Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2260(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0052/2018

Esitatud tekstid :

A8-0052/2018

Arutelud :

PV 13/03/2018 - 20
CRE 13/03/2018 - 20

Hääletused :

PV 14/03/2018 - 8.12
CRE 14/03/2018 - 8.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0078

Vastuvõetud tekstid
PDF 247kWORD 74k
Kolmapäev, 14. märts 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2018. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid
P8_TA(2018)0078A8-0052/2018

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2018. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (2017/2260(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 145, 148, 152, 153, 174 ja 349;

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(1),

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti 1., 3., 4., 5., 8. ja 10. eesmärki,

–  võttes arvesse 17. novembril 2017. aastal Göteborgis vastu võetud institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta teatist „2018. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2017)0690),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 22. novembri 2017. aasta ühise tööhõivearuande projekti, mis on lisatud komisjoni teatisele 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2017)0674),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2017)0677),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2017)0770),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2018“ (COM(2017)0771),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta teatist „2018. aasta eelarvekavad: üldine hinnang“ (COM(2017)0800),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. aprilli 2017. aasta töödokumenti, milles tehakse kokkuvõte 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ tulemustest (SWD(2017)0258),

–  võttes arvesse komisjoni avaldatud Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu seitsmendat aastaaruannet (2017), milles keskendutakse põlvkondadevahelisele õiglusele ja solidaarsusele Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2016. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine“ (COM(2016)0127) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2016)0071) ja Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta sellekohast seisukohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti, kaasa arvatud soovitust 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist”(3),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020) ning Euroopa Parlamendi 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(4),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks(5),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta(6),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks(9),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal(10),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2017. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(11),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(12),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(13),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(16),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(17),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(18),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (september 2015),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta märtsi eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 25. septembri 2017. aasta aruannet „Developments in working life in Europe: EurWORK annual review 2016“ (Suundumused Euroopa tööelus: EurWORKi 2016. aasta aruanne), eriti selle palgalõhet käsitlevat peatükki „Pay inequalities: Evidence, debate and policies“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 18. juuli 2017. aasta päevakajalist aruannet „Pay inequalities experienced by posted workers: Challenges to the „equal treatment” principle“ (Lähetatud töötajate erinev tasustamine: võrdse kohtlemise põhimõtte kahtluse alla seadmine), milles antakse üksikasjalik ülevaade valitsuste ja sotsiaalpartnerite seisukohtadest kogu Euroopas seoses võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega,

–  võttes arvesse Eurofoundi 26. juuni 2017. aasta aruannet „Occupational change and wage inequality: European Jobs Monitor 2017“ (Kutsealased muutused ja palkade ebavõrdsus: Euroopa töökohtade uuring 2017),

–  võttes arvesse Eurofoundi 19. aprilli 2017. aasta aruannet „Social mobility in the EU“ (Sotsiaalne liikuvus ELis),

–  võttes arvesse Eurofoundi 13. märtsi 2017. aasta aruannet „Income inequalities and employment patterns in Europe before and after the Great Recession“ (Sissetulekute ebavõrdsus ja tööhõiveolud Euroopas enne ja pärast suurt majanduslangust),

–  võttes arvesse Eurofoundi 24. veebruari 2017. aasta aruannet sotsiaalpartnerite Euroopa poolaasta protsessi kaasamise ja 2016. aasta andmete kohta ning 16. veebruari 2016. aasta aruannet sotsiaalpartnerite rolli kohta Euroopa poolaasta protsessis, milles käsitletakse ajavahemikku 2011–2014,

–  võttes arvesse Eurofoundi 17. novembri 2016. aasta aruannet kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 12. märtsi 2015. aasta aruannet uute töövormide kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 29. oktoobri 2013. aasta aruannet naiste, meeste ja töötingimuste kohta Euroopas,

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8‑0052/2018),

A.  arvestades, et tööhõive määr ELis kasvab ja jõudis 2017. aasta teises kvartalis 72,3 %ni, mis tähendab, et 235,4 miljonil inimesel on töökoht, ning see on edasiminek strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgi ehk 75 % tööhõivemäära saavutamisel; arvestades, et väga paljudes riikides on endiselt märkimisväärseid erinevusi tööhõive määras, alustades 65 %st Kreekas, Horvaatias, Itaalias ja Hispaanias, mis on tublisti alla ELi keskmise, ja ulatudes üle 75 % Madalmaades, Taanis, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Rootsis, ehkki see jääb veidi alla kriisieelse taseme ja allapoole eeskätt strateegias „Euroopa 2020“ liikmesriikidele seatud eesmärkidest; arvestades, et tööhõive on jõudsamalt kasvanud eakamate töötajate, kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja meeste hulgas ning vähem on kasvanud noorte, madala kvalifikatsiooniga töötajate ja naiste tööhõive; arvestades, et ühe töötaja töötatud tundides arvestatud tööhõive näitaja on ELis endiselt 3 % ja euroalal 4 % väiksem kriisieelsest tasemest, mis on tingitud osaajaga töötamise suurenemisest ja täisajaga töötajate töötundide arvu vähenemisest; arvestades, et praegu on ELis tööta 18,9 miljonit inimest, investeeritakse ikka veel vähe, palgakasv on aeglane ja palgavaesus suureneb endiselt; tuletab meelde, et ELi lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liidu eesmärk on saavutada täielik tööhõive;

B.  arvestades, et 18,9 miljonit inimest on ELis endiselt töötud, kuigi ELi ja euroala töötuse määrad on üheksa aasta madalaimal tasemel ehk vastavalt 7,5 % ja 8,9 %; arvestades ühtlasi, et taastumine on liikmesriigiti endiselt väga erinev ning töötuse määr ulatub ligikaudu 4 %st Saksamaal kuni peaaegu 20 %ni Hispaanias ja 23,6 %ni Kreekas; arvestades, et varjatud töötus (töötud, kes soovivad töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd) oli 2016. aastal 20 %, samas kui pikaajalise töötuse määr on ELis endiselt muret tekitavalt kõrge – üle 46,4 % (vastav euroala näitaja on 49,7 %); arvestades, et mõnes liikmesriigis on töötuse määr endiselt kõrge majanduskasvu puudumise ja struktuurse nõrkuse tõttu; arvestades, et üks suure tööpuuduse põhjusi on ebapiisavad tööturu reformid; arvestades, et pikaajaliste töötute toetamine on hädavajalik, sest vastasel juhul hakkab see olukord mõjutama nende enesekindlust, heaolu ja edasist arengut, seades nad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning vähendades sotsiaalkindlustussüsteemide ja Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkust;

C.  arvestades, et osaajaga töötamine on alates 2008. aastast suurenenud 11 % ja täisajaga töötamine on samal perioodil vähenenud 2 % ning sunnitud osaajaga töötamine on vähenenud 29,3 %‑lt 2013. aastal 27,7 %‑le 2016. aastal, kuid moodustab ikkagi ühe neljandiku seda liiki lepingutest;

D.  arvestades, et tööturu killustumine alalisteks ja ebatüüpilisteks töökohtadeks on endiselt muret tekitav, kusjuures mõnes liikmesriigis on ajutiste töölepingute osakaal vahemikus 10–20 % ning alalistele töölepingutele ülemineku määr on iseäranis madal ja ajutised töökohad on olemuselt tupiktee, mitte alalise töökohani viiv vaheetapp; arvestades, et selline suundumus takistab suure arvu töötajate juurdepääsu kindlale ja suhteliselt hästi tasustatud tööhõivele ja headele väljavaadetele ning tekitab alaliste ja ajutiste töötajate vahel palgalõhe;

