Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2040(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0389/2017

Esitatud tekstid :

A8-0389/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 15
CRE 15/01/2018 - 15

Hääletused :

PV 16/01/2018 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0002

Vastuvõetud tekstid
PDF 190kWORD 57k
Teisipäev, 16. jaanuar 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamine
P8_TA(2018)0002A8-0389/2017

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2018. aasta resolutsioon ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta (2017/2040(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(3),

–  võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2017. aasta järeldusi ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2016. aasta aruannet ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta (COM(2016)0805) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0443),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2009. aasta teatist, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat (COM(2009)0248),

–  võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist „ELi Doonau piirkonna strateegia“ (COM(2010)0715),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2014. aasta teatist Euroopa Liidu strateegia kohta Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357),

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2015. aasta teatist seoses Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiaga (COM(2015)0366),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2014. aasta aruannet makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas(5),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika Atlandi ookeani piirkonna strateegia kohta(6),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta(7),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Alpi piirkonna strateegia kohta(8),

–  võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika poliitikaosakonna B 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut makropiirkondade uue rolli kohta Euroopa territoriaalses koostöös,

–  võttes arvesse 2017. aasta veebruaris avaldatud programmi INTERACT aruannet „Added value of macro-regional strategies ‒ programme and project perspective“ (makropiirkondlike strateegiate lisaväärtus: programmi ja projekti tulevikuväljavaated),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0389/2017),

A.  arvestades, et makropiirkond on määratletav kui mitme eri riigi piirkondi hõlmav geograafiline ala, millel on üks või mitu ühist omadust või probleemi(9);

B.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad on välja töötatud piirkondades, kus need kujutavad endast loomulikku jätku tööle, mida EL on piiriülese koostööna kaua aega teinud; arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad on olulised, sest need võimaldavad mobiliseerida avaliku ja erasektori osalejad, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade esindajad ning võtta kasutusele ressursid ELi ühiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

C.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad loovad platvormi süvendatud ja laiemaks koostööks valdkondadevahelisel, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil ELi liikmesriikide ja naaberriikide vahel, et lahendada ühiseid probleeme, edendada ühist planeerimist ja koostööd eri partnerite ja poliitikavaldkondade vahel ning suurendada nende integreeritust, sh sellistes valdkondades nagu keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, kliimamuutuste leevendamine ja kohanemisstrateegiad, jäätmekäitlus ja veevarustus, mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamise süsteemid; tunneb sellega seoses heameelt jõupingutuste üle koostoime suurendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahel;

D.  arvestades, et makropiirkonnad tegelevad asjaomaste pikaajaliste, omavahel seotud ja valdkondadevaheliste poliitikameetmete rakendamisega, kuna makropiirkonnad on rakenduskavadesse sisestatud makropiirkondliku strateegia eesmärkide kaudu seotud ühtekuuluvuspoliitikaga ning loovad projekte aruka koostoime abil; arvestades, et makropiirkonnad aitavad sellega tõhusamalt kaasa makropiirkondliku strateegia eesmärkide saavutamisele, meelitades ligi erainvesteeringuid, tõendades usaldust ja edendades dialoogi, piiriülest koostööd ja solidaarsust;

E.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad põhinevad kolme eituse põhimõttel: „ei“ uutele rahastamisvahenditele, „ei“ uutele struktuuridele ja „ei“ uutele õigusaktidele ELi kehtivas poliitilises raamistikus;

F.  arvestades, et ELi tasandil ja liikmesriikide ja piirkondade vahel juba olemas olevad koostöömehhanismid hõlbustavad makropiirkondlike strateegiate rakendamist, eeskätt algusetappides;

G.  arvestades, et komisjon võtab iga kahe aasta tagant vastu aruande, mis käsitleb kõigi nelja praegu olemas oleva ELi makropiirkondliku strateegia rakendamist, hinnates edusamme ja ka täiendavate paranduste tegemise vajadust, ning järgmise aruande tähtaeg on 2018. aasta lõpus; on sellega seoses seisukohal, et vaja on hinnata keskkonnaküsimustega seotud aspekte, kuna need on kestliku arengu üheks sambaks;

