Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 14. november 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2017/004 IT/Almaviva
 Elude säästmine ja autode turvalisuse suurendamine ELis
 Territoriaalsed tüpoloogiad ***I
 Siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ***I
 Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vaheline koostöö ***I
 Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmine piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega
 Jaefinantsteenuste tegevuskava

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2017/004 IT/Almaviva
PDF 258kWORD 54k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Itaalia taotlus – EGF/2017/004 IT/Almaviva) (COM(2017)0496 – C8‑0322/2017 – 2017/2200(BUD))
P8_TA(2017)0422A8-0346/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0496 – C8-0322/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0346/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, lisaabi ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, Itaalia esitas taotluse EGF/2017/004 IT/Almaviva, et saada EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumide kohaselt EGFist rahalist toetust seoses 1 646 koondamisega ettevõttes Almaviva Contact SpA, mis tegutseb NUTS 2. tasandil Lazio piirkonnas Itaalias (ITI4) ja majandussektoris, mis kuulub NACE Revision 2 osa 82 (büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused) alla; arvestades, et meetmetes osaleb eeldatavasti 1 610 koondatud töötajat;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Itaalial õigus saada nimetatud määruse alusel 3 347 370 eurot rahalist toetust, mis moodustab 5 578 950 euro suurusest kogukulust 60 %;

2.  märgib, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse 9. mail 2017 ning pärast Itaalia poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise 26. septembril 2017 lõpule ja andis sellest samal päeval parlamendile teada;

3.  tuletab meelde, et majanduskriis on avaldanud turundusteenuste ning kaupade ja teenuste ostjatele pakutava toe hinnale suurt survet ning selle tagajärjel on teenuseosutajate käive ja rentaablus vähenenud; võttes arvesse, et kõnekeskuse teenuseid pakkuvas sektoris moodustavad tööjõukulud tootmiskuludest kaugelt kõige suurema osa, märgib, et tingimuste halvenemise tõttu on ettevõtted kas asunud ümber uude riiki, kärpinud tööjõukulusid või lõpetanud äritegevuse; peab kahetsusväärseks, et ajavahemikus 2009. aastast kuni 2014. aasta esimese kvartalini lõpetas kolmandik kõigist Itaalia ettevõtetest, kes selles sektoris tegutsevad, äritegevuse;

4.  mõistab, et kõnealused koondamised on otseselt seotud sellega, et Almaviva Rooma kõnekeskuse tulu langes 2011.–2016. aastal 45 %; peab kahetsusväärseks, et kavas, mille kohaselt oleks tulnud Almaviva Rooma kõnekeskuse tööjõukulu viia vastavusse muude Itaalias asuvate Almaviva kõnekeskuste tööjõukuludega – ja mis tegelikult oleks tähendanud palkade vähendamist –, ei olnud võimalik Itaalia ühinenud ametiühingu esindusega (RSU) kokkuleppele jõuda, mille tagajärjel Roomas asuv keskus suleti;

5.  märgib, et kõnekeskuse teenuseid osutava sektori töötajaid tuleks paremini kaitsta ja see puudutab eelkõige põhimõtet vältida töötajate üleviimist ühest keskusest teise, mida kasutatakse spetsiaalse massiliste koondamiste tekitamise strateegiana;

6.  tunnistab, et pärast suuri probleeme, mis tekkisid majandus- ja finantskriisi tagajärjel, on piirkondlik ja kohalik majandus küll elavnemas, kuid aeglaselt, ning massiliste koondamiste korral võib elavnemine peatuda või katkeda; rõhutab, et selle vältimiseks tuleb kindlasti võtta aktiivseid tööturumeetmeid, nagu EGFist kaasrahastatud meetmed;

7.  märgib, et 79 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on naised ja suur enamik neist on 30–55‑aastased; peab kahetsusväärseks, et ei suudetud leida toimivat lahendust, kuidas nende koondamist vältida, eriti seetõttu, et selle vanuserühma naiste püsimine ja edenemine tööturul on niigi tõenäoliselt väiksem, sest neil on keeruline töö ja eraelu ühitada, kuna nad tegutsevad mitteametlike hooldajatena, ja töökohal puuduvad võrdsed võimalused;

8.  rõhutab, et koolituste ja muude individuaalsete teenuste puhul tuleks võtta täielikult arvesse selle töötajarühma eripära, eriti naiste suurt osakaalu; tunneb heameelt selle üle, et hooldust vajava isiku hooldajatele makstavate hüvitiste jaoks on kavandatud hinnanguliselt 680 000 eurot;

9.  väljendab heameelt selle üle, et Itaalia ametiasutused alustasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 6. aprillil 2017, st palju varem, kui esitati taotlus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFist toetuse saamiseks;

10.  märgib, et Itaalial on kavas võtta kõnealuses taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kaheksat tüüpi meetmeid: i) individuaalne suunamine, ii) abi tööotsimisel, iii) koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, iv) uue töökoha vautšerid, v) toetus ettevõtluse alustamiseks, vi) ettevõtluse alustamise toetus, vii) hooldust vajava isiku hooldajatele makstavad hüvitised ja viii) transpordikulude hüvitamine; märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 17,4 %, mis on palju madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

11.  peab kiiduväärseks, et loodi komitee, millesse kuuluvad majandusarengu ministeerium (MiSE(4)), ANPAL(5), Lazio haldusüksus ja ametiühingud ja kelle ülesanne on töötada välja Almaviva endiste töötajate toetamise strateegia ja vastavad sekkumismeetmed ning koostada individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett;

12.  mõistab, et uue töökoha vautšerite kasutamine on uus asi, sest neid on varem kasutatud ainult ühel korral; rõhutab, et niipea kui andmed on kättesaadavad, hinnataks ammendavalt, kui tõhusad sellised meetmed on;

13.  rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et rahastamiskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu teistest rahastamisvahenditest, kuid neid täiendatakse meetmetega, mida rahastatakse üksnes kas ESFist või üksnes riiklikest vahenditest;

14.  tuletab meelde, et EGFist toetatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel tuleks lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

15.  tunnustab Itaalia valitsust selle eest, et ta kavatseb kehtestada telekommunikatsioonisektori töötajate jaoks uue õigusraamistiku, mille abil vältida selliste juhtumiste kordumist, mis on taotluse EGF/2017/004 IT/Almaviva aluseks;

16.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

17.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid töökohtade kvaliteedi ja EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

18.  kordab, et kutsub komisjoni üles tagama, et kõik EGFi juhtumitega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Itaalia taotlus – EGF/2017/004 IT/Almaviva)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/2192).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Ministero dello Sviluppo Economico (MiSE)
(5) Agenzia Nazionale per le Politiche Attive del Lavoro (ANPAL)


Elude säästmine ja autode turvalisuse suurendamine ELis
PDF 197kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon elude säästmise kohta autode turvalisuse suurendamise abil ELis (2017/2085(INI))
P8_TA(2017)0423A8-0330/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Kuidas säästa elusid: autode turvalisuse suurendamine ELis. Sõidukite kõrgtehnoloogiliste turvaseadiste, nende kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse seirest ja hindamisest sõidukite üldist turvalisust ning jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset käsitlevate määruste läbivaatamise eesmärgil“ (COM(2016)0787) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0431),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/719, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/758, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall‑süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ(6),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(7),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu maanteetranspordi kohta(8),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020 seoses esimeste vahe-eesmärkidega kahjustrateegia suunas(9),

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020(10),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016)0766),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020“ (COM(2010)0389),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava“ (COM(2012)0636),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Benefit and feasibility of a range of new technologies and unregulated measures in the field of vehicle occupant safety and protection of vulnerable road users“ (Rea uute tehnoloogiate ja reguleerimata meetmete kasulikkus ja tehniline teostatavus sõitjate turvalisuse ja vähem kaitstud liiklejate kaitse vallas), mille koostas Transport Research Laboratory ja mis avaldati 26. märtsil 2015,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „On the Implementation of objective 6 of the European Commission’s policy orientations on road safety 2011–2020 – First milestone towards an injury strategy“ (Euroopa Komisjoni 2011–2020. aasta liiklusohutuse poliitikasuuniste 6. eesmärgi rakendamine – esimene vahe‑eesmärk kahjustrateegia suunas) (SWD(2013)0094),

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2017. aasta järeldusi liiklusohutuse kohta, millega kinnitatakse 2017. aasta märtsi Valletta deklaratsioon,

–  võttes arvesse komisjoni 31. mail 2017 avaldatud paketti „Liikuvus Euroopas“, mis hõlmab kaheksat seadusandlikku algatust, milles pööratakse erilist tähelepanu maanteetranspordile,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 15. aprilli 2016. aasta resolutsiooni 70/260 liiklusohutuse parandamise kohta kogu maailmas,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0330/2017),

A.  arvestades, et igal aastal hukkub Euroopa teedel umbes 25 500 inimest ja ligikaudu 135 000 inimest saab tõsiselt vigastada, mistõttu on liiklussurmade arvu nulli viimise eesmärgi saavutamiseks vaja liikmesriikidega konsulteerides võtta rohkem ja tõhusamaid meetmeid;

B.  arvestades, et liiklusohutus sõltub kolmest tegurist: sõidukist, taristust ja juhtide käitumisest, ning seepärast on liiklusohutuse suurendamiseks vaja ette näha meetmeid kõigis kolmes valdkonnas ning tõhusaid meetmeid tuleks võtta sõidukite aktiivse ja passiivse ohutuse valdkonnas;

C.  arvestades, et sõiduautode, kerg- ja raskesõidukite keskmine vanus kasvab ELis pidevalt ja on praegu üle 10 aasta; arvestades, et sõiduki vanusel on otsene mõju liiklusõnnetuse tagajärgedele ja selles saadud vigastustele;

D.  arvestades, et juhiabisüsteemid muudavad sõidukid turvalisemaks ning võimaldavad liikluses ohutult ja aktiivselt osaleda ka piiratud liikumisvõimega isikutel ja eakatel;

E.  arvestades, et intelligentsed juhtimissüsteemid vähendavad ummikuid, hoiatavad juhte teel tekkivate ohtude eest ning aitavad seega vähendada õnnetuse põhjustamise ohtu;

F.  arvestades, et liikumine isejuhtivate sõidukite suunas edeneb jõudsalt ja liiklusohutus on üldiselt pakiline küsimus, mistõttu peab komisjon esitama üldise ohutuse määruse läbivaatamise hiljemalt 2018. aasta esimeses kvartalis; arvestades, et igal juhul oleks mis tahes edasine viivitus vastuvõetamatu;

G.  arvestades, et kuna 38 % kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest toimub linnapiirkondades ja neisse satuvad sageli vähekaitstud liiklejad, peaksid liikmesriigid vähekaitstud liiklejaid linnaliikluse planeerimisel arvesse võtma, et parandada nende olukorda võrreldes muude transpordiliikidega, nagu autod ja bussid; arvestades, et komisjon peaks esitama jalakäijate kaitse määruse läbivaatamisaruande;

H.  arvestades, et liiklusohutuse ja kutseliste liiklejate töötingimuste vahel esineb selge seos;

Üldised nõuded

1.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid teedel tõhusalt ja korrapäraselt kontrollima juhte, sest õnnetuste peamised põhjused on endiselt teeoludele mittevastava kiirusega sõitmine ja kiiruse ületamine, tähelepanu hajumine, alkoholi- või narkojoobes juhtimine ja liigne väsimus ning palub seetõttu

   a) komisjonil määrata kindlaks kontrollitavate M1‑ ja N1‑kategooria sõidukite protsendimäär;
   b) komisjonil kehtestada rangemad kontrollid selle üle, et sõidukijuhid, kes on kutselised liiklejad, järgiksid tööaja kohustuslikke piiranguid ja peaksid kinni puhkeaegadest;
   c) liikmesriikidel tagada heade tavade intensiivsem vahetamine, pidades eelkõige silmas arukaid jõustamisstrateegiaid, ja näha ette õigusrikkujaile hoiatava mõjuga karistused;

2.  märgib, et ELis on igal aastal ligikaudu 25 % kõigist liiklussurmadest põhjustatud alkoholi tarbimisest; palub seetõttu komisjonil hinnata võimalikku lisaväärtust, mida annaks ELis vere alkoholisisalduse piirangu ühtlustamine nii, et see oleks 0,0 promilli algajatele sõidukijuhtidele esimese kahe aasta jooksul ja kutselistele juhtidele, ning kiidab heaks mõningate liikmesriikide nulltolerantsi poliitika joobes juhtimise suhtes;

3.  tuletab meelde eesistujariik Malta poolt 29. märtsil 2017 tehtud Valletta deklaratsiooni liiklusohutuse parandamise kohta ja nõuab tungivalt, et komisjon lisaks oma uude, ajavahemiku 2020–2030 liiklusohutuse strateegiasse uusi eesmärke, et vähendada ELis raskete liiklusvigastuste arvu poole võrra;

4.  kutsub liikmesriike üles parandama märkimisväärselt oma teetaristu seisukorda korrapärase ja tõhusa hooldamise, sh liiklusmärkide ja signaalimissüsteemide hooldamise ning asjakohaste uuenduste abil, et tulla toime liiklusmahtudega, ning võtma kasutusele uuenduslikke meetmeid, mis tagavad juhiabisüsteemide täieliku toimimise ja tõhustavad nende koostalitlusvõimet, moodustades nn intelligentse taristu; kutsub komisjoni üles looma mehhanismi, mis tagaks, et Euroopa teetaristu oleks vajalikus seisukorras;