E.  arvestades, et kuigi noorte töötuse puhul võib täheldada mõningast paranemist, on see määr endiselt muret tekitavalt kõrge 16,6 % (euroalal 18,7 %); arvestades, et ühise tööhõivearuande projekti kohaselt töötavad noored sagedamini mittestandardse töölepingu alusel ja ebatüüpilise tööhõivevormiga, näiteks tähtajaline tööleping, sunnitud osalise tööajaga töösuhe ja madalapalgaline töö; arvestades, et 2016. aastal oli 6,3 miljonit noort vanuses 15–24 ikka veel ilma tööta ega õppinud (NEET‑noored); arvestades, et liikmesriigid saavad võidelda noorte tööpuuduse vastu, töötades välja ja rakendades tööturgu reguleerivaid raamistikke, haridus- ja koolitussüsteeme ning aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, mis põhinevad diskrimineerimise lubamatusel vanuse tõttu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 19 ja tööhõivealast võrdõiguslikkust käsitlevale nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ;

F.  arvestades, et kuigi töötuse määra erinevused liikmesriikide vahel on väiksemad, on need endiselt kriisieelsest tasemest kõrgemad; arvestades, et pikaajaline töötus moodustab mõnes liikmesriigis kogutöötusest endiselt enam kui 50 %, ELis 46,6 % ja euroalal keskmiselt 49,7 %; arvestades, et töötuse määr hõlmab ainult inimesi, kellel ei ole töökohta ja kes on otsinud aktiivselt tööd viimase nelja nädala jooksul, ning pikaajalise töötuse määra puhul võetakse arvesse ainult majanduslikult aktiivseid 15–74aastaseid inimesi, kes on olnud töötud 12 kuud või kauem;

G.  arvestades, et ELis on endisel olemas sooline tööhõivelõhe ja see on ELis 11,6 %, kuna meeste soospetsiifilise tööhõive määr on 76,9 % ja naistel 65,3 % ning lõhe on veelgi suurem EList väljaspool sündinud ja roma naiste puhul; arvestades, et osaajaga töö puhul on sooline tööhõivelõhe veelgi suurem: 2016. aastal oli erinevus 23 protsendipunkti, neljas liikmesriigis ületas see 30 protsendipunkti ja naiste sunnitud osaajaga töö moodustas 23,5 %; arvestades, et vähemalt ühe alla kuueaastase lapsega naiste tööhõive määr on 9 protsendipunkti väiksem kui lasteta naiste vastav näitaja ning 2016. aastal oli 19 % ELi potentsiaalsest naissoost tööjõust mitteaktiivsed, sest nad hoolitsesid laste või töövõimetute täiskasvanute eest; arvestades, et täistööajale taandatud tööhõive madalama määra tõttu oli 2015. aastal ELi keskmine palgalõhe naiste kahjuks 16,3 %, ulatudes 26,9 %st Eestis 5,5 %ni Itaalias ja Luksemburgis;

H.  arvestades, et mõnesid liikmesriike kimbutavad tööturul sellised struktuurilised probleemid nagu osalejate vähesus ning oskuste ja kvalifikatsiooni nõudlusele mittevastavus; arvestades, et aina rohkem on vaja konkreetseid meetmeid mitteaktiivse tööjõu integreerimiseks ja taasintegreerimiseks, et vastata tööturu nõudlusele;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu ühiskond vananeb (peaaegu 20 % Euroopa elanikest on üle 65 aasta vana ja hinnangute kohaselt jõuab see 2050. aastaks 25 %ni) ning ülalpeetavate eakate inimeste suhtarv suureneb, mis tekitab liikmesriikidele lisaprobleeme ja võib vajada kohanduste tegemist, et tagada hästi rahastatud ja tugevad sotsiaalkindlustus-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid ning vastata ametliku ja mitteametliku hoolduse vajadusele; arvestades, et mitteametlikud hooldajad on ühiskonnas äärmiselt vajalikud; arvestades, et eeldatav eluiga sünnil vähenes veidi 28 ELi liikmesriigis 2015. aastal, kui hinnangute kohaselt oli see keskmiselt 80,6 aastat (0,3 aastat vähem kui 2014. aastal), sealhulgas naistel 83,3 aastat (0,3 aastat vähem kui 2014. aastal) ja meestel 77,9 aastat (0,2 aastat vähem kui 2014. aastal); arvestades, et see oli 28 ELi liikmesriigi eeldatava eluea esimene langus alates 2002. aastast, mil said kättesaadavaks kõigi ELi liikmesriikide eeldatava eluea andmed, ning seda on täheldatud valdava osa liikmesriikide puhul; arvestades, et Eurostati andmetel ei ole veel võimalik öelda, kas ajavahemikus 2014–2015 täheldatud eeldatava eluea langus on vaid ajutine või jätkub järgnevatel aastatel;

J.  arvestades, et demograafilised probleemid hõlmavad selliseid tegureid nagu rahvastikukadu ja elanikkonna hajutatus, mis piiravad nendest mõjutatud piirkondades majanduskasvu ning seavad ohtu ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe;

K.  arvestades, et madala haridustasemega noorte osakaal on ligikaudu 20 % mitmes liikmesriigis, sealhulgas Maltas, Hispaanias ja Rumeenias, ning endiselt üle ELi 10 % eesmärgi Portugalis, Bulgaarias, Itaalias, Ungaris, Ühendkuningriigis ja Kreekas; arvestades, et haridussüsteemist varakult lahkumine on keeruline probleem üksikisiku, riigi ja Euroopa tasandil; arvestades, et kehvade õpitulemuste ja varakult haridussüsteemist lahkumisega seostatakse kõige rohkem õpilaste ebasoodsat sotsiaal-majanduslikku olukorda, sisserändaja tausta ja erivajadusi, võttes arvesse, et kehvade loodusteadusalaste oskustega õpilaste osakaalu keskmine näitaja 2015. aasta PISA uuringus osalenud ELi õpilaste alumises sotsiaal-majanduslikus kvartiilis oli 34 %, mis on 26 protsendipunkti rohkem kui kõrgeimas sotsiaal-majanduslikus kvartiilis;

L.  arvestades, et sotsiaalmajandussektor hõlmab 2 miljonit ettevõtet (ligikaudu 10 % ELi kõikidest ettevõtetest) ja annab tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele (ligikaudu 6,5 % ELi töötajatest); arvestades, et sellel sektoril on oluline osa tänapäeva ühiskonna ees seisvate arvukate küsimuste, eeskätt elanikkonna vananemise probleemi lahendamisel;

M.  arvestades, et 80 miljonit eurooplast on puudega; arvestades, et neile suunatud juurdepääsetavuse meetmete rakendamine on ikka ajakavast maas;

N.  arvestades, et kuigi võib täheldada teatavaid edusamme vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel, on ühiskonnas endiselt ebasoodsas olukorras elanikkonnarühmi ja ELis on lubamatult palju vaesusriskis või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid inimesi, nimelt 119 miljonit, kellest üle 25 miljoni on lapsed (rohkem kui üks neljast lapsest ELis), samuti püsib piirkondlik ebavõrdsus nii liikmesriikides kui ka kogu liidus, mistõttu jääb EL kaugele maha ELi 2020. aasta eesmärgi saavutamisest; arvestades, et sissetulekute ebavõrdsus on kasvanud kahes kolmandikus ELi liikmesriikides; arvestades, et kogu ELis oli 20 % kõige rikkama leibkonna sissetulek 5,1 korda suurem kui 20 %‑l kõige vaesemal leibkonnal, kusjuures erinevus võib olla 6,5 ja üle selle mõnes Ida- ja Lõuna-Euroopa riigis, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui mõnes parimate tulemustega Kesk-Euroopa riigis ja Põhjamaades; arvestades, et suur ebavõrdsus takistab endiselt võrdsete võimaluste tagamist juurdepääsul haridusele, koolitusele ja sotsiaalkaitsele ning on seetõttu kahjulik sotsiaalse õigluse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kestliku majandusarengu seisukohast;

