Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2084(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0005/2018

Esitatud tekstid :

A8-0005/2018

Arutelud :

PV 05/02/2018 - 23
CRE 05/02/2018 - 23

Hääletused :

PV 06/02/2018 - 5.7
CRE 06/02/2018 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0026

Vastuvõetud tekstid
PDF 217kWORD 66k
Teisipäev, 6. veebruar 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamine
P8_TA(2018)0026A8-0005/2018

Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2018. aasta resolutsioon puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta (2017/2084(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine“ (COM(2016)0763),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Liit ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2015. aasta teatist „Integreeritud energiatehnoloogia strateegilise kava suunas: Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine“ (C(2015)6317),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080) ning oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni „Euroopa energialiidu suunas“(1),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885) ning oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(2),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist (COM(2016)0759), ning eriti dokumendis määratletud energialiidu teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõdet, eelkõige artiklit 22 pealkirjaga „Teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet käsitlev lõimitud aruandlus“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatist „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017)0376),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8‑0005/2018),

A.  arvestades, et teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni kujul on tegemist selgesti tajutava ELi energialiidu mõõtmega, sest energiaalane teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon on põhilised liikumapanevad jõud, mis mõjutavad liidu juhtpositsiooni tööstuses, ülemaailmset konkurentsivõimet, jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning samuti liikmesriikide ja liidu üldist energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust energiaimpordist ja edendades kõigi energiaallikate tõhusat ja säästvat kasutamist;

B.  arvestades, et EL on jätkuvalt maailmas esirinnas kõrge väärtusega ja vähese heitega energia alase innovatsiooni vallas, sealhulgas energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja arendatava puhta tehnoloogia alal, mis annab ELile kindla aluse edasiliikumiseks puhta energia alastes teadusuuringutes ja innovatsioonis, sealhulgas elektromobiilsuses kasutatavate akude väljatöötamises ja energia salvestamises; arvestades, et selle juhtpositsiooni peamised tõukejõud on olnud ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika, mis toimivad eelkõige kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030, ning samuti energia tegevuskava aastani 2050; arvestades, et sellega seoses muudeti Pariisi kokkuleppega üleilmseid eesmärke oluliselt kaugeleulatuvamaks ja suurendati allakirjutanute konkreetseid kohustusi kliimamuutuste leevendamise alal; arvestades, et ELi poliitikasuunad ja vahendid peavad olema jätkuvalt ambitsioonikad, et saata õigeid signaale investoritele ja mitte kaotada oma juhtpositsiooni globaalsel turul puhta energia alastes teadusuuringutes ja innovatsioonis;

C.  arvestades, et ELi, sh Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks tulevikus tuleb teha edusamme energiatõhususel ja taastuvenergial põhinevate uuenduste alal ning teadus- ja arendustegevuses; arvestades, et EList saab maailma liider taastuvate energiaallikate vallas üksnes kulutõhusate uuenduste rakendamisega ning teadus- ja arendustegevuse edendamisega selles konkreetses sektoris; arvestades, et energiatõhususe prioriteediks seadmise põhimõtte rakendamist tuleb toetada tugeva Euroopa tasandi innovatsioonipoliitikaga, eelkõige seoses süsteemide integreerimisega;

D.  arvestades, et täielikult toimiv ja konkurentsivõimeline energia siseturg, millel on nõuetekohane õigusraamistik ja taristu, on väga oluline, et veelgi innustada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning edendada uue puhta tehnoloogia võimalikult suuremahulist turuleviimist kõigis ELi piirkondades, võimaldades mastaabisäästu ning tagades õigus- ja investeerimiskindluse, luues seeläbi liidule võimaluse täiel määral ära kasutada potentsiaali, mis kaasneb tehnoloogianeutraalse energiaalase innovatsiooniga, mis edendab tõhusust, energiaallikate vähesaastavat ja säästvat kasutamist ning detsentraliseeritud tootmise, energia salvestamise ja transpordi valdkonna lahendusi ja tehnoloogiat;

E.  arvestades, et puhta energia alane innovatsioon peaks aitama pakkuda Euroopa tarbijatele taskukohast energiavarustust, aidates neil kasu saada madalamatest energiatariifidest ja suuremast kontrollist oma energiatarbimise ja tootmise üle ning pakkudes neile vähem energiat tarbivaid tooteid ja teenuseid;

F.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide energiapoliitika ja rahastamisvahendid, sealhulgas asjaomased avaliku sektori investeeringud tuleks kavandada nii, et saaks täiel määral ära kasutada tehnika aina kiiremat arengut, ning eelkõige tuleks keskenduda järkjärgulisele üleminekule puhtaile, ülitõhusatele ja vähese heitega energiasüsteemidele; arvestades, et turu, tehnoloogilise või teadusliku ebakindluse tõttu ei ole erasektori rahastus tihti piisav või kättesaadav; arvestades, et EL peab saatma tugevaid ja järjekindlaid signaale ja looma stiimuleid, et pakkuda investoritele kindlust ja suurendada erainvesteeringuid puhta energia alase innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning rakendamise valdkonnas;

G.  arvestades, et innovatsiooni viivad eelkõige edasi novaatorid ja turu nõudlus; arvestades, et komisjon peaks keskenduma oma jõupingutustes peamiselt novaatoritele toetava raamistiku loomisele, mis hõlmaks meetmeid alates teadusrahastuse kättesaadavuse lihtsustamisest kuni teadmiste muutmiseni kaubanduslikult tasuvateks toodeteks; arvestades, et selles kontekstis võivad kasulikuks osutuda partnerlused teadlaste ja asjaomaste tööstuspartnerite vahel;

H.  arvestades, et energiatoetused mõjutavad turuhindu, varjates erinevatest allikatest pärit energiaga kaasnevad tegelikud kulud ja energiaga seotud tehnoloogia tegeliku maksumuse, mõjutades sel viisil negatiivselt puhta energia alase innovatsiooni valdkonnas tehtavate teadusuuringute ja investeeringute tingimusi, samuti innovatsiooni võimalikku kasutuselevõttu; arvestades, et toetuste kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja üleminekuajal peaks kasutamine piirduma ajutiste rahaliste vahenditega, mille eesmärk on luua võrdsed tingimused ja konkurentsivõimeline turg, mis soodustaks uue puhta tehnoloogia kasutuselevõttu eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas;

