Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 25. oktoober 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: toodete järelevalve ja juhtimise nõuded, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise suhtes kohaldatavad teabenõuded ja äritegevuse eeskirjad
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda (millega täiendatakse määrust (EL) nr 600/2014):
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda (millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 149/2013)
 Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve – kõik jaod
 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 Töötajate kaitse kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ***I
 Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomine ELi liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete registreerimiseks ***I
 Schengeni piirieeskirjade muutmine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas ***I
 Põhiõiguste aspekt romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemine

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: toodete järelevalve ja juhtimise nõuded, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes
PDF 233kWORD 47k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses toodete järelevalve ja juhtimise nõuetega, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes (C(2017)06218 – 2017/2854(DEA))
P8_TA(2017)0404B8-0572/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)06218),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 16. oktoobri 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist(1), eriti selle artikli 25 lõiget 2 ja artikli 39 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 24. oktoobril 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et delegeeritud määrust tuleks kohaldada alates 23. veebruarist 2018 ehk direktiivi (EL) 2016/97 kohaldamiskuupäevast ning et parlamendile antud kolmekuulise kontrolliperioodi lõpuni kasutamine ei jäta tööstusele piisavalt aega vajalike tehniliste ja korralduslike muudatuste elluviimiseks;

B.  arvestades, et delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks toodete järelevalve ja juhtimise suhtes kohaldatavate sätete õigeaegset rakendamist ja annaks nende suhtes õiguskindluse;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et direktiivi (EL) 2016/97 ülevõtmise tähtajaks peaks jääma 23. veebruar 2018, kuid kutsub komisjoni üles võtma vastu seadusandliku ettepaneku, millega kohaldamise tähtajaks määrataks 1. oktoober 2018;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 26, 2.2.2016, lk 19.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise suhtes kohaldatavad teabenõuded ja äritegevuse eeskirjad
PDF 234kWORD 47k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise suhtes kohaldatavate teabenõuetega ja äritegevuse eeskirjadega (C(2017)06229 – (2017/2855(DEA))
P8_TA(2017)0405B8-0575/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)06229),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 16. oktoobri 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist(1), eriti selle artikli 28 lõiget 4, artikli 29 lõiget 4, artikli 30 lõiget 6 ja artikli 39 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 24. oktoobril 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et delegeeritud määrust tuleks kohaldada alates 23. veebruarist 2018 ehk direktiivi (EL) 2016/97 kohaldamiskuupäevast ning et parlamendile antud kolmekuulise kontrolliperioodi lõpuni kasutamine ei jäta tööstusele piisavalt aega vajalike tehniliste ja korralduslike muudatuste elluviimiseks;

B.  arvestades, et delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks kindlustuspõhiste investeerimistoodete suhtes kohaldatavate sätete õigeaegset rakendamist ja annaks nende suhtes õiguskindluse;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et direktiivi (EL) 2016/97 ülevõtmise tähtajaks peaks jääma 23. veebruar 2018, kuid kutsub komisjoni üles võtma vastu seadusandliku ettepaneku, millega kohaldamise tähtajaks määrataks 1. oktoober 2018;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 26, 2.2.2016, lk 19.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda (millega täiendatakse määrust (EL) nr 600/2014):
PDF 242kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 22. septembri 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda (C(2017)06268 – (2017/2860(DEA))
P8_TA(2017)0406B8-0574/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)06268),

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2017. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 16. oktoobri 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012(1), eriti selle artikli 30 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(2) artiklit 13 ja artikli 10 lõiget 1,

–  võttes arvesse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb kaudset kliirimiskorda Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) ja finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) alusel ning mille ESMA esitas 26. mail 2016 vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 24. oktoobril 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et komisjon kinnitas regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu alles 16 kuud pärast seda, kui oli selle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) 26. mail 2016 saanud; arvestades, et komisjon ei konsulteerinud selle ajavahemiku jooksul tema poolt regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusse tehtavate muudatuste suhtes ametlikult ESMAga ega teavitanud kaasseadusandjaid ega asjaomast sektorit põhjustest, miks viivitati kinnitamisega kauem kui määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud kolm kuud; arvestades, et asjaolu, et komisjon ületas regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastuvõtmise tähtaega enam kui aasta võrra ilma kaasseadusandjaid teavitamata, on vastuvõetamatu;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole komisjoni tehtud muudatuste tõttu samasugused nagu ESMA poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, ning on seisukohal, et parlamendil on kolm kuud aega esitada regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväiteid (edaspidi „kontrolliperiood“); arvestades, et komisjon kinnitab kolmekuulist kontrolliperioodi oma 28. septembri 2017. aasta kirjas;

C.  arvestades, et delegeeritud määrust tuleks kohaldada alates 3. jaanuarist 2018, mis on direktiivi 2014/65/EL (MiFID II) ja määruse (EL) nr 600/2014 (MiFIR) kohaldamise kuupäev, ning et parlamendile ette nähtud kolmekuulise kontrolliperioodi täielik ärakasutamine ei jätaks asjaomasele sektorile piisavalt aega muudatuste elluviimiseks;

D.  arvestades, et delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks kaudse kliirimise suhtes kohaldatavate sätete õigeaegset rakendamist ja annaks nende suhtes õiguskindluse;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda (millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 149/2013)
PDF 243kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 22. septembri 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 149/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda (C(2017)06270 – (2017/2859(DEA))
P8_TA(2017)0407B8-0573/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)06270),

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2017. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 16. oktoobri 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 4 lõiget 4,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(2) artiklit 13 ja artikli 10 lõiget 1,

–  võttes arvesse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb kaudset kliirimiskorda Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) ja finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) alusel ning mille ESMA esitas 26. mail 2016 vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõikele 4,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 24. oktoobril 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et komisjon kinnitas regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu alles 16 kuud pärast seda, kui oli selle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) 26. mail 2016 saanud; arvestades, et komisjon ei konsulteerinud selle ajavahemiku jooksul tema poolt regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusse tehtavate muudatuste suhtes ametlikult ESMAga ega teavitanud kaasseadusandjaid ega asjaomast sektorit põhjustest, miks viivitati kinnitamisega kauem kui määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud kolm kuud; arvestades, et asjaolu, et komisjon ületas regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastuvõtmise tähtaega enam kui aasta võrra ilma kaasseadusandjaid teavitamata, on vastuvõetamatu;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole komisjoni tehtud muudatuste tõttu samasugused nagu ESMA poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, ning on seisukohal, et parlamendil on kolm kuud aega esitada regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväiteid (edaspidi „kontrolliperiood“); arvestades, et komisjon kinnitab kolmekuulist kontrolliperioodi oma 28. septembri 2017. aasta kirjas;

C.  arvestades, et delegeeritud määrust tuleks kohaldada alates 3. jaanuarist 2018, mis on direktiivi 2014/65/EL (MiFID II) ja määruse (EL) nr 600/2014 (MiFIR) kohaldamise kuupäev, ning et parlamendile ette nähtud kolmekuulise kontrolliperioodi täielik ärakasutamine ei jätaks asjaomasele sektorile piisavalt aega muudatuste elluviimiseks;

D.  arvestades, et delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks kaudse kliirimise suhtes kohaldatavate sätete õigeaegset rakendamist ja annaks nende suhtes õiguskindluse;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve – kõik jaod
PDF 492kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8‑0313/2017 – 2017/2044(BUD))
P8_TA(2017)0408A8-0299/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 29. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400),

–  võttes arvesse 4. septembril 2017. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2017. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8‑0313/2017),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0299/2017),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2018. aasta eelarve lugemisel Euroopa Parlamendis on täielikult kajastatud Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ja 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud poliitilisi prioriteete; tuletab meelde, et jätkusuutlik majanduskasv, töökohad, eelkõige noorte tööhõive, julgeolek ja kliimamuutused on nende prioriteetide keskmes;

2.  rõhutab, et liit seisab jätkuvalt silmitsi paljude probleemidega, ja on veendunud, et liidu eelarvest tuleb eelarvedistsipliini säilitades kasutusele võtta vajalikud rahalised vahendid, et viia poliitilised prioriteedid ellu ning võimaldada liidul leida konkreetsed lahendused ja reageerida tulemuslikult nendele probleemidele; rõhutab, et liidu kulutused peaksid põhinema Euroopa lisaväärtuse põhimõttel ja nende puhul tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

3.  kinnitab taas võetud kohustust rahastada liidu poliitikameetmeid, mis suurendavad kõikides liidu piirkondades tööhõivet ja majanduskasvu investeeringute kaudu, mida tehakse teadusuuringutesse, haridusse, taristusse, VKEdesse ja tööhõivesse, eelkõige noorte tööhõivesse; ei mõista, kuidas saab liit saavutada nendes valdkondades edu, arvestades kärpeid, mida nõukogu on soovinud teha alamrubriigis 1a; on otsustanud selle asemel suurendada veelgi niisuguste teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide vahendeid, millel on väga kõrge täitmismäär ja mille taotluste edukusmäär on ületaotlemise tõttu eriti madal;

4.  jääb truuks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) läbirääkimistel Euroopa Parlamendi poolt antud lubadustele, nimelt vähendada iga-aastase eelarvemenetluse käigus võimalikult palju mõju, mida EFSIga seotud kärped avaldavad programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule; teeb seetõttu ettepaneku need kärped tasaarveldada kõnealuse kahe programmi algse aastaprofiili taastamisega, et nendega suudetaks täielikult saavutada asjakohaste õigusaktide vastuvõtmise käigus kokku lepitud eesmärgid;

5.  väljendab oma poliitilist toetust Euroopa solidaarsuskorpuse loomisele ja tunneb heameelt komisjoni esitatud sellekohase seadusandliku ettepaneku üle; on siiski arvamusel, et enne kui tehakse otsus Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise kohta ja võetakse vastu asjakohane määrus seadusandlikus tavamenetluses, ei tuleks sel eesmärgil rahaliste vahendite eraldamist 2018. aasta eelarves ette näha; on seetõttu otsustanud, et asjakohased assigneeringud ja ümberpaigutamised, mille komisjon on 2018. aasta eelarve projekti lisanud, tuleks praegu tühistada, kuna 2018. aasta eelarve kohta tehtav otsus ei tohiks mingil viisil mõjutada seadusandjate peetavate läbirääkimiste tulemust; on jätkuvalt täielikult veendunud, et kui läbirääkimisi asjakohase määruse üle ei viida lõpule enne 2018. aasta eelarvemenetluse lõppu, tuleks otsus Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise kohta lisada järgmise aasta eelarvesse viivitamatult paranduseelarve kaudu;

6.  on mures asjaolu pärast, et noorte töötus on ikka veel enneolematul tasemel, ja on veendunud, et selleks, et mitte seada ohtu noorte eurooplaste terve põlvkonna tulevikku, tuleb võtta lisameetmeid; on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele rohkem raha, kui komisjon 2018. aastaks on ette näinud; rõhutab, et sellist assigneeringute suurendamist tuleks pidada niisuguse üldise eraldise täienduseks, mis kiideti noorte tööhõive algatuse puhul poliitiliselt heaks mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel, ja mitte lihtsalt sooviks kanda üldisest eraldisest 2018. aasta eelarvesse suurem summa;

7.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on esmatähtis roll majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamisel liidus ning seeläbi arengu ja majanduskasvu tagamisel; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika programmidelt oodatakse 2018. aastal mahajäämuse likvideerimist ja optimaalses tempos edasiliikumist; ning rõhutab Euroopa Parlamendi võetud kohustust tagada kõnealustele, üht liidu põhipoliitikat esindavatele programmidele piisavad assigneeringud; on siiski mures selle pärast, et riikide tasandil esineb rakenduskavade rakendamisel lubamatuid viivitusi; kutsub liikmesriike üles tagama korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramise lõpuleviimise ning rakendamise kiirendamise; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama seotud menetluste lihtsustamist;

8.  tunneb tõsist muret ebastabiilsuse ja ebakindluse suurenemise pärast nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; rõhutab vajadust uuesti keskenduda liidu lähenemisviisile ühtekuuluvusele, integratsioonile, rahule, säästvale arengule ja inimõigustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama ja suurendama jõupingutusi edasiseks rahu säilitamiseks ja konfliktide ennetamiseks; tuletab meelde ülemaailmset innustust, mille tekitas suure reede kokkulepe, ning samas tunnistab, et Ühendkuningriigi 2016. aasta referendumi tagajärjel on tekkinud enneolematud väljakutsed ja surve; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma toetust lepitamisele, et tagada rahu ja stabiilsus Iirimaal.

