) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2
PDF 286kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (D052752 – 2017/2906(RSP))
P8_TA(2017)0397B8-0570/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (D052752),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 14. septembril 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 14. juulil 2016. aastal vastu võetud ja 18. augustil 2016. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 20. septembril 2007 esitas Pioneer Overseas Corporation Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka, sarnaselt mis tahes muu sojaoaga, geneetiliselt muundatud sojaoa 305423 × 40‑3‑2 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 14. juulil 2016 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 18. augustil 2016;

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning muid kõnealuse teemaga seotud õiguspäraseid tegureid;

D.  arvestades, et üht vanemtaimedest, sojauba 305423, oli geneetiliselt muundatud, et muuta õli koostist taimedes ja muuta need resistentseks atsetolaktaatsüntaasvalku (ALS) pärssivate herbitsiidide suhtes, mille hulka kuuluvad imidasolinooni, sulfonüüluurea, triasolopürimidiini, pürimidinüül(tio)bensoaadi ja sulfonüülaminokarbonüültriasolinooni kemikaalirühmade herbitsiidid; arvestades, et teine vanemtaim, sojauba 40‑3‑2, sisaldab EPSPS‑geeni, mille eesmärk on muuta taim resistentseks glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; arvestades, et need geneetiliselt muundatud sojaoasordid kombineeriti, et luua mitmekordne transformatsioon, mis on resistentne kahe herbitsiidi suhtes ja millel on muudetud õlikoostis;

E.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(5); arvestades, et kõige arvukamalt märkusi tehti seoses tähelepanekutega, et inim- või loomatoidu seisukohast ei ole võimalik teha heakskiitvat otsust transformatsioonidega 305423 ja 40‑3‑2 sojasortidest saadud toodete ohutusprofiili kohta, et ei ole võimalik teha järeldusi selle mitmekordse transformatsiooniga sojaoa allergeensuse kohta, et „puuduvad piisavad andmed ja sobivad võrdlusalused vanemliinide võimaliku vastasmõju hindamiseks ning soovimatu mõju tuvastamiseks mitmekordsete transformatsioonide puhul võrreldes vanemliinidega“ ning et „sojaoa 305423 × 40‑3‑2 riskihindamist ei ole võimalik esitatud andmete alusel lõpule viia“;

F.  arvestades, et taotleja esitas 90‑päevase toksikoloogilise söötmisuuringu, mille EFSA puuduliku kvaliteedi tõttu tagasi lükkas; arvestades, et selle tulemusel riskihindamine niisugust uuringut ei sisalda – asjaolu, mida kritiseerisid mitme liikmesriigi pädevad asutused; arvestades, et see andmelünk on lubamatu, eelkõige kuna EFSA 2006. aasta suunised nõuavad sellist uuringut(6);

G.  arvestades, et kuna puudub hulk andmeid (muu hulgas ei ole hinnatud kõnealusest geneetilisest muundamisest tulenevat soovimatut mõju, toksilist mõju ega täiendavate herbitsiididega pihustamise jääke) jõutakse sõltumatus uuringus järeldusele, et riskihindamist ei saa lõpule viia ja loataotlus tuleks seetõttu tagasi lükata(7);

H.  arvestades, et herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel täiendavate herbitsiidide kasutamine on osa tavapärasest põllumajandustavast ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamisjääke ja need on selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on näidatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb tavapäraste kultuuridega võrreldes suurem täiendavate herbitsiidide kasutamine(8);

I.  arvestades, et glüfosaadi loa praegune kehtivusaeg lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2017; arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat tõenäoliselt ei ole kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et klassifitseerimine ei ole õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

J.  arvestades, et EFSA pestitsiidikomisjon leidis, et seni esitatud andmete põhjal ei saa teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta(9); arvestades, et lisandid ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla toksilisemad kui toimeaine üksi(10); arvestades, et paljud uuringud näitavad, et glüfosaadivalmistised võivad põhjustada endokriinseid häireid(11);

K.  arvestades, et imporditud geneetiliselt muundatud sojauba kasutatakse liidus laialdaselt loomasöödana; arvestades, et eelretsenseeritud teadusuuringus leiti võimalik seos tiinete emiste sööda glüfosaadisisalduse ning nende põrsastel raskete kaasasündinud anomaaliate sagenemise vahel(12);

L.  arvestades, et puudub põhjalik riskihindamine ALSi inhibiitorite täiendavate herbitsiididena pihustamise jääkide kohta geneetiliselt muundatud sojaoas; arvestades, et see‑eest leidis EFSA pestitsiidikomisjon suuri andmelünki tifensulfurooni puhul, mis on üks ALSi inhibiitorina toimivatest ainetest(13);

M.  arvestades, et täiendavate herbitsiidide pihustamise jääke ei hinnatud; arvestades, et seepärast ei saa järeldada, et geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2, millele on pihustatud glüfosaati ja ALSi pärssivaid herbitsiide, on toiduks ja söödaks kasutamiseks ohutu;

N.  arvestades, et luba importida liitu sojauba 305423 × 40‑3‑2 toob kahtlemata kaasa selle ulatuslikuma kasvatamise kolmandates riikides, mis vastavalt suurendab täiendavate herbitsiidide kasutamist;

O.  arvestades, et sojauba 305423 × 40‑3‑2 kasvatatakse Argentinas, Kanadas ja Jaapanis; arvestades, et glüfosaadi kasutamise laastav tervisemõju Argentinas on ulatuslikult dokumenteeritud;

P.  arvestades, et liit on ühinenud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, mis hõlmavad kohustust vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu (eesmärk 3, osaeesmärk 3.9)(14); arvestades, et liit on pühendunud poliitikavaldkondade arengusidususele, mille eesmärk on vähendada vastuolusid ja suurendada koostoimet liidu eri poliitikavaldkondade vahel, muu hulgas kaubanduse, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, et toetada arenguriike ja suurendada arengukoostöö tulemuslikkust;

Q.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride aretamise peapõhjus on umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiire kasv riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll; arvestades, et teaduslikes väljaannetes on dokumenteeritud üle kahekümne glüfosaadiresistentse umbrohuliigi(15);

R.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 14. septembril 2017. aastal toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 14 liikmesriiki hääletas vastu, samas kui poolt hääletas ainult 10 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,43%, ning neli liikmesriiki jäi erapooletuks;

S.  arvestades, et komisjon on korduvalt pahameelt avaldanud asjaolu üle, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud loa andmise otsuseid vastu võtma ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellist praktikat on tauninud ka komisjoni president Juncker, nimetades seda ebademokraatlikuks(16);

T.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003(17), ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

U.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon väldib oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

V.  arvestades, et komisjoni ettepanekust määruse (EL) nr 182/2011 läbivaatamiseks ei piisa, et lahendada ebademokraatlikkuse probleem GMOdele lubade andmise menetluses;

W.  arvestades, et demokraatlikku õiguspärasust on võimalik tagada ainult siis, kui vähemalt nähakse ette, et kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamust ei esita, võetakse komisjoni ettepanek tagasi; arvestades, et mõne muu alalise komitee puhul selline menetlus juba kehtib;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(18) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  palub komisjonil peatada rakendusotsuste vastuvõtmine geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, et kõrvaldada vajakajäämised kehtivas korras, mis on osutunud puudulikuks;

5.  kutsub vastutavaid seadusandjaid üles kiiresti jätkama tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, ning tagama muu hulgas, et kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee kasvatamiseks või toiduks ja söödaks ette nähtud GMOde loataotluste heakskiitmise kohta arvamust ei esita, võtab komisjon ettepaneku tagasi;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede kasutamiseks, kui ei ole antud täielikku hinnangut neid kultuure kasvatavates riikides kasutatavate täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististe pihustamise jääkide kumulatiivse mõju kohta;

7.  palub, et komisjon nõuaks palju üksikasjalikumat testimist, et kindlaks teha terviseriskid, mis on seotud mitmekordsete transformatsioonidega nagu sojauba 305423 × 40‑3‑2;

8.  palub komisjonil koostada terviseriski hindamiseks ja toksikoloogiliseks analüüsiks, samuti turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis hõlmavad kogu toidu- ja söödaahelat;

9.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud liidus kasvatamiseks või toidu ja söödana importimiseks;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4566
(4)––––––––––––––––– .– 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5 8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378).
(5) Lisa G – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2007-175
(6) Idem.
(7).https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT%20Background%20Soybean%20305423%20x%2040-3-2.pdf
(8) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7
(9) EFSA conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate (EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta), EFSA journal 2015, 13 (11):4302 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4302/epdf
(10) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3955666
(11) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT%20Background%20Soybean%20305423%20x%2040-3-2.pdf
(12) https://www.omicsonline.org/open-access/detection-of-glyphosate-in-malformed-piglets-2161-0525.1000230.php?aid=27562
(13) „Tifensulfuroonmetüüli võimalik endokriinfuktsiooni kahjustav mõju märgiti ära kui teema, mida ei olnud võimalik lõpuni käsitleda, ning kui kriitilise tähtsusega probleemne valdkond“. Conclusion on the peer review of the active substance thifensulfuron-methyl (kokkuvõte toimeaine kasutamise riskihindamisest ekspertide poolt), EFSA journal 13, 7 (4201):2 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4302/epdf
(14) https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3
(15).https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-7796-5_12
(16) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitilistele suunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014), ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(17) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(18) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Geneetiliselt muundatud raps MON 88302 × Ms8 × Rf3
PDF 295kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (D052753 – 2017/2907(RSP))
P8_TA(2017)0398B8-0569/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (D052753),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta,(1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 14. septembril 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 1. märtsil 2017. aastal vastu võetud ja 10. aprillil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 3. detsembril 2013 esitasid Monsanto Europe S.A. ja Bayer CropScience N.V. Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud rapsi MON 88302 × Ms8 × Rf3 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud rapsi MON 88302 × Ms8 × Rf3 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu raps, välja arvatud viljelemiseks; arvestades, et taotlus hõlmas nende kasutusviiside puhul ka kõiki alakombinatsioone, kus ühekordsel geeni transformatsioonil moodustub raps MON 88302 × Ms8 × Rf3;

B.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 1. märtsil 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 10. aprillil 2017;

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse teemaga seotud õiguspäraseid tegureid;

D.  arvestades, et kolmekordse transformatsiooniga raps toodeti traditsioonilise ristamise teel, kombineerides kolme üksiktransformatsiooni: MON 88302, milles tekib valk 5‑enoolpüruvüülsikimaat‑3‑fosfaadi süntaas (CP4 EPSPS), mis annab tolerantsuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes; Ms8, milles tekivad valgud barnase ning fosfinotritsiinatsetüültransferaas (PAT); ja Rf3, milles tekivad valgud barstar ning PAT, mis annavad tolerantsuse glufosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes ning põhjustavad heteroosi (hübriidelujõulisus);

E.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi; arvestades, et kõige kriitilisemad üldmärkused sisaldavad tähelepanekuid, et „esitatud andmed ei toeta terviklikku ja usaldusväärset hinnangut geenmuundatud rapsis MON 88302 × Ms8 × Rf3 sisalduvate üksiktransformatsioonide võimalikele koostoimetele, mis on nõutav vastavalt EFSA juhistele“, et „võttes arvesse kavandatud uuringusarju, ei ole võimalik saada lõplikke tõendeid seoses pikaajaliste (eelkõige toiduainete osas), reproduktiiv- või arenguhäireid põhjustavate mõjudega“, et „teave (andmed ja nende analüüs) fenotüübilise hindamise, koostise ja toksikoloogia kohta on ebapiisav“ ning et „geenmuundatud rapsi MON 88302 × Ms8 × Rf3 ohutuse tõendamiseks tuleks teostada täiendavaid uuringuid“(5);

F.  arvestades, et peamised probleemid on seotud sellega, et pole läbi viidud 90‑päevast söötmisuuringut rottidel, puudub hinnang täiendavate herbitsiidide jääkide kohta imporditud toidul ja söödal ning selle võimalike negatiivsete tervisemõjude kohta, samuti on ebapiisav keskkonnamõjude seirekava;

G.  arvestades, et rottidel teostatava 90‑päevase subkroonilise toksilisuse testi aruande puudumise tõttu lükkas Prantsusmaa toidu-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutusamet nõuetekohaselt tagasi taotluse raps MON 88302 × Ms8 × Rf3 turule lubada(6);

H.  arvestades sõltumatut uuringut, mille järelduste kohaselt tuleks EFSA arvamus oluliste puuduste ja suurte lünkade tõttu tagasi lükata, ning seega ei tohiks mitmekordse transformatsiooniga rapsi MON 88302 × Ms8 × Rf3 elujõuliste seemnete importi liitu lubada(7);

I.  arvestades, et herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel on täiendavate herbitsiidide kasutamine osa tavapärasest põllumajandustavast ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamise jääke ja need on selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb tavapäraste kultuuridega võrreldes suurem täiendavate herbitsiidide kasutamine(8);

J.  arvestades, et glüfosaadi praeguse loa kehtivusaeg lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2017; arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat tõenäoliselt ei ole kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

K.  arvestades, et EFSA pestitsiidikomisjon leidis, et seni esitatud andmete põhjal ei saa teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta(9); arvestades, et lisandid ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla toksilisemad kui toimeaine eraldi võetuna(10); arvestades, et paljud uuringud näitavad, et glüfosaadivalmistised võivad toimida endokriinfunktsiooni kahjustajatena(11);

L.  arvestades, et imporditud geneetiliselt muundatud rapsi kasutatakse liidus laialdaselt loomasöödana; arvestades, et üks eelretsenseeritud teadusuuring on leidnud võimaliku seose tiinete emiste söödas leiduva glüfosaadi ning nende põrsastel raskete kaasasündinud anomaaliate esinemissageduse suurenemise vahel(12);

M.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad sellele nn piirkriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta(13); arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018(14);

N.  arvestades, et ühe liikmesriigi pädev asutus on rõhutanud, et kõnealuse glufosinaadi suhtes tolerantse geneetiliselt muundatud rapsisordi impordile loa andmine on vastuolus asjaoluga, et reproduktiivtoksilisuse tõttu on glufosinaadi liidus kasutamise loa uuendamine ebatõenäoline(15);

O.  arvestades, et täiendavate herbitsiididega pritsimise jääke ei hinnatud; arvestades, et seetõttu ei saa järeldada, et kõnealune geneetiliselt muundatud raps, mida on pritsitud glüfosaadiga ja glufosinaadiga, on toiduks ja söödaks kasutamiseks ohutu;

P.  arvestades, et lisaks on paljude liikmesriikide pädevad asutused väljendanud muret seoses võimalusega, et kõnealune geneetiliselt muundatud raps muutub metsistunud kultuuriks, eelkõige impordi veoteede ääres, ning juhtinud tähelepanu seirekava ebapiisavusele selles valdkonnas;

Q.  arvestades, et üks liikmesriik märkis, et „glüfosaati kasutatakse liidus tavaliselt umbrohutõrjeks teede ja raudteede ääres. Rapsi MON 88302 × Ms8 × Rf3 kõrge glüfosaaditolerants võib sellistes tingimustes põhjustada selektiivse eelise. Hinnates tõenäosust, kas see liin suudab moodustada Euroopas püsipopulatsioone, tuleks arvesse võtta nimetatud selektiivse eelise mõjusid püsivusele ja levimisvõimele, eriti arvestades rapsi võimet seemnepangas ellu jääda“;

R.  arvestades, et 2011. aastal Austrias läbiviidud uurimuse andmetel on „mitmete rahvusvaheliste uuringute käigus kindlaks tehtud, et seemnete mahapudenemine vedude käigus on peamine tegur metsistunud rapsipopulatsioonide tekkel teeäärsetes elupaikades“, ning „on tuntud probleem, et metsistunud rapsipopulatsioonid on laialt levinud riikides, kus rapsi kasvatatakse, kuid ka riikides, kuhu rapsiseemneid vaid imporditakse, et neid seejärel õlitöötlemisettevõtetesse vedada“ ning et „lisaks võib erinevate herbitsiiditolerantsete rapsisortide import põhjustada multiresistentsete metsistunud populatsioonide teket (geenide akumuleerumine), mis põhjustab või süvendab probleeme teeäärsete elupaikade herbitsiididega töötlemisel“(16);

S.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride aretamise põhjuseks on peamiselt umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiire kasv riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll; arvestades, et teaduslikes väljaannetes on dokumenteeritud üle kahekümne glüfosaadiresistentse umbrohuliigi(17); arvestades, et glufosinaadiresistentseid umbrohtusid on leitud alates 2009. aastast;

T.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 14. septembril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et rakendusakti eelnõu vastu hääletas 14 liikmesriiki, samal ajal kui poolt hääletas ainult 9 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 36,48 %, ning viis liikmesriiki jäi erapooletuks;

U.  arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta vastu võtnud loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka komisjoni president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(18);

V.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003(19), ja palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

W.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon väldib oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

X.  arvestades, et komisjoni ettepanekust määruse (EL) nr 182/2011 läbivaatamiseks ei piisa, et lahendada demokraatiapuuduse probleem GMOdele lubade andmise menetluses;