5.  juhib tähelepanu sellele, et taristu muudatused (näiteks teatavat liiki põrkepiirded või liikluse rahustamise vahendid) võivad mõnikord õnnetusi põhjustada või raskendada nende tagajärgi, eriti kui õnnetusse satuvad motoriseeritud kaherattalised sõidukid; kutsub seetõttu komisjoni üles kavandama standardimismeetmeid, mis võiksid puudused kõrvaldada;

6.  märgib, et paljud juhid ei ole teadlikud vajadusest moodustada kiirteedel eritalituse sõidukitele juurdepääsu võimaldav koridor või ei oska seda teha, ning kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama selliste koridoride loomiseks ühised standardid ja algatama üleeuroopalise teabekampaania;

7.  märgib, et peaaegu pooled liikluses hukkunud jalakäijatest ja jalgratturitest on üle 65 aasta vanused ning et liiklusõnnetus on noorte kõige levinumaks surma põhjuseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles andma eakatele ja noortele juhtidele võimaluse liikluses ohutult osaleda ning arendama selleks välja laialt kajastatud programmid, mis ennetavad vanusega seotud õnnetusohte;

8.  märgib, et 51 %‑l juhtudest on linnapiirkonnas surmaga lõppevate liiklusõnnetuste ohvrid jalakäijad ja jalgratturid, ning julgustab seepärast linnu lisama oma liikumiskeskkonna kavadesse liiklusõnnetuste arvu vähendamiseks mõeldud eesmärke; kutsub samuti liikmesriike üles vähekaitstud liiklejaid paremini arvesse võtma ja parandama selleks raskete liiklusõnnetuste toimumiskohtade liikluskorraldust ning rajama turvalisemaid jalgsi ja jalgrattaga liikumise taristuid ja neid korras hoidma või laiendama ja ajakohastama olemasolevat taristut, parandades ühtlasi märgistust; kutsub ka komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid ELi tasandil, ületades olemasolevate rahastamiskavade kättesaadavaid vahendeid, et hõlbustada rattataristu laialdast parandamist ning võtta kasutusele uusi sõidukite aktiivse ja passiivse ohutuse tehnoloogiaid, mis kaitsevad eelkõige vähekaitstud liiklejaid;

9.  märgib, et kuna mõned jalgratturid ei tunne liikluseeskirju ja/või ei järgi neid, tekitavad nad mõnikord olukordi, milles võib ohtu sattuda nende endi või teiste liiklejate turvalisus; kutsub komisjoni üles kaaluma, millise ettepaneku võiks teha selleks, et edendada ohutumat rattaga sõitmist ja ühendada seeläbi jalgrattad sujuvalt teiste linnakeskkonna liikumisvahenditega;

10.  julgustab intelligentse transpordisüsteemi ja ühistranspordi operaatoreid edasi arendama selliseid sõidukitele mõeldud tehnoloogiaid, millega julgustatakse sõidukijuhte kasutama linnapiirkondadesse sisenedes ohutumaid transpordiliike;

11.  täheldab, et uued transpordivahendid, nagu e-rattad ja muud elektromobiilsuse vahendid, muutuvad üha populaarsemaks; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima viivitamata niisuguste sõidukite ohutusnõudeid ning tegema ettepanekuid nende ohutuks integreerimiseks maanteetransporti, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

12.  märgib, et ohutussüsteemide väljatöötamine ja rakendamine peaks tagama liiklusohutuse ning et selleks protsessiks on vaja teatavat kohanemisaega; kutsub seetõttu komisjoni üles andma selliste süsteemide väljatöötamiseks vajalikku aega enne konkreetsete tehniliste õigusaktide jõustamist;

13.  tuletab meelde, et läbisõidumõõdikuga seotud pettuste probleem on endiselt lahendamata, eriti kasutatud autode turul, nagu märgib komisjon oma uuringus, mis käsitleb kasutatud autode turu toimimist tarbija seisukohast; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid läbisõidumõõdikuga manipuleerimise ja selle näidu muutmise probleemiga tõhusate meetmete ja õigusaktide kaudu;

14.  märgib, et mida rohkem sõidukeid liikluses on, seda tõenäolisemalt võivad juhtuda õnnetused; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles edendama eriti linnapiirkondades kollektiivset ja jagatud liikuvust, et vähendada sõidukiparki, ning meetmeid jalgrataste ja kutselise juhiga sõidukite osakaalu suurendamiseks;

15.  juhib tähelepanu sellele, et sõiduki kohustuslik varustus erineb liikmesriigiti, ning kutsub seetõttu komisjoni üles koostama kogu ELi hõlmava siduva loetelu esemetest, mis peaksid sõidukites olemas olema;

16.  on seisukohal, et EL ja selle teaduskeskused peaksid täitma juhtrolli autonoomsete sõidukite väljatöötamisel, kuna need muudavad põhjalikult autotööstust eelkõige liiklusohutuse seisukohast, sest eeldatavalt peaksid need igal aastal säästma tuhandeid elusid ja aitama kaasa siseturu digitaliseerimisele;

Juhiabisüsteemid liiklusohutuse suurendamiseks

17.  rõhutab, et ligikaudu 92 % kõigist õnnetustest juhtub inimliku eksimuse tõttu või inimliku eksimuse ja sõidukite ja/või taristu vastasmõjul ning seetõttu peaks olema kohustuslik üksnes selliste juhiabisüsteemide paigaldamine, mis suurendavad teaduslike tõendite põhjal oluliselt liiklusohutust, mille kulude ja tulude suhe on soodne ja mis on saanud turuküpseks; on lisaks seisukohal, et sellest tulenev ostuhinna suurenemine ei tohiks olla nii liialdane, et kliendid, kellele sellised sõidukid mõeldud on, nende ostmist endale lubada ei saaks, ning et liiklusohutuse seisukohast tähtsaid juhiabisüsteeme tuleks korrapäraselt kontrollida;

18.  kutsub komisjoni üles testima eespool nimetatud ohutusseadiseid sõidukite turujärelevalve teostamisel;

19.  on arvamusel, et parematest ohutusnormidest ja -seadmetest on võimalik kasu saada ainult juhul, kui praegusi ja tulevasi õigusnorme tõhusalt rakendatakse ja jõustatakse; nõuab sellega seoses ulatuslikumat Euroopa tasandi järelevalvet liidu tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste üle; nõuab lisaks suuremat ja sõltumatumat turustamisjärgset järelevalvet liidu teedel liiklevate sõidukite üle, et tagada nende püsiv vastavus ohutusnõuetele;

20.  rõhutab, et kui tuvastatakse mittevastavusi, peaks Euroopa tarbijatel olema võimalik arvestada kiirete, asjakohaste ja kooskõlastatud parandusmeetmetega, sealhulgas vajaduse korral sõidukite tagasinõudmisega kogu liidus; on seisukohal, et ettevõtjad peaksid vastutama kõigi kahjude eest, mida sõidukiomanikud kannatavad sõidukite mittevastavuse või tagasinõudmise tagajärjel;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama olemasolevate sõidukite ohutuse taset ning toetama arengut ja uuendusi, mis suurendavad juba kasutusel olevate autode ohutust, soodustades ja edendades sõidukite moderniseerimist kulutõhusate liiklusohutussüsteemidega, mis aitavad juhtidel ohtlikus olukorras paremini reageerida;

22.  kutsub tootjaid ja operaatoreid üles:

   a) tagama, et iga juhiabisüsteemi aktiveeritud olek oleks juhtidele selgelt näha;
   b) nägema väljalülitatavate süsteemide puhul ette kaheastmelised väljalülitamismehhanismid, milles juht saab esmalt välja lülitada üksnes hoiatussignaali ja alles seejärel inaktiveerida süsteemi enda;
   c) tagama, et pärast sõiduki taaskäivitamist taastatakse iga kord juhiabisüsteemi aktiivne olek; ning
   d) võtma kasutusele hinnapoliitika, mis julgustab tarbijaid valima ohutus- ja juhiabisüsteemidega varustatud sõidukeid;

23.  rõhutab, et hoiatused peaksid olema lihtsad ja piisavalt hästi eristatavad, et oleks intuitiivselt selge, millisele süsteemile abisüsteem viitab, ning et hoiatused peaksid olema kergesti arusaadavad ka eakate, kuulmis‑ või nägemispuudega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks; kutsub seetõttu osalejaid üles kehtestama asjakohased ühtlustatud standardid, mis võimaldavad operaatoritel kasutada eri lahendusi;

24.  väljendab rahulolu selle üle, et peaaegu kõiki tarbijatele mõeldud Euroopa uute autode hindamisprogrammi (Euro NCAP) alusel testitud sõidukeid on hinnatud viie tärniga ja enamik autotootjaid on edukalt täitnud uutele Euro NCAPi nõuetele vastamise ülesande; märgib siiski, et kõiki Euroopas müüdavaid sõiduautomudelid ei ole Euro NCAPi programmi alusel testitud ja mitte kõiki sama tüüpi autosid ei müüda ühesuguse spetsifikatsiooniga, mis võib tarbijates segadust tekitada ja luua seetõttu sõiduki suhtes ootusi, mis ostetud mudeli tegeliku toimivusega võrreldes on põhjendamatud; tuletab seetõttu meelde, kui oluline on alusstandardina kohaldada kohustuslikke ohutusnõudeid, mis tagaksid kõigi vajalike ohutusvahendite olemasolu kogu ELis kasutusel ja müügil oleva sõidukipargi ulatuses;

25.  on arvamusel, et Euro NCAP‑s tuleks alati kajastada konkreetse automudeli tegelikku ohutust, ning julgustab hindama selles programmis uute sõidukite ohutust põhjalikumalt, kui kohustuslike miinimumnõuetega ette nähtud on, ning võtma arvesse ajakohastatud kohustuslikke miinimumnõudeid, et edendada kõrgete liiklusohutuse standarditega sõidukite arendamist veelgi ning et Euroopa jääks edasipüüdlikuks ja tegutseks autode turvalisuse valdkonnas ülemaailmse juhtiva jõuna;

26.  kutsub komisjoni üles kooskõlastama standardite kehtestamise ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga (UNECE), et rahvusvahelisel tasandil valitseks sidusus ja minimeeritaks ühtlasi erandite tegemine juhiabisüsteemide paigaldamise kohustusest, et suurendada liiklusohutust laiaulatuslikult; rõhutab lisaks, et tootjad peaksid koostama selgeid teabematerjale, mis aitaksid juhtidel eri juhiabisüsteemidest ja nende funktsioonidest paremini aru saada;

27.  nõuab ühtset Euroopa käsitust, milles võetakse arvesse kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi ja riiklikke õigusakte ja mis tagaks vastastikuse täiendavuse;

28.  kutsub komisjoni üles uurima eriotstarbeliste sõidukite sattumist linnas toimuvatesse õnnetustesse ja vajaduse korral tühistama juhiabisüsteemide paigaldamise kohustusest kehtivad erandid;

29.  rõhutab, et juhtide väljaõpe peaks hõlmama korrapärast ja täiendavat koolitust kohustuslike juhiabimehhanismide kasutamise kohta, pöörates erilist tähelepanu eakatele ja piiratud liikumisvõimega isikutele; nõuab tungivalt ühelt poolt, et autokoolid lisaksid selliste süsteemide toimimisega seotud küsimused oma õpilaste koolitusse, ja teiselt poolt, et juhiloa saamine ühendataks professionaalse ja praktilise koolituse läbimisega liikluses;

30.  märgib, et näiteks maksupõhised või kindlustuspõhised rahalised soodustused selliste meetmete eest, nagu näiteks täiendavate ohutust suurendavate juhiabisüsteemide paigaldamine uutesse ja kasutatud autodesse või nende lisamine juhtide koolitusse, võib hõlbustada kõrgetasemeliste turvafunktsioonidega sõidukite turuleviimist; kutsub liikmesriike üles kaaluma selliste mehhanismide kasutuselevõtmist;

31.  kutsub komisjoni üles nõudma turuosalistelt avatud standardite ja liideste kasutamist, mis aitab veelgi parandada koostalitlusvõimet, nii et mis tahes kvalifitseeritud spetsialistil oleks võimalik sõltumatult testida asjakohase sõiduki ja süsteemi andmeid, sealhulgas nende ajakohastamist, austades samas konfidentsiaalseid andmeid ja intellektuaalomandit;

32.  rõhutab, et tagada tuleks andmekaitse ja andmete säilitamise kõrge tase, mis on ette nähtud määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, ning kõrgetasemeline IT‑turvalisus, et välistada uute õnnetuste riskid, mis on tingitud sõidukisse paigaldatud seadmete kaugmanipuleerimisest või ühilduvuskonfliktidest; soovitab uurida andmete omandiõiguse põhimõtet;

