Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2136(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0137/2018

Esitatud tekstid :

A8-0137/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0121

Vastuvõetud tekstid
PDF 922kWORD 136k
Kolmapäev, 18. aprill 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Komisjon ja rakendusametid
P8_TA(2018)0121A8-0137/2018
Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2017)0351),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8‑0042/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(6);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.
(4) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


2. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL (millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ)(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 384, 14.11.2017, lk 2.
(4) ELT C 417, 6.12.2017, lk 63.
(5) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


3. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL (millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ)(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 384, 14.11.2017, lk 11.
(4) ELT C 417, 6.12.2017, lk 74.
(5) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


4. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL (millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ)(9),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL (millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet)(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 384, 14.11.2017, lk 2.
(4) ELT C 417, 6.12.2017, lk 52.
(5) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.
(10) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


5. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL (millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ)(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 384, 14.11.2017, lk 9.
(4) ELT C 417, 6.12.2017, lk 171.
(5) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


6. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL (millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ)(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 384, 14.11.2017, lk 12.
(4) ELT C 417, 6.12.2017, lk 252.
(5) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


7. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL (millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ)(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 384, 14.11.2017, lk 11.
(4) ELT C 417, 6.12.2017, lk 247.
(5) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


8. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2017)0351),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8‑0042/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(6), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(7);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.
(4) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122.


9. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2016. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et liidu kulutused aitavad oluliselt saavutada poliitikaeesmärke ning moodustavad liikmesriikide üldistest valitsemissektori kulutustest keskmiselt 1,9 %;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament kontrollib komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmisel seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

D.  arvestades, et liidu eelarve täitmisel tuleb järgida eelarve ühtsuse, õigsuse, aastasuse, tasakaalu, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtteid;

E.  arvestades, et liidu eelarve kulutuste eesmärk on parandada liidu kodanike elamistingimusi ja elukvaliteeti ning et seetõttu tuleb kaotada liidu sotsiaalpoliitikas esinevad puudujäägid;

F.  arvestades, et liidu eelarves tuleb võtta arvesse sotsiaalõiguste samba rakendamist;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kujutab endast avaliku sektori niisuguste investeeringute allikat, mille eesmärk on pakkuda selget lisaväärtust ja parandada liidu kodanike elukvaliteeti;

Poliitilised prioriteedid

1.  palub komisjonil ja liikmesriikidel viia omavahel kooskõlla liidu poliitikaeesmärgid ning finantstsüklid, Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaeg ja komisjoni mandaat;

2.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile praeguse rahastamisperioodi vahehinnangu ja varasemate rahastamisperioodide hinnangu, et tuvastada programmid, mis ei ole pakkunud selget lisaväärtust, ja teostada seejärel kulude läbivaatamine;

3.  tuletab meelde, et komisjon peaks võtma uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevates ettepanekutes arvesse asjaolu, et mõnes poliitikavaldkonnas, nt ühtekuuluvus- või teaduspoliitikas, toetutakse sageli pikemaajalisele programmitööle ning vajatakse poliitikaeesmärkide saavutamiseks rohkem aega kui muudes poliitikavaldkondades; on sellest hoolimata seisukohal, et hädaolukordades tuleks võimaldada asjakohast paindlikkust;

4.  nõuab kindlalt, et tulemustele keskenduva eelarve algatuse alusel tuleks liidu eelarve esitada vastavalt liidu mitmeaastase finantsraamistiku poliitikaeesmärkidele; tuletab ühtlasi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seoses meelde, et liidu eelarve peaks olema tõelist Euroopa lisaväärtust pakkuv eelarve, mis on suunatud niisuguste ühiste liidu eesmärkide täitmisele, millega soodustatakse kogu liidu jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning mida üksikud liikmesriigid eraldi saavutada ei suuda, ja et seetõttu ei tohiks seda vaadelda üksnes üksikute liikmesriikide netosaldo või -kasuna;

5.  osutab vajadusele luua sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

6.  palub, et komisjon võtaks kohustuse vaadata Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) tähelepanekuid arvesse võttes põhjalikult läbi järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvad noorte põllumajandustootjate ja rohestamise toetuskavad;

7.  palub, et komisjon lisaks oma tulemusaruannetesse kasutatud andmete kvaliteedi hinnangud ja tulemusalase teabe kvaliteeti käsitleva avalduse;

8.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale tasakaalustatumalt aru ning lisada selleks oma tulemusaruannetesse läbipaistvamat teavet probleemide, kitsaskohtade ja puudujääkide kohta;

9.  kutsub komisjoni üles kiirendama ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimist ja nendega seotud maksete tegemist, et vähendada rakendamisperioodi pikkust – esialgu aastale n + 2;

10.  palub, et komisjon täidaks esialgse kulutustega seotud 20 % eesmärgi, mis on seotud kliimameetmete integreerimisega liidu mitmesugustesse kuluprogrammidesse;

11.  nõuab kindlalt, et komisjon annaks lõpuks kõigile oma peadirektoraatidele korralduse avaldada oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta, nagu on nõudnud Euroopa Parlament;

12.  kutsub komisjoni üles suurendama rändepoliitika rahastamise läbipaistvust, nagu on soovitanud kontrollikoda oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, ja jälgima tähelepanelikult hädaolukordades korraldatavaid riigihankemenetlusi;

13.  palub ühtlasi komisjonil parandada teaduspoliitika ja maaelu arengu poliitika läbipaistvust, et tuvastada ja kõrvaldada eriti kõrgete ja püsivate veamäärade põhjused, nagu on osutatud kontrollikoja aastaaruannetes;

14.  kutsub komisjoni üles suurendama usaldusfondide ja välisabi haldamise aruannetega seotud läbipaistvust, esitades korrapäraselt kõik tema käsutuses olevad andmed;

15.  kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi eesmärgiga vähendada tasusid, mida Euroopa Investeerimispank nõuab rahastamisvahendite loomise ja haldamise eest, ning esitama korrapäraselt teavet toetusesaajate ja kõnealuste vahendite abil saavutatud tulemuste kohta;

16.  kutsub komisjoni üles kiirendama liidu raamatupidamise aastaaruande ettevalmistamist, tagamaks, et usaldusväärne teave koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve kulude kohta saadakse liikmesriikidelt õigeaegsemalt, ning esitama juhtkonna seisukoha liidu kulutuste kohta varem ja koos raamatupidamise aastaaruandega, et võtta otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta vastu aastal n + 1 ning tagada samal ajal kvaliteetsed andmed ja usaldusväärne finantsjuhtimine;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

17.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda esitas 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta arvamuse (nagu ta on seda teinud alates 2007. aastast) ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes 2016. aastal olulisi vigu ei esinenud; märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2016. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

18.  tunneb heameelt positiivse suundumuse üle, mis iseloomustab kontrollikoja esitatud kõige tõenäolisemat veamäära viimaste aastatega võrreldes, kuna maksete puhul oli 2016. aastal kõige tõenäolisem veamäär 3,1 %; tuletab meelde, et 2015. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 3,8 %, 2014. aastal 4,4 %, 2013. aastal 4,7 %, 2012. aastal 4,8 %, 2011. aastal 3,9 %, 2010. aastal 3,7 %, 2009. aastal 3,3 %; 2008. aastal 5,2 % ja 2007. aastal 6,9 %; peab oluliseks võtta liidu rahastuse tõhususe hindamisel arvesse komisjoni jääkvigade määra, kuna kontrollikoja hinnanguline veamäär ei ole lõplik;

19.  rõhutab, et ühtekuuluvusvaldkonna hinnanguline veamäär ei sisalda (selle arvutamiseks vajalike erinevate arvutusmeetodite tõttu) rahastamisvahenditele 2016. aastal tehtud väljamakseid summas 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006(1) artikli 56 lõikes 1 kindlaks määratud abikõlblikkuse perioodi; juhib tähelepanu asjaolule, et kui kontrollikoda oleks selle õigusnormide rikkumise kvantifitseerinud, oleks kõige tõenäolisem veamäär olnud märkimisväärselt kõrgem; peab kahetsusväärseks komisjoni ühepoolset otsust kiita heaks kuni 31. märtsini 2017 tehtud kulutused; juhib tähelepanu sellele, et komisjon oleks pidanud esitama kõnealuse õigusnormide rikkumise lõpetamiseks vajaliku seadusandliku ettepaneku;

20.  peab kahetsusväärseks, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine eesmärgiga vähendada liidu eelarve mahtu seab suuremasse ohtu aruandekohustuse ning liidu poliitika ja meetmete kooskõlastatuse;

21.  märgib, et rahastamisvahendite asjakohaseks hindamiseks ei ole piisavalt teavet, pidades eelkõige silmas nende sotsiaalset ja keskkonnamõju; toonitab, et rahastamisvahendid võivad toetusi täiendada, kuid ei tohiks neid asendada;

22.  märgib rahuloluga, et esmakordselt 23 aasta jooksul on kontrollikoda esitanud (vastupidise arvamuse asemel) märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis tähendab, et kontrollikoja arvates on liidu rahaliste vahendite haldamine märkimisväärselt paranenud ning et olulisi vigu esines peamiselt hüvitamisel põhinevates kuludes, mis moodustavad auditeeritud maksetest umbes poole;

23.  peab kahetsusväärseks, et 23. aastat järjest on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud, sest juhtimis- ja kontrollisüsteemid on usaldusväärse finantsjuhtimise ja maksete õigeaegse tegemise tagamisel ainult osaliselt tõhusad;

24.  märgib murelikult, et kui liikmesriigid ja komisjon ei oleks kontrollikoja auditeeritud maksete suhtes võtnud parandusmeetmeid, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 3,1 % asemel 4,3 % (st sama mis 2015. aastal; vt kontrollikoja eelarveaastat 2016 käsitleva aastaaruande punkti 1.34);

25.  märgib, et eelarve täitmise viis avaldab veamäärale vaid piiratud mõju, sest kontrollikoja järelduse kohaselt on koostöös liikmesriikidega hallatavate kulude hinnanguline veamäär sama mis komisjoni poolt otse hallatavate mis tahes muude tegevuskulude puhul, st 3,3 %;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda leidis kõige kõrgemad hinnangulised veamäärad maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse kuludes (4,9 %), majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuludes (4,8 %) ning kuludes, mis on seotud konkurentsivõimega majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (4,1 %), samas kui kõige madalam oli hinnanguline veamäär (0,2 %) halduskulude puhul;

27.  märgib, et vastavalt kontrollikoja tähelepanekutele on kulude hüvitamisel põhinevate kavade ja toetusõigusel põhinevate kavade eri riskimudelid avaldanud eri kuluvaldkondade veamäärale suurt mõju – kui liit hüvitab toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikke kulusid toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste alusel, on veamäär 4,8 % (2015. aastal oli see 5,2 %), kuid kui maksete tegemine on seotud tingimustele vastamisega ja mitte kulude hüvitamisega, on veamäär 1,3 % (2015. aastal oli see 1,9 %);

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne(2): haldussaavutused

28.  juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata sellest, et komisjoni ja kontrollikoja järeldused näivad olevat ühtsed, on kontrollikoja aastaaruandes esitatud avaldus ning komisjoni 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud analüüs osaliselt erinevad;

29.  märgib eelkõige, et komisjon osutab oma 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes sellele, et peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud reservatsioonide arv on kasvanud ja need hõlmavad 35,3 miljardit eurot, mis vastab 26 %-‑e maksetest (2015. aastal oli nende ulatus 29,8 miljardit eurot, mis vastas 21 % maksetest);

30.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni andmetel on 2016. aastal kasvanud ka tegelik finantsmõju, pidades silmas riskiga seotud kulude kogusummat aruandluse ajal, ning et see ulatus 1,6 miljardi euroni (2015. aastal oli see 1,3 miljardit eurot);

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon märkis oma 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes finantsjuhtimise näitajate halvenemist iga-aastaste tegevusaruannete reservatsioonide seisukohast ning selgitas seda raskustega, mis ilmnevad uute ja nõudlikumate kavade, eeskätt keskkonnasäästlikumaks muutmise kavade kehtestamisel(3), samas kui kontrollikoda juhtis tähelepanu olukorra selgele paranemisele selles konkreetses poliitikavaldkonnas;

32.  võtab eeskätt teadmiseks, et kontrollikoda märkis, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond ei ole (veamääraga 1,7 %) olulisel määral vigadest mõjutatud, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes (mil veamäär oli 2,2 %) suurt sammu paremuse poole, esitas hinnangu, mille kohaselt on toetusõigustel põhinevate kulude veamäär 1,3 %, ning nentis samas, et seda tüüpi kulud hõlmavad suurimat osa ühise põllumajanduspoliitika esimesest sambast;

33.  võtab teadmiseks kontrollikoja väite, mille kohaselt kuludes esinevad vead „ei ole läbiva iseloomuga“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 1.8); kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles enne järgmise aastaaruande või iga-aastase tegevusaruande esitamist kooskõlastama oma meetodeid ja kasutama selleks rahvusvahelisi auditistandardeid;

34.  rõhutab, et komisjoni 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes leitakse, et kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud, kuna komisjoni üldine keskmine veamäär oli hinnanguliselt vahemikus 2,1–2,6 % (2015. aastal jäi see vahemikku 2,3–3,1 %) kõigist asjaomastest kuludest ning sellega seotud hinnanguline riskiga seotud kogukulu maksmise ajal oli vahemikus 2,9–3,6 miljardit eurot (2015. aastal oli see vahemikus 3,3–4,5 miljardit eurot);

35.  märgib, et komisjoni sõnul on see vähenemine peamiselt seotud ühtekuuluvuspoliitika väiksema loomupärase vigade esinemise ohuga nende programmide puhul, mis kuuluvad praegusesse mitmeaastasesse finantsraamistikku; peab niisugust selgitust üllatavaks, võttes arvesse selle valdkonna väga madalat eelarve täitmise määra; kutsub komisjoni üles seda küsimust täiendavalt selgitama;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et see madal täitmismäär on selgitatav asjaoluga, et ühtekuuluvusvaldkonnas ei tõendatud 2016. aastal komisjonile esitatud raamatupidamise aastaaruandes mingeid kulusid ning komisjon ei kehtestanud pärast oma audititegevust ühtegi finantskorrektsiooni(4);

37.  märgib, et komisjoni hinnangul tuvastab ta järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi suurusjärgus 2,0–2,1 miljardit eurot ehk 1,5–1,6 %;

38.  jagab kontrollikoja arvamust, et metoodika, mida komisjon veariskiga summa hindamisel kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid et „eri peadirektoraadid prognoosivad õigusnormide vastaselt tehtud kulude määra ebajärjepideva metoodika alusel“; kutsub komisjoni üles kasutama kõigi peadirektoraatide puhul veariskiga summa hindamisel sama metoodikat ja teavitama eelarve täitmisele heakskiitu andmise eest vastutavat institutsiooni saavutatud edusammudest;

39.  märgib, et vaatamata edusammudele ei ole komisjon kõrvaldanud ohtu, et parandusmeetmete mõju esitatakse tegelikust suuremana;

40.  juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et komisjoni peadirektoraadid võtsid seoses enam kui kolme neljandikuga 2016. aasta kuludest veariskiga summa hindamisel aluseks liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmed, samas kui asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (eriti põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb kahjuks asjaolu, et kuigi liikmesriikide kontrolliaruanded kajastavad liikmesriigi tuvastatud vigu, on teatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsus endiselt problemaatiline; rõhutab liikmesriikide andmete usaldusväärsuse olulisust;

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt mitmeaastase programmitöö eripärast ja sellest, et vigu saab parandada rohkem kui kümme aastat pärast nende ilmnemist, ei ole piisav ega loogiline lähtuda tulevaste korrektsioonide hinnangulise mõju puhul korrektsioonidest, mis on tehtud viimasel kuuel aastal;

42.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni raamatupidamise aastaaruande põhjenduse ja analüüsi andmetel on rakendatud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma 3,4 miljardit eurot (2015. aastal oli see 3,9 miljardit eurot), et ligikaudu 0,6 miljardi euro (2015. aastal 1,2 miljardi euro) suuruses summas korrektsioone ja sissenõudmisi tehti kulude kandjate tasandil (enne kulutuste heakskiitmist komisjoni poolt) ning et ülejäänud 2,8 miljardist eurost ligikaudu 0,6 miljardit eurot moodustasid tühistamised, mida liikmesriigid kohaldasid pärast kulutuse heakskiitmist, asendades rahastamiskõlbmatud summad uute ühtekuuluvusprojektidega;

43.  kordab tungivalt komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutset kehtestada usaldusväärsed menetlused, et kinnitada parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat, ning esitada nii suurel määral kui võimalik omavahel võrreldavat teavet aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati;

Komisjoni sisemise juhtimise vahendid

44.  tuletab meelde, et oma eriaruandes nr 27/2016 väljendas kontrollikoda arvamust, et Kinnock‑Prodi reformiga tehtud eristus volinike poliitilise vastutuse ja peadirektorite praktilise vastutuse vahel tähendab, et alati ei ole selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutuse võtmist peadirektoraatide eelarve täitmise eest või erineb sellest;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et volinike kolleegium ei koosta juhtimise kohta iga-aastast avaldust, mis oleks kooskõlas hea tava ja liikmesriikide ühise tavaga; kutsub komisjoni üles koostama juhtimise kohta iga-aastase avalduse, eesmärgiga tagada oma kolleegiumi suurem läbipaistvus ja vastutus;

46.  palub komisjonil rakendada kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 soovitust 2 ning lisada finantsaruandele iga-aastane aruanne juhtimise ja sisekontrolli kohta, hõlmates konkreetsemalt järgmist:

   a) komisjoni sisemise juhtimise vahendite kirjeldus;
   b) hinnang tegevus- ja strateegiliste riskide kohta aasta jooksul ning deklaratsioon eelarvelise jätkusuutlikkuse kohta keskpikas ja pikas perspektiivis;

Poliitilised reservatsioonid

47.  kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektorite poolt iga-aastases tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused saavad anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades, kui vajalikud parandusmenetlused on edukalt ellu viidud;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

48.  juhib tähelepanu asjaolule, et viivituste tõttu programmide rakendamisel praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kolmel esimesel aastal, mis oli tingitud 2014.‒2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku hilisest vastuvõtmisest ja aastateks 2014‒2020 sisse viidud märkimisväärsetest uuendustest, mis tekitasid lihtsustamispüüetele vaatamata haldusprobleeme, kanti kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastast üle, peamiselt 2015. ja 2016. aastasse, ning maksete määr oli 2016. aastal madal (ja liidu eelarve täitmise määr praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal aastatel 2014‒2016 oli 7 %); märgib siiski, et 2017. aasta oli esimene aasta, kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) rakendamine kiirenes; loodab, et see suundumus 2018. ja 2019. aastal jätkub; on arvamusel, et tõrgeteta rakendamiseks tuleks ette näha piisavad maksetasemed ja kulukohustustega seotud assigneeringud;

49.  märgib murega menetluste rägastikku liidu eelarve sees ja selle ümber, kuna see takistab liidu eelarve ja sellega seotud rahastamiskokkulepete aruandekohustuse täitmist, läbipaistvust, avalikkuse kontrolliõiguse kasutamist ja demokraatlikku järelevalvet; avaldab selles osas kahetsust liidu eelarve ühtsuse puudumise pärast ja jagab täielikult kontrollikoja muret liidu eelarve keerukuse pärast;

50.  kardab, et vaatamata erivahendite (hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, paindlikkusinstrument) ja varude laialdasele kasutamisele ei pruugi kasutamata summad olla piisavad selleks, et rahastada ettenägematuid sündmusi, mis võivad enne 2020. aastat ette tulla;

51.  märgib murega, et täitmata kulukohustuste summa jõudis rekordilisele tasemele, jõudes 2016. aasta lõpuks kõigi aegade suurima summani (238 miljardit eurot), mis on 72 % suurem kui 2007. aastal ning vastab 2,9 aasta maksetele (2007. aastal 2,2 aasta maksetele); on seisukohal, et see on suurendanud võlgnevusi liidule ning seega ka liidu eelarve finantsriski;

52.  peab kahetsusväärseks, et liidu eelarve üldine finantsrisk on suurenenud ning pikaajaliste kohustuste, tagatiste ja juriidiliste kohustuste hulk näitab, et tulevikus läheb tarvis hoolikat juhtimist;

53.  tuletab meelde, et liit kasutab järjest rohkem rahastamisvahendeid ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) asutamine on tinginud uue juhtimiskorra, mille raames on avaliku järelevalve tase mitterahuldav, vajades seega hoolikamat Euroopa Parlamendi järelevalvet; rõhutab, et mis tahes seadusandlik ettepanek peaks märkimisväärselt suurendama EFSI geograafilist ulatust; tuletab meelde, et EFSIt tuleks jätkuvalt kasutada lisavahendina investeeringute suurendamiseks, kuna ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma liidu investeerimispoliitikaks; märgib siiski fondi edukat rakendamist ja fondi võimendatud erasektori kapitali suurt hulka ning tunnistab selle läbipaistvuse edasisi täiendusi, milles lepiti kokku EFSI kestuse pikendamise läbirääkimistel, mida tuntakse nimetuse EFSI 2.0 all; kutsub kontrollikoda üles tugevdama oma järelevalvet ESI fondide kavandamis- ja kulutamisetapi üle;

54.  tuletab meelde, et finantsmääruse läbivaatamine on sellega seoses oluline edusamm, kuna annab tänu Euroopa Parlamendi panusele rahastamisvahenditest tõhusama ülevaate ning pakub selle raames esimest korda eelarvelisi tagatisi ja rahalist abi;

55.  juhib tähelepanu asjaolule, et kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika põhimõtetega moodustavad liidu vahendid mõnes liikmesriigis märkimisväärse osa kulutustest ning et eeskätt üheksas liikmesriigis (Leedu, Bulgaaria, Läti, Rumeenia, Ungari, Poola, Horvaatia, Eesti, Slovakkia,) moodustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) täitmata kulukohustuste toetus üle 15 % valitsemissektori üldkuludest; kutsub komisjoni üles käivitama ka positiivse reklaamikampaania eesmärgiga teavitada nende riikide kodanikke üksikasjalikumalt nende liikmesuse otsesest kasust;

