Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2514(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0043/2018

Arutelud :

PV 18/01/2018 - 4.2
CRE 18/01/2018 - 4.2

Hääletused :

PV 18/01/2018 - 6.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0014

Vastuvõetud tekstid
PDF 180kWORD 54k
Neljapäev, 18. jaanuar 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Inimõiguste kaitsjate Wu Gani, Xie Yangi, Lee Ming‑che, Tashi Wangchuki ja tiibeti munga Choekyi juhtumid
P8_TA(2018)0014RC-B8-0043/2018

Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2018. aasta resolutsioon inimõiguste aktivistide Wu Gani, Xie Yangi, Lee Ming‑che ja Tashi Wangchuki ning tiibeti munga Choekyi juhtumite kohta (2018/2514(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eelkõige 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks(1), 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(2), 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Hiinas vangistatud kirjastaja Gui Minhai juhtumi kohta(3), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(4) ning 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni Nobeli preemia laureaadi Liu Xiaobo ja Lee Ming‑che juhtumite kohta(5),

–  võttes arvesse 2003. aastal käivitatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ning komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“,

–  võttes arvesse 1. ja 2. juunil 2017 Brüsselis toimunud ELi ja Hiina tippkohtumist,

–  võttes arvesse uue riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist Hiina Rahvakongressi alalise komisjoni poolt 1. juulil 2015 ja välismaiste vabaühenduste haldamise uue seaduse teise eelnõu avaldamist 5. mail 2015,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning selle artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

–  võttes arvesse 1995. aastal alguse saanud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 35. vooru, mis toimus 22. ja 23. juunil 2017 Brüsselis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna (mõttevabaduse viljelemise eest) omistamist Wei Jingshengile ja Hu Jiale vastavalt 1996. ja 2008. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse välisasjade ja julgeolekupoliitika ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste pressiesindaja 27. detsembri 2017. aasta avaldust Wu Gani ja Xie Yangi suhtes tehtud kohtuotsuste kohta Hiinas,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu delegatsiooni 8. detsembri 2017. aasta kohapealset avaldust seoses rahvusvahelise inimõiguste päevaga,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ELi ja Hiina pikaajaliste suhete keskmes peaks jätkuvalt olema universaalsete inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamine ja järgimine kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neidsamu väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga järgida neid omaenda rahvusvahelises ja arengukoostöös;

B.  arvestades, et president Xi Jinpingi võimuletulekust alates on inimõiguste olukord Hiinas veelgi halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et Hiina ametivõimud on kinni pidanud ja vastutusele võtnud sadu inimõiguste kaitsjaid, juriste ja ajakirjanikke;

C.  arvestades, et 26. detsembril 2017. aastal mõistis Tianjini kohus aktivist Wu Ganile kaheksa‑aastase vanglakaristuse, süüdistades teda riigivõimu õõnestamises; arvestades, et Wu Gan tegi nii internetis kui ka väljaspool seda pidevalt kampaaniatööd tundlikes küsimustes, mis on seotud valitsusepoolse võimu kuritarvitamisega; arvestades, et tema advokaadi sõnul lükkas Wu Gan tagasi kokkuleppe ametivõimudega, mille kohaselt oleks ta saanud tingimisi karistuse, kui ta oleks end süüdi tunnistanud;

D.  arvestades, et samal päeval mõisteti Hunanis süüdi ka inimõiguste advokaat Xie Yang, kuid vabastati kriminaalkaristusest pärast seda, kui ta oli eelnevalt tunnistanud end süüdi õõnestustegevuses; arvestades, et Wu Gan vahistati mitu kuud enne seda, kui 2015. aastal toimusid inimõiguste advokaatide ja kaitsjate vastu enneolematud repressioonid, mille käigus mõne nädala jooksul küsitleti või peeti üle kogu riigi kinni sadu inimesi, sealhulgas Xie Yang; arvestades, et väidete kohaselt on ülekuulajad Xie Yangi piinanud, peksnud ja ähvardanud;