Makropiirkondlikud strateegiad koostöö- ja koordineerimisplatvormidena

1.  märgib, et üleilmastumine on rõhutanud makropiirkondlike strateegiate tähtsust, kuna see on muutnud üksikud riigid üksteisest sõltuvateks ja tinginud vajaduse tekkinud piiriüleste probleemide lahenduste järele;

2.  tunnistab, et eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide saavutamisel jäävad erineval määral raskusi valmistama ikkagi sellised tegurid nagu pühendumus, isevastutus, ressursid ja juhtimine, millest sõltub rakendamise kvaliteet;

3.  rõhutab, et makropiirkondlikud strateegiad annavad jätkuvalt hindamatu ja innovaatilise panuse Euroopa piiriülesesse, sektoritevahelisse ja mitmetasandilisse koostöösse, mille potentsiaali ei ole veel piisavalt uuritud, eesmärgiga suurendada ühenduvust ning tugevdada majandussidemeid ja teadmussiiret piirkondade ja riikide vahel; märgib siiski, et ühismeetmetes mitmel tasandil ning mitme riigi või piirkonna vahel kokku leppimise protsessi tõttu on juurdepääs makropiirkondlike strateegiate jaoks ette nähtud ELi vahenditele endiselt probleem;

4.  on arvamusel, et makropiirkondlikud strateegiad ja nendega seotud keskkonnaprogrammid on kasulikud vahendid, millega Euroopa koostöö kasulikkus muutub kodanikele nähtavamaks, ning nõuab seepärast tungivalt, et kõik osalised pühenduksid strateegiatele täielikult ja täidaksid oma osa nende rakendamisel;

5.  on seisukohal, et kõikide makropiirkondlike strateegiate nurgakiviks peaks algusest peale olema mitmetasandiline juhtimine, milles strateegiasse kaasatud piirkondadel on asjakohane roll ning mille kaudu kaasatakse protsessi piirkondlikud ja kohalikud kogukonnad ning avaliku, erasektori ja kolmanda sektori sidusrühmad; innustab seetõttu asjassepuutuvaid liikmesriike ja piirkondi töötama välja sobiva juhtimisstruktuuri ja töökorra koostöö hõlbustamiseks, sh ühine planeerimine, rahastamisvõimaluste suurendamine ning alt üles tegutsemisviis;

6.  ergutab paremale koordineeerimisele ja partnerlusele, nii vertikaalselt kui horisontaalselt, eri avaliku ja erasektori osalejate, akadeemilise ringkonna ja valitsusväliste organisatsioonide, valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning mitmesuguste ELi, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikasuundade vahel, et hõlbustada ja parandada makropiirkondlike strateegiate rakendamist ja piiriülest koostööd; kutsub komisjoni üles soodustama nende sidusrühmade osalemist, muu hulgas makropiirkondlike strateegiate juhtorganites, järgides samas ELi põhimõtete üldist kohaldamist;

7.  rõhutab pädevates riigiasutustes piisavate inimressursside ja haldussuutlikkuse olemasolu tähtsust, et poliitiliste kohustuste võtmisele järgneks strateegiate tulemuslik rakendamine; rõhutab sellega seoses struktuurireformi tugiprogrammi olulisust, mis võib pakkuda liikmesriigi taotluse korral abi suutlikkuse suurendamisel ning tõhusat tuge makropiirkondlike strateegiate projektide väljatöötamisel ja rahastamisel; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel edendada aktiivselt hea haldustava ja makropiirkondliku strateegia eduka rakendamise kogemuste levitamist ja kohaldamist;

8.  rõhutab asjaolu, et makropiirkondlikud strateegiad peavad olema piisavalt paindlikud, et neid saaks kohandada ettenägematute sündmuste ja vajadustega, mis asjaomaseid piirkondi, liikmesriike ja ELi tervikuna mõjutada võivad ja millele tuleks tõhusalt reageerida; on seisukohal, et makropiirkondlike strateegiate rakendamisel tuleks arvesse võtta konkreetseid piirkondlikke ja kohalikke olusid; toonitab sellega seoses komisjoni koordineeriva rolli vajalikkust, seda ka iga strateegia konkreetsete eesmärkide täpsustamisel;

