Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0336(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0051/2018

Esitatud tekstid :

A8-0051/2018

Arutelud :

PV 14/03/2018 - 15
CRE 14/03/2018 - 15

Hääletused :

PV 15/03/2018 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0087

Vastuvõetud tekstid
PDF 515kWORD 97k
Neljapäev, 15. märts 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas *
P8_TA(2018)0087A8-0051/2018

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683 – C8‑0471/2016 – 2016/0336(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0683),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0471/2016),

–  võttes arvesse Taani Folketingi, Iirimaa Esindajatekoja ja Senati, Luksemburgi Saadikutekoja, Malta Esindajatekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0051/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke.
(1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Globaliseerumise ja digiteerimise ajastul muutub eelkõige finants- ja intellektuaalse kapitali allikapõhise maksustamise jälgimine üha raskemaks ja sellega manipuleerimine üha lihtsamaks. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Mitmete majandussektorite üldine digiteerimine ning digitaalmajanduse kiire areng seavad kahtluse alla traditsiooniliste majandusharude jaoks mõeldud liidu äriühingute maksumudelite sobivuse, muu hulgas seoses sellega, et tuleb võib-olla välja töötada uued hindamis- ja arvutuskriteeriumid, mis peegeldaksid 21. sajandi äritegevust. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need kõik ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja tekitavad moonutusi suurte äriühingute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Seetõttu peaks liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi uus standard käsitlema sedalaadi turuprobleeme, austades samal ajal pikaajalise õigusliku selguse ja kindluse ning maksualase neutraalsuse põhimõtte eesmärke. Liikmesriikide maksusüsteemide suurem ühtlustamine vähendab oluliselt liidus piiriüleselt tegutsevate äriühingute kulusid ja halduskoormust. Ehkki maksupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115 selgelt sätestatud, et nõukogu peaks seadusandliku erimenetluse kohaselt tegutsedes ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega andma ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste maksuseaduste ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada.
(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad ja kus äriühingutel on püsiv tegevuskoht. Arvestades digitaalseid muutusi ärikeskkonnas, on vaja tagada, et äriühinguid, kes teenivad liikmesriigis tulu, omamata selles liikmesriigis füüsilist püsivat tegevuskohta, kuid omades seal digitaalset püsivat tegevuskohta, koheldakse samal viisil kui äriühinguid, kellel on liikmesriigis füüsiline püsiv tegevuskoht. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. Konsolideerimine on CCCTB süsteemi oluline element, kuna ELis piiriüleselt tegutsevate sama grupi äriühingute ees olevaid olulisi maksutõkkeid saab kõrvaldada üksnes sel viisil. Konsolideerimisega kõrvaldatakse siirdehindadega seotud formaalsused ja grupisisene topeltmaksustamine.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta 7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.
(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus tekib kasum ja kus on äriühingu püsiv tegevuskoht. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. Siseturu täiustamine on kõige olulisem majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav tegur. CCCTB kehtestamine aitaks suurendada majanduskasvu ja luua liidus rohkem töökohti, vähendades kahjulikku maksukonkurentsi äriühingute vahel.
__________________
__________________
7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM(2011)0121 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.
7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM(2011)0121 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis konsolideerimisega seotud küsimusi käsitleda.
(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, on väga tähtis tagada äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi üheaegne jõustumine. Kuna süsteemi selline muutus kujutab endast märkimisväärset sammu siseturu väljakujundamisel, on vaja paindlikkust, et seda saaks algusest peale nõuetekohaselt rakendada. Seega, kuna siseturg hõlmab kõiki liikmesriike, tuleks CCCTB kehtestada kõigis liikmesriikides. Kui nõukogu ei võta CCCTB loomise ettepaneku kohta ühehäälset otsust vastu, peaks komisjon esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele, et esitada vajalikud õigusaktid. Viimase võimalusena peaksid liikmesriigid algatama tõhustatud koostöö, millega mitteosalevad liikmesriigid peaksid saama igal ajal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ühineda. Siiski on kahetsusväärne, et ei CCTB ega CCCTB ettepaneku kohta ole tehtud piisavalt üksikasjalikku hindamist seoses nende mõjuga liikmesriikide äriühingu maksutulule riikide kaupa.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid CCCTB eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes olulise suurusega gruppide jaoks. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev piirmäär. Lisaks peaks siseturul kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise eesmärgi saavutamise tõhustamiseks olema ettevõtjatel, kes grupi suurusel põhineva piirmäärani ei küündi, olema võimalik sellekohase valiku korral CCCTB eeskirjadele tugineda.