9.  on veendunud, et kuigi rände- ja pagulaskriisi haripunkt tundub praegu olevat möödas, peab liit olema valmis reageerima mis tahes tulevastele ootamatustele selles valdkonnas ja kasutama rände puhul ennetavamat lähenemisviisi; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jälgiks pidevalt rubriigi 3 eraldiste piisavust ja kasutaks täielikult ära kõik kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel olemas olevad vahendid, et reageerida õigeaegselt mis tahes ootamatustele, milleks võib olla vaja lisarahastamist; tuletab meelde, et kuigi liit on suutnud kehtestada teatavad mehhanismid, mis aitavad olukorraga toime tulla, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel saabunud 2017. aastal praeguse seisuga meritsi Euroopasse siiski rohkem kui sada tuhat pagulast ja rändajat; on seetõttu otsustanud piiratult tugevdada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi, samuti varjupaiga valdkonna eest vastutavaid ameteid, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), kellele tuleb eraldada piisavad rahalised ja inimressursid; märgib taas, et rubriigi 3 ülemmäär on rände- ja pagulaskriisi sisemõõtme ja muude prioriteetsete programmide, nt kultuuri- ja kodakondsuse programmide asjakohase rahastamise tagamiseks täiesti ebapiisav;

10.  rõhutab, et rubriiki 3 on viimastel aastatel ulatuslikult kasutatud selleks, et tegeleda rände- ja pagulaskriisiga, ning et selliseid meetmeid tuleks jätkata nii kaua kui vajalik; märgib siiski, et seni eraldatud vahendid ei ole piisavad; on sel põhjusel otsustanud tugevdada justiits- ja siseküsimuste valdkonna ameteid, mis suurenenud töökoormuse ja lisaülesannete tõttu on viimastel aastatel kannatanud töötajate ja rahastamise vähesuse tõttu;

11.  rõhutab, et hiljuti kogu liidus esinenud julgeolekuprobleemide valguses tuleks rubriigist 3 vahendite eraldamisel pöörata tähelepanu ka meetmetele, mille tagajärjel suureneb liidu kodanike julgeolek;

12.  kordab, et rände- ja pagulaskriisi ning liidu kodanike julgeolekumuresid saaks olulisel määral lahendada rände algpõhjustega tegelemisega ning piisavate rahaliste vahendite eraldamisega välisvahenditele, mille eesmärk on tegeleda selliste probleemidega nagu vaesus, töö, hariduse ja majanduslike võimaluste puudus, ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused, mis kuuluvad rändevooge suurendavate algpõhjuste hulka; on arvamusel, et liit peaks optimaalselt kasutama rubriigi 4 rahalisi vahendeid, mis on osutunud kõigi välisprobleemide võrdseks lahendamiseks ebapiisavaks, arvestades, et vahendid on selgelt ebapiisavad ja neid tuleks suurendada orgaanilisemalt;

13.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei teavitatud tema seisukoha ettevalmistamise ajal piisavalt sellest, millist mõju avaldab eelarvele võimalik poliitiline otsus pikendada Türgi pagulasrahastu mandaati; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei rahastata olemasolevate ELi välisprojektide arvelt; palub komisjonil seetõttu Türgi pagulasrahastu mandaadi pikendamise korral teha ettepanek, mille kohaselt rahastatakse seda uutest allikatest, ning kaasata selle rakendamisse rohkem kohalikke valitsusväliseid organisatsioone; märgib, et rubriigi 4 ülemmäär jääb kaugele sellest, mis oleks piisav jätkusuutlikuks ja tulemuslikuks reageerimiseks praegustele välisprobleemidele, sealhulgas rände ja pagulastega seotud probleemidele;

14.  tuletab meelde, et liidu eelarve peab toetama Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja liidu enda pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmist, saavutades eesmärgi, mille kohaselt peab 20 % mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulutustest olema seotud kliimameetmetega; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud konkreetseid ja realistlikke ettepanekuid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; teeb seetõttu ettepaneku kliimameetmete assigneeringuid eelarveprojektis ette nähtuga võrreldes suurendada; märgib siiski, et niisugune assigneeringute suurendamine ei ole piisav, ning kutsub komisjoni üles esitama edaspidistes eelarveprojektides kõik ettepanekud, mis on vajalikud kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; märgib sellega seoses, et 8,2 % kõikidest eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringutest on seotud bioloogilise mitmekesisuse kaitsega; rõhutab, et assigneeringute suurendamine aastas 0,1 % on vastuolus liikide ja elupaikade murettekitava ja kiireneva vähenemisega;

15.  kiidab heaks asjaolu, et uus käsitus, milleks on tulemustele keskenduv eelarve, on komisjonis esimest korda integreeritud eelarve koostamisse, et vaadata kulud läbi seni saadud kogemuste põhjal ja teha kindlaks võimalikud kohandused;

16.  tühistab nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud kärped; ei mõista kavandatud kärbete põhjendusi, näiteks mis puudutab programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut – kaht programmi, mida ümberpaigutamised EFSIsse ja välispoliitikasse on juba mõjutanud; on igal juhul vastu nõukogu väljendatud kavatsusele teha kärpeid eelarveridadel, mille täitmismäär või kasutussuutlikkus on madal, kuna andmed eelarve tegeliku täitmise kohta seda ei kinnita ja seejuures ei arvestata teatavate programmide eelarve täitmise varieeruvust;

17.  on teinud järelduse, et kõikide pakiliste vajaduste piisavaks rahuldamiseks ning mitmeaastase finantsraamistiku väga väikeseid 2018. aasta varusid arvesse võttes tuleb kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses paindlikkuse seisukohast kasutada olevad vahendid; eeldab, et nõukogu toetab sellist käsitlust ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul olukorraga toime tulla ja eesseisvatele probleemidele tulemuslikult reageerida; rõhutab, et igal eelarveaastal esinevad kõrvalekalded kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku esialgsest programmitööst toetavad 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade tõstmist;

18.  määrab 2018. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 162 597 930 901 eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 146 712 004 932 eurot;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

19.  on vastu nõukogu poolt alamrubriigis 1a tehtud põhjendamatutele 750 miljoni euro suurustele kärbetele, mis ainuüksi moodustavad peaaegu kaks kolmandikku kõikidest kärbetest, mille nõukogu on teinud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustuste assigneeringutes; märgib, et sellised kärped on vastuolus nõukogu enda poolt välja kuulutatud poliitiliste prioriteetidega;

20.  jääb kindlaks sellele, et liidus jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks on keskse tähtsusega edendada investeeringute tegemist teadus- ja uuendustegevusse, haridusse, taristusse ning mikro-, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse; hoiatab, et sellised nõukogu kavandatud kärped seaksid ohtu tõelise Euroopa lisaväärtusega ning töökohtade loomisele ja majanduskasvu suurendamisele otsest mõju avaldavad programmid, nagu programm „Horisont 2020“ või Euroopa ühendamise rahastu; märgib eelkõige, et ülioluline on tagada piisav rahastamine programmile „Horisont 2020“, et võimaldada teadusuuringute ja innovatsiooni arengut, juhtpositsiooni saavutamist digiteerimise valdkonnas ning VKEde toetamist Euroopas; tuletab meelde, et see programm on andnud suurt Euroopa lisaväärtust, kuna 83 % programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projektidest ei oleks suudetud ilma liidu tasandi toetuseta ellu viia; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu väljakujundamise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; on seetõttu otsustanud tühistada kõik nõukogu tehtud kärped ja taastada lisaks programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algsed assigneeringud, mida kärbiti EFSI tagatisfondi rahastamiseks;

21.  rõhutab ka vajadust tugevdada programmi „Erasmus+“ hariduse ja koolituse ning noorte tegevussuundi strateegilise investeeringuna Euroopa noortesse;

22.  rõhutab, et piisav rahaline toetus ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja VKEdele peaks olema liidu peamine prioriteet, kuna nemad on kogu Euroopas peamised töökohtade loojad; toonitab, et rahastamisele hea juurdepääsu tagamine on esmatähtis selleks, et hoida VKEde konkurentsivõimet ja aidata neil lahendada probleeme, mis on seotud pääsuga nii siseturule kui ka ülemaailmsele turule;

23.  on seetõttu otsustanud suurendada eelarveprojektist ning EFSI-eelsetest ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelsetest assigneeringutest suuremas ulatuses nende programmide rahastamist, mis on majanduskasvu ja töökohtade edendamise seisukohast esmatähtsad ja peegeldavad laialdaselt liidu kokkulepitud prioriteete, nimelt programmide „Erasmus+“, „Horisont 2020“ (Marie Curie, Euroopa Teadusnõukogu, VKEde rahastamisvahend), COSME ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi („Progress“ ja EURES) rahastamist; kutsub komisjoni üles eraldama WIFI4EUga seotud eelarveridadele piisavalt vahendeid ja pidama kinni võetud kohustusest, mis on seotud investeeringute tegemisega ajavahemikus 2017–2020;

24.  tunneb heameelt iga-aastaste eriürituste eelarverea lisamise üle Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvesse, mis võimaldab arendada kodanike seas Euroopasse kuulumise tunnet; märgib, et iga-aastase eriürituse ulatus peaks selgelt pakkuma lisaväärtust Euroopa kodanikele kõikides liikmesriikides;

25.  rõhutab, kui oluline on edendada kaitseuuringutealast koostööd Euroopas, et tegeleda oluliste võimekuspuudujääkidega ajal, mil rahvusvahelised muutused ja ebakindlus nõuavad üha enam, et Euroopa suurendaks oma kaitsealaseid jõupingutusi; toetab kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavale meetmele ette nähtud assigneeringute suurendamist; nõuab kaitseuuringute programmi, millele nähtaks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette eraldi eelarve; kordab oma pikaajalist seisukohta, mille kohaselt rahastatakse uusi algatusi uutest assigneeringutest, mitte liidu olemasolevate projektide arvelt; rõhutab lisaks vajadust suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatiivsust;

26.  on arvamusel, et 2018. aasta eelarve raames tuleks eraldada rohkem vahendeid põhjaliku ja erapooletu hinnangu andmiseks ohule, mida kujutavad endast kolmandad riigid, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on direktiivi (EL) 2015/849(8) artiklis 9 toodud kriteeriumide järgi strateegilised puudused, ning suure riskiga jurisdiktsioonide loetelu koostamiseks;

27.  palub komisjonil tagada eraldiste piisava taseme, mis võimaldab Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskuse Euroopa Liidu referentlaboril (EURL ECVAM) tulemuslikult täita oma kohustusi ja ülesandeid, mis on loetletud direktiivi 2010/63/EL(9) VII lisas, pidades eelkõige silmas loomkatsetele alternatiivide väljaarendamise ja kasutamise koordineerimist ja edendamist, sealhulgas alus- ja rakendusuuringute ning kohustuslike katsete valdkonnas;

28.  suurendab selle tulemusena alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 143,9 miljoni euro võrra (välja arvatud EFSI‑eelsete ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelsete summade taastamised, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasolevast varust ja kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtmisega;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

29.  ei nõustu nõukogu kavandatud 240 miljoni euro suuruse maksete assigneeringute kärpega alamrubriigis 1b, sealhulgas toetuste ridadel, ja tühistab need kärped, kuni komisjon esitab ajakohastatud prognoosid;

30.  märgib suureneva murega, et vastuvõetamatud viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel on kahjustanud nende tulemuslikkust ja survestanud korraldusasutusi ja toetusesaajaid; rõhutab veel kord ohtu, et praeguste viivituste tagajärjeks võib olla maksmata arvete kuhjumine praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja teisel poolel ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja alguses; kordab jõuliselt oma üleskutset liikmesriikidele küsida komisjonilt nõu ja abi korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste määramisel esinevate viivituste kõrvaldamiseks; on ka mures liikmesriikide eelarvestuse vähendamissuundumuse ja täpsuse puudumise pärast;

31.  tuletab meelde, et noorte töötuse määrad on liidus jätkuvalt vastuvõetamatult kõrged; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks on oluline tagada noortegarantii nõuetekohane rahastamine noorte tööhõive algatuse ja ESFi kaudu; tunneb heameelt kokkuleppe üle, mis käsitleb vajadust eraldada noorte tööhõive algatusele uusi rahalisi vahendeid, ning vastavate assigneeringute lisamise üle 2018. aasta eelarveprojekti; on siiski arvamusel, et noorte tööhõive algatusele tuleks noorte töötusest tingitud probleeme ja ohte arvestades tagada suuremad assigneeringud, ning on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele 2018. aastal kulukohustustena 600 miljonit eurot; on lisaks seiskohal, et noortele suunatud kutsealase koolituse meetmed ja eelkõige praktikameetmed peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika raames rahastamiskõlblikud;

32.  tunneb heameelt uue 142,8 miljoni euro suuruse rahastamispaketi üle, mis loodi selleks, et hõlbustada struktuurireformi tugiprogrammi rakendamist ajavahemikul 2017–2020;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“

33.  märgib, et komisjoni ettepanek suurendada assigneeringuid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vajaduste rahastamiseks on tingitud suuresti sellest, et kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa on 2018. aastal eeldatavasti palju väiksem; võtab teadmiseks nõukogu 275 miljoni euro suuruse kärpe, kuid leiab, et EAGFi assigneeringute usaldusväärse muutmise aluseks peaks jääma komisjoni kirjalik muutmisettepanek, ning taastab sellele vastavalt eelarveprojekti tasemed, kuni see kirjalik muutmisettepanek lepitusmenetluses läbi vaadatakse;

34.  rõhutab, et ladustamisprogrammid on kriisiaegadel osutunud tulemuslikuks vahendiks ning et planeerimisprotsessis ette nähtud rahaliste vahendite vähendamine oleks kahjulik;

35.  rõhutab, et noorte töötust saab osaliselt lahendada noorte piisava toetamisega maapiirkondades; teeb seetõttu ettepaneku lisada praegu eelarveprojektis ette nähtud noorte põllumajandustootjate maksete assigneeringute tasemele 50 miljonit eurot; rõhutab vajadust kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning muid liidu rahastamiskavasid selleks, et hõlbustada noorte juurdepääsu kalandussektori töökohtadele;

36.  on otsustanud teha vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele ja oma rahvusvahelistele kliimamuutuste vastu võitlemise alastele kohustustele ettepaneku suurendada kliimaga seotud meetmete assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 21,2 miljoni euro võrra; kordab, et nii Euroopa Kontrollikoda kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) on kinnitanud, et liidu eelarve ei ole kooskõlas tema kliimaeesmärkidega;