56.  kardab, et liikmesriikidel, kus ESI fondid moodustavad märkimisväärse osa valitsemissektori üldkuludest, võib osutuda keeruliseks leida piisavalt kvaliteetseid projekte, millele eraldada olemasolevad ELi vahendid või mida kaasrahastada; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles pöörama rohkem tähelepanu kavandatud investeerimisprojektide jätkusuutlikkuse aspektile ja hindama kriitiliselt nende sobivust;

57.  väljendab muret, et perioodi 2014–2020 algusest möödunud kolme aastaga on liikmesriigid nimetanud vaid 77 % liikmesriikides ESI fondide rakendamise eest vastutavatest asutustest; väljendab siiski rahulolu, et praeguseks on see tõusnud 99 %‑ni; väljendab kahtlust seoses vajadusega iga programmitöö perioodi alguses parandusmenetlusi rakendada; kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima põhjuseid, miks on mõnes piirkonnas vahendite kasutamise määr jätkuvalt madal, ja võtma konkreetseid meetmeid nende struktuuriprobleemide lahendamiseks;

58.  rõhutab, et liidu vahendite maht ja maksmise aeg võib avaldada suurt makromajanduslikku mõju näiteks investeeringutele, majanduskasvule ja tööhõivele;

59.  rõhutab, et avaliku sektori investeeringud on vajalikud investeerimislõhe kõrvaldamiseks, tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks ning liidusiseste sotsiaalsete standardite tagamiseks;

60.  märgib, et komisjon mobiliseeris mitmesuguseid ressursse pagulas- ja rändekriisi lahendamiseks, kuid peab kahetsusväärseks, et kasutusele ei võetud aruandlusstruktuuri, mis võimaldaks kaasatud vahendite kasutamise kohta ülevaatlikult aru anda; taunib asjaolu, et praegu on võimatu aimata, millised on iga rändaja/pagulasega tegelikult kaasnevad kulud;

61.  märgib ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditega seoses, et programmide sulgemise ajal (31. märts 2017) teatati, et lõplikele toetusesaajatele jõudis maksetena 15 192,18 miljonit eurot, millest 10 124,68 miljonit eurot moodustasid struktuurifondide vahendid; lõplikele toetusesaajatele tehtud väljamaksete määr ulatus seega peaaegu 93 %‑ni rakenduskavast finantskorraldusvahenditesse makstud summadest – st et 2015. aasta lõpu näitajaga võrreldes on kasv 20 %;

62.  märgib, et lõplikele toetusesaajatele suunatud teatatud väljamaksete määr erines finantskorraldusvahendite lõikes oluliselt ning neid erinevusi ei esinenud mitte üksnes liikmesriigiti (jäädes vahemikku 60 %–99 %), vaid ka sekkumisvaldkondade lõikes;

63.  kardab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus ja uue mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel võib toimuda maksete kuhjumine; On seisukohal, et uue finantsraamistiku rahastamine nõuab realistlikke eelarvelisi assigneeringuid, et katta täitmata kulukohustuste prognoositud summat;

Vajalikud meetmed

64.  palub komisjonil teha järgmist:

   a) võtta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute prognoosis arvesse täitmata kulukohustuste kasvu, et aidata tagada kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel korrakohane tasakaal.
   b) teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid, tagades järjepideva lähenemisviisi, lahendamaks küsimus, kas erivahendeid arvestatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires või mitte;
   c) võtta juhtimise ja aruandluse eesmärgil kasutusele liidu eelarveliste kulutuste salvestamise süsteem, mis võimaldaks kajastada kõiki summasid, mis on eraldatud seoses pagulas- ja rändekriisiga;
   d) esitada parlamendile eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames põhjalik aruanne EIP grupi (Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond) hallatud ja rakendatud liidu eelarve kaudsete vahendite kohta, arvestamata selle 2017. aasta finantsaastal algava välislaenude andmise volitust;
   e) kaaluda Euroopa tuleviku üle peetavate arutelude käigus, kuidas liidu eelarvesüsteemi reformida, et tagada kavandatud poliitika rahastamiseks piisav eelarve, parem tasakaal prognoositavuse ja reageerimisvõime vahel, ning kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vaja ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks ning aruandekohustuse täitmise tagamiseks;
   f) kaaluda ka võimalust lubada aastateks 2014‒2020 juhtimis-, sertifitseerimis- ja auditiülesannete täitmiseks määratud või akrediteeritud asutustel, mis on oma suutlikkust tõestanud, jätkata nende ülesannete täitmist ka järgmisel programmitöö perioodil ilma katkestuste või viivitusteta;
   g) nõuab veel kord, et komisjon koostaks igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta ajakohastatud pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuse piiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et viia maksevajadused ja olemasolevad vahendid omavahel paremini vastavusse;
   h) aidata ennetavalt liikmesriike, kellel on raskusi saadaolevate liidu vahendite õigeaegse ja sujuva rakendamisega, kasutades komisjoni algatusel olemasolevaid tehnilise abi vahendeid;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

65.  märgib murega, et komisjon kasutab oma talituste ja kuluprogrammide tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate kogumit, kasutades vaid üksikuid ristviiteid, mis takistab eri liiki tulemusdokumentide võrreldavust; avaldab kahetsust, et kasutatavad ja tõhusad mõju ja tulemuse hindamiseks ning liidu kulutuste tulemuslikkust käsitleva teabe levitamiseks sobivad näitajad praktiliselt puuduvad;

66.  juhib tähelepanu asjaolule, et peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes antakse peadirektoraatide aasta maksetest aru tegevusliigi või kuluprogrammi kaupa, samas kui tulemuslikkuse kohta esitatakse üld- ja erieesmärkide saavutamise tase, täpsustamata kulusid; ei nõustu komisjoni selgitusega, et on võimatu võrrelda, kui palju seatud eesmärkide saavutamiseks vahendeid kulutati; kutsub komisjoni üles eelarve kavandamise, rakendamise ja aruandluse etapis täielikult rakendama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet, mis võimaldab teha järelaruandlust seatud eesmärkide saavutamiseks kulutatud vahendite kohta; 

67.  tuletab meelde, et OECD viis 2016. aastal läbi tulemuslikkuse eelarvestamise küsitluse OECD riikides ja komisjonis; väljendab sellega seoses heameelt, et OECD tunnustas andmete kvaliteeti ja liidu eelarve täitmist; tuletab meelde, et OECD leidis, et komisjoni tulemusraamistik on kõige ulatuslikum ja seda võib osaliselt seletada liidu õigusnõuete hulk.

68.  märgib, et OECD tabel näitab, et seda nõuete kõrgemat taset ei peegelda otsuste tegemise raamistiku kasutamine ega mõju (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.21);

69.  märgib, et liidu 2017. aasta üldeelarve projekti programmide tegevusaruanded sisaldavad 294 eesmärki ja 709 näitajat, mida on eriti palju mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1a, 3 ja 4, ning et algatuse „Tulemustele keskenduv eelarve“ raames vaatab komisjon praegu läbi oma näitajaid, et anda sisendeid järgmise põlvkonna kuluprogrammide jaoks; rõhutab, et komisjon peaks peamiselt kasutama tulemusnäitajaid, millel on tulemuslikkuse mõistes oluline väärtus;

70.  toonitab, et tulemusnäitajate kehtestamise protsess peab olema läbipaistev ja demokraatlik ning sellesse tuleb kaasata kõik liidu institutsioonid, partnerid ja asjaomased sidusrühmad, et näitajad oleksid liidu eelarve täitmise mõõtmiseks piisavad ning vastaksid liidu kodanike ootustele;

71.  kutsub komisjoni üles konsulteerima akadeemiliste ringkondade esindajatega, et määrata kindlaks tulemustele keskenduva eelarve hindamisteks vajalikud asjakohased tulemusnäitajad, ning selleks, et oleks võimalik seada esikohale avalikesse hüvedesse investeerimine eesmärgiga pakkuda lahendusi kodanike muredele;

72.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni peadirektorite iga-aastased tegevusaruanded, mille kontrollikoda läbi vaatas, sisaldasid vähe teavet tulemuslikkuse valdkonna puudujääkide ja peadirektoraatide eesmärkidega seotud probleemide kohta (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.26);

73.  peab kahetsusväärseks, et 2015. ja 2016. aasta haldus- ja tulemusaruannetes ei käsitletud tulemuslikkust põhjalikult ja oldi liiga optimistlikud, kuna ainus puudus, millele viidati, olid viivitused rakendamisel; peab kahetsusväärseks ka seda, et

   a) aruannetes antud ülevaade strateegia „Euroopa 2020“ tulemuste kohta oli piiratud, kuigi Euroopa Parlament nõudis ülevaadet oma 2014. aasta otsuses eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;
   b) aruannetes ei selgitatud alati tulemustele avalduvat välistegurite mõju;
   c) aruanded avaldati liiga hilja, et käsitleda seda kontrollikoja aastaaruandes;

74.  toetab kontrollikoja väljendatud seisukohta (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.38), mille kohaselt peaksid hindajad andma komisjonile soovitusi ning see peaks hõlmama puudusi käsitlevaid tegevuskavasid;

75.  taunib tõsiasja, et komisjon ei ole alates 2005. aastast koostanud uuringut hindamistulemuste kasutamise kohta ega ole lasknud seda koostada;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjonil puudub dokumenteeritud asutusesisene süsteem hindamiste korrapärase järelevalve jaoks;

77.  juhib eriti tähelepanu asjaolule, et tegelikult ei kehtestatud peadirektoraatide 2016. aasta halduskavades alust hindamise järelmeetmete järelevalveks;

78.  lisaks peab kahetsusväärseks, et kuna komisjonil puudub ülevaade oma hindamiste järelduste, soovituste või tegevuskavade kohta ja ta ei jälgi nende rakendamist institutsiooni või peadirektoraadi tasandil, ei saa ta teavitada sidusrühmi hindamiste positiivsest mõjust;

79.  avaldab kahetsust, et iga-aastased tegevusaruanded ei hõlma avaldust teatatud tulemusalaste andmete kvaliteedi kohta ning et seetõttu võtab volinike kolleegium iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastuvõtmisel endale üldise poliitilise vastutuse liidu eelarve haldamise eest, kuid mitte tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest;

80.  kiidab heaks ja võtab tähelepanelikult teadmiseks kontrollikoja märkused liidusiseste ja -väliste üksuste tulemusraamistike ja aruandluse kohta, eelkõige seoses tulemusalaste andmete kvaliteedi ja tulemusalaste andmete kvaliteeti käsitleva avaldusega;

81.  märgib, et puudub tulemuslikkust kajastav keskne veebisait liidu eelarve iga valdkonna kohta komisjoni kõigilt talitustelt saadud teabega.

82.  jagab kontrollikoja arvamust, et komisjoni kohaldatav toimivusaruandluse raamistik võib saada kasu rahvusvaheliste heade tavade vastuvõtmisest;

Vajalikud meetmed

83.  palub komisjonil

   a) ühtlustada tulemusaruandlust,
   vähendades veelgi oma paljudes tulemusaruannetes kasutatavate eesmärkide ja näitajate arvu ning keskendudes nendele, mis mõõdavad kõige paremini ELi eelarve tulemuslikkust; järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel peaks komisjon järgmise põlvkonna programmide õigusraamistiku jaoks esitama väiksemal arvul ja asjakohasemaid tulemus- ja mõjunäitajaid; selles kontekstis peaks komisjon kaaluma, kas need näitajad, mille kohta ei ole võimalik teavet saada enne mitme aasta möödumist, on asjakohased;
   esitades finantsteavet viisil, mis võimaldab seda võrrelda tulemusalase teabega, et kulude ja tulemuslikkuse vaheline seos oleks selge;
   selgitades ja suurendades oma programmide ja peadirektoraatide jaoks loodud kahe eesmärkide ja näitajate kogumi üldist sidusust.
   b) luua paremini tasakaalustatud tulemuslikkuse alane aruandlus, esitades selge teabe tulemuste saavutamist pärssivate põhiprobleemide kohta;
   c) näidata paremini, et hindamistulemusi kasutatakse hästi, nõudes eeskätt, et hindamised sisaldaksid alati järeldusi või soovitusi, mille suhtes komisjon peaks seejärel võtma järelmeetmeid;
   d) võtta iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes üldine poliitiline vastutus tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest ning viidata, kas neile teadaolevalt on esitatud tulemuslikkuse alase teabe kvaliteet piisav;
   e) teha tulemusalane teave hõlpsamini kättesaadavaks, luues asjakohase veebiportaali ja otsingumootori;

Liidu eelarve esitusviis

84.  märgib, et liidu eelarve esitatakse jagudes, mis vastavad institutsioonide juhitavatele tegevustele (tegevuspõhine eelarvestamine); on seisukohal, et selline esitusviis ei taga selget ja kiiret ülevaadet taotletavatest eesmärkidest; märgib seevastu, et mitmeaastases finantsraamistikus esitatakse poliitikavaldkondadele vastavad rubriigid;

85.  märgib, et eelarveprojektile lisatud rakenduskavad loovad iga eelarverea ja taotletavate poliitiliste eesmärkide vahel seose;

86.  palub komisjonil esitada liidu eelarve vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku poliitilistele eesmärkidele;

Tulud

87.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja auditi tõendusmaterjalist nähtub, et tulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud ja et uuritud süsteemid on tuludega seotud süsteemide jaoks üldiselt tõhusad; märgib siiski, et traditsiooniliste omavahendite korral olid peamised sisekontrollid teatud liikmesriikides, mida kontrollikoda külastas, vaid osaliselt tõhusad;

88.  märgib murega, et 2017. aasta alguses viis Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) lõpule uurimise Ühendkuningriigis toimunud pettuse suhtes, mis võis tekitada liidu eelarve jaoks kaotuse summas 1,987 miljardit eurot tollimaksudena, mis tulnuks tasuda ajavahemikul 2013–2016 Ühendkuningriigi kaudu Hiinast imporditud tekstiilide ja kingade eest; juhib tähelepanu asjaolule, et uurimise käigus tuli välja ka Ühendkuningriigi kaudu toimuva impordiga seotud oluline käibemaksupettus käibemaksul põhinevate maksete peatamise kuritarvitamise kaudu (tolliprotseduur 42);

89.  märgib murega, et 2016. aasta tuludega seoses on eelarve peadirektoraadi peadirektor esitanud reservatsiooni traditsioonilistest omavahenditest saadud tulude kohta, võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti uuritavat Ühendkuningriigi tollimaksudega seotud pettusejuhtumit;

90.  juhib tähelepanu asjaolule, et kvantifitseeritud reservatsioonidest mõjutatud tulu oli 2016. aastal ligikaudu 517 miljonit eurot võrrelduna traditsiooniliste omavahenditega kogusummas 20,1 miljardit eurot, st 2,5 % traditsioonilistest omavahenditest või 0,38 % kõigist vahenditest; palub komisjonil esitada täpset teavet selle pettusejuhtumi kohta, mis võib ka kaudselt mõjutada mõnede liikmesriikide käibemaksu aluseid ja seeläbi ka käibemaksuga seotud ressursse ning lisaks komisjoni rahvamajanduse kogutuluga seotud tasakaalustavaid ressursse(5);

91.  avaldab kahetsust komisjoni järelduste üle, milles osutati, et oktoobriks 2017 ei olnud Ühendkuningriigi ametiasutused võtnud kasutusele parandusmeetmeid, et takistada jätkuvat traditsiooniliste omavahendite kaotust; märgib, et alates 12. oktoobrist 2017 hakkasid Ühendkuningriigi ametiasutused kehtestama teatud kauplejate suhtes ajutisi kliiringu piirmäärasid (nn tollioperatsioon Swift Arrow), mille kohese tulemusena Ühendkuningriigis kaotatud traditsiooniliste omavahendite hulk vähenes märkimisväärselt;

92.  tunneb kahetsust eri liikmesriikide vahel piirikontrolli tasandil esinevate ebakõlade pärast; rõhutab, et on oluline ühtlustada kontrolle kõikides tolliliitu sisenemise kohtades, ning kutsub liikmesriike üles tagama piirisüsteemi kooskõlastatud, ühtlase ja tõhusa ajakohastamise, vältides erinevate tavade kasutamist liikmesriikide vahel, et vähendada piirikontrollisüsteemides esinevaid puudujääke; kutsub komisjoni üles sellega seoses uurima ELi erinevaid tollikontrolli tavasid ja nende mõju kaubandushäiretele, keskendudes eeskätt ELi tollile välispiiridel, ning koostama analüüse ja koguma teavet liikmesriikide tollitoimingute ja menetluste kohta;

93.  kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, et tagada käibemaksueeskirjade täielik ja õigeaegne rakendamine igas liikmesriigis, kaitstes sel viisil kõnealust liidu omavahendite allikat;

94.  tuletab meelde, et 1. oktoobril 2016 jõustunud uues liidu omavahendite süsteemi käsitlevas otsuses(6) (2014. aasta omavahendeid käsitlev otsus), mida kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014, sätestati, et omavahendite puhul kogurahvatulu arvestamisel tuleb kasutada Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) raamatupidamisraamistikku, ning et selle kohaselt käsitletakse teadus- ja arendustegevuse kulutusi investeeringuna (ESA 95 raamistikus kajastati teadus- ja arendustegevus jooksvate kuludena); juhib tähelepanu sellele, et ka teiste liidu jaoks suure lisaväärtusega programmide puhul, nagu Euroopa ühendamise rahastu jms, tuleks rakendada samu põhimõtteid;

95.  märgib, et Iirimaa esitatud kogurahvatulu oli 2015. aastal väga oluliselt suurenenud, kuna rahvusvahelised ettevõtted olid sinna oma teadus- ja arendustegevuse varad ümber kolinud;

96.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon tegema täiendavat tööd, et määrata kindlaks rahvusvahelise tegevuse võimalik mõju rahvamajanduse arvepidamisele, nii metoodika kui kontrolliprotsessi seisukohast, ning et see võib tähendada liikmesriikide kogurahvatulu osamaksete kohandamist;

97.  juhib tähelepanu asjaolule, et traditsiooniliste omavahendite haldamisega seoses leidsid kontrollikoda ja komisjon mittetõhusust seoses saadavate summade (tuntud kui B‑kontod) haldamisega mõnes liikmesriigis;

98.  rõhutab, et kontrollikoda leidis, et Belgias põhineb tollivormistusjärgsete kontrollide valik üksikute tehingute konkreetsetel tunnusjoontel, mitte ettevõtjate profiilil, ning tollivormistusjärgseid auditeid tavaliselt ei tehtud (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 4.18);

99.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon märkis, et kuus liikmesriiki – Belgia, Eesti, Itaalia, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia – kas ei teinud ühtegi tollivormistusjärgset auditit või ei esitanud nad nende auditite kohta mingit teavet;

Vajalikud meetmed

100.  nõuab, et komisjon:

   a) võtaks kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et nõutakse sisse liidu omavahendid, mille Ühendkuningriigi ametiasutused on jätnud Hiinast pärit tekstiilidelt ja kingadelt kogumata, ning lõpetatakse käibemaksupettus;
   b) kaaluks Ühendkuningriigi pettuse suhtes õigeaegse rikkumismenetluse algatamist;
   c) analüüsiks koostöös liikmesriikidega rahvusvahelise tegevuse kõiki võimalikke mõjusid kogurahvatulu hindamisele ja annaks liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas neid tegevusi rahvamajanduse arvepidamises käsitleda;
   d) kontrolliks käimasoleva kogurahvatulu kontrollitsükli ajal, kas teadus- ja arendustegevuse varad on liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises korrektselt kajastatud, pöörates erilist tähelepanu teadus- ja arendustegevuse varade ning residentsuskriteeriumide hindamisele juhtudel, kui rahvusvaheline tegevus on ümber kolitud;
   e) esitaks ettepanekuid uuteks omavahenditeks, et tagada liidu eelarve stabiilsus;

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kontrollikoja auditileiud

101.  märgib, et kontrollikoda esitas esmakordselt märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; rõhutab, et hüvitiste kavad on endiselt veaohtlikumad kui toetuste kavad; osutab siiski asjaolule, et peatükis „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ registreeritud andmed ei ole varasemate aastatega võrreldes oluliselt muutunud;

102.  tuletab meelde, et teadustegevus ja innovatsioon moodustavad 59 % kulutustest ning need tehakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „teadusuuringute seitsmes raamprogramm“) ning teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ (edaspidi „Horisont 2020“) kaudu;

103.  märgib, et kontrollikoda hindas veamäära 4,1 %‑le; et rahastamiskõlbmatud personalikulud moodustasid 44 %, rahastamiskõlbmatud muud otsekulud 12 %, kaudsed kulud 16 % ja rahastamiskõlbmatud projektid ja toetusesaajad 16 %; täheldab siiski, et toetusesaajate tehtud 19 kvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet vea ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist;

104.  täheldab, et kui komisjon või sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud nõuetekohaselt kogu nende käsutuses olevat teavet, oleks peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,2 protsenti väiksem;

105.  hindab asjaolu, et komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi lihtsustamise alal, mis on viinud haldusmenetluste keerukuse vähenemiseni, kehtestades teadlaste täiendava tulu uue määratluse, optimeerides „Horisont 2020“ perioodi 2018–2020 töökava, pakkudes idufirmadele ja innovaatoritele sihtotstarbelist toetust ning kasutades laialdasemalt lihtsustatud kuluvõimalusi; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja arvates kaasnevad õigusraamistiku jätkuva lihtsustamisega nii võimalused kui ka ohud;

106.  tunnistab, et kontrollikoda analüüsis teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemusalaseid probleeme; on siiski seisukohal, et lõpptulemust, kulusid ja levitamist arvestades tuleks tulemusi käsitleda esialgsetena;

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne

107.  märgib, et kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ järgis teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat vastavalt aastateks 2016–2020 ettenähtud strateegilisele kavale nelja eesmärki:

   a) uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele;
   b) ühendatud digitaalne ühtne turg;
   c) vastupidavam energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga; ning
   d) tugevama tegija roll rahvusvahelisel tasandil.