O.  arvestades, et komisjoni koostatud Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2017. aasta aruande kohaselt oli 2015. aastal suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 118,8 miljonit inimest ehk 1,7 miljonit inimest rohkem kui 2008. aastal, mis on kaugel strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist vähendada suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määra 20 miljoni võrra, ning arvestades, et liikmesriikide näitajad on väga erinevad, alustades 5 %st või väiksemast näitajast Tšehhis ja Saksamaal ning lõpetades ligikaudu 20 %ga Kreekas ja Hispaanias; arvestades, et 2016. aastal oli laste (0–17aastased) suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr 26,4 %, mis on täiskasvanute (16–64aastased) 24,2 %st kõrgem ja peaaegu 10 protsendipunkti kõrgem kui eakatel (65aastased ja vanemad – 18,3 %); arvestades, et Euroopas vaesuses elavate laste arv – praegu üle 25 miljoni – on muret tekitavalt suur, ning arvestades, et vaesus lapsepõlves võib mõjutada inimest terve elu ja suurendab võimalust, et ebasoodne olukord kandub eelmiselt põlvkonnalt järgmisele; arvestades, et sotsiaalpoliitika on oluline, et saavutada ühtekuuluvus ja tuua EL kodanikele lähemale;

P.  arvestades, et palgavaesus püsib kogu Euroopas ning kõrgeim määr on tuvastatud Hispaanias (13,1 %), Kreekas (14 %) ja Rumeenias (18,6 %), mis näitab, et inimeste vaesusest päästmiseks ei piisa alati ainult tööhõivest ning seda põhjustavad mitmesugused tööturu suundumused, sealhulgas osaajaga ja/või ajutised töökohad, palgatase, leibkondade tööhõive ja halvad töötingimused; arvestades, et ELis on palgakasv jätkuvalt tagasihoidlik ja oli viimase kahe aasta jooksul väiksem kui 1 % ning töötasu on ELis üsna erinev, alates 4,6 eurost tunnis Bulgaarias ja lõpetades 43,3 euroga Luksemburgis; arvestades, et 28 liikmesriigist 18 riigis jäi tegelik palgakasv alla keskmisele tootlikkuse kasvule ja on väiksem isegi töötuse vähenemise määrast; arvestades, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse;

Q.  arvestades, et haridus on otsustav tegur noorte tööturule integreerimisel ja on eelkõige liikmesriikide vastutusalas, ehkki komisjon seda toetab; arvestades, et kvaliteetne haridus ja koolitus peab olema kättesaadav kõigile, võttes arvesse tõsiasja, et ELis on kõrgharidusega noorte (20–34aastased) tööhõive määr 82,8 %, mis on üle 10 protsendipunkti võrra suurem kui keskharidusega noortel; arvestades, et kutseõpe on muutumas usaldusväärsemaks nii noorte eurooplaste kui ka ettevõtjate jaoks, kes nende oskusi tunnustavad; arvestades, et mitteametlikult läbitud koolitus pakub eurooplastele samuti esmatähtsaid vahendeid tööturu jaoks;

R.  arvestades, et kuigi digiüleminek eeldab töötajatelt vähemalt algtasemel digitaaloskusi, puuduvad hinnanguliselt 44 % ELi elanikest need oskused(19);

S.  arvestades, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 168 tuleks tagada kogu liidu asjaomase poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; arvestades, et see aitab kaasa sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalse õigluse ja võrdsuse tagamisele; arvestades, et teaduse ja tehnika areng, mida 2018. aasta majanduskasvu analüüsis tunnustatakse, võimaldab välja töötada paremaid, tõhusamaid ja sobivama hinnaga ravimeetodeid ja ravimeid; arvestades, et see areng aitab tagada, et teatavaid kroonilisi haigusi põdevatel inimestel on võimalik tööturule siseneda või töötamist kauem jätkata; arvestades, et selle eesmärgi saavutamist takistab praegu mõnede ravimite kõrge hind;

T.  arvestades, et liikmesriikide eelarvepoliitika on tähtis makromajandusliku keskkonna stabiliseerimisel, kuid sellel on ka teisi eesmärke, nagu rahanduse jätkusuutlikkuse ja ümberjagamise tagamine;

U.  arvestades, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine on liikmesriikide pädevuses ning liit küll koordineerib, kuid ei ühtlusta neid süsteeme;

V.  arvestades, et eri liikmesriikide leibkonna reaalne kasutada olev kogutulu (GDHI) elaniku kohta ei ole ikka veel taastunud kriisieelse tasemeni ja mitu liikmesriiki on täheldanud 2008. aasta tasemest 20–30 protsendipunkti võrra väiksemat taset;

W.  arvestades, et ELi majandus ei suuda tagada pikaajaliselt sama suurt majanduskasvu kui tema suurimad konkurendid; arvestades, et komisjoni hinnangul on ELi potentsiaalne majanduskasv ligikaudu 1,4 % võrreldes USA 2 %ga;

X.  arvestades, et deklareerimata töö jätab töötajad ilma nende õigustest ning soodustab sotsiaalset dumpingut, tuues kaasa tõsist eelarvemõju, ning avaldab ebasoodsat mõju tööhõivele, tootlikkusele, töö kvaliteedile ja oskuste arendamisele ning pensioniõiguste süsteemide tõhususele ja tulemuslikkusele; arvestades, et jätkuvalt tuleb teha jõupingutusi, et muuta deklareerimata töö deklareeritud tööks;

Y.  arvestades, et äärepoolseimatel piirkondadel on suuri raskusi eripära tõttu, mis piirab nende kasvupotentsiaali; arvestades, et nende piirkondade töötuse määr jääb 11,2 % ja 27,1 % vahele ning pikaajalise töötuse määr 54,5 % ja 80,9 % vahele; arvestades, et nendes piirkondades on noorte töötuse määr üle 40 %;

Z.  arvestades, et Eurofoundi uuringute kohaselt suureneb enamikus liikmesriikides sotsiaalpartnerite kaasatus riiklike reformikavade väljatöötamisse, kuigi liikmesriikide sotsiaalpartnerite osalemist Euroopa poolaasta protsessis iseloomustavad endiselt märkimisväärsed erinevused kvaliteedis ja tulemuslikkuses;

AA.  arvestades, et Eurofoundi peatselt avaldatavas uuringus, milles käsitletakse sotsiaalpartnerite kaasamist Euroopa poolaasta protsessi, antakse ülevaade kaasamise ja teadlikkuse suurendamise protsessist kooskõlas tööturgude toimimise parandamist käsitleva tööhõivesuunisega nr 7; arvestades siiski, et sotsiaalpartnerid toonitavad vajadust tagada nõuetekohane kaasatus, aidates korraldada sisukat ja õigeaegset arutelu ja arvamuste ja tagasiside vahetamist ning muutes nende seisukohad nähtavamaks;

1.  tunneb heameelt 2018. aasta majanduskasvu analüüsi ja integreeritud Euroopa sotsiaalõiguste samba üle, sest need on oluline osa üldisest kvaliteetsete töökohtade, jätkusuutliku majanduskasvu ja investeeringute tagamise poliitikast, mille eesmärk on suurendada tootlikkust ja palku, luua töökohti, vähendada ebavõrdsust ja vaesust ning parandada sotsiaalkaitset ja avalike teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti; märgib, et iga-aastane majanduskasvu analüüs põhineb investeeringute, struktuurireformide ja vastutustundlikul riigi rahanduse strateegial, millega peaksid kaasnema vastav poliitika ja meetmete võtmine, et täita Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja eesmärke; rõhutab, et komisjon peaks Euroopa poolaasta raames edendama poliitika koordineerimise protsessi, et paremini seirata, ennetada ja korrigeerida ebasoodsaid suundumusi, mis võivad suurendada ebavõrdsust ja nõrgestada sotsiaalset arengut; märgib, et nii on võimalik seostada majanduse koordineerimist ning tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna arengut; kutsub liikmesriike järgima analüüsis ja sellele lisatud ühises tööhõivearuandes kindlaks määratud prioriteete ja võtma neid arvesse oma riigi poliitikas ja strateegiates, millega edendatakse majanduskasvu, kestlikku majandusarengut, kvaliteetset tööhõivet, sotsiaalset ühtekuuluvust, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust; märgib, et oluline on kaitsta töötajate õigusi ja parandada töötajate läbirääkimispositsiooni;