(5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid ühtse maksubaasi eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev 750 miljoni euro suurune alumine piirmäär. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse uus äriühingu tulumaksubaasi standard kõigile liidu äriühingutele, tuleks piirmäära seitsme aasta jooksul nullini vähendada. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema esimeses etapis soovi korral kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Kõigi muude tingimuste võrdsuse korral võib üleminek äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile tuua kaasa liikmesriikide maksutulu vähenemise või suurenemise. Maksutulude vähenemise kompenseerimiseks tuleks luua ajutine kompensatsioonimehhanism, mida rahastatakse uuest süsteemist tulenevate suurenenud maksutuludega liikmesriikide eelarveülejäägist. Kompensatsiooni suurust tuleks igal aastal kohandada, et võtta arvesse enne käesoleva direktiivi jõustumist tehtud võimalikke riigi või piirkonna tasandi otsuseid. Komisjon peaks olema kohustatud esitama kompensatsioonisüsteemi kaotamise või muutmise ettepaneku seitse aastat pärast selle kasutuselevõttu ning kehtestama kompensatsiooni ülemmäärad.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Selleks et vältida maksukoormuse praegust jaotust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja hargmaiste korporatsioonide vahel, nagu on mainitud Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, on äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eesmärk mitte seada VKEsid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, vaid luua neile võrdsed võimalused. Peamine maksuhaldur võib pakkuda VKEdele vajalikke vahendeid, et aidata neil täita haldus- ja korralduslikke nõudeid, mida vabatahtlik ühinemine CCCTBga kaasa toob.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  See, kas tegemist on konsolideeritud maksugrupiga, peaks määratama kindlaks vastavalt kaheosalisele kriteeriumile, mis põhineb i) kontrollil (üle 50 % hääleõigusest) ja ii) omandiõigusel (üle 75 % omakapitalist) või kasumiosalusel (üle 75 % õigustest saada osa kasumist). Nende kriteeriumide kohaldamine tagaks grupi liikmete vahelise majandusliku integratsiooni kõrge taseme. Süsteemi terviklikkuse tagamiseks peavad kontrolli ja omandiõiguse või kasumiosaluse kriteeriumid olema täidetud kogu maksuaasta jooksul; vastasel juhul peaks kriteeriumidele mittevastav äriühing kohe grupist lahkuma. Lühikese aja jooksu äriühingute grupiga liitumise ja grupist lahkumise tulemusel tekkiva maksutulemuste moonutamise ärahoidmiseks tuleks ette näha ka gruppi kuulumise ajaline miinimumnõue, mis on üheksa järjestikust kuud.
(6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on liidus maksuresident. Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga tihti skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse tasumata või makstes neid väga madalate maksumääradega. Püsiva tegevuskoha mõiste võimaldaks täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille täitmine tõendab hargmaise ettevõtja asumist asjaomases riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Samuti on vaja ühist määratlust selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. Kui siirdehinnad põhjustavad kasumi ülekandmist madalate maksumääradega riiki, tuleb eelistada kasumi arvestamist jaotusvalemi põhjal. Sellise süsteemi vastuvõtmisega võib liit kehtestada äriühingute kaasaegse ja tõhusa maksustamise rahvusvahelise standardi. Komisjon peaks koostama suunised üleminekuperioodi ajaks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise, kuid lõpuks peaks normiks kujunema jaotusvalemi kasutamine. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu liidu mudel, mis võiks lõpuks asendada tuhanded kahepoolsed lepingud, mida iga liikmesriik on sõlminud.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Digitaalsed kaubad on äärmiselt liikuvad ja immateriaalsed. Uuringud on näidanud, et digitaalsektor on tihedalt seotud agressiivse maksuplaneerimise tavadega, kuna paljud ärimudelid ei vaja füüsilist taristut, et klientidega tehinguid teha ja kasumit teenida. See võimaldab suurimatel digitaalsetel äriühingutel maksta oma tuludelt nullilähedasi makse. Liikmesriikide riigikassad kaotavad miljardeid eurosid maksutulu, kuna nad ei saa digitaalseid hargmaiseid ettevõtjaid maksustada. Selle tõelise ja kiiret sekkumist vajava sotsiaalse ebaõigluse lahendamiseks tuleb praegust äriühingu tulumaksu käsitlevat õigust laiendada, et see hõlmaks uut digitaalset püsivat tegevuskohta, mis põhineb märkimisväärsel digitaalsel kohalolekul. Sarnaste ärimudelite jaoks on vaja võrdseid võimalusi, et lahendada digiteerimise kontekstist tulenevad maksuprobleemid ilma digitaalsektori potentsiaali pärssimata. Sellega seoses tuleks eriti arvesse võtta OECD tehtud tööd rahvusvaheliselt sidusate reeglite kogumi osas.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema kolmest võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara ja sihtkohajärgne käive. Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama kogu materiaalset põhivara, kuid mitte immateriaalset vara ja finantsvara nende mobiilse laadi ja ohu tõttu, et käesoleva direktiivi sätetest võidakse mööda hiilida. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod.