ELi Läänemere piirkonna strateegia

9.  väljendab heameelt tulemuste üle, mis on saavutatud alates strateegia käivitamisest 2009. aastal, eriti seoses koostöömehhanismidega, mis ei hõlma mitte ainult osalevate piirkondade ja riikide vahelist (st nõukogus asjaomastel ministrite kohtumistel), vaid ka nende sisest koostööd (nt parlamendis või valitsuses); märgib, et ELi Läänemere piirkonna strateegia on stabiilne koostööraamistik rohkem kui 100 juhtalgatuse ja uute võrgustikega;

10.  rõhutab jätkuvaid murekohti, eriti keskkonna ja ühenduvuse valdkonnas; kutsub osalevaid riike üles suurendama pingutusi, et võidelda Läänemere reostusega (st vee ja õhu kvaliteet ja eutrofeerumine), sest see on maailmas üks saastatumaid meresid; märgib, et hea keskkonnaseisundi saavutamine 2020. aastaks on üks Läänemere piirkonna poliitikameetmete põhieesmärke;

11.  peab oluliseks võimalust ühendada Läänemere piirkond energiavõrkudega, et vähendada kütteostuvõimetust ja see kaotada ning suurendada energiajulgeolekut ja energiavarustuskindlust;

ELi Doonau piirkonna strateegia

12.  rõhutab strateegia senist positiivset mõju osalevate riikide ja piirkondade vahelisele koostööle, sest see on parandanud kõikide transpordiliikidega seotud liikuvust ja ühendusi, edendanud puhast energeetikat, kultuuri ja säästvat turismi ning eelkõige tihendanud inimestevahelist otsesuhtlust ja suurendanud strateegias osalevate piirkondade ja riikide ühtekuuluvust;

13.  peab projekti „Euro access“, puhta Doonau algatust ja Doonau rahastamisdialoogi väga headeks näideteks selle kohta, kuidas tulla toime rahastamisraskustega, mis on riikidevahelise ja piiriülese tähtsusega projektide puhul sage takistus; on seisukohal, et selle dialoogi abil saaks veelgi vähendada Doonau valgala piirkondade vahelisi arenguerinevusi; on lisaks seisukohal, et Doonau strateegia keskuse taasavamine võiks aidata kaasa strateegia sujuvamale rakendamisele;

14.  rõhutab, et ränkade üleujutuste põhjustatud kahjustuste ennetamine on endiselt üks suurimaid keskkonnaprobleeme Doonau makropiirkonnas; rõhutab, et piiriülese reostuse ennetamiseks tuleks kaaluda täiendavate ühismeetmete võtmist;

15.  tuletab meelde strateegiliste projektide vajalikkust ning rõhutab, et oluline on säilitada tugev poliitiline toetus ja suurendada pädevate riigiasutuste ressursse ja suutlikkust, et lahendada allesjäänud probleemküsimused; rõhutab seepärast vajadust säilitada ELi Doonau piirkonna strateegiaga seoses tugev poliitiline tahe ning tagada, et ELi Doonau piirkonna strateegia juhtrühm teeb head tööd;

16.  kuna Doonau jõgi ja Must meri on looduslikult omavahel ühendatud, kutsub osalevaid riike üles ELi Doonau piirkonna strateegiat ja Musta mere piirkonna rahvusvahelist koostööd tõhusamalt koordineerima ning tegema ühiste sotsiaal-majanduslike, keskkonna- ja transpordiprobleemide lahendamiseks tihedat koostööd;

17.  rõhutab, et ühtsem lähenemisviis liikuvusele ja mitmeliigilisele transpordile Doonau piirkonnas oleks ühtlasi kasulik ka keskkonnale;

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia

18.  rõhutab ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia erilist iseloomu, võttes arvesse selle potentsiaalseid osalisriike ja osalevaid kandidaatriike, ning on seisukohal, et see koostöövorm võib olla suurepärane võimalus kogu piirkonna jaoks; on seisukohal, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia võiks anda ELi laienemis- ja integratsiooniprotsessile uue tõuke;