108.  tunnustab tõsiasja, et nende eesmärkide poole püüeldes on volinik Moedas kehtestanud kolm prioriteeti, konkreetsemalt „avatud innovatsioon“, „avatud teadusuuringud“, ja „avatus maailmale“;

109.  märgib, et seatud eesmärkide poole püüdlemisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat viit võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajat:

   a) programmi „Horisont 2020“ raames väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ning progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia edendamiseks eraldatud rahaliste vahendite osakaal, millest liidu rahaline osalus eraldati VKEde rahastamisvahendi kaudu;
   b) uute osalejate osakaal edukate taotlejate seas programmis „Horisont 2020“;
   c) kliima ja kestlikkusega seotud kulud programmis „Horisont 2020“;
   d) kolmandate riikide osaluse määr programmis „Horisont 2020“;
   e) selliste toetuste osakaal, mille allkirjastamise ajavahemik on 245 päeva;

110.  tunnustab asjaolu, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat avaldas oma vastustes kirjalikult vastatavatele küsimustele nimekirja riikidest, mida puudutavad peadirektoraadi riigipõhised soovitused; nõuab tungivalt, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat avaldaks kooskõlas Euroopa Parlamendi korduvate taotlustega direktoraadi ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta otse oma iga-aastases tegevusaruandes;

111.  tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi hindamist käsitleti eelmises resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(7);

112.  peab kiiduväärseks edusamme, mis tehti programmiga „Horisont 2020“ seotud peadirektoraadi võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamisel:

   a) 23,9 % liidu rahalisest osalusest läks VKEdele (eesmärk 2020. aastaks on 20 %);
   b) 55 % edukatest taotlejatest olid uued osalejad (eesmärk 2020. aastaks on 70 %);
   c) 26 % liidu rahalisest osalusest oli seotud kliimaga (eesmärk 2020. aastaks on 25 %);
   d) 54,9 % liidu rahalisest osalusest oli seotud kestlikkusega (eesmärk 2020. aastaks on 60 %);
   e) kolmandate riikide osalus programmi „Horisont 2020“ projektides on 3,6 % (eesmärk 2020. aastaks on 4,73 %);
   f) 91 % juhtumite korral järgis teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat 245 päeva pikkust toetuse määramise aega (eesmärk 2020. aastaks on 100 %);

113.  toob esile, et programmi „Horisont 2020“ geograafiline jaotus on silmatorkavalt piiratud, arvestades, et 72,5 % (12 121 miljonit eurot) programmi „Horisont 2020“ rahastusest läheb Saksamaale (3 464 miljonit eurot), Ühendkuningriigile (3 083 miljonit eurot), Prantsusmaale (2 097 miljonit eurot), Hispaaniale (1 813 miljonit eurot) ja Itaaliale (1 664 miljonit eurot);

114.  märgib, et 2016. aastal sõlmiti 183 „Horisont 2020“ toetuslepingut kolmandate riikidega; juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal allkirjastatud toetuslepingutes eraldati 299,5 miljonit eurot Šveitsi osalejatele, samas kui Šveitsi panus programmi „Horisont 2020“ ulatus vaid 180,9 miljoni euroni; keeldub andmast nn netosaaja staatust ühele maailma jõukaimatest riikidest; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku asjakohase määruse vastuvõtmiseks, et sellist ebavõrdsust kaotada;

115.  tunnustab ühise tugikeskuse edu ja selle panust lihtsustamisel ning õigus- ja tehnilise abi pakkumisel; küsib teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadilt, missuguseid lihtsustamismeetmeid see kavatseb soovitada 2020. aastale järgnevaks perioodiks;

116.  võtab teadmiseks teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi maksete assigneeringud 2016. aastal:

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi maksete assigneeringud, sealhulgas EFTA osalus

Eelarve täitmise viis

Täitmine

Miljonites eurodes

Protsendipunkti

Kaasdelegeeritud või delegeeritud teistele peadirektoraatidele

161,20

5,34

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat otse

1 878,28

62,17

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat artiklis 185 hõlmatud asutustele

86,40

2,86

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat EIP-le

312,72

10,35

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ühisettevõtetele

582,37

19,28

Kokku

3 020,97

100%

117.  rõhutab, et rahastamisvahendite kaudu täideti 14,39 % eelarvest, mis vastab peaaegu 444 miljonile eurole;

118.  rõhutab samuti, et 39,36 % (võrreldes 28,14 %‑ga 2015. aastal) suunati komisjonivälistele muudele üksustele, enamjaolt (kaudsete) toetuste haldamise ja rahastamisvahendite kontrollisüsteemide raamprogrammide rakendamise osana;

119.  on huvitatud teabest, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat on koostanud rahastamisvahendite järelevalvestrateegia, ning soovib seetõttu teada, kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat teeb kindlaks, kas finants- ja teadusuuringutega seotud eesmärgid on saavutatud;

120.  märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat hindas üldiseks leitud veamääraks 4,42 % ja jääkvigade määraks 3,03 %;

121.  märgib, et komisjoni hinnangu kohaselt on veariski sisaldav summa lõpetamise seisuga 73,5 kuni 104 miljonit eurot;

122.  avaldab heameelt selle üle, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kontrollib otsese ja kaudse toetuste haldamise kulutõhusust;

123.  avaldab kahetsust, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat esitas jälle horisontaalse reservatsiooni, mis puudutab seitsmenda raamprogrammi (mida ta otse rakendas) kulunõuete jääkvigade määra;

124.  tuletab meelde oma seisukohta, mis on esitatud komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punktis 76, et komisjon peaks töötama lõpuks välja sisukama riskipõhise käsituse ja kasutama vajaduse korral konkreetseid reservatsioone;

Vajalikud meetmed

125.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil avaldada oma aasta tegevusaruandes direktoraadi ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta;

126.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil järgida soovitusi, mille esitas siseauditi talitus, kes leidis programmi „Horisont 2020“ rakendusasutustes puudusi projektide järelevalve järjekindla meetodi tagamisel;

127.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil anda aru ühise audititalituse tehtud edusammudest oma sisemiste protsesside küpsuse suurendamisel;

128.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil anda parlamendi pädevale komisjonile aru oma rahastamisvahendite järelevalvestrateegia kohta ja kuidas teeb teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kindlaks, kas finants- ja teadusuuringutega seotud eesmärgid on täidetud;

129.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil selgitada parlamendi pädevale komisjonile, milliseid meetmeid on ta kulunõuete jääkvigade määra puudutavate horisontaalsete reservatsioonide vältimiseks võtnud;

130.  on seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni alased projektid, koordineerimis- ja toetusmeetmed, standardid ja standardimine toetavad uuringutulemuste mõju erinevatel tehnoloogilise valmisoleku tasemetel, kuna need suurendavad turustamisvõimalusi ning uuenduslike toodete ja lahenduste ülekantavust; märgib lisaks, et standardid ja seotud tegevused aitavad kaasa „Horisont 2020“ projektide tulemuste levitamisele, jagades tulemuste avalikustamise abil teadmisi ka pärast projektide lõppemist; kutsub komisjoni üles suurendama standardimise kaasatust tulevastes projektikonkurssides ning arendama standardimisega seotud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Sissejuhatus

131.  märgib, et majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva seitsmenda aruande (COM(2017)0583) kohaselt on lähenemine ühelt poolt habras protsess, mis võib majanduskriiside korral kiiresti peatuda ja vastupidise suuna võtta, kuid teisalt võivad avaliku sektori investeeringud kriiside mõju vähendada;

132.  väljendab rahulolu selle üle, et 2016. aastal jõudis tööhõive määr taas 2008. aasta kriisieelse 71 %‑ni, kuid olukord on kogu liidus väga erinev ning nimetatud määr jääb strateegia „Euroopa 2020“ 75 % eesmärgile selgelt alla; märgib murega, et töötuse määr on endiselt väga kõrge, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute hulgas;

133.  avaldab heameelt, et parlamendi küsimustele vastates käsitles regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat oma riigipõhiseid soovitusi üksikasjalikult;

134.  on teadlik sellest, et mõned läbivaadatud finantsmääruse ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevad sätted peaksid jõustuma tagasiulatuvalt;

135.  väljendab muret, et selliste muudatuste tõttu võib lisanduda vigu, sest programmid ja projektid valiti välja 1. jaanuaril 2014 jõustunud õigusaktide alusel;

Kontrollikoja auditileiud

136.  märgib, et kontrollikoda esitas raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esmakordselt märkusega arvamuse; rõhutab, et hüvitiskavades on endiselt rohkem vigu kui toetuskavades; juhib aga tähelepanu sellele, et peatükis „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus“ esitatud andmed ei ole võrreldes eelmise aastaga väga palju muutunud;

137.  tuletab meelde, et 2016. aastal oli rubriigis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ kättesaadav summa 51,25 miljardit eurot, mis moodustab liidu eelarvest 33 %;

138.  märgib, et kontrollikoja hinnangul oli veamäär selles poliitikavaldkonnas 4,8 %; märgib peale selle, et kontrollikoda täheldas, et ühtekuuluvusvaldkonna hinnangulise veamäära puhul ei võetud arvesse 2016. aastal rahastamisvahenditele tehtud väljamakseid, mille summa oli 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikes 1 sätestatud toetuskõlblikkuse perioodi (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punktid 6.20–6.21); märgib, et nende väljamaksete hinnanguline veamäär oleks mõjutanud liidu kogukulusid 2 % võrra (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, selgitus 1.2, joonealune märkus nr 1);

139.  juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvusvaldkonna vead moodustasid 3,1‑protsendilisest üldisest hinnangulisest veamäärast 43 %; märgib, et üks kõrge veamäära põhjustest on liidu ja liikmesriikide õigusaktide keerukus;

140.  märgib, et kontrollikoda analüüsis 180 tehingust koosnevat valimit, mille hulgas oli 54 perioodi 2007–2013 vahemakset ning mis puudutasid 92 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) projekti, 36 Ühtekuuluvusfondi projekti, 40 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti, 11 ERFi rahastamisvahendit ja üht ESFi rahastamisvahendit;

141.  palub komisjonil võtta arvesse kontrollikoja märkusi, mille kohaselt ta kontrollis oma 2016. aasta aastaaruandes 12 ERFi ja ESFi rahastamisvahendit ja leidis nende tulemuslikkuse analüüsis vähemalt nelja puhul ebatäpsusi; jagab kontrollikoja väljendatud muret, et vigade tõttu esitati tulemused tegelikust paremana ning kui vigu ei parandata, võib rahastamisvahendite lõpetamisel deklareeritud rahastamiskõlblike kulude summa olla kunstlikult suurem (eelkõige tagatisfondide puhul);

142.  märgib samuti, et 42 % vigade põhjuseks olid kuludeklaratsioonidesse kantud rahastamiskõlbmatud kulud, 30 % vigadest oli seotud riigihanke-eeskirjade ränga rikkumisega ning 28 % vigadest toetuskõlbmatute projektide, tegevuste või toetusesaajatega;

143.  märgib kahetsusega, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse peatüki kulutustega seotud vigade peamisi põhjuseid on endiselt riigihanke-eeskirjade rikkumine; juhib tähelepanu sellele, et riigihanke-eeskirjade raskete rikkumiste hulka kuuluvad lisalepingute sõlmimine või lisatööde või -teenuste tellimine ilma hankemenetlust korraldamata, ilma et see oleks kuidagi põhjendatud, pakkujate jätmine hankemenetlusest ebaseaduslikult kõrvale, huvide konfliktid ja diskrimineerivad valikukriteeriumid; on seisukohal, et vigade ja eeskirjade kuritarvitamise probleemi lahendamiseks peab töövõtjaid ja alltöövõtjaid käsitlev teave olema täiesti läbipaistev;

144.  peab kiiduväärseks, et kontrollikoda rõhutas, et projektides, mille puhul kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi, esineb vähem vigu kui tegelike kulude hüvitamisel;

145.  peab murettekitavaks, et valimisse kuulus ka kolm nn suurprojekti, mis vajasid komisjoni heakskiitu ja mille jaoks liikmesriikide ametiasutused ei olnud komisjonile ettenähtud lõpptähtajaks 31. märtsiks 2017 vajalikku taotlust esitanud; märgib, et seetõttu peaks komisjon kulud tagasi nõudma;

146.  märgib rahulolematusega, et kui liikmesriigid oleksid enne seda, kui nad kuludeklaratsioonid komisjonile esitasid, kasutanud neile kättesaadavat teavet selleks, et vigu esmatasandi kontrollide abil ennetada, tuvastada või parandada, oleks veamäär võinud olla 3,7 % võrra madalam (st 1,1 %) nagu varasematel aastatel;

147.  on mures, et aastaid pärast perioodi 2014–2020 algust on liikmesriigid määranud ühtekuuluvuspoliitikaks ettenähtud rahasummade eest vastutavatest asutustest vaid 77 %; komisjonile 1. märtsi 2017. aasta seisuga esitatud lõplikes raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud kulud moodustavad kogu programmitöö perioodiks eraldatud eelarvest üksnes 0,7 %; 2017. aasta keskpaiga seisuga oli eelarve täitmise mahajäämus suurem kui perioodi 2007–2013 samas etapis; märgib, et sellest tulenevalt võib täitmata kulukohustuste summa olla praeguse rahastamisperioodi lõpus veel suurem kui eelmisel perioodil;

148.  peab kiiduväärseks, et peatükk „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ sisaldab ka projektide tulemuslikkust käsitlevat jagu; avaldab aga kahetsust, et selles jaos keskendutakse üldiselt kvantitatiivsele teabele, st kasutusel olevate tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide arvule;

Finantskorraldusvahendid

149.  tuletab meelde, et andmed 2016. aastal finantskorraldusvahendite rahastamisel ja rakendamisel tehtud edusammude kohta avaldati alles 20. septembril 2017 ja seetõttu ei saanud kontrollikoda seda dokumenti kommenteerida;

150.  märgib, et 2016. aasta peamised arvandmed on järgmised:

   a) finantskorraldusvahendeid kasutab 25 liikmesriiki, kusjuures 25 liikmesriiki kasutavad neid ettevõtluse toetamiseks, 11 liikmesriiki linnaarengu ning 9 liikmesriiki energiatõhususe ja taastuvenergia toetamiseks;
   b) kogu liidus on 1 058 finantskorraldusvahendit, millest 77 on haldusfondid ja 981 erifondid;
   c) 89 % nendest finantskorraldusvahenditest on mõeldud ettevõtjatele, 7 % linnaarengule, 4 % energiatõhususele ja taastuvenergiale;
   d) finantskorraldusvahenditesse tehtavate maksete summa on 16,4 miljardit eurot, sealhulgas struktuurifondide 11,3 miljardit eurot;
   e) lõplikele vahendite saajatele tehtavad maksed ulatuvad 15,2 miljardi euroni, sealhulgas struktuurifondide 10,1 miljardit eurot, mis moodustab kõigist finantskorraldusvahenditesse tehtavatest maksetest 93 %;
   f) 81 % teada antud finantskorraldusvahendite põhjal olid halduskulud ja -tasud kokku 0,9 miljardit eurot, mis moodustab kõigist finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetest 6,7 %;
   g) vahendeid tagastati 8,5 miljardi euro eest;
   h) toetust maksti 314 000 lõplikule vahendite saajale;

151.  juhib tähelepanu sellele, et aastate ja rahastamisperioodide jooksul on finantskorraldusvahendite kasutamine järsult suurenenud, mis muudab struktuurifondide rahastamise keerukamaks ja tekitab sellega demokraatliku aruandekohustusega seotud riske; märgib, et 2020. aasta lõpuks eraldatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rahast rahastamisvahendite kaudu eeldatavasti 20,1 miljardit eurot;

152.  peab sellega seoses murettekitavaks, et liikmesriikide auditeerimisasutused ei käsitlenud finantskorraldusvahendite rakendamist piisavalt;

153.  märgib, et 63 % (675) finantskorraldusvahenditest võeti kasutusele Poolas (247), Prantsusmaal (152), Ungaris (139) ja Itaalias (137);

154.  avaldab kahetsust, et 6,7 % kõigist asjaomastest finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetest (900 miljonit eurot) läks halduskulude ja -tasude katmiseks; leiab, et see summa on kohatult suur;

155.  märgib, et andmete esitamisel esineb endiselt palju vigu ja lahknevusi; nende hulgas on väikesed, kuid olulised summad rakenduskavade vahendeid, mis on seotud rahastamislepingutega, kuid mida lepingu lõpetamisel finantskorraldusvahenditesse ei makstud, nii kulukohustustega seotud assigneeringute kui ka mitmesse finantskorraldusvahendisse tehtud maksete suurenemine pärast 31. detsembrit 2015 ning lõplikele vahendite saajatele makstud summad, mis olid teatavatel juhtudel suuremad kui finantskorraldusvahenditesse makstud summad(8);

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi aasta tegevusaruanne

156.  võtab teadmiseks, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi järelhindamisest selgub, et kuigi 2007.‒2013. aasta programmitöö perioodil oli piirkondlik lähenemine ebapiisav, oleks ilma ühtekuuluvuspoliitikata tekkinud veel suuremad erinevused, sest 2007.‒2008. aasta finantskriisiga kaasnesid viletsad investeerimis- ja lähenemistingimused;

157.  rõhutab, et tulemuslikkuse kohta palju järeldusi ei ole, sest selleks oleks vaja 2007.‒2013. aasta programmide tulemuste kohta esitatud andmete põhjalikumat analüüsi, mis pidi valmima alles 2017. aasta augustis; palub, et komisjon annaks eelarvekontrollikomisjonile analüüsitulemustest teada;

158.  märgib, et komisjon on rahastamisperioodi 2014–2020 eelarve täitmise kohta teada andnud, et välja valiti rohkem kui 50 000 projekti, mis vastab koguinvesteeringutes 64,1 miljardile eurole, loodi 45 000 ettevõtjate ja uurimisasutuste koostööprojekti ning ühtekuuluvusvaldkonna rahastamisvahenditest said toetust enam kui 380 000 VKEd, mille tulemusena loodi üle 1 000 000 töökoha;

159.  märgib, et komisjon on selle rahastamisperioodi kohta teatanud ka seda, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatakse rohkem kui 75 miljardi euroga energialiidu eesmärke ja kliimamuutustega kohanemist; peale selle valiti kohapeal üle 5 000 projekti vähese CO2‑heitega majanduse toetamiseks;

160.  märgib, et alltoodud tabelis on esitatud 2016. aastal heaks kiidetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma:

2016, miljonites eurodes

Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud

Heakskiidetud maksete assigneeringud

Regionaal- ja linnapoliitika valdkonna halduskulud

16,75

24,52

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja muud piirkondlikud meetmed

27 163,16

22 911,83

Ühtekuuluvusfond

8 775,98

7 456,71

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – regionaalareng ning piirkondlik ja territoriaalne koostöö

54,14

522,95

Solidaarsusfond

81,48

68,48

Kokku

36 091,51

30 984,47

161.  märgib aga, et need statistilised andmed annavad projektide jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse kohta vähe teavet;

162.  tuletab meelde, et tagamaks ESI fondidest tulemuslike kulutuste tegemine, tuleb sektoripõhiste ja horisontaalsete tingimuste kehtestamiseks tingimata ette näha eeltingimused; kui eeltingimused on täidetud ja kehtiva läbivaadatud määruse alusel on 10 % maksetest kinni peetud, peaks projektide elluviimine olema lihtsam ja rakendamisel peaks tehtama vähem vigu; võtab aga teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 15/2017, milles esitatakse küsimus, mil määral see on kannustanud kohapealseid muutusi;

163.  avaldab kahetsust, et 2016. aasta lõpuks oli määratud vaid 87 % sertifitseerimisasutustest (181 asutust 209‑st) ja et 28 põhiprogrammi jaoks ei olnud määratud ühtegi asutust (Austrias määrati asutus ainult ühele programmile, Belgias vaid kahele, Saksamaal vaid kaheksale, Soomes kõigest ühele, Prantsusmaal vaid kahele, Iirimaal ainult kahele, Itaalias vaid kuuele, Rumeenias vaid neljale, Slovakkias kõigest ühele, Ühendkuningriigis ainult ühele);

164.  märgib üllatusega, et peamised probleemid, mis asutuste määramise protsessis tuvastati, olid seotud IT‑süsteemidega, mida oli vaja selleks, et võtta perioodi 2014‒2020 aruandluses ja menetluste väljatöötamisel kasutused uued elemendid, mille abil on korraldusasutustel võimalik vahendusasutuste üle tõhusat järelevalvet teha;

165.  peab ühtlasi kahetsusväärseks, et kokkuvõttes valiti välja vaid 26,1 % projektidest ja 2016. aasta lõpuks oli kasutada olnud struktuurifondide summadest ära kasutatud kõigest 3,7 %, kuigi valimisprotsess 2017. aastal kiirenes; on seisukohal, et aeglane algus võib tekitada praeguse rahastamisperioodi lõpus suure summa täitmata kulukohustusi; kutsub komisjoni üles tagama, et riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks pingutatakse rohkem;

166.  rõhutab, et Hispaanias, Küprosel, Rumeenias, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Slovakkias oli projektide väljavalimine iseäranis aeglane;

167.  märgib, et selle tagajärjel ei tõendatud enamiku rakenduskavade puhul (247 kava 295‑st) raamatupidamisaruannetes ühtegi summat (nn nullaruandlus), sest kuni 31. juulini 2016 ei deklareeritud ühtegi kulu;

168.  on rahul sellega, et komisjon ei tuvastanud esialgsete auditiarvamuste põhjal, mis oli koostatud esitatud kinnituspakettide kohta, ühtegi suurt vastuolu;