37.  tuletab meelde, et maksumaksjate raha ei tohiks kasutada härjavõitluses kasutatavate pullide kasvatamiseks ega tõuaretuseks; on veendunud, et niisugusel otstarbel teostatav kasvatamine või tõuaretus ei tohiks olla põhitoetuse taotlemisel toetuskõlblik, ning palub komisjonil esitada ettepaneku sellealaste kehtivate õigusaktide muutmiseks;

38.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 78,1 miljoni euro võrra, nii et pärast katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete mahaarvamist jääb rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 619,7 miljoni euro suurune varu;

39.  rõhutab kahetsusega, et katastroofide tõttu kannatavad tavaliselt rohkem need, kellel on vähem võimalusi end kaitsta, olgu selleks siis üksikisikud või riigid; on seisukohal, et loodusõnnetustele ja inimetegevusest tingitud katastroofidele tuleks reageerida võimalikult kiiresti, et kahju jääks minimaalseks ning et kaitsta inimesi ja vara; juhib tähelepanu sellele, et vahendeid on vaja täiendavalt suurendada, eelkõige eelarveridadel, mis on seotud suurõnnetuste ärahoidmisega liidus ja nendeks valmisolekuga, võttes eelkõige arvesse inimesi rängalt ja sügavalt mõjutanud tulekahjusid Hispaanias ja Portugalis (kus on traagiliselt kaotatud inimelusid);

40.  juhib tähelepanu ohuteguritele, mis puudutavad arvukaid metsaökosüsteeme, nagu invasiivsete võõrliikide, kahjurite (nt männi nematood jt) ja metsatulekahjude levik; on seisukohal, et metsade ökoloogilise ja taimetervise seisukorra hindamiseks ja nende taastamise meetmeteks, sh taasmetsastamiseks, tuleks ühenduse toetusprogrammide ja -meetmete kaudu eraldada piisavad rahalised vahendid; märgib, et sellised ressursid on iseäranis olulised ja hädavajalikud mõningatele liikmesriikidele, nimelt Portugalile ja Hispaaniale pärast mitut tulekahju, mis leidsid aset kogu riigis;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

41.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi arvates peab rände- ja julgeolekuküsimustega tegelemine jääma liidu esmaseks prioriteediks, ning kordab oma veendumust, et rubriigi 3 ülemmäär on osutunud nende probleemide sisemõõtme piisaval rahastamisel äärmiselt ebapiisavaks;

42.  märgib, et kuigi liitu saabuvate rändajate arv Vahemere kesk- ja idaosa rändeteedel on 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenenud, on Vahemere lääneosa rändeteed endiselt surve all; märgib, et 2017. aasta esimesel üheksal kuul sisenes meritsi Euroopasse rohkem kui sada tuhat rändajat ja pagulast, kellest rohkem kui 75 % saabus Itaaliasse ning ülejäänud jagunesid Kreeka, Küprose ja Hispaania vahel; on arvamusel, et rahastamist tuleb suurendada liidu rändealaste vajaduste täielikuks katmiseks, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu, et toetada liikmesriike integratsioonimeetmete ja -tavade parandamisel rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, eelkõige saatjata alaealiste puhul ning vajaduse korral, järgides täielikult tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, tagasisaatmisoperatsioonide elluviimisel isikute puhul, kellel puudub õigus kaitsele; nõuab sellega seoses ühtlasi kindlalt, et EASO‑le eraldataks piisavad rahalised ja inimressursid, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid;

43.  toetab otsingu- ja päästetegevuse fondi jaoks eraldi eelarverea loomist, et toetada liikmesriike oma kaubandusliku meresõidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisel; palub komisjonil esitada ELi otsingu- ja päästetegevuse fondi loomiseks seadusandliku ettepaneku;

44.  on veendunud, et liidu kodanike julgeolekumurede tulemuslikuks lahendamiseks tuleb Sisejulgeolekufondi eelarves ette näha lisavahendid, et liikmesriigid oleksid võitluses terrorismi, piiriülese kuritegevuse, radikaliseerumise ja küberkuritegevuse vastu paremini varustatud; rõhutab eelkõige, et piisavad vahendid tuleb ette näha julgeolekustruktuuride tugevdamiseks ning õiguskaitseasutuste ja riiklike ametivõimude vahelise teabevahetuse suurendamiseks, sealhulgas infosüsteemide koostalitlusvõime parandamise kaudu, kuid samal ajal tuleb tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste austamine;

45.  rõhutab liidu ametite üliolulist rolli justiits- ja siseküsimuste valdkonnas liidu kodanike pakiliste mureküsimuste lahendamisel; on seetõttu otsustanud suurendada Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) eelarve assigneeringuid ja töötajate arvu, mis hõlmab ka seitsme ametikoha loomist uuele Europoli kadunud laste otsimise tegevusüksusele, ning tugevdada Euroopa Õigusalase Koostöö Üksust (Eurojust), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL); kordab, et need ametid aitavad tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd selles valdkonnas;

46.  palub komisjonil anda käimasolevatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel saavutatud tegeliku edu valguses ajakohastatud teavet selle kohta, milline on veel menetluses olevate Euroopa rände tegevuskavasse kuuluvate (eelkõige Dublini süsteemi reformi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ning EASOt käsitlevate) seadusandlike ettepanekute rahaline mõju 2018. aastal, et seda saaks lepitusetapis arvesse võtta;

47.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on meelevaldselt ja rohkem kui 30 miljoni euro ulatuses kärpinud paljude kultuuri, kodakondsuse, õiguse, rahvatervise, tarbijaõiguste ja kodanikukaitse valdkonna programmide kulukohustuste assigneeringuid ning teinud seda hoolimata nende programmide suurepärastest täitmismääradest ja juba niigi ebapiisavast rahastamise tasemest, mille tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektid rahastamata; taastab kõikide eelarveridade eelarveprojektis ette nähtud taseme ja teeb ettepaneku suurendada asjakohaste ridade summasid;

48.  kordab oma veendumust, et on aeg suurendada niisuguste liidu tähtsate kultuuri ja kodakondsuse valdkonna programmide, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ rahastamist, millel on keskne roll kultuuri- ja loomemajanduse ning kodanikuaktiivsuse toetamisel, pidades eelkõige silmas 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi; kordab, et kõik institutsioonid peavad pidama kinni saavutatud poliitilisest kokkuleppest, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandiaasta rahastamist 2018. aastal, tagades sellele piisavad assigneeringud programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ kaudu, sest Euroopa kultuuripärandiaastale ei ole eraldi eelarverida ette nähtud; kutsub komisjoni üles vaatama läbi multimeediameetmete eelarvereale kantud algatused, et tagada liidu asjade kvaliteetse ja sõltumatu kajastamise tulemuslik toetamine eelarvest;

49.  on selle poolt, et muuta õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmis sisalduv „Daphne“ eesmärk läbipaistvamaks ja nähtavamaks, sest see on peamine liidu vahend, millega võidelda igasuguse laste, noorte, naiste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning muude riskirühmade vastase vägivalla vastu; toetab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis Euroopa soolise vägivalla seire keskuse loomist;

50.  suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti summaga võrreldes 108,8 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ja teeb ettepaneku võtta ka nimetatud summa katmiseks kasutusele paindlikkusinstrument;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

51.  rõhutab veel kord, et liidu välistegevuse jaoks on raha vaja üha rohkem ja palju rohkem kui rubriigi 4 praegune suurus võimaldab; on seisukohal, et kasutamaks liidu eelarvet rändeprobleemi lahendamiseks, tuleb ka järgmistel aastatel tegutseda paindlikult; rõhutab, et seda, kui assigneeringuid ühel aastal (nagu 2017) erakorraliselt suurendatakse, ei saa pidada piisavaks, sest liidul tuleb lahendada keerulised probleemid ja liidu välistegevust tuleb praeguses globaliseeruvas maailmas kindlasti suurendada;

52.  on seisukohal, et esmatähtsad peaksid olema liidu lähinaabrid ja meetmed, millega võideldakse nende riikide peamiste probleemidega, milleks lõunanaabruse riikides on rände- ja pagulaskriis ja sellega seotud humanitaarprobleemid ning idanaabruse riikides Venemaa agressioon; usub, et kui liidu vahetus naabruses valitseb stabiilsus ja jõukus, on see kasulik nii asjaomastele piirkondadele kui ka kogu liidule; kordab, et nõuab suurenevate vajaduste tõttu Lähis-Ida rahuprotsessile, Palestiina omavalitsusele ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile suuremat toetust, et oleks võimalik täita liidu eesmärki, st soodustada piirkonna arengut ja stabiilsust ning toetada palestiinlaste vastupidavust; kordab, et soodustamaks poliitilisi ja majanduslikke reforme, on kõige tähtsam toetada riike, kes rakendavad liiduga sõlmitud assotsieerimislepinguid, kuid toonitab, et sellist toetust tuleks anda ainult siis, kui need riigid täidavad toetuskõlblikkuse kriteeriume, eriti mis puudutab õigusriigi põhimõtet ja selle järgimist tagavaid demokraatlikke institutsioone; on seetõttu otsustanud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ja makromajandusliku finantsabi ressursse suurendada;

53.  rõhutab, et vaesuse kaotamisel ja enim puudust kannatavate piirkondade arengu tagamisel, mis on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on Euroopal üleilmsel tasandil väga tähtis osa; eraldab seetõttu arengukoostöö rahastamisvahendile ja humanitaarabiks lisaraha; tuletab meelde, et kuna suur osa Vahemerd ületavatest rändajatest tuleb Sahara-tagusest Aafrikast, on rände algpõhjuste kõrvaldamiseks kõige olulisem, et liit seda piirkonda toetaks;

54.  on vastu sellele, et rahalisi toetusi, mida välistegevuse rahastamisvahenditest (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) makstakse programmile „Erasmus+“, järsult vähendada, sest noortevahetuse programmid on ühed kõige tulemuslikumad pikaajalised investeeringud, mida tehakse kultuuridiplomaatiasse ja vastastikusesse mõistmisse, ning on seetõttu otsustanud neid toetusi suurendada;

55.  kuna demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste halvenev olukord tekitab muret, on otsustanud toetust, mis on ette nähtud Türgi poliitiliste reformide jaoks, vähendada; on otsustanud, et osa ülejäänud assigneeringutest paigutatakse reservi, kust need vabastatakse, kui Türgi teeb sellistes valdkondades nagu õigusriigi põhimõtte järgimine, demokraatia, inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse austamine mõõdetavaid edusamme, ja vabastatud raha eraldatakse hoopis kodanikuühiskonna liikmetele, kes viivad neid eesmärke toetavaid meetmeid ellu;

56.  on seisukohal, et võitlemaks väärinfo levitamise kampaaniate vastu tõhusalt ning tagamaks, et liidu kuvand väljaspool liitu oleks objektiivne, on vaja lisaraha; nõuab seetõttu, et väärinfo levitamise kampaaniate ja küberrünnakute tõrjumiseks eraldataks rohkem raha; on seetõttu otsustanud ressursse, mida kasutatakse naaberriikides ja Lääne-Balkani riikides võetavate strateegilise kommunikatsiooni meetmete jaoks, suurendada; tuletab meelde, et tingimata tuleb raha kasutada selleks, et muuta liidu välistegevus nähtavamaks, sest nii on võimalik vastavalt üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale suurendada sellele valdkonnale eraldatavate rahaliste vahendite mõju ja tõhustada liidu avalikku diplomaatiat;

57.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et anda otsustav panus sellesse, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata, ning ümberasustamist soovivate maroniitide ja muude enklaavis elavate isikute heaolusse, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ja tõhustada, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

58.  rõhutab, et komisjoni tava kasutada paralleelseid eelarvemehhanisme, nagu usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, ei ole alati tulemusi andnud; on mures selle pärast, et kui rahastamisvahendid luuakse väljaspool liidu eelarvet, võidakse kahjustada eelarve ühtsust ja vältida eelarvemenetlust ning see võib vähendada eelarve täitmise läbipaistvust ja takistada Euroopa Parlamenti kasutamast õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; on seetõttu seisukohal, et viimastel aastatel loodud välisrahastamisvahendid tuleb kanda liidu eelarvesse ning Euroopa Parlamendil peab olema nende vahendite rakendamise üle täielik kontroll; märgib, et 2017. aasta septembri lõpu seisuga oli 2017. aasta eelarves ELi usaldusfondide jaoks kulukohustustega seotud 795,4 miljonit eurot; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada, millise summa ta kavatseb usaldusfondide jaoks kulukohustustega siduda 2018. aastal; kordab oma muret selle pärast, et summad, mida liikmesriigid on lubanud usaldusfondidesse kanda, kipuvad tegelikkuseks jääma väiksemaks; võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 11/2017 Kesk‑Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfondi kohta; on mures puuduste pärast, mille kontrollikoda kindlaks tegi, näiteks ei ole hinnatud üldisi vajadusi ja mehhanismid, mida kasutatakse teiste rahastajatega koostöö tegemiseks, ei toimi; väljendab kavatsust hinnata, milline lisaväärtus on ELi usaldusfondidel liidu välispoliitika vahendina;

59.  tuletab meelde, et vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 24 kantakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud; palub komisjonil säilitada eelarve ühtsus ning käsitleda seda uute algatuste esildamisel juhtpõhimõttena;

60.  rõhutab, kui vajalikud on valimisvaatlusmissioonid, et tugevdada demokraatlikke institutsioone ja suurendada üldsuse usaldust valimiste vastu, mis omakorda aitab kindlustada rahu ja stabiilsust; rõhutab, et sellele eesmärgile tuleb tagada piisavad rahalised vahendid;