Y.  arvestades, et demokraatlikku õiguspärasust on võimalik tagada ainult siis, kui vähemalt nähakse ette, et kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamust ei esita, võetakse komisjoni ettepanek tagasi; arvestades, et mõne muu alalise komitee puhul selline menetlus juba kehtib;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsus on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(20) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  kutsub vastutavaid seadusandjaid üles jätkama viivitamata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, ning tagama muu hulgas, et kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee GMOde heakskiitmise kohta nii nende kasvatamise kui ka toidu ja söödana kasutamise puhul arvamust ei esita, võtab komisjon ettepaneku tagasi;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud resistentseks herbitsiidide kombinatsiooni suhtes, nagu see on rapsi MON 88302 × Ms8 × Rf3 puhul, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide kombinatsiooni ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkide spetsiifilisele kumulatiivsele mõjule neid kultuure kasvatavates riikides;

7.  palub, et komisjon nõuaks palju üksikasjalikumat testimist, et kindlaks teha terviseriskid, mis on seotud mitmekordsete transformatsioonidega nagu raps MON 88302 × Ms8 × Rf3;

8.  palub komisjonil koostada terviseriskide hindamiseks, toksikoloogiaks ja turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis hõlmavad kogu toidu- ja söödaahelat;

9.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud liidus kasvatamiseks või toiduks ja söödaks importimiseks;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4767
(4)––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (P8_TA(2016)0388),6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN‑BTØ11‑1) seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378).
(5) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-01002
(6) Samas.
(7) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT%20comment%20MON80332%20x%20MS8%20x%20RF3_v2.pdf
(8) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7
(9) EFSA conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate (EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta). EFSA journal 2015, 13 (11):4302 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4302/epdf
(10) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3955666
(11) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT%20Background%20Soybean%20305423%20x%2040-3-2.pdf
(12) https://www.omicsonline.org/open-access/detection-of-glyphosate-in-malformed-piglets-2161-0525.1000230.php?aid=27562
(13) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(14) ELT L 67, 12.3.2015, lk 6.
(15) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO‑komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-01002
(16) https://www.bmgf.gv.at/cms/home/attachments/3/0/9/CH1060/CMS1215778250501/osrimportban_gt73,ms8xrf3_2011_(nicht_zu_versenden_).pdf, lk 4.
(17) https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-7796-5_12
(18) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(19) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(20) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 5/2017: Euroopa Kestliku Arengu Fondi rahastamine ja hädaabireservi vahendite suurendamine
PDF 253kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta paranduseelarve projekti nr 5/2017 „Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) rahastamine ja hädaabireservi vahendite suurendamine pärast mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmist“ kohta (12441/2017 – C8‑0351/2017 – 2017/2135(BUD))
P8_TA(2017)0399A8-0301/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2016(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2017. aasta määrust (EL, Euratom) 2017/1123, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(4),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 5/2017, mille komisjon võttis vastu 28. juulil 2017 (COM(2017)0485),

–  võttes arvesse 10. oktoobril 2017 vastu võetud ja 11. oktoobril 2017 Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 5/2017 kohta (12441/2017 – C8‑0351/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0301/2017),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 5/2017 eesmärk on eraldada seoses asjaomase õigusliku aluse vastuvõtmisega raha Euroopa Kestliku Arengu Fondile (edaspidi „fond“) ja võtta 2017. aasta üldeelarves arvesse mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmist, mille tulemusel suurendatakse hädaabireservi aastast summat 2011. aasta hindades 280 miljonilt eurolt 300 miljonile eurole;

B.  arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 5/2017 nähakse fondile ette nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena 275 miljonit eurot, mis kaetakse täissummas paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega, sest rubriigi 4 („Globaalne Euroopa“) kulukohustuste ülemmäära all varu ei ole;

C.  arvestades, et samas on paranduseelarve projektiga nr 5/2017 ette nähtud vähendada rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) alla kuuluva Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi maksete assigneeringuid 275 miljoni euro võrra, sest assigneeringute täitmine jääb õigusliku aluse viibinud vastuvõtmise ja kavandamisel tekkinud viivituste tõttu eeldatavasti alla ettenähtud määra;

D.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise tõttu nähakse paranduseelarve projektiga nr 5/2017 peale selle ette hädaabireservi kulukohustuste assigneeringute suurendamine (jooksevhindades) 22,8 miljoni euro võrra;

E.  arvestades, et paranduseelarve projektile nr 5/2017 on lisatud ettepanek võtta vastu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta, et eraldada Euroopa Kestliku Arengu Fondile (COM(2017)0480) rubriigis 4 kulukohustuste ja maksete assigneeringutena 275 miljonit eurot;

F.  arvestades, et 2017. aasta eelarvemenetluse käigus palusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil taotleda fondi rahastamiseks vajalikke assigneeringuid paranduseelarve kaudu kohe, kui õiguslik alus on vastu võetud, ning kohustusid komisjoni esitatud 2017. aasta paranduseelarve projekti menetlema kiiresti;

1.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 5/2017 teadmiseks;

2.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Kestliku Arengu Fondi määruse (EL) 2017/1601(7) vastuvõtmine ja jõustumine toimub õigel ajal, ning nõuab, et seda hakataks kiiresti rakendama, pidades seejuures täielikult kinni seadusandja kehtestatud eeskirjadest ja prioriteetidest ning pöörates eritähelepanu fondi aruandlusega seotud sätetele;

3.  tunneb heameelt selle üle, et tänu mitmeaastase finantsraamistiku muutmisele on fondi võimalik rahastada suurendatud mahuga paindlikkusinstrumendi abil ning ühtlasi on võimalik suurendada hädaabireservi suurust;

4.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi assigneeringuid täitnud ettenähtust väiksemas summas; tuletab meelde, et eelarves tehtud ümberpaigutusega (DEC 18/2017) on rubriigis 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) maksete assigneeringuid juba vähendatud 284 miljoni euro võrra, sest Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi arvelt suurendati ühe teise rubriigi assigneeringuid; palub liikmesriikidel poliitilistest kokkulepetest kinni pidada ja teha kõik mis nende võimuses, et kajastada liidu kõnealuse prioriteedi tähtsust;

5.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 5/2017 kohta heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 5/2017 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 28.2.2017.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT L 163, 24.6.2017, lk 1.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(6) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(7) ELT L 249, 27.9.2017, lk 1.


Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile
PDF 244kWORD 49k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile (COM(2017)0480 – C8‑0235/2017 – 2017/2134(BUD))
P8_TA(2017)0400A8-0298/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0480 – C8‑0235/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus), eriti selle artiklit 11,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 12,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 1. detsembril 2016(3),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0298/2017),

A.  arvestades, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmist on paindlikkusinstrumendi raames igal aastal kasutada jooksevhindades 676 miljoni euro suurune summa, millele lisanduvad Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tühistatud summad, mis 2016. aasta lõpu seisuga moodustasid 646 miljonit eurot; arvestades, et 2017. aasta eelarves on paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetud juba 530 miljonit eurot, mis võimaldab edaspidi kasutusele võtta veel 792 miljonit eurot;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601(4) jõustus 28. septembril 2017. aastal;

C.  arvestades, et olles läbi vaadanud kõik võimalused rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulukohustuste assigneeringute ümberjaotamiseks, on komisjon teinud ettepaneku võtta selleks, et eraldada Euroopa Kestliku Arengu Fondile (edaspidi „fond“) rahalisi vahendeid, väljaspool rubriigi 4 ülemmäära kasutusele 275 miljoni euro suuruses summas paindlikkusinstrument;

1.  märgib, et 2017. aasta rubriigi 4 ülemmäär ei võimalda fondi piisavalt rahastada; kordab oma ammust seisukohta, et liidu välistegevuse rahalistest vahenditest ei piisa ennetava ja kestliku välispoliitika vajaduste rahuldamiseks;

2.  on seepärast nõus, et 275 miljoni euro suuruses summas (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena) võetakse kasutusele paindlikkusinstrument;

3.  kordab, et kõnealuse instrumendi kasutuselevõtmine, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 11, näitab veel kord tungivat vajadust liidu eelarve suurema paindlikkuse järele;

4.  kordab oma ammust seisukohta, et paindlikkusinstrumendi raames varem võetud kulukohustustest tulenevaid makseid võib arvestada üksnes väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

5.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2018/51).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 51, 28.2.2017.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (ELT L 249, 27.9.2017, lk 1).


Aruteludokument „ELi rahanduse tulevik“
PDF 252kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon ELi rahanduse tulevikku käsitleva aruteludokumendi kohta (2017/2742(RSP))
P8_TA(2017)0401B8-0565/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1), eriti selle artiklit 2,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(3),

–  võttes arvesse ELi rahanduse tulevikku käsitlevat komisjoni aruteludokumenti, mis avaldati 28. juunil 2017,

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2017. aasta avaldust ELi rahanduse tulevikku käsitleva aruteludokumendi kohta,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(4),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

1.  on veendunud, et Euroopa Liidu tulevase rahastamise üle ei ole võimalik arutleda, ilma et võetaks arvesse eelmiste mitmeaastaste finantsraamistikega ja eelkõige 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga seoses saadud kogemusi; juhib tähelepanu sellele, et kehtival mitmeaastasel finantsraamistikul (edaspidi „finantsraamistik“) on suuri puudusi ning finantsraamistiku võimalused on viimase piirini ära kasutatud, et anda liidule vahendid, mida ta on vajanud arvukate suurte kriiside ja uute probleemide lahendamiseks ning oma uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks; rõhutab oma veendumust, et kehtiva finantsraamistiku summa on osutunud liidu tegelike vajaduste ja poliitiliste eesmärkide täitmiseks ebapiisavaks;

2.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon esitles oma ELi rahanduse tulevikku käsitlevat aruteludokumenti; märgib, et komisjon näitab, kuidas mõjutavad eelarvet Euroopa Liidu tulevase mudeliga seotud viis stsenaariumi, mis on esitatud 2017. aasta märtsis avaldatud Euroopa tuleviku valges raamatus, ning käsitleb mitmeid ELi eelarve põhijooni ja põhimõtteid; nõustub pakutud meetoditega ja kiidab heaks komisjoni avalduse, mille kohaselt peab tulevast finantsraamistikku toetama selge seisukoht Euroopa prioriteetide kohta; usub, et selle dokumendiga luuakse aruteludele selge raamistik ning algatatakse äärmiselt vajalik poliitiline arutelu selle üle, milline siht, eesmärk ja suurus peab ELi eelarvel liidu põhieesmärke ja tulevasi lahendamist vajavaid küsimusi arvestades olema; kutsub liikmesriike üles konsulteerima oma kodanikega, etendades aktiivset ja konstruktiivset rolli nende ettekujutuse kujundamisel ELi eelarve tuleviku kohta;

3.  peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et viiest esitatud stsenaariumist nelja („Samamoodi edasi“, „Teha vähem koos“, „Mõned teevad rohkem“ ja „Põhjalikud ümberkorraldused“) puhul on liidu ambitsioone tegelikult kärbitud ning kahe aluslepingutes sätestatud pikaajalise ELi poliitikavaldkonna ja Euroopa projekti nurgakivi – ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika – meetmeid vähendatud; rõhutab, et Euroopa Parlament on alati olnud seisukohal, et uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks tuleb ette näha ka uued rahalised vahendid, mitte rahastada neid olemasolevate ELi meetmete arvelt; on seisukohal, et viies stsenaarium („Teeme palju rohkem koos“) kujutab endast positiivset ja konstruktiivset lähtepunkti aruteludeks ELi rahanduse tuleviku ja seega ka Euroopa Liidu tulevase mudeli üle; palub komisjonil töötada välja parlamendi soovitustega arvestav stsenaarium praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks ja uute prioriteetide määratlemiseks;

4.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks vajalike vahenditega; on veendunud, et kehtiva finantsraamistiku puudused, uute prioriteetide ulatus ja Ühendkuningriigi lahkumine liidust viivad kõik ühe ja sama järelduseni: eesseisvate probleemide lahendamiseks tuleb kaotada piirang, mille kohaselt võib kuludeks kasutada ELi kogurahvatulust maksimaalselt 1 %, ning sellest tulenevalt suurendada järsult liidu eelarvet; väljendab sellega seoses vastuseisu ELi eelarve suuruse mis tahes nominaalsele vähenemisele järgmises finantsraamistikus, ning on seetõttu veendunud, et järgmine finantsraamistik tuleks kindlaks määrata tasemel, mis moodustab vähemalt 1,23 % ELi kogurahvatulust; toetab selleteemalist arutelu liikmesriikide vahel;

5.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi eelarvet rahastatakse ELi aluslepingutega ette nähtud tegelike omavahendite asemel ülekaalukalt kogurahvatulul põhinevatest liikmesriikide maksetest; kordab, et Euroopa Parlament soovib ELi omavahendite süsteemi täielikku reformimist, lähtudes lihtsuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtetest ning kooskõlas kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovitustega; rõhutab, et omavahendite süsteem peaks sisaldama tasakaalustatud kombinatsiooni ELi poliitikaeesmärke toetavatest uutest ELi omavahenditest, mis tuleks järk-järgult kasutusele võtta, et muuta ELi rahandus õiglasemaks ja stabiilsemaks; rõhutab lisaks, et Ühendkuningriigi lahkumine liidust annab võimaluse kõik tagasimaksed kaotada; loodab, et komisjon esitab selle kohta ambitsioonikad seadusandlikud ettepanekud, ning rõhutab, et järgmise finantsraamistiku kulu- ja tulupoolt käsitletakse läbirääkimistel ühtse paketina;

6.  on seisukohal, et uute ELi omavahendite kasutuselevõtmine on ainus võimalus, kuidas rahastada järgmist finantsraamistikku asjakohaselt sellisel tasemel, et see vastab liidu tegelikele vajadustele ja poliitilistele eesmärkidele, välja arvatud juhul, kui nõukogu nõustub liikmesriikide makseid ELi eelarvesse järsult suurendama; loodab seetõttu, et nõukogu võtab selles küsimuses poliitilise seisukoha, võttes arvesse, et ELi omavahendite süsteemi reformimiseks takistuste tegemine ei ole tegelikult enam mõeldav; tuletab sellega seoses meelde, et kõrgetasemelise omavahendite töörühma aruanne võeti kõigi selle liikmete, sealhulgas nõukogu poolt määratud liikmete poolt ühehäälselt vastu;

7.  väljendab heameelt seoses komisjoni kavatsusega lähtuda ELi eelarve koostamisel edaspidi järgmistest aruteludokumendis esitatud põhimõtetest: ELi lisaväärtus, tulemuslikkus, aruandekohustus, suurem paindlikkus kindlas raamistikus ning lihtsustatud eeskirjad;

8.  rõhutab selles kontekstis ELi praeguse poliitika, programmide ja vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse põhjaliku hindamise tähtsust; sellega seoses ootab käimasoleva kulude läbivaatamise tulemusi, ning loodab, et neid võetakse 2020. aasta järgse finantsraamistiku koostamisel arvesse; rõhutab eriti vajadust tagada ühelt poolt rahastamisvõimalusi kaugelt ületavaid toetustaotlusi saanud ELi programmide edukuse määr ning teiselt poolt määrata kindlaks alakasutamise põhjused; leiab, et on oluline saavutada koostoime ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel ning näha ette vahendid kulutuste taseme ja toimimise jälgimiseks riiklikul ja ELi tasandil;

9.  tunnistab, et Euroopa lisaväärtuse taotlemine on põhiküsimus, mis tuleb lahendada, ja nõustub, et liidu eelarve peaks muu hulgas olema vahend aluslepingu eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa mõõtmega avalike hüvede tagamiseks; juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa lisaväärtuse mõiste on mitmetahuline ja selle tõlgendamiseks on mitu viisi, ning hoiatab võimalike katsete eest kasutada lisaväärtuse määratlust selleks, et seada ELi meetmete ja programmide asjakohasus puhtalt kvantitatiivsetest või lühiajalistest majanduslikest kaalutlustest lähtudes kahtluse alla; usub, et ilmne lisaväärtus on olemas juhul, kui Euroopa tasandil võetud meetmega:

   on võimalik saavutada enam kui riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi jõupingutustega (ülekanduv mõju),
   stimuleeritakse meetmeid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, et täita ELi aluslepingute eesmärke, mis vastasel juhul jääksid saavutamata,
   toetatakse meetmeid, mis oma väga suure rahavoo vajaduse tõttu on rahastatavad üksnes ELi tasandil ressursse koondades, või
   aidatakse luua ja toetada rahu ja stabiilsust nii ELi naabruskonnas kui ka kaugemal;

innustab komisjoni Euroopa lisaväärtuse mõistet edasi arendama, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku asjakohaste tulemusnäitajate kasutuselevõtmiseks;

10.  on seisukohal, et järgmise finantsraamistiku ülesehitus peaks muutma ELi eelarve kodanikele paremini loetavaks ja mõistetavaks ning võimaldama esitada kõiki ELi kuluvaldkondi selgemini; tuletab samal ajal meelde, et suurendada tuleb nii kavandamise järjepidevust kui ka rubriigisisest paindlikkust; on seisukohal, et finantsraamistiku üldise ülesehituse puhul tuleks arvesse võtta poliitilist arutelu ELi kulutuste peamiste sammaste ja suundumuste üle, mis hõlmab kestlikku arengut, majanduskasvu ja innovatsiooni, kliimamuutust, solidaarsust, julgeolekut ja kaitset; on seetõttu veendunud, et kehtiva finantsraamistiku rubriike on vaja kohandada;