I.  arvestades, et puhaste, vähese heitega ja energiatõhusate lahenduste ja tehnoloogia, sealhulgas toormaterjalide ja mineraalide säästva hankimise soodustamiseks mõeldud konkreetsete stiimulite ja poliitika käsitlemisel ELi tasandil peaks võtma aluseks energiaallikatest, jaotusvõrkudest ja tehnoloogiast pärinevate kasvuhoonegaaside heite olelusringi hindamise; arvestades, et rõhk tuleks asetada neile puhta energia alastele uuendustele, millel on otsene mõju kodanikele ja tootvatele tarbijatele, võimaldades neil osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises ja selle ümberkujundamise taskukohasemaks muutmises;

J.  arvestades, et energiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkond tunnistati 7. raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ prioriteediks ning see peaks jätkuvalt olema ka 9. raamprogrammi prioriteet, pidades silmas liidu kohustusi energialiidus ja Pariisi kokkuleppe alusel, et tõhusamalt võimendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist avaliku ja erasektori vahenditest ning aidata vähendada riske investeerimisel kõige perspektiivikamatesse uuendustesse puhta energia valdkonnas, eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alal;

K.  arvestades, et transpordisektor moodustab ühe kolmandiku ELi energiatarbimisest, tal on energiatõhususe ja CO2‑heite vähendamise seisukohalt tohutu potentsiaal ning seetõttu peaks tal olema oluline osa üleminekul uutele energialahendustele ja vähese CO2‑heitega ühiskonnale;

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, millega luuakse raamistik puhta energia alase innovatsiooni kiirendamisele ELis; rõhutab vajadust energiaalase innovatsiooni õigus- ja rahastamisraamistiku järele, mis oleks kooskõlas ELi energia tegevuskavaga aastani 2050 ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega ning mis edendaks kõigi energiaallikate tõhusat ja säästvat kasutamist, tuues seeläbi kaasa energiasäästu ja üldisema kasu, sealhulgas tervishoiu, ohutuse ja õhu ja vee kvaliteedi vallas, tagades samal ajal liidu tööstuse konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja ELi aluslepingutes sätestatud kohustuste täitmise, samuti igakülgse reageerimise keskkonnaprobleemidele; tunnistab, et ELi puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise raamistik on lahutamatu osa laiemast seadusandlike ettepanekute paketist, mis on esitatud nime all „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, ning peaks seetõttu – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 191 ja 194 sätteid järgides – tugevdama selle erinevaid elemente, milleks on Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustused ja energialiidu õigusaktid ja põhimõtted üldisemalt, eelkõige need, mida kajastavad kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 ja energia tegevuskava aastani 2050;

2.  tunnistab, et energiaalase innovatsiooni edukas rakendamine on mitmemõõtmeline väljakutse, mis hõlmab nii pakkumise kui nõudluse väärtusahelaid, inimkapitali, turudünaamikat, reguleerimist, innovatsiooni ja tööstuspoliitika probleemide lahendamist; rõhutab, et sellise väljakutse lahendamisse on vaja kaasata nii kodanikud – tarbijad ja tootvad tarbijad – kui ka hulk erinevaid sidusrühmi, sealhulgas akadeemilised ringkonnad, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, VKEd, idufirmad, energia- ja ehitusettevõtted, liikuvusteenuste pakkujad, muud teenusepakkujad, seadmete tootjad, IT- ja telekommunikatsiooniettevõtted, finantsasutused, liidu, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori asutused, taastuvenergiakogukonnad, vabaühendused, haridustöötajad ja arvamusliidrid; toonitab, kui väärtuslikud on uued ärimudelid, mis kasutavad innovatiivset digitehnoloogiat muu hulgas selleks, et optimeerida puhta energia kohapeal omatootmist, salvestamist, vahetamist ja omatarbeks toodetud energia tarbimist ning parandada taastuvenergia kättesaadavust teiste hulgas kütteostuvõimetute majapidamiste jaoks;

3.  leiab, et kulutõhus üleminek keskkonnasõbralikele, tarbijatele suunatud ning digitaliseeritumatele ja detsentraliseeritumatele energiasüsteemidele aktiivsete tootvate tarbijate ja nende kogukondadega nõuab uurimistegevust ja innovatsiooni rakendamist kõigis energiasüsteemide sektorites, sealhulgas on vajalikud ka tehnoloogia tüübist sõltumatud ja süsteemsed lahendused, muu hulgas lahendused, mille eesmärk on tõhusus ja detsentraliseeritud energiatootmine; nendib, et see üleminek soodustab uute organisatsiooniliste mudelite levikut, eriti energia tootmise, ülekande, jaotuse ja salvestamise valdkonnas, elektromobiilsuses, ärijuhtimises ja vajaduse haldamisel ning teenuste pakkumisel; tunnistab, et ühendatud ja digitaliseeritud energiasüsteemi edendamiseks on vaja ühiseid standardeid; rõhutab ulatuslike jätkusuutlike katseprojektide, sealhulgas kogukonnapõhiste katseprojektide võimalikku osa süsteemse energiaalase innovatsiooni rakendamisel;

4.  tuletab meelde, et energiatõhusus peaks olema ELi teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika valdkonnaülene horisontaalne prioriteet, mida kohaldatakse kõigi sektorite suhtes ja mis ei oleks piiratud energeetikaga seotud projektidega ning mis edendaks ja motiveeriks süstemaatiliselt energiatõhusamate protsesside, teenuste ja kaupade väljatöötamist, rakendades samal ajal energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kogu energiaahelas, sealhulgas energia tootmises, ülekandes, jaotuses ja lõppkasutuses;

5.  tunnistab, kui oluline on Euroopa energiaturgude edasine liberaliseerimine, kõrvaldades selleks eelkõige hinna vaba kujunemist piiravad takistused ja kaotades järkjärgult energiatoetused, et soodustada jätkuvat innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis toob kaasa energia säästvama kasutamise ja taastuvenergia üha suurema tarnimise, ning et luua võrdsed võimalused ja konkurentsivõimeline turg, mis suudaksid pakkuda paremaid lahendusi energiatarbijatele, tootvatele tarbijatele, kogukondadele ja ettevõtetele;

Euroopa Liidu meetmete sidusus

6.  märgib, et puhta energia alane teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon sõltuvad otsustaval määral stabiilsest turust ning õigusraamistiku prognoositavusest ja kindlusest, mis nõuab ambitsioonikat ja saavutatavat pikaajalist poliitilist käsitust, sealhulgas energia ja kliimaga seotud eesmärke ja kohustusi, püsivaid sihipäraseid stiimuleid ning pikaajalisteks investeeringuteks mõeldud omakapitali, et luua tehnoloogiatele võrdsed võimalused, soodustades seega innovatsiooni, lihtsustades energiavarustust, vähendades turulepääsu takistusi ning hõlbustades puhta energia alasel innovatsioonil saavutada turul kasutuselevõtuks vajalik kriitiline mass; tervitab ja julgustab keskendumist olulistele tehnoloogiaharudele, mis on välja toodud energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kava) ja komisjoni teatises; kordab ELi toimimise lepingu artikli 194 sätteid ja märgib, et need peavad kajastuma puhta energia alast innovatsiooni toetavas poliitikas ja rahastamisvahendites; rõhutab siiski vajadust tegeleda eelisjärjekorras valdkonna- ja sektoriülese süsteemse energiaalase innovatsiooniga, samuti hariduse ja ettevõtluse edendamisega, sest innovatsioon ei olene üksnes tehnoloogiast; rõhutab vajadust süsteemse lähenemisviisi järele, et suuta tulemuslikult lõimida erinevaid olemasolevaid või väljatöötatavaid lahendusi, eelkõige neid, mis on seotud energiatõhususega ja taastuvate energiaallikate lõimimisega; nõuab Euroopa tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormide kasutamist, et aidata teha kindlaks sihipärast toetust väärivaid perspektiivikaid puhta energia alaseid innovaatilisi lahendusi;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ning asjakohasel juhul piirkondlikud ametiasutused võtaksid kasutusele mehhanismid ELi, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja energiaalase innovatsiooni programmide koordineerimiseks, et suurendada koostoimet ja vältida dubleerimist, tagades sel viisil olemasolevate ressursside ja taristu ja samuti liikmesriikide energiaallikate tõhusaima kasutuse, et maksimaalselt suurendada uue tehnoloogia ja innovatsiooni turuleviimist ning edendada uusi ettevõtlusmudeleid kõigis Euroopa Liidu piirkondades; leiab, et selle eesmärgi saavutamisele võiks kaasa aidata asjakohase teabe kajastamine integreeritud riiklikes energia- ja kliimakavades; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on edendada parimate tavade ja teabe vahetust ning ühtlustada energiaalase innovatsiooni programmides osalemise eeskirju nii ELi kui ka kolmandate riikide organisatsioonidele, ettevõtetele, ülikoolidele ja uurimisinstituutidele;

8.  tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle jätkata alusuuringute rahastamist programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Teadusnõukogu kaudu; rõhutab, et vaja on veelgi suurendada energiavaldkonna teadusalaste koostööprojektide rahastamist programmi „Horisont 2020“ üheks prioriteediks oleva ühiskondlike väljakutsete raames, kuid ka soodustada energiaalast innovatsiooni teiste ühiskonna ees seisvate ülesannete puhul; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku tugevdada turgu loovaid innovaatilisi lahendusi, asutades selleks lisaks idu- ja kasvufirmade algatusele Euroopa innovatsiooninõukogu, aidates sel viisil edendada turu hõlvamist ja uute turgude loomist võimaldavate murranguliste innovaatiliste lahenduste väljatöötamist; usub, et turupõhiste rahastamisvahendite (näiteks laenud ja omakapital) loomine ei peaks toimuma toetuste arvelt, mis võimaldavad mittetulundus- ja avaliku sektori osalistel, näiteks akadeemilistel ringkondadel, ülikoolidel ja kodanikuühiskonnal, osaleda suure väärtusega riikidevahelistes Euroopa projektides;

9.  on jätkuvalt mures olemasolevate rahastamisvahendite mitmekesisuse ja keerulisuse pärast ning rõhutab vajadust asjaomaste fondide vahelise suurema sidususe järele, sealhulgas struktuurifondide vahel, mis on ette nähtud puhta energia projektide jaoks, ja vajadust muuta olemasolevad ELi ja liikmesriigi tasandi rahastamisvahendid arusaadavamaks; kutsub komisjoni üles kaardistama erinevaid rahastamisvõimalusi ja ‑vahendeid kogu väärtusahelas ning leiab, et tuleks hinnata eri rahastamisvahendite koondamise võimalust, hoidudes samas hoolikalt kahjustamast nende täiendavust; on lisaks seisukohal, et mõnel liikmesriigil puudub suutlikkus töötada välja energiaalast innovatsiooni toetavad meetmed, eelkõige riiklike rahaliste abikavade kaudu, ning kutsub komisjoni üles seda suutlikkust veelgi parandama, tagades samas puhta energia alase innovatsiooni sidusa ja lihtsustatud ELi rahastamise raamistiku;

10.  kutsub komisjoni üles hindama oma energiaalaste rahastamisvahendite ja fondide tulemuslikkust ning kiiresti reageerides täiustama rahastamisvahendeid juhul, kui leitakse konkreetseid ummikseise, mittevastavusi või parandamist vajavaid aspekte, ning kohandama neid vahendeid ja fonde uute ELi energiaeesmärkidega;

11.  palub, et komisjon pakuks liidu tööstuspoliitika raames välja sihipärase, pikaajalise ja tehnoloogianeutraalse energiamõõtme, mis põhineks suurel energiatõhususel, turu edasisel liberaliseerimisel ja läbipaistvuse suurendamisel, et aidata vältida investeerimist kasutuskõlbmatutesse varadesse; rõhutab, et see mõõde peaks olema lahutamatu osa Euroopa Liidu tööstuspoliitika strateegiast ja tegevuskavast; rõhutab, et uuenduslikel protsessidel ja tehnoloogiatel on tähtis roll energiamahukate tööstusharude heitenäitajate parandamises; kutsub komisjoni üles seadma energia- ja ressursitõhusust teadusuuringutes ja innovatsioonis esikohale ning julgustab liikmesriike investeerima arvestatava osa HKSi enampakkumise tuludest energiatõhususse ja kestlikesse vähese heitega tehnoloogiatesse; tõstab esile innovatsioonifondi loomist innovatsiooni toetamiseks vähese CO2‑heitega tehnoloogiates ja protsessides heitkogustega kauplemise süsteemi 4. etapis; peab väga oluliseks edendada avatud innovatsioonisüsteemi, kus tööstus ja ettevõtted koondavad oma eksperditeadmised ning arendavad üheskoos kvaliteetseid ja säästlikke lahendusi; tunnustab puhta energia tööstusliku konkurentsi foorumi rolli tähtsaima energiainnovatsiooni rakendamisel, sealhulgas fotogalvaanilise ja tuuleenergia sektoris, kuid muu hulgas ka energia salvestamise lahenduste leidmisel, süsinikdioksiidi kogumisel ja säilitamisel ning energiatootmise bioprotsessides; tunneb heameelt, et komisjon toetab otsustavalt tööstuse juhitavaid algatusi edendada ELi üleilmset juhtrolli puhta energia ja vähese CO2‑heitega tehnoloogialahenduste valdkonnas;