(10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema neljast võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara, sihtkohajärgne käive ning internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumine ja kasutamine (edaspidi „andmetegur“). Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama ainult materiaalset vara. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peab täielikult kajastama igas liikmesriigis toimunud majandustegevust, võttes nõuetekohaselt arvesse nende majanduse võimalikke olulisi erinevusi. Kui valem toob kaasa tasakaalustamata jaotuse, mis ei kajasta majandustegevust, võib sellist olukorda parandada vaidluste lahendamise mehhanism. Eespool öeldut silmas pidades peaks komisjon hindama vaidluste lahendamise mehhanismi võimalikku loomist, et tagada eri liikmesriikide osalemise puhul vaidluste nõuetekohane lahendamine.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Teatavad tegevusvaldkonnad nagu finants- ja kindlustussektor, nafta- ja gaasisektor ning mere- ja lennutransport vajavad oma eripärade tõttu konsolideeritud maksubaasi jaotamise kohandatud valemit.
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Käesolev direktiiv põhineb nõukogu direktiivil 2016/xx/EL äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtsed eeskirjad maksubaasi arvutamiseks) ja keskendub maksutulemuste konsolideerimisele kogu grupi ulatuses. Seetõttu on vaja käsitleda seost kahe õigusakti vahel ning näha ette maksubaasi teatavate komponentide ülevõtmine gruppide jaoks ette nähtud uude raamistikku. Selliste komponentide hulka kuuluvad eelkõige intresside mahaarvamise kord, asendamisklausel, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsed ebakõlad.
(14)  Käesolev direktiiv põhineb nõukogu direktiivil 2016/xx/EL äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtsed eeskirjad maksubaasi arvutamiseks) ja keskendub maksutulemuste konsolideerimisele kogu grupi ulatuses. Seetõttu on vaja käsitleda seost kahe õigusakti vahel ning näha ette maksubaasi teatavate komponentide ülevõtmine gruppide jaoks ette nähtud uude raamistikku. Selliste komponentide hulka kuuluvad eelkõige intresside mahaarvamise kord, asendamisklausel, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsed ebakõlad. Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast täiendavaid maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, et vähendada negatiivset mõju, mis tuleneb kasumi suunamisest madala maksumääraga kolmandatesse riikidesse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi osasid, tuleks komisjonile anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et (i) võtta arvesse siseriiklikes õigusnormides tehtud muudatusi seoses äriühingute liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta vastavalt I ja II lisa; (ii) kehtestada uusi mõisteid; ja (iii) täiendada intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise eeskirja killustatuse vältimise eeskirjadega, et paremini käsitleda maksugrupis tekkida võivat maksustamise vältimise ohtu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(16)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi osasid, tuleks komisjonile anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et (i) võtta arvesse siseriiklikes õigusnormides tehtud muudatusi seoses äriühingute liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta vastavalt I ja II lisa; (ii) kehtestada uusi mõisteid; (iii) täiendada intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise eeskirja killustatuse vältimise eeskirjadega, et paremini käsitleda maksugrupis tekkida võivat maksustamise vältimise ohtu, ning (iv) avaldada suunised üleminekuperioodiks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja võtaks seejuures arvesse Euroopa Parlamendi iga-aastast resolutsiooni. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda järgmised rakendusvolitused: (i) kehtestada igal aastal nimekiri kolmandate riikide äriühingute liikidest, mis on sarnased I lisas loetletud äriühingu liikidega; (ii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tööjõu-, vara- ja käibeteguri arvutamise ning töötajate ja palgafondi ning vara ja käibe jaotamise kohta vastava teguri alla ning varade hindamise kohta; (iii) võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse grupi loomise kohta esitatava teate standardvorm; ning (iv) näha ette eeskirjad konsolideeritud maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.