11.  on seisukohal, et ELi eelarve peab olema läbipaistev ja demokraatlik; tuletab meelde oma kindlat toetust ELi eelarve ühtsuse põhimõtte järgimisele ja avaldab kahtlust väljaspool finantsraamistikku loodavate lisavahendite vajalikkuse ja lisaväärtuse suhtes; tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et Euroopa Arengufond ja teised väljaspool finantsraamistikku loodud rahastamisvahendid tuleks integreerida liidu eelarvesse; rõhutab, et see integreerimine peaks hõlmama nendele vahenditele vastavate rahastamispakettide juurdeliitmist finantsraamistiku ülemmääradele, et mitte seada ohtu ELi muude poliitikameetmete ja programmide rahastamist;

12.  juhib tähelepanu sellele, et pärast kõigi kättesaadavate varude ammendumist kiitsid eelarvepädevad institutsioonid heaks finantsraamistiku määruses sisalduvate paindlikkussätete ja erivahendite ulatusliku kasutuselevõtu, et kindlustada kehtiva finantsraamistiku ajal kriiside korral tegutsemiseks või uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks vajalikud lisaassigneeringud; rõhutab asjaolu, et finantsraamistiku muutmise käigus kõrvaldati mitmed finantsraamistiku paindlikkusmehhanismide takistused, et võimaldada suuremat paindlikkust kehtiva finantsraamistiku alusel;

13.  rõhutab sellega seoses, et järgmises finantsraamistikus tuleks tagada algusest peale piisav paindlikkus, tänu millele saab liit tegutseda ettenägematutes oludes ja rahastada uusi poliitilisi prioriteete; on seetõttu veendunud, et finantsraamistiku paindlikkussätete kohaselt peaks olema võimalik kanda kõik mittesihtotstarbelised varud ja kulukohustustest vabastatud assigneeringud ilma piiranguteta järgnevatesse eelarveaastatesse üle ja eelarvepädevad institutsioonid peaksid saama neid iga-aastase eelarvemenetluse käigus vajalikuks peetaval eesmärgil kasutada; nõuab lisaks, et finantsraamistiku erivahendeid, mille maksete ega kulukohustuste assigneeringuid ei tohiks arvestada finantsraamistiku ülemmäära sisse, suurendataks märkimisväärselt ning et loodaks eraldi kriisireserv, mille abil saaks vahendeid hakata hädaolukorras kohe kasutama;

14.  toetab rakenduseeskirjade tõelist ja käegakatsutavat lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist toetusesaajate jaoks; julgustab komisjoni sellega seoses tegema kindlaks ja kõrvaldama kattuvused ELi eelarvest pakutavate rahastamisvahendite vahel, mis taotlevad samu eesmärke ja kasutavad selleks sarnaseid meetmeid; on siiski arvamusel, et selline lihtsustamine ei tohiks kaasa tuua toetuste asendamist finantsinstrumentidega ega ELi programmide ja poliitika valdkondlikuks muutumist, vaid peaks tagama valdkonnaülese lähenemisviisi, mida iseloomustab täiendavus; nõuab eeskirjade edasist ühtlustamist, eesmärgiga luua ühtsed eeskirjad kõigi ELi vahendite jaoks;

15.  tunnustab finantsinstrumentide potentsiaali subsiidiume ja toetusi täiendava rahastamise vormina; hoiatab siiski, et need instrumendid ei sobi igasuguste meetmete ja poliitikavaldkondade jaoks, sest kõik poliitikavaldkonnad ei ole täielikult turupõhised; palub komisjonil lihtsustada eeskirju, millega reguleeritakse finantsinstrumentide kasutamist, ja soodustada ELi eri vahendite kombineerimise võimalusi ühtsete eeskirjade alusel, luues koostoimet ja vältides eri rahastamisvormide vahelist konkurentsi; väljendab muret seoses aruteludokumendis välja pakutud võimalusega luua ühtne fond, mis koondab ELi tasandi rahastamisvahendid, annab eri poliitikavaldkondade jaoks laenu ja tagatisi ning annab välja riskijagamisvahendeid, ning kavatseb seda ettepanekut põhjalikult analüüsida;

16.  kordab oma seisukohta, et finantsraamistiku kestus tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja komisjoni poliitilise tsükliga ja peaks tagama pikaajalise kavandamise; rõhutab sellega seoses, et finantsraamistiku kestus peaks täiel määral arvesse võtma vajadust koostöös liikmesriikidega hallatavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamise pikaajalise prognoositavuse järele, sest need programmid ei saa toimida ilma vähemalt seitsmeaastaste kulukohustuste poolt pakutava stabiilsuseta; teeb seetõttu ettepaneku, et järgmise finantsraamistiku kestuseks tuleks kehtestada 5+5 aastat koos kohustusliku vahekokkuvõttega;

17.  võtab teadmiseks komisjoni presidendi poolt ELi olukorra kohta peetud kõnes tehtud avalduse, et on kavas esitada ettepanek spetsiaalse euroala eelarverea lisamise kohta; kutsub komisjoni üles esitama selle kohta täiendavat ja üksikasjalikumat teavet; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis nõutakse konkreetset euroala eelarvesuutlikkust, mis peaks olema osa liidu eelarvest, ületades mitmeaastase finantsraamistiku praegusi ülemmäärasid, ja seda peaksid rahastama euroala ja muud osalevad liikmed tuluallikast, milles lepivad kokku osalevad liikmesriigid ning mida tuleb käsitada uue sihtotstarbelise tuluna ja tagatistena;

18.  loodab, et komisjon esitab nii järgmise finantsraamistiku kui ka omavahendite ettepaneku hiljemalt 2018. aasta mais; väljendab kavatsust esitada aegsasti oma seisukoht kõikide asjassepuutuvate aspektide kohta ja loodab, et Euroopa Parlamendi seisukohti võetakse komisjoni tulevastes ettepanekutest täielikult arvesse;

19.  väljendab valmisolekut alustada komisjoni ja nõukoguga struktureeritud arutelu, et jõuda järgmise finantsraamistiku osas lõpliku kokkuleppeni enne praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõppu; on veendunud, et kui finantsraamistiku määrus võetakse aegsasti vastu, on võimalik kõik sellega seotud valdkondlikud õigusaktid õigel ajal vastu võtta, nii et kõik uued programmid järgmise perioodi alguses tööle rakenduksid; rõhutab negatiivseid tagajärgi, mida on põhjustanud viivitused kehtiva finantsraamistiku kohaste programmide käivitamisel; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu kasutaks antud juhul ELi lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklauslit, mis võimaldab mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmisel teha nõukogus otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0050.


Õiguspärased meetmed üldsuse huvides teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks
PDF 221kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik‑õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks (2016/2224(INI))
P8_TA(2017)0402A8-0295/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (TAXE 2)(2),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsiooni 1729 (2010) rikkumisest teatajate kaitse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsiooni 2060 (2015) rikkumisest teatajate kaitse parandamise kohta,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(4),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus“ (COM(2011)0308),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2016. aasta teatist läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta (COM(2016)0451),

–  võttes arvesse G20 korruptsioonivastast tegevuskava ja eelkõige selle suuniseid, mis käsitlevad rikkumisest teatajaid kaitsvaid õigusnorme,

–  võttes arvesse OECD 2016. aasta märtsi aruannet „Rikkumisest teatajate tõhusa kaitse tagamine“,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 30. aprilli 2014. aasta soovitust CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta ning 2015. aasta jaanuaris välja antud lühikest juhendit riigisisese raamistiku rakendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee 27. juuni 2017. aasta resolutsiooni 2171 (2017), milles nõutakse riikide parlamentidelt rikkumisest teatamise õiguse tunnustamist,

–  võttes arvesse OECD avaliku teenistuse eetilise käitumise parandamise soovituste põhimõtet nr 4,

–  võttes arvesse rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8‑0295/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamise ning tagab seda tehes oma kodanikele väljendusvabaduse; arvestades, et rikkumisest teatamine on väljendus- ja teabevabaduse oluline aspekt, mis on mõlemad sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning mille järgimise ja kohaldamise tagab EL; arvestades, et EL edendab töötajate kaitset ja töötingimuste parandamist;

B.  arvestades, et Euroopa Liit aitab tugevdada rahvusvahelist korruptsioonivastast koostööd, järgides täielikult rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja õigusriigi ning iga riigi suveräänsuse põhimõtteid;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 2 kohaselt on Euroopa Liidul pädevus Euroopa ühise varjupaigapoliitika küsimustes;

D.  arvestades, et läbipaistvus ja kodanike osalemine kuuluvad 21. sajandi demokraatia arengusuundade ja eesmärkide hulka;

E.  arvestades, et alates majandus-, võla- ja finantskriisi algusest on võetud rahvusvahelisel tasandil hulgaliselt meetmeid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; arvestades, et õigusnormide rikkumiste tõkestamiseks on finantsteenuste valdkonnas vajalik suurem läbipaistvus ja mõnedel liikmesriikidel on juba kogemusi keskse teabehoidlaga, mille kaudu antakse teada tegelikest või võimalikest finantsalaste usaldatavusnõuete rikkumistest; arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon võttis korruptsioonivastase konventsiooni(6) vastu 2003. aastal; arvestades, et tehtud paljastuste järel on Euroopa Parlament moodustanud kaks erikomisjoni ja ühe uurimiskomisjoni; arvestades, et rikkumisest teatajate kaitset on juba nõutud mitmes resolutsioonis(7); arvestades, et abi on olnud juba kokku lepitud algatustest tugevdada rahvusvahelist teabevahetust maksuküsimustes, ning arvestades, et mitmesugused maksudega seotud lekked on toonud ilmsiks suure hulga olulist teavet kuritarvituste kohta, mis muidu ei oleks välja tulnud;

F.  arvestades, et rikkumisest teatajatel on oluline osa üldsuse huve ja ühiskonna toimimist kahjustavatest õigusvastasest või sobimatust käitumisest teavitamisel ning selleks tuleb neil oma tööandjale, avaliku sektori asutustele või vahetult avalikkusele anda teavet üldsuse huve kahjustavast tegevusest;

G.  arvestades, et sellega aitavad rikkumisest teatajad liikmesriikidel ja asjaomastel institutsioonidel ning ELi organitel hoida ära ausameelsuse põhimõtte rikkumist ja võimu kuritarvitamist, millega ohustatakse või rikutakse rahvatervist või avalikku turvalisust, finantssektori usaldusväärsust, majandust, inimõigusi, keskkonda või õigusriigi põhimõtet või suurendatakse tööpuudust, piiratakse või moonutatakse ausat konkurentsi ning õõnestatakse kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide ja protsesside vastu Euroopa ja liikmesriigi tasandil;

H.  arvestades, et korruptsioon on praegu Euroopa Liidus tõsine probleem, kuna see võib kaasa tuua valitsuse suutmatuse kaitsta elanikkonda, töötajaid, õigusriiki ja majandust, avalik-õiguslike asutuste ja avalike teenuste olukorra, majanduskasvu ja konkurentsivõime halvenemise mitmesugustes valdkondades ning usalduse kaotamise avalik‑õiguslike ja eraõiguslike asutuste ja tööstusettevõtete tegevuse läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse vastu; arvestades, et hinnanguliselt läheb korruptsioon ELi majandusele maksma 120 miljardit eurot aastas ehk 1 % ELi SKPst;

I.  arvestades, et kuigi ülemaailmsete korruptsioonivastaste jõupingutuste keskmes on seni peamiselt olnud väärteod avalikus sektoris, on hiljutised lekked esile toonud finantsasutuste, nõustajate ja teiste eraettevõtjate rolli korruptsiooni soodustamises;

J.  arvestades, et paljud meediatähelepanu pälvinud rikkumisest teatamise juhtumid on näidanud, et rikkumisest teatajate tegevus võimaldab anda üldsusele ja ametivõimudele avalikku huvi pakkuvat teavet õigusvastase või sobimatu käitumise ja muude tõsiste väärtegude kohta era- ja avalikus sektoris; arvestades, et mõne sellise teo suhtes on seejärel võetud parandusmeetmeid;

K.  arvestades, et konfidentsiaalsuse kaitse aitab luua mõjusamad kanalid, mille abil teatada pettustest, korruptsioonist või muudest rikkumistest, ning arvestades, et kuna see teave on tundlik, võib konfidentsiaalsuse puudulik haldamine tuua kaasa soovimatuid teabelekkeid ja kahju liidu ja liikmesriikide avalikule huvile;

L.  arvestades, et usaldusfondidest ja sarnastest õiguslikest üksustest tegelikult kasusaavate omanike avalikud registrid ja muud investeerimisvahendite läbipaistvusmeetmed võivad mõjuda heidutavalt selliste rikkumiste puhul, millest rikkumisest teatajad tavaliselt teada annavad;

M.  arvestades, et rikkumisest teatajate isikuandmete ja nende poolt avaldatud teabe konfidentsiaalsuse kaitsmine aitab luua mõjusamad kanalid, mille abil teatada pettusest, korruptsioonist, väärteost, väärkäitumisest ja muudest rasketest rikkumistest, ning kuna see teave on tundlik, võib konfidentsiaalsuse puudulik haldamine tuua kaasa soovimatuid teabelekkeid ja kahjustada Euroopa Liidus avalikku huvi; arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse võib avalikus sektoris aidata tuvastada riiklike vahendite väärkasutamist, pettust ja muud liiki piiriülest korruptsiooni, mis on seotud riiklike või ELi huvidega;

N.  arvestades, et kahjuks on olemasolevate kanalite kaudu tehtud ametlikud kaebused hargmaiste ettevõtete rikkumiste kohta toonud nende eest harva kaasa konkreetseid karistusi;

O.  arvestades, et rikkumisest teatajate tegevusest on olnud kasu paljudes avaliku ja erasektori valdkondades, nagu rahvatervis, maksustamine, keskkond, tarbijakaitse, korruptsioonivastane võitlus, diskrimineerimine ja sotsiaalsete õiguste austamine;

P.  arvestades, et juhtumid peavad olema täpselt määratletud, võttes arvesse täidetavate ülesannete iseloomu, asjaolude tõsidust ja kindlakstehtud riske;

Q.  arvestades, et tähtis on mitte ületada piiri kuritahtliku teavitamise ja rikkumisest teatamise vahel; arvestades, et eesmärk ei ole teada kõigist kõike, vaid ära tunda olukord, kui tegemata jätmine seab ohtu demokraatia;

R.  arvestades, et paljudel juhtudel ähvardavad rikkumistest teatajaid vastumeetmed, hirmutamine või survestamiskatsed, millega püütakse neid takistada või veenda, et teade jääks edastamata, või karistada teate edastamise eest; arvestades, et sellist survestamist esineb eriti sageli töökohal, kus üldsuse huvides rikkumisest teatajad võivad olla töösuhtes tööandjast nõrgemal positsioonil;

S.  arvestades, et sageli on väljendatud tõsist muret selle pärast, et üldsuse huvides rikkumisest teatajad võivad töökohal seista silmitsi vaenulikkuse, ahistamise, hirmutamise ja tõrjutusega, neil võib esineda takistusi tulevase tööhõive seisukohast, elatusvahendite kaotust ning tihti ka tõsiseid ähvardusi nende pereliikmete ja kolleegide suhtes; arvestades, et hirm survestamise ees võib rikkumisest teatajaid tagasi hoida, mis seab aga ohtu üldsuse huvid;

T.  arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse peaks olema seadusega tagatud ja seda tuleks tugevdada kogu ELis nii avalikus kui ka erasektoris tingimusel, et rikkumisest teatajad tegutsevad mõistlikel alustel; arvestades, et selline kaitsemehhanism peaks olema tasakaalus ja tagama täieliku kinnipidamise põhiõigustest ja nende isikute õigustest, kelle suhtes avaldus tehakse; arvestades, et sellised kaitsemehhanismid peaksid kehtima uurivatele ajakirjanikele, kes on kaitsetud tundliku teabe avalikustamise tõttu, ja kaitsma rikkumisest teatajaid oma allikate konfidentsiaalsuse huvides;

U.  arvestades, et mitmes liikmesriigis ei ole rikkumisest teatajate kaitse piisavalt tagatud, samas on aga paljud teised riigid võtnud nende kaitseks kasutusele põhjalikke programme, mis siiski ei ole järjepidevad ega taga seepärast piisaval tasemel kaitset; arvestades, et see põhjustab Euroopas rikkumisest teatajate kaitse killustatust, mis tekitab raskusi, kui nad soovivad välja selgitada oma õigusi ja teavitamise korda, ning õiguslikku ebakindlust eeskätt piiriülestes olukordades;

V.  arvestades, et Euroopa Ombudsmanil on selge pädevus uurida liidu kodanike kaebusi haldusomavoli kohta ELi institutsioonides, kuid rikkumisest teatajate kaitse ei kuulu tema ülesannete hulka;