169.  peab aga murettekitavaks, et üheksast auditist seitsmes, mille komisjon tegi suure riskiga rakenduskavades või valdkonnas, tuvastati olulisi puudusi (Ungaris transport, elektrooniline haldus ja rakenduskavade elluviimine); Itaalias Reti e mobilità, istruzione 3. prioriteet ja tehnilise abi rakenduskavad; Rumeenias konkurentsivõime- ja keskkonnaalased rakenduskavad);

170.  märgib, et märkusteta või mõõduka mõjuga märkustega arvamus esitati 322 juhtimis- ja kontrollisüsteemist 278 kohta; arvestades, et 40 juhul esitas komisjon olulise mõjuga märkustega arvamuse;

171.  märgib, et komisjoni arvutuste kohaselt oli maksete puhul veariski sisaldav hinnanguline kogusumma 644,7–1 257,3 miljonit eurot ning komisjon tegi oma järelevalve tulemusena 2016. aastal 481 miljoni euro eest finantskorrektsioone;

172.  märgib, et komisjoni hinnangul on perioodi 2007–2013 ERFi/Ühtekuuluvusfondi programmidele 2016. aastal tehtud maksete üldine keskmine veamäär 2,2–4,2 % ning programmide lõpetamisel on jääkvigade määr umbes 0,4 %; rõhutab, et 2016. aastal oli hinnangulises veamääras kõige suurem osa jälle ühtekuuluvusvaldkonnal, millele järgnesid loodusvarade, konkurentsivõime ja globaalse Euroopa rubriik; palub komisjonil jätkata koos liikmesriikidega tööd nende juhtimis- ja kontrollisüsteemide parandamise nimel ning kasutada ka edaspidi seaduslikke järelevalvevahendeid, et tagada kõikide oluliste vigade parandamine;

173.  märgib, et komisjon registreeris eelmise rahastamisperioodi kohta 68 ja käimasoleva rahastamisperioodi kohta kaks reservatsiooni;

Eriküsimused

Kreeka

174.  peab kiiduväärseks pingutusi, mida regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat on teinud Kreeka prioriteetsete projektide loeteluga edu saavutamiseks;

175.  sellega seoses avaldab heameelt järgmise üle:

   a) nelja teedeehituse kontsessioonileppe sõlmimine (Ateena‑Thessaloniki, Korinthos‑Tripoli‑Kalamata, Korinthos‑Patras ja Patras‑Ioannina, millega kaetakse enam kui 1 000 km nendevahelist teed), need teed on nüüd valmis ja kasutajad on nendega väga rahul;
   b) programm „Energiasääst kodumajapidamistes“ (finantskorraldusvahendite ja toetuste kombinatsioon), millega parandati 46 000 kodumajapidamise energiatõhusust ja loodi 6 000 töökohta; nõudlus oli nii suur, et kohe töötati välja jätkuprogramm aastateks 2014‒2020;
   c) rahastamisvahendid, eelkõige JEREMIE, mis võimaldab luua või säilitada enam kui 20 000 töökohta;
   d) ravimite digiretsepti projekt, mille raames käideldakse kuus rohkem kui 5,5 miljonit digiretsepti ja 2,4 miljonit diagnostika saatekirja, kus osaleb 13 000 apteeki ja 50 000 arsti ning mis on andnud Kreeka tervishoiueelarves suure säästu;

176.  peab aga samal ajal kahetsusväärseks, et

   a) metrooehituse projektides Ateenas (3. liini pikendus Pireusesse) ja Thessalonikis (põhiliin) on tekkinud pikad viivitused, mistõttu tuli neid pikendada programmitöö perioodile 2014–2020;
   b) mõned raudtee-, digitaal- ja energiavaldkonna peamised projektid tühistati või neid viiakse ellu hilinemisega ning sellest tulenevalt on neid pikendatud programmitöö perioodile 2014‒2020 või tervenisti sinna üle kantud;
   c) suur osa reovee ja tahkete jäätmete käitlemise infrastruktuurist on veel lõpetamata;

177.  avaldab heameelt selle üle, et OLAF on Tšehhi Vabariigi projekti „Stork Nest“ haldusuurimise lõpetanud; võtab teadmiseks, et Tšehhi ajakirjandus on avaldanud dokumendid, mis OLAF selle juhtumi kohta koostas; avaldab kahetsust selle üle, et OLAF leidis raskeid rikkumisi;

178.  palub, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat nõuaks liidu eraldatud kaasrahastussumma (1,67 miljonit eurot) tagasi ja kohaldaks vajalikke sanktsioone;

179.  märgib, et 25. jaanuaril 2018 eemaldas Tšehhi Vabariik „Stork Nesti“ projektide hulgast, mida liit kaasrahastab, ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on projekt juba Tšehhi Vabariigis kohtulikul uurimisel;

180.  on mures selle pärast, et nende lepingute osakaal, mis on sõlmitud üheainsa pakkumise tulemusel, on komisoni teadaandel Ungaris 36 %; märgib, et liidu keskmine on 17 %; palub komisjonil suurendada pakkumismenetlustes konkurentsi;

181.  väljendab heameelt selle üle, et Bulgaarias ja Rumeenias 10 aastat kasutusel olnud koostöö- ja jälgimiskorrale on antud positiivne hinnang(9); on mures selle pärast, et Bulgaarias ja Rumeenias toimus kõrgema tasandi korruptsiooni vastases võitluses hiljuti tagasiminek; palub komisjonil mõlema liikmesriigi õiguskaitse- ja korruptsioonivastaseid asutusi toetada ja innustada; tõstab esile Rumeenia korruptsioonivastase ameti muljetavaldavaid tulemusi keskmise ja kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite lahendamises; toonitab, et taoliste jõupingutuste jätkamine on korruptsioonivastase võitluse tõhustamisel kõige tähtsam;

182.  mõistab hukka hiljuti Slovakkia ajakirjaniku vastu toime pandud kuriteo, mis võib olla seotud tema uurimistööga; nõuab komisjonilt, et ta teavitaks parlamenti Slovakkiale põllumajanduse jaoks eraldatud liidu rahasummadest;

183.  märgib, et OLAF on lõpetanud ka Euroopa Investeerimispangast (EIP) Volkswageni kontsernile antud laenu haldusuurimise;

184.  võtab teadmiseks EIP presidendi Werner Hoyery avalduse, milles märgitakse: „Me ei saa välistada, et üks meie laenudest, 400 miljoni euro suurune laen ettevõttele Volkswagen Antrieb RDI oli seotud heitkoguste piiramise tehnoloogiatega, mis töötati välja ajal, millal katkestustarkvara projekteeriti ja kasutati. Vaatame nüüd OLAFi järeldused üle ning kaalume kõiki olemasolevaid ja asjakohaseid meetmeid [...] Oleme väga pettunud selle üle, mis OLAFi uurimises kinnitust leidis, nimelt et Volkswagen andis EIP‑le katkestusseadmete kasutamise kohta eksitavat teavet.“;

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi aasta tegevusaruanne

185.  märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat rõhutab, et ta on aidanud saavutada liidu 2020. aasta eesmärke järgmiselt:

   a) 2016. aasta kolmandas kvartalis küündis 20‒64‑aastaste inimeste tööhõive määr liidus 71,2 %‑ni; see määr on nüüd esimest korda kõrgem kui 2008. aasta määr (70,3 %) ja kui see suundumus jätkub, võib jõuda strateegia „Euroopa 2020“ sihtmäärani;
   b) üldine töötuse määr on endiselt langemas ja on praegu nii liidus kui ka euroalal alla 10 %; liidu peamine probleem on aga endiselt noorte töötus ja pikaajaline töötus, hoolimata sellest, et esimese määr langes 2015. aasta detsembri 19,5 %‑lt 2016. aasta detsembriks 18,6 %‑le ja teine 2015. aasta kolmanda kvartali 4,3 %‑lt 2016. aasta kolmandaks kvartaliks 3,8 %‑le;
   c) 2013. aastal alanud majanduse elavdamisega on kaasnenud ka vaesuse pidev (kuid mitte piisav) vähenemine, sest vaesuse ohus elavate inimeste osakaal langes 2012. aasta 24,7 %‑lt 2015. aastaks 23,7 %‑le, kuid olukord ei paranenud kõigis ühiskonnarühmades, sest 2016. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 118 miljonit inimest (1,7 miljonit inimest rohkem kui 2008. aastal), mis on strateegia „Euroopa 2020“ vaevuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgist kaugel;
   d) geograafilise ja kutsealase liikuvuse tingimuste parandamiseks tehtud investeeringud ning moonutuste ja kuritarvituste riski vähendamine on aidanud liidus liikuvust järk-järgult suurendada (2015. aastal ulatus see 3,6 %‑ni elanikkonnast);

186.  avaldab aga kahetsust, et 2013. ja 2014. aastal sissetulekute ebavõrdsus suurenes ja ehkki see on üldiselt jäänud sellest ajast peale püsima, siis mõnel juhul see endiselt suureneb; on mures, et 2016. aastal oli kõige jõukamate 20 % elanike netotulu kõige vaesemate 20 % elanike netotulust viis korda suurem ja riikide vahel on suured erinevused (ning osades neis oli ebavõrdsus suurenenud);

187.  peab kiiduväärseks ESFi programmiperioodi 2007–2013 järelhindamist, mis lõpetati 12. detsembril 2016; märgib, et hindamisel leiti, et 2014. aasta lõpuks oli ESFi toetuse abiga töö leidnud vähemalt 9,4 miljonit Euroopa elanikku, 8,7 miljonit olid omandanud kvalifikatsiooni või saanud tunnistuse ja 13,7 miljonit inimest olid saanud kasu muul viisil, näiteks olid suurenenud nende oskused; märgib, et makromajanduslike simulatsioonide kohaselt on ESF mõjunud positiivselt ka 28 liikmesriigi sisemajanduse koguproduktile (SKP) (0,25 % suurenemine) ja tootlikkusele;

188.  märgib, et need kvantitatiivsed andmed näitavad küll positiivset suundumust, kuid meetmete tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta nende alusel eriti midagi järeldada ei saa;

189.  heidab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile ette, et see ei avaldanud ettepanekuid, mille direktoraat tegi riigipõhiste soovituste kohta, kuigi parlament on seda korduvalt palunud;

190.  märgib, et alltoodud tabelis on esitatud 2016. aastal heaks kiidetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma;

2016, miljonites eurodes

Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud

Heakskiidetud maksete assigneeringud

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja noorte tööhõive algatus

12 438,2

8 132

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

534,7

278

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

27,6

27,6

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – inimressursside arendamine (IPA-HRD)

0

82,3

Otsene eelarve täitmine (Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, programm „Erasmus+“) ja ametid

289

275

Kokku

13 290

8 795

191.  väljendab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat on töötanud välja metoodika programmide tulemuslikkuse iga-aastaseks hindamiseks, kuid kahtleb selliste kriteeriumide nagu „hea“, „vastuvõetav“ ja „kesine“ teabeväärtuses;

192.  on mures selle pärast, et 2017. aasta märtsiks oli määratud vaid 87 % sertifitseerimisasutustest;

193.  avaldab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat sai 15. veebruariks 2017 täieliku kinnituspaketi, sealhulgas raamatupidamise aastaruanded, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamused raamatupidamisaruannete, juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning kõigi programmide kinnitavad avaldused ja iga-aastased kokkuvõtted; märgib üldiselt, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tegi märkusi vaid pisiasjade kohta ja kiitis aastaaruanded heaks;

194.  avaldab heameelt ka selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat täitis 2016. aasta lõpuks oma mitmeaastase auditikava, mille tulemusena auditeeriti 92‑st auditeerimisasutusest 89 ning 118‑st rakenduskavast hõlmati 115;

195.  märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tegi 2016. aastal finantskorrektsioone summas 255,8 miljonit eurot; märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli programmitöö perioodi 2007‒2013 heakskiidetud või otsustatud finantskorrektsioonide kumulatiivne kogusumma 1 454 miljonit eurot; ning et samal perioodil teatasid liikmesriigid finantskorrektsioonidest 2 253,8 miljoni euro väärtuses;

196.  avaldab kahetsust, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat säilitas või esitas reservatsioone seoses järgmisega:

   a) ühe ESFi rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid Itaalias programmitöö perioodil 2000–2006 (mainega seotud reservatsioon);
   b) 23 ESFi rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid programmitöö perioodil 2007–2013; ning
   c) kolme ESFi või noorte tööhõive algatuse ja ühe enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid programmitöö perioodil 2014–2020;

197.  märgib, et 2016. aasta kulude veariski sisaldav kogusumma on hinnanguliselt 279 miljonit eurot;

Eriküsimused

Noorte tööhõive algatus

198.  märgib, et teda on teavitatud noorte tööhõive algatuse rakendamist käsitleva uuringu esmastest tulemustest, mille kohaselt

   a) suurenes 2016. aasta lõpuks nende mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET‑noored) arv, kes osalesid noorte tööhõive algatuse raames toetust saanud projektides, millega suurendati nende oskusi või võimaldati neil saada töökogemust, võrreldes 2015. aasta lõpuga kolm korda (0,5 miljoni inimese asemel 1,3 miljonit inimest);
   b) nende hulgas osalesid noorte tööhõive algatuse raames rahastatud sekkumismeetmetes 712 000 töötut ja mitteaktiivset osalejat, kes ei õppinud ega käinud koolitusel; rohkem kui pooled nendest (umbes 346 000 töötut ja mitteaktiivset osalejat, kes ei õppinud ega käinud koolitusel), on saavutanud sekkumismeetmest lahkumisel positiivse tulemuse, kuna nad on asunud õppima / alustanud koolitust või omandanud kvalifikatsiooni või töötavad (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana);
   c) Itaalias näitas kontrafaktiline hindamine, et uute innovatsioonimeetmetega, mida noorte tööhõive algatuse raames palju toetatakse, suurendati noorte töövõimalusi 7,8 %, hoolimata sellest, et piirkonniti olid erinevused suured, mis näitab, et kõrgeima noorte töötuse määraga piirkondades on probleemid suuremad;

199.  märgib peale selle, et

   a) Itaalia ja Hispaania on kaasanud noorte tööhõive algatuse meetmete kaudu väga palju NEET-noori, kuigi neis riikides on noorte töötus endiselt suur;
   b) Slovakkia on suundunud noorte ühiskondliku töö programmidelt tulemuslikumatele meetmetele, nagu kutseõppe suurem pakkumine;
   c) Itaalias näitas kontrafaktiline hindamine, et uute innovatsioonimeetmetega, mida noorte tööhõive algatuse raames palju toetatakse, suurendati noorte töövõimalusi 7,8 %, hoolimata sellest, et piirkonniti olid erinevused suured;
   d) Portugalis kaasrahastati noorte tööhõive algatuse raames ettevõtlusprogramme, mis osutusid edukamaks kui kõrgharidusmeetmed;
   e) Kreeka on teinud kindlaks, et noorte tööhõive ja koolituse vautšerisüsteem tuleb läbi vaadata;
   f) Poolas said 62 % noorte tööhõive algatuses osalenutest töö-, koolitus- või õpingupakkumise, kusjuures osalejate rahulolu tase oli üldiselt kõrge;

200.  peab aga kahetsusväärseks, et kättesaadavatest vahenditest on kasutatud vaevu 30 %, mis vastab esialgsetele eelmaksetele ja vahemaksetele;

201.  avaldab heameelt selle üle, et 2017. aasta oktoobriks olid kõik liikmesriigid, kelle suhtes kohaldati romasid käsitlevat eeltingimust (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari), selle täitnud ja et seega oli neil olemas romasid käsitlev riiklik integratsioonistrateegia;

202.  märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 on kaks ESFi investeerimisprioriteeti otseselt seotud mittediskrimineerimise ja romade integratsiooniga (vt alltoodud tabelit);

Investeerimisprioriteet

Liikmesriigid, kes on investeerimisprioriteedi välja valinud

Rahaeraldis (miljonit eurot)

Igasuguse diskrimineerimise tõkestamine ja võrdsete võimaluste edendamine

11 liikmesriiki (BE, CY, CZ, DE, ES, FR, GR, IE, PL, PT ja SK).

447

Marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, sotsiaal-majanduslik integreerimine

12 liikmesriiki (AT, BE, BG, CZ, ES, FR, GR, HU, IT, PL, RO ja SK).

1 600

Suurem osa rahasummadest (1,2 miljonit eurot) on koondunud järgmistesse riikidesse: BG, CZ, HU ja RO

203.  märgib, et kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil maksimaalne aastaeelarve on 150 miljonit eurot, võeti 2016. aastal reservist kulukohustustena kasutusele ainult 28 miljonit eurot ja sellest sai kasu kaheksa liikmesriiki;

Vajalikud meetmed

204.  kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles pöörama 2020. aasta järgsel rahastamisperioodil rohkem tähelepanu järgmisele:

   a) ühtekuuluvuspoliitikaga liidu lisaväärtuse loomine;
   b) ühtekuuluvuse, majandusjuhtimise ja Euroopa poolaasta parem koordineerimine, mille puhul pööratakse muu hulgas tähelepanu innustavatele stiimulitele, mis aitavad saavutada aluslepingutes sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, st kaotada ebavõrdsus ja erinevused ühtekuuluvuse kolmes mõõtmes – majanduslikus, sotsiaalses ja territoriaalses mõõtmes;
   c) sellise süsteemi väljatöötamine, mis võimaldab koondada Ühtekuuluvusfondi rahasummad piirkondadesse, kus neid kõige enam vajatakse;
   d) strateegilise haldustoetuse andmine piirkondadele, kus raha kasutamisel esineb probleeme;
   e) struktuurifondide ühtse eeskirjade kogumi koostamine;
   f) ühtse auditi põhimõtte rakendamisel edusammude tegemine;
   g) programmide ja projektide kiirem elluviimine, et need jääksid seitsmeaastase rahastamisperioodi piiresse (mitte n+3);
   h) riigisisestele auditeerimisasutustele võimaluse andmine selleks, et nad saaksid auditeerida liidu eelarvesse kuuluvaid rahastamisvahendeid, vähendada rahastamisvahendite arvu ning kehtestada fondivalitsejatele (sh EIP grupile ja teistele rahvusvahelistele finantseerimisasutustele) tulemuslikkusest ja saavutatud tulemustest aru andmiseks rangemad aruandlusreeglid, et suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust;
   i) praeguse perioodi kogemuste ja veel suurema lihtsustamise vajaduse arvesse võtmine, et luua tasakaalustatud süsteem, mille abil on võimalik tulemusi saavutada ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ilma, et halduskoormus oleks liiga suur, sest see võib võimalikke toetusesaajaid heidutada ja tekitada rohkem vigu;
   j) geograafilise ja sotsiaalse tasakaalu loomine, et investeeringuid tehtaks seal, kus seda kõige enam vaja on;

205.  nõuab, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat avaldaksid aasta tegevusaruandes ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta, nagu parlament on korduvalt palunud;

206.  palub, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

   a) esitaks parlamendi vastutavale komisjonile aruande OLAFi pooleliolevate toimikute kohta, kui asjaomased kohtumenetlused on lõppenud;
   b) annaks komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raportis parlamendi vastutavale komisjonile aru kõigist ülalmainitud projektidega tehtud edusammudest;

207.  palub, et EIP vaataks kiiremas korras OLAFi uurimistulemused läbi ja teeks vajalikud järeldused; palub, et EIP teavitaks parlamenti oma järeldustest ja võetud meetmetest;

208.  kutsub komisjoni üles soodustama finantsmääruse läbivaatamisel kasutusele võetavate lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist;

209.  kutsub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati üles täitma siseauditi talituse soovitust hakata ESI fondide kontrollistrateegiat varakult rakendama ning teavitama parlamenti soovituse elluviimisest;

210.  kutsub komisjoni üles nägema ette eeskirjade lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise, et aidata veamäära veel rohkem vähendada;

Loodusvarad

Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja õiglane ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

211.  juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruande kohaselt (lk 15 – 1. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja: põllumajanduslik faktortulu täistööajaga töötaja kohta) vähenesid sektori lisandväärtus ja tootlikkus 2016. aastal veel veidi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil on keeruline kindlaks teha, mis on faktortulu üldist vähenemist alates 2013. aastast tegelikult põhjustanud;

212.  tuletab meelde, et 4. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja, mis käsitleb maaelu arengu valdkonna tööhõive määra, ei ole asjakohane, kuna tööhõive taset maaelu arengus ei ole mõjutanud ainult ÜPP meetmed;

213.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole järginud soovitusi, mille parlament esitas 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis ja mille kohaselt oleks tulnud 4. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja uuesti määratleda, „selleks et rõhutada ÜPP meetmete konkreetset mõju tööhõivele nendes valdkondades“;

214.  juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal anti 51 %‑le otsetoetuste saajatest vähem kui 1 250 eurot, mis moodustas kõigist otsemaksetest kokku 4 %(10);

215.  tuletab meelde märkusi(11), mille parlament on teinud ÜPP kulutuste jätkusuutmatu struktuuri kohta: 44,7 %‑l kõikidest liidu põllumajandusettevõtetest oli aastasissetulek alla 4 000 euro ja ligikaudu 60 % maksetest said 2016. aastal need otsetoetuse saajad, kes kuulusid ülemise umbes 10 % hulka(12); märgib, et otsetoetuste jaotamine vastab suures osas maaomandi kontsentratsioonile, sest 80 % maast kuulub 20 %‑le põllumajandustootjatest; (vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 17 Phil Hogani kuulamisel Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 28. novembril 2017); on mures toetusesaajate suure kontsentratsiooni pärast ning rõhutab, et väikeste ja suurte toetuste saajate vahel tuleb leida parem tasakaal;

216.  märgib, et umbes 72 % abist makstakse 5–250 hektarit majandavatele põllumajandusettevõtetele, mis on üldjuhul pereettevõtted;