12.  tuletab meelde, et fotogalvaanikatööstus peab olema Euroopa tööstuspoliitika keskmes, et rahuldada kasvava ülemaailmse turu nõudlust ajal, mil suurem osa fotoelektrilisi elemente ja mooduleid toodetakse väljaspool Euroopa Liitu, peamiselt Hiinas; rõhutab, et EL peab täielikult osalema uues investeerimistsüklis, et säilitada oma juhtpositsioon teadus- ja arendustegevuses fotogalvaaniliste tootmismasinate, samuti mõnede teiste segmentide, nagu inverterite, toorainete, hoonesse integreeritavate fotogalvaaniliste elementide, käitamise ja hoolduse ning süsteemide tasakaalu valdkonnas; rõhutab lisaks, et on vaja on säilitada oskusteavet süsteemide integreerimise alal, näiteks seoses väikesemõõduliste fotogalvaanilise lahendustega arenguriikides;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid püüaksid energiasektoris ja muudes seotud sektorites rohkem toetada innovatsiooni tooraine säästvas hankimises, toodete projekteerimise parandamises, olemasolevate metallide ja materjalide ringlussevõtus, taaskasutamises ja kaskaadkasutuses ringmajanduse ja energiasäästu kontekstis;

14.  tunnustab sidemeid digiülemineku, infotehnoloogia ning energiaga seotud teaduse ja innovatsiooni vahel, eelkõige seoses parema teabekogumisega, koostalitlusvõimega, seotud andmeturbe ja privaatsuse tagamisega; on seisukohal, et hajusandmebaasi tehnoloogia, näiteks plokiahela süsteem võib aidata selliseid protsesse oluliselt tõhusamaks muuta ja soodustada kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises, sealhulgas vastastikuse energiakaubanduse kaudu; palub sel eesmärgil, et komisjon edendaks seda algatust, parandaks reguleerivat raamistikku ning tagaks kooskõla energialiidu, digitaalse ühtse turu, küberjulgeoleku strateegiate ja Euroopa andmekaitse raamistiku asjaomaste aspektidega, et tugevdada liidu võimet püsida selle uue suundumuse esirinnas;

15.  kutsub komisjoni üles looma spetsiaalse talitustevahelise meeskonna, kes muu hulgas:

   a) võimaldaks uut ühist teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika kavandamist, et tagada järjepidevus, kooskõla ja vältida prioriteetide sagedast muutmist;
   b) tuvastaks asjaomased sidusrühmad Euroopa Liidu laiemas energiainnovatsiooni ökosüsteemis selle kõigil tasanditel ning kõikides sektorites, sealhulgas avamere tuuleenergia ja muude taastuvenergiatehnoloogiate sektorites;
   c) tuvastaks olemasolevad sidusrühmade foorumid, kus tegeletakse energiaalase uurimistegevuse ja innovatsiooniga, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas; edendaks klastrite loomist, integreerimist rahvusvahelistesse väärtuse loomise võrgustikesse, investeeringuid ja innovatsiooni; pakuks võimalusi sektorite-, valdkondade- ja piirkondadevaheliste kogemuste vahetuste korraldamiseks, sealhulgas energiainnovatsiooniprojektide kohta ning seoses riikliku ja kohaliku pikaajalise energiainnovatsioonipoliitika, ühisinvesteeringuvõimaluste ja energiasüsteemi ümberkujundamise ülevõtmisega kodanike ja rohujuure tasandi algatuste poolt;
   d) ergutaks kõikide tasandite avalikke asutusi töötama välja kapitali suurendamise kavad ja toetaks puhta energia alast innovatsiooni, et suurendada investorite usaldust ja võtta kasutusele erakapital;
   e) koostaks ülevaate parimatest tavadest ja poliitika- ja rahastamisvahenditest energia valdkonnas, mis hõlmaks muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlust, avalikke hankeid ja maksusoodustusi, vahetamise ja teabega seotud mehhanisme, teabevahendeid ja kampaaniaid ning tegevussuuniseid ja tehnilist abi puhta energia alase innovatsiooni hoogustamise ja rakendamise kohta ning tootvate tarbijate kaasamise kohta, et tagada ELi piisav toetus innovatsioonitsükli kõigis etappides ja lõppeesmärgina pakkuda liikmesriikidele, kohalikele omavalitsustele ja sidusrühmadele praktilist abivahendite komplekti;
   f) uuriks võimalust koostada innovatsiooni soodustavad, lihtsustatud ning paindlikud eeskirjad üheksandas raamprogrammis osalemise ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeskirjade jaoks, et need omavahel paremini vastavusse viia, vältida taotlejate ressursside raiskamist ning edendada tipptasemel innovatsiooni kogu Euroopas;
   g) looks mehhanismi eesmärgiga toetada piiriülest energiaalast idufirmade keskkonda, sealhulgas Euroopa inkubaatori süsteemi, tagamaks et energiainnovatsiooni ja ärimudelite turule viimine aitaks üle saada innovatsioonitsükli käivitamise raskemast etapist;
   h) suurendaks koostoimet programmiga „Horisont 2020“ ja muude rahastamisalgatustega, et tugevdada teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist ELi väiksema tulemuslikkusega piirkondades;
   i) annaks Euroopa institutsioonidele nõu sidusate hankemenetluste kohta, soodustades laiaulatuslikumat energiainnovatsiooni rakendamist; aitaks püstitada konkreetsed eesmärgid, mis käsitlevad Euroopa tasandi avalike hangete uuenduslikke lahendusi;
   j) töötaks välja konkreetsed ettepanekud tõhusa nõuandva struktuuri loomiseks, kust novaatorid saaksid kogu energiainnovatsiooni rahastamist puudutava info ELi, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga tasandil olemasolevate fondide ja instrumentide ning muude võimalike erasektori allikate kohta ühest kohast; parandaks tehnilise abi andmist, koondades andmeid era- ja avaliku sektori rahastusvõimaluste kohta, ning suunaks taotlejad kõige sobivamate rahastamismehhanismide juurde, eelkõige energiatõhususe valdkonnas, kus väikesed projektid tuleb koondada laiematesse rahastamisportfellidesse;
   k) teeks kindlaks, kuidas saaks ELi riigihankeid käsitlevatesse õigusaktidesse sisse viia stiimulid uuenduslike energialahenduste edendamiseks avalikus sektoris;