61.  juhib tähelepanu sellele, et arengukoostöö rahastamisvahendist ei tohi raha ümber paigutada selleks, et rahastada stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames loodud uut algatust, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks; peab kahetsusväärseks, et eelarveprojektis on ette nähtud paigutada arengukoostöö rahastamisvahendist sellele algatusele ümber 7,5 miljonit eurot, ja rõhutab, et selle puudujäägi täitmiseks tuleb tingimata leida muud lahendused;

62.  kordab, et ELi eriesindajate eelarverida tuleb eelarve summat mõjutamata paigutada ÜVJP eelarvest ümber Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et liidu diplomaatilist tegevust veel rohkem konsolideerida;

63.  on seetõttu otsustanud peaaegu kõik nõukogu kärped tühistada ja suurendada rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 299,7 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamine ja heakskiidetud kärped);

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

64.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärbetes ei ole arvestatud tegelike vajadustega ja seetõttu mõjuvad need juba niigi järsult kärbitud halduskuludele halvasti; taastab seetõttu kõik komisjoni halduskulud, sh rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulud, eelarveprojektis esitatud summas;

65.  kooskõlas järeldustega ühisarvamuses, mille Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigustalitused esitasid 12. septembril 2016 OLAFi ja selle järelevalvekomitee vahelise suhte kolme aspekti kohta, on otsustanud, et 10 % Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) assigneeringutest tuleb paigutada reservi, mis vabastatakse, kui OLAF annab järelevalvekomiteele juurdepääsu OLAFi juurdlustoimikutele, ning OLAFi eelarvet tuleb suurenenud ülesandeid arvestades veidi suurendada;

66.  märgib, et 2017. aasta alguses uuris OLAF Ühendkuningriigis tõsist juhtumit, mis puudutas tollipettust, mis seisnes imporditud toodete väärtuse näitamises tegelikust väiksemana ja mille tõttu jäi 2013.–2016. aastal liidu eelarvesse laekumata peaaegu 2 miljardi euro suurune tulu; on mures, et pettust ei ole praeguseks lõpetatud ja liidu eelarvesse jääb tulu endiselt laekumata; palub komisjonil võtta Brexiti‑teemalistel läbirääkimistel arvesse, et Ühendkuningriigi administratsioon on tema vastavatele soovitustele reageerinud aeglaselt; palub liikmesriikidel, kes olid tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku vastu, oma seisukohta uuesti kaaluda, et nimetatud probleem oleks võimalik kiiresti lahendada;

Detsentraliseeritud ametid

67.  kiidab komisjoni eelarvestuse ametite eelarvevajaduste kohta üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad lisakärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita neile antud ülesandeid; on seisukohal, et uusi ametikohti, mille ta oma seisukohas vastu võttis, on vaja uutest poliitikasuundumustest ja uutest õigusaktidest tingitud lisaülesannete täitmiseks; kordab, et kavatseb ametite korrektseks toimimiseks vahendid säilitada või neid vajaduse korral suurendada;

68.  arvestades rände- ja julgeolekuprobleeme, millega liidul tuleb endiselt tegeleda, ja kuna Euroopas välja töötatud lahendusi peab koordineerima, on otsustanud, et Europol, Eurojust, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid suurendatakse;

69.  tuletab meelde, et liit peab suurimat tähelepanu pöörama konkurentsivõimele, mis aitab luua majanduskasvu ja töökohti; tuletab meelde, et liidu jaoks on strateegiliselt tähtis, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi projektid, mille eest vastutab osaliselt Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), arendataks täielikult välja ja võetaks kasutusse; tuletab meelde, et GSA-l on puudus küberjulgeoleku ja avalike reguleeritud teenuste ressurssidest, ning on seetõttu otsustanud GSA assigneeringuid suurendada;

70.  on seisukohal, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) vajab lisaassigneeringuid ja -personali, et täita laiendatud ülesandeid, mis on seotud elektri- ja gaasivõrgueeskirjade ja -suuniste rakendamisega ning selle järelevalvega;

71.  tuletab eelkõige meelde, et Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aitab liidul teha teadlikke otsuseid, kuidas parandada keskkonda, võtta majanduspoliitikas arvesse keskkonnaaspekte ning muutuda säästvamaks, ning et komisjon on teinud liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raames ettepaneku anda EEA‑le uus ülesanne – energialiidu juhtimine –, ilma et seetõttu lisataks ametikohtade loetellu uusi ametikohti;

72.  rõhutab, et kuigi praegu tunduvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvevahendid ja töötajate arv piisavad, tuleb hoolikalt jälgida, kui palju tegevusvahendeid ja töötajaid amet edaspidi vajab;

73.  peab kiiduväärseks, et 2018. aasta eelarvesse on kantud Euroopa järelevalveasutuste tegevuse toetuseks piisavad vahendid; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on väga tähtis osa selles, et soodustada liidu õiguse järjepidevat kohaldamist ja riigi ametiasutuste vahel paremat koordineerimist ning tagada finantsstabiilsus, paremini integreeritud finantsturud ja tarbijakaitse ning järelevalve ühtlustamine; rõhutab, et oma eelarve arukaks kasutamiseks peavad Euroopa järelevalveasutused piirduma nende volituste ja ülesannetega, mille on neile andnud liidu seadusandja;

74.  kordab, et vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule on 2018 viimane aasta, mil viiakse ellu personali 5 % vähendamist ja ametite ametikohtade suhtes kohaldatakse ümberpaigutamisreservi; kordab, et on selle vastu, et kohaldada ka pärast 2018. aastat ametite vahendite suhtes üldist käsitlust; kinnitab, et on nõus sellega, kui ametid teevad tihedamat halduskoostööd või vajadusel korral ühinevad ja kui teatavate funktsioonide täitmine toimub kas koos komisjoni või mõne teise ametiga ning tulemuslikkus seetõttu suureneb; peab seetõttu kiiduväärseks ideed koordineerida ametite tegevust veel rohkem, luues selleks ELi ametite võrgustiku alalise sekretariaadi (nüüdse nimetusega „ühine tugikeskus“), ja toetab ettepanekut lisada Euroopa Toiduohutusameti ametikohtade loetellu veel üks koht, mille kulud kaetakse ühiselt liidu ametite olemasolevatest eelarvetest ja mis antakse ajutiselt tugikeskusele;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

75.  olles esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käimasolevate projektide ja meetmete edukusmäära seisukohast põhjalikult analüüsinud, jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta, on otsustanud võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi, sest muu hulgas on kasutada vaid piiratud varud ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks on olemas ülemmäärad;

76.  tõstab seetõttu esile selleks tehtud Euroopa Parlamendi pingutused ja palub komisjonil näidata eelarvemenetluse lõpus üles head tahet hakata vastuvõetud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ellu viima sõltumata hinnangust, mille ta on teostatavuse kohta andnud, ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele;

Erivahendid

77.  tuletab meelde, et erivahendid on väga kasulikud, sest need annavad paindlikkuse kasutada assigneeringuid ka väljaspool kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku erakordselt madalaid ülemmäärasid, ja tunneb heameelt selle üle, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise tulemusel on olukord paranenud; nõuab, et paindlikkusinstrumenti, kulukohustuste koguvaru ja ettenägemata kulude varu kasutataks suurtes summades selleks, et rahastada mitmesuguste uute probleemide lahendamist ja lisaülesandeid, milleks tuleb eelarvest raha leida;

78.  nõuab hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi suurendamist, arvestades viimaseid traagilisi õnnetusi, nimelt tulekahjusid ja suurt põuda Portugalis ja Hispaanias;

79.  tuletab ühtlasi meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust; toetab komisjoni kavatsust luua võimalus ELSF kiiremini kasutusele võtta, paigutades peale summade, mis on eelarvesse juba kantud ettemaksete jaoks, enamiku ELSFi aastasest summast liidu eelarves reservi; peab kahetsusväärseks kärpeid, mida nõukogu selles vallas tegi, ja taastab osaliselt eelarveprojekti summad, v.a summa, mis toodi paranduseelarvega nr 4/2017 varasemaks, st 2017. aastasse, ja ELSFi kasutuselevõtmine Itaalia aitamiseks; nõuab, et ELSFi kohaldusalasse lisatakse võimalus anda abi ka terrorirünnakute ohvritele ja nende peredele;

Maksed

80.  on mures selle pärast, et makseid on kogu liidu eelarves kasutatud praeguseks ettenähtust vähem ja seda mitte ainult alamrubriigis 1b, vaid ka rubriikides 3 ja 4, kuigi lahendada tuleb väga palju uusi probleeme ja loodud on paindlikud rahastamismehhanismid; tuletab meelde, et kahel viimasel aastal vähendati liidu eelarves makseid väga suures summas ja peale selle tekkis eelarves suur ülejääk; väljendab seetõttu muret, et eelarveprojektis on maksete ülemmäära alla jäetud ikkagi enneolematult suur, 10 miljardi euro suurune varu, mis näitab, et maksete kasutamine on väike, mis võib kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja lõpus tekitada väga suure maksete vajaduse;

81.  rõhutab, et maksed tuleb kõigil nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel taastada eelarveprojektis esitatud summas, ja suurendab maksete assigneeringuid sihipäraselt peamiselt neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Muud jaod

82.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on liidu institutsioonide suhtes kohaldatavat ühtset vähendusmäära jälle tõstnud; on veendunud, et sellel on eriti moonutav mõju institutsioonide eelarvetele, mille puhul varem on kohaldatud täpselt kindlaksmääratud vähendusmäära; on seisukohal, et sellise tegutsemisviisi puhul ei ole tegemist sihipärase vähendamise ega usaldusväärse finantsjuhtimisega; taastab seetõttu samasuguse vähendusmäära, nagu see oli eelarveprojektis;

I jagu – Euroopa Parlament

83.  jätab Euroopa Parlamendi 2018. aasta eelarve (mis võeti vastu ülalnimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooniga) kogusummaks 1 953 483 373 eurot; lisab eelarvesse eelarve tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, millega võetakse arvesse ajakohast teavet, mis käesoleval aastal varem ei olnud kättesaadav;

84.  märgib, et 2018. aasta eelarvestuse summa vastab 18,88 %‑le, mis on madalam kui 2017. aastal saavutatud 19,25 %, ning viimase viieteistkümne aasta jooksul ei ole see rubriigist 5 nii väikest osa veel moodustanud; nõuab siiski, et Euroopa Parlamendi võimalikult väikeste kulude eesmärgi saavutamiseks ei väheneks tema suutlikkus täita oma tavapäraseid seadusandlikke ülesandeid;

85.  kordab, et Euroopa Parlamendi jaoks on järgmisel eelarveaastal esmatähtis muuta juba võetud julgeolekumeetmed veel tugevamaks ja Euroopa Parlament küberrünnakute suhtes vastupidavamaks, muuta parlamendisisene eelarvemenetlus läbipaistvamaks ja pöörata Euroopa Parlamendi eelarves kõige suuremat tähelepanu oma põhiülesannetele, milleks on õigusloome, tegutsemine ühena kahest eelarvepädevast institutsioonist, kodanike esindamine ja teiste institutsioonide töö kontrollimine;

86.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi juhatuses on loodud töörühm, kes hakkab tegelema üldkulude hüvitisega; tuletab meelde, et üldkulude hüvitisega seoses oodatakse suuremat läbipaistvust ja tuleb koostada täpsemad reeglid, kuidas anda selle hüvitisena heakskiidetud kuludest aru, ilma et Euroopa Parlamendil tekiks lisakulu;

87.  palub juhatusel teha üldkulude hüvitises järgmised konkreetsed muudatused:

   üldkulude hüvitist tuleks kõikidel juhtudel käsitleda eraldi pangakontol;
   parlamendiliikmed peaksid alles hoidma kõik üldkulude hüvitisega seotud kviitungid;
   üldkulude hüvitise kasutamata osa tuleks volituste lõppemisel tagastada;

88.  vastavalt kokkuleppele, mis 14. novembril 2015. aastal saavutati nõukoguga Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta, vähendab Euroopa Parlamendi peasekretariaadi ametikohtade arvu 2018. aastal 60 võrra (eesmärk on vähendada töötajate arvu 1 %); tuletab meelde, et 35 ametikohta, mis Euroopa Parlamendile anti 2016. aastal, olid seotud uute, julgeoleku suurendamise meetmetega ja on seetõttu jäetud ametikohtade vähendamise eesmärgi alt välja, mida kinnitati ka paranduseelarve nr 3/2016 ja 2017. aasta üldeelarve vastuvõtmisel(10); palub komisjonil oma seiretabeleid kohandada, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõigis menetluse etappides täpne teave;

89.  peab kiiduväärseks arvamuste vahetust, mis 11. juulil 2017. aastal toimus eelarvekomisjoni, peasekretäri ja Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika eest vastutavate asepresidentide vahel parlamendi kinnisvarapoliitika üle; on seisukohal, et arvamuste vahetus peaks olema pidev, eriti kui arvestada arutelusid, mida juhatus hakkab pidama Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimise teemal;

90.  kordab seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas ülalnimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis ja mille kohaselt on Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega seotud kontrollimehhanisme võimalik veel täiustada; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014(11) ja tunneb heameelt kõigi pingutuste üle, mida tehakse kulude eest võetava vastutuse ja kulude läbipaistvuse parandamiseks;

91.  tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb aastas umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(12) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille suurus on 11 000 – 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringute vähendamist;

IV jagu – Euroopa Kohus

92.  taastab kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, kuid mis on kohtu töö jaoks väga olulised, eelarveprojekti summad, ja kahes eelarvepunktis taastab eelarvestuses esitatud summa, et kohtul oleks järjest suurema tõlkenõudlusega võimalik paremini toime tulla;