19.  võtab murelikult teadmiseks püsivad probleemid seoses asjaoluga, et olemasolevate ressursside, valitsemise ja isevastutuse vahel puudub tõhus seos ning see takistab ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia eesmärkide täielikku saavutamist; kutsub osalevaid riike üles andma pädevatele ametiasutustele abi ja kohandatud meetmeid strateegia rakendamiseks;

20.  rõhutab, et viimastel aastatel on kõnealune piirkond olnud rändekriisis suurima surve all; on seisukohal, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia võiks aidata selliseid probleeme lahendada vajalike vahendite ja ressurssidega; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni pingutuste üle, et leida lahendusi rahaliste vahendite kasutuselevõtuks rändega seotud tegevuses, sealhulgas koostööks kolmandate riikidega;

21.  on seisukohal, et Aadria ja Joonia mere piirkonna säästva turismi sammas on positiivne vahend kestliku majanduskasvu loomiseks selles piirkonnas ning keskkonnaprobleemide ja makropiirkondlike strateegiate alase teadlikkuse suurendamiseks;

22.  kutsub osalevaid riike üles seadma prioriteediks ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia peamiste elluviijate ning selle strateegia asjaomaste rakenduskavade eest vastutavate asutuste suutlikkuse suurendamise;

ELi Alpi piirkonna strateegia

23.  peab ELi Alpi piirkonna strateegiat tõendiks selle kohta, et makropiirkondlikku käsitlust saab edukalt kasutada ka enam arenenud piirkondade puhul; kutsub sidusrühmi üles edendama keskkonnaga seotud investeeringuid, mis on suunatud kliimamuutuste tagajärgedega toime tulemisele; juhib tähelepanu sellele, et Alpi piirkond on oluline piirkondlik transpordisõlm ning samas üks suuremaid ainulaadseid looduslikke ja puhkepiirkondi, mida tuleb säilitada; rõhutab seetõttu, et tuleb kasutusele võtta kestlikud ja omavahel seotud transpordistrateegiad;

24.  kiidab heaks praegu loomisel oleva strateegia juhtimisstruktuuri, kuna esimesed sammud strateegia rakendamisel osutusid vaevaliseks ja juhtimine toimus eri struktuuride, raamistike ja ajakava abil; kutsub seetõttu osalevaid riike jätkama kohustuste võtmist ja toetama ELi Alpi piirkonna strateegia tegevusrühma liikmeid;

25.  rõhutab, et ELi Alpi piirkonna strateegia on territoriaalse ühtekuuluvuse strateegiamudeli hea näide, kuna sellesse on üheaegselt kaasatud erinevate iseärasustega piirkonnad, tootlikud piirkonnad, mägi- ja maapiirkonnad ning mõned ELi tähtsaimad ja arenenuimad linnad ning see pakub platvormi, et tegeleda ühiselt probleemküsimustega (kliimamuutused, demograafia, bioloogiline mitmekesisus, ränne, globaliseerumine, säästev turism ja põllumajandus, energiavarustus, transport ja liikuvus ning digitaalne lõhe); kutsub osalevaid riike üles pöörama rohkem tähelepanu Interregi Alpi piirkonna programmi kasutamisele ja leidma muid asjakohaseid rahastamisvahendeid ühiste prioriteetidega tegelemisel;

26.  rõhutab, et Alpi piirkonnas joonistub välja palju piire ja et nende tõkete kõrvaldamine on toimiva koostöö eeltingimus, eelkõige tööturu ja VKEde majandustegevuse valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et ELi Alpi piirkonna strateegia võib ühtlasi anda võimaluse tugevdada riikidevahelist piiriülest koostööd lähestikuste piirkondade, linnade ja kohalike kogukondade vahel ning luua inimestevahelisi sidemeid ja võrgustikke, sh transpordiühenduste ja digivõrkude valdkonnas; juhib lisaks tähelepanu selle piirkonna haprale keskkonnaseisundile;

Makropiirkondlik Euroopa pärast 2020. aastat?