217.  palub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil määrata kindlaks näitajatele lisatav eesmärk, et vähendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajal põllumajandusettevõtete sissetulekute ebavõrdsust;

218.  kordab oma seisukohta, et kuna otsetoetused jaotuvad ebaühtlaselt, ei ole nende abil võimalik põllumajandusettevõtetele, eriti väikestele, stabiilset sissetulekut täielikult tagada;

219.  on arvamusel, et suuremaid põllumajandusettevõtteid ei ole stabiilse sissetuleku tagamiseks vaja sissetuleku kõikumise ajal tingimata sama palju toetada kui väiksemaid põllumajandusettevõtteid, sest suurematel on võimalik saada mastaabisäästu, mis aitab neil tõenäoliselt paremini vastu pidada, ning soovitab seetõttu komisjonil võtta sellise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks kasutusele liugskaala, mille puhul põllumajandusettevõtte suurenedes toetused väheneksid;

220.  palub, et komisjon teeks ettepaneku, kuidas muuta toetuse saamise menetlus, sh vajalikud dokumendid kontrolli- ja järelevalvepõhimõtteid eiramata lihtsamaks; nõuab, et eritähelepanu pöörataks haldustoele, mida antakse väiketootjatele, kellele toetus on majandustegevuse jätkamiseks väga vajalik;

Veamäär

221.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja hinnangul on loodusvarade peatüki veamäär tervikuna 2,5 % (2015. aastal 2,9 % ja 2014. aastal 3,6 %); avaldab heameelt veamäära positiivses suunas muutumise üle, kuid märgib samas, et 2016. aasta näitaja ületab olulisuse künnist;

222.  avaldab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kohta leitakse, et 2016. aasta turu- ja otsetoetuse maksetes ei ole olulisi vigu, kusjuures kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 1,7 % (2,2 % aastal 2015);

223.  rõhutab, et kontrollikoda täheldas seoses tegelikust suuremana näidatud või toetuskõlbmatu pindala deklareerimisega põllumajandustootjate poolt vähem vigu, mille põhjuseks on uue paindlikuma püsirohumaa määratluse kasutuselevõtt, tegevuskavade elluviimine põldude identifitseerimise süsteemides olevate andmete kvaliteedi parandamiseks ning taotluste esitamise uus veebipõhine georuumiline süsteem;

224.  märgib, et rohestamistoetused on olnud vigade allikas, mis mõjutab 17 % kontrollikoja hinnangu kohast veamäära, ning et peamiselt olid vead seotud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõuetega, kuigi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi veamäär oli alla olulisuse künnist; tunneb sellega seoses heameelt, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi veamäär vähenes 1,7 %‑ni;

225.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis puudusi ka püsirohumaade kaitses Tšehhi Vabariigis ja Poolas, kus puuduvad varasemate perioodide andmed, mille alusel kontrollida viie järjestikuse aasta jooksul põllumaa rohukatte all hoidmise kohustuse täitmist, samas kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Ühendkuningriik ei olnud püsirohumaid täiesti usaldusväärselt liigitanud;

226.  rõhutab kontrollikoja väljastatud veamäärade positiivset suundumust, hoolimata sellest, et seda ei kinnita põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruannetes esitatud veariski sisaldavate summade muutumine, nimelt 1,38 %‑lt 2015. aastal 1,996 %‑ni 2016. aastal (ei sisalda turumeetmeid, mille veamäär on 2,85 %) ja 4 % mõlemal eelarveaastal maaelu arengus; mõistab, et see ei kajasta statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid;

227.  peab kahetsusväärseks, et maksed maaelu arendamisse, keskkonda, kliimameetmetesse ja kalandusse sisaldavad 2016. aastal olulisi vigu, arvestades et kõige tõenäolisem veamäär on hinnanguliselt 4,9 % (2015. aastal 5,3 %); märgib, et kui kogu riiklike ametiasutuste valduses olevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks hinnanguline veamäär olnud 1,5 protsendipunkti võrra madalam;

228.  märgib, et maaelu arengus puudutasid kolm suurimat toetuskõlblikkuse viga toetusesaajaid, kes ei teatanud, et nad on vastupidiselt liidu või riigisisestele õigusaktidele kas teiste seotud äriühingute kontrolli all, esitasid nendega ühiselt toetustaotlusi või olid nende kliendid (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 7.26);

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

229.  juhib tähelepanu sellele, et aasta tegevusaruandes esitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor reservatsiooni otsetoetuste kohta, mis puudutab 18 makseasutust 12 liikmesriigis, ning et reservatsiooniga makseasutuste hallatud ja tugevama järelevalve alla võetud summa on 13 618,6 miljonit eurot, kusjuures reservatsiooniga hõlmatud kulude riskisumma on 541,2 miljonit eurot;

230.  rõhutab, et puudusi tuvastati eelkõige Ungari juhtimis- ja kontrollisüsteemis (seoses makseasutuse hilinenud juhtimisaruannete ja puudustega rohestamistoetustes), Bulgaarias (seoses rohestamise ja põllumajandustootjate mahepõllumajandusliku seisundiga), Poolas (seoses rohestamistoetustega) ja Itaalias (seoses puudustega maa toetuskõlblikkuse ja aktiivse põllumajandustootja korrektses kindlaksmääramises);

231.  tunneb kahetsust Itaalia makseasutustega seotud hiljutiste pettusejuhtumite pärast; nõuab, et komisjon jälgiks olukorda tähelepanelikult ja edastaks parlamendile üksikasjalikku teavet heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta;

232.  palub komisjonil kiirendada 8. jaanuaril 2016 algatatud vastavuse kontrollimise menetlust, et saada üksikasjalikku ja täpset teavet huvide konflikti tekkimise riski kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis; võtab teadmiseks, et lõppkokkuvõttes võib huvide konflikti lahendamata jätmise tagajärjeks olla see, et pädev asutus tühistab makseasutuse akrediteeringu või komisjon kehtestab finantskorrektsioonid; palub komisjoni parlamenti viivitamatult teavitada, kui OLAF edastab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile vastavuse kontrollimise lõpus teavet võimalike pettusejuhtumite, korruptsiooni või liidu finantshuve kahjustava mis tahes ebaseadusliku tegevuse kohta;

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

233.  juhib tähelepanu sellele, et kuna mõne liikmesriigi juhtimis- ja kontrollimissüsteemi mõjutavad puudused, korrigeerib põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat edastatud kontrollstatistikat, mis on koostatud põhiliselt komisjoni ja kontrollikoja viimase kolme aasta auditite põhjal, ning võtab arvesse sertifitseerimisasutuse arvamust kõnealuse finantsaasta kohta;

234.  juhib tähelepanu sellele, et hoolimata asjaolust, et liikmesriikide sertifitseerimisasutustel on alates 2015. aastast kohustus kontrollida tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

   a) on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat teinud turumeetmete kohandusi kokku 32 kava puhul (s.t vähem kui 20 % nende kavade koguarvust, mille kulud 2016. aastal deklareeriti);
   b) otsetoetuste kohandusi tehti 52 juhul (69‑st), kuigi enamik nendest kohandustest olid väiksemad kui 1 %, seitse kohandust olid 1–2 % ja üheksa suuremad kui 2 %;
   c) maaelu arengu puhul kohaldati 39 makseasutuse suhtes lisatoetusi, kusjuures 21 kohandust olid suuremad kui 1 % ja 16 üle 2 %;

Tulemuslikkusega seotud küsimused maaelu arengus

235.  avaldab heameelt asjaolu üle, et komisjon on uurinud valimisse kaasatud viimase kolme aasta maaelu arengu tehingute tulemuslikkusega seotud küsimusi; märgib rahuloluga, et 95 % auditi tegemise ajal lõpetatud projektidest viidi läbi kava kohaselt, kuid peab kahetsusväärseks, et tõendid kulude mõistlikkuse kohta olid ebapiisavad;

236.  rõhutab, et peaaegu kõigis kontrollikoja poolt auditeeritud projektides kasutati süsteemi, millega hüvitati kantud kulud, ning märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 võivad liikmesriigid alternatiivina kasutada lihtsustatud kuluvõimaluste süsteemi, mis hõlmab ühikuhindade standardiseeritud astmikke, ning kindlasummalisi ja kindlamääralisi makseid, mis vähendab tulemuslikult liiga kõrgete hindade riski;

Keskkonnasäästlikumaks muutmine

237.  märgib, et kontrollikoda teatas oma 2016. aasta aruandes (punkt 7.17) 63‑le külastatud põllumajandusettevõttele tehtud rohestamistoetuste kohta, et

   a) kõik põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudeid täitma pidanud põllumajandusettevõtted olid need täitnud;
   b) enamik rohestamistoetusega seotud vigadest puudutas ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tingimuste mittetäitmist;
   c) põllud olid seoses olemasoleva püsirohumaa säilitamisega põldude identifitseerimise süsteemis õigesti registreeritud;
   d) kõik püsirohumaad ei olnud siiski nõuetekohaselt registreeritud;

238.  väljendab siiski erilist muret komisjoni talituste töödokumendis „Review of Greening after one year“ (rohestamist käsitlevate sätete läbivaatamine aasta pärast nende rakendamist) (SWD(2016)218, teine osa, lk 14) esitatud esialgsete järelduste pärast, et üldiselt peaksid põllumajandustootjad põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude täitmiseks vahetama põllumajanduskultuurid välja vähem kui 1 %‑l kogu ELi põllumaast ja kuna ELi põllumaast suurema osa suhtes kehtib põllumajanduskultuuride mitmekesistamise kohustus, siis näib, et see piiratud mõju kajastab nende põllumajandustootjate praegusi tavasid, kes nõuet juba täidavad;

239.  rõhutab, et kontrollikoda kinnitab oma aastaaruandes (punktid 7.43–7.54) komisjoni analüüsi, märkides, et põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kava ei muutnud enamiku põllumajandusettevõtete jaoks, kuhu kontrollikoda kontrollkäigu tegi, midagi (89 % põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja 67 % ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala puhul);

240.  on eelkõige mures, et kontrollikoja eriaruande nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“ kohaselt: „Rohestamine ei too tõenäoliselt märkimisväärset kasu keskkonnale ja kliimale […] [sest] rohestamisnõuded on väga madalad ning ei erine kuigivõrd tavapärastest põllumajandustavadest“;

241.  juhib lisaks tähelepanu sellele, et kontrollikoda märgib, et ulatuslike erandite tõttu saab enamik põllumajandustootjaid (65 %) kasutada rohestamistoetust, ilma et nad peaksid täitma rohestamiskohustusi; selle tulemusena toob rohestamine kaasa positiivseid muutusi põllumajandustavades vaid väga piiratud osal liidu põllumajandusmaast;

242.  peab kahetsusväärseks, et rohestamiskavad on rohkem põllumajandustootjate sissetuleku toetamise kui ÜPP keskkonna- ja kliimanäitajate parandamise vahend; on seisukohal, et keskkonna- ja kliimaalaste vajadustega tegelevad põllumajandusprogrammid peaksid hõlmama tulemuslikkusega seotud eesmärke ning rahalisi vahendeid, mis vastavad sellistele kuludele ja kaotatud tuludele, mis on tingitud keskkonna esmavajaduste rahuldamist ületavatest tegevustest;

243.  taunib asjaolu, et kuna need on osa pindalatoetustest, võivad rohestamiskavad programmi tegelikus ülesehituses ÜPP toetuse jaotamise tasakaalustamatust suurendada; palub sellega seoses komisjonil kaaluda kontrollikoja eriaruandes nr 21/2017 tehtud soovituste järgimist;

244.  märgib, et komisjoni sõnul sõltub (rohestamiskavade) keskkonnatulemustele avalduv tegelik mõju liikmesriikide ja põllumajandustootjate valikutest ning et seni on vähesed liikmesriigid kasutanud võimalusi piirata pestitsiidide ja väetiste kasutamist ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel;

245.  rõhutab, et avaliku halduse puhul seisneb rohestamise koormus peamiselt uute juhtimisvahendite väljatöötamises, nagu põldude identifitseerimise süsteemi ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kihi väljatöötamine, mis osaliselt selgitab, miks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on kehtestanud liikmesriikidele suuremal arvul reservatsioone ja tegevuskavu;

246.  märgib, et rohestamine muudab ÜPP oluliselt keerukamaks, kuna see kattub ÜPP muude keskkonnaalaste vahenditega (nõuetele vastavus ja II samba keskkonnameetmed); võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 21/2017 rohestamise kohta, milles öeldakse, et „komisjon ja liikmesriigid leevendavad kaasnevat tühimõju ja topeltrahastamise riski“;

Noorte põllumajandustootjate toetus

247.  juhib tähelepanu sellele, et väga suurte erinevuste tõttu liidu põllumajandussektori arengus on suureks probleemiks demograafiline olukord, mis nõuab noorte põllumajandustootjate puuduse lahendamise poliitikat, et tagada liidus põllumajanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

248.  rõhutab, et noortel põllumajandustootjatel on esimestel ettevõtlusaastatel erilisi raskusi rahastamisele juurdepääsul ja väike käive, millele lisanduvad põlvkondade vahetumine ja raskused põllumajandusmaale juurdepääsul;

249.  juhib tähelepanu sellele, et noorte arvu vähenemine sektoris muudab põlvkondade vahetumise raskemaks ja võib tähendada väärtuslike oskuste ja teadmiste kadu, sest vanemad ja kogenud inimesed jäävad pensionile; rõhutab sellest tulenevalt, et toetust on vaja nii pensionile jäävatele põllumajandustootjatele kui ka noortele järeltulijatele, kes põllumajandusettevõtte üle võtavad;

250.  on eriti mures asjaolu pärast, et oma noorte põllumajandusettevõtjate toetamist käsitlevas eriaruandes nr 10/2017 märgib kontrollikoda seoses otsetoetustega, et noortele põllumajandustootjatele antav abi

   a) ei põhine vajaduste usaldusväärsel hindamisel;
   b) ei kajasta põlvkondade vahetumise soodustamise üldeesmärki;
   c) ei lähe isegi alati abi vajavatele noortele põllumajandustootjatele ning
   d) läheb mõnikord põllumajanduslikele majapidamistele, kus noored põllumajandustootjad täidavad vaid väikest osa;

251.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi noorte põllumajandustootjate maaelu arengu kavade kaudu toetamise kohta järelduse, et üldiselt põhinevad meetmed ebatäpsel vajaduste hinnangul ning et I samba maksete ja II samba noorte põllumajandustootjate toetuse vahel ei ole tegelikku koordineerimist;

Vajalikud meetmed

252.  palub, et

   a) komisjon analüüsiks hoolikalt, mis põhjustel on faktortulu alates 2013. aastast üldiselt vähenenud, ja määratleks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks uue tulemuslikkuse põhieesmärgi, millele lisatakse tulemusi ja mõju kajastavad näitajad, eesmärgiga leevendada põllumajandustootjate sissetuleku ebavõrdsust;
   b) liikmesriigid teeksid täiendavaid jõupingutusi usaldusväärsema ja ajakohasema teabe lisamiseks oma põldude identifitseerimise süsteemi andmebaasi;
   c) komisjon vaataks rohestamistoetusega seotud veariski vähendamiseks läbi, kuidas makseasutused maakategooriaid oma põldude identifitseerimise süsteemides klassifitseerivad ja ajakohastavad, ning teeks nõutavad ristkontrollid;
   d) komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid nõudmaks, et liikmesriikide maaelu arengu kavad sisaldaksid parandusmeetmeid kõige sagedamini avastatud vigadega tegelemiseks:
   e) komisjon annaks riiklikele ametiasutustele ning toetusesaajatele ja nende ühendustele suuniseid ja levitaks nende seas parimaid tavasid, tagamaks, et nende kontrollimisel tuvastataks toetatavates maaelu arengu projektides osalevate taotlejate ja muude sidusrühmade vahelised seosed;
   f) komisjon oleks liikmesriikide ametiasutuste tehtud kontrollide ja nende teatatud andmete suhtes jätkuvalt valvas ning võtaks neid leide riskianalüüside põhjal tehtavate audititega seotud koormuse jaotamisel arvesse;
   g) liikmesriigid ning toetusesaajad ja nende ühendused uuriksid igakülgselt võimalusi, mida pakub lihtsustatud kuluvõimaluste süsteem maaelu arengus;
   h) komisjon valmistaks järgmise ÜPP reformi jaoks ette ja töötaks välja põllumajandusega seotud ELi keskkonna- ja kliimaalaste meetmete tervikliku sekkumisloogika (sealhulgas erieesmärgid), mis põhineb asjaomaste nähtuste ajakohasel teaduslikul arusaamal;

253.  kutsub komisjoni üles juhinduma rohestamist käsitleva uue ettepaneku kavandamisel järgmistest põhimõtetest:

   a) põllumajandustootjad peaks võitma ÜPP maksetest ainult siis, kui nad täidavad ühtse keskkonnaalaste põhinormide paketi, sealhulgas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi ning rohestamise nõuded, mis lähevad keskkonnaõigusaktide nõuetest kaugemale; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni tulemustekeskse eelarve loogika üle; leiab, et tulevane rakendussüsteem peaks olema rohkem tulemustele orienteeritud;
   b) konkreetseid kohalikke keskkonna- ja kliimaalaseid vajadusi saab õigesti hinnata tõhusamate sihtotstarbeliste kavandatud põllumajandusmeetmete abil;
   c) kui liikmesriikidele antakse ÜPP rakendamisel valikuvõimalus, peaksid nad enne ÜPP rakendamist tõendama, et nende valik on poliitikaeesmärkide, eriti toiduohutuse, toidu kvaliteedi ja vastava tervisemõju, rohestamise, maa ja maapiirkondade haldamise ning maarahvastiku vähenemise vastu võitlemise eesmärkide saavutamiseks tulemuslik ja tõhus;

254.  palub komisjonil teha järgmist:

   a) viia läbi kõigi selliste olemasolevate ÜPP poliitikasuundade ja vahendite põhjaliku hindamise, mida saab kombineerida noorte põllumajandustootjate abistamiseks ning olemasolevatele põllumajandusettevõtetele juurdepääsul või põllumajandusettevõtete loomisel noorte põllumajandustootjate ees seisvate takistuste kindlakstegemiseks, et käsitleda neid ühise põllumajanduspoliitika tulevases läbivaatamises;
   b) tagada, et põllumajandusreformi käigus parandatakse veelgi maaelu arengu raamtingimusi, mis on sätestatud muu hulgas 2016. aasta teises Corki deklaratsioonis (Cork 2.0), et tagada noorte põllumajandustootjate toetamise programmide edu;
   c) lisada 2020. aasta järgset perioodi käsitlevatesse ÜPP õigusaktidesse põllumajanduses põlvkondade vahetumist käsitlevate poliitikavahendite selge sekkumisloogika (või nõuda, et liikmesriigid teeksid seda kooskõlas sätetega, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega); sekkumisloogika peaks hõlmama:
   noorte põllumajandustootjate vajaduste usaldusväärset hindamist;
   selle hindamist, milliste vajaduste rahuldamiseks saaks kasutada liidu poliitikavahendeid ja milliseid probleeme saab paremini käsitleda (või juba käsitletakse) liikmesriikide poliitikameetmetega, ning analüüsi selle kohta, millised toetusvormid (nt otsetoetused, kindlasummalised maksed, rahastamisvahendid) sobivad olemasolevate probleemide lahendamiseks kõige paremini;
   ametiasutustele, toetusesaajatele ja nende ühendustele mõeldud meetmeid, mille abil suurendada teadlikkust eri liiki toetustest põllumajandustootmise varajase üleandmise puhul õigusjärglasele koos kaasnevate nõustamisteenuste või -meetmetega, nagu rahuldav pensioniskeem, mis põhineb põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori üleriigilisel või piirkondlikul sissetulekul või tulul;
   konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, realistlike ja tähtajaliste (SMART) eesmärkide määratlemist, millega määratletakse sõnaselgelt ja kvantifitseeritavalt poliitikavahendite oodatavad tulemused seoses eeldatava põlvkondade vahetumise määraga ja panusega toetatud põllumajanduslike majapidamiste elujõulisusesse; eelkõige peaks olema selge, kas poliitikavahendite eesmärk peaks olema võimalikult paljude noorte põllumajandustootjate toetamine või noorte põllumajandustootjate eri rühmadele keskendumine;
   d) selle tagamist, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid 2020. aastale järgnevaks perioodiks kavandatavate ÜPP õigusaktide kaudu (vastavalt koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve eeskirjadele) seire- ja hindamissüsteemi;

Globaalne Euroopa

Veamäärad

255.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja leidude kohaselt mõjutab globaalsele Euroopale tehtavaid kulutusi märkimisväärne veamäär, mis on hinnanguliselt 2,1 % (2015. aastal 2,8 % ja 2014. aastal 2,7 %); avaldab heameelt veamäära positiivse suundumuse üle selles poliitikavaldkonnas;

256.  peab kahetsusväärseks, et kui jätta välja mitme rahastajaga tehingud ja eelarvetoetuste tehingud, siis on otseselt komisjoni hallatavate konkreetsete tehingute veamääraks arvutatud 2,8 % (2015. aastal 3,8 %; 2014. aastal 3,7 %);

257.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja tema rakenduspartnerid on teinud toetuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui toetuse muudes vormides; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et eelarvetoetuse tehingutes, mida kontrollikoda uuris, ei tehtud seaduslikkuse ja korrektsusega seotud vigu;

258.  märgib, et kui komisjoni – ja komisjoni nimetatud audiitorite – käsutuses olnud kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, siis oleks globaalse Euroopa peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,9 protsendipunkti võrra madalam, s.o 1,4 %, mis ei ületa olulisuse künnist;