93.  väljendab umbusku nõukogu ühepoolse avalduse ja sellega seotud liite suhtes, mis puudutavad töötajate arvu 5 % vähendamist ja on esitatud 2018. aasta eelarve projekti käsitlevas nõukogu seisukohas ning mille kohaselt peab kohus oma ametikohtade arvu vähendama veel 19 võrra; rõhutab, et need 19 ametikohta vastavad 12‑le ja 7‑le ametikohale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid vastavalt 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetlustes heaks täiendavate vajaduste täitmiseks; rõhutab seetõttu, et neid 19 ametikohta ei peaks tagasi andma, sest kohus on töötajate arvu 5 % vähendamisega seotud nõude juba täitnud, kaotades 2013.–2017. aastal 98 ametikohta;

V jagu − Kontrollikoda

94.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad, et kontrollikoda saaks töökava täita ja esitada plaanitud auditiaruanded;

95.  paigutab punktis „Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud“ teatava summa reservi, kuni selguvad finantsmääruse muutmise üle peetavate läbirääkimiste tulemused ja muudetud finantsmäärus 2018. aastal jõustub;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

96.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad;

97.  kahel eelarvereal, mis on seotud kaubanduslepingute sisenõuanderühmade tööga, eraldab suurema summa kui eelarveprojektis esitatud;

VII jagu – Regioonide Komitee

98.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad;

99.  paljudel eelarveridadel näeb kooskõlas Regioonide Komitee iseenda eelarvestusega ette suurema summa kui eelarveprojektis esitatud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

100.  peab kiiduväärseks tööd, mida Euroopa Ombudsman on teinud, et leida omaenda eelarves võimalusi eelmise aastaga võrreldes raha kokku hoida;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

101.  ei mõista, miks soovib nõukogu Euroopa Andmekaitseinspektori eelarvet vähendada, kui Euroopa Parlament ja nõukogu andsid talle uusi ülesandeid; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et Euroopa Andmekaitseinspektor saaks oma ülesandeid ja kohustusi täita;

X jagu – Euroopa välisteenistus

102.  taastab assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel;

103.  loob kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvepunkti ning annab Euroopa välisteenistusele piisavad inimressursid ja vahendid, et tulla toime kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt levitatavast väärinfost tulenevate probleemidega;

104.  on peale selle otsustanud, et ELi eriesindajate eelarverida paigutatakse ÜVJP peatükist ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et suurendada liidu välistegevuse sidusust;

105.  seoses leidudega, mille Euroopa Ombudsman tegi tasustamata praktika teema uurimise(13) käigus, näeb liidu delegatsioonide praktikantide jaoks ette suurema summa kui Euroopa välisteenistuse enda eelarvestuses esitatud;

o
o   o

106.  võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Luksemburgi ühepoolse avalduse, mis on lisatud nõukogu seisukohale 2018. aasta eelarve projekti kohta, mis võeti vastu 4. septembril 2017. aastal; tuletab meelde, et kevadel toimunud kolmepoolsetel eelarveteemalistel läbirääkimistel leppisid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjon esindajad 27. märtsil 2017. aastal kokku pragmaatilises ajakavas, mille alusel eelarvemenetlust korraldatakse ja mis sisaldab ka lepitusperioodi kuupäevi; tuletab meelde, et üldasjade nõukogu kiitis pragmaatilise ajakava oma 25. aprilli 2017. aasta kohtumisel heaks, olles igati teadlik, millal Euroopa Parlamendi osaistungjärgud 2017. aastal toimuvad; märgib seetõttu, et eelarvemenetlus toimub vastavalt pragmaatilisele ajakavale, milles kolm institutsiooni kokku leppisid;

107.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0085.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0302.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0401 / P8_TA(2016)0411.
(11) COM(2017)0481.
(12) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.
(13) Euroopa Ombudsman, 454.2014/PMC.


2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
PDF 256kWORD 51k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2016/2153(DEC))
P8_TA(2017)0409A8-0291/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8‑0271/2016)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8‑0291/2017),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2016/2153(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8‑0291/2017),

A.  arvestades, et kõigi liidu institutsioonide tegevus peaks olema läbipaistev ja nad peaksid olema liidu kodanike ees täielikult vastutavad neile kui liidu institutsioonidele usaldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

B.  arvestades, et ühelt poolt liidu avatud ja läbipaistva halduse ning teiselt poolt liidu finantshuvide kaitsmise vajaduse ühine koosmõju nõuab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus oleks avatud ja läbipaistev ning et selle kohaselt vastutaks iga liidu institutsioon eelarve eest, mida ta täidab;

C.  arvestades, et Euroopa Ülemkogul ja nõukogul peaks liidu institutsioonidena olema demokraatlik aruandekohustus liidu kodanike ees, kuna nad saavad vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

1.  tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artiklis 335 on sätestatud, et „[i]ga institutsioon esindab liitu […] oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes“, ning et sellele vastavalt vastutab iga institutsioon finantsmääruse artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.  märgib Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt finantsmääruse, eelkõige selle artiklite 162–166 sätetele;

4.  märgib, et Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 94 on sätestatud, et „[s]ätteid, mis reguleerivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 Euroopa Komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste suhtes: […] Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu […] eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel“;

5.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel reageerinud Euroopa Parlamendi märkustele, mille ta esitas oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis(7) eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ja mis käsitlevad varasemate aastate suundumust;

6.  märgib rahuloluga, et esimest korda esitas nõukogu Euroopa Parlamendile halduse peadirektoraadi, õigustalituse ning kommunikatsiooni ja teabe peadirektoraadi 2015. aasta tegevusaruanded; märgib, et ülejäänud direktoraatides ei ole volitatud eelarvevahendite käsutajaid, kes rakendaksid Euroopa Liidu üldeelarve II jagu (Euroopa Ülemkogu ja nõukogu);

7.  märgib, et 2017. aasta märtsis otsustasid Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koordinaatorid moodustada töörühma, milles on esindatud kõik fraktsioonid ja mille ülesanne on koostada ettepanek nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta; rõhutab, et eelarvekontrollikomisjon on nüüdseks selle ettepaneku heaks kiitnud ja see on edastatud esimeeste konverentsile, mis on Euroopa Parlamendi institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav organ;

Lahendamata küsimused

8.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarveid ei ole ikka veel lahku viidud, nagu Euroopa Parlament on mitmes oma hiljutises eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis soovitanud;

9.  märgib, et nõukogu veebisaidil selle kinnisvarapoliitika kohta esitatud andmed ei sisalda nõukogu hoonete kulude üksikasju; on teadlik, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu kinnisvaraosakonnad vahetavad aeg-ajalt teavet; teeb ettepaneku, et selline teabevahetus muutuks korrapäraseks ja et Euroopa Parlamendile esitataks nõukogu majandusaasta aruandes üksikasjalikku teavet;

10.  kordab oma nõudmist esitada eduaruanded kinnisvaraprojektide kohta ning seni kantud kulude üksikasjalik jaotus; nõuab teavet Europa hoone hilinenud valmimisega seotud kulude kohta;

11.  märgib, et 2015. aastal avaldati uued eetikasuunised nõukogu jaoks ning neile peavad järgnema eetika- ja aususeteemalist teadlikkust parandavad meetmed; peab kahetsusväärseks, et nõukogu rikkumisest teatamise eeskirjad ei ole ikka veel avalikult kättesaadavad;

12.  tunneb heameelt nõukogu edusammude üle seoses äriühingute poliitikaga, eriti läbipaistvuse osas; peab siiski kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole veel ühinenud liidu läbipaistvusregistriga;

13.  nõuab tungivalt, et nõukogu töötaks välja üksikasjalikud korruptsioonivastased suunised ja sõltumatud poliitikameetmed oma struktuurides;

14.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud korduvalt raskusi, mis tulenesid nõukogupoolse koostöö puudumisest; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastatega 2009, 2010, 2011, 2012, 2013 ja 2014 põhjustel, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta(8), 25. oktoobri 2011. aasta(9), 10. mai 2012. aasta(10), 23. oktoobri 2012. aasta(11), 17. aprilli 2013. aasta(12), 9. oktoobri 2013. aasta(13), 3. aprilli 2014. aasta(14), 23. oktoobri 2014. aasta(15), 29. aprilli 2015. aasta(16), 27. oktoobri 2015. aasta(17), 28. aprilli 2016. aasta(18) ja 27. oktoobri 2016. aasta(19) resolutsioonides, ning lükkas edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastaga 2015 põhjustel, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis;

15.  märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine ei ole toonud kaasa mingeid tagajärgi; on seisukohal, et olukord tuleks lahendada eelkõige liidu kodanike huvides võimalikult kiiresti;

16.  toonitab, et tulemuslikuks eelarve täitmise kontrolliks on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostööd, nagu toodi välja Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis; kinnitab, et Euroopa Parlamendil ei ole võimalik teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsust, mis põhineks teabel;

17.  tuletab nõukogule meelde komisjoni poolt jaanuaris 2014 väljendatud seisukohta, et kõik institutsioonid peaksid olema täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine;

18.  märgib, et komisjon on öelnud ka seda, et ta ei korralda järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust täita oma eelarvejagu;

19.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei anna jätkuvalt Euroopa Parlamendi küsimustele vastuseid;

20.  rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulutusi ning et sellise kontrolli põhielemendid on sätestatud Euroopa Parlamendi viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides;

21.  toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale eelarve rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu maksumaksjate ees;

22.  on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu puudulik koostöö eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooniga on negatiivne sõnum liidu kodanikele.

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1.
(4) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0147.
(8) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.
(9) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.
(10) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.
(11) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.
(12) ELT L 308, 16.11.2013, lk 22.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 97.
(14) ELT L 266, 5.9.2014, lk 26.
(15) ELT L 334, 21.11.2014, lk 95.
(16) ELT L 255, 30.9.2015, lk 22.
(17) ELT L 314, 1.12.2015, lk 49.
(18) ELT L 246, 14.9.2016, lk 21.
(19) ELT L 333, 8.12.2016, lk 51.


Töötajate kaitse kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ***I
PDF 241kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2016)0248 – C8‑0181/2016 – 2016/0130(COD))
P8_TA(2017)0410A8-0064/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0248),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0181/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 11. juuli 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8‑0064/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/2398) lõplikule kujule).

(1) ELT C 487, 28.12.2016, lk 113.


Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomine ELi liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete registreerimiseks ***I
PDF 243kWORD 57k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008 ja määrust (EL) nr 1077/2011 (COM(2016)0194 – C8‑0135/2016 – 2016/0106(COD))
P8_TA(2017)0411A8-0057/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0194),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte b ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0135/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 87 lõike 2 punkti a,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 12. juuli 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0057/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2226) lõplikule kujule).

(1) ELT C 487, 28.12.2016, lk 66.


Schengeni piirieeskirjade muutmine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas ***I
PDF 241kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas (COM(2016)0196 – C8‑0134/2016 – 2016/0105(COD))
P8_TA(2017)0412A8-0059/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0196),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0134/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 12. juuli 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0059/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2225) lõplikule kujule).

(1) ELT C 487, 28.12.2016, lk 66.


Põhiõiguste aspekt romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemine
PDF 293kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioon põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta (2017/2038(INI))
P8_TA(2017)0413A8-0294/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eelkõige selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–  võttes muu hulgas arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artiklit 6,

–  võttes muu hulgas arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 10 ja artikli 19 lõiget 1,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „ELi harta“), mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1948. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis võeti New Yorgis vastu 20. novembril 1989, eriti selle artiklit 3,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni A/70/L.1 „Transforming our world: the 2030 agenda for sustainable development“ (Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 1. novembril 2005 vastu võetud resolutsiooni A/RES/60/7 holokausti mälestamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee deklaratsiooni romade diskrimineerimise ja romade vastase rassistliku vägivalla suurenemise kohta Euroopas, mis võeti vastu 1. veebruaril 2012,

–  võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldist poliitilist soovitust nr 13 romade sallimatuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi vastu võetud Euroopa poliitiliste parteide mitterassistliku ühiskonna hartat ja selle 32. istungit 2017. aasta märtsis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2014. aasta resolutsiooni nr 1985 rahvusvähemuste olukorra ja õiguste kohta Euroopas ning 2017. aasta resolutsiooni nr 2153 romade ja reisijate kaasamise edendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandi 11. aprilli 2017. aasta avaldust kümne eesmärgi kohta järgmiseks kümneks aastaks,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlevat konventsiooni (nr 111),

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(1),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(5),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta, nõukogu 8. detsembri 2016. aasta järeldusi romade integreerimise kiirendamise kohta ja 13. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 14/2016 kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2011. aasta järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta,

–  võttes arvesse romade integratsiooni käsitlevaid komisjoni teatisi (COM(2010)0133, COM(2012)0226, COM(2013)0454, COM(2015)0299, COM(2016)0424), sealhulgas teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta aastani 2020 (COM(2011)0173),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone romade kohta(6),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva puhul romade diskrimineerimise kohta Euroopas ja II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis(7),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(8), eelkõige punkte 117–122 romade õiguste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta põhiõiguste aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa liidu Põhiõiguste Ameti Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise (EU‑MIDIS) esimest ja teist uuringut ning romasid käsitlevaid mitmeid muid uuringuid ja aruandeid,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 14/2016 romade integratsioonile suunatud ELi poliitikaalgatuste ja rahalise abi kohta: viimasel kümnendil on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid kohapeal tuleb teha rohkem,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri uuringut „Diskrimineerimine ELis 2015. aastal“,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) aruandeid ja soovitusi, muu hulgas selle tegevuskava romade ja sintide olukorra parandamiseks OSCE piirkonnas,