W.  arvestades, et väga sageli ei piirdu rikkumistest teatamine majandus- ja rahandusküsimustega; arvestades, et piisava kaitse puudumine võib sundida võimalikke rikkumisest teatajaid teatamisest loobuma, et vältida survestamist ja/või vastumeetmeid; arvestades, et OECD andmetel oli 2015. aastal 86 % ettevõtjatel kasutusel mehhanism ettevõttes võimalikest tõsistest rikkumistest teatamiseks, kuid üle ühel kolmandikul neist ei olnud kirjalikku strateegiat rikkumisest teatajate kaitsmiseks survestamise eest või nad ei teadnud, kas selline poliitika on olemas; arvestades, et paljusid rikkumisest teatajaid, kes on andnud teada majandus- ja finantsalastest väärtegudest või õigusvastasest tegevusest, on taga kiusatud; arvestades, et isikud, kes üldsuse huvides rikkumisest teatavad või teavet avaldavad, samuti nende pereliikmed ja kolleegid kannatavad sageli survestamise all, millele võib järgneda näiteks karjäärivõimaluste kaotamine; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtus on väljakujunenud kohtupraktika seoses rikkumisest teatajatega, kuid nende kaitse peaks olema seadusega tagatud; arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta tagab väljendusvabaduse ja õiguse heale haldusele;

X.  arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse Euroopa Liidus ei peaks piirduma üksnes Euroopa juhtumitega, vaid kehtima ka rahvusvaheliste juhtumite suhtes;

Y.  arvestades, et töökohtades tuleb püüda luua töökeskkond, kus inimesed tunnevad end võimalike väärtegude, nagu puuduste, üleastumiste, väärjuhtimise, pettuse või õigusvastase tegevuse kohta muret väljendades kindlalt; arvestades, et väga tähtis on edendada sellist õiguskultuuri, mis võimaldab inimestel tunda, et nad saavad tõstatada probleeme ja ei pea kartma survestamist, mis võib mõjutada nende praegust ja tulevast tööhõiveolukorda;

Z.  arvestades, et paljudes riikides ja eelkõige erasektoris kehtivad töötajate suhtes konfidentsiaalsuskohustused seoses teatava teabega, mis tähendab, et rikkumisest teatajate suhtes võidakse kohaldada väljaspool oma töökohta teatamise eest distsiplinaarmeetmeid;

AA.  arvestades, et OECD andmetel ei olnud rohkem kui ühel kolmandikul teatamismehhanismiga organisatsioonidest teatanute survestamise eest kaitsmise alast kirjalikku strateegiat või ei teatud selle olemasolust;

AB.  arvestades, et ELi õigusaktides on juba sätestatud teatavad normid rikkumisest teatajate kaitseks teatavat liiki vastumeetmete eest eri valdkondades, kuid komisjon ei ole seni esitanud piisavate õiguslike meetmete ettepanekut rikkumisest teatajate ja nende õiguste tõhusaks ja ühetaoliseks kaitseks ELis;

AC.  arvestades, et alates 1. jaanuarist 2014 on kõik ELi institutsioonid kohustatud kehtestama sise‑eeskirja ELi institutsioonide ametnikena töötavate rikkumisest teatajate kaitseks vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22a, 22b ja 22c;

AD.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud üles võtma liidus rikkumisest teatajate horisontaalseid kaitsemeetmeid;

AE.  arvestades, et oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks, 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ja 14. veebruari 2017. aasta resolutsioonis rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel kutsub Euroopa Parlament komisjoni esitama seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse rikkumisest teatajate tõhus ja terviklik Euroopa kaitseprogramm, et kaitsta neid, kes teavitavad arvatavast pettusest või õigusvastasest tegevusest, mis kahjustab avalikke huve või Euroopa Liidu finantshuve;

AF.  arvestades, et kõikidel kolmandate riikide isikutel, keda Euroopa Liit või üks liikmesriikidest on tunnustanud rikkumisest teatajana, on õigus kõigile kohaldatavatele kaitsemeetmetele, kui nad oma kohustuste tõttu on saanud ja avalikustanud teavet õigusvastase tegevuse või spionaaži kohta, mille on toime pannud kolmas riik või rahvusvaheline või mõne riigi äriühing ja mis kahjustab riiki, rahvast või liidu kodanikke, seades nende teadmata ohtu valitsuse terviklikkuse, riigi julgeoleku või kollektiivsed või üksikisiku vabadused;

AG.  arvestades, et alates 1. juulist 2014 on peaaegu kõik ELi institutsioonid ja asutused vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22b ja 22c võtnud kohustuslikus korras oma kodukorda meetmed rikkumisest teatajate kaitseks;

AH.  arvestades, et olemas on rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu ja OECD nüüdseks hästi juurdunud põhimõtted ning ka Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud kohtupraktika;

AI.  arvestades, et rikkumisest teatajate kaitsmise tähtsust tunnustatakse kõigis olulistes korruptsiooni käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides ning rikkumisest teatamise eeskiri on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastases konventsioonis, Euroopa Nõukogu soovituses CM/Rec(2014)7 ja OECD 2009. aasta altkäemaksuvastases soovituses;

AJ.  arvestades, et on äärmiselt vajalik kehtestada kiiresti üldine horisontaalne raamistik, millega kehtestatud õigused ja kohustused kaitsevad tõhusalt rikkumisest teatajaid ELi liikmesriikides ning liidu institutsioonides, asutustes ja organites;

Rikkumisest teatajate roll ja nende kaitsmise vajadus

1.  palub komisjonil pärast hinnangu andmist asjakohasele õiguslikule alusele, mis võimaldab ELil võtta edasisi meetmeid, esitada enne käesoleva aasta lõppu seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse horisontaalne kõikehõlmav ühine õigusraamistik, mis tagab rikkumisest teatajate kõrge kaitsetaseme kõikjal liidus nii avalikus kui ka erasektoris, samuti liikmesriikide ja ELi institutsioonides, sealhulgas liimesriikide ja ELi organites ja asutustes, võttes arvesse liikmesriikide olusid ja piiramata nende võimalust võtta täiendavaid meetmeid; juhib tähelepanu asjaolule, et õigusliku aluse valikuks on praegu mitu võimalust, mis lubavad liidul selles valdkonnas tegutseda; palub komisjonil neid võimalusi kaaluda, et koostada ulatuslik, sidus ja tõhus vahend; tuletab komisjonile meelde Euroopa Liidu Kohtu pikaajalise kohtupraktika käigus kujunenud kontseptsiooni liidu kaudse pädevuse kohta, mis võimaldab mitme õigusliku aluse kasutamist;

2.  rõhutab põhjendamatut ja muret tekitavat tõsiasja, et kodanikel ja ajakirjanikel on õiguskaitse asemel pigem oodata tagakiusamist, kui nad avalikustavad üldsuse huvides teavet, sealhulgas oletatava rikkumise, väärteo, pettuse või õigusvastase tegevuse kohta, eriti kui tegemist on teoga, mis on vastuolus ELi aluspõhimõtetega, nt maksustamise vältimine, maksudest kõrvalehoidumine ja rahapesu;

3.  soovitab lisada finants-, maksundus- ja konkurentsialastesse rahvusvahelistesse lepingutesse sätted rikkumisest teatajate kaitse kohta;

4.  rõhutab, et seoses rikkumistest teatajatele võimaldatavate kaitsesätetega on vaja tagada õiguskindlus, sest jätkuv selguse puudumine ja killustatud lähenemisviis sunnib võimalikke rikkumistest teatajaid teatamisest loobuma; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et asjaomastes ELi õigusaktides tuleks kehtestada avalikustamiste käsitlemise ja rikkumisest teatajate tõhusa kaitse selge kord;

5.  tuletab meelde, et mis tahes tulevases õigusraamistikus tuleks arvesse võtta reegleid, õigusi ja kohustusi, millega reguleeritakse ja mis mõjutavad tööhõivet; rõhutab lisaks, et see peaks toimuma sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas kollektiivlepingutega;

6.  nõuab õigusaktidega selle tagamist, et ettevõtted, mis on täiesti kontrollitud andmetel võtnud rikkumisest teatajate suhtes vastumeetmeid, ei tohi saada ELi vahendeid ega sõlmida hankelepinguid avaliku sektori asutustega;

7.  kutsub liikmesriike üles töötama välja rikkumisest teatamise alase poliitika võrdlusaluseid ja näitajaid nii avalikule kui ka erasektorile;

8.  kutsub liikmesriike võtma arvesse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklit 33, rõhutades rikkumisest teatajate rolli korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

9.  taunib asjaolu, et ainult mõned liikmesriigid on kehtestanud piisavalt kõrgetasemelised rikkumisest teatajate kaitse süsteemid; kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel selliseid kaitsesüsteeme või põhimõtteid siseriiklikusse õigusesse lisanud, seda võimalikult kiiresti tegema;

10.  rõhutab vajadust pöörata ärijuhtimise ja sellega seotud valdkondade õppekavades rohkem tähelepanu ärieetikale;

11.  innustab liikmesriike ja ELi institutsioone edendama tunnustavat suhtumist rikkumisest teatajate olulisse rolli ühiskonnas, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniate abil; kutsub eelkõige komisjoni üles koostama selles küsimuses tervikliku tegevuskava; peab vajalikuks tugevdada koostöös ametiühinguorganisatsioonidega avalikus sektoris ja töökohtades eetilist kultuuri, et rõhutada, kui oluline on töötajate teadlikkuse suurendamine kehtivatest õigusraamistikest seoses rikkumisest teatamisega;

12.  nõuab, et komisjon jälgiks rikkumisest teatajaid käsitlevaid sätteid liikmesriikide õigusaktides, et hõlbustada parimate tavade vahetamist ja aidata sellega rikkumisest teatajatele riigi tasandil tõhusamat kaitset tagada;

13.  palub komisjonil esitada tervikliku kava, et takistada varade ülekandmist väljapoole ELi, kus korrumpeerunud isikutel on võimalik jääda anonüümseks;

14.  peab rikkumisest teataja all silmas isikut, kes esitab või avalikustab avalikes huvides, sealhulgas ELi avalikes huvides teabe näiteks õigusvastase või süülise tegevuse või ohustava või kahjustava tegevuse kohta, mis õõnestab või ohustab avalikku huvi, tavaliselt, kuid mitte tingimata oma töökeskkonnas, mis võib olla nii avalikus kui ka erasektoris, lepingulise töösuhte raames või seoses tema tegevusega ametiühingus või ühendustes; rõhutab, et see hõlmab ka isikuid, kellel ei ole traditsioonilist tööandja ja töötaja suhet, nt nõustajad, töövõtjad, praktikandid, vabatahtlikud, töötavad õppijad, ajutised töötajad ja endised töötajad, kellel on andmeid sellisest tegevusest ja piisavat alust pidada sellist teavet tõeseks;

15.  on seisukohal, et rikkumisest teatamise kanalid ja asjakohane kaitse peaksid olema kättesaadavad ka isikutele, kellel ei ole traditsioonilist tööandja ja töötaja suhet, nt nõustajad, töövõtjad, praktikandid, vabatahtlikud, üliõpilased, ajutised töötajad, endised töötajad ja kodanikud, kui nad avalikustavad teabe õigusvastase või süülise tegevuse või üldsuse huve kahjustava tegevuse kohta;

16.  märgib, et selget lahendust on vaja nendele rikkumisest teatajatele, kes töötavad ELis registreeritud, kuid väljaspool ELi asuvas ettevõttes;

17.  leiab, et üldsuse huvide kahjustamist käsitlev teave võib muu hulgas hõlmata korruptsioonijuhtumeid, kuritegusid, õiguslike kohustuste rikkumisi, eksimusi õigusemõistmises, võimu kuritarvitamist, huvide konflikte, avalike vahendite ebaseaduslikku kasutamist, võimu väärkasutamist, ebaseaduslikke rahavooge, ohtu keskkonnale, tervisele, avalikule julgeolekule, riigi ja ülemaailmsele julgeolekule ning eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, maksustamise vältimist, tarbijate õiguste, töötajate õiguste ja muude sotsiaalsete õiguste rikkumisi, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte rikkumisi, samuti tegevust nende rikkumiste varjamiseks;

18.  on seisukohal, et avalikku huvi tuleks eelistada avaldatud teabe eraelulisele olemusele või majanduslikule väärtusele, ning et peaks olema võimalik avaldada teavet üldsuse huve ähvardavate tõsiste ohtude kohta isegi siis, kui see on seadusega kaitstud; on sellele vaatamata seisukohal, et kutse-eetika järgimist hõlmava teabe ning riikliku julgeoleku ja riigikaitsega seotud salastatud teabe korral tuleks kohaldada erimenetlust; leiab, et sellistel juhtudel tuleks aru anda pädevale asutusele;

19.  rõhutab vajadust tagada alati rikkumistest teatajate tõhus kaitse juhtudel, kui teabe avaldamise eesmärk on ära hoida üldsuse huvide kahjustamine, isegi kui avaldatud teave ei puuduta õigusvastast tegevust;

20.  rõhutab, et liikmesriigid peavad järgima Euroopa Nõukogu soovitusi rikkumisest teatajate kaitse kohta;

21.  rõhutab, et rikkumisest teatajate roll üldsuse huvide raske kahjustamise paljastamisel on juba mitme aasta jooksul jätkuvalt osutunud õigustatuks ning et rikkumisest teatajad aitavad kaasa demokraatiale, poliitika läbipaistvusele, majandusele ja üldsuse teavitamisele, mistõttu neid tuleks tunnustada vajalikena õigusvastase tegevuse ärahoidmisel; rõhutab, et rikkumisest teatajad on osutunud uuriva ja sõltumatu ajakirjanduse jaoks määravalt tähtsaks ressursiks; juhib tähelepanu sellele, et allikate konfidentsiaalsuse tagamine on ajakirjandusvabaduse jaoks otsustavalt tähtis; kutsub liikmesriike üles tagama, et ajakirjanike õigus mitte paljastada allikat oleks tõhusalt kaitstud; on seisukohal, et ka ajakirjanikud on haavatavad ja peaksid seega saama õiguskaitse;

22.  märgib, et viimastel aastatel on mõned liikmesriigid astunud samme, et tugevdada rikkumisest teatajate õigusi; taunib siiski asjaolu, et rikkumisest teatajate suhtes kohaldatakse mitmes liikmesriigis jätkuvalt tsiviil- ja kriminaalmenetlusi, nende kaitseks, toetuseks ja turvalisuse tagamiseks mõeldud vahendid aga kas puuduvad või on vähetõhusad; märgib lisaks, et erinevused liikmesriikides põhjustavad õiguskindlusetust, meelepärase kohtualluvuse valimist ja ebaõiglase kohtlemise ohtu;

23.  on seisukohal, et rikkumisest teatajate ebapiisav kaitse mõjub ebasoodsalt ELi finantshuvide kaitsele;

24.  leiab, et rikkumistest teatajate kaitset käsitlevate igakülgsete õigusnormide rakendamine edendab probleemidest rääkimise kultuuri ja rikkumistest teatamist tuleks julgustada kui korraliku kodaniku teguviisi; palub seepärast tungivalt, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid propageeriksid positiivset rolli, mida rikkumistest teatajad täidavad, ning tegeleksid ühtlasi nende sageli haavatavat ja kaitsetut olukorda puudutavate mureküsimustega, kasutades selleks teadlikkuse suurendamise ja kaitsekampaaniaid ning teavitamist ja koolitust; soovitab eelkõige komisjonil esitada selle teema kohta terviklik kava; nõuab sellega seoses veebisaidi käivitamist, kus antakse kasulikku teavet rikkumistest teatajate kaitse kohta ning kus saaks ka kaebusi esitada; rõhutab, et see veebileht peaks olema üldsusele hõlpsasti juurdepääsetav ja hoidma selle kasutajate andmed anonüümsena;

25.  nõuab meetmete võtmist, et muuta üldsuse, eelkõige poliitikute, tööandjate ja meedia suhtumist rikkumisest teatajatesse, rõhutades nende positiivset rolli varajase hoiatamise mehhanismi ja tõkestajana, et avastada ja ennetada kuritarvitamist ja korruptsiooni, ning aruandlusmehhanismina võimaldamaks avalikku järelevalvet valitsuste ja ettevõtete üle;

26.  palub liikmesriikidel näidata üles ennetavat aktiivsust seoses avatud kultuuri edendamisega töökohtadel nii avalik-õiguslikus kui ka eraõiguslikus sektoris, et võimaldada organisatsioonidel tegutseda kõrgete eetiliste standardite kohaselt, anda töötajatele kindlust arvamust avaldada ning seeläbi võimaldada võtta meetmeid, et vältida mis tahes ohtusid või kahju või need kõrvaldada;

27.  soovitab liikmesriikidel regulaarselt hinnata nende poolt rakendatavate meetmete tõhusust, võttes arvesse avalikku arvamust seoses suhtumisega rikkumistest teatamisse ja rikkumistest teatajatesse, valdkondadeüleseid uuringuid kõrgema juhtkonna liikmete kohta, kelle ülesanne on võtta vastu ja käsitleda rikkumisest teatamisi ning sõltumatuid uuringuid rikkumistest teatamise kohta töökohtadel;

28.  ärgitab liikmesriike, kes ei ole veel rikkumistest teatamise alaseid õigusakte vastu võtnud, tegema seda lähitulevikus, ning palub komisjonil kaaluda võimalust luua platvorm selle valdkonna parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel ja ka kolmandate riikidega;

29.  rõhutab, et tähtsad on uuringud ja heade tavade vahetamine, et saavutada rikkumisest teatajate parem kaitse Euroopa tasandil;

