Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2226(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0047/2018

Esitatud tekstid :

A8-0047/2018

Arutelud :

PV 13/03/2018 - 20
CRE 13/03/2018 - 20

Hääletused :

PV 14/03/2018 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0077

Vastuvõetud tekstid
PDF 264kWORD 56k
Kolmapäev, 14. märts 2018 - Strasbourg
Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: 2018. aasta majanduskasvu analüüs
P8_TA(2018)0077A8-0047/2018

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (2017/2226(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ning artikleid 136 ja 148,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 20. juuni 2017. aasta aruannet „Euroala jaoks kohase tulevase eelarvepoliitika hindamine“,

–  võttes arvesse 25.–26. märtsi 2010. aasta ja 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi ning samuti komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitust (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond)(10),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(11),

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ (edaspidi „viie juhi aruanne“),

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2017. aasta teatist majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise edasiste sammude ja tegevuskava kohta (COM(2017)0821),

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta sügise Euroopa majandusprognoosi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringuid ja analüüse euroala majanduspoliitika koordineerimise kohta Euroopa poolaasta raames (november 2015),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2015)0690), häiremehhanismi aruannet 2016 (COM(2015)0691) ja ühise tööhõivearuande projekti (COM(2015)0700),

–  võttes arvesse ELi institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mis allkirjastati ja kuulutati välja 17. novembril 2017 Göteborgis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(13),

–  võttes arvesse 22. novembri 2017. aasta komisjoni soovitust nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb euroala majanduspoliitikat (COM(2017)0770),

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis toimunud arutelu komisjoniga Euroopa poolaasta paketi ja 2018. aasta majanduskasvu analüüsi üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0047/2018),

A.  arvestades, et komisjoni prognooside kohaselt Euroopa majanduse laienemine eeldatavasti jätkub, ehkki töökohtade loomise ja leibkondade ostujõu suurenemise tempo järgmise kahe aasta jooksul tõenäoliselt veidi aeglustub, seejuures on ELi majanduskasv 2017. aastal 2,4 % ning aeglustub seejärel 2018. aastal veidi (2,2 %‑ni) ning 2019. aastal veel mõnevõrra (2,0 %‑ni); arvestades, et täiendavaid poliitilisi meetmeid on siiski vaja, et tegeleda ülemaailmse majanduskriisi veel lahendamata tagajärgedega;

B.  arvestades, et praegune olukord ELi majanduses nõuab kaugeleulatuvaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme ja investeeringuid liikmesriikides, et saavutada kestlik majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõimelisus ning jõuda suurema lähenemiseni;

C.  arvestades, et eratarbimise kasv peaks prognooside kohaselt sel aastal mõnevõrra vähenema, enne kui see 2019. aastal taastub, kuna inflatsioon on 2017. aastaga võrreldes suurem, see jääb alla EKP eesmärgiks seatud 2 %, kuid on selle lähedal;

D.  arvestades, et Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele pakkunud olulist toetust ELi investeerimisel; arvestades aga, et erasektori investeeringud on ikka veel alla 2008. aasta taseme ning see mõjutab negatiivselt potentsiaalset majanduskasvu, töökohtade loomist ja tootlikkust;

E.  arvestades, et eelduste kohaselt suureneb tööhõive jätkuvalt ja jõuab rekordilise 235,4 miljoni töötava inimeseni 2017. aasta teises kvartalis; kuigi osa tööturu näitajaid viitavad püsivatele probleemidele, nagu suurenev tööturu killustatus, mis suurendab ebavõrdsust, eelkõige noorte ja madala haridustasemega inimeste seas; arvestades, et tööpuudus on ELis 7,5 % ja euroalal 8,9 %, mis, kuigi see on vastavalt üheksa ja kaheksa aasta madalaim tase, on endiselt liiga kõrge, eelkõige noorte seas; arvestades, et paljude liikmesriikide vahel valitsevad endiselt väga suured lahknevused ning tööhõive määrad peavad veel tõusma, et kriisist taastuda ja ühtlasi täita strateegia „Euroopa 2020“ riiklikud eesmärgid; arvestades, et varjatud tööpuuduse (töötud, kes sooviksid töötada, kuid kes ei otsi aktiivselt tööd) määr oli 2016. aastal 20 %;

F.  arvestades, et teatavatele suurtele korporatsioonidele ja üksikisikutele kasuliku maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse tulemusel on mitmetel liikmesriikidel jäänud saamata miljardite eurode ulatuses tulu riigi rahanduse juhtimiseks, ning seda VKEde ja teiste maksumaksjate arvelt;

