Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0074(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0381/2017

Esitatud tekstid :

A8-0381/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 13
CRE 15/01/2018 - 13

Hääletused :

PV 16/01/2018 - 5.3
CRE 16/01/2018 - 5.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 16/04/2019 - 8.23
CRE 16/04/2019 - 8.23

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0003
P8_TA(2019)0381

Vastuvõetud tekstid
PDF 1090kWORD 240k
Teisipäev, 16. jaanuar 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmine tehniliste meetmete abil ***I
P8_TA(2018)0003A8-0381/2017

Euroopa Parlamendi 16. jaanuaril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2002
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Olemasolevaid eeskirju on vaja lihtsustada, et ettevõtjatel, riigiasutustel ja sidusrühmadel oleks võimalik neid paremini mõista ja järgida. Järgida tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 kohast nõuandekomisjonidega konsulteerimise menetlust ning tähelepanu tuleks pöörata selle tagamisele, et kõiki kaitse- ja säästvuseesmärke võetakse täiel määral arvesse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)   Tehniliste meetmete suhtes kehtivate eeskirjade lihtsustamine ei tohiks kaitse- ja säästvusnõudeid leebemaks muuta.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Tehniliste meetmete reguleerimiseks on vaja välja töötada raamistik. Raamistikuga tuleks kehtestada üldeeskirjad, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis liidu vetes ja näha ette selliste tehniliste meetmete väljatöötamine, mille puhul võetakse ühise kalanduspoliitika määrusega kehtestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kaudu arvesse kalanduse piirkondlikke eripärasid.
(3)  Tehniliste meetmete reguleerimiseks on vaja välja töötada raamistik. Raamistikuga tuleks kehtestada üldeeskirjad, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis liidu vetes, ja näha ette selliste tehniliste meetmete väljatöötamine, mille puhul võetakse ühise kalanduspoliitika määrusega kehtestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kaudu arvesse kalanduse piirkondlikke eripärasid. See protsess peaks võimaldama ühitada ühiseeskirjad tulemuslikult kohalike ja piirkondlike oludega. Samas ei tohiks see viia ühise kalanduspoliitika taasriigistamisele sarnaneva tulemuseni ning on tähtis, et nõuandekomisjonid tagaksid jätkuvalt, et piirkondadeks jaotamine toimub kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 põhjenduses 14 toodud liidu lähenemisviisiga.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Raamistik peaks hõlmama kalavarude püüki ja lossimist ning püügivahendite tööpõhimõtteid ja püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.
(4)  Raamistik peaks hõlmama kalavarude püüki ja lossimist ning püügivahendite tööpõhimõtteid ja püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega ning võtma samuti arvesse sotsiaal-majanduslikku dünaamikat.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Vajaduse korral tuleks tehnilisi meetmeid kohaldada harrastuskalapüügi suhtes, millel võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele ning karbi- ja koorikloomaliikidele.
(6)  Harrastuskalapüügil võib olla merekeskkonnale, kalavarudele ja muudele liikidele märkimisväärne mõju ning seetõttu tuleks selle suhtes tehnilisi meetmeid kohaldada.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Harrastuskalastajate (õngepüük) püütud ja vabaks lastud kalade ellujäämismäär on suur, kuni selle kohta puuduvad vastupidised teaduslikud tõendid.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Lossimiskohustus kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt kogu nende liikide saagile, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Kui aga nende liikide isendeid püütakse ja need lastakse kohe vabaks harrastuskalapüügi raames ja nende liikide kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõestatud, nagu see võib olla harrastuskalastajate poolt õngega püütud kalade puhul, peaks olema võimalik asjaomase kalapüügi puhul lossimiskohustusest erandit teha, kohaldades nimetatud määruses sätestatud menetlusi, eelkõige võttes selleks meetmeid mitmeaastaste kavade ja/või tagasiheitekavade raames.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, milleks on püüda kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, vähendada soovimatut saaki ja vältida saagi vette tagasi laskmist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ18 sätestatud hea keskkonnaseisundi.
(7)  Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke.
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Tehnilised meetmed peaksid olema proportsionaalsed seatud eesmärkidega. Enne meetmete vastuvõtmist tuleks arvesse võtta nende võimalikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)   Tehniliste meetmete ja rakenduskavade jõustamine ja rakendamine ning vajaduse korral lubade andmine ning laevade ja teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtete piirangud ei tohiks takistada püügioperatsioone teostatavate laevade pardal tervishoiu- ja ohutusnõuete parandamist.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)   Käesoleva määruse alusel vastu võetud tehnilised meetmed peaksid olema kooskõlas ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel aastateks 2011–2020 koostatud bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kavaga ning need peaksid toetama ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamist, eelkõige eesmärki tagada kalavarude säästev kasutamine ja sellega seotud meetmed.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Eelkõige tuleks tehniliste meetmetega kaitsta noori isendeid ja kudekogumeid selektiivsete püügivahendite kasutamise ja kahju vältimise meetmete abil. Samuti tuleks tehniliste meetmetega minimeerida ja võimaluse korral kaotada püügivahendite mõju mereökosüsteemile ning eeskätt tundlikele liikidele ja elupaikadele. Samuti peaksid need aitama kehtestada majandamismeetmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ,19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ20 ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud kohustuste täitmiseks.
(8)  Eelkõige tuleks tehniliste meetmetega aidata kaasa noorte isendite ja kudekogumite kaitsmisele selektiivsete püügivahendite kasutamise ja kahju vältimise meetmete abil. Samuti peaksid tehnilised meetmed aitama minimeerida ja võimaluse korral kaotada püügivahendite kahjulikku mõju mereökosüsteemile ning eeskätt tundlikele liikidele ja elupaikadele. Vähese keskkonnamõjuga püügivahendite ja -tavade soodustamiseks tuleks pakkuda stiimuleid. Tehnilised meetmed peaksid ka aitama kehtestada majandamismeetmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ,19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ20 ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud kohustuste täitmiseks.
__________________
__________________
19 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
19 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Tundlike liikide juhupüüki tuleks käsitleda põhjalikult kogu kalapüügi ja kõikide püügivahendiliikide puhul, võttes arvesse neile direktiividega 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2008/56/EÜ tagatud ranget kaitsetaset, nende kõrget ohustatuse taset ja kohustust saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada sihid, mis on seotud soovimatu saagi määra, tundlike liikide kaaspüügi ja sellega, millises ulatuses kalapüük merepõhja elupaiku kahjustab; need sihid peaksid kajastama ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide (eelkõige nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ21) eesmärke ning parimat rahvusvahelist tava.
(9)  Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada tõhususnäitajad, mis on seotud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügi ja tundlike liikide juhupüügi vähenemisega ning mereelupaikadele kalapüügist tuleneva kahjuliku keskkonnamõju vähenemisega ning mis kajastavad ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide (eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ21) eesmärke.
__________________
__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Liikmesriigid peaksid võimalikult palju kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/20141 a pakutavaid meetmeid, et kalureid tehniliste meetmete rakendamisel toetada ja tagada, et ühise kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslikke eesmärke võetakse arvesse.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid tuleks keelata, välja arvatud elektriimpulsstraalid, mida võib kasutada teatavatel rangetel tingimustel.
(11)  Teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid tuleks keelata. Sellega seoses on vaja tagada, et enne innovaatiliste kalapüügivahendite laialdast kasutuselevõttu on olemas asjakohased teadmised nende mõju, sealhulgas kumulatiivse mõju kohta. Lisaks tuleks luua järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteem, mida kasutatakse jõustamise ja teadusuuringute ning ka hindamise eesmärgil. Samuti tuleks kehtivaid lubasid enne neile püsivalt keelustamata staatuse andmist uuesti teaduslikult hinnata.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Enne innovaatiliste kalapüügivahendite laialdast töönduslikul tasemel kasutuselevõttu on vaja üksikasjalikke ja koguselisi teadmisi nende mõju kohta, sealhulgas merekeskkonnale ja liikidele avalduva kumulatiivse mõju kohta. Tuleb luua tõhus järelevalve- ja hindamisprogramm.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Teatavate haruldaste kalaliikide, näiteks hai- ja railiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.
(15)  Teatavate kalaliikide puhul, mis on haruldased või mille bioloogilised omadused muudavad need ülepüügi suhtes eriti tundlikuks, võib säilimist tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Selleks et aidata püügisektoril lossimiskohustust rakendada, peaksid liikmesriigid kehtestama meetmed, mis hõlbustavad saagi ladustamist, ja aitama leida võimalusi kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide turustamiseks. Need meetmed peaksid hõlmama lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks või kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.
(21)  Selleks et aidata püügisektoril lossimiskohustust rakendada ja tagada selle täieliku järgimise kaudu võrdsed tingimused, peaksid liikmesriigid kehtestama meetmed, mis hõlbustavad saagi ladustamist, ja aitama leida võimalusi kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide turustamiseks. Need meetmed peaksid hõlmama lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks või kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Kui teaduslik nõuanne osutab, et selliste liikide saak, mille suhtes ei kohaldata püügi piirnorme ja seega ka lossimiskohustuse kohaldamise nõuet, on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid rakendama katseprojekte, et uurida soovimatu saagi vähendamise võimalusi ning kehtestama selleks vajalikud tehnilised meetmed.
(23)  Kui teaduslik nõuanne osutab, et liikide soovimatu saak on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid rakendama katseprojekte, et uurida soovimatu saagi vähendamise võimalusi ning kehtestama selleks vajalikud tehnilised meetmed.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Kui piirkondlikul tasandil puuduvad tehnilised meetmed, tuleks kohaldada kindlaksmääratud miinimumnõudeid. Kõnealused nõuded peaksid põhinema kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Miinimumnõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid, looduskaitsemeetmeid mereimetajate ja -lindude kaaspüügi vähendamiseks teatavates piirkondades ning kõiki muid kehtivaid piirkondlikke meetmeid, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide järjepidevaks saavutamiseks, kuni piirkonnapõhiste meetmete kehtestamiseni.
(24)  Kui piirkondlikul tasandil puuduvad tehnilised meetmed, tuleks kohaldada kindlaksmääratud miinimumnõudeid. Kõnealused nõuded peaksid põhinema kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Miinimumnõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid, looduskaitsemeetmeid teatavates piirkondades mereimetajate ja -lindude juhupüügi miinimumini viimiseks ja võimaluse korral selle lõpetamiseks ning kõiki muid kehtivaid piirkondlikke meetmeid, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide järjepidevaks saavutamiseks, kuni piirkonnapõhiste meetmete kehtestamiseni.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Liikmesriigid võivad ühise kalanduspoliitika kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames töötada koostöös sidusrühmadega välja ühised soovitused, et määratleda asjakohased tehnilised meetmed, mis on miinimummeetmetest erinevad.
(25)  Liikmesriikidel peaks ühise kalanduspoliitika kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames olema võimalik töötada tihedas koostöös asjaomaste nõuandekomisjonidega välja parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinevad ühised soovitused, et määratleda asjakohased tehnilised meetmed, mis on miinimummeetmetest erinevad, kohandamaks tehnilisi meetmeid kalanduse piirkondlike eripäradega, isegi kui mitmeaastane kava puudub.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Selliste piirkondlike tehniliste meetmetega tuleks ette näha miinimumnõuetega vähemalt samaväärne tundlike liikide ja elupaikade kasutamise muster ja kaitse.
(26)  Piirkondadeks jaotamist tuleks kasutada selleks, et luua kohandatud meetmeid, mille puhul võetakse arvesse iga püügipiirkonna eripära ning kaitstakse muu hulgas nende tundlikke liike ja elupaiku. Sellised piirkondlikud tehnilised meetmed peaksid olema säästvad ja nendega tuleks tagada vähemalt samad kalavarude kasutamise mustrid ja sama kaitsetase kui miinimumnõuetega. Kõikide piirkondlike tehniliste meetmete võtmisel tuleks lähtuda parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)   Piirkondadeks jaotamise raames liikmesriikide piirkondlike rühmade poolt vastu võetud otsused peaksid vastama samadele demokraatliku järelevalve nõuetele, mis kehtivad asjaomastes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 b (uus)
(26b)   Piirkondadeks jaotamist tuleks kasutada vahendina, mille abil edendada kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide kaasamist ning suurendada kalurite mõjuvõimu ja nende kaasamist, et nad saaksid töötada tihedas koostöös liikmesriikide, nõuandekomisjonide ja teadlastega, et luua kohandatud meetmeid, mis arvestavad iga püügipiirkonna eripära ja kaitsevad selle keskkonnaseisundit.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)   Kui otsene majandamishuvi on olemas ainult ühel liikmesriigil, võib olemasolevate kaitsemeetmete muutmiseks esitada individuaalsete tehniliste meetmete ettepanekuid, konsulteerides enne asjaomaste nõuandekomisjonidega.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm koostab ühised soovitused selliste normist erineva võrgusilma suurusega selektiivsete püügivahendite lubamiseks, millega on võimalik selekteerida kalu suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste püügivahendite selektiivsus on vähemalt sama või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.
(28)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad koostavad ühised soovitused selliste normist erineva võrgusilma suurusega selektiivsete püügivahendite lubamiseks, millega on võimalik selekteerida kalu suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste püügivahendite selektiivsus on vähemalt sama või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm töötab välja ühised soovitused, et mitmeaastaste kavade raames muuta või kehtestada uusi püügikeelu- või püügipiirangualasid noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis esitada tehniline kirjeldus, ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.