30.  nõuab tungivalt, et Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Ombudsmani büroo avaldaksid kumbki 2017. aasta lõpuks: 1) eriaruanded, mis sisaldavad statistikat ja selgeid andmeid rikkumisest teatamise juhtude kohta, mis on kindlaks tehtud ELi institutsioonides, ettevõtetes, ühingutes, organisatsioonides ja muudes asutustes, mis on liidus registreeritud; 2) asjaomaste institutsioonide järelmeetmed seoses paljastatud juhtumitega, tuginedes komisjoni praegustele suunistele ja reeglitele; 3) iga rikkumisest teatajatelt saadud teabe tulemusel algatatud uurimise tulemuse; 4) iga juhtumi puhul rikkumisest teatajate kaitseks kavandatud meetmed;

Teavitusmehhanism

31.  märgib, et selgete kaitsevahendite ja turvaliste teatamiskanalite puudumine, samuti järelmeetmete võimalik puudumine takistab rikkumisest teatajate tegevust ning võib panna nad rikkumise teatamisest loobuma ja vaikima; on mures vastumeetmete ja survestamise pärast, mis ähvardab rikkumisest teatajaid, kui nad pöörduvad oma organisatsioonis vale isiku või üksuse poole;

32.  on seisukohal, et tuleb kehtestada ühtne, usutav ja usaldusväärne süsteem, mis võimaldab nii organisatsioonisisest teadete edastamist pädevatele ametivõimudele kui ka organisatsioonivälist teadete edastamist; on arvamusel, et selline süsteem lihtsustaks selle raames esitatud teate usutavuse ja kehtivuse hindamist;

33.  kutsub komisjoni üles uurima süsteemi, mis võimaldab rikkumisest teatada organisatsiooni sees ja sellest väljaspool; rõhutab, et selleks tuleks ette näha selged, õiglased ja erapooletud menetlused, millega tagatakse nii rikkumisest teataja kui ka väidetava õigusrikkuja põhiõiguste ja juriidiliste õiguste täielik järgimine; on seisukohal, et tööandjaid tuleks ergutada kehtestama organisatsioonisiseseid teatamise menetlusi ja et igas organisatsioonis peaks olema teadete vastuvõtmise eest vastutav sõltumatu ja erapooletu isik; on arvamusel, et töötajate esindajad tuleks kaasata selle vastutava isiku nimetamisse; rõhutab, et teate saaja peaks võtma iga saadud teate kohta asjakohaseid järelmeetmeid ning teavitama neist rikkumisest teatajat mõistliku aja jooksul;

34.  on seisukohal, et iga organisatsioon peaks kasutusele võtma selged rikkumistest teatamise kanalid, mis võimaldavad rikkumistest teatada organisatsiooni sees; rõhutab, et iga töötaja peaks olema informeeritud asjaomasest rikkumistest teatamise menetlusest, mis peaks tagama konfidentsiaalsuse ja teate käsitlemise mõistliku aja jooksul; rõhutab, et rikkumisest teatajale peab jääma võimalus pöörduda asjakohaste avaliku sektori asutuste, valitsusväliste organisatsioonide või meedia poole, eriti juhul, kui organisatsioonist ei saadud positiivset vastust, kui teatamine organisatsiooni siseselt või pädevatele asutustele ilmselgelt kahjustaks rikkumisest teatamise tõhusust või kui rikkumisest teataja on ohus või peab teate kiiresti edastama;

35.  tuletab meelde üldsuse õigust olla informeeritud tegevusest, mis võib kahjustada üldsuse huve, ning rõhutab sellega seoses, et rikkumisest teatajatel peaks alati olema võimalik avaldada teavet õigusvastase või süülise teo või üldsuse huve kahjustava tegevuse kohta;

36.  tuletab meelde, et oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsioonis rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel nõuab parlament veel, et ELi institutsioonid rakendaksid koostöös kõigi asjaomaste riiklike asutustega kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta teabeallikate konfidentsiaalsust, ning nõuab seetõttu kontrollitud veebisaidi loomist, mille kaudu saaks kaebusi esitada täiesti konfidentsiaalselt;

37.  leiab, et rikkumisest teatamine väljaspool organisatsiooni, sealhulgas otse üldsusele, ilma et enne oleks läbitud organisatsioonisisest etappi, ei saa olla põhjus rikkumisteate tühistamiseks, süüdistuse esitamiseks või kaitse saamise õigusest keeldumiseks; on seisukohal, et sõltumata valitud teatamiskanalist peaks niisugune kaitse olema tagatud avaldatud teabe alusel ja arvestades asjaolu, et rikkumisest teatajal oli põhjendatud alus arvata, et see on tõsi;

Teavitamise korral antav kaitse

38.  tunneb muret rikkumisest teatajaid nende töökohas ähvardavate ohtude pärast ja eelkõige tööandja ja tema heaks töötavate või tema nimel tegutsevate isikute otseste või kaudsete vastumeetmete pärast; rõhutab, et sellised vastumeetmed on kõige sagedamini kõrvalejätmine, karjääri edenemise aeglustumine või peatumine või isegi vallandamine ning ka töökiusamine; rõhutab, et vastumeetmed takistavad rikkumisest teatajate tegevust; on seisukohal, et survemeetmete võtmise vastu on vaja rakendada kaitsemeetmeid; on arvamusel, et vastumeetmete eest tuleks karistada ja näha ette tõhusad sanktsioonid; rõhutab, et kui keegi on tunnistatud rikkumisest teatajaks, tuleb võtta meetmed tema kaitsmiseks, et lõpetada mis tahes tema suhtes võetud vastumeetmed ning näha rikkumisest teatajale kantud kahju eest ette täielik kompensatsioon; on arvamusel, et need sätted tuleks lisada komisjoni ettepanekusse võtta vastu horisontaalne rikkumisest teatajate kaitset käsitlev direktiiv;

39.  on seisukohal, et rikkumistest teatajatel peaks olema võimalus esitada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, et vältida vastumeetmeid, nagu töölt vallandamine enne mis tahes kohtu-, haldus- või muu menetluse ametlikku lõpptulemust;

40.  rõhutab, et ükski töösuhe ei tohiks piirata isiku õigust väljendusvabadusele ja et kedagi ei tohiks selle õiguse kasutamise tõttu diskrimineerida;

41.  tuletab meelde, et mis tahes tulevane õigusraamistik peaks võtma arvesse reegleid, õigusi ja kohustusi, millega reguleeritakse ja mis mõjutavad tööhõivet; rõhutab lisaks, et see peaks toimuma sotsiaalpartnereid kaasates ja kooskõlas kollektiivlepingutega;

42.  rõhutab, et rikkumisest teatajatele, nende pereliikmetele ning kõigile isikutele, kes neid abistavad ja kelle elu või turvalisus võib olla ohus, tuleb tagada asjakohane ja tõhus füüsilise, moraalse ja sotsiaalse puutumatuse ning elatusvahendite kaitse kõrgeima võimaliku konfidentsiaalsuse tasemega;

43.  rõhutab, et selliseid kaitsemeetmeid tuleb kohaldada ka juhul, kui rikkumisest teataja juhib tähelepanu tegevusele, milles osalevad liikmesriigid;

44.  märgib, et uurivad ajakirjanikud ja sõltumatu ajakirjandus tegutsevad kutsealal sageli üksi ja nad võivad kokku puutuda mitmesuguste surveavaldustega, ning seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta neid mis tahes hirmutamiskatsete eest;

45.  teeb ettepaneku, et kuni tsiviilmenetluste lõpptulemuseni peaks olema võimalik kohalda ajutisi meetmeid isikute suhtes, kes on langenud pärast üldsuse huvides teabe andmist või avaldamist vastumeetmete ohvriks;

46.  mõistab hukka vaigistamiseks kasutatava kohtumenetluse tava, mille puhul algatatakse või ähvardatakse algatada rikkumisest teataja suhtes kohtumenetlus, mille eesmärk ei ole õigluse jalule seadmine, vaid rikkumisest teataja viimine enesetsensuurini või rahalise, vaimse ja emotsionaalse kurnatuseni; usub, et sellise menetluse kuritarvitamise suhtes tuleks kohaldada kriminaalkaristusi ja sanktsioone;

47.  juhib tähelepanu sellele, et rikkumisest teatajaid ähvardab oht, et nende suhtes võidakse algatada kriminaal- ja tsiviilmenetlusi; rõhutab, et rikkumisest teatajad on menetlustes sageli nõrgem pool; on seetõttu seisukohal, et rikkumisest teataja suhtes võetud väidetavate vastumeetmete korral peab tööandja tõendama, et kõnealused meetmed ei ole seotud rikkumisest teatamisega; on seisukohal, et rikkumisest teataja kaitse peaks olema antud teabe põhjal, mitte rikkumisest teataja kavatsuste alusel; rõhutab siiski, et rikkumisest teataja peab olema esitanud teavet, mida ta arvas olevat tõsi; on seisukohal, et konfidentsiaalsus peab olema tagatud kogu menetluse vältel ja et rikkumisest teataja isikut ei avalikustata ilma tema nõusolekuta; rõhutab, et rikkumisest teataja isiku avalikustamisel ilma tema nõusolekuta tuleks kohaldada kriminaalkaristusi ja sanktsioone;

48.  on seisukohal, et rikkumistest teatajate suhtes ei tohiks teabe esitamise tõttu algatada kriminaal- või tsiviilmenetlust ega kohaldada halduskaristusi või distsiplinaarmeetmeid;

49.   on arvamusel, et rikkumisest teatajale antav võimalus jääda anonüümseks võib soodustada sellise teabe edastamist, millest muudel tingimustel ei oleks teada antud; rõhutab sellega seoses, et kasutusele tuleks võtta selgelt reguleeritud anonüümselt teatamise võimalus riiklikule või ELi sõltumatule asutusele, kes vastutab teadete kogumise, nende usaldusväärsuse kontrollimise, järelmeetmete võtmise ja rikkumisest teatajatele suuniste andmise eest, ühtlasi ka digikeskkonnas, ning tuleks konkreetselt täpsustada, millistel juhtudel kohaldatakse anonüümselt teatamise võimalust; rõhutab, et rikkumisest teataja isikuandmeid, samuti tema tuvastamist võimaldavat teavet ei tohi avaldada ilma tema nõusolekuta; on seisukohal, et anonüümsuse mis tahes rikkumise korral tuleks kohaldada sanktsioone;

50.  rõhutab, et rikkumisest teataja ei tohiks kaotada kaitset üksnes seetõttu, et ta on teinud vea faktiliste asjaolude hindamisel või et tema tajutud üldsuse huvide ohustamine ei olnud reaalne, kui rikkumisest teatajal oli teavitamise hetkel põhjendatud alus uskuda oma teate õigsusesse; tuletab meelde, et valesüüdistuste korral tuleks vastutavad isikud vastutusele võtta ja nad ei peaks saama rikkumisest teatajatele ette nähtud kaitset; rõhutab, et igaühel, kes on otseselt või kaudselt kandnud kahju ebatäpse või eksitava teabe avalikustamise tõttu, peaks olema õigus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid paha- või kuritahtlike teatamiste vastu;

51.  tuletab meelde, kui tähtis on töötada välja vahendid, et keelustada mis tahes vastumeetmed, olgu see vallandamine või passiivsed meetmed; palub tungivalt liikmesriikidel hoiduda kriminaliseerimast rikkumisest teatajate tegevust, mille eesmärk on avaldada teavet õigusvastase või süülise teo või üldsuse huve kahjustava tegevuse kohta;

52.  tuletab meelde, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid peaksid igal juhul nõuetekohaselt kohaldama kehtivaid ELi õigusakte ja neid tuleks tõlgendada viisil, mis pakub avaliku huvi nimel rikkumisest teatajatele kõige tõhusamat kaitset; rõhutab, et rikkumisest teatajate kaitse on oluline mehhanism, millega tagatakse ELi õigusaktide tõhus kohaldamine; palub seetõttu liikmesriikidel hoiduda selliste rikkumisest teatajate tegevuse kriminaliseerimisest, kes avalikustavad teavet üldsuse huvides;

Rikkumisest teatajate toetamine

53.  rõhutab avaliku sektori asutuste, ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osa rikkumistest teatajate toetamisel ja abistamisel oma organisatsiooniga suhtlemisel;

54.  rõhutab, et lisaks tööga seotud ohtudele ähvardavad rikkumisest teatajaid ja nende abistajaid ka füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja finantsriskid; on seisukohal, et vajaduse korral tuleb ette näha psühholoogiline nõustamine, et eriõigusabi tuleks anda kõikidele rikkumisest teatajatele, kes seda taotlevad ja kellel puuduvad piisavad vahendid, et sotsiaal- ja finantsabi tuleks anda nendele rikkumisest teatajatele, kellel on selleks nõuetekohaselt põhjendatud vajadus ning kaitsemeetmena, kui rikkumisest teataja suhtes on algatatud tsiviil- või kriminaalmenetlus, järgides siseriiklikku õigust ja tavasid; lisab, et kompensatsioon peab olema tagatud olenemata sellest, mis laadi kahju rikkumisest teataja oma tegevuse tõttu kannatas;

55.  märgib sellega seoses, et Euroopa Ombudsman on parlamendile teatanud, et on valmis uurima võimalust luua selline asutus ombudsmani büroo raames, ning palub komisjonil uurida, kas nende ülesannete andmine ombudsmanile, kellel on juba pädevus uurida kaebusi ELi institutsioonide siseste kuritarvituste kohta, on teostatav;

56.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone koostöös kõigi asjaomaste asutustega võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed, et kaitsta teabeallikate konfidentsiaalsust ja vältida mis tahes diskrimineerimist või ohtu, samuti tegema kättesaadavaks läbipaistvad rikkumisest teatamise kanalid, looma sõltumatud riiklikud ja ELi asutused rikkumisest teatajate kaitseks ning kaaluma nimetatud asutustele konkreetsete toetusvahendite eraldamist; nõuab juba olemasoleva andmekaitseasutuste süsteemi põhjal Euroopa keskasutuse loomist rikkumisest teatajate ja neid selles tegevuses abistavate isikute kaitseks;

57.  kutsub komisjoni selleks, et need meetmed oleksid tõhusad, töötama välja vahendid, mis pakuvad kaitset põhjendamatute süüdistuste, majandussanktsioonide ja diskrimineerimise eest;

58.  kutsub liikmesriike üles asutama sõltumatud organid piisavate eelarvevahendite, piisava pädevuse ja asjakohaste spetsialistidega, kes vastutavad teadete kogumise, nende usaldusväärsuse kontrollimise, järelmeetmete võtmise ja rikkumisest teatajatele suuniste andmise eest, eriti kui nende oma organisatsioon ei anna positiivset vastust, ning kes soovitavad rikkumisest teatajatele asjakohast finantsabi, eelkõige piiriülestel juhtudel või juhtudel, millesse on otseselt kaasatud liikmesriigid või ELi institutsioonid; teeb ettepaneku, et need organid avaldaksid igal aastal aruande saadud teadete ja nende käsitlemise kohta, järgides samal ajal võimalike käimasolevate uurimistega seotud konfidentsiaalsuse nõuet;

59.  rõhutab vajadust võimaldada juurdepääs teabele ning anda tasuta ja konfidentsiaalset nõu isikutele, kes kavatsevad üldsuse huvides teatada rikkumisest või avaldada teabe õigusvastase või süülise teo või üldsuse huve kahjustava tegevuse kohta; märgib, et tuleks kindlaks määrata struktuurid, kes sellist teavet ja nõu annavad, ning nende kontaktandmed tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;

60.  rõhutab asjaolu, et lisaks kaitsemeetmetele, mis on ette nähtud kõigile rikkumisest teatajatele, on vältimatult vajalik tagada rikkumisest teatajate vastuvõtt, majutus ja turvalisus liikmesriigis, millel ei ole väljaandmislepingut riigiga, kes kõnealused teod toime pani; palub komisjonil, juhul kui Euroopa Liidu ja süüdistatava kolmanda riigi vahel kehtib väljaandmisleping, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõiguga 2 (Euroopa varjupaigapoliitika kohta) tegutseda oma volituste raames ning võtta kõik vajalikud meetmed rikkumistest teatajate suhtes, keda ähvardavad karmid vastumeetmed riigis, mille õigusvastase tegevuse või pettused nad on avalikustanud;

61.  kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku sarnase organi loomiseks ELi tasandil, koos piisavate eelarvevahendite, piisava pädevuse ja asjakohaste spetsialistidega, et koordineerida liikmesriikide tegevust, eelkõige piiriüleste juhtumite korral; on seisukohal, et sellisel ELi organil peaks olema samuti võimalik koguda teateid, kontrollida nende usaldusväärsust, esitada siduvaid soovitusi ja suunata rikkumisest teatajaid edasi, kui rikkumisest teataja liikmesriigi või siseriikliku asutuse vastus ei ole ilmselgelt asjakohane; teeb ettepaneku, et ELi organ avaldaks igal aastal aruande saadud teadete ja nende käsitlemise kohta, järgides samal ajal võimalike käimasolevate uurimistega seotud konfidentsiaalsuse nõuet; on seisukohal, et Euroopa Ombudsmani volitusi võiks nende ülesannete täitmiseks laiendada;

62.  on veendunud, et kui teade on tunnistatud olemuselt raskeks rikkumiseks, peaks järgnema nõuetekohane uurimine ja asjakohaste meetmete võtmine; rõhutab, et rikkumisest teatajal peaks olema võimalik oma kaebust täpsustada ning esitada täiendavat teavet või tõendeid;