E.  arvestades, et 28. novembril 2017. aastal mõistis Yueyangi vahekohus demokraatia aktivistile Lee Ming‑chele viieaastase vanglakaristuse pärast seda, kui oli tunnistanud ta süüdi riigivõimu õõnestamises, ning võttis talt kaheks aastaks ära kõik poliitilised õigused Hiinas; arvestades, et on tõenäoline, et Lee Ming‑che avalik ülestunnistus toimus Hiina ametivõimude survel; arvestades, et Lee Ming‑che läks kaduma 19. märtsil 2017. aastal pärast seda, kui ta läks Macaust üle Zhuhaisse Hiina Guangdongi provintsis;

F.  arvestades, et tiibeti poepidaja ja keeleõiguste eestkõneleja Tashi Wangchuk vahistati 27. jaanuaril 2016. aastal pärast seda, kui ta esines New Yorgis Times’i videos, toetates tiibetlaste õigust õppida ja käia ülikoolis oma emakeeles; arvestades, et 2016. aasta märtsis esitati Tashi Wangchukile süüdistus separatismi õhutamises ja teda ähvardab kuni 15‑aastane vanglakaristus, kuigi ta ütles ajalehele sõnaselgelt, et ta ei nõua Tiibeti iseseisvust;

G.  arvestades, et 2015. aastal vangistati tiibeti munk Choekyi Phurbu kloostrist Sichuani Seda maakonnas selle eest, et ta tähistas pagendatud vaimse juhi dalai‑laama sünnipäeva; arvestades, et pärast süüdistuse esitamist hoiti Choekyid lühidalt vangis Ganzi ringkonna Kangdingi maakonnas ja lõpuks saadeti ta neljaks aastaks Sichuani Mianyangi vanglasse; arvestades, et meedia andmetel olid Choekyil neeruprobleemid, ikterus ja muud terviseprobleemid, mis kinnipidamise tõttu halvenesid;

H.  arvestades, et inimõiguste advokaate on jätkuvalt hirmutatud ja vangistatud, nagu juhtus tuntud juristide Li Yuhaniga, kes on olnud suhtlemisvõimaluseta alates 2017. aasta novembrist, ja Wang Quanzhangiga, kes vahistati 2015. aasta juulis ning kes on olnud suhtlemisvõimaluseta üle 800 päeva ja keda on väidetavalt piinatud; arvestades, et inimõiguste kaitsjaid, kes on petitsiooni esitajad ja kes reisivad suurematesse linnadesse, et tõstatada kohalikke küsimusi, peetakse kinni ja vangistatakse, nagu ka Li Xiaoling, kes on olnud vahi all alates 2017. aasta juunist ning kannatab jätkuvalt tõsise glaukoomi tõttu; arvestades, et kinni on peetud ka petitsiooni esitajatele ja teistele inimõiguste kaitsjatele platvormi pakkuvaid inimõiguste kaitsjaid, nagu Ding Lingjie, Liu Feiyue ja Zhen Jianghua;

I.  arvestades, et Hiina valitsus on vastu võtnud uusi seadusi, eelkõige riikliku julgeoleku seaduse, terrorismivastase seaduse, küberjulgeoleku seaduse ja välismaiste vabaühenduste haldamise seaduse, millega tembeldatakse avalikud väljaastumised ja valitsuse rahumeelne kritiseerimine ohuks riiklikule julgeolekule, tugevdatakse tsensuuri, järelevalvet ja kontrolli üksikisikute ja ühiskonnarühmade üle ning hirmutatakse inimesi, et nad hoiduksid nõudmast inimõiguste järgimist;

J.  arvestades, et ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas annab nõukogu lubaduse, et EL edendab demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi eranditult kõigis oma välistegevuse valdkondades ning asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, k.a strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;

1.  peab endiselt äärmiselt murettekitavaks Hiina valitsuse käitumist inimõiguste kaitsjate, aktivistide ja advokaatide suhtes; tuletab Hiinale meelde tema kohustusi ülemaailmse jõuna ja kutsub Pekingi ametivõime üles tagama igal juhul inimõiguste ja põhivabaduste austamist kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muude rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega, mille Hiina on allkirjastanud või ratifitseerinud; nõuab lisaks tungivalt, et Pekingi ametivõimud lõpetaksid igasuguse inimõiguste kaitsjate ahistamise riigis, nii et nad saaksid oma tööd takistamatult teha;