(29)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühised soovitused, et muuta või kehtestada uusi püügikeelu- või püügipiirangualasid noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis soovitustes esitada tehniline kirjeldus, ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm töötab välja ühised soovitused, et mitmeaastaste kavade raames kehtestada alammõõdud kalavarude kaitseks või neid muuta, peaksid nad tagama, et ühise kalanduspoliitika eesmärke ei seata ohtu ja võetakse arvesse mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust ning samal ajal ei kahjustata turgu ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade jaoks.
(30)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühised soovitused, et kehtestada alammõõdud kalavarude kaitseks või neid muuta, peaksid nad ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmisele kaasa aitama ja tagama, et mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust võetakse täiel määral arvesse ning samal ajal ei moonutata turgu ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate kalade jaoks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Täiendava meetmena noorte isendite või kudekogumite kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus reaalajas püügikeelu ning püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks. Asjakohastest ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks ning kontrolli- ja järelevalvekord.
(31)  Täiendava meetmena noorte isendite, kudekogumite või tundlike liikide kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus reaalajas püügikeelu ning püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks. Asjakohastes ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks, sealhulgas vajaduse korral erandid, ning kontrolli- ja järelevalvekord.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Vastavalt innovaatiliste püügivahendite mõju teaduslikule hindamisele, mille teeb nõuetekohaselt STECF, võib liikmesriikide piirkondlik rühm lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada selliseid uudseid püügimeetodeid nagu elektriimpulsstraalimine või laiendada selliste meetodite kasutamist. Innovaatiliste püügimeetodite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab kahjulikku mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.
(32)  Vastavalt innovaatiliste püügivahendite mõju, sealhulgas teatavate püügivahendite võimaliku kahjuliku mõju teaduslikule hindamisele, mille teeb nõuetekohaselt STECF, võib liikmesriikide piirkondlik rühm lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada innovaatilisi püügimeetodeid või laiendada selliste meetodite kasutamist. Innovaatiliste püügimeetodite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab otsest või kumuleeruvat kahjulikku mõju mereelupaikadele, eelkõige tundlikele elupaikadele või mittesihtliikidele, või seab ohtu mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 (a) uus
(32a)  Piirkondlikud rühmad peaksid välja töötama püügivahendi tüübil põhinevaid täiendavaid leevendusmeetmeid, kasutades teaduslikke soovitusi ja parimaid tavasid, et minimeerida ja võimaluse korral likvideerida merelindude ja mereimetajate kaaspüük kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ ja nõukogu direktiiviga 79/409/EMÜ1 a ning 17. märtsi 1992. aasta Läänemere, Atlandi ookeani kirdeosa, Iiri mere ja Põhjamere väikevaalaliste kaitse kokkulepega (ASCOBANS).
___________________________
1 a Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta (79/409/EMÜ) (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Selleks et minimeerida tundlike liikide kaaspüüki ning püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele, peaksid liikmesriikide piirkondlikud rühmad välja töötama täiendavad leevendusmeetmed, et vähendada kalapüügi mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise asjaomases piirkonnas täielikult keelama. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada seoses triivvõrkude kasutamisega, mille tulemusena püütakse teatud aladel kaaspüügina märkimisväärsel hulgal vaalalisi ja merelinde.
(33)  Selleks et minimeerida ja võimaluse korral tõkestada tundlike liikide juhupüüki ning püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele, peaksid liikmesriikide piirkondlikud rühmad välja töötama täiendavad leevendusmeetmed, et vähendada kalapüügi mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise asjaomases piirkonnas täielikult keelama, et kaitsta merekeskkonda, kohalikke kalavarusid ja asjaomaseid kohalikke rannikukogukondi. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada seoses triivvõrkude kasutamisega, mille tulemusena püütakse teatud aladel kaaspüügina märkimisväärsel hulgal vaalalisi ja merelinde.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)   Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) kokku lepitud üksikasjalike soovituste säilitamiseks tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 õigus võtta vastu õigusakte ohualdiste mereökosüsteemide loetelude ning samuti sinise molva ja meriahvena kaitse meetmega seotud tehniliste erimeetmete kohta. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste NEAFC meetmete edaspidiste muudatuste liidu õigusesse sisseviimise kohta, mis puudutavad käesoleva määruse teatavate sõnaselgelt määratletud mitteolemuslike osade sisu ning mis muutuvad liidu jaoks siduvaks vastavalt kõnealuse konventsiooni tingimustele. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil,
välja jäetud
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Selleks et vältida teadusuuringute, kalavarude taasasustamise või ümberasustamise takistamist, ei peaks käesolevat määrust kohaldama sellise tegevuse jaoks vajalike püügioperatsioonide suhtes.
(36)  Selleks et vältida teadusuuringute ning kalavarude otsese taasasustamise või ümberasustamise takistamist, ei peaks käesolevat määrust kohaldama sellise tegevuse jaoks vajalike püügioperatsioonide suhtes.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, peaks komisjonil olema selliste ohtude leevendamiseks võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta viivitamata vastu delegeeritud õigusaktid tehniliste meetmete kehtestamiseks lisaks käesolevas määruses või muul viisil kooskõlas liidu õigusega kehtestatud tehnilistele meetmetele või erandina nendest. Nende meetmete ülesehitus peaks olema eelkõige selline, mis võimaldaks käsitleda kalavarude ootamatuid muutusi, mille põhjuseks on kalavaru noorte isenditega täienemise kõrge või madal määr, kaitsta kudevaid kalu või karpe ja koorikloomi, kui nende varud on väga väikesed, või käsitleda muid kalavarude kaitsestaatuse muutusi, mis võivad ohustada kalavarude seisundit. Meetmed võivad hõlmata veetavate või passiivpüüniste kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.
(37)  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide ja -elupaikade kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, peaks komisjonil olema selliste ohtude leevendamiseks võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta viivitamata vastu delegeeritud õigusaktid tehniliste meetmete kehtestamiseks lisaks käesolevas määruses või muul viisil kooskõlas liidu õigusega kehtestatud tehnilistele meetmetele või erandina nendest. Nende meetmete ülesehitus peaks olema eelkõige selline, mis võimaldaks käsitleda kalavarude ootamatuid muutusi, mille põhjuseks on kalavaru noorte isenditega täienemise kõrge või madal määr või tundlike liikide juhupüük, kaitsta kudevaid kalu või karpe ja koorikloomi, kui nende varud on väga väikesed, või käsitleda muid kalavarude või tundlike liikide kaitsestaatuse muutusi, mis võivad ohustada kalavarude seisundit, ning tegeleda ka kalapüügi mõjul toimuva liikide populatsioonide ja elupaikade olukorra halvenemisega ning näha ette mis tahes muid vajalikke kaitsemeetmeid. Sellised meetmed võivad hõlmata veetavate või passiivpüüniste kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega ajakohastada selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, ning selliste tundlike alade loetelu, kus kalapüük peaks olema piiratud, ning võtta vastu tehnilisi meetmeid mitmeaastaste kavade ja ajutiste tagasiheite kavade osana. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(38)  Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega määratletakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügiga seotud tehniliste meetmete jaoks vajalike tõhususnäitajate kehtestamiseks peamised püügipiirkonnad ja sellistele püügipiirkondadele kohaldatavad püügitasemed ning millega ajakohastatakse selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, ning selliste tundlike alade loetelu, kus kalapüük peaks olema piiratud, ning võetakse vastu tehnilisi meetmeid mitmeaastaste kavade raames või vajaduse korral väljaspool mitmeaastaseid kavasid ja ajutiste tagasiheite kavade osana. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja STECFi hinnangule tuginedes. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Hiljemalt 2020. aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes tuleks hinnata, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele. Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole täidetud, peaksid kõnealuse piirkonna liikmesriigid esitama kava parandusmeetmete kohta, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamine. Aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse kõigi vajalike muudatuste kohta.
(40)  Hiljemalt... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes tuleks hinnata, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja tõhususnäitajate taseme saavutamisele. Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ei ole täidetud või tõhususnäitajad ei ole rahuldaval tasemel, peaksid kõnealuse piirkonna liikmesriigid esitama kava parandusmeetmete kohta, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide saavutamine ja tõhususnäitajate tasemete paranemine. Aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse kõigi vajalike muudatuste kohta.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Nõukogu määrusi (EÜ) 1967/2006,29 (EÜ) nr 1098/2007,30 (EÜ) nr 1224/200931 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/201132 ja (EL) nr 1380/201333 tuleks vastavalt muuta.
(42)  Nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/200629, (EÜ) nr 1098/200730, (EÜ) nr 1224/200931 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/201333 tuleks vastavalt muuta.
__________________
__________________
29 Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
29 Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
30 Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).
30 Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).
31 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
31 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22)
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)   Selleks et täiendada või muuta olemasolevaid üksikasjalikke eeskirju, millega võetakse üle Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) kokku lepitud soovitused, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses määruses (EL) nr 1343/2011 sätestatud tehniliste meetmetega. Komisjonil peaks samuti olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste GFCMi meetmete edaspidiste muudatuste liidu õigusesse sisseviimise kohta, mis puudutavad käesoleva määruse teatavate sõnaselgelt määratletud mitteolemuslike osade sisu ning mis muutuvad liidu jaoks siduvateks vastavalt GFCMi lepingu tingimustele. Määrust (EL) nr 1343/2011 tuleks vastavalt muuta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil,
välja jäetud
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b
(b)  püügivahendite tööpõhimõtted ja püügitegevuse mõju mereökosüsteemidele.
b)  püügivahendite tööpõhimõtted,
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punk b a (uus)
ba)   püügivahendite mõju mereökosüsteemidele.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse püügitegevuse suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.
1.  Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust kogu püügitegevuse (harrastus- ja tööndusliku kalapüügi) suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Artikleid 7 ja 14 ning V–X lisa A osa kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Ühise kalanduspoliitika rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 ning eeskätt selle artikli lõigetes 2 ja 3 ning lõike 5 punktides a ja j.
1.  Tehnilised meetmed aitavad täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lisaks peab tehniliste meetmete abil eelkõige:
2.  Eelkõige aitavad tehnilised meetmed saavutada järgmisi eesmärke:
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
(a)  optimeerima kalavarude kasutamise mustreid, et kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid;
a)  tagada kalavarude kasutamise mustrite säästvus, et kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid; ning näha ette asjakohased kaitsemeetmed;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
(b)  tagama, et direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide ja muude tundlike liikide kaaspüüki minimeeritakse ja võimaluse korral see lõpetatakse, et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust;
b)  tagada, et kalapüügist tulenevat tundlike mereliikide, eelkõige direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud liikide juhupüüki minimeeritakse ja võimaluse korral see lõpetatakse;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
(c)  tagama, et kalapüügi keskkonnamõju mereelupaikadele minimeeritakse ja võimaluse korral kõrvaldatakse, et see ei ohustaks nende elupaikade kaitsestaatust;
c)  tagada muu hulgas asjakohaste stiimulite kaudu, et kalapüügi kahjulikku keskkonnamõju mereelupaikadele minimeeritakse ja võimaluse korral see kõrvaldatakse;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
(d)  aitama tagada, et direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2008/56/EÜ ja 2000/60/EÜ tulenevate kohustuste täitmiseks on kehtestatud kalavarude majandamise meetmed.
d)  kehtestada direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2008/56/EÜ ja 2000/60/EÜ tulenevate kohustuste täitmiseks kalavarude majandamise meetmed.
Muudatusettepanekud 294 ja 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)
(da)   tagada, et komisjoni otsuse 2010/477/EL 1., 3., 4. ja 6. tunnuses kirjeldatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – pealkiri
Sihid
Tõhususnäitajad
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Tehniliste meetmetega püütakse saavutada järgmised sihid:
1.  Et hinnata, kas tehnilised meetmed aitavad kaasa artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamisele, kasutatakse järgmisi tõhususnäitajaid:
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a)  tagada, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 ja artikliga 15;
a)  mil määral on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide püüki järk-järgult vähendatud peamistes püügipiirkondades ette nähtud tasemeni;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  tagada, et mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liikide kaaspüük ei ületa liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset;
b)  mil määral on järk-järgult vähendatud mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liikide juhupüüki ja kui suures ulatuses on see võimaluse korral kaotatud;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c)  tagada, et püügitegevuse keskkonnamõju merepõhja elupaikadele ei ületa taset, mida on vaja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõigi direktiivi 2008/56/EÜ alusel hinnatud elupaigatüüpide puhul nii seoses elupaiga kvaliteedi kui ka ruumilise ulatusega, mille suhtes vajalik tase tuleb saavutada.