G.  arvestades, et paranenud majandusolukord pakub võimalusi kaugeleulatuvate ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide, eelkõige selliste meetmete rakendamiseks, millega soodustatakse investeeringuid, kuna investeeringute määr osakaaluna SKPst on endiselt väiksem kui vahetult finantskriisile eelnenud perioodil, ning parandatakse riikide rahanduse olukorda, võttes arvesse survet, mida demograafilised muutused nende võla jätkusuutlikkusele avaldavad;

1.  võtab teadmiseks 2018. aasta majanduskasvu analüüsi paketi avaldamise ja kavandatud poliitikameetmete kombinatsiooni, mis hõlmab investeerimist, kaugeleulatuvaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme ja vastutustundlikku riigi rahandust ning mille eesmärk on veelgi edendada suuremat majanduskasvu ja tõhustada Euroopa majanduse elavdamist, suuremat lähenemist ja konkurentsivõimet; nõustub, et struktuursete reformide elluviimisel on vaja teha täiendavaid edusamme, et saavutada majanduskasv ja töökohtade loomine ning jätkata võitlust ebavõrdsusega, mis majanduskasvu pidurdab;

1.peatükk – Investeeringud ja majanduskasv

2.  rõhutab potentsiaalsete majandustulemuste, tootlikkuse ja konkurentsivõime ebapiisava kasvuga seotud püsivat struktuurset probleemi, millele lisandub avaliku ja erasektori investeeringute madal tase ning kaugeleulatuvate ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide puudumine mõnes liikmesriigis;

3.  tuletab meelde, et mõnedes liikmesriikides on endiselt suur jooksevkonto ülejääk, mida võiks kasutada selleks, et toetada avaliku ja erasektori investeeringuid ja edendada majanduskasvu;

4.  tuletab meelde, kui oluline on avaliku ja erasektori investeeringute ühendamine struktuurireformidega, et hoogustada ja võimendada majanduskasvu;

5.  rõhutab, kui tähtis on edendada avaliku sektori investeeringuid ELis, et leevendada praegust avaliku sektori investeeringute vähenemist; nõuab lisaks kapitaliturgude liidu väljakujundamist, et suurendada erasektori investeeringuid kogu ühtsel turul; on seisukohal, et erainvesteeringute reguleerivat raamistikku tuleks veelgi parendada;

6.  rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, samuti tehnoloogilisse kaasajastamisse, et suurendada tootlikkust; tuletab meelde, et investeerimine sellistesse valdkondadesse nagu taristud, lapsehoid, sotsiaalkorterid, haridus, koolitus, tervishoid, teadusuuringud, digitaalne innovatsioon ja ringmajandus võib suurendada tootlikkust ja/või tööhõivet; kutsub komisjoni üles käsitlema riigipõhistes soovitustes energiatõhusust ja ressursside tarbimist, ning tagama, et riigipõhised soovitused on täielikult kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega;

7.  palub komisjonil hinnata praeguseid takistusi märkimisväärselt majanduskasvu soodustavatele taristuprojektidele selliste investeeringute eluiga arvestades ning arutada Euroopa Parlamendi ja nõukoguga võimalusi selliste takistuste kõrvaldamiseks kehtivas õigusraamistikus;

2.peatükk – Vastutustundlik riigi rahandus

8.  võtab teadmiseks euroala käsitlevates soovitustes esitatud üldiselt neutraalse eelarvepoliitika, märkides, et 2018. aastal on eelarvepoliitika paljudes liikmesriikides eelduste kohaselt veidi ekspansiivsem; tuletab meelde, et liidu eelarve-eeskirjade järjepidev rakendamine ja järgimine, sh austades täielikult kehtivaid paindlikkusklausleid, on majandus- ja rahaliidu nõuetekohaseks toimimiseks otsustavalt tähtis;

9.  rõhutab, et riikide ja euroala tasandi eelarvepoliitikas peavad riigi rahanduse ja investeeringute pikaajaline jätkusuutlikkus ning lühiajaline makromajanduslik stabiliseerimine olema tasakaalus, vastates täielikult stabiilsuse ja kasvu paktile;