2.  nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik inimõiguste kaitsjad, aktivistid, advokaadid, ajakirjanikud ja petitsiooni esitajad, keda peetakse kinni inimõigustealase töö eest, ning lõpetaksid nende vastu suunatud jätkuvad repressioonid, mis leiavad aset kinnipidamise, kohtuliku ahistamise ja hirmutamise kujul;

3.  kutsub Hiina valitsust üles viivitamatult ja tingimusteta vabastama Wu Gani, kuna ta vangistati üksnes oma sõna- ja kogunemisvabaduse õiguse rahumeelse kasutamise eest, ning tagama Wu Ganile kuni tema vabastamiseni regulaarse ja piiramatu juurdepääsu perekonnale ja tema valitud advokaatidele, ning samuti tagama, et tema suhtes ei kohaldata piinamist ega muud väärkohtlemist; nõuab Hiinas piinamise kohta viivitamatu, tõhusa ja erapooletu uurimise korraldamist ning teo toimepanijate vastutusele võtmist;

4.  rõhutab, et on vaja uurida väiteid Xie Yangi piinamise kohta;

5.  kutsub Hiina ametivõime üles viivitamatult ja tingimusteta vabastama Lee Ming‑che, ning kuni tema vabastamiseni tagama, et ta oleks kaitstud piinamise ja muu väärkohtlemise eest, ning võimaldama talle juurdepääsu perekonnale, tema valitud advokaatidele ja piisavale arstiabile;

6.  väljendab sügavat muret Tashi Wangchuki vahistamise ja jätkuva kinnipidamise pärast ja samuti seoses sellega, et tema õigust õigusnõustamisele on piiratud, tema vastu puuduvad tõendid ning kriminaaluurimise käigus ei ole kinni peetud eeskirjadest; nõuab Tashi Wangchuki viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

7.  kutsub Hiina ametivõime üles viivitamatult ja tingimusteta vabastama tiibeti munga Choekyi; nõuab tungivalt, et Hiina valitsus lubaks sugulastel ja tema valitud advokaatidel teda külastada, ning pakuks talle eelkõige piisavat arstiabi;

8.  kutsub Hiina valitsust üles austama oma põhiseadust, eelkõige pidades silmas selle artiklit 4, millega kaitstakse rahvusvähemusi; artiklit 35, millega kaitstakse sõna-, ajakirjandus-, kogunemis-, ühinemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadust; artiklit 36, millega tunnustatakse õigust usuvabadusele ja artiklit 41, millega tagatakse õigus kritiseerida mis tahes riiklikku organit või ametnikku ja teha nende kohta ettepanekuid;

9.  kordab oma üleskutset Hiina valitsusele teha koostööd Tema Pühaduse dalai‑laama ja tema esindajatega, ning väljendab toetust Tiibeti küsimuse rahumeelsele lahendamisele dialoogi ja läbirääkimiste kaudu, et anda Hiina põhiseaduse raames Tiibetile tõeline autonoomia;

10.  mõistab samuti hukka nn patriootilise kasvatuse raames korraldatud budismivastased kampaaniad, sh Tiibeti budistlike kloostrite riikliku juhtimise meetmed; väljendab muret, et Hiina kriminaalõigust kuritarvitatakse selleks, et kiusata taga tiibetlasi ja budiste, kelle usulised tegevused on võrdsustatud separatismiga; taunib asjaolu, et keskkond tiibeti budismi praktiseerimiseks on pärast 2008. aasta märtsis toimunud Tiibeti meeleavaldusi märkimisväärselt halvenenud, kusjuures Hiina valitsus on võtnud nn patriootliku kasvatuse suhtes kasutusele tugevama lähenemisviisi;

11.  väljendab muret julgeolekut käsitlevate õigusaktide paketi vastuvõtmise ja selle mõju pärast vähemustele Hiinas, pidades eriti silmas terrorismivastast seadust, mis võib viia karistamiseni tiibeti kultuuri ja usu rahumeelse väljendamise eest, ning samuti välismaiste vabaühenduste haldamise seadust, millega pannakse inimõiguste rühmad valitsuse range kontrolli alla, kuna see kujutab endast rangelt ülevalt alla lähenemisviisi, selle asemel et soodustada kohaliku ja keskvalitsuse ning kodanikuühiskonna vahelist partnerlust;