63.  ergutab liikmesriike töötama välja andmed, kriteeriumid ja näitajad rikkumisest teatamise alase poliitika kohta nii avalikus kui ka erasektoris;

64.  palub ELi institutsioonidel vastavalt uute personalieeskirjade artiklile 22c käsitleda ombudsmani 24. juuli 2014. aasta algatusraportit, kutsudes kõiki ELi organeid üles võtma kasutusele eetilisi hoiatusmehhanisme ja rikkumisest teatamise õigusraamistikke, mis põhinevad otseselt ombudsmani büroo kodukorral; kordab oma kindlat otsust nii toimida;

65.  on seisukohal, et ka rikkumisest teatajatel peaks olema õigus tutvuda nende avaldatud teabe alusel teostatud uurimise tulemustega ja neid kommenteerida;

66.  kutsub ELi institutsioone ja teisi ELi asutusi andma eeskuju ja rakendama viivitamata Euroopa Ombudsmani suunised; kutsub komisjoni rakendama täiel määral nii enda kui ka ELi ametite jaoks rikkumisest teatajate kaitseks mõeldud suuniseid vastavalt 2012. aasta personalieeskirjadele; kutsub komisjoni tegema tulemuslikku koostööd ja kooskõlastama jõupingutusi teiste institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Prokuratuuriga, et kaitsta rikkumisest teatajaid;

67.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaja on paremat äriühingute kuritarvitustest teatamise süsteemi, mis täiendaks ja tõhustaks rahvusvahelistele ettevõtjatele mõeldud OECD suuniste kohaseid siseriiklikke kontaktpunkte;

68.  rõhutab, et rikkumisest teatajate tõstatatud küsimusi tuleks uurida sõltumatult ja võimalikult kiiresti ning seejuures tuleb kaitsta ka avalikustamisega seotud olla võivate üksikisikute õigusi; rõhutab, et nii rikkumisest teataja kui kas avalikustamisega seotud isik peaks olema kogu uurimise jooksul võimeline esitama täiendavaid argumente ja tõendeid ning neile tuleks anda avalikustamisega seotud menetluse kohta jooksvalt teavet;

69.  väljendab rahulolu selle üle, et komisjon on lõpuks kasutusele võtnud kanali, mille kaudu rikkumisest teatajad saavad edastada või avalikustada teavet konkurentsi- ja kartellikokkulepete kohta, kuid rõhutab, et selle kasutamise korda on vaja lihtsustada ja selliseid kanaleid ei tohiks olla ülemäära palju;

o
o   o

70.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.
(3) ELT C 208, 10.6.2016, lk 89.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0022.
(6) https://www.unodc.org/documents/treaties/UNCAC/Publications/Convention/08-50027_F.pdf
(7) Vt nt Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta ja 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas.


Miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahend
PDF 236kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta (2016/2270(INI))
P8_TA(2017)0403A8-0292/2017

Euroopa Parlament,

‒  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 9, 14, 19, 151 ja 153,

‒  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, mida kinnitas ka 1993. aasta inimõiguste maailmakonverents, ja eriti selle artikleid 3, 23 ja 25,

‒  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle sotsiaalseid õigusi käsitlevaid sätteid, eriti artikleid 34, 35 ja 36, milles on konkreetselt sätestatud õigus sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, inimeste õigus tervise kõrgetasemelisele kaitsele ja õigus juurdepääsule üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele,

‒  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat, eriti selle artikleid 1, 4, 6, 12, 14, 17, 19, 30 ja 31,

‒  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone nr 29 ja nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta, konventsiooni nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandardite kohta ja ILO soovitust nr 202 sotsiaalkaitse põhialuste kohta,

‒  võttes arvesse ILO inimväärse töö tegevuskava ja ülemaailmset töökohtade pakti, mis võeti üleilmse toetusega vastu 19. juunil 2009. aastal toimunud Rahvusvahelisel Töökonverentsil,

‒  võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu 2013. aasta juuni järeldusi „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja töökohtade edendamiseks“,

‒  võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitust 92/441/EMÜ piisavate toimetulekuvahendite ja sotsiaalabi ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalkaitsesüsteemides(1) (soovitus miinimumsissetuleku kohta),

‒  võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1992. aasta soovitust 92/442/EMÜ sotsiaalkaitse eesmärkide ja poliitika lähendamise kohta(2),

‒  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“(3),

‒  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083) ning selle lisadokumenti SWD(2013)0038,

‒  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(4),

‒  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

‒  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2015. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2015)0098),

‒  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni uue sotsiaalmeetmete kava kohta(5),

‒  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas(6),

‒  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile(7),

‒  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta(8),

‒  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni vaesusevastase eesmärgi saavutamise kohta majapidamiskulude kasvu kontekstis(9),

‒  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(10),

‒  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(11),

‒  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(12),

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2011. aasta arvamust „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“,

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust „Euroopa miinimumsissetulek ja vaesuse näitajad“,

‒  võttes arvesse uuringut „Towards adequate and accessible minimum income schemes in Europe“ (Piisava ja kättesaadava miinimumsissetuleku kava Euroopas), mis avaldati 2015. aastal Euroopa miinimumsissetuleku tagamise võrgustikus,

‒  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) 2015. aasta aruannet „Sotsiaaltoetuste kättesaadavus: kasutamata jäämise vähendamine“,

‒  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Sissetulekute ebavõrdsus ja tööhõiveolud Euroopas enne ja pärast suurt majanduslangust“,

‒  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna A 2017. aasta märtsis koostatud ja lõplikul kujul 2017. aasta aprillis avaldatud uuringut miinimumsissetulekut käsitleva poliitika kohta ELi liikmesriikides,

‒  võttes arvesse aruannet „Minimum Income Schemes in Europe – A study of national policies 2015“ (Miinimumsissetuleku tagamise kavad Euroopas – riikide poliitika uuring 2015), mille koostas Euroopa Komisjoni jaoks Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik (ESPN) 2016. aastal,

‒  võttes arvesse oma tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esitatud 15. juuni 2016. aasta suuliselt vastatavat küsimust O‑000087/2016 – B8‑0710/2016,

‒  võttes arvesse 2. veebruari 2016. aasta kirjalikult vastatavat küsimust P‑001004/2016,

‒  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta(13),

‒  võttes arvesse 9. mai 1950. aasta Schumani deklaratsiooni, milles nõuti töötajate elatustaseme võrdsustamist ja parandamist;

‒  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

‒  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8‑0292/2017),

A.  arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, mille põhjused ja kestus ei sõltu nende all kannatavate inimeste tahtest, on inimväärikuse põhimõtte ja põhiliste inimõiguste rikkumine; arvestades, et EL ja liikmesriigid võtsid 2010. aastal kohustuse vähendada vaesus- ja sotsiaalse tõrjutuse riskis elavate inimeste arvu 2020. aastaks 20 miljoni võrra; arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ei ole ainult isikliku vastutuse küsimus ning nendega tuleb tegelda kollektiivselt;

B.  arvestades, et Euroopa on üks maailma jõukamaid piirkondi, kuid viimased andmed rahalise vaesuse kohta on toonud esile vaesuse ja materiaalse puuduse kasvu Euroopas ning erinevuste suurenemise liikmesriikides;

C.  arvestades, et madala tööpuudusega edukas majandus on endiselt tõhusaim vahend vaesuse vastu võitlemiseks;

D.  arvestades, et rahaline vaesus on ainult osa üldisest vaesuse mõistest ja seepärast ei seostu vaesus üksnes materiaalsete, vaid ka sotsiaalsete vahenditega, eelkõige hariduse, tervise ja teenustele juurdepääsuga;

E.  arvestades, et suhtelise vaesuse mõiste ei ole hõlma tegelikke vajadusi, vaid selle abil võrreldakse üksnes inimese sissetuleku suurust teiste omaga;

F.  arvestades, et Eurostati metoodika kohaselt loetakse vaesusriski piiriks 60 % riigi keskmisest ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast (leibkonna kohta pärast sotsiaalseid siirdeid); arvestades olemasolevaid erinevusi liikmesriikide vahel ja eri liikmesriikide sotsiaalpoliitikat, tuleks seda protsentuaalset osa vaadelda koos muude selliste näitajatega nagu näidiseelarved; arvestades, et sissetulek on elatustaseme kaudne näitaja ja näidiseelarve kajastab tarbimisharjumuste mitmekesisust ja elukallidust liikmesriikides;

G.  arvestades, et mõisteid „sissetulekute erinevused“ ja „vaesus“ ei tohi segi ajada;

H.  arvestades, et komisjoni andmetel(14) elab 119 miljonit inimest Euroopa Liidus, mis on ligikaudu 25 % kogu elanikkonnast, vaesus- ja sotsiaalse tõrjutuse riskis isegi sotsiaaltoetusi arvesse võttes; arvestades, et mõnes liikmesriigis kaasneb selle näitajaga püsivalt suur tööpuudus ja see mõjutab eriti noori, kelle puhul need arvud on veelgi muret tekitavamad; isegi kui praegu need arvud pisut vähenevad, on vaesuse ohus inimesi ikkagi rohkem kui 2008. aastal; arvestades, et EL ja liikmesriigid on kaugel strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamisest, sest tase on sellest endiselt kõrgem;

I.  arvestades, et olemasolevad andmed näitavad, et teatavad inimrühmad, nagu lapsed, naised, töötud, üksikvanemaga leibkonnad ja puuetega inimesed, on vaesuse, puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohast eriti haavatavas olukorras;

J.  arvestades, et eriti puudutab vaesus lastega perekondi;

K.  arvestades, et töö- ja pereelu ühitamine on just üksikvanemale suurima tähtsusega, et oleks võimalik vaesusest välja tulla;

L.  arvestades, et arvesse tuleks võtta vajadust integreerida vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja nende vastu võitlemine kõigisse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, tagades avalike teenuste üldise kättesaadavuse, inimväärsed töökohad ja sissetuleku, mis võimaldab elada inimväärselt;

M.  arvestades, et komisjoni andmetel on suur tööpuudus, vaesus ja ebavõrdsus mõnes liikmesriigis endiselt peamised probleemid arvestades, et suur sissetulekute ebavõrdsus on kahjulik mitte ainult sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast, vaid takistab ka jätkusuutlikku majanduskasvu, nagu märkis volinik Thyssen; arvestades, et Eurofoundi andmetel on kriisi mõju olnud üldiselt suurem väiksema sissetulekuga inimeste hulgas, suurendades Euroopa ühiskondades ebavõrdsust(15);

N.  arvestades, et kodutus on vaesuse ja puuduse kõige äärmuslikum vorm ja see on viimastel aastatel suurenenud peaaegu kõigis liikmesriikides, peamiselt nendes riikides, mida majandus- ja finantskriis kõige valusamalt tabas; arvestades, et kodututega töötavate siseriiklike organisatsioonide Euroopa föderatsiooni (FEANTSA) andmetel on igal aastal umbes 4 miljonit inimest üle ELi kodutud, üle 10,5 miljonil leibkonnal on väga halvad eluasemetingimused ja 22,3 miljoni leibkonna eluasemekulud on liiga suured, mis tähendab, et nad kulutavad rohkem kui 40 % kasutatavast sissetulekust eluasemele;

O.  arvestades, et praegune olukord nõuab meetmeid, mille abil edendada miinimumsissetuleku tagamise riiklike kavu, et kindlustada kõigile ebapiisava sissetulekuga inimestele, kes täidavad konkreetsed kõlblikkuskriteeriumid, inimväärsed elutingimused, parandades samas sotsiaalset ja tööturule kaasatust ning tagades võrdsed võimalused põhiõiguste kasutamisel; arvestades, et haridus, ümberjaotatavad sotsiaalsiirded ja hüvitised, õiglane maksupoliitika ja usaldusväärne tööhõivepoliitika on olulised tegurid, mis aitavad leevendada sissetulekute ebavõrdsust ning vähendada töötuse määra ja vaesust; arvestades, et inimväärne töökoht kaitseks inimest vaesusriski eest ja seda võiks pidada sotsiaalse integratsiooni peamiseks hädavajalikuks vahendiks;

P.  arvestades, et Eurofoundi koostatud ülevaate kohaselt ei saa paljud inimesed ELis toetusi, millele neil on õigus, seahulgas madalapalgaliste toetused, näiteks toetussüsteemide või taotlemise keerukuse tõttu või seepärast, et nad ei ole oma õigusest teadlikud;

Q.  arvestades, et miinimumsissetuleku mõistet ei tohi segi ajada miinimumpalga mõistega, mis on kindlaks määratud kollektiivlepinguga või siseriiklike õigusaktidega;

R.  arvestades, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse;

S.  arvestades, et piisava miinimumsissetuleku tagamise kavade kasutuselevõtmine ja tugevdamine piisava eelarve, personali ja materiaalsete vahenditega koos töövõimeliste inimeste aktiivse tööhõivepoliitikaga on oluline ja tõhus viis vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks, aidates tagada majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, kaitstes üksikisikute põhiõigusi, tagades tasakaalu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel ja toetades sotsiaalset integratsiooni ja juurdepääsu tööturule;

T.  arvestades, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine on liikmesriikide pädevuses ning liit küll koordineerib, kuid ei ühtlusta neid süsteeme;

U.  arvestades, et Euroopa sotsiaalse olukorra vaatluskeskuse andmetel on sissetulekukindlus tagatud juba 26 liikmesriigis(16);

V.  arvestades, et liikmesriigid käsitlevad miinimumsissetuleku poliitikat väga erinevalt, sest õigust inimväärsele elule ei peeta kõigis ELi liikmesriikides universaalseks ja subjektiivseks õiguseks; arvestades, et sissetulekutoetuste, tööturupoliitika ja sotsiaalteenuste võimalused jäävad suurel määral kasutamata ja need ei ole omavahel kooskõlastatud; arvestades, et miinimumsissetuleku tagamise kavade abil suudetakse vaid harvadel juhtudel inimesi vaesusest välja tuua;

W.  arvestades, et mõnedel kõige kaitsetumatel inimestel, nagu kodutud, on raskusi juurdepääsul miinimumsissetuleku tagamise kavadele;

X.  arvestades, et miinimumsissetuleku tagamine inimestele, kellel ei ole vajalikke vahendeid inimväärse elatustaseme saavutamiseks, ning tööturule (taas)integreerimise meetmetes osalemine, töökohtadele juurdepääsu tagamine ja töö otsimise motivatsiooni säilitamine on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste samba meetmetega(17); arvestades, et 23. jaanuaril 2017. aastal Brüsselis toimunud kõrgetasemelisel konverentsil rõhutas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker asjakohase avaliku arutelu lõppedes, et sellised meetmed tuleks vastu võtta kõigis liikmesriikides;

Y.  arvestades, et Eurostati andmetel püsis ELi 20–64‑aastaste kodanike tööhõive määr 2015. aastal 70,1 % tasemel ja oli kaugel strateegias „Euroopa 2020“ seatud 75 % eesmärgist;

Z.  arvestades, et komisjoni 2. märtsi 2015. aasta ettepanekus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta korratakse sissetulekutoetuste tähtsust vaesuse vastu võitlemisel (8. suunis);

AA.  arvestades, et hästi kavandatud, piisavad ja laialdaselt kättesaadavad sissetulekutoetuse süsteemid ei takista tööturule tagasi pöördumist ega vähenda huvi selle vastu ning aitavad suurendada sisenõudlust;

AB.  arvestades, et aktiivset kaasamist käsitlevas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovituses märgitakse põhjendatult, et peale kvaliteetsele tööhõivele juurdepääsu lihtsustamise nende jaoks, kes suudavad töötada, peaks aktiivne kaasamispoliitika ka „pakkuma vahendeid, mis on piisavad inimväärseks eluks, koos toega sotsiaalseks osalemiseks nende jaoks, kes ei suuda“;

AC.  arvestades, et nõukogu 5. oktoobril 2015. aastal vastu võetud järeldustes pensioni piisavuse kohta peetakse tähtsaks, et riiklik pension või muud sotsiaalkaitse kavad hõlmaksid asjakohast kaitset inimestele, kelle töövõimalused ei võimalda või ei võimaldanud neil koguda piisavalt pensioniõigusi, ning et selline kaitse hõlmaks eelkõige miinimumpensione või muid miinimumsissetuleku tagamise sätteid eakate jaoks;

AD.  arvestades, et nõukogu soovituses 92/441/EMÜ kutsus nõukogu liikmesriike tunnustama iga inimese põhiõigust saada sotsiaalabi ja piisavaid vahendeid, et elada inimväärset elu; arvestades, et nõukogu 27. juuli 1992. aasta soovituses 92/442/EMÜ kutsutakse liikmesriike üles võtma need põhimõtted oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluseks;

AE.  arvestades, et nõukogu kiitis 17. detsembri 1999. aasta järeldustes heaks sotsiaalse integratsiooni edendamise kui sotsiaalkaitse ajakohastamise ja parandamise ühe eesmärgi;

AF.  arvestades, et soovituses aktiivse kaasatuse kohta määratletakse piisav sissetulekutoetus ühena kolmest aktiivse kaasamise strateegia võrdselt tähtsast teljest ja rõhutatakse, et sellega peab kaasnema juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ja tööturule, et edendada integratsiooni; arvestades samuti, et sotsiaalse kaasamise edendamine nõuab koordineeritud meetmete võtmist üksikisiku ja tema ülalpeetavate jaoks, millega kaasnevad stabiilse töö edendamise meetmed;