(17)  Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda järgmised rakendusvolitused: (i) kehtestada igal aastal nimekiri kolmandate riikide äriühingute liikidest, mis on sarnased I lisas loetletud äriühingu liikidega; (ii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tööjõu-, vara-, käibe- ja andmeteguri arvutamise ning töötajate ja palgafondi, kogutud ja kasutatud isikuandmete ning vara ja käibe jaotamise kohta vastava teguri alla ning varade hindamise kohta; (iii) võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse grupi loomise kohta esitatava teate standardvorm; ning (iv) näha ette eeskirjad konsolideeritud maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Komisjon peaks kujundama need ühtsed maksudeklaratsiooni vormid koostöös liikmesriikide maksuhalduritega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.
__________________
__________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse piiriülese laienemise hõlbustamisega, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, kuna direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad lahknevustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega.
(18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse, eelkõige VKEde, piiriülese laienemise hõlbustamisega, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, kuna direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad lahknevustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti,
(20)  Kuna käesolev direktiiv hõlmab äriühingute maksustamise eeskirjade olulist muutmist, peaks komisjon olema kohustatud hindama käesoleva direktiivi rakendamist põhjalikult viie aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See rakendamisaruanne peaks sisaldama vähemalt järgmisi punkte: käesolevas direktiivis sätestatud maksusüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, süsteemi eelised ja puudused VKEde jaoks, mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel, mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi äriühingute vahel, kelle suhtes kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud uued eeskirjad, ning nende ettevõtete arv, mis kuuluvad kohaldamisalasse üleminekuperioodi jooksul. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist 10 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti,
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Selleks, et saavutada täielik ja järjepidev konsolideerimine ning vältida liikmesriikidevaheliste raamatupidamisalaste ebakõlade tõttu tekkivaid uusi arbitraaživõimalusi, tuleb konsolideeritud maksubaasi arvutamiseks vastu võtta selged, sidusad ja objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks komisjon tegema ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks käesoleva direktiivi asjakohastes sätetes, mis käsitlevad konsolideeritud maksubaasi määratlemist ja arvutamist.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 b (uus)
(20b)  Komisjon peaks kaaluma täiendavaid uuringuid, mis analüüsivad CCCTB potentsiaalset mõju üksikute liikmesriikide äriühingu maksutulule ja liidu võimalikule ebasoodsale konkurentsiolukorrale kolmandate riikidega võrreldes.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivis 2016/xx/EU,14 osutatud maksubaaside konsolideerimise kord selliste äriühingute jaoks, kes on grupi liikmed, ning kehtestatakse eeskirjad selle kohta, kuidas äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi liikmesriikide vahel jaotatakse ja riiklike maksuhaldurite poolt hallatakse.
1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidus teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks, sealhulgas eeskirjad maksustamise vältimise ärahoidmise meetmete ja väljapakutud maksusüsteemi rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete kohta.
_______________
14 [direktiivi täispealkiri] (ELT L [ ], [ ], lk [ ])].
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate ja digitaalsete püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c
(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot;
c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot. Seda piirmäära tuleks maksimaalselt seitsme aasta jooksul vähendada nullini.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktides a, b ja d esitatud tingimustele, kuid mitte lõike 1 punktis c ette nähtud tingimustele, võib otsustada kohaldada viie maksuaasta jooksul käesoleva direktiivi sätteid, ning seda ka oma püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides. Nimetatud ajavahemik pikeneb automaatselt viie maksuaasta võrra, välja avatud juhul, kui esitatakse artikli 47 teises lõigus osutatud teade lõpetamise kohta. Lõike 1 punktides a, b ja d sätestatud tingimused peavad olema täidetud iga pikendamise puhul.