2.  rõhutab vajadust sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatud struktuurireformide järele, mille eesmärk on saavutada sotsiaalvaldkonna AAA‑reiting ja edendada kaasavat tööturgu ning töötajate ja haavatavate rühmade vajadusi arvestavat sotsiaalpoliitikat, et suurendada investeeringuid, luua kvaliteetseid töökohti, aidata töötajatel omandada vajalikke oskusi, edendada võrdseid võimalusi tööturul ja õiglasi töötingimusi, suuremat tööjõu tootlikkust, toetada palgakasvu ja jätkusuutlikke ja piisavaid sotsiaalkaitsesüsteeme ning tõsta kõigi inimeste elatustaset; rõhutab vajadust tugevdada nii ettevõtjatele kui ka töötajatele soodsat keskkonda, et suurendada stabiilsemat tööhõivet, samas tasakaalustades sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet ning tehes otsuseid ühiselt ja üksteist täiendades; palub liikmesriikidel nihutada maksukoormus järk-järgult tööjõult muudele allikatele, kuid seadmata ohtu sotsiaalkindlustust; kutsub liikmesriike võtma meetmeid, et parandada sotsiaalseid standardeid ja vähendada ebavõrdsust;

3.  rõhutab, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on tööandjate ja ametiühingute jaoks tähtsad vahendid, et kehtestada õiglased palgad ja töötingimused, ning et tugev kollektiivläbirääkimiste süsteem suurendab liikmesriikide vastupanuvõimet majanduskriisi ajal; tuletab meelde, et kollektiivläbirääkimiste õigus on teema, mis puudutab kõiki Euroopa töötajaid ning sellel on oluline mõju demokraatiale ja õigusriigile, sealhulgas põhiliste sotsiaalsete õiguste austamisele, ning et kollektiivläbirääkimised on Euroopa põhiõigus, mida Euroopa Liidu institutsioonid on kohustatud järgima vastavalt põhiõiguste harta artiklile 28; nõuab sellega seoses poliitikat, millega austatakse, edendatakse ja tugevdatakse kollektiivläbirääkimisi ja töötajate seisukohta palgakujundussüsteemides, millel on otsustava tähtsusega roll töötingimuste kõrge standardi saavutamises; on veendunud, et seda kõike tuleb teha, et toetada kogunõudlust ja majanduse elavdamist, vähendada palkade ebavõrdsust ja võidelda palgavaesusega;

4.  nõuab suuremate jõupingutuste tegemist, et võidelda vaesuse ja süveneva ebavõrdsuse vastu ning suurendada sotsiaalseid investeeringuid, arvestades nende majanduslikku tulusust ja sotsiaalset kasu; tuletab meelde, et riigid, mille majanduses tehakse rohkem sotsiaalseid investeeringuid, on kriiside suhtes vastupidavamad; kutsub liikmesriike ja komisjoni kehtivate stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade raames jätma ruumi avaliku sektori sotsiaalsetele investeeringutele ning vajaduse korral investeerima rohkem sotsiaalsesse infrastruktuuri ja toetama kõige raskemas olukorras olijaid, et nõuetekohaselt võidelda ebavõrdsuse vastu eeskätt sotsiaalkaitsesüsteemide kaudu, et tagada piisav ja hästi suunatud sissetulekutoetuse andmine; kutsub komisjoni vajaduse korral põhjalikumalt hindama, mis liiki kulutusi võib kindlalt lugeda sotsiaalseks investeeringuks;

5.  on veendunud, et kultuuridevahelise dialoogi edendamine on tähtis, et muuta rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks tööturule sisenemine ja ühiskonda lõimumine lihtsamaks; väljendab muret etniliste vähemuste vähese osaluse pärast tööturul; kutsub sellega seoses liikmesriike üles nõuetekohaselt rakendanud direktiive 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ; tuletab meelde, et uued tulijad toovad kaasa uusi oskusi ja teadmisi, ning nõuab, et arendataks ja edendataks vahendeid, millega pakkuda mitmekeelset teavet olemasolevate võimaluste kohta formaalse ja informaalse õppimise, kutseõppe, praktika ja vabatahtliku töö valdkonnas;

6.  kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi, et aidata teatavate haiguste, näiteks kroonilise valu all kannatavatel isikutel tööturule siseneda või seal püsida; väidab, et tööturgu tuleb selliste olukordadega kohandada ning et seda tuleb muuta paindlikumaks ja mittediskrimineerivamaks, et ka asjaomased isikud saaksid ELi majandusarengule kaasa aidata, leevendades seeläbi survet sotsiaalkindlustussüsteemidele;

7.  tunneb heameelt, et komisjon toetab investeerimist keskkonnasäästlikkuse edendamisse ja tunnistab selle potentsiaali kogu majanduses; nõustub, et ring- ja rohemajandusele ülemineku toetamisel on suur tööhõivepotentsiaal;

8.  väljendab heameelt institutsioonide ühise teadaande üle Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta ning on veendunud, et Euroopa poolaasta peaks toetama selle 20 põhimõtte arendamist, mis käsitlevad võrdseid võimalusi ja juurdepääsu tööturule, õiglaseid töötingimusi ning sotsiaalset kaitset ja sotsiaalset kaasatust, peaksid olema lähtepunktiks ja soovituseks Euroopa poolaasta poliitika koordineerimise tsükli rakendamisel, et saavutada tõeline sotsiaalvaldkonna AAA‑reiting ning luua majanduskasvu ning prognoositav ja jätkusuutlik rahaline olukord, mis aitab saavutada majandus- ja tööhõivepoliitika eesmärke ning seeläbi ka strateegia „Euroopa 2020“ peamisi ja prioriteetseid eesmärke; märgib, et Euroopa poolaasta koordineerimise protsess on peamine vahend, mille abil konsolideerida Euroopa sotsiaalset mõõdet, millele Euroopa sotsiaalõiguste sammas tugineb; rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas on esimene samm ühise lähenemisviisi suunas sotsiaalõiguste kaitsele ja arendamisele kogu ELis, mida tuleks kajastada liikmesriikide võetavates meetmetes; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama konkreetseid ettepanekuid, et tugevdada sotsiaalõigusi konkreetsete ja spetsiifiliste vahendite abil (õigusaktid, poliitika kujundamise mehhanismid ja finantsinstrumendid) ning saavutada konkreetseid tulemusi; rõhutab põhiõiguste ülimuslikkust;

9.  tunnustab jõupingutusi Euroopa poolaasta sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks; nõuab lisameetmeid, et tasakaalustada sotsiaalseid ja majanduslikke prioriteete ning parandada sotsiaalvaldkonna järelevalve ja soovituste kvaliteeti;

10.  väljendab heameelt uue tulemustabeli üle, milles nähakse ette 14 põhinäitajat tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna tulemuste jälgimiseks liikmesriikides koos kolme ulatusliku mõõtmega, mis on kindlaks määratud Euroopa sotsiaalõiguste samba raames;

11.  rõhutab asjaolu, et 14 põhinäitajast 11 puhul täheldati ELis keskmiselt viimase olemasolevate andmetega aasta jooksul paranemist, mis kinnitab, et majanduse taastumisega on tööturu ja sotsiaalne olukord paranenud; märgib siiski, et nagu komisjon on öelnud, on sotsiaalses sambas määratletud mõõtmetes tugevama majandusliku ja sotsiaalse lähenemisviisi saavutamiseks vaja võtta meetmeid ning et põhinäitajate analüüs näitab 28st liikmesriigis 17s vähemalt ühte „kriitilist olukorda“;