AG.  arvestades, et paljudes riikides kuuluvad aktiivse kaasamise suundade vahel tulemuslike seoste loomise peamiste takistuste hulka suutlikkuse, oskuste ja vahendite puudumine avalikes tööturuasutustes ja sotsiaalabi institutsioonides, teenistustevahelise koordineerimise ja koostöö puudumine ning suundumus seada prioriteediks erinevad toetust vajavad rühmad, keda võib olla lihtsam taas tööturule integreerida(18);

AH.  arvestades, et komisjoni 2013. aasta sotsiaalinvesteeringute paketis korrati taas aktiivse kaasamise lähenemisviisi tähtsust ja selle raames rõhutati piisava miinimumsissetuleku toetuse tähtsust; arvestades, et selle kohaselt saab olemasolevate riiklike miinimumsissetuleku tagamise kavade piisavust parandada ja tagada, et tase oleks inimväärse elu jaoks piisavalt kõrge; arvestades, et selles on märgitud, et „Euroopa poolaasta raames jälgib komisjon sissetulekutoetuste piisavust, kasutades selleks näidiseelarveid, mis koos liikmesriikidega välja töötatakse“;

AI.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovituses nr 202 sotsiaalkaitse põhialuste kohta märgitakse, et riigid peaksid kehtestama võimalikult kiiresti oma sotsiaalkaitse põhialused, mis sisaldavad sotsiaalkindlustuse põhitagatisi, ja neid säilitama, ning lisatakse, et tagatised peaksid kindlustama vähemalt, et kogu elutsükli jooksul on kõigil, kes seda vajavad, juurdepääs põhilisele tervishoiule ja sissetuleku põhitagatisele, mis koos kindlustavad tõhusa juurdepääsu hüvedele ja teenustele;

AJ.  arvestades, et nõukogu tunnistas aktiivse kaasamise vajadust koos piisava sissetulekutoetusega ja integreeritud elutsükli lähenemisviisi tähtsust vaesuse vastu võitlemisel(19);

AK.  arvestades, et pikaajalised töötud, kes 2015. aasta lõpuks moodustasid kogu ELi töötutest 48,1 %, mis on 10,9 miljonit inimest, naasevad tööturule palju suuremate raskustega;

AL.  arvestades, et laste kasvatamine ja sellega seotud laste kasvatamiseks võetud aeg on sageli seotud töötasu suure vähenemise ja püsiva rahalise kahjuga (perekonna palgalõhe);

AM.  arvestades, et emade ja isade jaoks on laste kasvatamine tõeline töö ja seda peaks sellisena tunnustama;

AN.  arvestades, et 2015. aasta lõpuks moodustasid ELi töötutest 5,1 % heitunud inimesed, kes oleksid soovinud töötada, kuid lõpetasid töö otsimise, kusjuures need inimesed jäetakse süstemaatiliselt töötust käsitlevast statistikast välja;

AO.  arvestades, et töötus halvendab töötajate elutingimusi ning nende vaimset ja emotsionaalset seisundit kiires ja pidevas tempos, mis kahjustab nende oskuste täiendamise väljavaateid ja selle tagajärjel tööturule (taas)integreerumise võimalusi;

AP.  arvestades, et teatavad avaliku sektori tööhõivekavad võivad olla tõhusad vahendid, mis toimivad koos miinimumsissetuleku tagamise kavadega sotsiaalse ja kutsealase kaasamise võimalusena teatavate kategooriate jaoks, nagu töötud noored, pikaajalised töötud ja teised haavatavad rühmad; arvestades, et sellised kavad võivad olla tulemuslikud mahajäänud geograafilistes piirkondades ja olukordades, kus on vaja ümberõpet; arvestades, et isikul, kes teeb avaliku sektori tööhõivekava raames tööd, on lihtsam ka erasektoris tööd leida; arvestades, et need kavad peavad tagama inimväärse palga ja nägema ette isikliku arengukava, mille tulemuseks peaks olema inimväärne töökoht;

AQ.  arvestades, et nõukogu järeldustes 2017. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta, mille EPSCO nõukogu võttis vastu 3. märtsil 2017(20), kutsutakse liikmesriike üles tagama, et sotsiaalkaitsesüsteemid pakuksid piisavat toimetulekutoetust ja et reformides keskendutaks endiselt muu hulgas piisava sissetulekutoetuse tagamisele ning kvaliteetse aktiveerivate ja võimalusi loovate teenuste osutamisele;

AR.  arvestades, et kutseõpe, eelkõige töö- ja õppeperioodide vaheldumisel põhinev kutseõpe, võimaldab omandada ametialaseks tegevuseks vajalikud oskused ja luua erialase võrgu, mis aitab kaasa jätkusuutlikule sisenemisele tööturule ning vähendab vaesuse ohtu;

AS.  arvestades, et miinimumsissetuleku tagamise kavad moodustavad väga väikese protsendi valitsuse sotsiaalkulutustest, andes samas suurt kasu investeeringutele ja investeerimata jätmise kuludel on väga suur otsene mõju asjaomastele üksikisikutele ja ühiskonna pikaajalistele kuludele;

AT.  arvestades, et miinimumsissetuleku tagamise kavad on head ühiskonnale tervikuna, kuna need on hädavajalikud võrdsema ühiskonna saavutamiseks ja võrdsemal ühiskonnal on paljud sotsiaal- ja majandusnäitajad paremad;

AU.  arvestades, et miinimumsissetuleku tagamise kavad on tõhusad majanduslikud ergutuspaketid, sest raha kasutatakse pakiliste vajaduste rahuldamiseks ja see pöördub kohe reaalmajandusse tagasi;

AV.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 25 tunnustatakse õigust piisavale elatustasemele ja viidatakse sellele, milline toetuste tase annab inimestele piisavad vahendid, et tagada „piisav elatustase, mis tagab tervise ja heaolu“; arvestades, et kaetus tähendab seda, mis määral kõik toetust vajavad inimesed on hõlmatud miinimumsissetuleku tagamise kavaga seotud kõlblikkuskriteeriumidega; arvestades, et kasutamine viitab ulatusele, milles need, kellel on õigus saada miinimumsissetuleku toetust, seda ka tegelikult saavad;

AW.  arvestades, et piisavate maksete puudumine, millega kaasneb piiratud katvus ja vähene kasutamine muu hulgas halva halduse, teabe ebapiisava kättesaadavuse, liigse bürokraatia ja häbimärgistamise tõttu, tähendab, et asjaomased maksed ei suuda kaugeltki tagada inimväärset elu ühiskonna kõige haavatavamatele(21);

AX.  arvestades, et paljud liikmesriigid peavad toime tulema eelarve tõsise puudujäägi ja suurenenud võlatasemetega ning on seetõttu piiranud oma sotsiaalkulutusi, mis on avaldanud mõju nende riikide rahvatervisele, haridusele, sotsiaalkindlustusele, sotsiaalkaitsele ning kaitse- ja eluasemesüsteemidele, eelkõige juurdepääsule nendega seotud teenustele, nimetatud teenuste piisavusele, kättesaadavusele ja kvaliteedile, mis on avaldanud ebasoodsat mõju eelkõige nende liikmesriikide enim puudustkannatavatele ühiskonnaliikmetele;

AY.  arvestades, et miinimumsissetuleku tagamise kavad võivad majanduskriiside ajal toimida automaatsete makromajanduslike stabilisaatoritena;

AZ.  arvestades, et miinimumsissetuleku tagamise kavade tõhusus vaesuse leevendamisel, tööturu integratsiooni edendamisel (eelkõige noorte jaoks) ja automaatsete stabilisaatoritena toimimisel erineb liikmesriigiti märkimisväärselt;

BA.  arvestades, et miinimumsissetuleku poliitika toimib automaatse stabilisaatorina; arvestades, et majanduslangus ei ole olnud nii tõsine riikides, kus on loodud tugevad süsteemid netotulu toetamiseks;

BB.  arvestades, et maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine loovad ELis ebavõrdseid tingimusi ja jätavad liikmesriigid ilma suurest hulgast tulust, mille abil saaks muidu piisavalt rahastada tugevat sotsiaalse ja avaliku heaolu poliitikat, ning samuti vähendavad valitsemissektori tulusid, mille abil saaks luua paremaid tingimusi majanduskasvuks, suuremateks sissetulekuteks ja sotsiaalpoliitikaks; arvestades, et see nähtus on ELis tõsine probleem;

BC.  arvestades, et paljud uuringud on näidanud, et vaesus mõjub majanduskasvule halvasti(22);

BD.  arvestades, et mõned liikmesriigid käivitavad katseprojekte põhisissetuleku katsetamiseks, nende hulgas Soome, kus juhuslikult valitud 2 000 töötut saavad tingimusteta 560 eurot kuus, mis peaks andma neile piisava stiimuli võtta vastu ajutist või osaajatööd;

BE.  arvestades, et põhisissetuleku kavade rakendamist arutatakse mitmes liikmesriigis;

Miinimumsissetuleku tagamise kavad

1.  kutsub kõiki liikmesriike võtma kasutusele piisava miinimumsissetuleku tagamise kavad koos tööturule naasmise abimeetmetega töövõimeliste inimeste jaoks ning haridus- ja koolitusprogrammidega, mis on kohandatud toetusesaaja isikliku ja perekondliku olukorraga, et toetada ebapiisava sissetulekuga leibkondi ja võimaldada neile inimväärset elu; rõhutab, et miinimumsissetulek peaks olema viimane sotsiaalkaitse võrgustik ja koosnema piisavast rahalisest toetusest lisaks tagatud juurdepääsule kvaliteetsetele teenustele ja aktiivsele tööturupoliitikale, mis on tõhus viis vaesuse vastu võitlemiseks ja inimväärse elu tagamiseks kõigile neile, kellel puuduvad piisavad vahendid; rõhutab sellega seoses, et õigus piisavale sissetulekule on põhiõigus ja piisavad miinimumsissetuleku kavad aitavad inimestel elada inimväärset elu, toetavad nende täielikku osalemist ühiskonnas ja tagavad neile iseseisvuse kogu elutsükli vältel;

2.  on seisukohal, et kaasava ja vaesusevaba ühiskonna edendamine peab tugevdama töö staatust kollektiivläbirääkimistele tuginevate tööõigustega ja riiklikke tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuseid, mis lõhuvad tõrjutuse nõiaringi ja soodustavad arengut;

3.  rõhutab riiklike vahendite tähtsust miinimumsissetuleku tagamise kavade piisaval rahastamisel; kutsub komisjoni üles kontrollima eriti Euroopa Sotsiaalfondi koguassigneeringust 20 % kasutamist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning samuti uurima struktuurifondide ühissätete määruse (määrus (EL) nr 1303/2013) tulevase läbivaatamise käigus ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ning ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames rahastamisvõimalusi, et aidata kehtestada miinimumsissetuleku tagamise kavad kõigis liikmesriikides, kus seda veel tehtud ei ole, või parandada olemasolevate süsteemide toimimist ja tõhusust;

4.  tunnistab, et liikmesriikidel on raske minna olematu või madala kvaliteediga miinimumsissetuleku tagamise kavadelt üle kvaliteetsetele kavadele; palub seetõttu, et liikmesriigid töötaksid piisava miinimumsissetuleku tagamise kavade järkjärgulise elluviimise suunas, tegeldes kavade piisavuse, katvuse ja kasutamise küsimustega;

5.  rõhutab, et miinimumsissetuleku tagamise kavade kehtestamine võib ühtaegu leevendada ebavõrdsust ja kriisi sotsiaalset mõju ning avaldada antitsüklilist mõju, pakkudes vahendeid nõudluse parandamiseks siseturul;

6.  rõhutab, et oluline on tagada kõigile puudustkannatavatele inimestele, sealhulgas kõige tõrjutumatele, näiteks kodututele, piisava miinimumsissetuleku kättesaadavus, et nende põhivajadused oleksid täidetud; leiab, et piisav miinimumsissetulek on sissetulek, mis on hädavajalik inimväärse elu elamiseks ja seda tuleks käsitleda koos õigusega üldistele avalikele ja sotsiaalteenustele; on seisukohal, et miinimumsissetuleku tagamise kavad, peavad tagama sotsiaalse sõltuvuse mittepõlistamise ja soodustama ühiskonda kaasatust; tuletab meelde, et aktiivset kaasamist käsitlevas soovituses tunnistatakse vajadust integreeritud strateegia järele sotsiaalse kaasamise kolme telje rakendamisel (piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ja juurdepääs kvaliteetsetele teenustele);

7.  rõhutab sotsiaalhoolekande süsteemide automaatse stabiliseerimise mõõtme tähtsust välismõju, näiteks majanduslanguse põhjustatud sotsiaalse šoki lainete leevendamisel; kutsub seetõttu liikmesriike, võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitust nr 202, milles määratakse kindlaks sotsiaalkaitse alammäärad, üles tagama ja suurendama oma investeeringuid sotsiaalkaitsesüsteemidesse, et tagada nende toimivus vaesuse ja ebavõrduse vastu võitlemisel ja nende ennetamisel, kindlustades samal ajal nende jätkusuutlikkuse;

8.  rõhutab seoses miinimumsissetulekut käsitleva aruteluga lastega perekondade ja üksikvanemate erilist rolli ja mõju neile;

9.  rõhutab, et inimesed tuleks anda võimalus ühiskonnas ja majanduses täiel määral osaleda ning seda õigust tuleks täielikult tunnustada ja see liidu poliitikakujunduses nähtavaks teha, tagades kvaliteetsed üldised sotsiaalkaitsesüsteemid, mis hõlmavad tõhusaid ja piisavaid miinimumsissetuleku tagamise kavasid;

10.  leiab, et sotsiaalkaitse, sh pensionid ja teenused, nagu tervishoid, lastehooldus ja pikaajaline hooldus, on endiselt väga olulised tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu, pikema tööelu, töökohtade loomise ja ebavõrdsuse vähendamise seisukohast; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama poliitikasuundi, mis tagavad sotsiaalkaitsesüsteemide piisavuse, nõuetekohasuse, tõhususe ja kvaliteedi inimese kogu elutsükli vältel, tagades inimväärse elu, võideldes ebavõrdsusega ja tõhustades kaasatust eesmärgiga kaotada vaesus, eelkõige nende jaoks, kes on tööturult välja jäetud, ja kõige haavatavamate rühmade jaoks;

11.  rõhutab, et piisav sissetulek kogu elutsükli jooksul on peamine, mis aitab ebapiisava sissetulekuga inimestel saavutada inimväärse elatustaseme;

12.  rõhutab, et piisava miinimumsissetuleku tagamise kavad kui aktiivse kaasamise vahend edendavad sotsiaalset osalemist ja kaasamist;

13.  tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ üks peamisi eesmärke on vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra ning selle eesmärgi täitmiseks on vaja endiselt rohkem jõupingutusi; usub, et miinimumsissetuleku tagamise kavad võivad olla hea viis selle eesmärgi saavutamiseks;

14.  rõhutab, et inimväärsed töökohad on parim viis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks; tuletab sellega seoses meelde majanduskasvu, investeeringute ja töökohtade loomise edendamise tähtsust;

15.  peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid ei arvesta nõukogu soovitusega 92/441/EMÜ, milles tunnustatakse „inimese põhiõigust saada inimväärseks eluks piisavaid toimetulekuvahendeid ja sotsiaalabi“;

16.  rõhutab, et ehkki enamikel liikmesriikidel on riiklikud miinimumsissetuleku tagamise kavad, ei paku mitmed neist kavadest piisavat sissetulekutoetust kõigile inimestele, kes seda vajavad;(23) kutsub kõiki liikmesriike kehtestama miinimumsissetuleku tagamise kavad ja vajaduse korral täiustaksid neid, et ära hoida vaesust ja edendada sotsiaalset kaasatust;

17.  rõhutab, et riiklike miinimumsissetuleku tagamise kavade kasutuselevõtmine ei tohiks vähendada piirkondlike miinimumsissetuleku tagamise kavadega pakutavat kaitset;

18.  rõhutab Euroopa poolaasta tähtsust, et innustada liikmesriike, kellel ei ole veel miinimumsissetuleku tagamise kavasid, võtma kasutusele piisava sissetulekutoetuse süsteemid;

19.  märgib, et mõnes liikmesriigis kohaldatakse miinimumsissetuleku toetuste õiguse suhtes aktiivset osalemist tööturumeetmetes; rõhutab sellega seoses ELi olulist rolli kanalina, kus liikmesriigid saavad jagada parimaid tavasid;

20.  kordab oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas;

21.  võtab nõuetekohaselt arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust Euroopa Liidu piisavat miinimumsissetulekut käsitleva raamdirektiivi kohta, milles kehtestatakse ühised standardid ja näitajad ning meetodid selle järelevalveks ja tõhustatakse dialoogi sidusrühmade, liikmesriikide ning ELi institutsioonide vahel; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike hindama piisava miinimumsissetuleku tagamise võimalusi ja vahendeid igas liikmesriigis;

