Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 5. oktoobri 2017. aasta otsust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi kirjavahetust, eelkõige komisjoni presidendi 2. oktoobri 2017. aasta kirja, milles ta nõustub parlamendi presidendi 7. septembril 2017. aastal esitatud sõnastusettepanekutega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(1) ning selle kohta esitatud muudatusettepanekute projekte,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 17 lõikeid 3 ja 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 245,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 295,

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta tööprogrammi(2),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2016. aasta resolutsiooni volinike huvide deklaratsioone käsitlevate suuniste kohta(4),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(5),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2017. aasta otsuse eelnõu Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta ning eriti selle artiklit 10, mis käsitleb ametiaja kestel Euroopa poliitikas osalemist,

–  võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi uuringut pealkirjaga „Volinike käitumisjuhend – tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine“ (The Code of Conduct for Commissioners – improving effectiveness and efficiency),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 140 lõiget 1,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A8‑0006/2018),

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 1 on sätestatud, et liit toimib esindusdemokraatia alusel, ja arvestades, et komisjonil kui liidu täitevvõimu kandjal on liidu toimimises otsustav osa;

B.  arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikega 3 ja artikliga 11 antakse liidu kodanikele õigus osaleda liidu demokraatias;

C.  arvestades, et ELi lepingu artikli 17 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust, ning nad ei taotle ega saa juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt või asutuselt;

D.  arvestades, et muudatusettepanekute projektide eesmärk on rakendada demokraatlikke põhimõtteid komisjoni presidendi valimisel, mis toimub vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 7;

E.  arvestades, et muudatusettepanekute projektide kohaselt on komisjoni liikmetel võimalik kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, ilma et nad peaksid ametist tagasi astuma;

F.  arvestades, et liikmesriikides levinud tava kohaselt saavad valitsuse liikmed kandideerida riigi parlamendi valimistel, ilma et nad peaksid ametist tagasi astuma;

G.  arvestades, et muudatusettepanekute projektide kohaselt on Euroopa tasandi erakondadel õigus nimetada komisjoni liikmeid ka oma esikandidaatideks („Spitzenkandidaten“) komisjoni presidendi ametikohale;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament on oma ettepanekus Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti(7) läbivaatamise kohta juba väljendanud toetust esikandidaatide protsessile, mis on selgelt sätestatud aluslepingus;

I.  arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõike 4 kohaselt aitavad Euroopa tasandi erakonnad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele, ning arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikega 3 ja artikli 11 lõikega 1 laiendatakse seda kodanikele ja esindusühendustele;

J.  arvestades, et muudatusettepanekute projektides nähakse ette ka vajalikud kaitsemeetmed läbipaistvuse, erapooletuse, konfidentsiaalsuse ja kollegiaalsuse tagamiseks, mis kõik kehtivad edasi valimiskampaanias osalevate komisjoni liikmete suhtes;

K.  arvestades, et muudatusettepanekute projektides kohustatakse komisjoni presidenti teavitama Euroopa Parlamenti meetmetest, mida võetakse ELi toimimise lepingu artiklis 245 ja Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendis osutatud sõltumatuse, aususe ja diskreetsuse põhimõtete järgimise tagamiseks, kui komisjoni liikmed osalevad kandidaatidena Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias;

L.  arvestades, et muudatusettepanekute projektides sätestatakse nõue, et komisjoni liikmed ei tohi valmiskampaaniaga seotud tegevuseks kasutada komisjoni töötajaid ega materiaalseid vahendeid;

1.  tuletab meelde, et komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepaneku põhjal, võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja pärast asjakohaseid konsultatsioone, ning seetõttu peavad Euroopa tasandi erakonnad esitama oma esikandidaadid („Spitzenkandidaten“), nagu tehti 2014. aastal, et anda Euroopa kodanikele Euroopa Parlamendi valimistel võimalus otsustada, keda nende hulgast valida komisjoni presidendiks;

2.  tuletab meelde, et esikandidaatide protsess peegeldab aluslepingutes ette nähtud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu institutsioonidevahelist tasakaalu; rõhutab lisaks, et see täiendav samm liidu parlamentaarse mõõtme tugevdamisel on põhimõte, mida ei saa ümber lükata;

3.  rõhutab, et kui Euroopa Ülemkogu esikandidaatide protsessi ei järgi, riskib ta ka esitada Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks komisjoni presidendi kandidaadi, keda ei toeta parlamendis piisav enamus;

4.  hoiatab, et Euroopa Parlament on valmis komisjoni presidendi ametissenimetamise menetluses lükkama tagasi iga kandidaadi, kes enne Euroopa Parlamendi valimisi ei olnud nimetatud esikandidaadiks;

5.  on seisukohal, et esikandidaatide protsess aitab suurendada ka läbipaistvust, kuna komisjoni presidendi kandidaadid tehakse teatavaks enne Euroopa Parlamendi valimisi, mitte pärast neid, nagu on olnud tavaks varem;

6.  rõhutab, et esikandidaatide protsess aitab suurendada eurooplaste poliitilist teadlikkust enne Euroopa Parlamendi valimisi ning tugevdab nii parlamendi kui ka komisjoni poliitilist legitiimsust, sidudes mõlema valimised otsesemalt valijate otsusega; tunnistab seetõttu, et esikandidaadi põhimõttel on oluline lisaväärtus komisjoni poliitilise olemuse tugevdamise seisukohast;

7.  on arvamusel, et komisjoni poliitiline legitiimsus suureneks veelgi, kui komisjoni liikmeteks nimetataks rohkem Euroopa Parlamenti valitud liikmeid;

8.  tuletab meelde, et kõik peamised Euroopa tasandi erakonnad võtsid esikandidaatide protsessi enne 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi omaks ja nimetasid oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale ning kandidaatide vahel toimusid avalikud arutelud, millega loodi põhiseaduslik ja poliitiline tava, mis peegeldab aluslepingutes ette nähtud institutsioonidevahelist tasakaalu;

9.  peab 2014. aasta esikandidaatide protsessi edukaks ning rõhutab, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse selle tava kasutamist tugevdada;

10.  julgustab Euroopa tasandi erakondi nimetama oma esikandidaate avatud, läbipaistva ja demokraatliku konkursi kaudu;

11.  on seisukohal, et muudatusettepanekute projektid on kooskõlas ELi lepingu artikli 10 lõikega 1 ja artikli 17 lõikega 7, ning tunnustab neid komisjoni presidendi demokraatliku valimise protsessi tugevdava tegurina;

12.  võtab teadmiseks, et jõustus läbivaadatud Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhend, mille eesmärk on täpsustada komisjoni liikmete ametisiseseid ja -väliseid kohustusi; tuletab meelde Euroopa Parlamendi juba väljendatud seisukohti, mis käsitlevad muu hulgas komisjoni endiste liikmete suhtes kohaldatavat ooteaega pärast ametist lahkumist, läbipaistvust, sõltumatu eetikakomitee ametissenimetamist ja osalemist Euroopa valimiskampaaniates;

13.  peab oluliseks näha komisjoni liikmete käitumisjuhendis ette ranged läbipaistvuse, erapooletuse ja kaitsemeetmete standardid, et vältida valimiskampaanias osalevate komisjoni liikmete võimalikke huvide konflikte;

14.  tuletab eelkõige meelde oma nõudmist, et komisjoni endiste liikmete suhtes kohaldataks pärast ametist lahkumist kolmeaastaset ooteaega;

15.  kiidab heaks käesoleva otsuse lisas esitatud muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele;

16.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos komisjoni presidendiga muudatusettepanekutele alla ja korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga komisjonile ning teavitamise eesmärgil nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (2) Komisjoni 25. oktoobri 2016. aasta teatis „Komisjoni 2017. aasta tööprogramm. Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ (COM(2016)0710). (3) ELT C 366, 27.10.2017, lk 7. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0477. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0358. (7) Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt, mis on lisatud nõukogu otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 1) ning mida on muudetud nõukogu otsusega 93/81/Euratom, ESTÜ, EMÜ (EÜT L 33, 9.2.1993, lk 15) ja nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 4

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub kokkuleppega, mis on avaldatud 17. veebruaril 2018, ELT L 45, lk 46).