12.  tunnistab, et hoolimata sellest, et majanduslik ja tööhõive olukord on kogu ELis viimaste aastate jooksul paranenud, ei ole loodud tulu alati jaotunud ühtlaselt ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv on endiselt liiga suur; on mures selle pärast, et ebavõrdsus ELis ja selle liikmesriikides kasvab ning vaesuse ohus olevate töötajate osakaal suureneb, mitte üksnes osaajaga töötajate, vaid ka täisajaga töötajate puhul; palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata jõupingutusi nende inimeste elutingimuste parandamiseks ning tunnustada rohkem valitsusväliste organisatsioonide, vaesusevastase võitluse organisatsioonide ja vaesuses elavate üksikisikute tööd ja teadmisi, toetades nende osalemist heade tavade vahetamises; juhib tähelepanu asjaolule, et suur ebavõrdsus vähendab majanduse tootlikkust ja jätkusuutliku majanduskasvu võimalusi; rõhutab tõsiasja, et pikaajaliste töötute integreerimine individuaalselt väljatöötatud meetmete abil on üks olulisematest teguritest võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning see aitab suurendada riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust; nõuab, et loodaks ja arendataks partnerlusi, mis hõlmavad kõiki asjaomaseid sidusrühmi, et anda vajalikud vahendid tõhusamaks reageerimiseks tööturu vajadustele, pakkuda tõhusaid lahendusi ja vältida pikaajalist töötust; rõhutab, et on vaja viia ellu tulemuslikku tööturupoliitikat, vähendamaks pikaajalist töötust; leiab, et liikmesriigid peaksid veelgi abistama neid, kes on tööta, pakkudes töö otsimise, koolituse ja ümberkvalifitseerumise taskukohaseid, juurdepääsetavaid ja kvaliteetseid tugiteenuseid, kaitstes samas neid, kes ei ole võimelised osalema;

13.  palub, et Euroopa poolaasta raames poliitiliste soovituste tegemisel võtaks komisjon arvesse sotsiaalseid arengueesmärke;

14.  kordab, et on mures tööhõive ja töötuse määrade erinevuste pärast eri liikmesriikides ning hoiatab eriti vaeghõive ja varjatud töötuse murettekitava taseme eest; on eriti mures noorte töötuse kõrge taseme pärast ELis – see on üle 11 % –, seejuures on erandiks mõned liikmesriigid (Austria, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Ungari, Malta ja Saksamaa); leiab, et mittetöötavate ja mitteõppivate ning haridussüsteemist varakult lahkunud noorte suur osakaal mitmes riigis on eriti murettekitav; tunneb sellega seoses heameelt, et ajavahemikuks 2017–2020 suurendati noorte tööhõive algatuse rahastamist 2,4 miljardi euro võrra; rõhutab, et vajaduse korral tuleks kaaluda ELi tasandil lisavahendite eraldamist sellele algatusele ning et liikmesriigid peaksid tagama, et noortegarantii oleks täielikult avatud kõikidele rühmadele, kaasa arvatud haavatavatele isikutele; tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?“;

15.  nõustub komisjoni seisukohaga, et „sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid tagama õiguse saada miinimumsissetulekut“; palub liikmesriikidel kehtestada piisav miinimumsissetulek ülevalpool vaesuspiiri, kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega ning kaasates sotsiaalpartnereid, ja tagada, et see oleks kättesaadav kõigile inimestele ja suunatud neile, kes seda kõige rohkem vajavad; leiab, et selleks, et vaesusevastane võitlus oleks tulemuslik, peaks miinimumsissetuleku kavadega kaasnema juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele avalikele teenustele ja meetmetele, mis edendavad võrdseid võimalusi ja lihtsustavad haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks sisenemist või taassisenemist tööturule, kui nad suudavad töötada;

16.  palub komisjonil luua Euroopa sotsiaalkindlustusnumber, et lihtsustada teabevahetust ning anda inimestele andmeid nende praeguste ja varasemate õiguste kohta ning vältida kuritarvitamist;

17.  tuletab komisjonile meelde, et sotsiaalkaitse kättesaadavus on õiglaste töötingimuste loomiseks ülioluline ja et pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist tuleb esitada konkreetseid ettepanekuid selleks, et tagada kõikidele inimestele sõltumata töövormist sotsiaalkindlustusõigused, sealhulgas õigus piisavale pensionile;

18.  palub komisjonil tugevdada Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa poolaasta kaudu jõupingutusi, et toetada liikmesriikides terviklikku avalikku poliitikat, keskendudes sujuvama ülemineku tagamisele haridussüsteemist ja (pikaajalisest) töötusest tööle, ning nõuab konkreetsemalt pikaajaliste töötute tööturule integreerimist käsitlevas nõukogu soovituses esitatud riigi tasandi meetmete täielikule rakendamist(20); palub liikmesriikidel ja komisjonil edendada elukestvat õpet, eeskätt eakamate töötajate jaoks, et aidata neil oskusi kohandada ja suurendada nende tööalast konkurentsivõimet;

19.  tunneb muret, et peaaegu kümme aastat pärast kriisi puhkemist püsib vaesus Euroopas kõrgel tasemel ja sellest on tekkinud põlvkondadevaheline lõhe, kaasa arvatud nendes liikmesriikides, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste osakaal on väiksem; on eriti mures, et vaatamata makromajanduslikule taastumisele viimastel aastatel on laste vaesus ja palgavaesus mitmes liikmesriigis suurenenud; märgib, et alushariduses ja lapsehoius osalevate laste osakaal on rohkem kui kolmandikus liikmesriikidest kriitiline; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike struktuurireformide väljatöötamisel ja elluviimisel ning hindama nende sotsiaalset ja jaotuslikku mõju;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et oluliselt vähendada Euroopas vaesust, eriti laste vaesust, ning esitada konkreetseid ettepanekuid, kuidas seada lapsed praeguses vaesuse leevendamise poliitikas kesksele kohale, vastavalt komisjoni soovitusele lastesse investeerimise kohta ning võttes nõuetekohaselt arvesse ELi 2017. ja 2018. aasta eelarves kehtestatud ettevalmistavaid meetmeid ja Euroopa Parlamendi asjaomaseid resolutsioone, tagades meetmed, et iga vaesuse ohus olev laps saaks juurdepääsu tasuta tervishoiule, haridusele ja lapsehoiule ning inimväärsele eluasemele ja piisavale toidule; rõhutab, et liikmesriigid peavad võtma vastu riiklikud kavad laste vaesuse vähendamiseks, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalsete siirete piiratud mõjule vaesusriski vähendamisel;

21.  väljendab heameelt, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis keskendutakse asjakohasele sotsiaalmajutusele ja muule majutusabile kui olulistele teenustele, sealhulgas haavatavas olukorras olevate inimeste kaitsmine põhjendamatu sundväljatõstmise ja sundvõõrandamise eest, ning võitlusele kodutuse vastu; nõuab, et Euroopa poolaasta raames jälgitaks tõhusamalt kodutuse ja eluasemega seotud tõrjutust ja vajaduse korral esitataks soovitusi;

22.  tervitab komisjoni direktiivi ettepanekut läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis asendaks praegust kirjaliku teavitamise direktiivi;