259.  juhib tähelepanu sellele, et

   a) 37 % hinnangulisest veamäärast on seotud kuludega, mille kohta ei esitatud olulisi tõendavaid dokumente;
   b) 28 % hinnangulisest veamäärast tuleneb kahest juhtumist, mille puhul komisjon kiitis heaks kulud, mida ei olnud tegelikult kantud; peab kahetsusväärseks, et see olukord tuvastati juba eelmisel aastal, ja juhib tähelepanu sellele, et kontrollikojapoolsel tehingute kontrollimisel ilmnesid komisjoni süsteemides mõned puudused;
   c) 26 % hinnangulisest veamäärast puudutab rahastamiskõlbmatuid kulusid, st kulusid, mis hõlmavad lepinguväliste tegevustega seotud või rahastamiskõlblikkuse perioodi väliselt tehtud kulusid, päritolureegli rikkumist, rahastamiskõlbmatuid makse ja ekslikult otseste kuludena kajastatud kaudseid kulusid;

Kinnitav avaldus

260.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et kontrollikoja andmetel on naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi audiitorid avastanud puudusi teise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kaudses eelarve täitmises, – täpsemalt puudutas see kolme IPA II abisaajariigi (Albaania, Türgi ja Serbia) auditeerimisasutusi; ja seda vaatamata asjaolule, et Albaania ja Serbia auditeerimisasutused tegid muudatusi, mille eesmärk oli tuvastatud probleemid kõrvaldada; Türgi auditeerimisasutuse süsteemides on endiselt olulisi valdkondi, mis võivad piirata asutuse poolt komisjonile antava kindluse ulatust (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 9.24);

261.  peab murettekitavaks asjaolu, et kontrollikoja hinnangul on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi korrektsioonivõime ülehinnatud ja selle tagajärjel on ülehinnatud ka makse tegemise ajal riski sisaldav kogusumma;

Tulemuslikkus

262.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on määratlenud oma aasta tegevusaruandes tulemuslikkuse põhinäitajad seoses inimarengu, kliimamuutuste, soo ja veamääraga, kuid peab kahetsusväärseks, et ühegagi nendest näitajatest ei ole võimalik mõõta arengukoostöö poliitika tulemuslikkust, sest need näitavad üksnes igale eesmärgile eraldatud abi osa, selle asemel et mõõta tegelikku mõju ja eesmärkide täitmisel saavutatud edu;

263.  peab murettekitavaks asjaolu, et komisjoni siseauditi talitus märkis, et mis puudutab aruandlust, siis erinevatest strateegilist planeerimist ja programmide koostamist käsitlevatest aruannetest (aasta tegevusaruanne, edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanne, välisabi korraldamise aruanne) saadav teave rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse kohta on piiratud ja selles ei anta tegelikku hinnangut selle kohta, kas eesmärgid on saavutatud või mitte;

Välisabi haldamise aruanded

264.  peab taas kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonide juhtide väljastatavaid välisabi korraldamise aruandeid ei lisata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi aasta tegevusaruannetele, nagu nähakse ette finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et neid loetakse süstemaatiliselt konfidentsiaalseteks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes  3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

265.  väljendab heameelt asjaolu üle, et volinik Günther Oettingeri vastuses raportööri kirjale annab komisjon teada, et kaalub uut aruande esitamise vormi, mida saaks parlamendile edastada ilma konfidentsiaalsusmenetlust rakendamata viisil, millega välditakse igati Euroopa Liidu diplomaatilise poliitika ohtuseadmist;

266.  avaldab heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat avalikustas oma aasta tegevusaruandes välisabi korraldamise aruannetega seotud delegatsioonide nimekirja ning esitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse põhinäitajate kokkuvõtte analüüsi; rõhutab siiski, et finantsmäärust tuleks täielikult järgida;

Usaldusfondid

267.  tuletab meelde, et komisjoni võimalus luua ja hallata liidu usaldusfonde on ette nähtud

   a) liidu rahvusvahelise rolli tugevdamiseks ning tema välistegevuse ja arenguabi nähtavuse ja tõhususe suurendamiseks;
   b) kiirendatud otsustusprotsessi tagamiseks rakendatavate meetmete valimisel, mis on väga oluline hädaolukordades ja hädaolukorra järgselt võetavates meetmetes;
   c) välistegevuseks määratud täiendavate vahendite finantsvõimenduse tagamiseks ning
   d) liidu eri rahastajate koordineerimise suurendamiseks valitud sekkumisvaldkondades, ühendades selleks vahendid;

268.  võttes arvesse hiljutisi kogemusi, väljendab muret usaldusfondide loomisega kehtestatud eesmärkide saavutamise pärast ning märgib eelkõige järgmist:

   a) selle uue vahendi finantsvõimendus ei pruugi olla garanteeritud, kuna teiste rahastajate panus on teatavatel juhtudel väga piiratud;
   b) liidu välistegevuse nähtavus ei ole hoolimata erinevatest kokkulepetest sidusrühmadega paranenud ning kõigi sidusrühmade tegevuse parem koordineerimine ei pruugi olla tagatud;
   c) mõne usaldusfondi asutamislepingus esinev a priori eelistus liikmesriikide asutuste suhtes tekitab huvide konflikti, mitte ei paku liikmesriikidele motivatsiooni tagada rohkem rahalisi vahendeid;

269.  tuletab meelde, et Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi väärtus on rohkem kui 3,2 miljardit eurot, kusjuures üle 2,9 miljardi euro tuleb Euroopa Arengufondist (EAF) ja 228 667 miljonit eurot teistelt rahastajatelt; peab vastuvõetamatuks, et EAFi seotus usaldusfondidega piirab veelgi parlamendi võimalusi kontrollida ELi vahendite kulutamist;

270.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Arengufondi, liidu eelarve ja teiste rahastajate vahendite ühendamine ei tohiks anda sellist tagajärge, et AKV riikidele määratud raha ei jõua selle tavapäraste toetusesaajateni;

271.  rõhutab, et teiste rahastamisvahendite, näiteks usaldusfondide järjest sagedasem kasutamine liidu eelarve kõrval, et viia ellu liidu poliitikat, võib aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust kahjustada, sest aruandlus-, auditi- ja avaliku järelevalve kord ei ole ühtlustatud (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.31); toonitab sellega seoses, kui oluline on komisjoni võetud kohustus teavitada eelarvepädevat asutust perioodiliselt usaldusfondide rahastamisest ning nende kavandatavatest ja käimasolevatest tehingutest, sealhulgas liikmesriikide osamaksetest;

Vahendid Palestiina omavalitsusele

272.  nõuab, et õppe- ja koolitusmaterjalid, mida rahastatakse liidu vahenditest (nt PEGASE), kajastaksid selliseid ühiseid väärtusi nagu rahu, vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine haridusvaldkonnas, nagu otsustasid liidu haridusministrid 17. märtsil 2015. aastal Pariisis;

Meetmed, mida on vaja võtta

273.  palub naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil teha järgmist (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 9.37):

   a) teha IPA II rahastamisvahendi abisaajariikide auditeerimisasutustega koostööd nende pädevuse suurendamiseks;
   b) töötada välja riskinäitajad, et parandada sisekontrolli vormide abil tehtavat hindamist, mille peadirektor õigustatult sisse viis, et hinnata vigade mõju paremini;
   c) kirjeldada järgmises aasta tegevusaruandes üksikasjalikult allesjäänud veamäära uuringu ulatust ning esitada hinnanguline alumine ja ülemine veapiir;
   d) parandada 2017. aasta korrigeerimisvõime arvutamist kontrollikoja aastaaruandes välja toodud puuduste kõrvaldamise abil;

274.  palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil ja naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil kaaluda koostöös rände ja siseasjade peadirektoraadiga ebaseadusliku rände pea- ja algpõhjustega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja määratlemist;

275.  palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et kõrvaldada puudused, mida tema enda siseauditi talitus oli rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse aruandluses tuvastanud, ning muuta välisabi korraldamise aruanne usaldusväärseks ja täielikult avalikuks dokumendiks, milles delegatsiooni juhtide ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektori kinnitav avaldus on nõuetekohaselt põhjendatud; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil määratleda tulemuslikkuse põhinäitajad nii, et oleks võimalik mõõta arengukoostöö poliitika tulemuslikkust; ja teha seda nii, et see ei kahjustaks liidu delegatsioonide kaudu tehtavat liidu diplomaatilist poliitikat;

276.  peab oluliseks, et ühinemiseelse abi andmise peatamine peaks olema võimalik mitte üksnes juhtudel, kus on tõestatud vahendite kuritarvitamine, vaid ka juhtudel, kus ühinemiseelsed riigid on mis tahes viisil rikkunud inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigusi;

277.  rõhutab, et usaldusfonde tuleks luua ainult siis, kui nende kasutamine on põhjendatud ja vajalik tegevus ei ole muude olemasolevate finantskanalite kaudu võimalik; palub komisjonil sellega seoses kehtestada usaldusfondide loomisel suunispõhimõtted, mille abil hinnata täpselt ja struktureeritult usaldusfondide eeliseid võrreldes teiste rahastamisvahenditega ning analüüsida, milliseid puudujääke usaldusfondid korvama peaksid; palub komisjonil ka kaaluda selliste usaldusfondide sulgemist, mis ei suuda ligi tõmmata märkimisväärset panust teistelt rahastajatelt või mis ei paku võrreldes traditsiooniliste liidu välisvahenditega lisaväärtust;

278.  avaldab sügavat kahetsust teadaolevate vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja täiesti kõlbmatu käitumise juhtumite pärast, mida humanitaarabitöötajad on tsiviilelanike suhtes konfliktiolukorras ja konfliktijärgses olukorras toime pannud; märgib, et komisjon on väljendanud oma pühendumust vaadata läbi ning vajadusel peatada nende partnerite rahastamine, kes ei täida nõutud kõrgeid eetilisi standardeid; nõuab selle häbipleki kaotamiseks ja edaspidise kordumise vältimaks tungivalt, et komisjon tõhustaks personalivaliku menetluste ennetusmehhanisme ning pakuks asjassepuutuvat alg- ja jätkukoolitust; nõuab selliste juhtumite puhuks ka rikkumisest teatajate kaitse poliitikat;

279.  kutsub komisjoni üles koostama selgemaid strateegiadokumente, et anda ulatuslikum ja täpsem hinnang rahastamisnõuete ja parimate kasutatavate vahendite kohta;

280.  palub komisjonil tagada, et liidu rahalised vahendid makstakse välja kooskõlas UNESCO rahu ja sallivuse standarditega;

281.  leiab, et on oluline, et komisjon toetaks rahalist toetust saavate riikide haldussuutlikkust aktiivselt nõuetekohase tehnilise abi kaudu;

Ränne ja julgeolek

282.  märgib, et oma aastaaruande 8. peatükis „Julgeolek ja kodakondsus“(13) ei arvutanud kontrollikoda veamäära nende 15 tehingu alusel, mida ta uuris, kuna see valim ei olnud kavandatud olema mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutuste suhtes statistiliselt esinduslik;

283.  võtab murega teatavaks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt „on kaks aastat pärast seitsmeaastase projektiperioodi algust maksete tegemine koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega AMIF(14) ja ISF fondidest aeglane“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, selgitus 8.2);

284.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis komisjoni ja liikmesriikide tasandil seoses SOLIDi, AMIFi ja ISFiga mitmeid süsteemi puudusi;

285.  peab eriti kahetsusväärseks, et

   a) kontrollikoda rõhutas, et liikmesriigid koostavad palju selliseid AMIFi ja ISFi programme, mille komisjon vaatab enne nende heakskiitmist läbi, mille tõttu nende rakendamine võib viibida;
   b) kontrollikoja sõnul põhines komisjoni hinnang liikmesriikide AMIFi ja ISFi süsteemidele sageli teabel, mis ei olnud piisavalt üksikasjalik, eelkõige auditistrateegiate valdkonnas;
   c) SOLIDi programmide nõuetele vastavuse järelauditite aruandluses oli viivitusi ja allhanke korras tehtud audititöös esines ebapiisavalt dokumenteeritud kvaliteedikontrolli menetlusi;

286.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis liikmesriikide tasandil ka järgmisi puudusi: ebapiisavalt dokumenteeritud kohapealsed kontrollid, eriotstarbelise IT‑vahendi puudumine fondide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning mõned puudused liikmesriikide auditeerimisasutuste tehtud auditites;

287.  taunib tõsiasja, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes: „[k]omisjon ei teatanud 2016. aastal pagulaskriisi ja rändajate integreerimise jaoks mobiliseeritud vahendite kogusummat ja seda on keeruline hinnata“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.28);

288.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi esmase saabumise keskuste kohta järelduse (kontrollikoja eriaruanne nr 6/2017), et

   a) hoolimata liidu märkimisväärsest toetusest ei olnud Kreeka ja Itaalia olemasolevad vastuvõtukeskused 2016. aasta lõpus veel piisavalt valmis;
   b) puudus oli ka asjakohastest majutus- ja käitlemiskeskustest, kus oleks tagatud saatjateta alaealistega tegelemine vastavalt rahvusvahelistele standarditele;
   c) esmase vastuvõtu süsteemi kohaselt tuleb saabujad suunata saabumisele järgnevate menetluste läbiviimisele, milleks on kas varjupaigataotluse esitamine või päritoluriiki tagasisaatmine, ning nimetatud järgnevate menetluste rakendamine on sageli aeglane ja hõlmab mitmeid kitsaskohti, mis võivad avaldada mõju esmase vastuvõtu keskuste toimimisele;

289.  mõistab hukka asjaolu, et vastavalt Human Rights Watchi andmetele on naised teatanud sagedasest seksuaalsest ahistamisest Kreeka esmase vastuvõtu keskustes;

290.  jagab kontrollikoja hinnangut, et kui kolmandatest riikidest pärit rändajaid transporditi Kreeka saartelt Kreeka mandrile, siis puudus selle erakorralise abi meetme puhul avaliku sektori vahendite ja rändajatelt saadud vahendite eristamisel läbipaistvus (kontrollikoja aastaaruanne 2016, selgitus 8.4); tuletab meelde, et liidu õigusaktid ei võimalda liidu toetuste saajatel projektide rakendamisest kasumit teenida; on arvamusel, et see juhtum tõstatab komisjoni jaoks teatavaid maineküsimusi, ning peab selle käsitlemist eetilisest vaatepunktist küsitavaks;

Vajalikud meetmed

291.  palub, et

   a) rände ja siseasjade peadirektoraat kaaluks koostöös rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadiga ebaseadusliku rände pea- ja algpõhjuste kõrvaldamise tulemuslikkuse põhinäitaja määratlemist;
   b) komisjon rühmitaks rändepoliitikat toetavad eelarveread ümber ühte rubriiki, et suurendada läbipaistvust;
   c) komisjon määratleks koos liidu toetusrühmadega eristrateegiad, et tagada naiste ja saatjata alaealiste ohutus esmase vastuvõtu keskustes;
   d) komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, millega tagatakse piisavad vastuvõturajatised Kreekas ja Itaalias;
   e) komisjon ja liikmesriigid parandaksid süsteemi puudused, mille kontrollikoda tuvastas AMIFi/ISFi fondide haldamisel;
   f) komisjon esitaks riikide kaupa sisserändaja või varjupaigataotleja kohta tasutud hinnangulised kulud;
   g) komisjon näeks ette kontrollisüsteemi, millega tagatakse pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõiguste austamine;
   h) komisjon tõhustaks pagulastele eraldatavate vahendite kontrolli, sest liikmesriigid eraldavad hädaolukorras vahendeid sageli kehtivaid eeskirju järgimata;

Volinike käitumisjuhend ja kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlus

292.  tunnustab asjaolu, et parlamendi üleskutsed komisjonile vaadata 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend, määratledes muu hulgas huvide konflikti ning lisades kriteeriumid ametiaja lõpule järgnevate töökohtade sobivuse hindamiseks ja pikendades komisjoni presidendi puhul ooteaega kolme aastani, on saanud nõutud vastuse; võtab teadmiseks, et uus käitumisjuhend jõustus käesoleva aasta 1. veebruaril 2018;

293.  tuletab meelde Euroopa Komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri lubadust Euroopa Ombudsmanile kohelda komisjoni endist presidenti José Manuel Barrosot vaid huvirühma esindajana; tuletab meelde ajutise eetikakomitee arvamust seoses José Manuel Barroso uue töökohaga Goldman Sachsi nõunikuna, milles öeldi, et see sobiks üksnes juhul, kui José Manuel Barroso annab lubaduse mitte tegeleda lobitööga Goldman Sachsi huvides;

294.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole korrektne, et mitu komisjonivolinikku on oma kohtumiste registris nimetanud José Manuel Barrosoga kohtumist kohtumiseks Goldman Sachs Internationaliga; järeldab sellest, et kohtumised José Manuel Barrosoga kas ei toimunud lobitöö eesmärgil (sellisel juhul ei peetud kinni Euroopa Ombudsmanile antud lubadusest ja komisjoni kohtumiste register ei vasta tegelikule läbipaistvusregistrile) või käsitati José Manuel Barrosoga toimunud kohtumisi kohtumistena asjast huvitatud poole esindajaga (sellisel juhul rikuti ajutise eetikakomitee kehtestatud tingimust);

295.  juhib tähelepanu asjaolule, et huvide konflikti puudumine peab samuti olema eeltingimus, mis peab olema täidetud enne volinike kuulamist, ning seetõttu peavad majanduslike huvide deklaratsioonid olema täidetud ja kättesaadavaks tehtud enne, kui Euroopa Parlamendi asjaomane komisjon voliniku ära kuulab, ning et deklaratsioonid tuleks ajakohastada vähemalt kord aastas ja iga kord, kui neis esitatud teabes toimub muutusi;

296.  on arvamusel, et komisjon peaks suurendama volinike erinõunike vastutust ning muutma nende ametialased sidemed ja tausta avaliku järelevalve jaoks läbipaistvaks ja avalikuks, et ennetada nende võimalikku huvide konflikti tulenevalt piiramatust juurdepääsust komisjonile; on veendunud, et need sammud aitavad piirata kõrgemal tasandil n-ö tagaukse kaudu toimuva lobitöö võimalust;

297.  nõuab sellega seoses, et volinikud deklareeriksid kõik oma huvid, sh perekondlikud huvid, seoses kõigi äriühingutega, millega nad on olnud seotud (aktsionäridena, juhatuse liikmetena, nõunike ja konsultantidena, sihtasutuste liikmetena jne), ning kõik muutused, mis on toimunud pärast seda, kui sai teatavaks nende kandideerimine;

298.  juhib tähelepanu sellele, et ooteaja pikendamine kolmele aastale peaks kehtima kõikide komisjoni liikmete kohta, nagu Euroopa Parlament on korduvalt palunud; rõhutab, et kui eetikakomitee arvamused välja antakse, tuleks need avalikustada;

299.  avaldab kartust, et sõltumatu eetikakomitee ametissenimetamise protsess ei taga selle sõltumatust, ning rõhutab, et sõltumatud eksperdid ei tohiks olla ise voliniku ametikohal töötanud, samuti ei tohiks nad olla töötanud komisjoni kõrgema ametnikuna; palub komisjonil vastavalt sellele märkusele võtta sõltumatu eetikakomitee jaoks vastu uued eeskirjad;

300.  nõuab, et komisjon esitaks ja avaldaks sõltumatu eetikakomitee aastaaruande; kinnitab, et sõltumatu eetikakomitee võib anda soovitusi käitumisjuhendi parandamiseks või selle rakendamiseks;

301.  on väga mures, et kui hiljuti määrati uueks komisjoni peasekretäriks komisjoni presidendi kabinetiülem, ei tegutsetud läbipaistvalt, sobivate töötajate vahel ei korraldatud mingit konkurssi ja võimalik, et rikuti liidu personalieeskirju; märgib, et vastustes, mis komisjon parlamendi eelarvekontrollikomisjonile andis, et selgitatud piisavalt, miks kohaldati peasekretäri ametissenimetamise suhtes personalieeskirjade artiklit 7, mille kohaselt võib töötaja viia ühelt ametikohalt teisele, ilma et vaba ametikoht kuulutataks välja ja sobivaid töötajaid kutsutaks konkursil osalema; loodab, et komisjoni president esitab parlamendile kava, kuidas parandada kahju, mis peasekretäri hiljutise ametissenimetamisega komisjoni mainele tekitati;

302.  palub komisjonil komisjoni peasekretäri hiljutist ametissenimetamist arvestades ning sõltumatu Euroopa avaliku halduse tagamise huvides esitada enne 2018. aasta lõppu ettepanek kõrgete ametnike ametisse määramise menetluse kohta, mis tagaks, et parimad kandidaadid valitakse suurima läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste raamistikus ning et see raamistik oleks piisavalt laiaulatuslik, et seda saaks kohaldada ka kõigile teistele liidu institutsioonidele, sh Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

303.  palub komisjonil kavandada tulevikus järgmiste paranduste tegemine:

   a) keelata tuleks kingituste vastuvõtmine liikmesriikidest pärit rahastajatelt (Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi artikli 6 lõige 4);
   b) volinike osalemine riiklikus poliitikas tuleks nende ametiajaks peatada või piirata passiivse liikmesusega parteis;
   c) viite „viisakusreeglid või diplomaatia tavad“ selgitus (artikli 6 lõiked 2 ja 5), kus praegu puudub täpsus ja selgus ning mida võidakse kuritarvitada;
   d) volinike osalemine riiklikes valimiskampaaniates tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi valimistel osalemisega (artiklid 9 ja 10); mõlemal juhul peaksid volinikud olema kohustatud võtma palgata valimispuhkuse;
   e) võimaliku Euroopa Liidu Kohtusse pöördumise kriteeriumid ELi toimimise lepingu artiklite 245 või 247 alusel tuleks esitada selgemalt;
   f) volinikud peaksid deklareerima kõik oma asjaomased huvid (aktsionärina, ettevõtte juhatuse liikme, nõuandja või konsultandina, seotud sihtasutuste liikmena jne), mitte valima ainult neid, mida peetakse võimalikeks huvide konflikti põhjustajateks;
   g) huvide deklaratsioone tuleks vastavalt parlamendi 1. detsembri 2016. aasta resolutsioonile volinike huvide deklaratsioone käsitlevate suuniste kohta(15) täiustada;

Haldus

Kontrollikoja auditileiud

304.  märgib, et kõik institutsioonid kokku vähendasid ajavahemikul 2013–2017 ametikohtade loetelus kohti 4,0 % (39 649 ametikoha asemel 38 072 ametikohani) ja et ajavahemikul 2013–2017 vähendasid institutsioonid töötajate arvu (tegelikult täidetud ametikohad) 1,4 % (37 153 töötajalt 36 657 töötajani);

305.  juhib samuti tähelepanu kontrollikoja järgmistele järeldustele:"

„30. Eelarvepädevad institutsioonid eraldasid samal ajavahemikul aga iga-aastase eelarvemenetluse raames institutsioonidele, organitele ja ametitele uusi ametikohti. Need ametikohad tehti kättesaadavaks peamiselt tegevuse laienemise (see selgitab ametitele eraldatud ametikohtade arvu olulist suurenemist) ja Horvaatia ühinemise tõttu või Euroopa Parlamendi fraktsioonidele.