33.  rõhutab, kui tähtis on kasutada satelliitsidel põhineva asukoha määramise süsteemidest saadavat usaldusväärset teavet asukoha ja aja kohta ning kohaldada EGNOS/GNSS süsteemi aktiivse liiklusohutuse suhtes; nõuab täiendavate pingutuste tegemist, et EGNOS/GNSSi aktiivne liiklusohutus töötaks alla ühe meetri täpsusega, misjärel süsteemi võimest vähendada sõiduki kiirust võiks edasi liikuda võimeni automaatselt sekkuda ja sõiduki trajektoori muuta; nõuab, et suurema liiklusohutuse edendamiseks integreeritaks EGNOS/GNSSi andmed sõidukisse paigaldatud kontrollisüsteemidesse;

Ohutusmeetmed õnnetuste vältimiseks

34.  kiidab heaks asjaolu, et automaatpidurdus on ELis juba alates 2015. aasta novembrist kohustuslik kõigile uutele veokitele ja bussidele, kuid kutsub komisjoni üles muutma kohustuslikuks jalakäijate, jalgratturite, mopeedide ja mootorratturite tuvastusega automatiseeritud hädapidurdussüsteemide paigaldamise sõiduautodesse, kergsõidukitesse, bussidesse ja eriti rasketesse kaubaveokitesse, kuna sellistel süsteemidel on autonoomse tugeva pidurduse ja sellest tingitud lühema peatumisteekonna tõttu suur liiklusõnnetuste ärahoidmise potentsiaal;

35.  nõuab rasketele kaubaveokitele ohutumate esiosade kujundamist, mis muudaks jalakäijad ja jalgratturid paremini nähtavaks, ning tõkkeid, et vältida kokkupõrkeid ja leevendada kokkupõrgete tagajärgi;

36.  nõuab, et kohustuslikus korras paigaldataks väljalülitatavad intelligentsed kiiruse abisüsteemid, mis kuvavad kiiruspiiranguid, stoppmärke ja fooritulesid ning sekkuvad, et aidata juhtidel kiiruspiirangutest kinni pidada; kutsub liikmesriike üles tagama, et liiklusmärke hoitakse heas seisukorras ning et teemärgistus on selgelt loetav; rõhutab, et intelligentsete abisüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks on vaja internetis ajakohastatud teekaarte koos kehtivate kiirusepiirangute tähistega;

37.  rõhutab, et liiklusohutuse parandamiseks tuleb sõidukite aeglustus teha teistele liiklejatele hõlpsamini märgatavaks sõidukile paigaldatud selgete valgussignaalidega, ja ootab, et automaatpidurduse näitaja kasutamine vilkuva piduritule või vilkuvate ohutulede näol oleks kohustuslik;

38.  rõhutab, et liiklusohutusele avalduvat kasulikku mõju silmas pidades tuleks muuta kohustuslikuks väljalülitatav sõidureas püsimise abisüsteem, mis mitte üksnes ei hoiata, vaid ka sekkub asjakohaselt, ilma et siiski keelaks juhil otse sekkuda; märgib, et sellise hoiatussüsteemi kasutamiseks on vaja hoida teemärgistus seisukorras, kus see on selgelt äratuntav;

39.  rõhutab, et raskete kaubaveokite ja busside liiklusohutuse parandamiseks on äärmiselt tähtis suurendada sellistes sõidukites juhi otsest nägemisvälja ning vähendada või kaotada pimeala; kutsub seetõttu komisjoni üles muutma kohustuslikuks nõudlikud ja diferentseeritud otsese nägemisvälja standardid ning esi-, külg- ja tagakaamerate, andurite ja pööramise abisüsteemide paigaldamine, jälgides ühtlasi, et sellised meetmed oleksid kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/719 ega tooks kaasa direktiivis ette nähtud rakendamistähtaegade pikendamist;

40.  rõhutab vajadust näha ette eeltingimused alkoluku ning juhi tähelepanu hajumise ja unisuse tuvastamise süsteemide paigaldamiseks, ning soovitab tungivalt kasutada alkolukku kutseliste juhtide puhul ja rehabilitatsiooni meetmena nende juhtide puhul, kes on põhjustanud alkoholi mõju all liiklusõnnetuse ja on seetõttu alkoholijoobes juhtimises süüdi mõistetud;

41.  märgib, et 15 % surmaga lõppenud liiklusõnnetustest toimub veoauto osalusega ning et igal aastal on veoauto osalusega toimunud õnnetustes hukkunute seas ligikaudu 1000 vähekaitstud liiklejat; kutsub seetõttu komisjoni üles kiirendama veoautodele kohustuslike nõudlike diferentseeritud otsese nägemisvälja standardite, intelligentse kiirusekontrolli ning jalgratturite ja jalakäijate tuvastusega automaatsete hädapidurdussüsteemide kasutuselevõttu;

Ohutusmeetmed õnnetuste tagajärgede leevendamiseks

42.  märgib, et rehvide rõhk mõjutab märkimisväärselt liiklusohutust ning kütuse tarbimist ja heitkoguseid; kutsub seetõttu komisjoni üles muutma otsese rehvirõhu seiresüsteemide paigaldamise kohustuslikuks; palub ühtlasi komisjonil võtta ELi õigusesse üle ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis kokku lepitud rehvirõhu mõõtmissüsteemide muudatused, mille eesmärk on tagada süsteemide hea toimimine tegelikes liiklusoludes;

43.  peab vajalikuks muuta kohustuslikuks intelligentsete turvavöö kinnitamise meeldetuletuse süsteemide paigaldamine kõikide sõidukite esiistmetele ning M1‑ ja N1‑kategooria sõidukite tagaistmetele;

44.  peab tähtsaks, et automatiseeritud turvavöö reguleerimissüsteemide paigaldamine muudetaks kohustuslikuks, et vältida kaelavigastusi;

45.  kutsub komisjoni üles laiendama alates 2019. aastast eCall‑süsteemi paigaldamise nõuet mootorratastele, rasketele kaubaveokitele ja bussidele ning tegema võimalikuks ka süsteemi hilisema paigalduse, nii et see võiks hõlmata võimalikult suurt hulka teedel liiklevatest sõidukitest;

46.  nõuab kogu ELi hõlmavat õnnetusi käsitlevate andmete täpset ja tõendatud statistikat, sh õnnetuste põhjusi käsitlevaid statistilisi andmeid, vigastuste ja õnnetusjuhtumites osalenud osapoolte loetelu, ja märgib, et sündmussalvesti võib seejuures osutuda eriti kasulikuks, kusjuures andmed peavad jääma anonüümseks ja neid analüüsitakse üksnes õnnetusjuhtumite uurimiseks;

47.  nõuab, et kogu ELis kogutaks andmeid sõidukis viibinud inimeste kohta, kes on saanud surma või vigastada muudel põhjustel kui kokkupõrked; märgib, et puudu on andmed sõidukis kuumarabanduse tõttu hukkunud ohvrite kohta;

48.  nõuab paremaid tuleohutuseeskirju eri liiki energiat tarbivatele bussidele, sealhulgas surumaagaasil (CNG) töötavatele bussidele, et suurendada reisijate turvalisust;

49.  märgib, et veoautode eesmise allasõidutõkke ümberkujundamine võiks sõidu- ja veoautode laupkokkupõrgete korral vähendada hukkunute arvu 20 % võrra; kutsub komisjoni üles muutma löögienergiat absorbeeriva täiustatud eesmise allasõidutõkke kõikide uute veoautode puhul kohustuslikuks;

50.  nõuab kohustuslikke laup-, külg- ja tagakokkupõrgete teste

   a) maastikuautodele (SUV), millel on kõrgem istepositsioon ja mille suurim lubatud mass on suurem kui 2 500 kg, ning
   b) elektrimootoriga ja muude uute mootoritehnoloogiatega sõidukitele;

51.  kutsub komisjoni üles ajakohastama ka mootorsõidukite passiivse ohutuse süsteemide katsetamise nõudeid nii, et hõlmatud oleks kõigi vähekaitstud liiklejate, sealhulgas mitte ainult jalakäijate, vaid ka jalgratturite kaitse laupkokkupõrke ja tagantlöögi korral;

52.  kutsub komisjoni üles tagama, et turule antakse kõnealuste meetmetega kohanemiseks piisavalt ja realistlikult aega;

53.  rõhutab, et direktiiv (EL) 2015/719, mis käsitleb raskete kaubaveokite massi ja mõõtmeid, on veoautode ohutuse parandamise seisukohast suure potentsiaaliga; palub komisjonil kiirendada kõnealuse direktiiviga seotud tööd ja esitada viivitamata hinnang;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.
(2) ELT L 35, 4.2.2009, lk 1.
(3) ELT L 127, 29.4.2014, lk 134.
(4) ELT L 68, 13.3.2015, lk 9.
(5) ELT L 115, 6.5.2015, lk 1.
(6) ELT L 123, 19.5.2015, lk 77.
(7) ELT C 316, 22.9.2017, lk 155.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0228.
(9) ELT C 75, 26.2.2016, lk 49.
(10) ELT C 56E, 26.2.2013, lk 54.
(11) ELT C 168E, 14.6.2013, lk 72.


Territoriaalsed tüpoloogiad ***I
PDF 241kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1059/2003 territoriaalsete tüpoloogiate (Tercet) osas (COM(2016)0788 – C8‑0516/2016 – 2016/0393(COD))
P8_TA(2017)0424A8-0231/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0788),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0516/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2017. aasta arvamust,(1)

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet, ja nõukogu esindaja poolt 4. oktoobri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8‑0231/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1059/2003 territoriaalsete tüpoloogiate (Tercet) osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2391) lõplikule kujule).

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 71.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 74.


Siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ***I
PDF 243kWORD 58k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/50/EÜ ja nõukogu direktiiv 91/672/EMÜ (COM(2016)0082 – C8‑0061/2016 – 2016/0050(COD))
P8_TA(2017)0425A8-0338/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0082),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0061/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet, ja nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0338/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/2397) lõplikule kujule).

(1) ELT C 389, 21.10.2016, lk 93.


Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vaheline koostöö ***I
PDF 241kWORD 59k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (COM(2016)0283 – C8‑0194/2016 – 2016/0148(COD))
P8_TA(2017)0426A8-0077/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0283),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0194/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Bulgaaria Rahvuskogu, Tšehhi Esindajatekoja, Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli (nr 2) (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0077/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/… tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2394) lõplikule kujule).

(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 100.


Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmine piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega
PDF 229kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmise kohta piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega (2016/2245(INI))
P8_TA(2017)0427A8-0329/2017

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174 ja 175,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(5),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(7),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades(8),

—  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika kohta ELi mägipiirkondades(9),

—  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni aruande kohta, milles käsitletakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimist, tulemusi ja üldhinnangut(10),

—  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng(11),

—  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni demograafiliste muutuste ja nende tagajärgede kohta ELi tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale(12),

—  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta,(13)

—  võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta(14),

—  võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta(15),

—  võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(16),

—  võttes arvesse komisjoni aruannet „ Rahvastiku vananemist käsitlev 2015. aasta aruanne. Majandus- ja eelarveprognoosid ELi 28 liikmesriigi kohta (2013–2060)“ (The 2015 Ageing Report. Economic and budgetary projections for the 28 EU Member States (2013‑2060)) (European Economy 3/2015),

—  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta kuuendat aruannet majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades“,

—  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

—  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga EL‑is (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)” (COM(2009)0180),

—  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine“ (COM(2007)0244),

—  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus“ (COM(2006)0571),

—  võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatist rohelise raamatu „Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus” kohta (COM(2005)0094),

—  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

—  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. juuni 2016. aasta arvamust Euroopa Liidu vastuse kohta demograafilistele väljakutsetele(17),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2013. aasta septembri uuringut: „Kuidas saavad regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika lahendada demograafilisi probleeme?“ (How can regional and cohesion policies tackle demographic challenges?),

—  võttes arvesse Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgu trükist „Territoriaalse potentsiaali esiletõstmine ja uue poliitika kujundamine Euroopa kindlat tüüpi piirkondades: saared, mäed, hõredalt asustatud ja rannikualad“ (Revealing territorial potentials and shaping new policies in specific types of territories in Europe: islands, mountains, sparsely populated and coastal regions)(18),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekute vormis seisukohta (A8‑0329/2017),

A.  arvestades, et demograafilised muutused on tõeline mureküsimus Euroopas ja kogu maailmas ning keskne probleem, mitte ainult üldiselt, vaid ka tänapäeva kohaliku arengu ja territoriaalse tõhustamise poliitikameetmete jaoks ELis, koos tööhõiveküsimuste, kontrollimatu globaliseerumise, kliimamuutuse, üleminekuga vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale majandusele ning väljakutsetega, mida esitavad tööstuslik ja tehnoloogiline üleminek ning sotsiaalne ja majanduslik kaasamine;

B.  arvestades, et nagu enamike postindustriaalsete ühiskondade puhul, on ka Euroopa elanikkonda mitu aastakümmet iseloomustanud eluea pikenemine ja madal sündimus, mis võib muuta rahvastiku struktuuri ja vanusepüramiidi ning mille kõrvalmõjud on kahanev tööealine elanikkond ja vananev elanikkond; arvestades, et majanduskriis, mis tabas kogu Euroopa Liitu, on avaldanud suurt mõju paljudele valdkondadele ja piirkondadele, eriti maapiirkondadele, ning on eelkõige suurendanud vaesust ja põhjustanud rahvaarvu vähenemist; arvestades, et püsiv sooline palgalõhe ja suurenev pensionilõhe takistab suurel määral naiste osalemist tööturul;