3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktides a, b ja d esitatud tingimustele, kuid mitte lõike 1 punktis c ette nähtud tingimustele, võib otsustada kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, ning seda ka oma püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4
4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste laevandusettevõtjate suhtes, keda maksustatakse maksustamise erikorra alusel. Laevandusettevõtjad, keda maksustatakse maksustamise erikorra alusel, võetakse arvesse, et määrata kindlaks äriühingud, kes kuuluvad samasse gruppi vastavalt artiklitele 5 ja 6.
välja jäetud
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 23
(23)  „konsolideeritud maksubaas“ – grupi kõigi liikmete maksubaasi summa, mis on arvutatud vastavalt direktiivile 2016/xx/EL;
(23)  „konsolideeritud maksubaas“ – grupi liikmete konsolideeritud maksustatav netotulu, mis on arvutatud järjepideva arvestusbaasi alusel, mida kohaldatakse kõigi grupi liikmete suhtes vastavalt direktiivile 2016/xx/EL;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)
28a)  „andmetegur“ – internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel ühes või mitmes liikmesriigis.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Kui laevanduse või siseveetranspordiga tegeleva grupiliikme tegeliku juhtimise asukoht on laeva või paadi pardal, peetakse grupiliiget laeva või paadi kodusadama liikmesriigi maksuresidendiks, või kui selline kodusadam puudub, selle liikmesriigi maksuresidendiks, kus laeva või paadi operaator on maksuresident.
välja jäetud
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Residendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu kogu tulult, mis on saadud mis tahes allikast, sõltumata sellest, kas tulu saadi selles liikmesriigis või väljaspool seda liikmesriiki, kus ta on maksuresident.
4.  Residendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu kogu tulult, mis on saadud mis tahes tegevusest, sõltumata sellest, kas tulu saadi selles liikmesriigis või väljaspool seda liikmesriiki, kus ta on maksuresident.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Mitteresidendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu tulult, mis on saadud tegevusest, mida teostati liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
5.  Mitteresidendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu tulult, mis on saadud tegevusest, mida teostati liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha, sealhulgas digitaalse püsiva tegevuskoha kaudu. Maksumaksja digitaalne püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu … direktiivi (äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta)1a artiklis 5 loetletud tingimustele ja kriteeriumidele.
_______________
1a Nõukogu direktiiv ... äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (ELT L …, …, lk …).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
(a)  õigus kasutada üle 50 % hääleõigusest; ning
a)  õigus kasutada hääleõigust, mis ületab 50 %; ning
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2a.  Püsiv tegevuskoht hõlmab digitaalset püsivat tegevuskohta vastavalt nõukogu … direktiivi (äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta)1a artiklis 5 loetletud tingimustele ja kriteeriumidele.
_______________
1a Nõukogu direktiiv … äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (ELT L …, …, lk …).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Kõigi grupiliikmete maksubaasid liidetakse kokku konsolideeritud maksubaasiks.
1.  Konsolideeritud grupi maksubaas määratakse nii, nagu oleks tegemist üheainsa üksusega. Selleks töödeldakse grupi koondmaksubaasi nii, et kõrvaldatakse kõik kasumid ja kahjumid, sealhulgas need, mis tulenevad kahe või enama samasse gruppi kuuluva üksuse vahelistest tehingutest, olenemata nende iseloomust.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui konsolideeritud maksubaas on negatiivne, kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse konsolideeritud maksubaasiga. Kui konsolideeritud maksubaas on positiivne, jagatakse see VIII peatüki kohaselt.
2.  Kui konsolideeritud maksubaas on negatiivne, kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse konsolideeritud maksubaasiga maksimaalselt viie aasta jooksul. Kui konsolideeritud maksubaas on positiivne, jagatakse see VIII peatüki kohaselt.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Grupid kohaldavad grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamiseks kindlat ja nõuetekohaselt dokumenteeritud meetodit. Grupid võivad meetodit vahetada üksnes tegelikel ärilistel põhjustel ja ainult maksuaasta alguses.
2.  Grupid kohaldavad grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamiseks kindlat ja nõuetekohaselt dokumenteeritud meetodit. Grupid võivad meetodit vahetada üksnes tegelikel ärilistel põhjustel ja ainult maksuaasta alguses. Kõik sellised tehingud kõrvaldatakse vastavalt artikli 7 lõikele 1 tehtava konsolideerimise tulemusena maksubaasist.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamise meetod peab võimaldama kõiki grupisiseseid ülekandmisi ja müügitehinguid kirjendada mitteamortiseeritava põhivaraga seoses madalaima kuluga või amortiseeritava varaga seoses selle maksustamisväärtuses.
välja jäetud
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Grupisisesed ülekanded ei muuda omaloodud immateriaalse põhivara seisu.
välja jäetud
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1
Kui majandustegevuse ümberkorraldamise tulemusel saavad üks või mitu gruppi või kaks või enam grupiliiget mõne teise grupi liikmeks, kantakse kogu varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kooskõlas VIII peatükiga ja majandustegevuse ümberkorraldamise maksuaastal kohaldatavate tegurite alusel grupi kõigi liikmete arvele. Varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgmistesse aastatesse.