16.  rõhutab, et riigihanked võivad olla innovatsiooni tõukejõud ja edendada jätkusuutlikumat majanduskasvu, nagu on ka tunnistatud kestliku arengu eesmärkides; märgib, et väga oluline on valida kestlikud tooted, teenused ja riiklikud projektid, ning see võib luua uuenduslikele toodetele juhtivaid või uusi turge; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle kehtestada idu- ja kasvufirmasid käsitleva algatuse raames meetmed ELi hangete kohta, et muu hulgas innustada liikmesriike seadma hangete innovatsiooni osas ambitsioonikaid eesmärke; rõhutab ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikku rolli hea eeskuju andmises ja heade tavade vahetamises foorumitel, näiteks linnapeade pakti raames;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks mõjuhinnangutes konkurentsivõime kontrollimisel innovatsioonivõime komponenti ning kohaldaks teadusuuringute ja innovatsiooni töövahendit kõigis uutes energiapoliitika ettepanekutes ja kehtivate õigusaktide läbivaatamisel, kahjustamata õigusaktide tõhusust;

18.  palub komisjonil tagada, et tema meetmed ühelt poolt innovatsiooni alal ning teiselt poolt standardite ja koostalitlusvõime alal oleks täiesti ühtsed, mis võimaldaks ELil tõusta maailmas juhtpositsioonile puhta energia standardite kehtestamises asjade internetiga seotud sektorites; tunneb sellega seoses heameelt näiteks Euroopa uue arukate seadmete standardi (Saref) väljatöötamise üle, mis võib luua energiaga seotud andmete jaoks uue ELi-põhise viitekeele, mis võimaldab koduseadmetel teavet vahetada mis tahes energiajuhtimissüsteemiga;

19.  tuletab meelde, et energiainnovatsiooni poliitika peab olema kooskõlas ELi võetud kohustusega kaitsta ja tõhustada süsiniku sidujaid ning säilitada samal ajal bioloogilist mitmekesisust, eelkõige metsas, maal ja meredes;

20.  julgustab asjaomaseid liikmesriike andma piisava panuse, et täita ELi eesmärk kasutada teadus- ja arendustegevuseks 3 % SKPst; juhib tähelepanu asjaolule, et üldine suurendamine 3 %‑ni annaks Euroopas teadusuuringutele ja innovatsioonile aastas lisaks üle 100 miljardi euro; tuletab meelde, et kaks kolmandikku teadus- ja arendustegevuse rahastamisest peaks tulema erasektorist;

Pikaajaline finantseerimiskindlus

21.  kordab parlamendi nõudmist suurendada 9. raamprogrammi üldist eelarvet vähemalt 120 miljardi euroni ja nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks kestlike, vähese heitega energiaprojektide rahastamist 9. raamprogrammi alusel vähemalt 50 % lisaks programmi „Horisont 2020“ vastavatele summadele, et tagada piisav rahastamine, toetamaks ELi taastuvenergiale üleminekut ja energialiidu tõhusat elluviimist; nõuab eeskätt 9. raamprogrammi rahaliste vahendite suurendamist, et stimuleerida läbimurret ja turgu loovat innovatsiooni, eriti VKEsid ja idufirmasid; rõhutab, kui olulised on tugevad tipptaseme kriteeriumid, et muuta EL innovatsiooni, teadusuuringute ja juhtivate tehnoloogiate, sh alusuuringute ülemaailmseks keskuseks; juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020“ vahehindamise tulemustele, mis näitavad, et programmi kliima- ja säästlikkusalased kulutused on alates 1. jaanuarist 2017 eesmärgist väiksemad; tunneb heameelt, et programmis „Horisont 2020“ on 2018. aasta eelarve raames suurendatud rahalisi vahendeid energiaga seotud ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, kuid on jätkuvalt väga mures Euroopa ühendamise rahastu energiaprojektide kärbete pärast ja leiab, et see ei ole energialiidu eesmärkidega kooskõlas;

22.  kordab, et vaja on parandada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastatud investeeringute kvaliteeti ja keskenduda eelkõige stiimulitele, et parandada geograafilist jaotust, võttes arvesse praegust EFSI geograafilise ulatuse tasakaalustamatust ning vähem arenenud ja üleminekupiirkondade erivajadusi; tunnistab, et on vaja teha koostööd riiklike investeerimise tugipankadega, investeerimisplatvormidega ja asjakohaste finantsvahendajatega ja võimalik, et selleks tuleks neile delegeerida õigus kasutada ELi tagatist; nõuab, et oluliselt tugevdataks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli ja suutlikkust, eelkõige kohaliku esindatuse kaudu ja proaktiivse rolli kaudu projektide ettevalmistamises;

23.  usub, et 9. raamprogramm peaks toetama selliseid algatusi nagu 100 % taastuvenergiat kasutavad linnad, mis hõlmab linnu ja kohalikke omavalitsusi, kes püüavad innovatsiooniprojektide kaudu oluliselt suurendada linnade taastuvenergiavõimsust elektri, transpordi, kütte ja jahutuse osas; see võiks hõlmata arukaid võrke, energiajuhtimissüsteeme, tegevusi, mis võimaldavad sektoreid ühendada, elektriautode kasutamise edendamist jne;