–  võttes arvesse järelevalveasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, eelkõige Euroopa romade õiguste keskuse, organisatsioonide Fundación Secretariado Gitano, Open Society Foundations (OSF), European Roma Grassroots Organisations (ERGO) ja Amnesty International aruandeid ning soovitusi,

–  võttes arvesse organisatsiooni Alliance against Anti‑Gypsyism viitedokumenti romavastase tegevuse vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Poliitikauuringute Keskuse aruannet „Combating Institutional Anti‑Gypsyism: Responses and promising practices in the EU and selected Member States“ (Võitlus institutsioonilise romade diskrimineerimise vastu: vastused ja paljutõotavad lahendused ELis ja valitud liikmesriikides),

–  võttes arvesse, et hiljuti Berliinis asutatud Euroopa romade kunsti- ja kultuuriinstituut, mille eesmärk on tagada Euroopa 12 miljoni roma kunstiline ja kultuuriline kohalolu, võimaldab neil ennast väljendada ja aitab selle kaudu võidelda romavastasusega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8‑0294/2017),

A.  arvestades, et romadel puuduvad Euroopas endiselt inimõigused;

B.  arvestades, et romad on osa Euroopa kultuurist ja väärtustest ning nad on osa ELi kultuurilisest rikkusest, mitmekesisusest, majandusest ja ühisest ajaloost;

C.  arvestades, et romade diskrimineerimine kui rassismi eriliik, mis on suunatud romade vastu, on rassilisel üleolekul põhinev ideoloogia, ajaloolisest diskrimineerimisest innustust leidnud ebainimlikustamise ja institutsioonilise rassismi vorm, mis väljendub muu hulgas vägivalla, viha õhutava keelekasutuse, ärakasutamise, häbimärgistamise ja muu otsese diskrimineerimisena(9);

D.  arvestades, et vaatamata jõupingutustele riikide, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil leidub püsivat ja struktuurset romavastasust(10) igapäevaselt kogu Euroopas ühiskonna kõigil tasanditel, see avaldub näiteks isiklikus ja institutsioonilises hoolimatuses, diskrimineerimises, ebavõrdsuses, võimaluste vähendamises, alavääristamises, tõrjumises ja patuoinaks tembeldamises, häbimärgistamises, vihakõnes ning romade määramises vägivalla, äärmise vaesuse ja sügava sotsiaalse tõrjutuse ohvriks; arvestades, et romavastasus on tõusuteel ja erakonnad koguvad selgelt romavastaste avaldustega populaarsust;

E.  arvestades, et romavastasuse eri vorme võib liikmesriikides leida kõigi tasandite avaliku sektori asutuste töös ja tegevuses, mis väljendub enamasti suutmatuses pakkuda romadele võrdset juurdepääsu või üleüldse juurdepääsu kommunaalteenustele, võrdsetest õigustest ja võrdväärsest kohtlemisest ilmajätmises, romade kõrvalejätmises poliitikakujundamisest ja teadmiste loomise protsessist, nende alaesindatuses ametlikes organites kõikidel ühiskonna tasanditel, diskrimineerivate programmide väljatöötamises ning romade elu parandamise rahastamisvõimaluste väärkasutamises;

F.  arvestades, et romavastasust võib täheldada isegi ELi institutsioonide tegevuses, kuna paljude ELi programmide ja fondidega, millel võiks olla positiivne mõju romade elutingimustele ja tulevikuväljavaadetele, ei saavutata kavandatud eesmärke, või nad määravad romad sümboolselt üheks abisaajaks, kuid ei võta arvesse nende tegelikku olukorda ja diskrimineerimist, millega nad silmitsi seisavad;

G.  arvestades, et romavastasust, kuitahes teadvustamatut, võib täheldada ka ELi acquis’s, milles sageli ei võeta arvesse romade tegelikke olusid ja probleeme, kellel seetõttu, et nad on sajandeid kannatanud mitmesuguse diskrimineerimise all, ei ole võimalik kasutada samu acquis’ga tagatud õigusi ja võimalusi ning samal tasemel kaitset kui teistel ELi kodanikel;

H.  arvestades, et meie ühiskonnas kehtib endiselt nii sõnades kui ka tegudes tuvastatav romade patroneeriv kohtlemine, rõhutades vaid vajadust romade kaasamise ja lõimimise järele, samas kui tegelikult on vaja põhjalikult muuta lähenemisviisi; arvestades, et neile tuleb tagada juurdepääs ja võimalus täielikult kasutada oma põhiõigusi ja kodakondsust meie ühiskonnas;

I.  arvestades, et romasid nimetatakse jätkuvalt kaitsetuteks isikuteks, kuigi romade ilmajätmine nende võõrandamatutest inimõigustest ning neile võrdse kohtlemise ja hoolekandele, teenustele, teabele, õigusemõistmisele, haridusele, tervishoiule, tööhõivele jms juurdepääsu keelamine viitab sellele, et tegelikult põhjustavad romade kaitsetut olekut võimul olijate loodud ja juhitavad diskrimineerivad struktuurid; arvestades, et see näitab, et asjaomased ametiasutused on oma inimõigustealaseid kohustusi eiranud;

Kuuluvus ja osalus

1.  rõhutab, et selleks, et võidelda ühiskonna alateadliku üksmeele vastu romade tõrjumise osas, võidelda nende diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ja lõhkuda stereotüüpe, mis on loodud ja mida on kinnitatud populaarse kirjanduse, meedia, kunsti ja keele kaudu sajandite vältel, on hädavajalik harida üldiselt ühiskonda romade mitmekesisuse ja nende ajaloo, kultuuri ning selle suhtes, missugune, kui ulatuslik ja tõsine on romavastasus, millega nad oma igapäevaelus silmitsi seisavad; palub sellega seoses liikmesriikidel võtta täieliku vastutuse oma romadest kodanike eest ning algatada pikaajalised teadlikkuse ja valdkonnaüleste teadmiste suurendamise kampaaniad;

2.  on seisukohal, et romade aktiivne ja sisuline osalemine ühiskonnas, majanduses, poliitikas ja kultuuris on otsustava tähtsusega romavastasuse probleemi tõhusaks lahendamiseks ja kogu ühiskonna jaoks hädavajaliku vastastikuse usalduse loomiseks; märgib, et selle eest vastutavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt; palub komisjonil ja liikmesriikidel kavandada strateegiaid, mis hõlmavad nii ennetus- kui ka reageerivaid meetmeid, mis põhinevad tegelikul ja süstemaatilisel konsulteerimisel romade esindajate ja vabaühendustega, ning kaasata nad algatatud põhiprogrammide ja -projektide rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse kõikidel tasanditel, kaasa arvatud kohalikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama roma sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste loomist ning noorte edumeelsete roma juhtide mõjuvõimu suurendamist;

Lepitamine ja usalduse loomine

3.  nõuab tungivalt, et komisjon moodustaks vastastikuse usalduse loomiseks tõe- ja lepituskomisjoni ELi tasandil (kas olemasolevates struktuurides või eraldi organina), et tunnistada romade tagakiusamist, tõrjumist ja äratõukamist sajandite vältel, dokumenteerida see ametlikus valges raamatus ning täita neid ülesandeid koos Euroopa Parlamendi ja roma ekspertidega;

4.  kutsub liikmesriike üles moodustama tõe- ja lepituskomisjonid (kas olemasolevates struktuurides või eraldi organina), et tunnistada romade tagakiusamist, tõrjumist ja äratõukamist sajandite vältel, kaasata nende teemade dokumenteerimisse ametlikus valges raamatus parlamendiliikmeid, valitsusametnikke, juriste, romade esindajaid, vabaühendusi ja rohujuure tasandi organisatsioone, ning ärgitab liikmesriike lisama romade ajalugu koolide õppekavadesse;

5.  kutsub liikmesriike üles mälestama romade holokausti ohvreid, tähistama 2. augustil romade holokausti mälestuspäeva ja maksma holokausti üle elanutele lihtsustatud korras viivitamata asjakohast hüvitist, viies samas läbi ka teadlikkuse suurendamise kampaania; palub komisjonil ja liikmesriikidel mälestada igal aastal 27. jaanuaril peetava holokausti mälestuspäeva üritustel ka roma ohvreid ja korraldada ametnikele vabatahtlikke koolitusi romade holokausti teemal;

Tulemuslikkuse kontrollide läbiviimine

6.  väljendab muret asjaolu pärast, et ehkki liikmesriikides rakendatakse mitut sihipärast programmi, ei õnnestu enamiku põhiprogrammidega, sh struktuurifondidest rahastatavate programmidega jõuda kõige ebasoodsamas olukorras isikuteni, eelkõige romadeni; palub seetõttu, et kontrollikoda kontrolliks põhjalikumalt ja regulaarselt ELi programmide, näiteks tööhõive- ja haridusprogrammide, nt Erasmus+ ja noorte tööhõive algatuse tulemuslikkust;

7.  palub komisjonil:

   hinnata ELi programme ja rahastamisvõimalusi, et teha kindlaks, kas need vastavad mittediskrimineerimise ja osaluse nõudele, ning vajaduse korral võtta viivitamata parandusmeetmeid;
   kohaldada kindlat, kvaliteedile keskendunud ja pikaajalist järelevalve- ja finantsaruandluse süsteemi, et kontrollida liikmesriikide tulemusi ELi programmide kasutamisel;
   kaasata projektide järelevalvesse ja hindamisse tõhusalt ja läbipaistvalt romasid, kellele need projektid on suunatud;
   tagada, et olemasolev kaebuste lahendamise mehhanism tehtaks elanikele, vabaühendustele ja ametiasutustele paremini kättesaadavaks ja läbipaistvamaks, et nad saaksid diskrimineerivatest ELi fondidest ja programmidest teada anda;
   peatada rahastamine, kui ELi rahalisi vahendeid väärkasutatakse;
   reformida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, nii et need annaksid rahalist toetust romade diskrimineerimise vastaseks võitluseks ennetavamalt, ning
   laiendada programmi „Kodanike Euroopa“ ja õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse rahastamisprogrammi, tunnustades kodanikuühiskonna järelevalveasutuste ja teiste asjaomaste sidusrühmade suurt osatähtsust romavastasuse seires ning tagades põhiõiguste austamise;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

   tagama, et ELi rahastatavad asjaomased sekkumised, mis võivad roma kogukonda mõjutada, oleksid kaasavad ja vähendaksid segregatsiooni;
   tagama, et segregatsiooni tavad oleksid selgelt kirjeldatud ja rahastamisest sõnaselgelt ilma jäetud;
   parandama rahastamisvõimalusi, tagamaks, et haridus- ja töövõimalustega luuakse tegelik ja jätkusuutlik viis pikaajalisest töötusest väljumiseks, mis on vajalik inimväärseks eluks;
   tagama, et kõiki olemasolevaid vahendeid kasutatakse tulemuslikult, ning
   suurendama ELi vahendite kasutamise määra kooskõlas prioriteetidega, mis on kehtestatud romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates;

9.  palub liikmesriikidel parandada koordineerimist kohalike ja riigi ametiasutuste vahel, et kaotada haldus- ja poliitilised tõkked ning kasutada ELi vahendeid romade, eriti laste olukorra parandamise eesmärgil tulemuslikumalt;

10.  tuletab meelde nõukogu 2013. aasta soovitust, milles tõdetakse, et sotsiaalse kaasatuse edendamist ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist, mis hõlmab muu hulgas romade sarnaste tõrjutud kogukondade sotsiaal‑majanduslikku lõimimist, tuleks hõlbustada, eraldades vähemalt 20 % kogu Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis investeerimiseks inimestesse;

Võrdsete õiguste tagamine ja romavastasuse vastu võitlemine koolituste kaudu

11.  tuletab meelde, et vähemuste õigused ja diskrimineerimiskeeld on põhiõiguste lahutamatu osa ja kuuluvad seetõttu ELi väärtuste hulka, mida austatakse kooskõlas ELi lepingu artikliga 2; tuletab meelde, et EL võib ELi lepingu artikli 7 kohaselt võtta meetmeid, kui on selge oht, et liikmesriik rikub oluliselt neid väärtusi;

12.  arvestades vabaühenduste ja järelevalveorganisatsioonide murettekitavaid teateid, palub liikmesriikidel:

   rakendada ja jõustada direktiivi 2000/43/EÜ, et tõhusalt ennetada kõiki romade vastu suunatud diskrimineerimise vorme ja need kaotada ning tagada, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud haldusnormid ei oleks diskrimineerivad ega tekitaks segregatsiooni;
   rakendada ja jõustada raamotsus 2008/913/JSK, kuna see annab vahendid edukaks võitlemiseks romavastase retoorika ja vägivalla vastu;

13.  palub komisjonil abistada liikmesriike võrdse kohtlemise direktiivide ülevõtmisel ja rakendamisel ning jätkata rikkumismenetluste algatamist eranditult kõigi liikmesriikide vastu, kes rikuvad või ei võta üle või ei rakenda võrdse kohtlemise direktiive, nagu rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv (2000/43/EÜ), vaba liikumist ja elamise õigust käsitlev direktiiv (2004/38/EÜ)(11), ohvrite õigusi käsitlev direktiiv (2012/29/EL), nõukogu raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta (2008/913/JSK), audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (2010/13/EL)(12), nõukogu direktiiv meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta (2004/113/EÜ)(13) ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2000/78/EÜ);

14.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles ületama ummikseis ja alustama uuesti läbirääkimisi diskrimineerimisvastase direktiivi üle;