Kui majandustegevuse ümberkorraldamise tulemusel saavad üks või mitu gruppi või kaks või enam grupiliiget mõne teise grupi liikmeks, kantakse kogu varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kooskõlas VIII peatükiga ja majandustegevuse ümberkorraldamise maksuaastal kohaldatavate tegurite alusel grupi kõigi liikmete arvele. Varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgmistesse aastatesse maksimaalselt viie aasta jooksul.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Kui kaks või enam peamist maksumaksjat ühinevad nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ15 artikli 2 punkt a alapunktide i) ja ii) tähenduses, siis jagatakse grupi mis tahes tasaarveldamata kahjum grupi liikmete vahel vastavalt VIII peatükile tegurite alusel selle maksuaasta lõpu seisuga, mil ühinemine toimub. Tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgnevatesse aastatesse.
2.  Kui kaks või enam peamist maksumaksjat ühinevad nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ15 artikli 2 punkt a alapunktide i) ja ii) tähenduses, siis jagatakse grupi mis tahes tasaarveldamata kahjum grupi liikmete vahel vastavalt VIII peatükile tegurite alusel selle maksuaasta lõpu seisuga, mil ühinemine toimub. Tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgnevatesse aastatesse maksimaalselt viie aasta jooksul.
__________________
__________________
15 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).
15 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1
Konsolideeritud maksubaas jaotatakse igal maksuaastal grupiliikmete vahel jaotusvalemi alusel. Grupiliikmele A jaotatud osa kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit järgmisel kujul, omistades võrdse tähtsuse käibe-, tööjõu- ja varategurile:
Konsolideeritud maksubaas jaotatakse igal maksuaastal grupiliikmete vahel jaotusvalemi alusel. Grupiliikmele A jaotatud osa kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit järgmisel kujul, omistades võrdse tähtsuse käibe-, tööjõu-, vara- ja andmetegurile:
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 1 – valem

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Kui ühte või mitut tegurit ei saa maksumaksja tegevuse iseloomu tõttu kohaldada, tuleks kõigi ülejäänud kohaldatavate tegurite osakaalu valemis proportsionaalselt muuta, et säilitada iga kohaldatava teguri absoluutselt võrdne osakaal.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 5
5.  Grupiliikmele jaotatud osa kindlaksmääramisel omistatakse käibe-, tööjõu- ja varategurile võrdne tähtsus.
5.  Grupiliikmele jaotatud osa kindlaksmääramisel omistatakse käibe-, tööjõu-, vara- ja andmetegurile võrdne tähtsus.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 5 a (uus)
5a.  Andmetegur koosneb pooles ulatuses suhtarvust, milles grupiliikme poolt kogutud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on lugeja ja kogu grupi poolt kogutud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on nimetaja, ning teise poole ulatuses suhtarvust, milles grupiliikme poolt kasutatud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on lugeja ja kogu grupi poolt kasutatud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on nimetaja.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 5 b (uus)
5b.  Andmeteguri kohaselt kogutud isikuandmete mahtu mõõdetakse maksuaasta lõpus igas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 5 c (uus)
5c.  Isikuandmete kogumise ja ärilistel eesmärkidel kasutamise määratlus seoses andmeteguriga määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EL) 2016/679.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29
Artikkel 29
välja jäetud
Kaitseklausel
Kui peamine maksumaksja või pädev asutus leiab, et grupiliikmele konsolideeritud maksubaasist jaotatud osa ei peegelda õiglaselt selle grupiliikme äritegevuse ulatust, võib peamine maksumaksja või pädev asutus erandina artiklis 28 sätestatud eeskirjast nõuda iga grupiliikme maksuosa arvutamiseks alternatiivse meetodi kasutamist. Alternatiivset meetodit võib kasutada üksnes siis, kui kõik pädevad asutused nõustuvad nende asutuste vaheliste konsultatsioonide ja vajaduse korral ka artikli 78 kohaselt peetud arutelude tulemusena sellise alternatiivse meetodi kasutamisega. Peamise maksuhalduri liikmesriik teavitab komisjoni kasutatud alternatiivsest meetodist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 38 – lõige 1
1.  Kaupade müük arvestatakse selles liikmesriigis asuva grupiliikme käibeteguri hulka, kus kaupade saajale lähetamine või vedu lõpule viidi. Kui sellist kohta ei ole võimalik kindlaks teha, kantakse kaupade müük selle grupiliikme arvele, kes asub liikmesriigis, kus kaupade asukoht oli võimalik viimast korda kindlaks teha.