C.  arvestades, et rahvastiku kiire kasv arengumaades ja ELi elanikkonna kahanemine tähendab prognooside kohaselt seda, et Euroopa Liidu osakaal maailma rahvastikus väheneb 6,9 %‑lt 2015. aastal 5,1 %‑le 2060. aastal(19);

D.  arvestades, et prognooside kohaselt väheneb ajavahemikus 2015–2050 elanikkond 273‑st NUTS 2 tasandi piirkonnast 132‑s(20); arvestades, et kõnealune vähenemine mõjutab eelkõige kohalikke haldusüksusi;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu ja kõigi liikmesriikide tähtsaim prioriteet on edendada kasvu, mis on ühtlasi arukas, kestlik ja kaasav;

F.  arvestades, et geograafilised ja demograafilised eripärad süvendavad arenguprobleeme; arvestades, et seetõttu lisati Lissaboni lepingusse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide hulka territoriaalne ühtekuuluvus;

G.  arvestades, et demograafilised muutused ei mõjuta kõiki riike ja piirkondi ühtemoodi nii nende loomuliku dünaamika kui ka seonduvate rändevoogude tõttu, kuna suuremas osas linna- ja eriti suurlinnade piirkondadest toimub rahvastiku juurdekasv ning enamik maa- ja äärepoolseid piirkondi seisab silmitsi elanikkonna vähenemisega, kusjuures seis on väga erinev äärepoolseimates piirkondades; arvestades, et selline tasakaalustamatus tähendab nii rahvastiku vähenemist kui ka rahvastiku suurenemist kogevate territooriumide jaoks suuri väljakutseid; arvestades, et eraldatud piirkondi ja piiratud juurdepääsuga piirkondi ohustab kõige enam rahvastiku vähenemine; arvestades, et teisalt tuleks tähelepanu pöörata valglinnastumise mõjule, mis rahvastiku ulatusliku liikumise tagajärjel suurtest linnadest nende ümbruses asuvatele aladele avaldab survet nii kohalikele kui ka piirkondlikele omavalitsustele;

H.  arvestades, et Euroopa piirkonnad ei ole ühtsed territooriumid; arvestades, et need võivad hõlmata alasid, kus valitseb tööpuudus või vaesus ja kus kogetakse erilisi probleeme, eriti seoses demograafiliste muutustega, mistõttu on väga oluline luua suunatud vahendid selleks, et vähendada allpiirkondlikku ebavõrdsust ja aidata kaasa parema territoriaalse tasakaalu saavutamisele linna-, äärelinna- ning maapiirkondades;

I.  arvestades, et naised ja eriti üksikemad puutuvad rohkem kokku vaesuse ja tõrjutusega;

J.  arvestades, et demograafilised muutused kujutavad endast proovikivi kogu elanikkonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu tagamise ning tasakaalustatud majandusarengu soodustamise jaoks; arvestades, et demograafilised muutused mõjutavad taristut ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mis tähendab ühenduvuse lõhet või arstiabi puudumist ning on sageli tingitud ebapiisavast ühendusest linna- ja maapiirkondade elanike vahel;

K.  arvestades, et demograafilised muutused hõlmavad suuri poliitilisi väljakutseid eri valdkondades, mis on seotud mitmesuguste ühtekuuluvuspoliitika valdkondadega; arvestades, et regionaalpoliitika ja selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sh Ühtekuuluvusfond, on nende muutustega toimetulekuks peamised vahendid;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu muudes kui linnapiirkondades elab 113 miljonit inimest, seal asub 12 miljonit põllumajandusettevõtet ja 172 miljonit hektarit põllumajandusmaad ning need aitavad suurel määral kaasa Euroopa riikide majandusele, kultuuridele ja ökosüsteemidele;

M.  arvestades, et nõuetekohane taristu ja teenuste piisav tase on olulised tegurid rahvastiku struktuuri haldamisel piirkondades, mis on hõredalt asustatud või kannatavad väljarände tõttu ning kus investeeringute ja töökohtade tähtsus on suurem;

N.  arvestades, et asjakohane taristu, juurdepääs avalikele teenustele ja kvaliteetsed töökohad on olulised tegurid, mis määravad inimeste soovi piirkonda elama jääda;

O.  arvestades, et naised puutuvad rohkem kokku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kui mehed – seda enam, kui nad on üle 60 aasta vanad;

P.  arvestades, et demograafilistel muutustel on kõige suurem mõju vähem arenenud piirkondadele;

Q.  arvestades, et maapiirkondi mõjutavatel demograafilistel muutustel on majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, need põhjustavad territoriaalset killustumist ning mõjutavad elukvaliteeti ja keskkonda, seda kõike lisaks tõsistele demograafilistele tagajärgedele;

R.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on põhiõigus, ELi ühine väärtus ning vajalik tingimus ELi majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks;

S.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on tähtis majandusarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vahend;

T.  arvestades, et negatiivsed demograafilised muutused vajavad tugevamat põlvkondadevahelist solidaarsust;

Üldosa

1.  toonitab, et demograafilised muutused tekitavad suurt majanduslikku, sotsiaalset, rahalist ja keskkonnaalast survet liikmesriikide valitsustele ning avalikke teenuseid – eriti sotsiaalkaitset ja sotsiaalteenuseid – pakkuvatele ning taristut ehitavatele ja hooldavatele kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, mis tagavad ökosüsteemide säilimise kestliku ruumilise planeerimise abil; rõhutab, et seda survet süvendab veelgi tööjõu vähenemine ja suurem sõltuvusmäär; rõhutab kvaliteetsete avaliku ja erasektori teenuste suurt tähtsust; rõhutab kvaliteetsete ja taskukohaste avaliku ja erasektori teenuste kättesaadavuse olulisust soolise võrdõiguslikkuse tagamise vahendina;

2.  on seisukohal, et demograafiliste muutustega tuleks tegeleda kõikide Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kooskõlastatud tegevuse ning kohandamisstrateegiate abil, mis kajastavad kohalikku ja piirkondlikku tegelikkust, saavutades tõhusa mitmetasandilise valitsemise nii konkreetsetele piirkondadele suunatud kõnealuste spetsiifiliste poliitikasuundade ülesehituse kui ka nende rakendamise valdkonnas; on arvamusel, et sellise koordineeritud ja integreeritud reageerimise eesmärk peaks olema kodanike elukvaliteedi parandamine ja neile paremate majanduslike võimaluste pakkumine, ning tuleks püüda investeerida asjaomaste piirkondade sotsiaal- ja avalike teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamisse; on lisaks arvamusel, et kodanikuühiskonna esindajad ja teised sidusrühmad tuleks kaasata; juhib tähelepanu sellele, et mis tahes laiaulatuslik lähenemisviis peab kajastama linnade, maapiirkondade, kalapüügi- ja rannikupiirkondade ning oma geograafilise või demograafilise olukorraga seotud konkreetsete probleemidega silmitsi seisvate piirkondade rolli ning et seetõttu tuleb sellise lähenemisviisi puhul ühtlasi võtta arvesse konkreetseid väljakutseid, mida esitavad äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad, nagu on sõnaselgelt tunnistatud Lissaboni lepingus; kutsub liikmesriike ja komisjoni võtma arvesse eri poliitikameetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja demograafilistele muutustele;

3.  tunnistab, et demograafilised muutused, mis tekitavad uusi probleeme, pakuvad samal ajal linnaliste ühiskondade nõudluse nihete (eriti seoses toidu, vaba aja ja puhkeajaga) tulemusena arenguvõimalusi kohalikul tasandil põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse pakutavate kvaliteetsete, ohutute ja eriomaste toodete tootmise võimaluse abil; on arvamusel, et maa- ja ökoturism, e‑kaubandus, kogukonnapõhised teenused ja eelkõige nn hõbedane majandus pakuvad ühtlasi arenguvõimalusi kohalikul tasandil, tõhustades siseriiklike põllumajanduslike või mittepõllumajanduslike toodete, näiteks käsitöö, tikandite ja keraamika väärtust geograafiliste tähiste kaitse Euroopa süsteemi kaudu; rõhutab sellega seoses, kui tähtsad on aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis aitavad piirkondadel ja kohalikel territooriumidel teha kindlaks suure lisaväärtusega tegevuse ja luua atraktiivseid ökosüsteeme tegeliku mitmefunktsionaalse maaelu arengu strateegia põhjal, mis lõimib ringmajanduse piirkondlikku planeerimisse; juhib tähelepanu sellele, et maaturism, mis aitab säilitada dünaamilist elustiili maapiirkondades, on samuti oluline sektor; rõhutab sotsiaalse dialoogi ja sotsiaalpartnerite kaasamise tähtsust koos teiste kohalike sidusrühmade ja ametiasutustega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamise ja rakendamise kõikides etappides, et paremini ennetada demograafiliste muutuste mõju kohalikele tööturgudele ja töötada välja uued strateegiad nende probleemide lahendamiseks;

Demograafiliste muutuste näitajad ELis

4.  märgib, et demograafiliste muutustega seotud põhilised probleemid, mida praegu paljudes ELi osades kogetakse, on vananemine, mida põhjustab vanusepüramiidi häire, sündivuse vähenemine ja sellest tulenev väikelaste ja noorte populatsiooni järsk vähenemine, pidev rahvastiku kadu, oskustööjõu nappus, töökohtade puudus, noorte lahkumine töövõimaluste puudumise tõttu ja demograafilise struktuuri muutused; tunnistab, et praegune põllumajanduspoliitika, traditsiooniliste tegevusalade, toodete ja tootmissüsteemide, tööjõu ja kohaliku oskusteabe kadumine, naiste nähtamatu töö, ettevõtlusvaimu puudumine, investeeringute puudumisest tulenev piirkondliku konkurentsivõime nappus või täielik puudumine või bioloogilise mitmekesisuse kadumine, metsamaa võsastumine ja tuleoht on märkimisväärsed lisaprobleemid, mis on seotud demograafiliste muutustega; rõhutab, et nende suundumuste mõju erineb oluliselt piirkonniti, osaliselt seetõttu, et inimesed liiguvad suurtesse linnakeskustesse paremate töökohtade otsingul;

5.  rõhutab, et ELi rahvastikupoliitika üks peamisi eesmärke peaks olema kõikide demograafilise tasakaalustamatuse all kannatavate piirkondadega ja nende piirkondade eripäraga arvestamine – tegurid, millega kohanemist on ühtekuuluvuspoliitikaga pikka aega üritatud ja milles 2020. aasta järel tuleb kohanemiseks palju rohkem teha; toonitab tõsiasja, et kuigi demograafilised muutused mõjutavad kõiki alasid, olgu maal või linnas, nende järelmid erinevad ja need sõltuvad eri teguritest, nagu intensiivsus ja kiirus, millega muutused toimuvad, ja kas need mõjutavad sisserändepiirkondi või kahaneva elanikkonnaga piirkondi;

6.  rõhutab, et tuleb edendada ja toetada väikeste ja keskmise suurusega mägi- ja maapiirkondade põllumajandusettevõtteid, kes tänu traditsioonilistele (tootmis)meetoditele kasutavad integreeritud ja jätkusuutlikul viisil loodusvarasid, näiteks karjamaid ja erinevaid söödakultuure, toodavad eriliste kvaliteediomadustega tooteid ning võivad aidata kaasa kõnealuste piirkondade rahvastiku vähenemise aeglustumisele või rahvastiku suurenemisele;

7.  rõhutab, et sellised liitu mõjutavad demograafilised nähtused ei ole uued, kuid need on nüüd suurenenud enneolematu kiirusega, eelkõige sotsiaalse ja majandusliku surve tõttu; juhib tähelepanu eakate inimeste arvu pidevale kasvule – ligikaudu 2 miljonit inimest saab igal aastal 60 –, millel on mõju ruumilisele, elamuehituse ja transpordi planeerimisele ning muud liiki taristule ja teenustele; märgib murega, et demograafilised probleemid mõjutavad eriti rängalt piirkondi, mida iseloomustab tööealise elanikkonna järsk langus; tunnistab, et investeeringute puudumine, vilets taristu, madalad ühenduvusmäärad, piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ja töökohtade puudumine on peamised elanikkonna vähenemisele kaasa aitavad tegurid; rõhutab, et demograafilised muutused võivad oluliselt mõjutada pensioneid ja eriti keskkonnasäästlikkust, kuna maapiirkondade rahvastiku vähenemine ja kasvav linnastumine mõjutavad ökosüsteeme, looduskaitset ja loodusvarade kasutamist, avaldades erilist mõju linnade maakasutusele, taristule, eluasemeturule ja taimestikule;

8.  on seisukohal, et demograafiliste muutuste soolist mõõdet tuleks arvesse võtta valdkondadevahelisel viisil, sest elanikkonna vähenemise all kannatavad piirkonnad kannatavad väljarände tõttu ka soolise ja vanuselise tasakaalustamatuse all; on veendunud, et väljakutseid, mida esitavad demograafilised muutused, saab ja tuleb käsitleda soolist võrdõiguslikkust soodustavas poliitikaraamistikus, mis on põhjus, miks sooline võrdõiguslikkus tuleb lõimida aruteludesse kõigi demograafiliste küsimustega seotud asjade üle; on seetõttu arvamusel, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist kõikides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides tuleks edaspidi veelgi tugevdada;

9.   tuletab meelde, et strateegias „Euroopa 2020“ käsitletakse demograafilisi probleeme enamikus selle seitsmest juhtalgatusest, mis töötati välja probleemide lahendamiseks ja ELi jaoks eluliselt tähtsate prioriteetide seadmiseks tööhõive, innovatsiooni, hariduse, vaesuse vähendamise ning kliima ja energia valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et strateegia ja selle juhtalgatuste rakendamise esmatähtis osa põhineb rahalisel toel ühtekuuluvuspoliitika vahendite näol, sh sätted rahvastiku muutuse ja vananemise käsitlemiseks, ja et kõnealuseid mõõtmeid tuleb rõhutada kõigis Euroopa Liidu vahendites;

10.  on seisukohal, et elanikkonna vähenemise ja vananemisega seotud probleemid nõuavad paljude majandus-, sotsiaal- ja poliitiliste meetmete ning programmide objektiivset, põhjalikku ja kõikehõlmavat ümberhindamist pikas perspektiivis;

ELi poliitika kooskõlastamine

11.  nõuab ELi vahendite, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa ühendamise rahastu paremat kooskõlastamist, et tagada terviklikum lähenemine demograafilistele muutustele; soovitab, et kuna seni kasutatud mehhanismidega ei ole õnnestunud demograafilise tasakaalustamatuse jätkumist tagasi hoida, on vaja läbi vaadata praegused poliitikasuunad ja kõik eespool nimetatud mehhanismide toimimine; tunneb sellega seoses heameelt jõupingutuste üle koostoime suurendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahel; kutsub komisjoni taas kord üles tegema ettepaneku demograafiliste muutuste strateegia kohta, mis seab prioriteediks järgmised valdkonnad: inimväärne tööhõive ja kvaliteetsed töösuhted, pöörates erilist tähelepanu uutele töövormidele ja nende sotsiaalsele rollile; selliste poliitikavaldkondade territoriaalne aspekt, mis edendavad majandustegevust ja tööhõivet; taristu edendamine ettevõtluse asukoha tegurina, nii et demograafiliste probleemidega kokku puutuvad territooriumid muutuksid juurdepääsetavaks ja konkurentsivõimeliseks; laiaulatuslik IKT, mis hõlmab kvaliteeti ja hinda, mis on mõlemad konkurentsivõimelised väiksema rahvastikutihedusega territooriumidel; põhiliste heaoluriigi teenuste osutamine demograafiliste probleemidega kokku puutuvatel territooriumidel; kohalik ühistransport, mis tagab juurdepääsu avalikele teenustele; poliitika, mille eesmärk on tagada parem tasakaal pere- ja töökohustuste vahel, kestlik põlvkondade vahetumine ja ülalpeetavate piisav hoolitsus; poliitika, mis käsitleb rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste vastuvõtmist, integreerimist ja tagasisaatmist; ning uute, atraktiivsemate vahendite ulatuslik kasutamine maaelu kohta teabe edastamiseks; rõhutab selliste olemasolevate algatuste tähtsust nagu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus, ühiskava „Intelligentne elukeskkond“ ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) digi- ja tervishoiualased teadmis- ja innovaatikakogukonnad; kutsub komisjoni üles arvestama juba kõnealustes algatustes välja töötatud lahendusi Euroopa piirkondade demograafiliste probleemidega tegelemisel; rõhutab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tähtsust elukestva õppe valdkonnas hariduse ja koolituse toetamisel rahvaarvu vähenemise ohuga piirkondades; leiab, et parema õigusloome tegevuskavaga tuleks nõuda, et enne mis tahes ELi seadusandlikku algatust tehtav mõjuanalüüs hõlmaks mõju, mis seadusandlikul algatusel võib olla demograafiale;

12.  rõhutab, kui tähtis on, et EL lõimiks demograafilisi kaalutlusi kõigisse poliitikavaldkondadesse ja lisaks need oma eelarverubriikidesse, et võimaldada nende poliitikasuundade arendamist, eelkõige põllumajanduse, keskkonna, infoühiskonna, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, tööhõive, hariduse, sotsiaalpoliitika ning transpordi valdkonnas; on arvamusel, et demograafilise mõju aruannete järeldusi tuleb võtta arvesse oma poliitika kujundamisel ning demograafilisi kriteeriumeid kasutada nende poliitikameetmete tulemuste ja soovimatute mõjude hindamistes, et soodustada sellist lähenemisviisi demograafilistele muutustele, mis hõlmab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondadele, kus niisugused demograafilised probleemid on eriti teravad; rõhutab sellega seoses algatuse „Arukad külad“ potentsiaali, mille abil saab tänapäevast tehnoloogiat, nagu 5G, ja innovatsiooni kasutades maakogukondi taaselustada; rõhutab lisaks maa- ja linnapiirkondade tihedama koostöö tähtsust; rõhutab, kui tähtis on tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele avalikele teenustele ja taristutele, sealhulgas digitaalsetele avalikele teenustele ja taristutele, eriti laste, noorte ja eakate inimeste jaoks, et edendada sotsiaalset kaasatust, tagada sooline võrdõiguslikkus ja leevendada demograafiliste muutuste mõju; rõhutab, kui oluline on pakkuda eelkõige rahvaarvu vähenemise ohuga piirkondades uusi palgatöö võimalusi, et säilitada kogukondi ja luua tingimused rahuldava tasakaalu saavutamiseks töö- ja eraelu vahel; on arvamusel, et oluline on rõhutada, et üldise geograafilise nägemusega vaadeldakse linna- ja maapiirkondi täiendavate funktsionaalsete ruumidena; rõhutab, et vaja on suuremat lõimimist eri fondide vahel, et toimuks tõeline, kaasav ja kestlik kohalik areng; juhib tähelepanu sellele, et ELi demograafiapoliitika peaks püüdma olema täielikum ning koordineeritum liikmesriikidega ja horisontaalselt; tuletab meelde, et Euroopa Liit mitte ainult ei eralda rahalisi vahendeid piirkondliku arengu jaoks, vaid ka kujundab suurel määral kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust kasutada enda rahalisi vahendeid sotsiaalse territoriaalse ebavõrdsusega võitlemiseks; rõhutab, et kuigi riigiabi ajakohastamise tulemusel on erandeid, mille puhul teavitamist ei ole vaja, lihtsustatud ja arvuliselt suurendatud, on praegune raamistik väiksemate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks ikka veel väga keeruline ja koormav; on arvamusel, et kuigi riigihanke-eeskirju 2014. aastal lihtsustati, on väikeste piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks ikka veel liiga palju takistusi sellele, et nad saaksid parandada niisuguste tundlike piirkondade majandust;

13.  on arvamusel, et EL peaks toetama liikmesriikide rände- ja kaasamispoliitikat, austades nende liikmesriikide õigusi ja pädevusi, ja samuti subsidiaarsuse põhimõtet, et viia negatiivsed demograafilised suundumused miinimumini; rõhutab perekondade loovust ja perekondi toetavate poliitikameetmete olulist rolli; on seisukohal, et kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi tuleks volitada rakendama edukat integratsioonipoliitikat kohapeal; on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema aktiivsed osalejad demograafiliste probleemide lahendamiseks võetud meetmetes; nõuab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes võetaks arvesse piirkondlikku ebavõrdsust ja tasakaalustamatust piirkondade vahel liikmesriikides; on veendunud, et piirialadel peab selline koostöö kajastama nii piiriüleste algatuste nõudmisi kui ka ulatust; soovitab töötada selles valdkonnas välja koolitusprogrammid, et luua parem arusaam ja suurem teadlikkus asjaomastest küsimustest; on seisukohal, et demograafiliste probleemide lahendamisel peab kogu Euroopas olema terviklik lähenemisviis ja et probleemi lahendamine ühes Euroopa osas ei tohiks avaldada negatiivset mõju teistele Euroopa aladele; nõuab, et loodaks üleeuroopalisel tasandil võrgustikud selleks, et jagada häid tavasid ja kogemusi, mille abil kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna sidusrühmad saaksid harida üksteist demograafiliste muutuste tõttu esilekerkinud küsimuste käsitlemise vallas;

Euroopa fondide tõhususe suurendamine

14.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tuleb demograafilisi muutusi järgmisel programmitöö perioodil tõhusamalt käsitleda, kasutades järgmist: suurem, paremini suunatud keskendumine demograafilistele muutustele kui prioriteetsele valdkonnale lõplikes õigusaktides ja suunistes liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste toetamiseks, uurides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali, et käsitleda demograafilisi muutusi ning töötada välja ja rakendada assotsieerimislepinguid ja rakenduskavasid; ennetav lähenemisviis demograafiat käsitleva poliitika kujundamises ning heade tavade ja kogemuste vahetamine õppimiseks institutsiooni tasandil; tehniline tugi haldusasutustele ja kohalikele sidusrühmadele tõhusate poliitikasuundade rakendamisel, mis käsitlevad demograafilisi muutusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; ja kohalike asutuste kohustuslik aktiivne osalemine fonde rakendavate programmide väljatöötamises, haldamises ja struktuurisiseses hindamises ning demograafiliste probleemidega silmitsi seisvate piirkondade vajalik väljaselgitamine NUTS 3 ja kohaliku haldusüksuse tasandil; ergutab pakkuma kohalikele sidusrühmadele ja korraldusasutustele tehnilist tuge ja koolitusi demograafiliste muutustega tegelemise tõhusa poliitika rakendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on seisukohal, et mõnes liikmesriigis varjavad toetused NUTS 2 tasandil sageli sotsiaalterritoriaalset, piirkonnasisest või isegi piirkonnaülest ebavõrdsust; nõuab, et ELi kaardid kasutaksid mõõtkava, millest piisaks, et kajastada territooriumiga seotud probleeme, nii et need võiksid aidata suunata toetust kõige ebasoodsamas olukorras piirkondadele;

15.  palub Euroopa Regionaalarengu Fondil (ERF) anda suurem panus vananemise, maaelu ja rahvastiku väljavooluga seotud kõrgete näitajatega piirkondade aitamisse ja toetada neid rohkem, et parandada nende transpordi- ja telekommunikatsioonitaristut, vähendada digilõhet (k.a põlvkondade vahel) ning võimaldada kasutada paremaid avalikke teenuseid; toonitab sellega seoses e-tervise valdkonna tähtsust; palub liikmesriikidel ja piirkondadel suunata olemasolevaid investeeringuid paremini demograafilistele muutustele ja nende mõjule;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et pidurdada suurenevat väljarännet hõredalt asustatud piirkondadest, kus nõuetekohane taristu ja piisav teenuste tase on eriti lastega perede säilitamise jaoks väga olulised eeltingimused;

17.  rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) peaks tõhustama oma tegevust noorte koolitamisel ja harimisel ning edendama tööalast konkurentsivõimet ja aitama inimestel leida parem tasakaal töö- ja pereelu vahel ning võidelda vanemaealiste sotsiaalse ja digitaalse tõrjutusega; rõhutab samuti, et fond peaks ettevalmistavate programmide abil parandama tööhõivevõimalusi väheneva rahvastikuga piirkondade elanike jaoks, ning edendama nende piirkondades elavate naiste, noorte ja eakate sotsiaalset ja digitaalset kaasatust; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et ESFi äärepoolseimate piirkondade toetamiseks kasutamisel hoolitsetakse selle eest, et tagada parem tasakaal töö- ja pereelu vahel; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust pakkuda olemasolevate vahendite piires konkreetseid rahalisi vahendeid, et toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega; palub teha fondi väljamakseid sellise korra kohaselt, mis seab prioriteediks tegevussuunad lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis; rõhutab, kui oluline on lisada Ühtekuuluvusfond tulevastesse strateegiatesse, et käsitleda demograafilisi muutusi, tuletades meelde, et fond loodi eesmärgiga tugevdada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; on arvamusel, et oluline on pakkuda ESFi abil palju suuremat tuge väikestele organisatsioonidele, mis arendavad ja juhivad innovaatilisi sotsiaalprojekte, ning samuti kogu ELi hõlmavatele riikidevahelistele katseprojektidele, millega käsitletakse sotsiaalseid ja tööhõiveküsimusi, et lihtsustada innovaatilist piirkondlikku, piiriülest, riikidevahelist ja makropiirkondlikku koostööd ning seega vastata väljakutsetele, mida esitavad demograafilised muutused;

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nagu on rõhutatud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017, on ELi noortegarantii, mille eesmärk on aidata ilma töökohata, väljaõppeta või hariduseta noori, teinud vähe edusamme ning selle tulemused ei vasta esialgsetele ootustele;

19.  on seisukohal, et territoriaalsete lõhede vältimiseks peaksid kõige ebasoodsamate demograafiliste muutustega piirkonnad saama EFSIst kasu suuremate investeeringute teel ELi prioriteetsetesse valdkondadesse, nagu energia, transport, haridus, ettevõtlus, innovatsioon, teadusuuringud, VKEd, haridus või sotsiaaltaristu; on seisukohal, et 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika arendamisel tuleks arutada eristaatuse andmist demograafiliselt ebasoodsas olukorras piirkondadele;

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik demograafiliste muutustega tegelemisel