23.  rõhutab, et noorte ja madala kvalifikatsiooniga töötajate töötuse määr on suurem kui kõrge kvalifikatsiooniga täiskasvanud töötajatel; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada kiiremini Euroopa uus oskuste tegevuskava, mille eesmärk on tõsta konkreetsete kvalifikatsiooniprobleemidega inimeste kvalifikatsiooni, aitamaks neil naasta tööturule;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi investeerimisel taskukohasesse, kättesaadavasse ja kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse, innovatsiooni, mis toetab tootlikkuse kasvu, aktiivsesse tööturupoliitikasse ja sotsiaalsesse kaasamisse ja tööturule integreerimisse, tõhusamatesse ja kohandatud avaliku ja erasektori tööturuasutustesse – võttes arvesse demograafilisi, geograafilisi ja sissetulekute erinevusi piirkondade ja riikide vahel, – tagamaks, et omandatud oskused vastaksid tööturu nõudlusele, et julgustada inimesi ja integreerida neid tööturule ning vähendada koolist väljalangejate arvu; rõhutab sellega seoses, et nõudlus digitaalsete ja muude ülekantavate oskuste järele kasvab ning seega on nende arendamine eriti vajalik ja kiireloomuline ning see peaks hõlmama kõiki ühiskonnarühmi, erilise tähelepanuga madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja noortele; rõhutab, et üliõpilaste ja õppeasutuse või kutsekooli lõpetanute pikaajalise liikuvuse toetamise algatused on olulised, tehes võimalikuks kvalifitseeritud ja liikuva tööjõu arendamise heade väljavaadetega sektorites;

25.  on seisukohal, et kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine aitaks kõrvaldada Euroopa tööturul ja tööotsijate, eelkõige noorte hulgas valitsevat oskuste puudujääki; juhib tähelepanu sellele, et mitteformaalse ja informaalse õppe kontekstis omandatud kvalifikatsioonid ja oskused on olulised, kuna need parandavad tööalast konkurentsivõimet noorte ja nende isikute jaoks, kes on tööturult eemal olnud, kuna neil on tulnud tegutseda hooldajana; rõhutab seetõttu, et on oluline luua mitteformaalse ja informaalse õppe vormis omandatud teadmiste ja kogemuste valideerimissüsteem, eelkõige kui need teadmised ja kogemused on omandatud vabatahtliku tegevuse kaudu; tunneb heameelt asjaolu pärast, et komisjon on iga-aastases majanduskasvu analüüsis arvesse võtnud nende oskuste tunnustamise tähtsust Euroopa uue oskuste tegevuskava eesmärgil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama kutseõpet ja tõhustama töökohal toimuvat väljaõpet, sealhulgas kvaliteetsete praktikakohtadega;

26.  palub liikmesriikidel toetada õpipoisiõppe kavasid ja kasutada täiel määral ära praktikantide jaoks eraldatud programmi „Erasmus+“ vahendeid, et tagada selle koolitusliigi kvaliteet ja atraktiivsus; juhib komisjoni tähelepanu vajadusele suurendada selle programmi kasutamist äärepoolseimate piirkondade noorte poolt, nagu on rõhutatud komisjoni teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“;

27.  soovitab liikmesriikidel suurendada jõupingutusi hariduse ja noorsoo valdkonnas antud riigipõhiste soovituste järgimisel ning soodustada heade tavade vahetamist;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama algatustega, mille eesmärk on parandada juurdepääsu paremale haridusele, oskustele ja tööhõivele, ning tagada tugevam keskendumine rohelisele ja ringmajandusele kogu nende oskustealases töös;

29.  on arvamusel, et tulevikukindel oskuste tegevuskava peaks hõlmama jätkusuutlikkust käsitlevat õppimist ja olema osa ametialase kirjaoskuse laiemast käsitlusest Euroopa ühiskondade suureneva digiteerimise ja robotiseerimise tingimustes, keskendudes mitte ainult majanduskasvule, vaid ka õppijate isiklikule arengule, paremale tervisele ja heaolule;

30.  tervitab komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist Euroopa identiteedi tugevdamise kohta hariduse ja kultuuri kaudu (COM(2017)0673), mis sisaldab julgeid eesmärke hariduse valdkonnas, eelkõige seoses Euroopa haridusruumi loomisega ja keeleõppe parandamisega Euroopas;

31.  tuletab meelde, et loomemajandus on üks ettevõtlikumaid sektoreid ja et loomevaldkonnas omandatud haridus aitab arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu loovmõtlemist, probleemide lahendamise oskust, meeskonnatööd ja leidlikkust; nõuab, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika alasesse haridusse lisataks kunsti- ja loovõpe, arvestades tihedat sidet loovuse ja innovatsiooni vahel; rõhutab lisaks kultuuri- ja loomesektori potentsiaali Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel ning majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive, eelkõige noorte tööhõive suurendamisel; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori edendamine ja sellesse investeerimine võib aidata märkimisväärselt suurendada investeeringuid, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet; seetõttu kutsub komisjoni üles võtma arvesse kogu kultuuri- ja loomesektori, sh eelkõige valitsusväliste organisatsioonide ja väikeste ühenduste pakutavaid võimalusi, näiteks noorte tööhõive algatuse raames;

32.  tuletab meelde, et tüdrukuid ja noori naisi on vaja julgustada läbima IKT õpingud ja kutsub liikmesriike üles ergutama tüdrukuid ja noori naisi õppima STEM‑õppeaineid, kaasates sellesse ka kunsti- ja humanitaarteadused, ja suurendama naiste esindatust STEM‑valdkondades;

33.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kõik vajalikud meetmed, et parandada teenuseid ja õigusakte, mis on olulised töö- ja eraelu nõuetekohase tasakaalu ja soolise võrdõiguslikkuse jaoks; nõuab kättesaadava, kvaliteetse ja taskukohase lastehoiu, ülalpeetavate isikute hoolduse ja alushariduse arendamist ning soodsate tingimuste loomist vanematele ja hooldajatele, mis võimaldavad soodsat perepuhkust ja paindlikku töökorraldust, kasutades ära uute tehnoloogiate potentsiaali, tagades sotsiaalse kaitse ja vajadusel piisava koolituse; rõhutab siiski, et on vaja leevendada pereliikmete kohustusliku hooldamise koormat ja palub luua koduabiliste ja hooldajate reguleeritud valdkonna, mis lihtsustab töö- ja eraelu tasakaalustamist, soodustades samas töökohtade loomist; rõhutab sellega seoses avaliku ja erasektori partnerluste potentsiaali ning sotsiaalteenuste osutajate ja sotsiaalsete ettevõtete olulist rolli; rõhutab tungivalt vajadust jälgida sotsiaalse ja soolise võrdõiguslikkuse edenemist, arvestada soolist aspekti ning võtta arvesse reformide mõju pikema aja jooksul;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama eakate, puuetega inimeste ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsemisega seotud eesmärke, mis sarnanevad Barcelona eesmärkidega, koos seirevahenditega, et tagada nende eesmärkide täitmine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles liikuma kõigi hooldusteenuste kvalitatiivsete standardite suunas, sealhulgas nende kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse valdkonnas; palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) järeldusi iseseisva elu kogukonnapõhise toetamise ja hoolduse edendamise kohta ning töötada välja selge strateegia ja tugevad investeeringud, et arendada nüüdisaegseid kvaliteetseid kogukonnapõhiseid teenuseid ning suurendada toetust hooldajatele, eriti perekonnaliikmest hooldajatele;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama töö kvaliteeti nii töötingimuste, tervishoiu ja ohutuse osas kui ka palkade osas, mis võimaldaks inimväärset elu ja pere planeerimist; rõhutab, kui tähtis on tulemuslikult tõkestada deklareerimata tööd, kaasates sotsiaalpartnereid ja kehtestades asjakohased trahvid; kutsub liikmesriike üles kahekordistama oma jõupingutusi, et muuta deklareerimata töö deklareeritud tööks, toetades oma tööjärelevalvemehhanisme ja kehtestades meetmeid, mis võimaldavad töötajatel mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üle minna; tuletab liikmesriikidele meelde, et on olemas deklareerimata tööga tegelev platvorm, milles nad peaksid aktiivselt osalema, kasutades seda parimate tavade vahetamiseks ja eesmärgiga võidelda deklareerimata töö, varifirmade ja näiliste füüsilisest isikust ettevõtjatega, sest need ohustavad nii töö kvaliteeti kui ka töötajate juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele ning riigi rahandust, tekitades Euroopa ettevõtete vahel ebaõiglast konkurentsi; avaldab heameelt komisjoni esitatud uute algatuste, näiteks Euroopa tööhõiveameti teemal avaliku konsulteerimise käivitamise ja Euroopa sotsiaalkindlustusnumbri üle; palub, et liikmesriigid eraldaksid tööinspektsioonidele või muudele asjaomastele riiklikele asutustele piisavad vahendid, et tegeleda deklareerimata töö probleemiga, kavandaksid meetmeid, varimajanduses osalevate töötajate üleminekut ametlikku majandusse ja parandaksid ka piiriülest koostööd kontrolliteenistuste vahel ning teabe ja andmete elektroonilist vahetamist, et parandada sotsiaalpettuste ja deklareerimata töö vastu võitlemiseks ja ennetamiseks ette nähtud kontrollide tõhusust, ning vähendaksid halduskoormust;

36.  palub liikmesriikidel tagada, et aktiivne tööturupoliitika on tõhus ja tulemuslik ning on töötatud välja sektoritevahelise liikuvuse toetamiseks ja töötajate ümberõppeks, mis muutub üha olulisemaks, sest meie tööturud kohanduvad majanduse digitaalse ümberkujundamise järgi;

37.  rõhutab VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete potentsiaali töökohtade loomise ja majanduse jaoks tervikuna; peab oluliseks hinnata idufirmade ebaõnnestumise kõrget määra, et teha järeldusi edaspidiseks, ning toetada ettevõtlust, sh ka sotsiaal- ja ringmajanduse mudelite väljatöötamise ja toetamise abil; peab lisaks hädavajalikuks parandada ettevõtluskeskkonda halduskoormuse vähendamise abil, parandades juurdepääsu rahastamisele ning toetades selliste maksustamismudelite väljatöötamist ja maksumenetluste lihtsustamist, mis soosivad VKEsid, ettevõtjaid, FIEsid, mikroettevõtteid, idufirmasid ja sotsiaalseid ettevõtteid, samuti vältida maksudest kõrvalehoidumist ja usaldusväärse teabe puudumist maksubaasi ja tegelike omanike kindlaksmääramiseks; palub liikmesriikidel töötada välja poliitika, mis soodustab vastutustundliku ja tulemusliku ettevõtluskultuuri tekkimist noorte hulgas alates varasest east, pakkudes neile praktika- ja äriühingute külastamise võimalusi ning teadmisi selle kohta, kuidas hoida ära ebaõnnestumisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles jätkama programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“; palub, et liikmesriigid toetaksid ühendusi ja algatusi, mis aitavad noori ettevõtjaid uuenduslike projektide väljatöötamisel;

38.  rõhutab, et sotsiaalne ettevõtlus on kasvav valdkond, mis võib ühtaegu edendada majandust ning vähendada puudust, sotsiaalset tõrjutust ja muid sotsiaalseid probleeme; on seepärast seisukohal, et ettevõtlusharidus peaks hõlmama sotsiaalset mõõdet ja selle raames tuleks käsitleda selliseid teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ärimudelid, sh ühistud, et püüelda sotsiaalsema, kaasavama ja jätkusuutlikuma majanduse poole;

39.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalmajanduse ettevõtted aitasid oluliselt kaasa kriisi mõju vähendamisele; rõhutab seetõttu vajadust neid ettevõtteid rohkem toetada, eeskätt erinevatele rahastamisvormidele, sealhulgas Euroopa fondidele juurdepääsemise seisukohast, ning vähendada nende halduskoormust; rõhutab, et neile on vaja tagada õigusraamistik, milles tunnustatakse nende tegevust ELis ja ennetatakse ebaausat konkurentsi; tunneb kahetsust asjaolu pärast, et nende tegevuste hindamist ei kajastata iga-aastases majanduskasvu analüüsis, nagu Euroopa Parlament on palunud;

40.  tunnistab, et naised on tööturul jätkuvalt alaesindatud; on sellega seoses veendunud, et paindlikud töölepingud, sealhulgas vabatahtlikud ajutised ja osalise tööajaga lepingud, võivad täita olulist rolli nende rühmade osalemise suurendamisel, kes oleksid muidu tööturult kõrvale jäetud, sealhulgas naised;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima teadusuuringutesse ning edendama uute tootmistehnoloogiate ja teenuste arendamist õiglase ülemineku raamistikus; rõhutab, et neil on potentsiaal suurendada tootlikkust jätkusuutlikkust, luua uusi kvaliteetseid töökohti ja stimuleerida pikaajalist arengut;

42.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ teadus- ja arendustegevusse; on seisukohal, et sellesse sektorisse investeerimine aitab muuta majandust konkurentsivõimelisemaks ja suurendada tootlikkust, mis omakorda toetab stabiilsete töökohtade loomist ja töötasude tõusu;

43.  toonitab, et on tähtis tagada lairibaühendus kõigile piirkondadele, sealhulgas maapiirkondadele ning raskete ja püsivate looduslike või demograafiliste probleemidega piirkondadele, et toetada ühtset arengut kogu ELis;

44.  on arvamusel, et elanikkonna kahanemine, mis mõjutab ELi piirkondi erineval määral, on üks nendest tõsistest takistustest, mis pidurdavad arengut ning mille puhul on vaja erinevaid lähenemisviise ja kohustusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid selle probleemiga tegelemiseks; rõhutab asjaolu, et elanikkonna kahanemine nõuab terviklikku lähenemisviisi, mis peaks hõlmama vajaliku taristu kohandamist, inimväärsete palkadega kvaliteetseid töökohti ning avalike teenuste ja paindliku töökorralduse edendamist, millega peaks kaasnema piisav töökohakindlus ning kättesaadav sotsiaalkaitse;

45.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon lisas oma Euroopa statistikaprogrammi vajaduse pakkuda statistilisi andmeid selliste demograafiliste probleemide kohta nagu rahvastikukadu ja elanikkonna hajutatus; leiab, et need andmed annavad usaldusväärse ülevaate nende piirkondade probleemidest, võimaldades nii leida paremaid lahendusi; palub, et komisjon võtaks seda statistikat tulevase mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamisel arvesse;

46.  tuletab meelde, et eluea pikenemine nõuab pensionisüsteemide kohandamist, et tagada nende jätkusuutlikkus ja eakate elukvaliteet; rõhutab, et seda on võimalik saavutada, vähendades majandusliku sõltuvuse määra, sealhulgas pakkudes sobivaid töötingimusi, nii et need, kes soovivad, saaksid kauem töötada, ning hinnates – liikmesriikide tasandil ja koos tööturu osapooltega – vajadust siduda nii kohustuslik kui ka tegelik pensioniiga jätkusuutlikult oodatava eluea pikenemisega ja sotsiaalkindlustusmaksete aastatega ning vältides varajast lahkumist tööturult, samuti noorte, pagulaste ja rändajate vastuvõtmisega tööturule; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike riigi- ja tööandjapensioni süsteemide tugevdamisel ja hooldusosakute kasutuselevõtmisel, et hüvitada meeste ja naiste lapsehoolduse ja pikaajaliste hoolduskohustuste tõttu kaotatud sissemakseid soolise pensionilõhe vähendamiseks ning tagada pensionieaks piisav sissetulek, mis oleks ülalpool vaesuspiiri ning võimaldaks elada väärikalt ja iseseisvalt;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama aktiivsena vananemise poliitikat, eakate inimeste sotsiaalset kaasamist ja põlvkondadevahelist solidaarsust; tuletab meelde, et tootlikkuse jaoks on ülimalt tähtsad ka kulutõhusamad tervishoiusüsteemid ja pikaajaline hooldus, mis tagab õigeaegse juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele ennetusele ja ravile;