c)  mil määral on püügitegevuse kahjulik keskkonnamõju mereelupaikadele, sealhulgas tundlikele merepõhja elupaikadele, viidud miinimumini ning hoitud madalamal tasemest, mida on vaja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, eelkõige igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõigi direktiivi 2008/56/EÜ alusel hinnatud elupaigatüüpide puhul nii seoses elupaiga kvaliteedi kui ka ruumilise ulatusega, mille suhtes vajalik tase tuleb saavutada.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel kindlaks:
a)  nimetatud punktis osutatud peamised püügipiirkonnad;
b)  kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide praeguse püügi tasemed igas peamises püügipiirkonnas, võttes aluseks liikmesriikide esitatud andmed vaatlusaastate 2013–2015 kohta;
c)  konkreetsed tasemed, milleni kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide püüki tuleb igas peamises püügipiirkonnas vähendada, et saavutada kalavarude kasutamise mustrite säästvuse tagamise eesmärk ja pakkuda noortele isenditele kaitset.
Esimese lõigu punktis c osutatud konkreetsete tasemete kehtestamisel võetakse arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, sealhulgas STECFi nõuandeid, ning kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi vältimiseks olemasolevaid ja tulevasi tehnilisi võimalusi.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 b (uus)
1b.  Lõikes 1 a osutatud delegeeritud õigusaktide koostamiseks võivad liikmesriigid esitada ühise soovituse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 c (uus)
1c.  Kui käesoleva artikli lõikes 1b sätestatud tähtajaks ei ole ühiseid soovitusi esitatud või kui liikmesriikide esitatud ühist soovitust ei peeta käesoleva määruse eesmärkidega kooskõlas olevaks, võtab komisjon hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikest 6 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, määrates kindlaks käesoleva artikli lõike 1 a esimeses lõigus osutatud elemendid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 d (uus)
1d.  Et vähendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide püüki järk-järgult tasemeteni, mille puhul on tagatud säästvad kalavarude kasutamise mustrid, vaadatakse lõike 1 a esimese lõigu punktis c osutatud konkreetsed tasemed läbi iga kolme aasta järel, kasutades lõigetes 1 a, 1 b ja 1 c sätestatud menetlust, ning neid vähendatakse vajaduse korral täiendavalt vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ning olemasolevatele ja tulevastele tehnilistele võimalustele sellise püügi vältimiseks.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Seda, mil määral need sihid on saavutatud, vaadatakse läbi artiklis 34 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.
2.  Lõikes 1 osutatud hindamine toimub artiklis 34 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4 a
Sotsiaalmajanduslikud eesmärgid
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktides c, f ja i püstitatud sotsiaalmajanduslike eesmärkide arvessevõtmiseks peavad liikmesriigid tehniliste ja kaitsemeetmete kehtestamisel ja rakendamisel laialdaselt kasutama määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 38, 39 ja 40 sätestatud meetmeid.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  „Põhjameri” – ICESi IIa, IIIa ja IV rajoon34;
a)   „Põhjameri“ – ICESi IIa, IIIa ja IV rajooni34 liidu veed;
__________________
__________________
34 ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) rajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
34 ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) rajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
(c)  „loodepiirkonna veed – ICESi V (välja arvatud Va ja üksnes Vb liidu veed), VI ja VII alapiirkond;
c)  „loodepiirkonna veed – ICESi V, VI ja VII alapiirkonna liidu veed;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g
(g)  „äärepoolseimad piirkonnad” – aluslepingu artikli 349 esimeses lõigus osutatud äärepoolseimate piirkondade ümber asuvad veed, mis on jaotatud kolmeks merealaks: Atlandi ookeani lääneosa, Atlandi ookeani idaosa ja India ookean;
g)  „liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas“ – liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Mayotte’i, Réunioni ja Saint Martini ümbruses;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 1
(1)  „kalavarude kasutamise muster – viis, kuidas püügikoormus on jaotatud kalavarude vanuseprofiili lõikes;
1)  „kalavarude kasutamise muster – viis, kuidas kalastussuremus on jaotatud kalavarude vanuse- ja suuruseprofiili lõikes;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 2
(2)  „selektiivsuskvantitatiivselt väljendatud tõenäosus püüda teatava võrgusilma (või õngekonksu) suuruse puhul teatava suurusega kalu;
2)  „selektiivsusteatavat liiki või teatava suurusega kalade püüdmise tõenäosus püügivahendi teatavate omaduste puhul;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 3
(3)   „selektiivne kalapüük” – püügimeetod, mis võimaldab püügioperatsiooni käigus püüda ja tabada kalu või karpe ja koorikloomi suuruse ja liigi järgi, võimaldades vältida või vigastamata vabaks lasta mittesihtliiki kuuluvaid isendeid;
välja jäetud
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 4
(4)  „sihtpüükkindlaksmääratud liigi või liikide kombinatsiooni püük, kui kõnealuste liikide kogusaak moodustab rohkem kui 50 % saagi majanduslikust väärtusest;
4)  „sihtpüükpüügikoormus, mis on suunatud konkreetsele liigile või liikide rühmale, mille täpne koostis on eri püügipiirkondades erinev ning mille puhul kehtestatakse piirkondlikul tasandil erieeskirjad, et püügipiirkondade kaupa reguleerida võrgusilma suuruste ja selektiivsust suurendavate seadmete minimaalseid tehnilisi kirjeldusi;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 5 a (uus)
5a)   „liigi kaitsestaatus“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis i määratletud liigi kaitsestaatus;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 5 b (uus)
5b)   „elupaiga kaitsestaatus“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis e määratletud loodusliku elupaiga kaitsestaatus;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 7
(7)  „tundlik liik – liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust ja seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ja hõlmatud direktiiviga 2009/147/EÜ, ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;
7)  „tundlik liik – liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust või seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas, direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud liigid ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 8
(8)  „väikesed pelaagilised liigid – harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekala, kilu, hirvkala;
8)  „väikesed pelaagilised liigid muu hulgas harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekala, kilu, hirvkala, suursilm-kuldvöötahven, ümar sardinell ja madeira sardinell;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 9 a (uus)
9a)   „seisevpüünistega toimuv traditsiooniline (elatus)kalapüük“ – mittetöönduslik kalapüük, mille käigus kasutatakse kohalikul tasandil piiratud mahus vee-elusressursse üksnes oma vajaduste rahuldamiseks ja kasutades üksnes traditsioonilisi püügivahendeid ja -tehnikaid;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 10
(10)  „nõuandekomisjon”ühise kalanduspoliitika raames sidusrühmade esindajatest loodud rühm eesmärgiga suurendada kõigi sidusrühmade tasakaalustatud esindatust ning aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke;
10)  „nõuandekomisjon“määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel sidusrühmade esindajatest loodud rühm, kes tegutseb vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 44 ja 45 ning III lisale;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 11
(11)  „traal – ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püügivahend, mis koosneb tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest võrgust (traali kere); „veetav püünis” – kõik traalid, ankurdatud põhjanoodad ja sarnased püügivahendid, millel on koonuse- või püramiidikujuline kere, mis on tagant suletud kotiga (noodapära) või mis koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja kotist (noodapära) ning mida vees aktiivselt veetakse;
11)  „traal – ühe või mitme kalalaeva poolt aktiivselt veetav võrgust koosnev püügivahend, mis on tagant suletud kotiga (noodapära);
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 11 a (uus)
11a)   „veetav püünis“ – kõik traalid, põhjanoodad ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme laeva või mõne muu mehhaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 12
(12)  „põhjatraal” – traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 13
(13)  „paarispüügi põhjatraal” – põhjatraal, mida veavad samaaegselt kaks laeva, üks kummalgi traali küljel. Püügivahendit vedava kahe laeva vaheline kaugus hoiab lahti traali horisontaalset ava;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 15
(15)  „piimtraaltraalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettide, ketimati või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida veetakse aktiivselt mööda põhja;
15)  „piimtraaltraalipiimi, tiibade või muude sarnaste vahenditega horisontaalselt avatuna hoitava traalnoodaga püügivahend;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 16
(16)  „elektriimpulsstraalimine”kalapüügimeetod, mille puhul kasutatakse kala püüdmiseks elektrivälja. Elektriimpulsstraalimisel kasutatakse mitut elektroodi, mis on kinnitatud püügivahendile selle vedamise suunas ning mis annavad lühikesi elektriimpulsse;
16)  „elektriimpulsstraal“traal, milles kasutatakse mere elusressursside püüdmiseks elektrivoolu impulsse;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 17 a (uus)
17a)   „kaldanoodad“ – haardvõrgud ja veetavad noodad, mis lastakse vette laevalt ja mida veetakse kaldalt või sildunud või kaldale ankurdatud laevalt;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 20
(20)  „passiivvõrk – mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja (nakkevõrgud või seisevvõrgud) või mis triivib merel (triivvõrgud) ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end mähib;
20)  „passiivvõrk – mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja (nakkevõrgud või seisevvõrgud) ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end mähib;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 21
(21)  „triivvõrk – võrk, mis koosneb ühest või mitmest võrgulinast, mis ripub (ripuvad) paralleelselt ühe või mitme ülemise selise küljes, ja paikneb veepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid, mis triivivad kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena ja/või piirata selle triivimist, nt mereankur või põhjaankur, mis on kinnitatud võrgu ühte nurka;
21)  „triivvõrk – võrk, mis paikneb veepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid, mis triivivad kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena ja/või piirata selle triivimist;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 22
(22)  „põhja kinnitatud nakkevõrkvõrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil. Sellega püütakse vee-elusressursse, kes mähivad end võrgulinasse, ja see on kinnitatud või seda on võimalik kinnitada merepõhja ükskõik millise vahendi abil;
22)  „nakkevõrkstaatiline kalavõrk, mis on tehtud ühest võrgulinast ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 23
(23)  „põhja kinnitatud raamvõrk” – võrgusein, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk. Raamvõrgu ülemise selise ujuvus on tavaliselt väiksem, ja võrk ei paikne püügi ajal nii kõrgel kui tavaline põhja kinnitatud nakkevõrk ning see on kinnitatud või seda saab kinnitada merepõhja ükskõik millise vahendi abil;
23)  „raamvõrk“ – staatiline kalavõrk, mis koosneb võrguseinast, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 24
(24)  „põhja kinnitatud abar – kahest või enamast võrgukihist koosnev võrk, mille kaks välimist kihti moodustab suure silmaga võrk, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk, ning see on merepõhja kinnitatud või seda saab sinna kinnitada ükskõik millise vahendi abil;
24)  abar – kahest või enamast võrgukihist koosnev staatiline kalavõrk, mille kaks välimist kihti moodustab suure silmaga võrk, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 26
(26)  „õngejada – püügivahend, mille moodustab vahel märkimisväärse pikkusega põhiõngeliin, millele on korrapäraste vahemike järel kinnitatud jõhvnöörid söödastatud või söödastamata konksudega. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või millel lastakse veepinnal triivida;
26)  „õngejada – püügivahend, mille moodustab varieeruva pikkusega põhiõngeliin, millele on sihtliigist sõltuvate vahemike järel kinnitatud jadaõnge lipsud (jõhvnöörid) konksudega. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või on kinnitatud vertikaalselt või sellel võidakse lasta veepinnal triivida;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 27
(27)  „lõkspüünised ja mõrrad – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist püünised, millel on üks või mitu avaust või sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja üksikult või reas ühendatuna veepinnal köitega (poinöörid) poide külge, mis näitavad nende asukohta;
27)  „lõkspüünised ja mõrrad – koorikloomade, karpide või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised püünised, millel on üks või mitu avaust või sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja või selle kohale üksikult või reas ühendatuna veepinnal köitega (poinöörid) poide külge, mis näitavad nende asukohta;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 28
(28)  „ridvata õngpüügivahend, mis koosneb ühest käes hoitavast õngeliinist. Õngeliinile kinnitatakse üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;
28)  „ridvata õngüks käes hoitav õngeliin, millele kinnitatakse üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 29
(29)  „traalpüünis – kääridega sarnasel põhimõttel töötav haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;
29)  „traalpüünis – kääridega sarnasel põhimõttel töötada võiv haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 30
(30)  „noodapära – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb sama võrgusilma suurusega ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükkidest), mis on traali teljesuunas külgepidi üksteise külge kinnitatud õmblusega, kuhu võib kinnitada ka pikipine. Regulatiivsel eesmärgil peab see olema võrgu 50 viimast silma;
30)  „noodapära” – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükkidest), mis on külgepidi üksteise külge kinnitatud. Regulatiivsel eesmärgil peab see olema võrgu 50 viimast silma;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 31
(31)  „võrgusilma suurus veetava püügivahendi mis tahes noodapära silma suurus, mis on mõõdetud vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 517/200840 sätestatud korrale;
31)  „võrgusilma suurus
a)   sõlmitud võrkudes: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;
b)   sõlmedeta võrkudes: vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduse vahel pikimal teljel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;
__________________
40 Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 32
(32)  „ruutsilmvõrgusilma kuju, mis tekib võrgu paigaldamisel 45° kaldega N-suunast nii, et sõlmevahed kulgevad traali teljega rööpselt 90° juures;
32)  „ruutsilmnelja küljega võrgusilm, mis koosneb kahest sama nominaalpikkusega külgede paarist, kusjuures üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine asetseb selle suhtes täisnurga all;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 33
(33)  „rombsilm” – tavaline rombikujuline võrgusilm;
33)  „rombsilm” – koosneb neljast sama pikkusega küljest, milles võrgusilma diagonaalid on teineteise suhtes risti ja üks diagonaal on võrgulina pikiteljega paralleelne;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 36
(36)   „sõelvõrk” – võrk, mis ümbritseb piimi lähedal kogu krevetitraali, moodustades koonuse, mille tipp on kohas, kus see kinnitub krevetitraali alumise võrgukihi külge. Sõelvõrgu ja noodapära ühinemiskohta on lõigatud väljapääsuava, mis võimaldab isenditel, kes on kaitsevõrgust läbipääsemiseks liiga suured, välja pääseda, samal ajal kui krevett satub läbi kaitsevõrgu noodapärasse;
välja jäetud
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 38
(38)  „veesoleku aeg – ajavahemik alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;
38)  „veesoleku aeg – ajavahemik alates püügivahendi esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil see on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 39
(39)  „püügivahendi seire sensor”elektrooniline kaugseiresensor, mille saab paigaldada traalile või seinnoodale, et jälgida selle peamisi tööparameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi suurus;
39)  „püügivahendite seiresensorid“kaugjuhitavad elektroonilised sensorid, mis on paigaldatud selleks, et jälgida peamisi parameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi kogus;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 39 a (uus)
39a)   „raskustega varustatud õngejada“ – söödastatud konksudega õngejada, millele on lisatud raskused, et suurendada selle vajumiskiirust ja vähendada seeläbi merelindudega kokkupuute aega;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 40
(40)  „akustiline hoiatusseade” – kaugjuhitav seade, mis annab välja helisignaale ning mida kasutatakse näiteks mereimetajate hoiatamiseks püügivahendite eest;
40)  „akustiline hoiatusseade“ – kaugjuhitav seade, mis annab välja helisignaale, et hirmutada näiteks mereimetajad püügivahenditest eemale;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 42
(42)  „saagi valikuline omandamine – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lastakse vette tagasi isegi juhul, kui neid oleks võimalik seaduslikult lossida, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;
42)  „saagi valikuline omandamine – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, heidetakse isegi juhul, kui need oleks tulnud seaduslikult lossida, vette tagasi, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 43 a (uus)
43a)   „märkimisväärne kahjulik mõju“ – määruse (EÜ) nr 734/2008 artikli 2 punktis c määratletud märkimisväärne kahjulik mõju;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 45 a (uus)
45a)  „tõhususnäitajad“ – parameetrite kogum, mille eesmärk on hinnata tehniliste meetmete tõhusust.
Muudatusettepanekud 303 ja 349
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b
(b)  elektrivool, välja arvatud elektriimpulsstraalimine vastavalt artiklile 24 ja V lisa E osale;
b)  elektrivool;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g
(g)  mis tahes tüüpi laskekehad;
g)  mis tahes tüüpi laskekehad, välja arvatud need, mida kasutatakse püügivahendisse kinni jäänud või püütud tuunide tapmiseks, ja harrastuskalapüügis päikesetõusust loojanguni akvalangita kasutatavad käsiahingud ja harpuunpüssid;
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)
Olenemata artikli 2 sätetest kohaldatakse käesolevat artiklit rahvusvaheliste vete ja kolmandate riikide vete suhtes.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Ühegi veetava püünise ükski osa ei tohi olla valmistatud võrgust, mille silmasuurus on väiksem kui noodapära võrgusilma suurus. Seda sätet ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks.
1.  Ühegi veetava püünise ükski osa ei tohi olla valmistatud võrgust, mille silmasuurus on väiksem kui noodapära võrgusilma suurus. Seda sätet ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks, või selektiivsusseadmetele, millega parandatakse püütavate mereliikide suurus- või liigipõhist selektiivsust.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Keelatud on valmistada noodapära või kinnitada seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad. Kõnealune säte ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse saagi välja pääsemist.
3.  Keelatud on kasutada või transportida kalalaeva pardal seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad. Kõnealune säte ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse saagi välja pääsemist, ega püügi kontrolliks kasutatavate seadmete paigaldamist.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – pealkiri
Passiivvõrkude kasutamise üldpiirangud
Passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamise üldpiirangud
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – taane 1
–  pikkuim-tuun (Thunnus alalunga),
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 600 meetri.
5.  Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
5a.   Olenemata lõikest 5
a)  kohaldatakse V lisa C osa punktis 6, VI lisa C osa punktides 6 ja 9 ning VII lisa C osa punktis 4 sätestatud konkreetseid erandeid, kui kaardistatud veesügavus on 200–600 meetrit;
b)  lubatakse artikli 5 punktis e määratletud püügipiirkonnas kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid igal pool, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5 b (uus)
5b.  Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid direktiivide 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2008/56/EÜ kohaselt määratud aladel, kui sellega kahjustatakse tundlike liikide ja elupaikade kaitsestaatust.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide kaaspüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta.
3.  Lõikes 2 osutatud liikide juhusliku püügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3a.   Lõiget 3 ei kohaldata juhul, kui lipuliikmesriigil on ametlik programm, mis hõlmab I lisas loetletud liikide isendite kogumist ja teaduslikku uurimist.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et I lisa on vaja muuta, et lisada selle loetellu uued kaitset vajavad liigid, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 32.
4.  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et I lisa on vaja muuta, et lisada selle loetellu uued kaitset vajavad liigid või kõrvaldada loetelust liigid, mis ei pea seal enam olema, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 32.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5
5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht.
5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmetele peaks eelnema artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tõhususnäitajate hindamine.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – pealkiri
Mereimetajate, -lindude ja -roomajate kaaspüük
Mereimetajate, -lindude ja -roomajate püük
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud liikide kaaspüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta.
2.  Lõikes 1 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta. Kalalaeva käitajad registreerivad ja edastavad asjaomastele asutustele teabe juhusliku püügi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/10041 a.
_______________________
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lubatud lõikes 1 osutatud ja kaaspüügina püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks, ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud.
3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lubatud lõikes 1 osutatud ja juhuslikult püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks. Mereliikide isendeid on lubatud pardal hoida, ümber laadida või lossida juhul, kui isend on surnud ja tingimusel, et teda saab kasutada teaduslikel eesmärkidel. Asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi tuleb sellest eelnevalt nõuetekohaselt teavitada.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
3 a.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui lipuliikmesriigil on ametlik programm, mis hõlmab merelindude, -roomajate või -imetajate isendite kogumist ja teaduslikku uurimist.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht.
5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärgid seoses artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tõhususnäitajatega.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)
5a.   Liikmesriigid jälgivad käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmete tõhusust juhupüügi minimeerimiseks ja esitavad komisjonile aruande edusammude kohta hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud.
1.  II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud. Liikmesriigid viivad läbi asjakohase hindamise, kui püügivahendeid kasutatakse direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohastel erikaitsealadel.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.   Tundlike elupaikade ja tundlike liikide paljunemis- või puhkepaikade tahtlik häirimine, kahjustamine või hävitamine on keelatud.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav muuta II lisas sätestatud piirkondade loetelu ning lisada uusi piirkondi, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatuste vastuvõtmisel peab komisjon erilist tähelepanu pöörama sellise negatiivse mõju leevendamisele, mis kaasneb püügitegevuse ülekandumisega teistele tundlikele aladele.
2.  Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav II lisas sätestatud piirkondade loetelu kiiresti muuta, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatusettepanekute esitamisel peab komisjon oma ettepanekule lisama tundliku piirkonna täieliku kaardi ja pöörama erilist tähelepanu püügitegevuse teistesse piirkondadesse üleviimisega kaasneva negatiivse sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju leevendamisele.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Juhul kui kõnealused elupaigad asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kehtestatud meetmed.
3.  Juhul kui II lisas osutatud piirkonnad asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kehtestatud meetmed.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
4a.   Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kaitsta oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes piirkondi, kus esineb või võib esineda määruse (EÜ) nr 734/2008 artikli 2 punktis b määratletud ohualteid mereökosüsteeme, ning keelustavad neis piirkondades põhjapüügi, välja arvatud juhul, kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ilmneb, et selline tegevus ei avalda kõnealustele ökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas ÜRO Peaassamblee vastuvõetud resolutsioonidega, eelkõige resolutsioonidega 61/105 ja 64/72, ning kaitsetaseme poolest vähemalt samaväärsed määruses (EÜ) nr 734/2008 ohualdistele mereökosüsteemidele ette nähtud kaitse tasemega.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a
(a)  tagada mereliikide noorte isendite kaitse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;
a)  tagada mereliikide noorte isendite kaitse nii, et enamik püütud kaladest oleks enne väljapüüki jõudnud kudemisikka, ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)   keelata mereliikide noorte isendite inimtoiduks turustamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktile b ja artikli 15 lõikele 11;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus)
Artikkel 14a
Inimtoiduks ettenähtud imporditud kalandustooted
Inimtoiduks ettenähtud imporditud kalandustooted, mis on püütud väljaspool liitu asuvates vetes artiklis 5 osutatud piirkondades, alapiirkondades ja rajoonides, peavad vastama käesoleva määruse lisades sätestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudele.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad meetmed, et hõlbustada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lossitud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite ladustamist või leida võimalusi nende turustamiseks. Need meetmed võivad hõlmata lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks või kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.
Liikmesriigid kehtestavad piisavad meetmed, et hõlbustada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lossitud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite ladustamist või leida võimalusi nende turustamiseks. Need meetmed hõlmavad lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks ning kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Saagi valikuline omandamine ja kalade vabakslaskmine on keelatud.
1.  Saagi valikuline omandamine on keelatud.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Lõiget 1 ei kohaldata saagile, mille moodustavad liigid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 4 lossimiskohustust ei kohaldata.
2.  Lõiget 1 ei kohaldata Vahemeres toimuvale püügitegevusele ega saagile, mille moodustavad liigid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 4 lossimiskohustust ei kohaldata.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – pealkiri
Liigid, mille suhtes ei kohaldata püügi piirnorme
Katseprojektid soovimatu saagi vältimiseks
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad rakendada katseprojekte, et uurida meetodeid püügi piirnormidega hõlmamata liikide soovimatu saagi vältimiseks ja minimeerimiseks. Katseprojektides võetakse arvesse asjakohaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need peavad põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.
1.  Liikmesriigid võivad rakendada katseprojekte, et uurida soovimatu saagi vältimise ja minimeerimise meetodeid. Katseprojektides võetakse arvesse asjakohaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need peavad põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded näitavad, et püügi piirnormidega hõlmamata liikide soovimatu saak on märkimisväärne, võivad liikmesriigid kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 19 sätestatud korraga tehnilised meetmed sellise saagi vähendamiseks. Neid tehnilisi meetmeid kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes.
2.  Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded näitavad, et püügi piirnormidega hõlmamata liikide soovimatu saak on märkimisväärne, kehtestavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 19 või käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud korraga tehnilised meetmed sellise saagi vältimiseks või võimalikult ulatuslikuks vähendamiseks.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui ka teised liikmesriigid soovivad kehtestada samalaadseid tehnilisi meetmeid, võib kooskõlas artikliga 18 esitada ühise soovituse.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 a (uus)
Artikkel 17a
Dokumenteerimine
Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 49 kehtestada saagi, tagasiheidete ja kalastustegevuse dokumenteerimiseks elektroonilise järelevalve korra.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – 5. a jagu (uus)
5.a JAGU
KALALAEVADE KOHANDAMINE
Artikkel 17b
Laevade tonnaaži kohandamine
Uute ja juba olemasolevate kalalaevade tonnaaži lubatakse suurendada selleks, et parandada pardaohutust, töötingimusi ning toodete hügieeni ja kvaliteeti, samuti soovimatu saagi ladustamiseks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks, tingimusel et see ei suurenda laeva püügivõimsust. Vastavaid mahtusid ei võeta arvesse püügivõimsuse hindamisel vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas kehtestatud püügivõimsuse ülempiiridele või sama määruse artiklis 23 osutatud laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise korrale.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – pealkiri
Juhtpõhimõtted
Piirkondlikud tehnilised meetmed
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt g