15.  mõistab hukka roma kodanike ebavõrdsuse salgamise teatavates liikmesriikides, nende riikide poliitilise tahte puudumise heastada romade põhiõigustele juurdepääsu ja õiguste kasutamise tagamata jätmist ning romade hukkamõistmise liikmesriikide poolt, kes süüdistavad neid endid nende sotsiaalses tõrjutuses, mille on põhjustanud struktuuriline rassism;

16.  kutsub liikmesriike üles:

   mõistma selgelt hukka ja sanktsioneerima romade holokausti eitamist, nende vastu suunatud vihakõnet ja nende patuoinaks tembeldamist kõigi tasandite poliitikute ja ametnike poolt ning igat liiki meediakanalites, sest need tugevdavad otseselt romavastasust ühiskonnas;
   võtma täiendavaid meetmeid romavastase vihakõne ennetamiseks ja hukka mõistmiseks ning selle vastu võitlemiseks ka kultuuridevahelise dialoogi kaudu;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid oma tööd vabaühendustega, et tagada koolitus eelarvamuste vastu võitlemise ning tõhusa vastassuunalise kõne kampaaniate parimate tavade teemal, tehes kindlaks vabaühendustest partnerite konkreetsed vajadused ja nõudmised selle suhtes; palub komisjonil kutsuda kodanikuühiskonda üles jälgima vihakõnet, vihakuritegusid ja holokausti eitamist liikmesriikides ning sellest teada andma;

18.  kutsub presidenti üles mõistma hukka ja karistama Euroopa Parlamendi liikmeid, kes kasutavat laimavat, rassistlikku või ksenofoobset kõnet või käituvad Euroopa Parlamendis vastaval viisil;

19.  mõistab hukka romade vaba liikumise õiguse rikkumise; palub liikmesriikidel tunnistada, et ELi aluspõhimõtteid tuleb kohaldada kõigi kodanike suhtes ja et vaba liikumist käsitleva direktiivi kohaselt on keelatud kollektiivne väljasaatmine ja mis tahes rassiline iseloomustamine; palub päritoluliikmesriikidel täita oma kohustust ning võidelda kõigi oma kodanike vaesuse ja tõrjutuse vastu, ja liikmesriikidel, kuhu saabutakse, suurendada piiriülest koostööd diskrimineerimise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks ning hoida ära tõrjumise jätkumine riigis, kuhu saabutakse;

20.  kutsub liikmesriike üles kaotama roma pagulaste ja varjupaigataotlejate ebavõrdse kohtlemise seoses rändega; tuletab meelde, et liikmesriigid võtavad vastu varjupaigataotlejaid, kes on pärit Lääne‑Balkani riikidest ja kelle hulgas on arvuliselt palju Serbiast ja endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärit romasid, ning et see võib olla seotud sealset roma kogukonda mõjutavate konkreetsete teguritega; nõuab, et asjaomaste riikide päritoluriigi teabesse lisataks spetsiaalne peatükk tagakiusamise kohta romavastasuse tõttu;

21.  on väga mures Euroopas elavate kodakondsuseta romade arvu pärast, mille tagajärjel on neile täielikult keelatud juurdepääs sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenustele ja mille tõttu nad on tõugatud ühiskonna äärealadele; kutsub liikmesriike üles lõpetama kodakondsusetus ja tagama kõigi poolt põhiliste inimõiguste kasutamise;

22.  palub, et liikmesriigid registreeriksid sünde diskrimineerimata ja tagaksid kõigi oma kodanike identifitseerimise, et romad ei jääks ilma juurdepääsust olulistele põhiteenustele; kutsub liikmesriike üles võtma viivitamata parandusmeetmeid, et peatada diskrimineerimine sündide registreerimisel, ja võtma oma kohalike asutuste kaudu aktiivseid meetmeid, et iga laps saaks registreeritud; palub komisjonil hinnata ja jälgida olukorda liikmesriikides ning jagada parimaid tavasid nende inimeste tuvastamise ja kaitse osas, kelle kodakondsust ei ole tunnustatud ja kellel puudub juurdepääs isikut tõendavatele dokumentidele, ning viia läbi kampaaniaid, suurendamaks teadlikkust sündide registreerimise tähtsusest;

23.  on väga mures romade ebavõrdse juurdepääsu pärast terviseteabele, teenustele ja hooldusele ja asjaolu pärast, et väga paljudel neist puudub tervisekindlustuskaart, ning peab nende rassilist kuritarvitamist muret tekitavaks; palub liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et kaotada tõkked juurdepääsul tervishoiusüsteemile; palub liikmesriikidel tagada vajaduse korral romadele tervishoiu vahendamise programmide rahastamine, suurendada teadlikkust tervishoiust ning parandada vaktsineerimise ja ennetava tervishoiu kättesaadavust romadele;

24.  peab muret tekitavaks, et roma naisi diskrimineeritakse, nad pannakse sageli eraldatud ja standarditele mittevastavatesse sünnituspalatitesse, nad kannatavad meditsiinitöötajate füüsilise väärkohtlemise, hooletusse jätmise ja puuduliku hoolitsemise tõttu, kui püüavad kasutada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid, ning neil puudub sageli juurdepääs mobiilsele tervisekontrollile; palub tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid selleks viivitamata järelevalve- ja parandusmehhanismid ning tagaksid eetikanorme rikkuvate meditsiinitöötajate vastutusele võtmise; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada jõupingutusi, et edendada roma naiste jätkusuutliku ja tervikliku suutlikkuse arendamist, luua spetsiaalsed struktuurid, nagu kliirimispunktid, et edastada asjakohast tervisealast teabematerjali, ning tagada vajalik toetus kogukonna tervisealastele algatustele;

25.  palub liikmesriikidel seada romasid käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistiku rakendamisel esikohale lapsed, eelkõige tagades roma lastele tervishoiuteenuste kättesaadavuse, inimväärsed elutingimused ja juurdepääsu haridusele; rõhutab, et roma laste kirjaoskamatuse vastu võitlemine on romade parema lõimimise ja kaasamise jaoks otsustava tähtsusega, sest võimaldab järgmistel põlvkondadel parandada oma juurdepääsu tööturule;

26.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid mõistaksid hukka sunniviisilise steriliseerimise ja tagaksid nende roma naiste kannatuste hüvitamise, kelle suhtes on rakendatud süsteemset ja riigi poolt toetatud steriliseerimist, koos avaliku vabandusega selle inimsusvastase kuriteo ohvrite ees;

27.  tunneb tõsist muret roma laste vanematest eraldamise pärast, mis on ebaseaduslik; kutsub liikmesriike üles viivitamata selliseid juhtumeid uurima ja võtma asjakohaseid meetmeid nende ennetamiseks;

28.  mõistab hukka asjaolu, et liikmesriigid ei ole taganud romadele võrdset juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende võrdsust seaduse ees, mis väljendub järgmises:

   vihakuritegude ohvritel ei ole juurdepääsu õigusemõistmisele või toimub menetlus lubamatult aeglaselt, eriti kui kuriteo on toime pannud politseiametnikud;
   romasid mõistetakse kuritegudes süüdi ebaproportsionaalselt palju;
   politsei tegevus on ülemäärane (etniline iseloomustamine, liigsed peatamis- ja läbiotsimismenetlused, tarbetud reidid romade elupaikadesse, meelevaldne vara arestimine ja hävitamine, ülemäärase jõu kasutamine vahistamisel, ähvardamine, alandav kohtlemine, füüsiline kuritarvitamine, õigustest ilmajätmine politsei ülekuulamis- ja järelevalvetegevuses);
   romade vastu toime pandud või nende teatatud kuritegude puhul on politsei tegevus ebapiisav ja pakub vaid vähest abi ja kaitset, kui üldse (näiteks inimkaubanduse juhtumite korral ja koduvägivalla ohvritele);

29.  kutsub liikmesriike üles:

   tagama, et kõik kodanikud oleksid seaduse ees võrdsed ja et kõigil oleks võrdne juurdepääs õigusemõistmisele ja võimalus kasutada menetlusõigusi;
   pakkuma õiguskaitseametnikele kohtusüsteemi kõikidel tasanditel töö raames kohustuslikku inimõigustel põhinevat ja teenustele suunatud koolitust;
   uurima vihakuritegusid, sealhulgas neid, mis on ajendatud romavastasusest, ja neid kohtus menetlema, samuti jagama selles osas parimaid tavasid;
   moodustama politseijõududes spetsiaalsed vihakuritegude vastased üksused eriteadmistega romavastasusest;
   soodustama asjakohast politseitegevust ja kohaldama politsei teenistuskohustuste rikkumise korral karistusi;
   võtma tööle vaidluste lahendamise spetsialistid, kes teevad koostööd politseiga;
   võtma romasid aktiivselt tööle politseiasutusse;
   tagama ohvriabi programmide vastavuse romade erivajadustele ja neile abi pakkumise kuritegudest teatamisel ja kaebuste esitamisel;
   jätkama ja laiendama komisjoni ja Euroopa Nõukogu roma naiste õiguskaitse kättesaadavust käsitleva ühisprogrammi JUSTROM geograafilist kohaldamisala;
   rakendama täielikult ELi inimkaubanduse vastast direktiivi ning tõhustama politsei- ja õigusalast koostööd, et võidelda inimkaubanduse vastu, ja
   rakendama täielikult direktiivi 2011/93/EL(14), et ennetada ja tõkestada laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist ning kaitsta sellise vägivalla ohvreid;

30.  kutsub Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) üles jätkama põhiõiguste alaste koolituste korraldamist ja valdkonnaüleste teadmiste suurendamist politseiametnike hulgas;

31.  tunneb sügavat muret laialt levinud romade diskrimineerimise pärast majutusvaldkonnas, mida iseloomustab diskrimineeriv rendi- ja omanditurg, ja sotsiaaleluaseme süsteemis, aga ka romade väljatõstmise ja nende kodude lammutamise pärast ilma alternatiivse eluaseme pakkumiseta, romade paigutamise pärast eraldatud laagritesse ja hädaolukorra varjupaikadesse, millel puuduvad põhiteenused, müüride ehitamise pärast roma elupaikade ümber ja avaliku sektori asutuste suutmatuse pärast tagada romadele täielikku juurdepääsu igapäevasele joogivee- ja kanalisatsioonivõrgule;

32.  kutsub liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et tagada romade võrdne kohtlemine eluasemele juurdepääsul ning kasutama täielikult ära ELi rahalisi vahendeid, et parandada romade elamistingimusi, eelkõige soodustades segregatsiooni vähendamist, kaotades ruumilise segregatsiooni ning edendades kogukonna juhitud kohalikku arengut ja integreeritud territoriaalseid investeeringuid, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest ning järjekindla sotsiaalelamispinna poliitikaga; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu kommunaalteenustele, nagu vesi, elektrienergia ja gaas, ning eluasemega seotud infrastruktuurile kooskõlas riigi õigusnormidega;

33.  palub komisjonil tunnustada oma pädevust rassipõhiste sundväljatõstmiste kontekstis; palub liikmesriikidel tagada, et väljatõstmise korral järgitaks täiel määral liidu õigust ja ka teisi rahvusvahelisi inimõigusalaseid kohustusi, näiteks Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi; nõuab enim mõjutatud liikmesriikides segregatsiooni vähendamise ekspertide arvu ja nende kättesaadavuse suurendamist, aitamaks ametiasutustel tagada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid edendavad tõhusalt segregatsiooni vähendamist, ning kutsub Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ESF‑ERF) eraldama vahendeid ruumilise desegregatsiooni vastu võitlemiseks;

34.  väljendab heameelt ennetavate algatuste üle, millega tahetakse parandada romade eluaseme olukorda linnades; tunnustab algatust Eurocities, mille raames kogutakse kaardistamise kaudu tõendeid, et uurida linnade roma kogukondade omadusi, nende probleeme ja linna lahendusi neile;

35.  taunib jätkuvat segregatsiooni koolides, sealhulgas roma laste üleesindatust nn erikoolides, ainult romadele mõeldud koole, eraldi klasse, moodulkoolimajasid jms; kutsub liikmesriike üles koostama ja võtma meetmeid segregatsiooni vähendamiseks koolides ja muid tõhusaid meetmeid, et tagada roma laste võrdne kohtlemine ja nende täielik juurdepääs kvaliteetsele tavaharidusele ning et kõik roma lapsed saaksid vähemalt kohustusliku hariduse; rõhutab sellega seoses, kui oluline on uurida koolist väljalangemise põhjuseid, eelkõige romavastasuse rolli selles nähtuses; julgustab lisaks liikmesriike üles otsima uusi viise, et kaotada lõhet hariduses täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -koolitus, vabahariduse ja mitteametliku õppe abil; rõhutab, et samal ajal tuleb pöörata tähelepanu ka valdkonnaülesele diskrimineerimisele, kaasates roma eksperte ja vahendajaid koolides, ning tagada asjakohased vahendid sellistele meetmetele;

36.  peab muret tekitavaks ja lubamatuks romade diskrimineerimist tööhõives, mida iseloomustavad sageli pikaajaline töötus, nulltunnilepingud, ebakindlad töötingimused, mille puhul puuduvad ravi- ja sotsiaalkindlustus või pensionikindlustus, tööturutõkked (ka romade puhul, kellel on kolmanda taseme haridus) ja ümberõppe võimaluste puudumine; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid tõhusaid meetmeid romade võrdse kohtlemise tagamisel tööturule ja tööhõivele juurdepääsul ning kaotaksid otsesed ja kaudsed tõkked, sealhulgas diskrimineerimise;