12.  rõhutab, et Hiina ametivõimud peavad tagama, et kõigile suhtlemisvõimaluseta kinni peetud isikutele võimaldataks viivitamatult kontakti oma pereliikmete ja advokaatidega, ning et kõigi kinnipeetavate tingimused peavad vastama standarditele, mis kehtestati ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1988. aasta resolutsiooniga 43/173 „Põhimõtted mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta“, kaasa arvatud arstiabile juurdepääsu osas;

13.  väljendab sügavat muret väidete pärast inimõiguste aktivistide piinamise kohta; kutsub Hiina valitsust seetõttu täielikult austama piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise täielikku ja eranditeta keeldu vastavalt ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni (UNCAT) (mille Hiina ratifitseeris 4. oktoobril 1988) artiklitele 2 ja 16;

14.  julgustab Hiina valitsust ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, kuna läheneb selle allkirjastamise 20. aastapäev, ning tagama selle täieliku rakendamise, sealhulgas lõpetades kõik kuritarvituslikud tavad ja kohandades vastavalt vajadusele oma õigusakte;

15.  tuletab meelde, kui oluline on, et kooskõlas ELi võetud kohustusega võtta Hiinaga seoses tugev, selge ja ühtne seisukoht, tõstataks EL iga Hiina ametivõimudega peetava poliitilise ja inimõiguste alase dialoogi, sh iga-aastaste inimõiguste alaste dialoogide käigus küsimuse inimõiguste rikkumise kohta Hiinas, eelkõige seoses Tiibeti ja Xinjiangi vähemustega; avaldab siiski kahetsust, et ELi-Hiina iga‑aastased inimõiguste alased dialoogid ei ole toonud kaasa konkreetseid tulemusi; tuletab ühtlasi meelde, et seoses oma jätkuva reformiprotsessi ja üha laieneva ülemaailmse tegevusega on Hiina end sidunud ülemaailmse inimõiguste raamistikuga, olles allkirjastanud mitmeid rahvusvahelisi inimõiguste lepinguid; nõuab seetõttu nende kohustuste täitmiseks dialoogi jätkamist Hiinaga;

16.  kutsub kõiki liikmesriike üles rakendama suhetes Hiinaga kindlat väärtustepõhist lähenemisviisi, ja loodab, et liikmesriigid ei tee ühepoolseid algatusi ega tegusid, mis võiksid õõnestada ELi tegevuse ühtsust, tulemuslikkust ja järjepidevust; tuletab kahetsusega meelde, et EL ei suutnud 2017. aasta juunis ÜRO Inimõiguste Nõukogus Genfis esitada avaldust inimõiguste kohta Hiinas; väljendab heameelt, et avaldus võeti järgmisel istungjärgul vastu ning loodab, et EL peab Hiinat jätkuvalt riigiks, millele tuleb Inimõiguste Nõukogus pöörata tähelepanu niikaua, kuni Hiina keeldub õiguste sisulisest reformimisest; nõuab lisaks, et EL ja selle liikmesriigid tõstataksid Hiina inimõiguste olukorra järgmise üldise korrapärase läbivaatamise käigus järjekindlalt mureküsimusi ja tagaksid eelkõige, et Hiina kodanikuühiskond saaks selles protsessis vabalt osaleda;

17.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles võtma vastu välisasjade nõukogu järeldused Hiina kohta, milles rõhutatakse inimõiguste kriitilist tähtsust ELi ja Hiina suhetes, ning väljendama selget muret Hiinas sel alal valitsevate negatiivsete suundumuste pärast, koos ootusega, et Hiina ametivõimud võtavad vastuseks konkreetseid meetmeid; rõhutab, et need järeldused aitaksid ELi 28 liikmesriigil ja ELi institutsioonidel rakendada inimõiguste küsimuste suhtes Hiinas ühist suhtumist ja lähenemisviisi;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 378, 9.11.2017, lk 239.
(2) ELT C 399, 24.11.2017, lk 92.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0444.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0505.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0308.

Viimane päevakajastamine: 27. september 2018Õigusalane teave