48.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika kui Euroopa Liidu peamine investeerimispoliitika on tõestanud oma tõhusust ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisel ning kaasamise edendamisel, mistõttu tuleks selle rahastamist tulevases mitmeaastases finantsraamistikus suurendada; leiab, et Euroopa Sotsiaalfond peaks ka edaspidi olema peamine ELi vahend töötajate integreerimiseks ja taasintegreerimiseks tööturule, samuti sotsiaalse kaasamise, vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise meetmete toetamiseks ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise toetamiseks; kutsub komisjoni üles suurendama Euroopa Sotsiaalfondi, et järgmises mitmeaastases finantsraamisikus toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist;

49.  rõhutab, et EFSI vahenditega tuleb toetada majanduskasvu ja tööhõivet kõrge riskitasemega investeerimisprojektides ning lahendada noorte ja pikaajalise töötuse probleemi; tunneb siiski muret selle pärast, et fondi kasutamises on ülisuur erinevus EL15 ja EL13 vahel; rõhutab lisaks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rolli tööhõive kõrge taseme ja kvaliteedi edendamisel, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamisel ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel;

50.  kutsub liikmesriike üles hindama, kas neil oleks võimalik vähendada makse hädavajalike elementide, eeskätt toidu puhul, mis on üks põhilistest sotsiaalse õigluse meetmetest;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi puudega inimeste kaasamiseks tööturule, kõrvaldades seadusandlikud takistused, võideldes diskrimineerimise vastu ja kohandades töökohti ning luues stiimuleid nende tööhõiveks; tuletab meelde, et väga olulised meetmed on puudega inimeste jaoks kohandatud töökeskkond, integreerimine haridusse kõikidel tasanditel ning sihtotstarbeline rahaline toetus, et aidata neil täiel määral osaleda tööturul ja ühiskonnas tervikuna; kutsub komisjoni üles lisama sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse puudega inimeste tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse näitajaid;

52.  tunneb heameelt, et 2018. aasta majanduskasvu analüüsile lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste ettepanekus on arvestatud puuetega inimeste õigusi; nõuab siiski, et need sätted sisaldaksid konkreetseid meetmeid, et saavutada seatud eesmärgid, mis on kooskõlas ELi ja liikmesriikide kohustustega tulenevalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist;

53.  julgustab liikmesriike rakendama vajalikke meetmeid pagulaste ning etnilise vähemuse või rändaja taustaga inimeste sotsiaalseks kaasamiseks;

54.  rõhutab asjaolu, et tööjõu nõudluse ja pakkumise ebakõla on probleem, mis puudutab töötajaid kõikides ELi piirkondades, kaasa arvatud kõige rohkem arenenud piirkondades, ning seda ei saa lahendada ebakindla või ebastabiilse tööhõivega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama meetmeid, et hõlbustada töötajate liikuvust töökohtade, sektorite ja asukohtade vahel, et vastata tööturu nõudlusele nii vähemarenenud kui ka arenenud piirkondades, tagades samal ajal stabiilsuse ja korralikud töötingimused ning võimaldades kutsealast arengut ja edendamist; tunnistab, et ELi-sisene tööjõu liikuvus liikmesriikide vahel aitab rahuldada pakkumist ja nõudlust; kutsub komisjoni ja liikmesriike samuti üles pöörama erilist tähelepanu piiriüleste töötajate ja äärealade ja äärepoolseimate piirkondade töötajate eriolukorrale;

55.  mõistab hukka asjaolu, et vaatamata Euroopa Parlamendi arvukatele taotlustele ei ole äärepoolseimad piirkonnad endiselt iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi kaasatud; selleks et tagada võrdsus piirkondade vahel ja edendada ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, mida on palju arutatud, kutsub komisjoni üles kiirendama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamist, et hoogustada äärepoolseimate piirkondade ELi integreerimist; rõhutab, et jätkuvalt on vaja pöörata erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele mitte üksnes vahendite eraldamise seisukohast, vaid arvestades ka Euroopa poliitika võimalikku mõju nende sotsiaalsele olukorrale ja tööhõivele;

56.  rõhutab asjaolu, et reaalpalga kasv on aastatel 2014–2016 tootlikkuse kasvust maha jäänud, kuigi olukord tööturul on paranenud; tuletab meelde, et ebavõrdsuse kaotamiseks on väga oluline reaalpalkade kasv suurenenud tootlikkuse tulemusena;

57.  rõhutab sotsiaalpartnerite kui oluliste sidusrühmade, riikide sotsiaaldialoogi tavade ja kodanikuühiskonna rolli reformiprotsessis ja nende aktiivsest kaasamisest tulenevat lisandväärtust reformide väljatöötamisel, järjestamisel ja elluviimisel; rõhutab, et tegelik osalemine poliitika kujundamises võimaldab sotsiaalpartneritel tunda end rohkem kaasatuna riiklikesse reformidesse, mis on võetud vastu Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste tulemusena, ja seetõttu suureneb nende vastutustunnet tulemuste suhtes; kutsub seepärast komisjoni üles esitama suuniseid kõigi asjaomaste sidusrühmade asjakohaseks kaasamiseks; toetab arvamust, et globaliseerunud turu uued tööhõivevormid nõuavad uusi sotsiaalse ja kodanikega peetava dialoogi vorme, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama nende uute sotsiaaldialoogi vormide loomist ning nende uute tööhõivevormide kaitsmist; rõhutab, et töötajaid tuleb nende õigustest teavitada ja neid kaitsta, kui nad teavitavad kuritarvituslike tavade kasutamisest; leiab, et kui soovime edendada ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, tuleks jätkata sotsiaalset dialoogi Euroopa poolaasta protsessi igas etapis; kinnitab, et liikmesriigid peavad aitama inimestel arendada tööturul nõutavaid oskusi;

58.  rõhutab, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja ELi 2020. aasta tulemustabeli kohaselt vastas 2016. aastal oskuste jaotus tööjõu hulgas üldiselt tööturu kvalifikatsiooninõuetele ning et tööjõu pakkumine ületas nõudluse kõigis kvalifikatsiooni liikides ja oli eriti suur madala ja keskmise taseme kvalifikatsioonide puhul; rõhutab, et Cedefopi prognoosid näitavad kuni 2025. aastani paralleelset oskuste suurenemist nii nõudluse kui ka pakkumise poolel ning et oskuste tase muutub eeldatavasti kiiremini tööjõu kui tööturul nõutava puhul; seetõttu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tööturule juurdepääsul esinevaid raskusi hoolikalt ümber hindama; on mures ülekvalifitseerituse määra tõusu pärast (2014. aastal 25 %);

59.  rõhutab, et selline sooline diskrimineerimine nagu sooline palgalõhe või meeste ja naiste tööhõive määra erinevus on endiselt väga suur, sest meestöötajate keskmine brutotunnitasu on umbes 16 % suurem kui naistöötajate tasu; rõhutab, et need erinevused on tingitud asjaolust, et naisi töötab hästi tasustatud sektorites vähem, samuti diskrimineerimisest tööturul ja naiste suurest arvust osalise tööajaga töötajate hulgas; rõhutab, et nende erinevuste vähendamiseks on vaja täiendavaid edusamme; tuletab sellega seoses komisjonile meelde võtta kasutusele strateegia „Euroopa 2020“ soolise võrdõiguslikkuse sammas ja kehtestada soolise võrdõiguslikkuse üldeesmärk;

60.  palub liikmesriikidel lisada oma riiklikesse reformikavadesse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse sooline mõõde ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõte, kehtestades selleks kvalitatiivsed eesmärgid ja kavandades meetmed, mis käsitlevad püsivat soolist ebavõrdsust;

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0355.
(3) ELT L 59, 2.3.2013, lk 5.
(4) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0451.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0418.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0403.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0360.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0260.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0073.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0039.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(14) ELT C 35, 31.1.2018, lk 157.
(15) ELT C 366, 27.10.2017, lk 19.
(16) ELT C 265, 11.8.2017, lk 48.
(17) ELT C 75, 26.2.2016, lk 130.
(18) ELT C 65, 19.2.2016, lk 40.
(19) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks, Euroopa Komisjon.
(20) ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 6. november 2018Õigusalane teave