24.  tunnustab SET‑kava, teadmis- ja innovaatikakogukonna InnoEnergy ja asjakohaste ühiste tehnoloogiaalgatuste rolli energiainnovatsiooni edendamisel; rõhutab, et need erinevad raamistikud tuleb paremini ühendada, muuhulgas näiteks algatusega InnovFin, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja välja pakutud üleeuroopalise riskikapitali fondifondide programmiga, ning see peaks olema osa koordineeritud ja suunatud puhta energia alase innovatsiooni investeerimisstrateegiast, mis aitaks varajase kasvuetapi projektidel, idufirmadel ja VKEdel ületada nn surmaorgu ja jõuda ülemaailmseks laienemiseks vajaliku turuleviimise valmiolekuastmeni; leiab, et tõhusad stiimulid energiainnovatsiooni investeerimiseks, mis tulevad riiklikest innovatsiooni- ja pensionifondidest, võiksid täita olulist osa vajaliku omakapitali kaasamisel;

25.   tuletab meelde, et esimesed omalaadsed projektid on väga riskantsed ning neid rahastatakse omakapitali ja laenu abil palju harvemini kui tõestatud vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles kaotama olemasolevad regulatiivsed takistused ja tegema ettepaneku luua säästva energiatehnoloogia esimeste omalaadsete projektide (SET‑FOAK) investeerimisfond;

26.  tunnustab Euroopa innovatsiooninõukogu võimalikku rolli algfaasis olevatele äriühingutele rahastuse leidmisel ja teeb ettepaneku, et see nõukogu võiks koordineerida puhta energia alase innovatsiooni ühtse investeerimisstrateegia eri aspekte; palub täiendavat teavet Euroopa Innovatsiooninõukogu struktuuri ja sidususe kohta olemasolevate innovatsiooni toetavate instrumentidega;

27.  leiab, et kodanikukeskne energiainnovatsioon nõuab, et turule sisenemisel oleks vähem takistusi, ja pakub kasutamata võimalusi innovatsiooni rahastamiseks; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas energiainnovatsiooni tõhusalt edendada, muu hulgas ühisrahastamise kaudu, ning kaaluma võimalust luua energiainnovatsiooni ühis‑aktsiafond; on seisukohal, et olemasolevaid rahastamisviise peaksid täiendama mitmesugused uued viisid;

28.  rõhutab, et on tähtis arendada arukate võrkude tehnoloogiat, samuti edendada ja integreerida alt-üles detsentraliseeritud tootmist, sh klastrite ja ühistuliste skeemide kaudu; palub, et komisjon toetaks neid puhta energia innovatsiooni valdkondi rahastamismehhanismidega, sh sellistega, mis leevendavad erainvesteeringute riske ja vähendavad avaliku sektori investeeringute koormust energiasüsteemi moderniseerimisel; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle kasutada rohkem ergutusauhindu, mis on väärtuslik vahend alt-üles murrangulise innovatsiooni toetamiseks;

29.  rõhutab, et julgustamaks alt‑üles lähenemist innovatsioonile, tuleks edendada väikesemahuliste rakenduste (nt negavattide, kohapealse tootmise, kohapealse salvestamise jm) kasutuselevõttu ning soodustada nende rühmitamist ja koondamist, et tõmmata ligi rohkem investeeringuid ja suurendada nende taskukohasust, pöörates erilist tähelepanu väikese sissetulekuga majapidamistele või korterelamutele;

ELi ülemaailmne juhtpositsioon

30.  tuletab meelde Pariisi kokkuleppe eesmärke ülemaailmsete jõupingutuste toetamisel, et kiirendada puhta energia valdkonna innovatsiooni; rõhutab, et on vaja jätkuvalt rahastada kliimamuutuste teadusuuringuid ja andmekogumist; palub, et komisjon uuriks kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega erinevaid võimalusi, kuidas abistada arenguriike ja areneva majandusega riike energiasüsteemi ümberkujundamisel, muu hulgas suutlikkuse suurendamise meetmetega, aidata neil vähendada taastuvenergia ja energiatõhususprojektide kapitalikulusid, toetada võimalikku tehnosiiret ja pakkuda lahendusi arukate linnade, samuti äärepoolseimate ja maapiirkondade arendamiseks, tugevdades niiviisi arenguriikide energiainnovatsiooni ökosüsteemi ja aidates neil täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi; tunneb sellega seoses heameelt hiljuti loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi üle;

31.  kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära algatuse Mission Innovation potentsiaali, nii et selle liikmed saaksid täita endale võetud kohustuse kahekordistada aastatel 2015–2020 summat, mis kulutatakse aastas teadus- ja arendustegevusele puhta energia valdkonnas; rõhutab, kui tähtis on püüda saavutada sünergiat teiste ülemaailmsete algatustega, nagu näiteks Breakthrough Energy Coalition, ning ülemaailmsete aktsia- ja investeerimisfondidega; tunneb sellega seoses heameelt, et EL juhib püüdlusi lahendada päikesevalguse muundamise innovatsiooniülesanne ning hoonete vastuvõetava hinnaga kütte- ja jahutusvõimaluste innovatsiooniülesanne; nõuab sellega seoses, et uuritaks ülemaailmse koordineeritud tööjaotuse võimalikkust energiainnovatsioonis;

32.  palub, et komisjon töötaks välja tervikliku strateegia kestlike puhta energia tehnoloogiate ja süsteemsete lahenduste eksportimiseks, mis hõlmaks selleks ette nähtud toetusvahendit ja abi ELi delegatsioonidelt kolmandates riikides; rõhutab sellega seoses, et põhjalikel ja laiaulatuslikel vabakaubanduspiirkondadel võib olla sellise strateegia rakendamisel oluline roll;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles patentide registreerimise menetlusi põhjalikult analüüsima ning palub kaotada tarbetu halduskoormuse, mis aeglustab uuenduslike toodete jõudmist turule ja mõjutab ELi juhtrolli puhtale energiale üleminekul;

Kodanikukeskne energiaalane innovatsioon

34.  usub, et puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine eeldab eurooplaste mõtteviisi muutumist nii, et see ei piirduks pelgalt teadlikkusega energiaprobleemidest, vaid et pikapeale kujuneks sügavam arusaam käitumismallide muutumisest, eriti seoses energia säästmise ning uute tootmis- ja tarbimisharjumustega, mis on vajalik selleks, et tulla toime jätkusuutliku majanduskasvu pakiliste probleemidega ja lõigata kõigis valdkondades kasu digitaalse revolutsiooni ja innovatsiooni eelistest ning lõppkokkuvõttes kujundada energiasüsteem edukalt ümber; märgib, et innovatsioon võib aidata kodanikel täita energia tootmises aktiivsemat rolli, sealhulgas oma toodetava energia võrku lülitamise kaudu, ning võimaldab neil koduse tarbimise vähendamisega aidata kaasa energia tõhusamale kasutamisele ning vähendada seeläbi nii heitkoguseid kui ka energiaarveid;