37.  nõuab, et liikmesriigid teeksid koostööd erasektoriga, et toetada romade koolitus-, tööhõive- ja ettevõtlusvõimalusi, eriti arenevates tehnoloogiasektorites; palub liikmesriikidel uurida põhjalikult seda, kuidas saab uus tehnoloogia aidata kaasa romade sotsiaalsele ja majanduslikule kaasamisele ning romavastasusega võitlemisele; rõhutab, kui oluline on regionaalareng kestlike töökohtade loomiseks vähim arenenud piirkondades;

38.  palub liikmesriikidel edendada meetmeid, millel on tõendatud suur positiivne mõju, nagu kutseõpe ja töökohapõhine õpe, individuaalsed nõustamisteenused, füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine, sotsiaalne ettevõtlus ja programmid esimese töökogemuse saamiseks, et kindlustada romade osalemist tööturul ja vältida roma kogukondades vaesuse edasikandumist põlvkondade vahel;

39.  mõistab hukka romade mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise vormid, mis on sageli peidetud või varjatud; rõhutab, et poliitikameetmetes, mis on suunatud mingi konkreetse diskrimineerimise põhjusega tegelemiseks, tuleks pöörata tähelepanu konkreetsete rühmade olukorrale, kes võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid püüaksid esmatähtsana parandada haridustaset, osalemist, juurdepääsu tööturule, eluasemele ja tervishoiuteenustele ning ennetada romade diskrimineerimist, sest nad kannatavad mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise ning ebavõrdsuse all, ning lisaksid 2020. aasta järgset romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikku konkreetsed programmid;

40.  märgib murega, et roma naised kogevad mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist, kuna on naised ja kuuluvad roma rahvusvähemusse, ning seega on nad ebasoodsas olukorras, mis raskendab ühiskonnas osalemist kõigil tasanditel ning juurdepääsu põhilistele teenustele ja ressurssidele; toonitab, et diskrimineerimine on veelgi teravam probleem roma naiste ja tüdrukute puhul, kellel puuduvad isikut tõendavad dokumendid; rõhutab, et roma naiste ja tüdrukute olukorra parandamine eeldab konkreetseid ja sihipäraseid mittediskrimineerivaid meetmeid, mis võimaldavad võrdset juurdepääsu tööturule ja haridusele, sealhulgas elukestvale õppele, ja mis aitavad tagada kvaliteetse eluaseme, mis on nende elutingimuste parandamiseks ning vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemiseks otsustava tähtsusega;

41.  palub liikmesriikidel tagada, et romade riiklikes integratsioonistrateegiates oleks eraldi peatükk naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kohta ning et selle kõikides jagudes kohaldataks soolise aspekti arvestamise meetmeid, et edendada naiste õigusi ja soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi, eriti rahaliste vahendite eraldamisel, kooskõlas nõukogu järeldustes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta, milles nõutakse, et kõigis romade kaasamist edendavates poliitikameetmetes ja toimingutes arvestataks soolist mõõdet; kutsub liikmesriikide valitsusi ja kohalikke omavalitsusi üles kaasama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ettevalmistamisse, rakendamisse, hindamisse ja jälgimisse roma naisi; rõhutab, et on vaja süstemaatiliselt koguda ja korrapäraselt analüüsida sooliselt eristatud andmeid ning palub komisjonil ja liikmesriikidel hinnata, kas nende poliitika annab roma naiste ja laste osas soovitud tulemusi, ja kui edusammud puuduvad, siis võtta meetmeid; kutsub komisjoni üles toetama soolise võrdõiguslikkuse edendamist kõigis Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise aspektides kooskõlas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015;

42.  kutsub liikmesriike üles pöörama tähelepanu ka erilistele probleemidele, millega seisavad silmitsi roma naised ja tütarlapsed seoses varajase ja sundabieluga ning rünnakutega nende füüsilise puutumatuse vastu, ja ärgitab liikmesriike edendama ja toetama andmete kogumist ja levitamist õigusmeetmete ja muude riikliku tasandi meetmete kohta, mis aitavad ennetada vägivalda roma naiste ja tütarlaste vastu ning selle vastu võidelda;

43.  julgustab ettevõtjaid ja kohalikke asutusi looma roma naistele koolituskavasid ja töövõimalusi;

44.  kutsub valitsusi üles julgustama ja toetama roma naiste osalemist avalikus ja poliitilises elus;

45.  peab võrdõiguslikkust edendavaid asutusi ülioluliseks, et teavitada romasid nende õigustest, aidata neil oma õigusi kasutada ja anda teada diskrimineerimisest; palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada normid, et tagada võrdõiguslikkust edendavatele asutustele piisavad õigused ja vahendid romavastasuse juhtumite kontrollimiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks; palub liikmesriikidel toetada võrdset kohtlemist edendavate asutuste tööd ja institutsioonilist suutlikkust, tagades neile piisavad vahendid tõhusa õigus- ja kohtuabi andmiseks ning tugevdades nende tööd roma õigusnõustajate tegevuse kasutamisega, et lihtsustada väärkohtlemisest teatamist;

46.  tunneb muret romade kontaktisikute või kohalikes, piirkondlikes ja liikmesriikide valitsustes ette nähtud romade esindajate vähese arvu pärast ning valitsuste suutmatuse pärast tagada romade täieõigusliku kodakondsuse kasutamine; tunnustab kodanikuühiskonna määravat rolli selles valdkonnas; nõuab ulatuslikumat koostööd asjaomaste riiklike ja kohalike ametiasutuste, ELi, Euroopa Nõukogu ja valitsusväliste organisatsioonide vahel; julgustab ELi ja liikmesriikide institutsioone ja erakondi edendama aktiivselt romade poliitilist osalust ning suurendama nende mõjuvõimu ja töölevõtmist avaliku halduse asutustesse; nõuab romade mõjuvõimu suurendamise programme, sh neid, mille eesmärk on tagada valdkonnaülesest perspektiivist romade pikaajaline osalemine kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ning riikide valitsustes; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et suurendada roma naiste osalemist poliitikas ja otsuste tegemisel;

47.  kutsub liikmesriike üles tagama kohustuslikud, praktilised ja valdkonnaülesed põhiõigused ja pakkuma mittediskrimineerimist käsitlevaid koolitusi kõigile kirjeldatud õigusi kohaldavatele ametiisikutele, kes seisavad hea ELi ja siseriiklike õigusaktide õige rakendamise eest, et tagada neile vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldavad neil teenida kõiki kodanikke lähtuvalt inimõigustepõhisest lähenemisviisist;

48.  arvestades meedia suurt mõju sellele, kuidas avalikkus rahvusvähemustesse suhtub, palub liikmesriikidel:

   pakkuda avalik-õigusliku ringhäälingu ja meedia töötajatele kohustuslikku koolitust, et suurendada nende teadlikkust romade probleemidest ja diskrimineerimisest ning kahjulikest stereotüüpidest;
   edendada romade töölevõtmist avalikus meedias, ning
   edendada romade esindatust avaliku meedia juhtorganites;

49.  et teha lõpp romavastasuse püsimisele, palub liikmesriikidel lisada koolide õppekavadesse kõikidel tasanditel kohustuslikus korras inimõigused, demokraatlik kodanikuaktiivsus ja poliitiline kirjaoskus, et kaotada romade ebakindlus identiteedi tõttu ning tugevdada nende enesekindlust ja suutlikkust seista oma võrdsete õiguste eest ja neid kasutada;

50.  on väga mures avaliku sektori kärbete pärast, mis on tugevasti mõjutanud nii riigi kui ka riigi rahastatavate vabaühenduste tegevust romade võrdõiguslikkuse edendamisel ja vähendanud nende projektide ulatust; rõhutab, et riik ja tema institutsioonid täidavad võrdõiguslikkuse edendamisel peamist osa ja seda ei saa asendada;

Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad

51.  märgib murega, et roma kogukonna suunas tehtud jõupingutused, investeeritud rahalised vahendid ning arvukad Euroopa ja riigi tasandi programmid ja fondid ei ole romade elamistingimusi oluliselt parandanud ega romade integreerumist edendanud, eriti kohalikul tasandil, kutsub seetõttu liikmesriike üles võitlema romade marginaliseerimise, diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu, ning selleks et edendada romade integreerimist ja võidelda romavastasusega, palub neil:

   seada romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koostamisel ambitsioonikaid eesmärke, uurida rohkem edukaid kohalikke tavasid ja programme, kaasates aktiivselt romasid, et näidata nende olukorda, reaalsust ja probleeme, ning pöörata erilist tähelepanu romavastasusele ja selle tagajärgedele, et töötada välja parem, laiaulatuslik ja terviklik lähenemisviis sellele teemale, tegeledes seega mitte ainult sotsiaalse ja majandusliku aspektiga, vaid võideldes ka rassismi vastu, kindlustades samal ajal vastastikust usaldust;
   rakendada täielikult romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad;
   hinnata nende tõhusust ja neid korrapäraselt ajakohastada, määrata kindlaks konkreetsed tegevused ja suunatud meetmed ning seada mõõdetavad eesmärgid ja vahe-eesmärgid,
   teha tihedat koostööd kõigi sidusrühmadega, sealhulgas piirkondlike ja kohalike üksuste, teadusringkondade, erasektori, põhiorganisatsioonide ja vabaühendustega ning kaasata aktiivselt romasid;
   arendada andmete kogumist ning kohapealsel tööl põhinevaid, finantsalaseid ja kvaliteedile suunatud seire- ja aruandlusmeetodeid, sest need toetavad tõhusaid tõenduspõhiseid meetmeid ja võivad aidata parandada strateegiate, toimingute ja meetmete tulemuslikkust, ning teha kindlaks, miks programmid ja strateegiad ei anna kauaoodatud tulemusi;
   suurendada romasid käsitlevate riiklike kontaktpunktide mõjuvõimu, tagades neile piisavad volitused, vajalikud vahendid ja sobilikud töötingimused oma koordineerimisülesannete täitmiseks;

Romavastasuse seadmine keskseks küsimuseks täiendatud 2020. aasta järgses strateegias

52.  väljendab heameelt komisjoni tegevuse üle ning väljatöötatud kasulike mehhanismide ja rahaliste vahendite üle romade sotsiaalse ja majandusliku kaasamise kindlustamiseks, samuti asjaolu üle, et komisjon koostas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku aastani 2020 ning kutsus liikmesriike üles võtma vastu riiklikud strateegiad;

53.  kutsub komisjoni üles:

   täiendama 2020. aasta järgset romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikku, tuginedes kontrollikoja, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), vabaühenduste, järelevalveorganisatsioonide ja kõikide asjaomaste sidusrühmade järeldustele ja soovitustele, et kasutada paremat, ajakohasemat ja veelgi laiaulatuslikumat lähenemisviisi;
   seadma romavastasuse ELi 2020. aasta järgse raamistikus koos sotsiaalse kaasamisega keskseks küsimuseks ja võtma kasutusele hariduse, tööhõive, eluaseme, tervise jms valdkondades diskrimineerimisvastased näitajad, sest romavastasus takistab romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate edukat rakendamist;
   käsitlema romavastasust horisontaalse küsimusena ja töötama koostöös liikmesriikide, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja vabaühendustega liikmesriikidele romavastasusega võitlemiseks välja praktiliste sammude nimistu;
   viima asjaomastes komisjoni talitustes lõpule romade rakkerühma loomise, moodustades volinike tasandil romadega seotud teemasid käsitleva projektimeeskonna, mis ühendab kõiki asjaomaseid volinikke, kes töötavad võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastasuse, kodakondsuse, sotsiaalõiguste, tööhõive, hariduse ja kultuuri, tervise ja eluaseme valdkonnas, ning nende valdkondade välismõõdet, et aidata kaasa mittediskrimineerivate ja täiendavate ELi fondide ja programmide loomisele;
   tugevdama ja täiendama komisjoni diskrimineerimiskeeldu ja romasid käsitleva koordineerimisüksuse tööd, tugevdades selle meeskonda, eraldades piisavad vahendid ja võttes tööle rohkem inimesi, et oleks piisavalt võimekust võidelda romavastasusega, suurendada teadlikkust romade holokaustist ja edendada holokausti mälestamist;

54.  nõuab, et ELi institutsioonid arvestaksid romade õigusi välissuhete kontekstis; rõhutab vajadust võidelda romavastasusega ning edendada romade õigusi kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama ja aktiivselt levitama ECRI esitatud romavastasuse määratlust, et anda riigiasutustele selged juhised;

56.  kutsub parlamendi fraktsioone ja liikmesriikide erakondi üles järgima Euroopa poliitiliste parteide mitterassistliku ühiskonna täiendatud hartat ning palub neil vaadata oma kohustused korrapäraselt läbi, mõista hukka vihakõne ja määrata selle eest karistused;

57.  kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles koostama uuringu, mis käsitleb romavastasust ELis ja kandidaatriikides, keskenduma oma romadega seotud töös romavastasuse küsimusele ning jälgima seda kõigis asjakohastes valdkondades;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja ÜRO‑le.

(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(3) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(4) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
(5) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(6) ELT C 4 E, 7.1.2011, lk 7; ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 73; ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112; ELT C 468, 15.12.2016, lk 36; ELT C 468, 15.12.2016, lk 157.
(7) ELT C 328, 6.9.2016, lk 4.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.
(9) Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldine poliitiline soovitus nr 13 romade sallimatuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse kohta.
(10) Romavastasust nimetatakse mõnikord erinevalt ja mitmes liikmesriigis on selle kohta vahel veidi teistsugune termin, näiteks „mustlasvastasus“;
(11) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(12) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(13) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(14) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.

Õigusalane teave