27.  juhib tähelepanu asjaolule, et makropiirkondlikud strateegiad kannavad vilja siis, kui need põhinevad pikaajalistel poliitilistel väljavaadetel ja on korraldatud selliselt, et kõik avaliku sektori sidusrühmad, eelkõige piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ning erasektori sidusrühmad ja kodanikuühiskond oleksid algusest peale tulemuslikult esindatud; see eeldab tõhusat teabe, heade tavade, oskusteabe ja kogemuste vahetamist makropiirkondade ning nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel; peab vajalikuks tugevdada makropiirkondlike strateegiate mitmetasandilist juhtimist, mis peaks olema läbipaistev ning tõhusama kooskõlastuse ja üldsusele suunatud teabevahetusmehhanismidega, et makropiirkondlikke strateegiaid tutvustada ja saada neile heakskiit piirkondlikes ja kohalikes kogukondades;

28.  on veendunud, et strateegia rakendamine saab olla edukas vaid juhul, kui selle aluseks on pikaajaline tulevikupilt ning tõhusad koordineerimis- ja koostööstruktuurid koos vajaliku haldussuutlikkusega, samuti ühine pikaajaline poliitiline kohustuste võtmine asjaomastel institutsioonilistel tasanditel ning seda toetav piisav rahastamine; rõhutab seetõttu vajadust suurendada investeeringute tõhusust, püüdes saavutada piirkondliku ja riikliku rahastamise kooskõla, sünergia ja vastastikuse täiendavuse olemasolevate ELi rahastamisvahenditega, mis lisaks Euroopa territoriaalse koostöö programmide tõhustamisele edendaks piiriüleseid projekte Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI raames ja vahetu rahastamise kaudu;

29.  usub, et rahastamisvahendite ja nende makropiirkondlike strateegiate raames kasutamise korra lihtsustamine suurendaks nende tõhusust;

30.  teeb ettepaneku, et osalevad riigid võtaksid makropiirkondliku strateegia rakendamiseks algusest peale endale rahastamise ja inimressursside valdkonnas selged kohustused; kutsub komisjoni üles aitama makropiirkondlikke strateegiate sisekooskõlastusel, edendama häid tavasid ja töötama välja stiimulid, et innustada aktiivset osalust ja kooskõlastamist kõigi asjaomaste poolte vahel, pidades silmas ka ELi poliitika ja makropiirkondlike strateegiate rakendamise vahelise seose tugevdamist; ergutab lisaks makropiirkondlike strateegiate puhul kasutama keskkonnahoidlike avalike hangete poliitikat, et hoogustada ökoinnovatsiooni, biomajandust, uute ärimudelite väljatöötamist ja ringmajanduse eeskujul teiseste toorainete kasutamist, et saavutada suurem keskkonna- ja tervisekaitse ning tihedamad sidemed tootjate ja tarbijate vahel;

31.  rõhutab vajadust suurema tulemustele orienteerituse järele ja vajadust lahendada konkreetsed probleemid, sh keskkonnakaitse valdkonnas, et töötada välja kavad, mis territooriumile tegelikku mõju avaldavad ning põhjendada ressursside investeerimist, mis peaks omakorda vastama seatud eesmärkidele ja olema seotud asjaomaste territooriumide tegelike vajadustega;

32.  nõuab, et kõikide makropiirkondlike strateegiatega seotud küsimustega, nagu isevastutus ja vajalikud poliitilised stiimulid, tegeldaks viisil, mis lepitakse eelnevalt kokku kõigi asjaomaste piirkondade vahel;

33.  on seisukohal, et makropiirkondade tegevuse nähtavust ja üldsuse teadlikkust sellest tegevust sihtpiirkondades, samuti tulemustest, tuleks suurendada teavituskampaaniatega ja heade tavade vahetamisega, sealhulgas internetiplatvormidel ja sotsiaalvõrgustikes, et see oleks üldsusele hõlpsasti kättesaadav;

34.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku järgmine läbivaatamine annab võimaluse vaadata samal ajal läbi makropiirkondlike strateegiate eesmärgid, et tugevdada nende seost ELi esmatähtsate eesmärkidega ja konsolideerida vastavad finantskohustused;