35.  rõhutab, et vaja on suurendada Euroopa teadmusbaasi ning vähendada killustatust, edendades teaduses ja hariduses tipptaset, et luua akadeemilise kvaliteedi poolest rahvusvaheliselt juhtivad uurimiskeskused; rõhutab, et vaja on välja töötada strateegia, mis tagab, et Euroopa meelitab ligi välismaiseid talente, kuid säilitab samal ajal ka suhteid parimate Euroopa talentidega välismaal; tunnistab, et kvalifitseeritud tööjõud annab Euroopale suure eelise ja on tähtis edasiviiv jõud, et suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;

36.  tunnistab, kui tähtis on Euroopa kodanike ja kogukondade täielik demokraatlik kaasamine, mis täidab energiasüsteemi edukas ümberkujundamises keskset osa; rõhutab samal ajal, et tõhus ümberkujundamine eeldab avatust, läbipaistvust ja võrdseid võimalusi ning peab põhinema ausal konkurentsil;

37.  usub, et puhta energia ja energiatõhususe innovatsioonipotentsiaal võimaldab luua uusi ja paremaid töökohti; on seisukohal, et selleks, et üleminek säästlikule vähese CO2-heitega majandusele oleks edukas, tuleb tagada, et tööturud suudavad asjakohaselt vastata innovatiivsete puhta energia süsteemide uutele nõudmistele;

38.  kutsub komisjoni üles pöörama oma teadus- ja arendustegevuse algatustes rohkem tähelepanu energiasüsteemide innovatsiooni ning uute kutseprofiilide, haridusalaste vajaduste, töökohtade ja koolitusnõuete vahelisele seosele;

39.  tunnistab, et vaja on selliseid süsteemseid haridus- ja kaasamiskavasid, mis võimaldavad ühiskonnal osaleda täiel määral energiasüsteemi ümberkujundamises ja igas vanuses eurooplastel jõuda järk-järgult teadlikkuse ja mõistmise seisundist aktiivse kaasatuse ja mõjuvõimu suurendamise seisundini; kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning erasektorit üles edendama teadlikke tarbijavalikuid ja kodanike kaasamist energiaga seotud küsimustesse muu hulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniate, energiaarveid ja hinnavõrdlusvahendeid käsitleva kõikehõlmava ja kättesaadava teabe, omatootmise, tarbimiskaja ja ühistuliste jagamisvormide edendamise, energiavaldkonna investeeringute kaasavate eelarvete ja ühisrahastamise ning maksu- ja investeerimissoodustuste, aga ka tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni juhtimise abil; kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid ametiasutusi üles tegema kindlaks kütteostuvõimetute majapidamiste probleemi lahendamise parimad tavad;

40.  usub, et piirkondadel ja linnadel on otsustav roll säästvate energiamudelite edendamises; tunnistab piirkondade ja linnade tähtsust energiasüsteemi ümberkujundamise eest vastutamise suurendamisel ning kliima ja energiaga seotud ning alt ülespoole suunatud innovatsiooni edendamisel; märgib, et piirkonnad ja linnad sobivad kõige paremini lõimitud lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks kodanike vahetul osalusel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on linnapeade pakt, kuna sellega püütakse soodustada parimate tavade vahetamist kogu maailmas ning vahendite ja investeeringute võimalikku ühendamist; märgib, et maapiirkonnad pakuvad samuti innovatsioonivõimalusi, mis võivad aidata lahendada sellised probleemid nagu kaugus või demograafilised muutused, aga ka võimalusi uute teenuste osutamiseks;

41.  julgustab komisjoni ja liikmesriike aitama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel võtta koordineeritud meetmeid energiaalase innovatsiooni stimuleerimiseks kohalikul ja piirkondadeülesel tasandil, et töötada välja ühtsed strateegiad; rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine avaldab mõnes Euroopa Liidu piirkonnas tööhõivele märgatavat mõju, ning toonitab sellega seoses, et eritähelepanu tuleks pöörata piirkondadele, mis peavad lahendama pruun- või kivisöel või muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise järkjärgulisest kaotamisest tulenevad probleemid, ja ka mäetööstustele, et reageerida liikmesriigi, kohalike ametiasutuste või tööstusharude otsustele või muudele asjaoludele; rõhutab, et neid piirkondi tuleb toetada kaasavate, kohalike ja õiglaste üleminekustrateegiate väljatöötamisel, ühiskondliku, sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõjuga toimetulekul ning kaevanduste ümberkujundamisel; toob esile sellise toetuse andmise rahalised võimalused – näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumiste tulude osaline kasutamine ning aastateks 2021–2030 loodav moderniseerimisfond; on seisukohal, et sidusrühmi kaasavate protsesside käigus peaks välja töötama viisid, kuidas äratada kõige paremini alternatiivsete innovatiivsete ettevõtjate, idufirmade ja tööstusharude huvi, et ehitada üles jätkusuutlik piirkondlik majandus, suurendada inimväärikust ning aidata asendada elektritootmise senised viisid taastuvate energiaallikate või energiatõhusate lahendustega; nõuab, et teadus- ja innovatsioonipoliitikas keskendutaks sellele, kuidas elavdada asjaomaseid piirkondi jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu väljavaadete abil, eriti kui pruun- või kivisöel või muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise lõpetamine on seotud kaevandustegevusega;

42.  kutsub komisjoni üles aitama suurendada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste mõjuvõimu puhta energia alaste uuenduste, näiteks arukate linnade, elektromobiilsuse ning nuti- ja mikrovõrkude kasutuselevõtmisel ning taastuvate energiaallikate turulejõudmisel, sõltuvalt nende küpsuse astmest, ning aitama neil ametiasutustel lahendada energiasüsteemi ümberkujundamise edendamisega seotud probleeme, nagu näiteks kodanike kaasamine; julgustab vahetama parimaid tavasid, ühendama investeeringuid, hindama paremini projektide laenukõlblikkust ja arendama rahastamisstrateegiaid, näiteks ärimudeleid ning riigihangete ja laenude kasutamist;