1.  Kaupade müük arvestatakse selles liikmesriigis asuva grupiliikme käibeteguri hulka, kus kaupade saajale lähetamine või vedu lõpule viidi. Kui sellist kohta ei ole võimalik kindlaks teha või grupiliikmel ei ole maksustatavat tegevuskohta, kantakse kaupade müük selle grupiliikme arvele, kes asub liikmesriigis, kus kaupade asukoht oli võimalik viimast korda kindlaks teha.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 43
Artikkel 43
välja jäetud
Laevandus, siseveetransport ja õhutransport
Selle grupiliikme tulusid, kulusid ja muid mahaarvamisi, kelle põhitegevusvaldkond on laevade või lennukite käitamine rahvusvahelises liikluses või siseveetranspordi laevade käitamine, jäetakse konsolideeritud maksubaasist välja ega jaotata vastavalt artiklis 28 osutatud korrale. Need tulud, kulud ja muud mahaarvamised kantakse kõnealuse grupiliikme arvele tehingupõhiselt ja nende suhtes tehakse hinnakorrektsioon vastavalt direktiivi 2016/xx/EL artiklile 56.
Osalust grupiliikme kapitalis ja grupiliikme osalust võetakse arvesse, et määrata kindlaks, kas tegemist on artiklites 5 ja 6 osutatud grupiga.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 46 – lõige 2
2.  Lõikes 1 nimetatud teade hõlmab kõiki grupiliikmeid, välja arvatud artikli 2 lõikes 4 osutatud laevandusettevõtjad.
2.  Lõikes 1 nimetatud teade hõlmab kõiki grupiliikmeid.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 48 – lõige 2
Komisjon võib vastu võtta õigusakti, millega kehtestatakse grupi asutamise kohta esitatava teate standardvorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Komisjon võtab vastu õigusakti, millega kehtestatakse grupi asutamise kohta esitatava teate standardvorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 55 – lõige 1
Komisjon võib vastu võtta õigusakte maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon võtab vastu õigusakte maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Komisjon kujundab need ühtsed maksudeklaratsiooni vormid koostöös liikmesriikide maksuhalduritega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 65 – lõige 1
1.  Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus grupiliige on maksuresident või kus asub tema püsiv tegevuskoht, ei nõustu peamise maksumaksja poolt artikli 49, artikli 56 lõigete 2 või 4 või lõike 6 teise lõigu kohaselt tehtud otsusega, võib ta kõnealuse otsuse kolme kuu jooksul peamise maksuhalduri liikmesriigi kohtutes vaidlustada.
1.  Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus grupiliige on maksuresident või kus asub tema püsiv tegevuskoht, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha kujul, ei nõustu peamise maksumaksja poolt artikli 49, artikli 56 lõigete 2 või 4 või lõike 6 teise lõigu kohaselt tehtud otsusega, võib ta kõnealuse otsuse kolme kuu jooksul peamise maksuhalduri liikmesriigi kohtutes vaidlustada.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 65 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon analüüsib, kas vaidluste lahendamise mehhanismi loomine suurendaks liikmesriikide vahel tekkivate erimeelsuste lahendamise tulemuslikkust ja tõhusust. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 67 – lõige 1
1.  Kaebusi muudetud maksuteadete ja artikli 54 kohaselt väljastatud maksuteadete peale vaatab läbi haldusorgan, kes on peamise maksuhalduri liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. See haldusorgan peab olema peamise maksuhalduri liikmesriigi maksuametist sõltumatu. Kui kõnealuses liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole, võib peamine maksumaksja esitada kaebuse otse kohtule.
1.  Kaebusi muudetud maksuteadete ja artikli 54 kohaselt väljastatud maksuteadete peale vaatab läbi haldusorgan, kes on peamise maksuhalduri liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. See haldusorgan peab olema peamise maksuhalduri liikmesriigi maksuametist sõltumatu. Kui kõnealuses liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole või kui peamine maksumaksja seda eelistab, võib ta esitada kaebuse otse kohtule.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 67 – lõige 5
5.  Lõikes 1 osutatud haldusorgan teeb kaebuse kohta otsuse kuue kuu jooksul. Kui peamine maksumaksja kõnealuse ajavahemiku jooksul otsust ei saa, loetakse peamise maksuhalduri otsus kinnitatuks.