(g)  XI lisa: äärepoolseimad piirkonnad.

g)  XI lisa: liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas.

Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
V – XI lisa B osas toodud võrgusilma suurusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse siiski vaid juhul, kui ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ei ole käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, milles käsitletakse seda küsimust asjaomaste püügipiirkondade puhul. Käesoleva määruse lisade B osa kohaldamise korral võtab komisjon artikli 6 lõike 1 punktis 4 sätestatut arvestamata samaks kuupäevaks artikli 32 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, milles esitatakse „sihtpüügi“ mõiste, selleks et kohaldada B osa asjaomases püügipiirkonnas ja asjaomastele kalavarudele.
Kuni käesoleva lõike teises lõigus osutatud tähtaja lõpuni või kuni samas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni (neist kahest tähtajast varasem) kehtivad asjaomastes püügipiirkondades jätkuvalt õigusnormid, millega reguleeritakse võrgusilma suurusi ... [üks päev enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva*].
________________________
* Kui selline käsitlus loetakse vastuvõetavaks, tuleb nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus artikleid 35–41 kohandada selle järel, kui on kindlaks määratud, milliseid mõõtusid pärast siinkohal osutatud kuupäeva kohaldatakse.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kui see on vajalik ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks ja piirkonna iseärasuste arvessevõtmiseks, võib seoses määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastase kavaga vastu võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatutest erinevaid tehnilisi meetmeid.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 sätestatud korrale võivad liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi, et määratleda piirkondlikul tasandil asjakohased tehnilised meetmed, mis erinevad lõikes 1 osutatud meetmetest.
2.  Kui kõnealuste püügipiirkondade jaoks ei ole mitmeaastast kava kehtestatud või kui mitmeaastases kavas ei nähta ette tehnilisi meetmeid või nende vastuvõtmise menetlust, on komisjonil õigus võtta vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et määratleda piirkondlikul tasandil asjakohased tehnilised meetmed, mis erinevad lõikes 1 osutatud meetmetest, eelkõige kehtestada piirkonna tasandil kohaldatavad võrgusilma suurused. Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks võivad liikmesriigid esitada ühise soovituse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Komisjon avaldab need ühised soovitused kohe, kui liikmesriigid on need esitanud, ning avalikustab kõik teaduslikud hinnangud, millega püütakse tagada nende kooskõla määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 5.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõigete 1 a ja 2 kohaselt võetud meetmed peavad:
a)  aitama saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke, võttes eriti arvesse käesoleva määruse artiklis 4 toodud tõhususnäitajaid;
b)  lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest;
c)  pakkuma, näiteks püügivõimaluste jaotamise kaudu, stiimuleid kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või väiksema keskkonnamõjuga kalapüügimeetodeid; ning
d)  olema varude kasutamise mustrite ning tundlike liikide ja elukohtade kaitse taseme poolest vähemalt samaväärsed lõikes 1 osutatud meetmetega või, võrgusilma suurusi reguleerivate eeskirjade puhul, mõõtudega, mis kehtisid ... [üks päev enne käesoleva määruse jõustumist].
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Lõike 2 kohaselt soovitatud tehnilised meetmed peavad tagama vähemalt samaväärse tundlike liikide ja elupaikade kasutamise mustri ja kaitse taseme kui need, millele on osutatud lõikes 1.
3.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 5 peavad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühiste soovituste esitamisel tuginema parimaile kättesaadavaile teaduslikele nõuannetele. Teaduslikes nõuannetes tuleb võtta arvesse meetmete mõju sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele ning neis tuleb näidata, mis kasu toob mereökosüsteemi kaitsmine.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
3a.   Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetest 1, 3 ja 6, võib komisjon selliseid delegeeritud õigusakte vastu võtta ka kõnealustes lõigetes nimetatud ühise soovituse puudumisel.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19
Artikkel 19
välja jäetud
Mitmeaastaste kavade raames võetavad piirkondlikud meetmed
1.  Komisjonil on õigus kehtestada piirkondlikul tasandil tehnilised meetmed, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärgid. Sellised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18.
2.  Lõike 1 kohaselt kehtestatud meetmetega võib:
a)  muuta või täiendada käesoleva määruse V–XI lisas sätestatud meetmeid;
b)  loobuda V–XI lisas sätestatud meetmetest konkreetse piirkonna või ajavahemiku puhul tingimusel, et on võimalik tõendada, et kõnealustest meetmetest ei ole asjaomase piirkonna või ajavahemiku puhul kaitse seisukohast kasu või et alternatiivsete meetmetega saavutatakse samad eesmärgid.
3.  Mitmeaastases kavas võib määrata kindlaks, millist liiki tehnilisi meetmeid võib asjaomase piirkonna jaoks lõigete 1 ja 2 kohaselt võtta.
4.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt võetud meetmed peavad:
a)  aitama saavutada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja sihte;
b)  lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest ning
c)  pakkuma püügivõimaluste jaotamise kaudu stiimuleid kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või väiksema keskkonnamõjuga kalapüügimeetodeid.
5.  Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud tehniliste meetmete kehtestamiseks, esitavad nad nende meetmete toetuseks teaduslikud tõendid.
6.  Komisjon võib paluda STECFil lõikes 5 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused selliste püügivahendite määratlemiseks, millega on võimalik kalu selekteerida suuruse ja liigi järgi, esitavad nad tõendid selle kohta, et kõnealused püügivahendid vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused selliste püügivahendite määratlemiseks, millega on võimalik kalu selekteerida suuruse ja liigi järgi, esitavad nad tõendid selle kohta, et kõnealused püügivahendid vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused V–VIII ja X lisa C osas ning XI lisa B osas loetletud püügikeelu- või püügipiirangualade muutmiseks või uute püügikeelu- või püügipiirangualade määramiseks, lisavad nad ühistesse soovitustesse kõnealuste alade kohta järgmise teabe:
Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused V–VIII ja X lisa C osas ning XI lisa B osas loetletud püügikeelu- või püügipiirangualade muutmiseks, uute püügikeelu- või püügipiirangualade määramiseks või seniste keelu- või piirangualade tühistamiseks, lisavad nad ühistesse soovitustesse kõnealuste alade kohta järgmise teabe:
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 a (uus)
Kui liikmesriigid ühiseid soovitusi vastu ei võta, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, millega parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse püügikeelu- või -piirangualad.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1
1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused V–X lisa A osas loetletud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmiseks või kehtestamiseks, peavad nad arvesse võtma mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.
1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused V–X lisa A osas loetletud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmiseks või kehtestamiseks, peavad nad arvesse võtma mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki. Ühised soovitused peavad tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ning neis tuleb arvesse võtta bioloogilisi näitajaid, eriti antud liigi isendite suguküpsussuurust. Ühised soovitused ei või minna vastuollu kalandustoodete lossimist ja turustamist reguleerivate kontrolli ja jõustamist puudutavate sätetega.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused reaalajas püügikeelu ja püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks, mille eesmärk on kaitsta noori isendeid, kudekogumeid või karbi- ja koorikloomaliike, peavad need sisaldama järgmist:
Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused reaalajas püügikeelu ja püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks, mille eesmärk on kaitsta noori isendeid, kudekogumeid, karbi- ja koorikloomaliike või tundlikke liike, peavad need sisaldama järgmist:
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kui püügikeelu- või piirangualade reaalajas kehtestamine või muutmine mõjutab ainult ühe liikmesriigi laevu, võetakse parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal meetmeid sellise mõju leevendamiseks.
Muudatusettepanekud 304 ja 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused, et võimaldada kasutada innovaatilisi püügivahendeid, sealhulgas V lisa E osas kirjeldatud elektriimpulsstraali, või laiendada selliste püügivahendite kasutamist konkreetsetel merealadel, peavad nad esitama hinnangu mõju kohta, mida sellise püügivahendi kasutamine võib avaldada sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele.
1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused, et võimaldada kasutada innovaatilisi püügivahendeid või laiendada selliste püügivahendite kasutamist konkreetsetel merealadel, peavad nad esitama hinnangu mõju kohta, mida sellise püügivahendi kasutamine võib avaldada sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele.
Selline hinnang peab põhinema innovaatiliste püügivahendite kasutamisel katseaja jooksul, mis võib hõlmata kuni 5 % praegu selleks tööks kasutatavatest laevadest ja peab kestma vähemalt neli aastat.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui kõnealused hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa kahjuliku mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.
3.  Innovaatiliste püügivahendite töönduslikul tasemel kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui lõikes 1 osutatud hinnangust nähtub, et seni kasutatud reguleeritud püügivahendite ja -tehnikatega võrreldes ei kahjusta nende kasutamine vahetult või kumuleeruvalt mere elupaiku, sealhulgas tundlikke elupaiku või mittesihtliike.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõik 1 – taane 2 a (uus)
–  anda teavet seniste leevendusmeetmete ja senise järelevalvekorra tulemuslikkuse kohta;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid peavad tagama nõuetekohase konsulteerimise kaluritega, keda need meetmed vahetult puudutavad.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)   määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 kohaselt kehtestatud erandid.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist.
2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karp- ja koorikloomaliikide kaitsmist. Need peavad olema vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 a (uus)
Artikkel 26a
Saakide ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid
1.  Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega kalavarude tulemuspõhiseks haldamiseks määratakse saakide ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi arendavad katseprojektid, mis põhinevad mõõdetavatel sihtidel ja eesmärkidel.
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud katseprojektides võib lisade V–XI B osades kehtestatud meetmetest kõrvale kalduda, seda teatavas kindlas piirkonnas kõige rohkem ühe aasta jooksul, kui suudetakse näidata, et katseprojektide eesmärk on artiklis 3 seatud eesmärkide täitmine ja artiklis 4 määratud tõhususnäitajate järgimine, eeskätt asjaomaste püügivahendite või -meetodite selektiivsuse suurendamine või muul moel püügi keskkonnamõju piiramine. Seda üheaastast kestust võib samadel tingimustel aasta võrra pikendada. Katseprojekt võib hõlmata kõige rohkem 5 % iga liikmesriigi antud piirkonnas asuvatest laevadest.
3.  Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud katseprojektide läbiviimiseks, esitavad nad teaduslikud tõendid nende vastuvõtmise toetuseks. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) hindab ühiseid soovitusi ja avalikustab hindamise tulemused. Kuue kuu jooksul pärast projekti lõpuleviimist esitavad liikmesriigid komisjonile selle tulemuste aruande, milles hinnatakse põhjalikult selektiivsuse muutusi ja muid keskkonnamõjusid.
4.  STECF hindab lõikes 3 osutatud aruannet. Kui STECF leiab, et uute püügivahendite või -meetoditega saavutatakse edukalt lõikes 2 osutatud eesmärgid, võib komisjon vastavalt ELi toimimise lepingule esitada ettepaneku antud püügivahendi või -viisi üldiseks kasutuselevõtmiseks. STECFi hinnang avalikustatakse.
5.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 nimetatud saakide ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi tehniline kirjeldus.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
IV peatükk
IV PEATÜKK
välja jäetud
Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonid
Artikkel 28
Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et
a)   võtta ELi õigusse üle teatavad tehnilised meetmed, mis on kokku lepitud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC), sealhulgas loetelu ohualdiste mereökosüsteemide ning sinise molva ja meriahvena püüki käsitlevates NEAFC soovitustes 05:2013, 19:2014, 01:2015, 02:2015 kindlaksmääratud tehniliste erimeetmete kohta; ning
b)   võtta muid tehnilisi meetmeid, millega täiendatakse või muudetakse NEAFC soovitusi ülevõtvate õigusaktide teatavaid mitteolemuslikke osi.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on teadusuuringud ja mis vastavad järgmistele tingimustele:
1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata teadusuuringute raames toimuvale püügitegevusele, mis vastab järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt b
(b)  neid müüakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.
b)  kui kalad on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad, müüakse neid muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – pealkiri
Kalavarude taasasustamine ja ümberasustamine
Otsene taasasustamine ja ümberasustamine
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi loal ja järelevalve all.
1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi loal ja järelevalve all.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2
2.  Kui taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, peab komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.
2.  Kui otsene taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, peab komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1
1.  Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte selliste ohtude leevendamiseks. Kõnealused õigusaktid võivad hõlmata eelkõige püügivahendite kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.
1.  Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide või mereelupaikade kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte selliste ohtude leevendamiseks. Kõnealused õigusaktid võivad hõlmata eelkõige püügivahendite kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, samuti kõiki muid vajalikke kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  tagada tundlike liikide ja elupaikade kaitse, kui on tõendeid tõsisest ohust nende säilimisele.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Ilma et see piiraks artikli 32 lõiget 6, kohaldatakse lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte kuni kolm aastat.
3.  Ilma et see piiraks artikli 32 lõiget 6, kohaldatakse lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte kuni kaks aastat.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1
1.  Komisjon esitab hiljemalt 2020. aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide ja artiklis 4 sätestatud sihtide saavutamisele.
1.  Komisjon esitab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse artiklis 4 sätestatud tõhususnäitajate põhjal, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Kui aruandest selgub, et piirkondlikult tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole saavutatud, esitavad kõnealuse piirkonna liikmesriigid kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava parandusmeetmetest, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamine.
2.  Kui aruandest selgub, et piirkondlikult tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ei ole saavutatud või kui püütud alamõõdulise kala osakaal on artikli 4 lõike 1 punktis a osutatust suurem, esitavad kõnealuse piirkonna liikmesriigid 12 kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava parandusmeetmetest, mida on vaja võtta, et tagada artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmine ning kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügi osakaalu vähendamine artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud tasemeni.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon aitab liikmesriikidel koostada riiklikud tegevuskavad artiklis 4 sätestatud nõuete täitmiseks vajalike tehniliste meetmete rakendamisel ilmnenud raskuste ületamiseks. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuste tegevuskavade rakendamiseks.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kui aruannetest nähtub, et liikmesriik ei ole oma kontrolli- ja andmekogumiskohustusi täitnud, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 508/2014 artiklitega 100 ja 101 sekkuda või peatada selle liikmesriigi rahastamise EMKFi vahenditest.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõik 1 – punkt a
a)   artiklid 3, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;
a)  artiklid 3, 8, 9, 10, 11, 12, artikli 13 lõike 3 teine lõik ning artiklid 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36
Artikkel 36
välja jäetud
Määruse (EÜ) nr 1098/2007 muutmine
Määrusest (EÜ) nr 1098/2007 jäetakse välja artiklid 8 ja 9.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b
Määrus (EÜ) nr 1224/2009
Artikkel 54 c – lõige 2 – punkt a
a)  laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 80millimeetrise võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid; või
a)  laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 70 millimeetrise võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid; või
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b
Määrus (EÜ) nr 1224/2009
Artikkel 54 c – lõige 2 – punkt b – taane 2
sorditud kalad külmutatakse kohe pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi; ning
sorditud kalad külmutatakse pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi; ning
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b
Määrus (EÜ) nr 1224/2009
Artikkel 54 c– lõige 2 – punkt b – taane 3
seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.
seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b
Määrus (EÜ) nr 1224/2009
Artikkel 54 c – lõige 3 a (uus)
3a.   Lipuriigi pädev asutus peab külmutustraalerite kavad kinnitama, et oleks tagatud nende kooskõla kehtivate eeskirjadega.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
Artikkel 38
välja jäetud
Määruse (EL) nr 1343/2011 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1343/2011 artiklit 26 muudetakse järgmiselt:
1)   lisatakse järgmine punkt:
artiklites 4, 10, 12, 15, 15a, 16, 16b, 16c, 16d, 16f, 16 g, 16h, 16i, 16j ja 16k sätestatud tehnilised meetmed.”;
2)   lisatakse järgmine lõik:
„Komisjonil on ka õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta liidu õigusesse üle muud GFCMi kehtestatud tehnilised meetmed, mis muutuvad liidu jaoks kohustuslikuks, ning täiendada või muuta seadusandlike aktide teatavaid mitteolemuslikke osi, millega võetakse üle CFCMi soovitusi tehniliste meetmete kohta.”
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 1
Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 tunnistatakse kehtetuks.
Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004, (EÜ) nr 2187/2005 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 494/20021a tunnistatakse kehtetuks.
____________________________
1a Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 494/2002, millega kehtestatakse ICESi III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8).
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt n a (uus)
na)  väike siig e põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus) ICESi IVb rajooni liidu vetes;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt n b (uus)
nb)  aadria tuur (Acipenser naccarii) ja harilik tuur (Acipenser sturio) liidu vetes;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt o
(o)  viljastatud emased langustid (Palinuridae spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus) kõikides liidu vetes, välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt p
(p)  harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres.
p)  harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga), kahepoolmeline karploom (Pinna nobilis) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres;
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt p a (uus)
pa)  Vahemere diadeem-merisiilik (Centrostephanus longispinus).
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 5 a (uus)
5a.   Roosa ämblikkrabi suurust mõõdetakse joonisel 5 a esitatud viisil, piki keskjoont pearindmikukilbi otsaorkide vahelisest servast pearindmikukilbi tagumise servani.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 5 b (uus)
5b.   Hariliku taskukrabi suurust mõõdetakse joonisel 5 b esitatud viisil, seljakilbi suurima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 5 c (uus)
5c.   Tavalist tõrikodalast mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5 c, karbi pikkuse järgi.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 5 d (uus)
5d.   Mõõkkala mõõdetakse joonisel 5 d esitatud viisil, ninamiku tipust kuni sabauime hargnemiskohani.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – joonis 5 a (uus)
Joonis 5a. Roosa ämblikkrabi (Maia squinada)
20180116-P8_TA(2018)0003_ET-p0000002.png
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – joonis 5 b (uus)
Joonis 5b. Harilik taskukrabi (Cancer pagarus)
20180116-P8_TA(2018)0003_ET-p0000003.png
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – joonis 5 c (uus)
Joonis 5c. Tavaline tõrikodalane (Buccinum spp)
20180116-P8_TA(2018)0003_ET-p0000004.png
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – joonis 5 d (uus)
Joonis 5d. Mõõkkala (Xiphias gladius)
20180116-P8_TA(2018)0003_ET-p0000005.png
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 14

Komisjoni ettepanek

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm

Muudatusettepanek

 

Harilik makrell (Scomber spp.)

30 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 15

Komisjoni ettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

Muudatusettepanek

 

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 16

Komisjoni ettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm

Muudatusettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm1a

 

__________________

 

1aKalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 17

Komisjoni ettepanek

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta

Muudatusettepanek

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 19

Komisjoni ettepanek

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm

Muudatusettepanek

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 20

Komisjoni ettepanek

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm

Muudatusettepanek

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm (seljakilbi pikkus)

Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 1 – rida 34

Komisjoni ettepanek

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm

Muudatusettepanek

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm (seljakilbi pikkus)

Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 2 – rida 13

Komisjoni ettepanek

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 105 mm

 

Seljakilbi pikkus 32 mm

Muudatusettepanek

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 105 mm

 

Seljakilbi pikkus 32 mm

 

Norra salehomaari saba pikkus 59 mm

Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 2 – rida 14

Komisjoni ettepanek

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm

Muudatusettepanek

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm 1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 2 – rida 15

Komisjoni ettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

18 cm

Muudatusettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

18 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – A osa – tabel 2 – rida 16

Komisjoni ettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm

Muudatusettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt 90 mm

Skagerrak ja Kattegat

Paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm (rombsilm) või 140 mm1a (ruutsilm).

 

 

__________________

 

 

1a Kattegati alapiirkonnas paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega 120 mm (1. oktoobrist 31. detsembrini traalile ja 1. augustist 31. oktoobrini seinnoodale).

Muudatusettepanek 305 ja 355
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 4

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 80 mm

ICESi IVb rajoon lõuna pool 54°30′ põhjalaiust ja ICESi IVc rajoon

Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega või [elektriimpulsstraalimisega]. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm.

Muudatusettepanek

Vähemalt 80 mm

ICESi IVb rajoon lõuna pool 54°30′ põhjalaiust ja ICESi IVc rajoon

Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm.

Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt 40mm

Kogu piirkond

Hariliku ebakalmaari sihtpüük (85 % saagist) (Lolignidae, Ommastrephidae).

Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 6

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

 

 

Norra tursiku sihtpüük. Norra tursiku püügi korral paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on 22 mm.

 

 

Põhjamere garneeli (Crangon crangon) sihtpüügi korral paigaldatakse sortimisvõre, sõelvõrk või samaväärne selektiivne vahend.

Muudatusettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist).

 

 

Norra tursiku sihtpüük (50 % saagist). Norra tursiku püügil korral paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm.

 

 

Kreveti ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük (90 % saagist). Paigaldatakse sõelvõrk või sortimisvõre kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – B osa – punkt 2 – pealkiri
2.  Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus
2.  Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – B osa – punkt 2 – sissejuhatav osa
Põhjameres ja Skagerrakis/Kattegatis kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.
Põhjameres ja Skagerrakis/Kattegatis kehtivad järgmised passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma suurused.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – C osa – punkt 1 – punkt 1.1.
1.1.  Tobia püük veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 80 mm, või passiivvõrkudega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 100 mm, on keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
1.1.  Tobia püük veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, on keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – C osa – punkt 2 – punkt 2.2 – taane 1
–  laevad, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mis kasutavad põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – C osa – punkt 2 – punkt 2.2 – taane 2
–  paarislaevad, mille mootorite võimsused kokku ei ületa mingil juhul 221 kW ja mis kasutavad paarispüügi põhjatraale;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – C osa – punkt 2 – punkt 2.2 – taane 3
–  laevadel, mille mootori võimsus ületab 221 kW, on lubatud kasutada põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid, ning paarislaevadel, mille mootorite võimsused kokku ületavad 221 kW, on lubatud kasutada paarispüügi põhjatraale tingimusel, et sellised laevad ei tegele lesta või hariliku merikeele sihtpüügiga ning järgivad käesoleva lisa B osas esitatud võrgusilma suurusega seotud eeskirju.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – C osa – punkt 6 – punkt 6.2
6.2  Määruse () nr 2347/20021 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. Juhupüügi korral jäetakse süvamerehaid laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 6.1 sätestatud erandeid.
6.2  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/23361 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. ELi õigusaktides sõnaselgelt keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb need viivitamata merre tagasi heita. Süvamerehai liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse saak laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote järel, võib komisjon kohaldada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõiget 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 6.1 sätestatud erandeid.
__________________
__________________
1 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus () nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (ELT L 354, 23.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – D osa – alapealkiri
Meetmed vaalaliste juhupüügi vähendamiseks ICESi IIIa rajoonis ja IV alapiirkonnas
Meetmed mereimetajate juhupüügi vähendamiseks ICESi IIIa rajoonis ja IV alapiirkonnas
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – D osa – lõige 1 a (uus)
1a.  Merelindude juhupüügi vähendamise meetmed
1.  Kehtestatakse Põhjamere teadusuuringute programmid, et kaardistada tundlike liikide elupaikade kattumine püügivahendite paigutamise piirkondade ja püügitegevusega ning kindlaks määrata püügivahendite tehnilised lahendused.
2.  Kui teaduslike uuringutega on kindlaks tehtud Põhjamere alad, kus tundlikud merelinnud juhupüügi ohvriks satuvad, kohaldatakse seal ruumilisi meetmeid, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.
3.  Põhjameres kalastavatel laevadel kasutatakse teaduslikult testitud tehniliste lahenduste kombinatsiooni, näiteks linnutõrjeliinid, õngejada raskuste muutmine, konksu varjestamine ja õngejadade vettelaskmine pimedal ajal, kasutades tekivalgustust ainult turvalisuse tagamiseks vajalikul määral. Kombinatsioonide kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, milliseid püügivahendeid kasutatakse ja millised tundlikud liigid tõenäoliselt püügivahenditesse kinni jäävad. Tehnilised kirjeldused peaksid vastama rahvusvaheliselt kokkulepitud suunistes sätestatud standarditele.
4.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad kehtestatud leevendusmeetmete tõhusust, sealhulgas seoses kalasaagi ja püügikoormusega.
Muudatusettepanekud 306, 314, 315 ja 356
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – E osa
E osa
välja jäetud
Innovaatilised püügimeetodid
Elektriimpulsstraalimine ICESi IVb ja IVc rajoonis
Olenemata artiklist 13 on elektriimpulsstraalimine lubatud ICESi IVb ja IVc rajoonis käesoleva määruse artikli 27 lõike 1 teise taande kohaselt kindlaksmääratud tingimustel, mis käsitlevad kasutatud elektriimpulsi omadusi ning kehtivaid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
–  punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust,
–  ida poole kuni punktini 55° põhjalaiust ja 5° idapikkust,
–  põhja poole kuni punktini 56° põhjalaiust,
–  ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – A osa – tabel – rida 14

Komisjoni ettepanek

 

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm

Muudatusettepanek

 

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm1a

 

___________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei tohi ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – A osa – tabel – rida 15

Komisjoni ettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

Muudatusettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – A osa – tabel – rida 16

Komisjoni ettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm3

 

__________________

 

3 ICESi V ja VI alapiirkonna (lõuna pool 56° N) ning VII alapiirkonna liidu vetes, v.a ICESi VIId, e ja f rajoonid, kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

Muudatusettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm3, 3a

 

__________________

 

3 ICESi V ja VI alapiirkonna (lõuna pool 56° N) ning VII alapiirkonna liidu vetes, v.a ICESi VIId, e ja f rajoonid, kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

 

3a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – A osa – tabel – rida 17

Komisjoni ettepanek

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta

Muudatusettepanek

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 120 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

Muudatusettepanek

Vähemalt 100 mm1a

Kogu piirkond

Puuduvad

__________________

 

 

1a Hakatakse kohaldama järk-järgult kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. ICESi VIId ja VIIe rajoonis kohaldatav võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm.

 

 

Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – B osa – punkt 2 – pealkiri
2.  Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus
2.  Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – B osa – punkt 2 – sissejuhatav osa
Loodepiirkonna vetes kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.
Loodepiirkonna vetes kehtivad järgmised passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma suurused.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 120 mm1

Kogu piirkond

Puuduvad

Muudatusettepanek

Vähemalt 120 mm1

Kogu piirkond

Puuduvad

__________________

 

 

1 Euroopa merikuradi sihtpüügi (30 % saagist) puhul kasutatakse võrgusilma suurusega vähemalt 220 mm. Euroopa süsika ja Euroopa merluusi sihtpüügiks (50 % saagist) ICESi VIId ja VIIe rajoonis kasutatakse võrgusilma suurusega vähemalt 110 mm.

 

 

Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – B osa – tabel – rida 4

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist)

 

 

Hariliku meripoisuri sihtpüük (50 % saagist)

Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – C osa – punkt 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate püünistega või passiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate põhjapüünistega või põhjapassiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – C osa – punkt 3 – punkt 3.2
3.2  Erandina punktist 1 on lubatud kõnealuses punktis osutatud piirkonnas ja ajavahemikul kasutada põhjatraale tingimusel, et nendele traalidele on paigaldatud selektiivsust suurendavad seadmed, millele on andnud hinnangu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Kui mis tahes liikmesriigi laevad, mis tegutsevad punktis 3.1 osutatud piirkondades, püüavad turska kaaspüügina rohkem kui 10 tonni, ei tohi need laevad enam kõnealuses piirkonnas kala püüda.
3.2  Erandina punktist 1 on lubatud kõnealuses punktis osutatud piirkonnas ja ajavahemikul kasutada põhjatraale tingimusel, et nendele traalidele on paigaldatud selektiivsust suurendavad seadmed, millele on andnud hinnangu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – C osa – punkt 9 – pealkiri
9.  Passiivvõrkude kasutamine ICESi Vb, VIa, VIIb, c, j ja k rajoonis
9.  Passiivvõrkude kasutamine ICESi Vb, VIa, VIb ning VIIb, c, h, j ja k rajoonis
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – C osa – punkt 9 – punkt 9.2
9.2.  Määruse () nr 2347/2002 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. Juhupüügi korral jäetakse süvamerehaid laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 9.1 sätestatud erandeid.
9.2.  Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. ELi õigusaktides sõnaselgelt keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb need võimalikult kiiresti merre tagasi heita. Süvamerehai liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse saak laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote järel, võib komisjon kohaldada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõiget 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 9.1 sätestatud erandeid.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – D osa – lõige 1 – pealkiri
1.  Meetmed vaalaliste juhupüügi vähendamiseks ICESi VIa ning VIId, e, f, g, h ja j rajoonis
1.  Meetmed mereimetajate juhupüügi vähendamiseks ICESi VI ja VII rajoonis
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – D osa – lõige 2 – punkt 2.1. (uus)
2.1.  Loodepoolsetel merealadel kehtestatakse teadusuuringute programmid, et kaardistada tundlike liikide elupaikade kattumine püügivahendite paigutamise piirkondade ja püügitegevusega ning kindlaks teha püügivahendite tehnilised lahendused.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – D osa – lõige 2 – punkt 2.2. (uus)
2.2.  Kui teaduslike uuringutega on kindlaks tehtud loodepoolsed merealad, kus tundlikud merelinnud juhupüügi ohvriks satuvad, kohaldatakse seal ruumilisi meetmeid, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – D osa – lõige 2 – punkt 2.3. (uus)
2.3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad kehtestatud leevendusmeetmete tõhusust, sealhulgas seoses kalasaagi ja püügikoormusega.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – A osa – tabel – rida 15

Komisjoni ettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

Muudatusettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm1a

 

__________________

 

1aKalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – A osa – tabel – rida 18

Komisjoni ettepanek

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

42 cm

Muudatusettepanek

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

36 cm

Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – A osa – tabel – rida 23

Komisjoni ettepanek

Kammkarplane (Chlamys spp.)

40 mm

Muudatusettepanek

Kammkarplane (Chlamys spp., Mimachlamys spp.)

40 mm

Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – A osa – tabel – rida 26

Komisjoni ettepanek

Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)

35 mm

Muudatusettepanek

Veenuskarplased (Ruditapes philippinarum)

35 mm

Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – A osa – tabel – rida 34

Komisjoni ettepanek

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

750 grammi3

 

 

__________________

 

 

3 Kõikides Kesk-Atlandi idaosa vetes, mis hõlmavad CECAFi kalapüügi piirkonna 34 rajoone 34.1.1, 34.1.2 ja 34.1.3 ning alapiirkonda 34.2.0, kohaldatakse roogitud kala kaalu 450 grammi.

Muudatusettepanek

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

1000 grammi

 

 

__________________

 

 

3 Kõikides Kesk-Atlandi idaosa vetes, mis hõlmavad CECAFi kalapüügi piirkonna 34 rajoone 34.1.1, 34.1.2 ja 34.1.3 ning alapiirkonda 34.2.0, kohaldatakse roogitud kala kaalu 450 grammi.

Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – C osa – punkt 4 – punkt 4.2
4.2.  Määruse () nr 2347/2002 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri. Juhupüügi korral jäetakse süvamerehaid laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 1 sätestatud erandeid.
4.2.  Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri. ELi õigusaktides sõnaselgelt keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb need võimalikult kiiresti merre tagasi heita. Süvamerehai liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse saak laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote järel, võib komisjon kohaldada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõiget 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 1 sätestatud erandeid.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – C osa – punkt 4 – punkt 4.2 a (uus)
4.2a  Kui liikmesriikide esitatud teabest nähtub või kui piirkondadeks jaotamist kasutava konkreetse majandamise kaudu, mis võiks hõlmata muu hulgas piirkonnas tegutsevate laevade arvu vähendamist või püügikuude vähendamist, või kui mitmeaastaste kavade kaudu õnnestub näidata, et teatud püügipiirkondades on haide kaaspüük või merre tagasiheitmine väga väike, võib komisjon pärast STECFiga konsulteerimist teha otsuse jätta ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas asuvad teatavat tüüpi püügipiirkonnad punkti 4.1 kohaldamisalast välja.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – D osa – lõige 1 – pealkiri
1.  Meetmed vaalaliste juhupüügi vähendamiseks ICESi VIII ja IXa alapiirkonnas
1.  Meetmed mereimetajate juhupüügi vähendamiseks ICESi VIII ja IX alapiirkonnas
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – D osa – lõige 2 – punkt 2.1. (uus)
2.1.  Loodepoolsetel merealadel kehtestatakse teadusuuringute programmid, et kaardistada tundlike liikide elupaikade kattumine püügivahendite paigutamise piirkondade ja püügitegevusega ning kindlaks määrata püügivahendite tehnilised lahendused.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – D osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 a (uus)
2.2.  Teadusuuringutega väljaselgitatud edelapoolsetel merealadel, kus ohustatud merelinnud juhupüügi ohvriks satuvad, kohaldatakse ruumilisi meetmeid seni, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – D osa – punkt 2 – alapunkt 2.3 a (uus)
2.3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad kehtestatud leevendusmeetmete, sealhulgas kalasaagi ja püügikoormusega seotud meetmete tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 157 mm

Kogu piirkond

Lõhe sihtpüük

Muudatusettepanek

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – D osa – punkt 1 – pealkiri
1.  Vaalaliste juhupüügi vähendamise meetmed
1.  Mereimetajate juhupüügi vähendamise meetmed
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – D osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Merelindude juhupüügi vähendamise meetmed
1.1.  Käivitatakse Läänemere teadusuuringute programmid, et kaardistada ohustatud liikide elupaikade kattumine püügivahendite kasutamise piirkondade ja püügikoormusega ning kindlaks määrata püügivahendite tehnilised lahendused.
1.2.  Teadusuuringutega väljaselgitatud Läänemere aladel, kus ohustatud merelinnud juhupüügi ohvriks satuvad, kohaldatakse ruumilisi meetmeid seni, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.
1.3  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad kehtestatud leevendusmeetmete, sealhulgas kalasaagi ja püügikoormusega seotud meetmete tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 40 mm võrgusilma suurusega noodapära

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 44 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm2 rombsilmadega noota2.

 

 

________________

 

 

2 Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi, kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga võrku.

Muudatusettepanek

Vähemalt 40 mm võrgusilma suurusega noodapära

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm rombsilmadega noota2.

 

 

________________

 

 

2 Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi, kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga võrku.

Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – B osa – punkt 2 a (uus)
2a.   Haardnootade suhtes kehtestatud erandid käesoleva osa punktides 1, 1a ja 2 kehtestatud sätetest, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 19 osutatud majandamiskava raames ja mis on vastu võetud nimetatud määruse artikli 9 raames, kehtivad jätkuvalt, kui käesoleva määruse artiklis 18 ei ole ette nähtud teisiti.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – C osa – punkt 5
Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui 250 lõkspüünist või mõrda süvavee koorikloomade (sh Plesionika spp., Pasiphaea spp. või sarnased liigid) püügiks.
Keelatud on süvavee koorikloomade püügiks pardal hoida või vette lasta rohkem kui 250 lõkspüünist või mõrda ühe laeva kohta.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – C osa – punkt 5 – lõik 1 a (uus)
Süvavee koorikloomi (sh Plesionika spp., Pasiphaea spp. või sarnased liigid) on lubatud püüda väikesemahulise kalapüügi vahendeid kasutavatel, selgelt kohalikel laevastikel.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – C osa – punkt 6 a (uus)
6a.  Harpuunpüssidega kalapüügi piirangud
Keelatud on kalapüük harpuunpüssidega, kui neid kasutatakse koos akvalangiga või öösel päikeseloojangust päikesetõusuni.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – D osa – punkt 1 – pealkiri
1.  Vaalaliste juhupüügi vähendamise meetmed
1.  Mereimetajate juhupüügi vähendamise meetmed
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – D osa – punkt 2 – alapunkt 2.1 (uus)
2.1.  Käivitatakse Vahemere teadusuuringute programmid, et kaardistada ohustatud liikide elupaikade kattumine püügivahendite kasutamise piirkondade ja püügikoormusega ning kindlaks määrata püügivahendite tehnilised lahendused.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – D osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 (uus)
2.2.  Teadusuuringutega väljaselgitatud Vahemere aladel, kus ohustatud merelinnud juhupüügi ohvriks satuvad, kohaldatakse ruumilisi meetmeid seni, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
IX lisa – D osa – punkt 2 – alapunkt 2.3 (uus)
2.3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad kehtestatud leevendusmeetmete, sealhulgas kalasaagi ja püügikoormusega seotud meetmete tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
X lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Alternatiivina võib kasutada 40 mm suuruse võrgusilmaga noodapära.

Muudatusettepanek

Vähemalt 40 mm

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm rombsilmadega noodapära1a.

 

 

__________________

 

 

1a Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi, kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga võrku.

Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
X lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 400 mm

Kogu piirkond

Hariliku kammelja sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 400 mm

Kogu piirkond

Hariliku kammelja püük põhjanakkevõrkudega

Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
X lisa – C osa
C osa
välja jäetud
Püügikeelu- ja piirangualad
Hooajaline keeld hariliku kammelja kaitseks
Hariliku kammelja sihtpüük, ümberlaadimine, lossimine ja esmamüük on lubatud igal aastal alates 15. aprillist kuni 15. juunini Musta mere liidu vetes.
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
X lisa – D osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Merelindude juhupüügi vähendamise meetmed
1a.1.  Käivitatakse Musta mere teadusuuringute programmid, et kaardistada ohustatud liikide elupaikade kattumine püügivahendite kasutamise piirkondade ja püügikoormusega ning kindlaks määrata püügivahendite tehnilised lahendused.
1a.2.  Teadusuuringutega väljaselgitatud Musta mere aladel, kus ohustatud merelinnud juhupüügi ohvriks satuvad, kohaldatakse ruumilisi meetmeid seni, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.
1a.3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad kehtestatud leevendusmeetmete, sealhulgas kalasaagi ja püügikoormusega seotud meetmete tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – A osa – pealkiri
Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – A osa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Äärepoolseimates piirkondades kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused.
Liidu vetes India ookeanil ja Atlandi ookeani lääneosas kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – A osa – tabel – rida 3

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 45 mm

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Krevettide (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 45 mm

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Krevettide (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) sihtpüük (15 % saagist)

Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – A osa – tabel – rida 4

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük haardvõrkudega

Muudatusettepanek

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – A osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Seinnootade võrgusilma standardsuurus
Liidu vetes India ookeanil ja Atlandi ookeani lääneosas kehtivad järgmised seinnootade võrgusilma suurused.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – A osa – punkt 1 a (uus) – tabel (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük seinnoodaga

Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – B a osa (uus)
Ba osa
Leevendusmeetmed ohustatud liikide kaitseks
1.  Mereimetajate juhupüügi vähendamise meetmed
1.1.  Äärepoolseimates piirkondades, kus on tõendeid juhupüügi kohta, on laevadel keelatud kasutada passiivvõrke, triivvõrke, pelaagilisi traale või kõrge vertikaalse avaga traale, kui samaaegselt ei kasutata kontrollitud leevendustehnoloogiat. Sellest nõudest tuleks loobuda vaid niisuguse püügi korral, kus summaarne kaaspüük on tõendatult väga väike.
1.2.  Punkti 1 ei kohaldata püügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomaste liikmesriikide või asjaomase liikmesriigi loal või volitusel ning mille eesmärk on töötada välja uued tehnilised meetmed vaalaliste juhupüügi või tapmise piiramiseks.
1.3.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad iga-aastaste spetsiaalsete seireprogrammide raames teostatavate teadusuuringute või katseprojektide kaudu, milliseid tulemusi punktis 1.1 osutatud leevendusseadmed asjaomasel püügil ja asjaomastes piirkondades annavad.
2.  Merelindude juhupüügi vähendamise meetmed
2.1.   Äärepoolseimates piirkondades käivitatakse teadusuuringute programmid, et kaardistada ohustatud liikide elupaikade kattumine püügivahendite kasutamise piirkondade ja püügikoormusega ning kindlaks määrata püügivahendite tehnilised lahendused.
2.2.  Teadusuuringutega väljaselgitatud äärepoolseimate piirkondade aladel, kus ohustatud merelinnud juhupüügi ohvriks langevad, kohaldatakse ruumilisi meetmeid seni, kuni need on võimalik asendada muude tehniliste meetmetega.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0381/2017).

Viimane päevakajastamine: 8. oktoober 2018Õigusalane teave