43.  usub, et transpordisektoril on väga suur potentsiaal ja see peaks täitma ümberkujundamises tähtsat osa, ning julgustab komisjoni toetama elektrisõidukite taristu kasutuselevõtu praegust rahastamist; kutsub komisjoni üles jätkama selliste algatuste toetamist ja edasi arendamist nagu üleeuroopaline elektromobiilsuse algatus ning Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte;

44.  julgustab komisjoni tunnistama vesinikupõhise liikuvuse ning transpordi- ja elektrisektori ühendamise kasulikkust, ning looma stiimuleid uutele ärimudelitele sarnastes valdkondades, näiteks nutikate laadimissüsteemide ning sõiduki ja jaotusvõrgu vaheliste ühendusseadmete jaoks, mis võimaldaks elektrisõidukite omanikel energiat paindlikul viisil energiasüsteemi lülitada; kutsub komisjoni üles tagama sellise innovatsiooni rahastamist, mille eesmärk on töötada välja vesiniku salvestamise lahendusi ja elektrisõidukite jaoks täiustatud pikaajalise salvestamise lahendusi ning arendada vesiniku tankimise taristut ning taristu- ja pistikulahendusi, sealhulgas laadimistaristut elektrisõidukitele; julgustab liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi võtma täiendavaid meetmeid, nagu fiskaaltoetused elektri- ja vesinikusõidukite turuleviimiseks ning maksusoodustused ja -vabastused elektri- ja vesinikusõidukite omanikele, ning mitmesuguseid muid meetmeid elektrisõidukite kasutamise edendamiseks, näiteks allahindlused, boonusmaksed ja soodustused elektrisõidukite ostjatele ning elektrisõidukitele tasuta parkimiskohtade loomine;

45.  märgib, et ELi teadus- ja arendusprogrammi „Horisont 2020“ raames tehakse suuri pingutusi, et saavutada transpordisektoris 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heite 60 %‑line vähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega(4); tuletab meelde, et ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide näol on tegemist olulise teguriga, mis võimaldab energia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste ning intelligentsete transpordisüsteemide turuleviimist; palub komisjonil edaspidi suunata kättesaadavad rahalised vahendid selgemalt omavahel seotud strateegilistele prioriteetidele, nagu vähese heitega liikuvus, alternatiivkütuste laadimistaristu ja lõimitud linnatransport, pöörates eritähelepanu kõikidele saastavatele heidetele, müra vähendamisele, liiklusohutusele, ummikutele ja kitsaskohtadele, lähtudes tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest; juhib lisaks tähelepanu sellele, kui tähtis on arendada täiustatud biokütuseid ning suurendada raudteetranspordi ja jalgrattasõidu osakaalu;

46.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon toetab riigihangete ja keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi läbivaatamise kaudu innovatiivsete keskkonnasäästlike energialahenduste turuleviimist, ning tunnistab, et sellest võivad võita ühistranspordiga tegelevad asutused ja ettevõtjad, bussitootjad, tööstustarnijad, energiateenuste osutajad, riigisisesed ja rahvusvahelised ühendused ning uurimiskeskused; palub komisjonil esitada kiiresti sellekohased ettepanekud;

47.  soovitab luua transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava, mis hõlmab liikmesriikide ja komisjoni ning ka kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja ettevõtjate vaheliste konsultatsioonide käigus koostatud tegevuskavasid ning vastavat juhtimismehhanismi, et toetada transpordisektoris teadusuuringuid, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soodustada vähese heitega liikuvust, mis on kõik väga vajalikud; nõuab, et nende tegevuskavade järeldused lisataks komisjoni iga-aastasesse tööprogrammi;

48.  nõuab lõimitud ja koordineeritud käsitlust, milles võetakse arvesse ELi ja liikmesriikide poliitika ja õigusaktide linnamõõdet, ning säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist, et toetada, võimaldada ja edendada liikmesriikide meetmeid, millega parandatakse linnapiirkondade elanike tervist ja elukvaliteeti ning linnade keskkonnaseisundit; julgustab arendama koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme ja isejuhtivaid sõidukeid ning võtma kasutusele sidetaristu, millega tagada 5G võrgu suur läbilaskevõime ja väike latentsusaeg; nõuab aktiivset tegevust selle nimel, et vähendada linna- ja maapiirkondade ning rohkem arenenud ja mahajäänud piirkondade erinevusi seoses taristu kvaliteediga ja parandada nende koostööd selles vallas;

49.  peab tähtsaks 2017. aasta juunis allkirjastatud Euroopa uut arengukonsensust, milles esitatakse ELi ja selle liikmesriikide arengukoostöö alase tegevuse ühine kujutlus ja raamistik; märgib, et esimest korda on 17 kestliku arengu eesmärki ja nendega seotud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, ühtmoodi kohaldatavad kõigis riikides, pidades silmas Euroopa Liidu lubadust võtta nende täitmisel juhtroll; märgib, et arengukonsensusega viiakse liidu arengupoliitika kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning määratakse kindlaks olulised meetmed säästva energia ja kliimamuutuste vallas;

50.  tuletab meelde, et ühissätete määruse artiklis 8 on sätestatud, et „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas säästva arengu põhimõttega“, pidades silmas ELi keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke ning kohustusi Pariisi kokkuleppe raames;

51.  tuletab meelde, et ühissätete määruses nimetatud partnerluslepingute ja programmide eesmärk on edendada ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning partnerluse, mitmetasandilise valitsemise, mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse horisontaalseid põhimõtteid;

52.  on seisukohal, et ELi poliitikavaldkondade koostoimet tuleks parandada dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva ELi ühtse ja järjepideva seisukoha abil, tagamaks, et töötlev tööstus kasutab energiasüsteemi ümberkujundamist täiel määral ära;

53.  tunnustab piirkondade ja linnade olulist rolli energiasüsteemi ümberkujundamise eest vastutamise suurendamisel kogu maailmas ning kliima ja energiaga seotud ja alt ülespoole suunatud innovatsiooni edendamisel; nõuab samade keskkonnakvaliteedi standardite kohaldamist kõigi ELi turule sisenevate energiatehnoloogiate suhtes; väljendab muret linnade rohealade kaitsmise pärast;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.

(1) ELT C 399, 24.11.2017, lk 21.
(2) ELT C 36, 29.1.2016, lk 62.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
(4) Nagu on sätestatud komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144).

Viimane päevakajastamine: 28. september 2018Õigusalane teave