5.  Kui ta on saanud kaebuse, teeb lõikes 1 osutatud haldusorgan kaebuse kohta otsuse kuue kuu jooksul. Kui peamine maksumaksja kõnealuse ajavahemiku jooksul otsust ei saa, loetakse peamise maksuhalduri otsus kinnitatuks.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 69 – lõige 2
2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum konsolideerimisgrupi tasandil, hõlmates kõik grupiliikmeid. Direktiivi 2016/xx/EL artiklis 13 osutatud summat 3 000 000 eurot suurendatakse 5 000 000 euroni.
2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum konsolideerimisgrupi tasandil, hõlmates kõik grupiliikmeid. Direktiivi 2016/xx/EL artiklis 13 osutatud summat 1 000 000 eurot suurendatakse 5 000 000 euroni.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 71
Artikkel 71
välja jäetud
Kahjumi mahaarvamine ja taas arvesse võtmine
1.  Direktiivi 2016/xx/EL artikli 41, mis käsitleb kahjumi mahaarvamist ja taas arvesse võtmist, kohaldamine lõpeb automaatselt niipea, kui käesolev direktiiv jõustub.
2.  Ülekantud kahjum, mida ei ole käesoleva direktiivi jõustumise ajaks taas arvesse võetud, jääb maksukohustuslasele, kellele see üle kanti.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 72 – lõik 1
Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei kuulu kohaldamisele viide seadusjärgsele äriühingute maksustamise määrale, mis kuuluks maksumaksja suhtes kohaldamisele direktiivi 2016/xx/EL artikli 53 lõike 1 esimese lõigu alusel, ja see asendatakse kõigis liikmesriikides kehtiva seadusjärgse äriühingu tulumaksumääraga.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2016/xx/EL artiklis 53 sätestatud asendamisnorme.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 73 – lõik 1
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/2016 artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade, sealhulgas digitaalsete püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 74 – lõik 1
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 61 sätestatud hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja gruppi mittekuuluvate 2016/xx/EL artiklis 56 osutatud sidusettevõtjate vaheliste suhetega.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade ja nendega seotud korra kohaldamisala sellele, mis on määratletud direktiivi 2016/xx/EL artiklis 61.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 76
Artikkel 76
Artikkel 76
Euroopa Parlamendile teatamine
Euroopa Parlamendile teatamine
1.  Euroopa Parlament korraldab parlamentidevahelise konverentsi, et hinnata CCCTB korda, võttes arvesse Euroopa poolaasta menetluse raames toimunud maksupoliitika arutelude tulemusi. Euroopa Parlament edastab selle kohta oma arvamuse ja järeldused resolutsioonina, mis on adresseeritud komisjonile ja nõukogule.
Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.
2.   Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 78 a (uus)
Artikkel 78a
Kompensatsioonimehhanism
Selleks et kompenseerida liikmesriikide maksutuludega seotud ootamatuid šokke, mis on tingitud fiskaalkasumist ja ‑kahjumist, mis tuleneb otseselt ja eranditult käesoleva direktiiviga kehtestatud uuele korrale üleminekust, kehtestab komisjon spetsiaalse kompensatsioonimehhanismi, mis toimib alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Kompensatsiooni suurust kohandatakse igal aastal, et võtta arvesse enne direktiivi jõustumist tehtud riigi või piirkonna tasandi otsuseid. Kompensatsioonimehhanismi rahastatakse nende liikmesriikide eelarveülejäägist, kelle eelarvetulud on suurenenud, ja see mehhanism kehtestatakse esialgu seitsmeks aastaks. Pärast seda tähtaega hindab komisjon, kas on vaja, et kompensatsioonimehhanism edasi toimiks, ja otsustab vastavalt selle kas lõpetada või seda üks kord kuni kaheks aastaks pikendada.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 79
Artikkel 79
Artikkel 79
Läbivaatamine
Rakendamisaruanne ja läbivaatamine
Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Aruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel.
Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamist ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Rakendamisaruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel. Komisjon esildab rakendamisaruande järelduste põhjal või seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga tingimused äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist saadud maksutulust ühe osa eraldamiseks liidu üldeelarvesse, et proportsionaalselt vähendada liikmesriikide osamaksusid samasse eelarvesse.
Komisjon vaatab 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi toimimise kohta aruande.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2021.
Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2020.
Viimane päevakajastamine: 6. november 2018Õigusalane teave