20.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika pakub õigeid vahendeid, millega käsitleda demograafilisi muutusi, eriti seoses muude ELi, riiklike ja piirkondlike poliitikameetmetega, nii rahvastiku vananemise kui ka rahvastiku vähenemise suhtes ja peaks seetõttu mängima olulisemat rolli, et toetada paindlikult piirkondi demograafiliste muutustega kohanemisel; on veendunud, et see peaks kajastuma ka konkreetseid fonde käsitlevates määrustes demograafiliste muutuste käsitlemisel, mis on osa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 alusel antud sõnaselge pädevusest; nõuab, et määratletaks täpselt ELi toimimise lepingu artiklis 174 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 121 osutatud „rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused“, mis võimaldaks demograafilisi probleeme statistiliselt kvantifitseerida; rõhutab linna- ja maapiirkondade vahelise sideme tähtsust ning kutsub komisjoni üles mõtlema võimalusele täiendada integreeritud säästva linnaarengu strateegiat partnerlussuhete kaudu linnade ja maapiirkondade kestliku arengu eesmärgil; leiab, et komisjon peaks võtma ennetusmeetmeid, et vältida demograafiliste muutuste negatiivset mõju, ja pakkuma tehnilist abi rahvaarvu vähenemisest enim mõjutatud piirkondadele;

21.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peab edendama naiste tööalast konkurentsivõimet ja kaasatust, eelkõige emade puhul, kellel on raskusi töö leidmisega; nõuab seetõttu, et naistele võimaldataks juurdepääs koolitus- ja haridusprogrammidele; juhib siiski tähelepanu sellele, et omandatud kvalifikatsioon peaks vastama tööturu vajadustele; rõhutab, kui tähtis on aidata noortel emadel tööle naasta, pakkudes igas vanuses lastele usaldusväärseid pikapäeva lastehoiuteenuseid, sealhulgas koolieelse õppimise võimalusi, et peatada rahvaarvu vähenemine;

22.  usub, et demograafiliste probleemidega tegelemiseks peaksid piirkonnad kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ennetavamalt, et võidelda noorte tööpuuduse vastu ja anda noortele inimestele võimalus alustada korralikku karjääri; märgib, et seda on võimalik saavutada, toetades noorte koolitusprogramme ja ettevõtlikkust;

23.  nõuab, et tulevase ühissätete määruse raames loodaks õigusraamistik, et käsitleda piirkondi, kes seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate demograafiliste probleemidega; rõhutab vajadust ennetavama ja sihipärasema lähenemisviisi järele demograafilise poliitika kujundamisele, sest demograafiliste muutuste piirkondlik lahknevus tekitab tõenäoliselt märkimisväärset ebavõrdset sotsiaal-majanduslikku mõju Euroopa territooriumidele, mis võib ELis piirkondlikke erinevusi veelgi suurendada; nõuab, et tugevdataks ja ühtlustataks halduslikult uusi vahendeid, et tõhustada alt üles suunatud lähenemisviisi ja mitmetasandilist juhtimist – nagu kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalne investeering –, et suurendada kohalikku ja piirkondlikku osalemist osana integreeritud ja terviklikust lähenemisviisist piirkondlikule arengule; nõuab, et loodaks portaalipõhised teenused, mis aitaksid olemasolevatel maaettevõtetel saada paremat sidet nende linnas asuvate kolleegidega; toonitab, kui oluline on võtta tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames rohkem arvesse konkreetset territoriaalset eripära, mis avaldub allpiirkondlikul tasandil; rõhutab, et suutlikkuse ja jõulise juhtimise puudumine mitmes kohalikus ja piirkondlikus ametiasutuses on oluline takistus EFSI programmide õnnestumisele, ja nõuab sellega seoses suutlikkuse suurendamise vahendeid;

24.  palub komisjonil kaaluda võimalust määratleda uued kriteeriumid, mille alusel eristada demograafiliste probleemidega maadlevaid piirkondi demograafiliste, majanduslike, keskkonnamõju ja juurdepääsetavuse näitajate alusel, ning viia läbi võimalike sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste näitajate uuringuid, et täiendada SKP näitajat kriteeriumidega, mis hõlmavad sotsiaalset kapitali, oodatavat eluiga ja keskkonna kvaliteeti; on seisukohal, et SKP ja rahvastikutihedus ei ole sellised näitajad, millest piisaks raskete ja püsivate demograafiliselt ebasoodsate tingimustega territooriumide liigitamiseks; palub komisjonil lõimida ühtekuuluvuspoliitikasse lisaks SKP-näitajale uued, muutuvad näitajad, nagu demograafiline näitaja ja eelkõige ELi piirkondliku sotsiaalarengu indeks, et anda täielikum ülevaade nende piirkondade ees seisvatest konkreetsetest probleemidest, või kaaluda nimetatud piirkondadele lisaassigneeringu eraldamist, mis on sarnane praegusel programmitöö perioodil (ühissätete määruse VII lisa punkt 9) ette nähtud toeks hõredalt asustatud piirkondadele; rõhutab, et on vaja konkreetseid vahendeid selleks, et jälgida ja hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali ja tegelikku mõju demograafiliste muutuste käsitlemisel, koostades suunised asjaomaste demograafiliste näitajate järgnevaks väljatöötamiseks; rõhutab, kui oluline on omada usaldusväärset, ajakohast, liigitatud statistikat tõhusama ja objektiivsema poliitilise haldamise otstarbel, eriti ELi erinevate hõredalt asustatud piirkondade põhiomaduste üksikasjalikuma mõistmise jaoks; nõuab seetõttu, et Eurostat esitaks enamaid üksikasju statistika vallas, mis on oluline sobiva Euroopa demograafiapoliitika väljatöötamiseks, eriti demograafilisi, perekonnaga seotud, sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid, ning seega nõuab tungivalt, et need liigendataks vähemalt allpiirkondlikul, st NUTS 3 tasandil;

25.  on arvamusel, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks hõlmama konkreetseid meetmeid demograafilistest probleemidest kõige enam mõjutatud piirkondade jaoks ja võimaldama temaatilist eesmärkide või kaasrahastamise määra seadmisel suuremat paindlikkust, pidades silmas piirkondadevaheliste ja piirkonnasiseste strateegiate kooskõlastamist samas liikmesriigis kohaliku osalusega; kutsub komisjoni üles kaaluma demograafilise arengu riikliku strateegia muutmist uueks eeltingimuseks;

26.  kutsub komisjoni üles lisama strateegiasse „Euroopa 2020“ demograafia juhtalgatuse, mida rahastatakse olemasolevatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja mis hõlmab mitmesuguseid meetmeid kolmes kategoorias: arukas majanduskasv meetmete abil, millega aidata demograafiliste väljakutsetega silmitsi seisvaid territooriume IKT, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja VKEde valdkonnas; kaasav majanduskasv meetmete abil, millega innustada noori piirkonda jääma, tagades kestliku põlvkondade vahetumise, füüsilisest isikust ettevõtjate töö ja sotsiaalse kaasamise meetmed rändajate ja pagulaste jaoks, kes on rahvusvahelise kaitse all; ning kestlik majanduskasv meetmete abil, millega aidata kõnealustel piirkondadel investeerida rohelisse majandusse, sh säästvatesse transpordisüsteemidesse; tunneb heameelt ELi nutikate külade algatuse üle, milles nõutakse, et poliitikas pöörataks erilist tähelepanu digitaalse lõhe ületamisele maa- ja linnapiirkondade vahel ning kasutataks ära potentsiaali, mida pakub maapiirkondade ühenduvus ja digiteerimine, ja mis toetab arukate saarte algatust kui Euroopa saarte ametiasutuste ja kogukondade alt-üles tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on püüda parandada saarte elukvaliteeti kestlike ja integreeritud lahenduste abil;

27.  on seisukohal, et 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peaks andma jõulise, otsustava tõuke jõupingutustele käsitleda demograafilisi väljakutseid, võttes arvesse praegust demograafilist olukorda ja suundumusi, ja et see peab hõlmama selliste lahenduste edendamist, mis kasutavad vajaduse korral sihipäraseid meetmeid, nagu eelarverea assigneeringud; nõuab, et tugevdataks sotsiaalset kaasamist toetavaid teenuseid ja taristut ÜPP teise samba raames, mis on ette nähtud maaelu arengu edendamiseks ja mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) alusel, ning pöörama ümber sotsiaalse ja majandusliku languse ja rahvastiku vähenemise suundumuse raskete ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondades; palub riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel vahetada kogemusi, häid tavasid ja uusi meetodeid, mis aitaksid vältida demograafiliste muutuste negatiivseid tagajärgi; on veendunud, et üleeuroopalised transpordivõrgud (TEN-T) ja meremagistraalid peaksid teenindama raskete ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondi;

28.  rõhutab iga kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodika lisaväärtust kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, et töötada välja ja rakendada integreeritud ja spetsiaalselt kohandatud alt-üles lahendusi; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kogukonna juhitud kohalik areng on kohustuslik vaid EAFRD puhul ning et kohalikud ja osalusel põhinevad lähenemisviisid vähenevad ERFis, ESFis ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis (EMKF); palub seepärast komisjonil muuta kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutamine kohustuslikuks kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0049.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0099.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0213.
(10) ELT C 316, 22.9.2017, lk 145.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.
(12) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 9.
(13) ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 19.
(14) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 55.
(15) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75.
(16) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131.
(17) ELT C 17, 18.1.2017, lk 40.
(18) ESPON töödokument, Luxembourg, ESPON EGTC, märts 2017.
(19) Eurostat, „The EU in the World“ („EL maailmas“) (2016. aasta väljaanne).
(20) Eurostat, „Eurostat Regional Yearbook“ („Eurostati piirkondlik aastaraamat“), 2016. aasta väljaanne.


Jaefinantsteenuste tegevuskava
PDF 281kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon jaefinantsteenuste tegevuskava kohta (2017/2066(INI))
P8_TA(2017)0428A8-0326/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2007. aasta rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (COM(2007)0226),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediidi direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (liikluskindlustuse direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001(3),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta rohelist raamatut „Euroopa integreerituma kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu saavutamine“ (COM(2011)0941),

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2014. aasta aruannet hinnavõrdluse veebisaitidega seotud heade tavade kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta aprilli arvamust, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitas ELi institutsioonidele tööandjapensioni kogumisasutuste riskihindamise ja läbipaistvuse ühtse raamistiku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (hüpoteekkrediidi direktiiv)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (maksekontode direktiiv)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 8. augusti 2014. aasta aruannet Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise kohta (COM(2014)0509),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (kindlustustoodete turustamise direktiiv)(10),

–  võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2015. aasta rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta „Paremad tooted, suurem valik ja rohkem võimalusi tarbijatele ja ettevõtjatele“ (COM(2015)0630),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 21. märtsi 2016. aasta vastust jaefinantsteenuseid käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta juuli Eurobaromeetri eriuuringut 446 finantstoodete ja -teenuste kohta,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta(11),

–  võttes arvesse Better Finance’i 2016. aasta aruannet „Pension Savings: The Real Return“ (Pensionisäästude tegelik tootlus),

–  võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule(12),

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2017. aasta konsultatsioonidokumenti Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2017. aasta tegevuskava „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik“ (COM(2017)0139),

–   võttes arvesse Ühendkuningriigi finantsinspektsiooni 2017. aasta juuni varade valitsemise turu uuringut,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0326/2017),

A.  arvestades, et ELi jaefinantsteenuste turg on endiselt küllaltki vähe arenenud ja väga killustunud, kuigi eri liikmesriikides on töö käimas; arvestades, et seetõttu tuleb võtta kiireloomulisi ja tõhusaid meetmeid, et soodustada uuendustegevust, mis on kasulik lõppkasutajatele, rakendades samas jaefinantsteenuste ühtse turu täieliku potentsiaali, ning mis suurendaks konkurentsivõimet, alandades hindu ja parandades toodete valikut ja mitmekesisust;

B.  arvestades, et jaefinantsteenuste alast uuendustegevust takistavate riiklike tõkete kaotamisel ja olemasolevate suundumuste piiramisel peaksime jääma sihikindlaks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seadma kapitaliturgude liidu raames piiriüleste jaeinvesteeringute valdkonnas suuremaid sihte, käsitledes mitte üksnes lihtsamaid probleeme, vaid ka seda turgu mõjutavaid kõige olulisemaid takistusi, mis hõlmavad keeleküsimusi, muret pettuse või kuritegevusega pärast, ebakindlust maksualase mõju seisukohast, väärtpaberi- ja äriühinguõiguse erinevusi, õiguskaitse- ja maksejõuetusmenetluste alast teadmatust ning usalduse puudumist tarbijakaitse raamistike vastu;

C.  arvestades, et Euroopa jaefinantsteenuste turg oleks toimiv ainult sel juhul, kui see annaks tarbijatele ja finantsteenuste osutajatele tegelikku lisaväärtust, tagades tõhusa konkurentsi ja tarbijakaitse, eelkõige seoses toodetega, mida on majanduselus osalemiseks ja haavatavatele tarbijatele vaja;

D.  arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringus 446 jõutakse järeldusele, et eurooplased ostavad finantstooteid või -teenuseid endiselt enamasti oma riigis ja sageli isegi ei väljenda vajadust või soovi pääseda kõnealustele teenustele juurde välismaal, kuigi on olemas ka mõned reaalsed tõkked, mis takistavad neid seda tegemast; arvestades, et isegi nende enda liikmesriigis otsivad vaid vähesed paremaid pakkumisi ja vahetavad teenuseosutajat; arvestades, et sellest tulenev (piiriülese) konkurentsi puudumine võib takistada tarbijatel ja väikeinvestoritel saada ostetavate finantstoodete ja -teenuste puhul parimat pakkumist;