   31. Selle tulemusena vähenes ametikohtade arv ametikohtade loeteludes aastatel 2012‒2017 vaid 1,1 %, kusjuures erinevused institutsioonide (–3,5 %), detsentraliseeritud asutuste (+13,7 %) ja rakendusametite (+42,9 %) vahel olid märkimisväärsed. 1. jaanuarist 2013 kuni 1. jaanuarini 2017 tegelikult täidetud ametikohtade arv suurenes perioodi jooksul 0,4 % (–1,3 % institutsioonide ja organite puhul ning +11,3 % ametite puhul, sh 9,6 % detsentraliseeritud asutustes ja 33,7 % rakendusametites). Keskmine vabade töökohtade määr langes – 1. jaanuaril 2013 oli see 6,9 %, aga 1. jaanuaril 2017 vaid 4,5 %, kusjuures mõnes institutsioonis ja organis jõudis see alla 2 % tasemeni.“;(16)
"

306.  võtab murega teadmiseks liidu institutsioonide töötajate diskrimineerimise Luxembourgis, mis jätkub vaatamata Euroopa Kohtu poolt 2000. aasta oktoobris Ferlini kohtuasjas (C‑411/98) tehtud otsusele ja direktiivile 2011/24/EL, milles mõlemas mõistetakse selline teguviis hukka; rõhutab, et juurdehindlus on endiselt tavapärane ning seda võimaldavad Luksemburgi Suurhertsogiriigi haiglate liiduga (Fédération des Hôpitaux) ning arstide ja hambaarstide liiduga (Association des Médecins et Dentistes) sõlmitud kaks lepingut, millega lubatakse kuni 15 % suurust juurdehindlust, kuid see ulatub 500 %‑ni, kui ravi toimub haiglas; peab taunitavaks, et nende kahe lepinguga rikutakse Euroopa Kohtu 2000. aasta otsust ja direktiivi 2011/24/EL ning lisaks rikuvad neid ka mitmed riiklikud raviteenuste osutajad; palub komisjonil arvutada kõigepealt kokku liiga kõrgete hindade põhjustatud iga-aastane lisakulu liidu eelarvele (ühine ravikindlustusskeem) ja seda põhjendada, teiseks algatada Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu rikkumismenetlus või muu samaväärne juriidiline meede, kolmandaks teavitada Euroopa Parlamenti Luksemburgi Saadikutekojale esitatud avaliku petitsiooni nr 765 ja saadikutekojas 19. oktoobril 2017 toimunud avaliku arutelu tulemustest ning neljandaks esitada protest haiglate liidu ning arstide ja hambaarstide liiduga sõlmitud lepingute vastu;

307.  väljendab heameelt volinik Günther Oettingeri avalduste üle, milles käsitletakse personalipoliitika piirangute kaotamist, et vältida liidu institutsioonide nõuetekohase toimimise ja liidu poolt Euroopa kodanikele pakutavate avalike teenuste kvaliteedi tõsist kahjustamist; rõhutab, kui oluline on, et avalik teenistus oleks usaldusväärne, teeniks kodanikke ning oleks suuteline reageerima liidu ees seisvatele probleemidele ja rakendama poliitikat suurima võimaliku professionaalsuse ja oskusega, kusjuures oluline on näha selle jaoks ette ka vajalikud õiguslikud ja eelarvevahendid; toonitab, et oluline on muuta Euroopa avalik teenistus liidu noortele professionaalidele uuesti ligitõmbavaks; palub komisjonil koostada aruande selle kohta, kuidas on piirangud mõjutanud avaliku teenistuse atraktiivsust ning millises alarahastatud olukorras avalik teenistus praegu on, kusjuures aruandes tuleks välja pakkuda lahendused avaliku teenistuse Euroopa kodanikele lähendamiseks ning kodanikes liidu avalikus teenistuses töötamise alase huvi suurendamiseks;

308.  toonitab, et oluline on leida lahendus mõnedes liikmesriikides Euroopa Parlamendi töötajatelt ja liikmetelt liiga kõrgete ja paljudel juhtudel lausa lubamatult kõrgete ravikulude kasseerimise probleemile; palub komisjonil leida lahendus (nt läbirääkimised liikmesriikide riiklike ja/või erasotsiaalkindlustussüsteemidega, Euroopa ravikindlustuskaardiga sarnase kaardi kehtestamine välisreiside jaoks jne) sellele probleemile, millega mõnes liikmesriigis, nagu Luksemburg, kaasneb aastas ligikaudu 2 miljoni euro ulatuses kulusid;

Jean Monnet’ hooned (JMO I, JMO II) Luxembourgis

309.  tunnistab, et uue Jean Monnet’ hoone (JMO II) ehitusel on tekkinud märkimisväärne viivitus, mis on seotud lisakuludega;

310.  peab kahetsusväärseks, et komisjonil ja Luksemburgi ametivõimudel kulus 15 aastat (1994–2009), et leppida kokku, kus komisjoni talitused Luxembourgis edaspidi paiknevad;

311.  loodab saada kätte kõik JMO I / JMO II hooneid puudutavad ning ajavahemikku 1975–2011 hõlmavad ajaloolised andmed, mida komisjon oma kirjalikes vastustes lubas, et valmistuda volinik Günther Oettingeri 23. jaanuaril 2018 toimuvaks kuulamiseks;

312.  peab kahetsusväärseks, et kuigi JMO I hoone asbesti sisaldavate materjalide täielik inventuur tehti juba 1997. aastal, lahkus komisjon hoonest alles 2014. aasta jaanuaris ning et AIB‑Vinçotte Luxembourg vaatas oma leiud läbi alles 2013. aastal; märgib, et JMO I hoone asbestiplaatide tihedus oli eelnevalt arvatust väiksem, mistõttu olid need mehhaanilise mõju suhtes vastuvõtlikumad (juba kerge hõõrdumine oli piisav kiudude õhku paiskamiseks, nii et need olid sissehingatavad); leiab, et arvestades asbesti sissehingamisega kaasnevaid tõsiseid terviseohte, oleks komisjonil tulnud kasutada ekspertarvamust ja teiste selle valdkonna ekspertide teadmisi, eeskätt pärast Brüsselis asuva Berlaymont’i hoonega saadud kogemust; nõuab, et komisjon annaks parlamendile teada, kas kõiki töötajaid teavitati nõuetekohaselt olukorrast ning tõsistest terviseohtudest, kas tuvastati mõni haigusjuht, mida võis seostada asbestiosakeste sissehingamisega, milliseid meetmeid sellistel juhtudel võeti ning kas rakendati ennetusmeetmeid (sõeluuringud, varajase avastamise testid jms); palub komisjonil samuti anda teada, kas selles küsimuses on AIB‑Vinçotte Luxembourgi vastu algatatud menetlusi;

313.  märgib, et 2015. aasta detsembris leppisid komisjon ja Luksemburgi ametivõimud kokku JMO I hoonest ennetähtaegse väljakolimisega seotud kulude jagamises; märgib, et algselt oli ette nähtud, et JMO II hoone valmib 31. detsembriks 2014;

314.  palub komisjonil esitada üksikasjalik teave selle kohta, millised on JMO II hoone üleandmise viivitusest tingitud üürikulud sellel ajal komisjoni kasutuses olnud kuue hoone (ARIA, LACC, HITEC, DRB, BECH ja T2) eest ning mis tagajärjed kaasnesid üürilepingute pikendamisega; palub komisjonil tagada töötingimuste parandamine nendes kuues hoones tihedas koostöös tööohutuse ja töötervishoiu komiteega ning rääkida Luksemburgi ametiasutustega kiiremas korras läbi liikuvuse ja juurdepääsutingimuste parandamises; tuletab komisjonile lisaks meelde, et igas nimetatud hoones tuleb luua kooskõlas Luksemburgi seadustega meditsiinipunktid;

315.  sai hiljuti teada, et JMO II esimene etapp antakse üle tõenäoliselt 2020. aasta alguses ning teine etapp 2024. aasta alguses; võtab teadmiseks selgitused, mille komisjon esitas viivituste põhjuste kohta:

   a) arhitektide konsortsium KSP taotles halduslepingu teatavate klauslite läbivaatamist,
   b) pinnaseteisaldustööde hankemenetluses tekkisid haldusprobleemid,
   c) turvameetmetega seoses tehti olulisi muudatusi,

ning palub tal esitada neid selgitusi põhjendavad dokumendid ning hoone valmimise viivitusest tulenevate kulude ülevaade;

316.  soovib saada nende selgituste kohta tõendavad dokumendid 30. juuniks 2018;

Euroopa koolid

317.  tuletab meelde, et komisjon maksis 2016. aastal 61 % (177,8 miljonit eurot) koolide eelarvest;

318.  peab kahetsusväärseks, et enam kui 15 aasta jooksul(17) ei ole endiselt loodud Euroopa koolide usaldusväärse finantsjuhtimise süsteemi;

319.  juhib sellega seoses tähelepanu kontrollikoja aastaaruandele Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta(18), milles toodi välja järgmised puudused:"„27. Kontrollikoda leidis peasekretäri kantseleis ning Alicante ja Karlsruhe koolis olulisi puudusi tekkepõhises raamatupidamisarvestuses, eriti töötajahüvitiste arvutamisel ja kirjendamisel ning kohustuste ja nõuete kajastamisel. Olulised vead korrigeeriti konsolideerimismenetluse käigus. […] 30. Alicante ja Karlsruhe kooli sisekontrollisüsteemid sisaldasid väheseid puudusi, kuid peasekretäri kantselei oma sisaldas endiselt olulisi puudusi. Sõltumatu välisaudiitori auditiaruannetes kirjeldati olulisi puudusi ka värbamis-, hanke- ja maksemenetlustes. Seetõttu ei ole kontrollikojal võimalik kinnitada, et finantsjuhtimine oli üldise raamistikuga kooskõlas.“;"

320.  tunnistab, et seetõttu tegutses peadirektor koos kinnitava avaldusega reservatsiooni esitades vaid nõuetele vastavalt: „Peadirektor kui volitatud eelarvevahendite käsutaja on allkirjastanud kinnitava avalduse, kuid väljastanud mainega seotud põhjustel ka reservatsiooni, mis puudutab Euroopa koolidele eraldatud komisjoni vahendite tõhusat haldamist.“(19);

321.  juhib tähelepanu kontrollikoja aastaaruandele Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta, milles toodi esile mitmeid taunimisväärseid puudusi; usub, et Euroopa koolide finantsaruandlussüsteem tuleks viia nõuetekohasele tasemele ning selleks tuleks nende käsutusse antud 177,8 miljoni euro suhtes rakendada konkreetset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

322.  tuletab meelde parlamendi seisukohta, et Euroopa koolide süsteem tuleb kiiremas korras põhjalikult üle vaadata, et kaaluda võimalusi reformida nii selle haldus-, finants-, organisatsioonilisi kui ka pedagoogilisi aspekte, ning tuletab meelde oma palvet, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile igal aastal aruande oma hinnanguga olukorrale;

323.  soovib komisjonilt teada, millal kehtestatakse Euroopa koolidele usaldusväärne finantsjuhtimise süsteem; nõuab, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed, et kehtestada võimalikult kiiresti Euroopa koolide usaldusväärse finantsjuhtimise süsteem;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

324.  peab üllatavaks, et uue juhtumite haldamise süsteemi asutusesisene väljatöötamine maksab 12,2 miljonit eurot; küsib, kas OLAF tegi enne nende kulutuste tegemist odavamate lahenduste leidmiseks turu-uuringuid; ootab, et komisjon ja OLAF esitaksid heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile põhjaliku selgituse hinnanguliste kulude kohta ja ülevaate meetmetest, mis võeti soodsama lahenduse leidmiseks;

325.  omab suuri kahtlusi seoses järgmiste tavadega:

   a) luuakse ametikohti, mille ainuke eesmärk on võimaldada lähetust,
   b) kõrged ametnikud ei pea kinni ooteajast, enne kui võtavad vastu uue ametikoha, mis on tihedalt seotud nende eelmise positsiooniga,
   c) kõrged ametnikud riskivad huvide konfliktiga eelmise ja uue tööandaja vahel;

Eksperdirühmad

326.  kutsub komisjoni üles tagama eksperdirühmade tasakaalustatud koosseisu; võtab teadmiseks Euroopa ettevõtete seirekeskuse 14. veebruari 2017. aasta aruande pealkirjaga „Corporate interests continue to dominate key expert groups“(20) (ettevõtete huvid domineerivad jätkuvalt peamiste eksperdirühmade arvamuste üle); on mures selle järelduste pärast, eelkõige mis puudutab tasakaalustamatust eksperdirühmas GEAR2030, finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse eksperdirühmas, ühise siirdehindade foorumi eksperdirühmas, hea maksuhaldustava platvormil ja mootorsõidukite töörühma allrühmas, mis tegeleb tegelike liikluses tekkivate heidete ja täpsemalt kergsõidukitega; on seisukohal, et parlament ei ole siiani saanud ametlikku vastust oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsioonile komisjoni eksperdirühmade registri ja koosseisu kontrollimise kohta(21); palub komisjonil sellele viivitamata põhjalikult vastata;

Uuriv ajakirjandus ja korruptsioonivastane võitlus

327.  mõistab hukka slovakist uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová mõrva 22. veebruaril 2018 ning on eriti mures teabe pärast, mille kohaselt võib see tapmine olla seotud maksepettusega, mille käigus kanti Euroopa Liidu rahasid Slovakkia kodanikule, kes on väidetavalt seotud kuritegeliku organisatsiooniga 'Ndràngheta; palub komisjonil ja OLAFil seda hoolikult uurida ja anda selle kohta aru komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raamistikus;

328.  peab kahetsusväärseks, et teises ELi korruptsioonivastase võitluse aruandes, mille komisjon koostas (ARES(2017)455202), ei olnud enam liikmesriigiti esitatud andmeid; palub komisjonil hakata jälle Euroopa poolaastast eraldi aru andma liikmesriikides valitsevast korruptsioonist ning hinnata seejuures, kui tõhusad on ELi toetatavad korruptsioonivastased meetmed; nõuab tungivalt, et komisjon ei hindaks korruptsioonivastaseid meetmeid ainult majandusliku kahju alusel;

329.  palub komisjonil uuesti pingutama hakata, et EL saaks GRECO (riikide korruptsioonivastane ühendus) liikmeks

Üleminekutoetused

330.  võtab teadmiseks parlamendi poliitikaosakonna D uuringus „Transitional allowances for former Union office holders – too few conditions?“ välja toodud järeldused ja soovitused endiste ELi ametikandjate üleminekutoetustega seotud tingimuste kohta; palub, et komisjon võtaks neid soovitusi arvesse ja algataks endiste ELi ametikandjate üleminekutoetuste läbivaatamise, et suurendada hüvitiste läbipaistvust ja ELi eelarve usaldusväärsust kodanike jaoks; palub eelkõige endistel ELi ametikandjatel hoiduda seni, kuni nad saavad üleminekutoetust, tegemast ELi institutsioonides lobitööd;

Rakendusametid

331.  palub asjaomastel rakendusametitel:

   a) järgida ja rakendada siseauditi talituse soovitusi,
   b) vältida nii palju kui võimalik ülekandmisi, võttes kasutusele liigendatud eelarveassigneeringud, et kajastada paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu,
   c) säilitada avalike hangete ja töölevõtmismenetluste kohta üksikasjalikud ja terviklikud dokumendid;

Parlamendikomisjonide arvamused

Välisasjad

332.  võtab teadmiseks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) välishindamise lõpparuande, mis avaldati 2017. aasta juunis; tunneb heameelt märkide üle, mis näitavad, et valimiste vaatlemine aitab kaasa demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi üldiste ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele; rõhutab, kui oluline on tagada valimisvaatlusmissioonidele kohaliku elanikkonna jätkuv toetus; juhib sel eesmärgil tähelepanu vajadusele tagada kulutasuvus ning kindlustada proportsionaalsus valimisvaatlusmissioonidele kulutatud vahendite ja nende soovituste järelmeetmete vahel; palub komisjonil kaaluda demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi välishindamise lõpparuandes esitatud ettepanekuid tugevdada veelgi valimiste jälgimise tulemusena esitatud soovituste järelmeetmeid;

333.  tunneb heameelt saavutatud edusammude üle, kuid märgib, et komisjon ei ole veel ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kümnest tsiviilmissioonist nelja finantsmääruse artikli 60 nõuetele vastavaks tunnistanud; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks tööd, et akrediteerida kooskõlas kontrollikoja soovitusega kõik ÜJKP tsiviilmissioonid ning võimaldada seeläbi usaldada neile eelarve kaudse täitmise raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;

Areng ja koostöö

334.  on väga mures hiljutistes komisjoni ettepanekutes esineva märgatava suundumuse pärast eirata määruse (EL) nr 233/2014(22) õiguslikult siduvaid sätteid selles osas, mis puudutab ametliku arenguabi vahenditest rahastamiskõlblikke kulusid ja riike, kes on kõlblikud saama liidu vahendeid arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu; tuletab meelde, et liidu kulutuste seaduslikkus on usaldusväärse finantsjuhtimise peamine põhimõte ning poliitilised kaalutlused ei tohiks muutuda olulisemaks kui selged õigussätted; tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahend on esimene ja kõige olulisem vahend vaesuse vastu võitlemiseks;

335.  pooldab eelarvetoetuse kasutamist, kuid nõuab tungivalt, et komisjon määraks paremini kindlaks arenguvaldkonnas igal konkreetsel juhul saavutada soovitavad tulemused ja hindaks neid selgelt ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat, kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

336.  on mures, kuna kontrollikoja avalduses leiti, et on olemas tõsine oht, et liit ei suuda täita oma eesmärki võtta kliimamuutusi arvesse kogu liidu eelarve ulatuses ega saavutada eesmärki pühendada 20 % oma kulutustest kliimaga seotud meetmetele;

337.  peab murettekitavaks kontrollikoja leidu, mille kohaselt liidu säästvate biokütuste sertifitseerimissüsteem ei ole täiesti usaldusväärne(23); rõhutab võimalikke ebasoodsaid tagajärgi arenguriikidele, mille kohta on kontrollikoda märkinud järgmist: „komisjon ei nõudnud vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal‑majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“; palub komisjonil seda küsimust käsitleda;

338.  ootab, et Euroopa Parlamenti hoitakse täielikult kursis arengukoostöö rahastamisvahendi vaheläbivaatamisega ja et temaga konsulteeritakse sel teemal, mille juures tuleks arvesse võtta ka kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses;

339.  palub komisjonil kasutada arengu valdkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on seisukohal, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamisel ja tugevdamisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning inimõiguste austamisel ja õigusriigi valdkonnas, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rõhutab, et see nn positiivse tingimuslikkuse käsitlus koos keskendumisega maakogukondade väikesemahuliste projektide rahastamisele võib olla tõelise muutuse pant ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse säästvamal viisil; teisalt mõistab kindlalt hukka kõik katsed viia toetus sõltuvusse piirikontrollist;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

340.  on mures, kuna valdkonna „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ 168 lõpetatud projekti kulude kontrolli käigus kontrollikoja poolt selgus, et vaid ühel kolmandikul projektidest oli tulemuslikkuse mõõtmise süsteem koos rakenduskava eesmärkidega seotud väljund- ja tulemusnäitajatega ning 42 % projektidest ei olnud ei tulemusnäitajaid ega eesmärke, mistõttu oli võimatu hinnata kõnealuste projektide konkreetset panust programmi üldeesmärkide saavutamisse;

341.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, et kui komisjon arutab, kuidas struktuuri- ja investeerimisfondide ülesehitust ja rakendamismehhanismi pärast 2020. aastat muuta, peaks ta programmide keskmesse seadma pigem tulemuslikkuse ja muutma maksemehhanismi lihtsamaks, soodustades vajaduse korral selliste lisameetmete kehtestamist, millega seatakse maksete summa sõltuvusse tulemuslikkusest, selle asemel et lihtsalt hüvitada kulusid;

342.  peab tervitatavaks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kolme tegevussuuna raames 2016. aastal saavutatud tulemusi; juhib tähelepanu Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi toetuse tähtsusele, eelkõige aga selle programmi „Progress“ ja Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) tegevussuundade tähtsusele Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel; märgib murega, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alla kuuluva sotsiaalse ettevõtluse temaatiline osa on endiselt ebatõhus; kutsub komisjoni üles nõudma, et Euroopa Investeerimisfond võtaks endale kohustuse sotsiaalse ettevõtluse temaatilise osa vahendid täielikult ära kasutada;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

343.  toonitab, et 2016. aastal koostati kontrollikoja märkuste põhjal tegevuskava, et tagada maksete hilinemise vähenemine programmi LIFE raames; märgib, et hilinenud maksete määr oli 2016. aastal 3,9 %;

344.  väljendab kahetsust selle üle, et puudub konkreetne komisjoni hallatav aruandlusraamistik kliimamuutustele negatiivset mõju avaldavate liidu poliitikavaldkondade soovimatu toime kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning selle kvantifitseerimiseks, milline on selliste kulutuste osakaal liidu kogueelarves;