22.  tunneb heameelt komisjoni avalduse üle, et Euroopa poolaasta on nüüd suunatud tugevamalt tööhõivele ja sotsiaalsetele tulemustele, kuid usub, et selle eesmärgi saavutamiseks ja üldise sidususe kindlustamiseks on vaja rohkem jõupingutusi, eriti sotsiaalettevõtlusfondide edendamise kaudu; kutsub komisjoni korrapäraselt jälgima ja hindama edusamme, mida liikmesriigid on teinud riigipõhiste soovituste alusel kättesaadavate, vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetsete teenuste osutamisel ning piisavate ja tõhusate miinimumsissetuleku tagamise kavade rakendamisel;

23.  rõhutab Euroopa poolaasta tähtsust olemasolevate miinimumsissetuleku tagamise kavade piisavuse järelevalves ja nende vaesuse vähendamisele avalduva mõju seires riigipõhiste soovituste kaudu ning rõhutab ühtlasi ühise tööhõivearuande ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi olulisust;

24.  rõhutab, et miinimumsissetuleku tagamise kavad peaksid tagama sissetuleku, mis ületab vaesuspiiri, ennetama suurt materiaalset puudust ja aitama pered sellisest olukorrast välja ning nendega peaks kaasnema avalikud teenused, nagu tervishoid, haridus ja lastehoid;

25.  on arvamusel, et miinimumsissetuleku tagamise kavad tuleks lisada sotsiaalse kaasamise ja integratsiooni tagamise strateegilisse lähenemisviisi, mille hulka kuuluvad nii üldised kui ka sihtotstarbelised meetmed elamumajanduse, tervishoiu, hariduse, hariduse, koolituse ja sotsiaalteenuste ning muude üldhuviteenuste valdkonnas, aidates inimestel vaesusest välja tulla ja tagades samas töövõimelistele isikutele tööturule pääsul isikustatud abi ja toetuse; on seisukohal, et miinimumsissetuleku tagamise kavade tegelik eesmärk ei ole lihtsalt abi anda, vaid eelkõige toetada abisaajaid liikumisel sotsiaalse tõrjutuse olukorrast aktiivsesse ühiskonnaellu, hoides sellega ära pikaajalise sõltuvuse tekke;

26.  kutsub liikmesriike parandama koordineerimist ja integreeritud kavandamist aktiivse kaasamise eri suundadega tegelevate haldusasutuste ja teenistuste vahel, arendades klientide jaoks välja ühtse kontaktpunkti ning suurendades teenistuste suutlikkust ja neile kättesaadavaid vahendeid, et parandada juurdepääsu asjaomastele teenustele ja nende kvaliteeti;

27.  peab väga oluliseks piisava sissetuleku tagamist ka nendele haavatavas olukorras inimestele, kelle jaoks tööle tagasipöördumine ei ole võimalik või ei ole enam võimalik, nagu tõdetakse soovituses aktiivse kaasamise kohta;

28.  nõuab märkimisväärseta ja tõendatud edusammude tegemist miinimumsissetuleku tagamise kavade piisavamaks muutmisel, et vähendada eeskätt kõige haavatavamate seas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning anda panus sellesse, et tagada neile õigus inimväärsele elule;

29.  peab muret tekitavaks, et paljudes liikmesriikides ületavad pikaajalise hoolduse kulud isegi keskmise pensioni; rõhutab, et oluline on võtta arvesse eri vanuserühmade erivajadusi ja elamiskulusid;

30.  rõhutab liikmesriikide sotsiaal-majandusliku olukorra järgi kohandatud asjakohaste abikõlblikkuse kriteeriumite kindlaksmääramise tähtsust, et oleks võimalik saada osa piisava miinimumsissetuleku tagamise kavast; on veendunud, et need kriteeriumid peaksid hõlmama tingimust, et ei saada töötushüvitist, või olukorda, kus toetuse saamine ei ole piisav selleks, et vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, ning neis tuleks samuti võtta arvesse laste ja teiste ülalpeetavate arvu; rõhutab siiski, et need kriteeriumid ei tohiks tekitada ületamatuid haldustõkkeid miinimumsissetuleku tagamise kavadele juurdepääsul inimeste jaoks, kes on juba väga haavatavas olukorras (näiteks ei tohiks kodututelt nõuda kindla aadressi olemasolu);

31.  rõhutab, et oluline on võrdne juurdepääs miinimumsissetuleku kavadele ilma diskrimineerimiseta rahvuse, soo, haridustaseme, kodakondsuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse, puude, vanuse, poliitiliste vaadete või sotsiaal-majandusliku tausta alusel;

32.  on mures võimaluste kasutamata jäämise suure määra pärast inimeste hulgas, kellel on õigus miinimumsissetulekule; leiab, et kasutamata jäämine on selliste inimeste sotsiaalse kaasamise peamine takistus; palub komisjonil ja sotsiaalkaitsekomiteel uurida seda probleemi lähemalt ning töötada välja soovitused ja suunised selle probleemi lahendamiseks; kutsub liikmesriike üles võitlema mittekasutamise vastu, sealhulgas üldsuse teadlikkuse suurendamisega olemasolevate miinimumsissetuleku tagamise kavade kohta, andes asjakohaseid juhtnööre nende kavadele juurdepääsu kohta ja parandades halduskorraldust;

33.  rõhutab, et liikmesriikidel tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et kehtestada asjakohaste näitajate põhjal miinimumsissetuleku künnis, sealhulgas näidiseelarved, eesmärgiga tagada majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning vähendada vaesuse ohtu kõigis liikmesriikides; on arvamusel, et see teave tuleks esitada igal aastal rahvusvahelise vaesuse kaotamise päeval (17. oktoober);

34.  märgib, et paljud liikmesriigid juba kasutavad miinimumsissetuleku kaitse näitajaid; nõuab, et kõik liikmesriigid kasutaksid miinimumsissetuleku kaitse näitajate andmeid, mis võimaldab riikide süsteeme ka paremini võrrelda;

35.  usub, et miinimumsissetulekut peaks pidama ajutiseks ja sellega peaks alati kaasnema aktiivne tööturule kaasamise poliitika;

36.  väidab, et miinimumsissetuleku tagamise kavad on vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse vähendamisel ja selle vastu võitlemisel üleminekuvahendid, ning neid tuleks käsitada sotsiaalse investeeringuna; märgib miinimumsissetuleku tagamise kavade antitsüklilist mõju;

37.  rõhutab, et miinimumsissetuleku suuruse kehtestamisel on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta ülalpeetavate, eriti laste ja suure abivajadusega ülalpeetavate arvu, et murda välja vaesuse, eriti laste vaesuse nõiaringist; kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama teatist „Investeerides lastesse aitame välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ käsitleva 2013. aasta soovituse kiire elluviimine; on samuti seisukohal, et komisjon peaks igal aastal koostama aruande laste vaesuse vastu võitlemisel tehtud edusammude ja kõnesoleva soovituse elluviimise kohta selles sisalduvate näitajate abil;

38.  juhib tähelepanu asjaolule, et näidiseelarved võivad aidata kehtestada inimeste põhivajaduste rahuldamiseks vajalikku miinimumsissetulekut, sealhulgas ka muud kui rahalised aspektid, nagu juurdepääs haridusele ja elukestvale õppele, inimväärsele eluasemele, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, sotsiaalsetele tegevustele ja ühiskondlikus elus osalemisele, võttes samas arvesse leibkonna koosseisu ja vanust ning iga liikmesriigi majanduslikke ja sotsiaalseid olusid; tuletab meelde, et komisjon kutsus oma sotsiaalinvesteeringute paketti käsitlevas teatises liikmesriike üles koostama näidiseelarved, et aidata määrata kindlaks tõhus ja piisav sissetulekutoetus, mille puhul võetakse territoriaalse ühtekuuluvuse parandamise eesmärgil arvesse kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil kindlaks tehtud sotsiaalseid vajadusi; nõuab ühtlasi, et näidiseelarveid kasutataks liikmesriikide pakutavate miinimumsissetuleku tagamise kavade piisavuse hindamise vahendina;

39.  on veendunud, et liikmesriigid peaksid piisava miinimumsissetuleku tagamise kavasid kehtestades võtma arvesse Eurostati vaesusriski künnist, mis on 60 % riigi keskmisest ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast (pärast sotsiaalsiirdeid), ja samuti teisi näitajaid, nagu näidiseelarved; leiab, et võrdluseelarveid võiks kasutada vaesuseprobleemi paremaks lahendamiseks ning eespool nimetatud künnise kindluse kontrollimiseks, austades samas subsidiaarsuse põhimõtet;

40.  on veendunud, et ajakohaste arvude puudumine sissetulekute ja elutingimuste kohta on takistuseks näidiseelarve ja miinimumsissetuleku rakendamisel ja võrdlemisel, võttes arvesse riikide eripärasid;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike vahetama häid tavasid miinimumsissetuleku tagamise kavade kohta;

42.  kutsub komisjoni ja sotsiaalkaitsekomiteed dokumenteerima ja levitama näiteid edukatest strateegiatest ja edendama vastastikusi läbivaatamisi ning muid miinimumsissetuleku tagamise kavade heade tavade vahetamise meetodeid; soovitab keskendada need jõupingutused keskse tähtsusega küsimustele, nagu korrapärase täiendamise, katvuse parandamise ja kasutamise tagamine ning seoste tugevdamine aktiivse kaasamise eri suundade vahel;

43.  usub, et arvestades paljusid küsimusi, mida miinimumsissetuleku tagamise kavad tõstatavad, nagu juurdepääsetavus, katvus, rahastamine, õiguse tingimused, kestus, oleks riiklike sissetuleku tagamise kavade kontseptsioon abiks liikmesriikidevahelistele võrdsetele tingimustele loomisel; kutsub sellega seoses komisjoni viima läbi mõjuhinnangu miinimumsissetuleku kavade kohta ELis ja nõudma korrapärast järelevalve tegemist ja aruannete koostamist ning kaaluma edaspidiseid meetmeid, mille puhul võetakse arvesse iga liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning kõige rohkem mõjutatud rühmade vajadusi, samuti hindama seda, kas need kavad võimaldavad leibkondadel rahuldada isiklikke põhivajadusi ja vähendada vaesust;

44.  on mures viimastel aastatel paljudes liikmesriikides tehtud töötushüvitiste summa ja/või kestuse kärbete ning kõlblikkuskriteeriumide kitsendamise pärast, mis on toonud kaasa ka selle, et rohkem inimesi sõltub miinimumsissetuleku tagamise kavadest, ja paneb nendele kavadele lisakoormuse(24);

45.  rõhutab, et ebavõrdsus suureneb igas liikmesriigis ja ELis;

46.  on mures, et paljudes liikmesriikides näib toetuste ja miinimumsissetuleku tagamise kavade katvuse tase olevat viimastel aastatel langenud; leiab, et liikmesriigid peaksid suurendama toetust vajavate inimeste miinimumsissetuleku tagamise kavadega hõlmatust kooskõlas Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku soovitustega(25):

   a) palub liikmesriikidel, kelle süsteemid on väga keerukad ja killustatud, neid lihtsustada ja töötada välja terviklikumad süsteemid;
   b) palub liikmesriikidel, kus katvus on praegu väike, vaadata nende tingimused läbi, tagamaks, et hõlmatud on kõik puudust kannatavad inimesed;
   c) palub liikmesriikidel, kelle miinimumsissetuleku tagamise kavadest on praegu välja jäetud olulised vaesuses elavad rühmad, nende paremaks hõlmamiseks oma kavasid muuta;
   d) palub peamistes miinimumsissetuleku tagamise kavades suure haldusliku kaalutlusõigusega liikmesriikidel seada eesmärgiks selle vähendamine ning tagada, et tõhusa kaebuste menetlemise protsessiga seotud otsuste tegemiseks on olemas selged ja järjepidevad kriteeriumid;

47.  rõhutab, et oluline on suurendada töötajate, töötute ja haavatavate ühiskonnarühmade osalust pidevõppes, ning on vaja parandada kutseoskuste taset ja uute oskuste omandamist, mis on tööturule integreerumise kiirendamise, tootlikkuse suurendamise ja töökohtade leidmisel inimeste aitamise peamine vahend;

48.  rõhutab demograafilise arengu olulisust seoses vaesuse vastu võitlemisega Euroopas;

49.  rõhutab, et viivitamata on vaja võtta praktilisi meetmeid, et kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, edendada tõhusaid sotsiaalseid turvavõrke ning vähendada ebavõrdsust nii, et see aitaks tagada majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse; rõhutab, et neid meetmeid tuleb võtta asjakohasel tasandil, nii et samme astutaks nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, ning et need oleksid kooskõlas vastavate poliitikavaldkondade jaoks ette nähtud pädevuste jaotusega;

50.  toetab komisjoni sotsiaalsete investeeringute lähenemisviisi, mille kohaselt aitab läbimõeldud sotsiaalpoliitika kaasa majanduskasvule, kaitstes samas inimesi vaesuse eest ja toimides majanduslike stabilisaatoritena(26);

51.  peab tervitatavaks arutelusid ja uuringuid selle kohta, kuidas saavutada tulude ja rikkuse õiglasem jagunemine meie ühiskonnas;

52.  rõhutab, et peamiste tegurite hulgas, mis takistavad sotsiaalsete investeeringute lähenemisviisi väljatöötamist liikmesriikide poolt, on majanduskriisi mõju(27);

53.  nõuab, et makromajanduspoliitika kujundamisel pöörataks juba praegu piisavat tähelepanu vajadusele vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ning tagada kõigi sotsiaalsete rühmade juurdepääs nõuetekohaselt rahastatud sotsiaalteenustele, mis aitab võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

54.  nõuab meetmete võtmist sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, võimaldades inimestel kasutada parimal viisil oma andeid ja suutlikkust; nõuab ühtlasi, et sotsiaalne toetus oleks suunatud nendele, kes on vaesed ja ei suuda ise teenida piisavat sissetulekut;

55.  juhib tähelepanu sellele, et hiljutised kogemused maksuvabastustel põhinevate reformidega näitavad, et miinimumsissetuleku poliitikat on parem rahastada eelarvetoetuste kui maksusoodustuste kaudu;

56.  toonitab, et haridus, sotsiaalsiirded ning astmelised, õiglased ja ümberjaotatavad maksusüsteemid koos praktiliste meetmetega konkurentsivõime suurendamiseks ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks võivad kõik aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

57.  rõhutab vajadust olemasolevate miinimumsissetuleku kavade kohandamiseks, et paremini lahendada noorte töötuse probleemi;

Avaliku sektori tööhõivekavad

58.  võtab teadmiseks teatavad avaliku sektori tööhõivekavad, mis sisaldavad üleminekuperioodil töötamise võimalusi neile, kes on valmis ja võimelised töötama avalikus sektoris, mittetulundusühingutes või sotsiaalsetes ettevõtetes; rõhutab siiski, et on oluline, et need kavad edendaksid õigustega tööd, mis põhineb kollektiivläbirääkimistel ja tööõigusaktidel;

59.  on seisukohal, et avaliku sektori tööhõivekavad peaksid aitama parandada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja soodustama nende juurdepääsu ametlikule tööturule; tuletab meelde, et need tööhõivekavad peaksid nägema ette isikliku arengukava ja tagama inimväärse palga ja inimväärse töö;

60.  arvab, et kvaliteetsete töökohtade loomine peab olema ELi prioriteet ning oluline samm vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise suunas;

61.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama kõigi sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide täieliku osalemise miinimumsissetuleku poliitika ja programmide kujundamisel, rakendamisel ja järelevalves;

o
o   o

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 46.
(2) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 49.
(3) ELT L 59, 2.3.2013, lk 5.
(4) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.
(5) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 11.
(6) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 8.
(7) ELT C 419, 16.12.2015, lk 5.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0401.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0136.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0235.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0355.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0317.
(14) Euroopa poolaasta 2017: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemused (COM(2017)0090).
(15) https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2017/income-inequalities-and-employment-patterns-in-europe-before-and-after-the-great-recession
(16) „Towards a European minimum income“, november 2013: http://www.eesc.europa.eu/resources/docs/revenu-minimum_-etude-ose_-vfinale_en--2.pdf
(17) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine“ (COM(2016)0127) – Lisa 1.
(18) Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik, „Minimum Income Schemes in Europe: A study of national policies 2015“, jaanuar 2016.
(19) Nõukogu järeldused „Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu: integreeritud lähenemisviis“, 16. juuni 2016.
(20) Nõukogu dokument 6885/17 „2017. aasta majanduskasvu analüüs ja ühine tööhõivearuanne: poliitilised suunised tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta − nõukogu järeldused (3. märts 2017)“ ja nõukogu dokument 6887/17 „Komisjoni ja nõukogu ühine tööhõivearuanne, mis on lisatud komisjoni teatisele 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (3. märts 2017)“.
(21) Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik, „Minimum Income Schemes in Europe: A study of national policies 2015“.
(22) Vt Maailmapank, „Poverty Reduction and Growth: The Virtuous and Vicious Circle, 2006“; OECD, „Trends in Income Inequality and its Impact on Economic Growth“, 2014
(23) Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik, „Minimum Income Schemes in Europe: A study of national policies“.
(24) Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik, „European Social Policy Network, Social Investment in Europe: A study of national policies 2015“, 2015.
(25) Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik, „Minimum Income Schemes in Europe: A study of national policies 2015“.
(26) Euroopa Komisjoni teatis „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“, (COM(2013) 0083), 20. veebruar 2013 ning Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik „Social Investment in Europe – A study of national policies 2015“.
(27) Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik „Social Investment in Europe – A study of national policies 2015“

Õigusalane teave