E.  arvestades, et parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioonis on toodud finantstehnoloogia määratlus, mille kohaselt tuleks finantstehnoloogiat käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni; arvestades, et tehnoloogiate kohaldamine jaefinantsteenuste osutamise suhtes võib aidata ületada teatavaid siseturu takistusi ning suurendada kõnealuse sektori toimimise tõhusust; arvestades, et digiteerimine ei ole iseenesest piisav kõnealuste takistuste ületamiseks; arvestades, et piiriüleste jaefinantsteenuste tihedam integratsioon ja selle turu pakutavate võimaluste alane parem teavitamine võib aidata suurendada teadlikku nõudlust, mis soodustab selles valdkonnas kõrgemate kvaliteedistandardite seadmist;

1.  märgib, et komisjoni tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskavas võetakse arvesse mõningaid probleeme, mille parlament tõstatas oma raportis jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta, et tagada tarbijakaitse toimiva tehnoloogiapõhise jaefinantsteenuste ühtse turu saavutamise püüdluste raames, kaitstes samal ajal tarbijaid, soodustades konkurentsi, kindlustes andmekaitse, alandades hindu ja võideldes maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu; usub siiski, et tegevuskava ei ole piisavalt kaugeleulatuv, et luua õiguskeskkond, mis soodustab läbipaistvust, majanduskasvu ja uuendustegevust ning mille vastu jaefinantstoodete valdkonna ettevõtjad ja tarbijad tunnevad suurt usaldust; märgib, et erapensionide, investeerimisfondide ja muude jaetoodetega seotud teenus- ja vahendustasud on endiselt kõrged ja läbipaistmatud, mis vähendab märkimisväärselt jaeinvestorite tegelikku tulu; jagab siiski komisjoni seisukohta, et viimastel aastatel finantsteenuste valdkonnas koostatud õigusaktide, sealhulgas finantsinstrumentide turgude II direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi ülevõtmist ja rakendamist tuleks jätkata ja see tuleks seada esmatähtsale kohale ning samal ajal peaks vajaduse korral esitama uusi seadusandlikke algatusi;

2.  kiidab heaks selliste uute finantsteenuste ja institutsioonide arendamise, mis edendavad finantsturgudel konkurentsi ja uusi võimalusi tarbijate jaoks; märgib siiski, et 2016. aastal rahastati finantstehnoloogiat Euroopas ainult 2,2 miljardi USA dollari väärtuses, kuid Ameerika Ühendriikides 12,8 miljardi USA dollari ja Hiinas 8,6 miljardi USA dollari väärtuses, mis näitab, et selleks, et Euroopast saaks juhtiv uuendustegevuse turg, tuleb kiiresti muuta suhtumist ning vaja on tehnoloogia arengut arvesse võtvaid õigusakte; rõhutab, et jaefinantsteenuste tõeline ühtne turg, kus on tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed võimalused uutele turule sisenejatele, teeb EList atraktiivse uuenduslike finantsteenuste keskuse ning tagab tarbijatele madalama hinnaga suurema ja parema valiku; rõhutab, et kuigi uued tehnoloogiad tekitavad õigusliku reguleerimise probleeme, kujutavad need endast samas lõpptarbijatele kasulikke suurepäraseid uuendusvõimalusi ning soodustavad majanduskasvu ja tööhõivet;

3.  peab äärmiselt oluliseks tagada, et piiriüleselt saab osutada igat liiki finantsteenuseid, sealhulgas, kuid mitte ainult arveldus- ja säästukontode avamine ning pangakaartide väljastamine, tarbijakrediit ja hüpoteeklaenud, kindlustus ja riigi võlakohustused;

4.  peab jaefinantsteenuste siseturu põhimõtetega vastuolus olevaks nõuet, mille kohaselt peavad kliendid toote tõhusaks pakkumiseks olema selle liikmesriigi elanikud või omama selle liikmesriigi väljastatud siseriiklikku isikut tõendavat dokumenti, kus finantstoodet, k.a riigi võlakohustused, pakutakse;

5.  usub, et oleks kasulik soodustada jaeinvestorite poolset riigi võlakohustuste omandamist;

6.  on kooskõlas ELi konkurentsipoliitika aastaaruannet käsitleva 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni(13) punktiga 135 seisukohal, et arveldus- ja säästukontode kasutamise eest tohiks tasu võtta vaid juhul, kui need on seotud kindlate teenustega;

7.  rõhutab, et võimalus võtta sularahaautomaadist raha on oluline avalik teenus, mille osutamisel ei tohi esineda diskrimineerimist ega ebaausaid võtteid ning seetõttu ei tohi see olla liiga kulukas;

8.  tuletab komisjonile meelde, et kui kaardiomanik kolib mõnda teise liikmesriiki, on finantsasutustel endiselt kombeks maksekaardid tühistada, ning nõuab, et sellega seoses võetaks midagi ette ja muu hulgas hoiatataks liikmesriikide ametiasutusi;

9.  tunneb heameelt asjaolu pärast, et tegevuskava abil soovitakse lahendada mitmeid olulisi küsimusi ning et selles kehtestatakse mõne valdkonna jaoks selge ajakavaga konkreetsed meetmed, mida komisjon peab võtma;

10.  on veendunud, et komisjon peaks võtma parlamenti igati kaasates Pariisi kokkuleppe rakendamise raames kapitaliturgude liidu kasutamisel ennetavama rolli, et toetada säästvate vastutustundlike investeeringute suurenevat turgu säästvate investeeringute soodustamise kaudu, andes börsil noteeritud ettevõtete ja finantsvahendajate abil tõhusat ja ühtlustatud keskkonnaalast, sotsiaalset ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teavet ning võttes neid kriteeriumeid asjakohaselt arvesse investeeringute juhtimise süsteemides ja avalikustamisstandardites; nõuab peale selle tungivalt, et komisjon edendaks keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud reitinguteenuseid ja roheliste võlakirjade turu ühtset raamistikku, toetudes komisjoni asjakohasele uuringule ja G20 keskkonnahoidliku rahastamise uurimisrühma tööle; palub komisjonil esitada ettepaneku ELi säästukonto loomise kohta, et käivitada pikaajalised finantseeringud ja toetada keskkonnasõbralikkusele üleminekut Euroopas;

11.  rõhutab jaeteenustele dünaamilist turgu pakkuvate põhiliste finantskeskuste olulisust;

12.  leiab, et kõrgetasemeline tarbijakaitse ja läbipaistvus on jaefinantsteenuste ühtse turu arengu seisukohalt keskse tähtsusega; rõhutab eelkõige, et tuleb tagada haavatavate tarbijate kaitse põhimaksekonto direktiivi tõhusa rakendamise kaudu ning et vaja on ka täiendavaid meetmeid, nagu finantshariduse poliitika; on veendunud, et ELi ja siseriiklikke tarbijatele suunatud finantsteenuseid käsitlevaid õigusakte tuleb tugevdada ja nõuetekohaselt jõustada ning vajaduse korral täiendavalt ühtlustada kõigis liikmesriikides;

13.  palub komisjonil tagada põhimõtte „sama teenus, sama risk, samad eeskirjad, sama järelevalve“ kohaldamine, et vältida konkurentsi moonutamist, eelkõige uute turuosaliste tekkimise puhul; rõhutab, et nende eeskirjadega ei tohi uuendustegevust pidurdada; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks üldise huvi sätete kasutamist, kuna praegu on liikmesriikidel võimalik neid kaudselt kasutada selleks, et takistada uutel toodetel oma turule siseneda, ning annaks Euroopa järelevalveasutustele volitused tegutseda vahendajana liikmesriikide vahel, kui tekivad vastakad tõlgendused nende sätete kasutamise osas;

14.  rõhutab, et Euroopa jaefinantsteenuste turg peab VKEdele kasu tooma nii pakkumise kui ka nõudluse seisukohast; märgib, et pakkumise puhul tähendab see rahastamisele parema juurdepääsu tagamist VKEde jaoks ning nõudluse puhul tähendab see VKEdele hõlpsama juurdepääsu võimaldamist piiriülestele turgudele; rõhutab, et suurenev konkurents ei tohi kahjustada jaefinantsteenuseid osutavaid VKEsid, kes tegutsevad kohalikul tasandil;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et Euroopa finantsjärelevalveasutused EBA, ESMA ja EIOPA oleksid nõuetekohaselt rahastatud ja volitatud täitma kõiki oma reguleerimis- ja järelevalvekohustusi tarbijakaitse huvides;

16.  palub komisjonil uurida võimalust võtta jaefinantstoodete puhul kasutusele 29. režiim; kutsub komisjoni ühtlasi üles uurima, kas enimkasutatavate ELi finantstoodete jaoks oleks põhimaksekonto ja üleeuroopalise personaalse pensionitoote mudeli alusel võimalik luua standardiseeritud vaikevalikute ühtlustatud õigusraamistik;

Meede 1 – Madalamad tasud muus vääringus kui euro tehtavate tehingute puhul

17.  tuletab meelde, et euroalast väljapoole jäävate piiriüleste maksete teenustasud on jätkuvalt kõrged; palub seetõttu komisjonil teha kiiresti ettepanek määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmiseks, et vähendada piiriüleste tehingute teenustasusid kõikides liikmesriikides; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et puudub ühine Euroopa internetipanga maksevahend, näiteks kogu ELi hõlmav ja Euroopale kuuluv krediit- või deebetkaart;

Meede 2 – Vääringu konverteerimise läbipaistvus

18.  rõhutab, et kehtivate õigusaktide jõustamine on oluline selleks, et võidelda läbipaistvuse puudumisega nn vääringu dünaamilise konverteerimise puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiiviga (EL) 2015/2366 kehtestatakse kauplejatele kohustus tuua selgelt esile ja esitada tarbijate jaoks vääringu dünaamilise konverteerimise lõplik kulu, kaasa arvatud juhul, kui asjaomased tarbijad võtavad sularahaautomaadist raha välja, millega kaasneb vääringu konverteerimine; rõhutab siiski, et tarbijad peavad saama valida parima määra ja peaksid olema teadlikud teenustasudest ja lisakuludest, tehes tehinguid, makseid välismaal või võttes sularahaautomaadist raha välja, sealhulgas vääringu dünaamilise konverteerimise puhul; palub komisjonil tagada, et teenuseosutajad avaldaksid muudetud makseteenuste direktiivi kulude ja tasude avaldamise nõude raames vahetuskursi juurdehindluse kui tasu ning et erinevate finantsteenuste osutajate pakutavad määrad oleksid esitatud läbipaistval viisil; märgib, et tarbijate parem finantskirjaoskus on selle eesmärgi saavutamiseks keskse tähtsusega; soovitab ELi tasandil läbi viia nn kontrollostusid, et hinnata piiriülese juurdepääsu takistusi, teenusekvaliteeti ja ELi õiguse järgimist ja anda selle kohta avalikult aru ning jälgida toodete ja teenuste arengut;

Meede 3 – Hõlpsam toodete vahetamine

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijad vahetavad enamikku pangandus- ja kahjukindlustustooteid väga harva, mis takistab sisenemist piiriülestele jaeturgudele, ning julgustab komisjoni seetõttu lihtsustama tarbijate jaoks üleminekut soodsamatele jaefinantsteenustele kõikjal ELis ja finantslepingute lõpetamist ning tegema laenud ja muud finantstooted piiriüleselt kättesaadavaks; rõhutab piiriüleste kindlustustoodete (nt liikluskindlustuse) pakkumise suurt potentsiaali; märgib siiski, et lepingulise vabaduse põhimõte võimaldab finantsasutustel otsustada, kellega nad lepingu sõlmivad; nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks sellega seoses, kui oluline on kontrollida agressiivset laenuandmist ja kiirlaene, mis on põhjustanud haavatavate tarbijate ja VKEde ärakasutamise;

20.  kiidab heaks komisjoni eesmärgi võtta üle maksekontode direktiivi kaudu saavutatu, et lihtsustada finantsteenuste osutajate ja toodete vahetamist; kutsub komisjoni üles esitama spetsiaalselt finantssektori jaoks välja töötatud seadusandlikke algatusi, et lõpetada põhjendamatu asukohapõhine piiramine ja hõlbustada klientide üleminekut soodsamatele jaefinantsteenustele teistes liikmesriikides; märgib, et piisav avalikustamine ja tarbijakaitse on selle saavutamiseks keskse tähtsusega;

Meede 4 – Kvaliteetsed võrdlusveebisaidid

21.  rõhutab, kui kasulik on hästi struktureeritud ja kergesti kasutatav ELi võrdlusportaal, mis hõlmab Euroopa jaefinantsteenuste turge tervikuna; ergutab komisjoni uurima sel eesmärgil liikmesriikides juba olemasolevaid erinevaid sõltumatuid portaale; rõhutab, et võrdlusvahendid peavad olema täpsed ja tarbijate seisukohast asjakohased ning keskenduma mitte üksnes toodete hinnale, vaid ka nende kvaliteedile, võttes arvesse muid kriteeriume, nagu filiaalide võrgustike olemasolu, vahetu kontakt ja äritavade jätkusuutlikkus, unustamata seejuures, et võrrelda saab ainult sarnaseid tooteid; juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijates segaduse tekitamise vältimiseks tuleks tooteid võrrelda üksnes sarnaste toodetega;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks selliseid vahendeid nagu ühtsed kontaktpunktid, mis soodustavad konkurentsi ja abistavad jaefinantsteenuseid osutavaid ettevõtjaid;

Meede 5 – Parem liikluskindlustus

23.  on seisukohal, et pärast liikluskindlustuse direktiivi REFITi-põhise hindamise lõpuleviimist komisjoni poolt on oluline direktiivi muuta, et tagada hüvitis liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutele ning lihtsustada piiriülest kaasaskantavust ja boonusklassi tunnustamist, pidades silmas ka Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mille kohaselt tuleks liikluskindlustuse direktiivi kohaldamisala võimalikult kiiresti läbi vaadata, et käsitleda boonusklassi mittetunnustamise probleemi ja tagada, et direktiivi kohaldatakse selliste asjaolude suhtes, nagu kaasseadusandjad ette nägid;

Meede 6 – Läbipaistvam hinnakujundus autorendivaldkonnas

24.  palub komisjonil uurida, kas on vaja täiendavaid algatusi, mis käsitlevad kindlustust müüvaid autorendiettevõtjaid, eesmärgiga tagada kõiki autorendiettevõtjaid hõlmav läbipaistev hinnakujundus kõigis liikmesriikides;

Meede 7 – Integreeritum tarbijakrediidi ühtne turg

25.  rõhutab, et tarbijate ülemäärase võlgnevuse probleemi lahendamine tuleb seada prioriteediks, kui komisjoni eesmärk on uurida võimalusi, kuidas muuta piirülene laenamine kättesaadavamaks; nõuab, et võetaks meetmeid, mis käsitlevad võlateabe kooskõlastamise vahendeid, järgides täielikult ELi õigust, sealhulgas andmekaitse- ja tarbijakaitsealaseid õigusakte, nii et individuaalsetel võlausaldajatel oleks enne täiendava krediidi andmist võimalik teada kliendi võla suurust, tuues kaasa tõhusama turu, kus krediidiandjad saavad üksteisega konkureerida; nõuab seda eesmärki silmas pidades tarbijate ülemäärase võlgnevuse põhjuste põhjalikku hindamist; juhib tähelepanu asjaolule, et finantsharidus on tõhus vahend, mille abil kaitsta ülemäärase võlgnevuse tekkimise ohus olevaid tarbijaid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon edendaks finantsharidust ja mitme sidusrühma koostööd selles olulises valdkonnas; tuletab seoses kliendi andmete või suurandmete suurema kasutamisega finantsasutuste poolt meelde isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, millega antakse andmesubjektile õigus saada selgitusi automaatse töötlemise abil tehtud otsuse kohta ning seda otsust vaidlustada; rõhutab vajadust tagada, et ebaõigeid andmeid saab muuta ning et kasutatakse vaid kontrollitavaid ja asjakohaseid andmeid; kutsub kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi, et tagada nende õiguste jõustamine; on arvamusel, et isikuandmete kasutamiseks antud nõusolek peab olema dünaamiline ning andmesubjektil peab olema võimalus muuta ja kohandada oma nõusolekut;

Meede 8 – Õiglased tarbijakaitse-eeskirjad

26.  palub komisjonil hoolikalt hinnata, kas siseriiklikud tarbijakaitse-eeskirjad ja tavad ei kujuta endast ebaausaid takistusi piiriülese investeerimise seisukohast ja kas need on kooskõlas väljakujunenud siseturu õigusaktide ja kohtupraktikaga põhjendatud ülekaalukate avaliku huviga seotud põhjustega, mis on saavutatavaid eesmärke arvesse võttes vajalikud ja proportsionaalsed; rõhutab, et asjakohastes Euroopa tarbijakaitse-eeskirjades on sageli teadlikult jäetud mõningane vabadus seoses nende ülevõtmisega siseriiklikku õigusesse, et võimaldada lisada Euroopa õigus olemasolevatesse siseriiklikkesse õigusnormidesse; rõhutab siiski, et siseriiklike tõkete kaotamine ei tohi kahjustada tarbijakaitset ning et tarbijakaitse peaks õigusaktide väljatöötamisel jääma peamiseks prioriteediks; peab murettekitavaks, et paljud dokumendid, mille jaefinantstoodete ja -teenuste pakkujad on koostanud vastuseks ELi õigusaktidele, ei ole tegelikult tingimata vajalikud ja nende praktiline kasu tarbijate jaoks on väike või olematu, kuid samas tekitavad need koormust, mis võib asjaomastele tarbijatele kaasa tuua tarbetult suuremaid kulusid; palub, et komisjon vaataks need dokumendid läbi, et neid ühtlustada, tegemata seda seejuures tarbijakaitsealase kasu arvel; rõhutab, et juurdepääs asjakohasele ja arusaadavale teabele on ülioluline, et tarbija saaks teha teadlikke finantsotsuseid; märgib siiski, et määrav on esitatava teabe kvaliteet, mitte kvantiteet; rõhutab vajadust kooskõlastada võimalikult tulemuslikult Euroopa eri õigusaktides sätestatud klientide teavitamise nõudeid; toonitab, et kahekordseid või vastuolulisi avalikustamisnõudeid tuleb vältida, et mitte tekitada tarbetut bürokraatiat ja kulu ning et kliente mitte segadusse ajada;

27.  palub komisjonil kaaluda koondõigusakti, et luua praeguse killustatud korra – mis sisaldab paljusid eraldiseisvaid õigusakte, nagu finantsinstrumentide turgude direktiiv, kindlustustoodete turustamise direktiiv, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev direktiiv jne – asemel tugev ja järjepidev tarbijakaitse läbipaistvuse raamistik, kõrvaldades tarbetu keerukuse, millega finantsteenuste osutajad silmitsi seisavad, ja sealhulgas lähendades liikmesriikide järelevalvetavasid; palub komisjonil edendada Euroopa järelevalveasutuste tarbijakaitsevolituste ulatuslikumat kasutamist valdkondlikes õigusaktides ja võtta seda arvesse Euroopa järelevalveasutuste rahastamise ja juhtimise eelseisva läbivaatamise raames; kutsub komisjoni üles andma Euroopa järelevalveasutustele volitused juhtida tööd, mida tehakse liikmesriikide äritegevusjärelevalve tavade lähendamiseks;

28.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse valmistada ette kampaania, et suurendada teadlikkust finantsvaidluste lahendamise võrgustikust FIN-NET, mis aitab tarbijatel oma õigusi jõustada kohtuväliselt, pöördudes pädeva alternatiivse vaidluste lahendamise organi poole; usub, et FIN-NET peaks veelgi suurendama oma tegevusulatust, täpsustama oma rolli ja täiustama oma veebisaiti;

Meede 9 – Parem krediidivõimelisuse hindamine

29.  palub komisjonil esitada ühtlustatud piiriülesed krediidivõimelisuse hindamise standardid ja põhimõtted, et tõhusamalt vähendada ülemäärase võlgnevuse suurenemise ohtu üleeuroopaliste internetipõhiste laenude andmisel, võttes põhjalikult arvesse hüpoteekkrediidi direktiivi ja tarbijakrediidi direktiivi rakendamise kohta avaldatud aruannete järeldusi;

Meede 10 – Finantstehnoloogia jaefinantsteenuste arendamiseks

30.  tunnustab tarbijate õigust kasutada tarkvara maksete tegemiseks ja enda kohta teabe jagamiseks;

31.  toetab komisjoni kavatsust esitada põhjalik finantstehnoloogia tegevuskava kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegiate raames, aidates seega kaasa tõhusa ja hästitoimiva integreeritud tehnoloogiakeskse finantsteenuste ühtse turu saavutamisele, millest saavad kasu kõik Euroopa lõppkasutajad, ning tagades samas võrdsed võimalused; toetab finantstehnoloogia töörühma loomist komisjoni poolt; juhib tähelepanu asjaolule, et finantstehnoloogiate arendamisest tekkiv uus keskkond nõuab mitmesuguste asjakohaste uute kaitsemeetmete kehtestamist, muu hulgas tarbijate harimine rahapesuvastaste uute toodete või eeskirjade ning finantstehnoloogia krediidiplatvormide finantsvõimenduse valdkonnas;

32.  palub komisjonil uurida parlamendi resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule, et edendada tarbijakaitset, turvalisust, uuendustegevust ja ausat konkurentsi ning tagada, et põhimõtet „samad teenused, sama risk, samad eeskirjad, sama järelevalve“ kohaldataks kõikidele ettevõtetele, olenemata nende tegevusvaldkonnast või asukohast; rõhutab, et finantstehnoloogiat tuleks käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni;

33.  nõuab tungivalt, et komisjon looks uuenduslikke lahendusi soodustava keskkonna; märgib, et uuenduslikud ettevõtted, nagu finantstehnoloogia ettevõtted, pakuvad tõhusa jaefinantsteenuste turu loomiseks vajalikku konkurentsi;

34.  rõhutab, et finantstehnoloogia ettevõtete alla kuuluvatel erinevatel uutel finantsasutustel on klientide ja finantsstabiilsuse seisukohast samad kohustused kui teistel vastavatel traditsioonilistel asutustel ja teenustel;

Meede 11 – E‑identimine

35.  rõhutab e-allkirja ja e‑identimise potentsiaali tehingute lihtsustamisel ning kutsub komisjoni üles tuginema e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse raames tehtud tööle; rõhutab vajadust võtta arvesse isikuid, kes ei saa või ei taha kasutada e‑allkirja või e‑identimist; pooldab piiriülese e‑identimise koostalitlusvõimet finantsteenuste sektoris ja nõuab võrdsete võimaluste tagamist kõikides liikmesriikides (võimalusel ka Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis); kutsub lisaks komisjoni üles kiiresti hindama e‑identimise meetodite ees praegu seisvaid regulatiivseid takistusi ja rõhutab, et mis tahes algatused peavad olema tehnoloogiliselt neutraalsed;

36.  kordab, et komisjonil oleks vaja kindlaks teha ja kõrvaldada regulatiivsed tõkked, mis takistavad finantsteenuste puhul üleeuroopaliste e‑allkirja süsteemide kasutamist, ning hõlbustada seeläbi kogu ELi hõlmavat piiriülest digitaalset sotsialiseerimist (digital onboarding), mõjutamata seejuures olemasolevate süsteemide ohutustaset või nende võimet täita neljanda rahapesuvastase direktiivi nõudeid;

Meede 12 – Finantsteenuste internetipõhine müük

37.  rõhutab vajadust kohandada olemasolevat ELi õigusraamistikku digitaalvaldkonna vajadustega, et võidelda internetipõhise kaugmüügiga seotud tarbijakaitse ohtudega, luues seeläbi uusi ärivõimalusi Euroopa idufirmadele ja finantstehnoloogia ettevõtetele; juhib tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad tarbijate jaoks internetipõhiste hasartmängudega, mida pakutakse finantstoodetena, nagu binaaroptsioonid; on veendunud, et tugev ja ühtlustatud Euroopa järelevalve on vajalik, et kaitsta tarbijaid ja vältida õiguslikke lünki; rõhutab, et Euroopa tarbijakaitsestandardeid kohaldatakse sõltumata sellest, kas müük toimub traditsiooniliste või tänapäevaste turustuskanalite kaudu;

38.  rõhutab küberturvalisuse tähtsust ning peab kahetsusväärseks, et komisjon ei käsitle küberturvalisuse küsimusi oma tegevuskavas; palub seetõttu komisjonil tagada nende küsimuste käsitlemine oma rakkerühma töö käigus;

39.  rõhutab vajadust säilitada pangakontorid, mis pakuvad olulist avalikku teenust ja on eriti kasulikud VKEdele, eakatele ja haavatavatele tarbijatele, kes kasutavad vähem tõenäoliselt e‑panganduse teenust ja eelistavad vahetut suhtlemist; tunnistab, et filiaalide sulgemine halvendab finantstaristut kohalikul tasandil ja võib olla kogukondade jaoks väga kahjulik;

40.  märgib, et kliendi andmete või suurandmete suurem kasutamine finantsasutuste poolt võib tuua tarbijatele kasu, näiteks paremini kohandatud, segmenteeritud ja odavamad pakkumised, mis põhinevad riskide ja kapitali tõhusamal jaotamisel; peab seevastu murettekitavaks dünaamilise hinnakujunduse arengut ja selle potentsiaali tuua tarbijate seisukohast kaasa halvemad tagajärjed pakkumiste võrreldavuse osas ja sellest tulenevalt ka tõhusa konkurentsi ning riskide jagamise ja vastastikuse toetamise seisukohast krediidi- ja kindlustussektoris;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.
(2) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.
(3) ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.
(4) ELT L 60, 28.2.2014, lk 34.
(5) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.
(6) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.
(7) ELT L 257, 28.8.2014, lk 214.
(8) ELT L 123, 19.5.2015, lk 1.
(9) ELT L 337, 23.12.2015, lk 35.
(10) ELT L 26, 2.2.2016, lk 19.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0434.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0211.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0027.

Õigusalane teave