345.  toonitab, et siseauditid tõid välja ka viivitused, mida täheldati ühe väga olulise IT‑turbega seotud soovituse rakendamisel (soovitus käsitles ELi heitkogustega kauplemise süsteemi IT‑süsteemi turvet), mistõttu ähvardas komisjoni talitusi turvarikkumise oht;

346.  märgib, et tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi 2016. aasta juulis algatatud järelhindamise käigus leiti, et kuigi programm andis väärtuslikke tulemusi, mis on selgelt seotud liidu ja riikide tasandi tervishoiupoliitika prioriteetidega, on veel arenguruumi meetmete väljundite levitamise ning koostoime osas liidu teiste rahastamisvahenditega, näiteks struktuurifondidega;

Transport ja turism

347.  peab kahetsusväärseks, et ajal, kui valmistatakse ette järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, ei andnud kontrollikoda ülevaatlikku teavet valdkonna „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ raames transpordisektoris tehtud auditite kohta, eelkõige seoses Euroopa ühendamise rahastuga;

348.  märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli Euroopa ühendamise rahastust kogu Euroopas toetatud 452 transpordiprojekti kokku 19,4 miljardi euroga; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) väljakujundamise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; rõhutab, et varasematel aastatel EFSI algatuse rahastamise tõttu Euroopa ühendamise rahastu eelarve kärpeid tuleks edaspidi vältida;

349.  märgib, et 2016. aastal eraldas EFSI 3,64 miljardit eurot 29 tegevuseks, millest 25 olid transpordiprojektid ja 4 mitut valdkonda hõlmavad fondid, kusjuures nende eeldatavad investeeringud kokku ulatuvad 12,65 miljardi euroni; peab kahetsusväärseks, et komisjon ja EIP ei ole andnud EFSI toetatud projektide kohta põhjalikku valdkonnapõhist iga-aastast teavet;

350.  võtab teadmiseks, et 2016. aastal alustati Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi ja EFSI kaudu uue keskkonnahoidliku laevanduse tagatise programmiga, mille abil on võimalik võtta kasutusele 3 miljardit eurot investeeringuid, et varustada alused nn puhta tehnoloogiaga; palub komisjonil anda üksikasjalikku teavet selle programmi rakendamise kohta, sealhulgas finants- ja tehnoloogiliste aspektide ning keskkonna- ja majandusliku mõju kohta;

351.  märgib, et rahastamisvahendite arv on märkimisväärselt suurenenud, mis pakub transpordisektoris uusi segarahastamise võimalusi, ent moodustab samas liidu eelarve ümber keerulise süsteemide võrgu; on mures, et need liidu eelarvega kõrvuti toimivad instrumendid võivad õõnestada vastutust ja läbipaistvust, kuna aruandlus, auditeerimine ja avalik kontroll ei ole ühtlustatud; väljendab ühtlasi kahetsust, et EFSI vahendite kasutamisega delegeeritakse EIP‑le rakendamisvolitused, millega kaasneb piiratum avalik kontroll kui teiste liidu eelarvest toetatavate vahendite puhul;

352.  palub komisjonil esitada aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa ühendamise rahastu kohta ettepaneku esitamist transpordisektorit puudutav selge hinnang, kuidas EFSI mõjutab teisi rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, ning Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi sidusust liidu muude algatustega; nõuab, et selles hinnangus sisalduks selge analüüs transpordisektori investeeringute geograafilise tasakaalu kohta; tuletab siiski meelde, et rahastamisvahendi raames kulutatud raha ei tuleks pidada ainsaks asjakohaseks kriteeriumiks, mida selle tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse; kutsub seetõttu komisjoni üles põhjalikumalt hindama liidu rahastatud transpordiprojektide saavutusi ja mõõtma nende lisaväärtust;

353.  kordab oma nõudmist, et komisjon tagaks erinevaid rahastamisallikaid silmas pidades ühtse kontaktpunkti kaudu lihtsa juurdepääsu projektidele, et kodanikel oleks võimalik selgelt jälgida nende taristute arengut ja rahastamist, mida kaasrahastatakse liidu rahalistest vahenditest ja EFSIst;

354.  palub komisjonil hinnata Eurocontroliga sõlmitud lepingu finantstulemuslikkust selles osas, mis puudutab tulemuslikkuse hindamise asutust, ja teha ettepanek, et tulemuslikkuse hindamise asutus täidaks komisjoni järelevalve all Euroopa majanduse reguleerija ülesandeid; kutsub komisjoni lisaks, võttes arvesse vajadust rakendada võimalikult kiiresti ühtset Euroopa taevast, ja selleks, et suurendada lennundussektori konkurentsivõimet, üles esitama ettepaneku nimetada võrgustiku haldajad iseseisvaks teenuseosutajaks, mis on loodud tööstuspartnerlussuhtena;

355.  kutsub komisjoni üles esitama hinnangu Doonau strateegia alla kuuluvate ja liikmesriikide rahastatavate transpordivaldkonna projektide mõju kohta ja tegema ettepaneku suurendada tulevaste projektide lisaväärtust, et aidata kaasa selle tähtsa transpordikoridori lõpuleviimisele;

356.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et turismimeetmete toetamine liidu rahaliste vahenditega ei ole läbipaistev, kuna turismil puudub spetsiaalne eelarverida; kordab oma nõudmist lisada liidu tulevastesse eelarvetesse turismile pühendatud eelarverida;

Regionaalareng

357.  juhib tähelepanu haldussuutlikkuse osatähtsusele ESI fondide regulaarsel kasutamisel; leiab, et heade tavade vahetamine võiks aidata tulemuslikult parandada liikmesriikide suutlikkust asjaomases valdkonnas;

358.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et suured viivitused majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna poliitika rakendamisel on süvendanud mitmesugust ebavõrdsust nii kogu liidus kui ka liikmesriikides ja piirkondades, seades nii ohtu liidu terviklikkuse;

359.  võtab teadmiseks 2017. aasta strateegilise aruande Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta(24), milles rõhutatakse, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide valik on jõudnud kokku 278 miljardi euroni ehk alates rahastamisperioodi algusest on Euroopa reaalmajandusse tehtud 44 % ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud investeeringutest; on seisukohal, et aastate 2014–2020 programmide rakendamine on nüüd saavutanud täie hoo, mis tõendab ühtekuuluvuspoliitika investeeringute lisaväärtust kõigis liidu piirkondades, kuid samuti vajadust teha riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisel täiendavaid jõupingutusi;

Põllumajandus ja maaelu areng

360.  väljendab heameelt asjaolu üle, et põldude identifitseerimise süsteemi täiustati ja täpsustati, mistõttu on tegemist suurepärase vahendiga, et vähendada veamäära ning põllumajandustootjate ja makseasutuste halduskoormust;

361.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida põllumajandustoodete olulist hinnavolatiilsust, millel on negatiivne mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult;

362.  märgib, et esimese täisaasta möödumine keskkonnasäästlikumaks muutmise kava rakendamisest ei ole veamäära nähtavalt mõjutanud, mida võib pidada põllumajandustootjate ja makseasutuste suureks saavutuseks, võttes arvesse keskkonnasäästlikumaks muutmise eeskirjade keerukust; jagab komisjoni arvamust, et praegu on konkreetsete keskkonnaalaste tulemuste kohta veel liiga vara järeldusi teha; märgib, et lisaks keskkonnasäästlikumaks muutmisele mõjutavad põllumajandussektori keskkonnatoimet eelkõige ka muud tegurid; rõhutab, et keskkonnasäästlikumaks muutmine on näide sellest, et ka põllumajanduse valdkonnas on üha suurem vajadus tulemusauditite järele;

363.  peab tervitatavaks keskkonnasäästlikumaks muutmise kava ja selle eesmärki muuta liidu põllumajandusettevõtted keskkonnahoidlikumaks, rakendades selliseid tavasid nagu põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, olemasoleva püsirohumaa säilitamine ning põllumaale ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade rajamine, nagu on kirjeldatud kontrollikoja aastaaruandes;

364.  tuletab meelde, et vigu on väga erinevat liiki ja eri mahus, nagu tahtmatu tegevusetus, haldusvead või pettusejuhtumid, ning üldjuhul ei põhjusta tegevusetus maksumaksjale rahalist kahju ning seda tuleks tegeliku veamäära hindamisel samuti arvesse võtta; tuletab komisjonile meelde, et eeskirjade keerukusest tingitud tahtmatute vigade oht jääb lõppkokkuvõttes toetusesaajate kanda; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda loeb avalike hangete vigade puhul kulud 100 % rahastamiskõlbmatuks ka siis, kui investeering oli tõhus; rõhutab seetõttu, et veamäära arvutamise meetodit oleks soovitav täiendavalt ratsionaliseerida;

365.  märgib, et juurdepääs andmetele ja korralik järelevalve eelkõige keskkonnaaspektide üle on väga oluline, kuna pikaajalise põllumajandusliku tootlikkuse aluseks on teatavad loodusressursid, nagu muld ja bioloogiline mitmekesisus;

366.  loodab, et kontrollikoda kohandab oma järelevalvemeetodit, et tähtsustada vahendite kasutamist samavõrra kui nende eraldamist;

Kalandus

367.  nõuab, et kontrollikoda tooks järgmistes aruannetes kalandus- ja merendusvaldkonna veamäära eraldi välja, et vältida moonutust, mis tekib, kui lisada samasse peatükki muid valdkondi; märgib, et merendus- ja kalandusvaldkonda ei ole kontrollikoja aastaaruandes kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult, mis raskendab nendes valdkondades finantsjuhtimise korrektset hindamist;

368.  avaldab komisjonile tunnustust 2016. aasta eelarve III jao jaotise 11 (merendus ja kalandus) eriti kõrge täitmise määra eest, seda nii kulukohustuste assigneeringute (99,2 %) kui ka maksete assigneeringute osas (94,7 %); juhib tähelepanu sellele, et määruse (EL) nr 508/2014(25) artikli 13 kohaselt on eelarvevahendid jaotatud vastavalt valdkonnale ning seetõttu peaks komisjon ka oma aruandes esitama täitmismäära eelarveridade kaupa;

369.  võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tegevusaruandes esitatud reservatsiooni, mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi (EKF) raames leitud rahastamiskõlbmatuid kulusid ja puudutab kaheksat liikmesriiki;

370.  julgustab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati tegema jõupingutusi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kontrollimiseks, eelkõige EKFi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmete puhul;

371.  märgib, et vahendite kaotamise oht hõlmab 5,9 miljonit eurot ning et komisjon on võtnud vajalikud meetmed 2017. aasta kulude hindamiseks ja võib eraldatud vahendid vajaduse korral sisse nõuda;

372.  märgib, et kolm aastat pärast seda, kui aastaid 2014–2020 hõlmav EMKF 15. mail 2014 vastu võeti, on selle assigneeringute kasutamise määr endiselt mitterahuldav, sest 2017. aasta septembriks oli koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve jaoks ette nähtud 5,7 miljardist eurost ära kasutatud ainult 1,7 %; märgib, et EMKFi vahendite kasutamine on liikmesriikide ülesanne; juhib tähelepanu sellele, et määruse (EL) nr 508/2014 artikli 13 kohaselt on eelarvevahendid jaotatud vastavalt valdkonnale ning seetõttu peaks komisjon ka oma aruandes esitama täitmismäära eelarveridade kaupa;

373.  on seisukohal, et liikmesriikidele tuleb pakkuda kõikvõimalikku toetust, et tagada EMKFi vahendite nõuetekohane ja täielik kasutamine kõrge täitmismääraga kooskõlas nende vastavate prioriteetide ja vajadustega, eelkõige kalandussektori säästva arengu osas;

Kultuur ja haridus

374.  tunneb heameelt asjaolu üle, et programm „Erasmus+“ võimaldas 2016. aastal 500 000 inimesel välismaal õppida, koolitustel osaleda või vabatahtlikuna tegutseda ning et programm on saavutamas eesmärki jõuda 2020. aastaks nelja miljoni osalejani; rõhutab, et programmis „Erasmus+“ osalenud üliõpilastel kujunevad tihtipeale välja väga mitmesugused valdkonnaülesed oskused, pädevused ja teadmised ning neil on paremad karjäärivõimalused kui mittemobiilsetel tudengitel ning et programm kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa noortesse; juhib siiski tähelepanu vajadusele tagada kõnealuse programmi ulatuslikum juurdepääsetavus eelkõige vähemate võimalustega noorte jaoks;

375.  tunneb heameelt asjaolu üle, et programmi „Erasmus+“ rahalise toetuse taotlemise menetlus on muudetud suures osas internetipõhiseks; on siiski veendunud, et menetlust saaks veelgi lihtsustada, kui loobutaks projekti partnerite volikirjade puhul käsitsi kirjutatud allkirja andmise nõudest;

376.  märgib, et jätkuvalt esineb probleeme juurdepääsul programmi „Erasmus+“ rahastamisele noorte valdkonnas, sest programmi hallatakse detsentraliseeritult riiklike büroode poolt; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, näiteks koondada selleks osa kõnealusest rahastamisest rakendusametisse; palub lisaks, et komisjon tagaks kõikide programmi toetusesaajate ulatuslikumaks kaasamiseks vajalikud vahendid, mille üks näide on alaliste sektoripõhiste allkomiteede loomine, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1288/2013(26);

377.  on seisukohal, et programmi „Erasmus+“ edu pandiks on ülikoolide tasandil toimuvad vahetused ning nende kahjustamise vältimiseks ei tohiks rahalisi vahendeid suunata mõnele muule programmile, samuti ei tohiks laiendada programmi „Erasmus+“ kohaldamisala muudele toetusesaajatele, näiteks rändajatele;

378.  on mures programmi „Kodanike Euroopa“ ja programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ püsivalt madala projektide edukuse määrade pärast (2016. aastal vastavalt 16 % ja 11 %); rõhutab, et madal edukuse määr põhjustab taotlejate seas pettumust ning on sümptomaatiline ebapiisavale rahastamistasemele, mis ei vasta programmi ambitsioonikatele eesmärkidele;

379.  rõhutab, et Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kinnitusel saavutas programm „Kodanike Euroopa“ täieliku toimivuse 2016. aastal, st selle rakendamise kolmandal aastal; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles arvestama nõuetekohaselt pikkade ajaliste raamistikega, mis on osutunud vajalikuks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 uute programmide täielikuks rakendamiseks, et hoida ära sarnaste viivituste tekkimine pärast 2020. aastat kehtestatavas finantsraamistikus;

380.  kiidab EACEAd tema rolli eest kolme kultuuri- ja haridusprogrammi rakendamisel, millest annab tunnistust ameti 2016. aastal tehtud töö positiivne hinnang; tunneb heameelt selle üle, et EACEA on kasutanud rahastatud projektide puhul rohkem e‑aruandlust, mis peaks parandama andmete kogumist ja projektide järelevalvet, aitama panustada komisjoni poliitikatöösse ja abistama toetusesaajaid; võtab rahuloluga teadmiseks, et EACEA teeb 92 % oma maksetest finantsmääruses sätestatud tähtaja jooksul; arvestades, et haridus- ja kultuuriprogrammide toetusesaajad on sageli väga väikesed organisatsioonid, kutsub EACEAd üles püüdlema paremate tulemuste poole ning kasutama selleks võimaluse korral makse tegemiseni kulunud keskmise aja näitajat;

381.  võtab teadmiseks, et 2016. aastal käivitati kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, mille eelarve on 2022. aastani 121 miljonit eurot, ning et sektor ja finantsvahendajad on selle vastu esialgselt huvi üles näidanud; nõuab EFSIst tagatisvahendile eraldatava 60 miljoni euro kiiret rakendamist; tuletab meelde, et laenud täiendavad sektori muid olulisi rahastamisallikaid, näiteks toetusi;

382.  tunneb muret asjaolu pärast, et 2016. aastal oli hariduse-, kultuuri- ja loomesektori EFSI vahenditest rahastamise määr väga madal; on seisukohal, et kohandatud ja sektoripõhine toetus on ülimalt oluline tagamaks, et kultuuri- ja loomesektor saab kasu EFSI laenudest;

383.  kinnitab oma toetust Euroopa asjade sõltumatule kajastamisele meedias, eelkõige televisiooni-, raadio- ja veebivõrgustikele ette nähtud eelarvetoetuse kaudu; tunneb heameelt võrgustikule „Euranet+“ ette nähtud toetuse andmise jätkumise üle 2018. aastani ning nõuab tungivalt, et komisjon otsiks võrgustiku rahastamiseks jätkusuutlikuma mudeli;

Kodanikuvabadused ning justiits- ja siseasjad

384.  tuletab meelde, et liitu saabunud varjupaigataotlejate humanitaarolukorra tõttu kasutati erivahendeid 2016. aastal väga suures summas ja seetõttu on oht, et kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni kasutada olevatest summadest ei piisa, et tegutseda ootamatute sündmuste korral, mis võivad enne 2020. aastat aset leida; nõuab, et komisjon lahendaks selle põhimõttelise probleemi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ja teavitaks nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti;

385.  nõuab tungivalt, et töötataks välja sidus ja terviklik strateegia, milles sõnastatakse põhiõiguste ja -vabaduste kaitses selgemad ja kindlamad pikaajalised poliitilised ja tegevusprioriteedid, ning et muu hulgas piisava raha eraldamise abil tagataks strateegia tulemuslik elluviimine;

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

386.  rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleks tagada kõigis poliitikavaldkondades; kordab seetõttu oma nõudmist rakendada sooteadlikku eelarvestamist kõigis eelarveprotsessi etappides, sealhulgas eelarve täitmisel ja täitmise hindamisel;

387.  avaldab kahetsust, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 2014–2020 eelarveridadel ei täpsustata programmi igale soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärgile eraldatavaid vahendeid; väljendab heameelt asjaolu üle, et vägivalla vastu seisvate naiste võrgustik ja Euroopa naiste surverühm said 2016. aastal toetusi naistevastase vägivalla vastase võitluse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

388.  kordab oma nõudmist hoida erieesmärgi „Daphne“ jaoks eraldi eelarverida ja suurendada sellele eraldatud vahendeid, et ümber pöörata „Daphne“ vahendite vähendamine ajavahemikul 2014–2020;

389.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei hõlma soolist aspekti, ning rõhutab, et edukas taastumisprotsess ei ole võimalik, kui ei käsitleta kriiside mõju naistele;

390.  rõhutab, et soolise aspekti arvessevõtmine on ka üks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi aluspõhimõtetest; taunib siiski selliste sihipäraste soolise võrdõiguslikkuse meetmete puudumist, millel oleksid konkreetsed eelarveread, hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest soolist mõõdet ka rände- ja varjupaigapoliitikas arvesse võtta;

391.  kordab oma nõudmist lisada liidu eelarve täitmise ühiste tulemusnäitajate hulka ka soopõhised näitajad, võttes nõuetekohaselt – nimelt vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele – arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet;

392.  nõuab soolise mõju hindamist liidu rahaliste vahendite eraldamise üldiste eeltingimuste raames ning võimaluse korral sooliselt eristatud andmete kogumist toetusesaajate ja osalejate kohta;

393.  väljendab heameelt selle üle, et naised ja mehed osalesid 2016. aastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmetes suhteliselt tasakaalustatult (osalejatest 52 % olid naised ja 48 % mehed);

394.  kutsub parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles järgmises mitmeaastases finantsraamistikus uuesti kinnitama oma pühendumist soolise võrdõiguslikkuse tagamisele, tehes seda finantsraamistikule lisatud ühisdeklaratsiooniga, mis hõlmab kohustust rakendada sooteadlikku eelarvestamist ja tulemuslikku järelevalvet selle deklaratsiooni rakendamise üle iga-aastastes eelarvemenetlustes, lisades uue mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbivaatamisklauslisse vastava sätte.

(1) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(2) COM(2017)0351 final, alajagu 2.2.
(3) 2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne, alajagu 2.2; põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande 10. lisa, lk 140.
(4) 2016. aasta haldus- ja tulemusaruande 4. lisa, lk 20.
(5) Vt 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne, alajagu 2.2.
(6) Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).
(7) Oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid punktid 120 ja 121 (ELT L 252, 29.9.2017, lk 28).
(8) Kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest finantskorraldusvahendite finantseerimise ja rakendamise seisu kohta, lk 11.
(9) Liidu sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond D: eelarveküsimused) poolt tellitud uuring „Assessment of the 10 years’ Cooperation and Verification Mechanism for Bulgaria and Romania“.
(10) Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruande lk 17.
(11) Vt Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni punkt 207.
(12) Vt esialgseid arvandmeid selle kohta, kuidas toetused suurusjärkude kaupa jagunesid. Andmed tootjatele makstud otsetoetuste kohta (2016. aasta) on esitatud vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013.
(13) Mitmeaastase finantsraamistiku 3. rubriik hõlmab mitut poliitikasuunda; kõige olulisem kuluvaldkond on ränne ja julgeolek; kuid rahastatakse ka toidu- ja söödaprogrammi ning kultuuri- ja loovtegevusi ning õigusmõistmise, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning tarbijate ja tervishoiu valdkonna kulutusi.
(14) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) asendab programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ (SOLID).
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0477.
(16) Euroopa Kontrollikoja aruanne ametikohtade 5 % suuruse vähendamise elluviimise kiire läbivaatamise kohta (Rapid case Review on the implementation of the 5 % reduction of staff posts), lk 27.
(17) Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni punktid 276, 281, 282.
(18) Aruanne Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos koolide vastustega, 29. november 2017, punktid 11 ja 12.
(19) Euroopa Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat, iga-aastane tegevusaruanne, lk 6.
(20) https://corporateeurope.org/expert-groups/2017/02/corporate-interests-continue-dominate-key-expert-groups.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0021.
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).
(23) Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“.
(24) http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/stages-step-by-step/strategic-report/.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2018Õigusalane teave