35.  kutsub komisjoni üles esitama ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade järgmise läbivaatamise raames ettepanekud makropiirkondlike strateegiate parema rakendamise edendamiseks;

36.  palub, et komisjon teostaks järgmise, 2018. aasta lõpuks koostatava makropiirkondlike strateegiate rakendamist käsitleva aruande raames põhjalikuma analüüsi, mis hõlmab eeskätt järgmist:

   a. Euroopa territoriaalse koostöö riikidevaheliste programmide tulemuslikkus ja strateegiline tõuge makropiirkondlikele strateegiatele;
   b. näitajad, mis võiksid olla lõimitud kõikidesse makropiirkondlikesse strateegiatesse, et tagada parem tulemustele orienteeritus, järelevalve ja hindamine;
   c. meetmed, mis tugevdavad seost ELi esmatähtsate eesmärkidega;
   d. rakendamise lihtsustamine ja rahastamiskavade integreerimine;
   e. piirkondlike ja kohalike omavalitsuste makropiirkondliku strateegia rakendamisse kaasamise kvaliteedi küsimus;

37.  rõhutab, et üleskutse töötada välja uued strateegiad Karpaatide, Atlandi, Vahemere või Ibeeria piirkonnale ei tohiks juhtida tähelepanu kõrvale vajaduselt saavutada olemasolevate makropiirkondlike strateegiate parem ja süvendatud rakendamine;

38.  toetab makropiirkondlike strateegiatega seoses nn kolme eituse põhimõtet („ei“ uutele ELi rahastamisvahenditele, „ei“ täiendavatele ELi ametlikele struktuuridele ja „ei“ uutele ELi õigusaktidele); teeb siiski ettepaneku, et komisjon hindaks oma järgmises makropiirkondlike strateegiate rakendusaruandes selle põhimõtte mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele;

39.  rõhutab vajadust kasutada koostöös juhtumipõhiselt territoriaalset lähenemisviisi, kuna makropiirkondlike strateegiate eesmärk on tegeleda piirkondlike probleemidega, mida saab koos tulemuslikumalt lahendada; rõhutab, kui oluline on sünergia ja lähenemise saavutamine Euroopa territoriaalse koostöö programmide territoriaalse koostöö ja makropiirkondlike strateegiate territoriaalse koostöö eri osade vahel, et tõhustada riikidevaheliste programmide mõju, koondada ressursid, lihtsustada makropiirkondlike strateegiate rahastamist ning suurendada nende rakendamise tulemusi ja investeeritud vahendite tõhusust;

40.  kinnitab veel kord ELi pühendumist kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et oluline on kooskõlastada makropiirkondlike strateegiate eesmärgid selliste ELi juhtalgatustega nagu energialiit, Pariisi kliimakokkuleppe ja meremajanduse kasv merealade makropiirkondades; juhib tähelepanu keskkonnariskide juhtimisele, sh looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja kalavarude kaitse ning mereprügi kõrvaldamine, samuti säästva ja keskkonnahoidliku turismi arendamine; ergutab koostööle taastuvenergia valdkonnas; ergutab selles kontekstis kasutama aruka spetsialiseerumise strateegiaid (S3), tugevdama VKEsid ja looma kvaliteetseid töökohti;

41.  rõhutab, et parlament on algusest peale toetanud makropiirkondi katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kaudu; rõhutab, et Läänemere piirkonna kogemus näitab, et makropiirkondlik koostöö peab alati põhinema pikaajalisel kavandamisel;

42.  palub, et komisjon kutsuks parlamenti vaatlejana osalema makropiirkondlike strateegiate kõrgetasemelise töörühma töös;

o
o   o

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning makropiirkondlikes strateegiates osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsustele ning riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(4) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 30.
(5) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 1.
(6) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 122.
(7) ELT C 355, 20.10.2017, lk 23.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0336.
(9)6 Schmitt jt (2009), „EU macro-regions and macro-regional strategies ‒ A scoping study“ („ELi makropiirkonnad ja makropiirkondlikud strateegiad – hindamisuuring“), Nordregio elektrooniline töödokument 2009:4.

Viimane päevakajastamine: 27. september 2018Õigusalane teave