10.  väljendab heameelt riigi rahanduse olukorra paranemise üle, mis on äärmiselt tähtis kindlama, kestlikuma ja tõhusama majanduskasvu saavutamiseks ning eelkõige selleks, et vähendada valitsemissektori võla suhet SKPsse ELis ja euroalal ning nominaalset eelarvepuudujääki, rõhutades samas, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on euroalal endiselt ligikaudu 90 %, kusjuures mitmes liikmesriigis on see tunduvalt kõrgem; rõhutab, et need liikmesriigid peaksid vähendama oma suurt valitsemissektori võla suhet SKPsse kiiresti, sest seda on majanduse elavnemise ajal tunduvalt lihtsam teha; tuletab meelde, et vananev elanikkond ja muud demograafilised muutused seavad riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suure surve alla; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma tulevaste põlvkondade ees vastutust;

11.  rõhutab vajadust keskenduda rohkem riigieelarvete sisule ja juhtimisele; väljendab seetõttu heameelt kulutuste hindamise tava levimise üle ja ergutab liikmesriike oma eelarve kvaliteeti hindama;

3.peatükk – Struktuurireformid

12.  tuletab meelde, et mõned liikmesriigid peavad jätkama sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlike ning majanduskasvu toetavate struktuurireformide rakendamist, eriti arvestades paranenud majanduslikku olukorda kogu ELis, kus SKP on kasvanud peaaegu kõigis liikmesriikides, eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, töökohtade loomist, majanduskasvu ja suuremat lähenemist;

13.  nõuab kindlalt teadus- ja arendustegevuse kulude paremini kooskõlla viimist strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega; kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele asjakohase poliitika ja tegema investeeringud, et tagada või säilitada võrdne juurdepääs elukestvale õppele ja koolitusele, võttes arvesse muutusi tööturul, sealhulgas uute kutsealade tekkimist;

14.  rõhutab, et digiteerimine, globaliseerumine ja tehnoloogilised muutused muudavad radikaalselt meie tööturgu, nt toimuvad suured muutused tööhõive vormis ja staatuses, millega on vaja kohanduda; rõhutab seetõttu, kui tähtis on kujundada dünaamiline tööturg koos kättesaadavate ja kvaliteetsete sotsiaalkindlustussüsteemidega, mis võimaldab reageerida uutele olukordadele tööturul;

15.  leiab, et investeerimisega seotud kitsaskohti kaotavad reformid võimaldaksid kohe toetada majandustegevust ja samal ajal luua tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks;

16.  nõuab maksustamise läbivaatamist, et saavutada kapitali, tööjõu ja tarbimise maksustamisel õiglane tasakaal;

4.peatükk – Lähenemine ja kaasatus

17.  toonitab, et Euroopa poolaasta ja riigipõhised soovitused peaksid aitama saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, sealhulgas need, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning edendama majanduskasvu ja töökohtade loomist; pooldab seetõttu nn sotsiaalse tulemustabeli kasutamist vahendina, mille abil jälgida Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist;

18.  rõhutab asjaolu, et reaalpalga kasv on viimasel ajal tootlikkuse kasvust maha jäänud, samal ajal on olukord tööturul paranenud; rõhutab selles kontekstis, et teatavates sektorites ja valdkondades on paralleelselt tootlikkuse eesmärkidega olemas võimalus palgakasvuks, et tagada hea elatustase, võttes seejuures arvesse konkurentsivõimet ja vajadust võidelda ebavõrdsuse vastu;

19.  rõhutab, et eelarvepoliitikas tuleb võtta arvesse rahapoliitikat, austades EKP sõltumatust;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja kõikehõlmava strateegia, et toetada keskkonnasäästlikkust suurendavaid investeeringuid ning tagada asjakohane seos ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa poolaasta vahel;

21.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aasta majanduskasvu analüüsis tõdetakse vajadust tõhusate ja õiglaste maksusüsteemide järele, mis annavad majandustegevusele adekvaatsed stiimulid; toetab komisjoni algatusi suurema läbipaistvuse ja reformitud käibemaksusüsteemi kujundamiseks ning võtab teadmiseks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi saavutamiseks tehtud töö; tunnustab jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil võitluses maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; märgib, et riiklike maksusüsteemide tõhusamaks muutmine aitab märkimisväärselt suurendada valitsemissektori tulusid;

22.  kutsub liikmesriike üles võtma asjakohased meetmed, et aidata mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noored) ja pagulasi ning nad integreerida, nähes varases etapis ette nõuded nende sujuva tööturule siirdumise hõlbustamiseks, et takistada nende varimajandusse suundumist, samuti tagama, et avalikeks teenusteks oleks piisavalt vahendeid; rõhutab, et sotsiaalpartneritel peaks olema keskne roll NEET-noorte ja pagulaste integreerimise hõlbustamisel ja tagamisel, et neid tööturul ei diskrimineerita;

23.  on mures selle pärast, et mõnedes liikmesriikides esineb tööturul endiselt ebavõrdsust ja diskrimineerimist, mis süvendab meeste ja naiste erinevat töötasu, pensioni ja osalemist otsuste tegemisel;

5.peatükk – Euroopa poolaasta raamistik: isevastutus ja rakendamine

24.  kiidab heaks suurema tähelepanu pööramise euroala üldisele eelarvepoliitikale, juhtides samas tähelepanu iga liikmesriigi kohustusele järgida stabiilsuse ja kasvu pakti, sealhulgas austades täielikult kehtivaid paindlikkusklausleid; rõhutab, et üldine eelarvepoliitika ei tähenda seda, et eri liikmesriikide eelarveülejääki ja -puudujääki saab üksteisega tasaarvestada;

25.  peab murettekitavaks riigipõhiste soovituste vähest täitmise määra, sealhulgas soovitused, mille eesmärk on edendada lähenemist, suurendada konkurentsivõimet ja vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust; on arvamusel, et suurem riikide isevastutus tõelise avaliku arutelu kaudu riigi tasandil tooks kaasa riigipõhiste soovituste parema rakendamise; peab oluliseks tagada, et liikmesriikide parlamendid arutaksid riigiaruandeid ja riigipõhiseid soovitusi; on seisukohal, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid olema Euroopa poolaasta protsessi paremini kaasatud; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tõhustada riigipõhiste soovituste täitmist, mille eesmärk on lahendada need probleemid, mis kujutavad ohtu rahaliidu kestlikkusele;

26.  rõhutab, et kõikide täiendavate majandus- ja rahaliidu süvendamise meetmetega peab kaasnema tugevam demokraatlik kontroll; rõhutab, et selleks tuleb kooskõlas vastutuse põhimõttega tugevdada nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide rolli; kutsub üles kaasama sotsiaalpartnereid läbirääkimistesse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

27.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon tõdeb, et mõnes liikmesriigis takistab investeeringuid endiselt korruptsioon ning et tõelise majandusliku arengu tagamiseks tuleb järgida õigusriigi põhimõtet ja austada kohtusüsteemi ja õiguskaitseasutuste sõltumatust; taunib aga seda, et komisjon lõpetas iga-aastase korruptsioonivastase aruande koostamise ning kutsub komisjoni üles alustama uuesti iga-aastase analüüsi koostamist korruptsiooni kohta liikmesriikides ning esitama mehhanismid sellega võitlemiseks;

2018. aasta majanduskasvu analüüsi aruande sektoripõhine jaotus

Eelarve

28.  on seisukohal, et ELi eelarve peab stimuleerima kestlikku majanduskasvu, lähenemist, investeeringuid ja reforme riikide eelarvelahenduste ja koostoime abil; on seetõttu veendunud, et iga‑aastasest majanduskasvu analüüsist tuleb juhinduda nii liikmesriikidel kui ka riiklike ja ELi eelarvete koostamisel, eelkõige arvestades 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist;

29.  kordab sellega seoses, et liikmesriikide eelarvete ja ELi eelarve vahel peaks olema suurem sünergia; rõhutab, et Euroopa Komisjonil, arvestades tema seotust Euroopa poolaastaga ning osalust ELi eelarve ettevalmistamisel ja täitmisel, on selles kontekstis täita oluline roll;

30.  väljendab heameelt kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta detsembri lõpparuande „Euroopa Liidu rahastamine tulevikus“ soovitustes esitatud ettepaneku üle suurendada ELi eelarve sünergiat ja vähendada selle killustatust;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

31.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua tervise edendamise ja haiguste ennetamise alane veebiportaal, mis pakub ajakohast teavet tervise ja heaolu edendamist käsitlevatel teemadel ning on kodanikele oluline selge ja usaldusväärse teabe allikas; rõhutab, et portaal peaks olema täielikult juurdepääsetav kõigile ELi kodanikele, sealhulgas neile, kellel on düsleksia või muud sarnased probleemid;

32.  nõuab suuremat sidusust muude ELi poliitikameetmetega, mis käsitlevad katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut, nagu kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, keskkonnaalased õigusaktid, teadusuuringud või innovatsioonipoliitika;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(9) ELT L 192, 18.7.2015, lk 27.
(10) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(11) ELT C 407, 4.11.2016, lk 86.
(12) ELT C 399, 24.11.2017, lk 149.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0491.

Viimane päevakajastamine: 6. november 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika