Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0356 – C8-0250/2017)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0122/2018),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Liidu Kohtu 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016. (2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (3) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1. (4) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0122/2018),

1.  märgib, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, et ei leidnud Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „kohus“) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

2.  märgib asjaolu, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2016 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.  peab kiiduväärseks kohtu üldist usaldusväärset ja arukat finantsjuhtimist 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust edukale suunamuutusele, mis seisneb komisjoni eelarveplaneerimise üleminekus tulemuspõhisele eelarvestamisele ja mille asepresident Kristalina Georgieva võttis algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames kasutusele 2015. aasta septembris; soovitab kohtul kohaldada seda meetodit oma eelarveplaneerimise menetluses;

4.  märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab kohus oma iga-aastase tegevusaruande kontrollikojale juunis, kontrollikoda esitab oma aruande parlamendile oktoobris ja parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise lõpuleviimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpu vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarvele heakskiidu andmise menetlust tuleb ühtlustada ja kiirendada; nõuab, et kohus ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid; teeb sellega seoses ettepaneku, et iga-aastaste tegevusaruannete esitamise tähtajaks kehtestataks aruandeaastale järgneva aasta 31. märts ja kontrollikoja aruannete esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomast aruandeaastat;

5.  märgib, et 2016. aastal oli kohtu käsutuses assigneeringutena 380 002 000 eurot (2015. aastal 357 062 000 eurot) ja assigneeringute täitmise määr oli 98,2 %; tunnistab, et eelarve täitmise määr oli kõrge; märgib siiski, et see oli eelmiste aastatega võrreldes veidi langenud;

6.  märgib, et 2016. aastaks prognoositi kohtule tulusid summas 51 505 000 eurot, kusjuures kindlaksmääratud nõudeid oli prognoositust 3,1 % vähem (49 886 228 eurot); märgib, et 1,62 miljoni euro suuruse vahe põhjustas peamiselt asjaolu, et 2016. aastal saabus Üldkohtu 19 lisakohtunikust 16 kohtunikku hilinemisega;

7.  peab murettekitavaks, et kohus hindab oma lähetustega seotud kulukohustusi pidevalt üle – 2016. aastal oli lähetusega seotud kulukohustusi summas 342 000 eurot, kuid makseid tehti üksnes 157 974 euro ulatuses; palub kohtul tagada usaldusväärne finantsplaneerimine, et edaspidi selliseid lahknevusi vältida;

8.  märgib, et kohtu eelarve on suuremalt jaolt halduseelarve, millest ligilähedaselt 75 % kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänud summast kaetakse hoonete, sisustuse, seadmete ja institutsiooni eriülesannetega seotud kulud; märgib, et vastuseks parlamendi nõudmisele on kohus palunud oma haldusteenistusel võtta oma tegevusvaldkonnas kasutusele tulemuspõhise eelarvestamise põhimõte; palub kohtul jätkata selle põhimõtte kohaldamist oma igapäevases haldustegevuses ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni oma kogemustest ja saavutatud tulemustest;

9.  avaldab heameelt asjaolu üle, et kohus kavatseb väliskonsultandi abil koostada 26. detsembriks 2020 Üldkohtu toimimise kohta aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

10.  võtab teadmiseks kohtu tegevuse 2016. aastal: kolmele kohtule esitati 1604 kohtuasja ja 1628 kohtuasja viidi lõpule – see on väiksem arv kui 2015. aastal, mil viidi lõpule 1775 kohtuasja; võtab samuti teadmiseks, et menetluse keskmine kestus oli 16,7 kuud, mis on veidi pikem kui 2015. aastal (16,1 kuud); peab kiiduväärseks asjaolu, et tänu kohtu reformile kulus 2017. aastal otsuse tegemiseks aega keskmiselt 16 kuud; tuletab meelde, et kohtu otsuste tegemisel on vaja tagada kvaliteet ja kiirus, et vältida kohtumenetluse liigsest pikkusest tingitud märkimisväärseid kulusid kohtumenetluse pooltele; kordab, kui oluline on liidu kodanike põhiõiguste tagamiseks vähendada pooleliolevate kohtuasjade nimekirja;

11.  märgib, et kohus viis 2016. aastal lõpule 704 kohtuasja (2015. aastal lõpetati 616 kohtuasja) ja talle esitati 692 uut kohtuasja (2015. aastal 713), kusjuures eelotsusetaotluste ja apellatsioonikaebuste arv suurenes;

12.  märgib, et 2016. aastal esitati Üldkohtule 974 uut kohtuasja (2015. aastal 831) ja ta menetles 755 kohtuasja (2015. aastal 987) ning võrreldes eelmiste aastatega suurenes pooleliolevate kohtuasjade arv;

13.  võtab teadmiseks, et Avaliku Teenistuse Kohus lõpetas tegevuse 1. septembril 2016 ja seega tuleb tema tegevustele hinnang anda üksnes kaheksa kuu põhjal; märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus viis lõpule 169 kohtuasja ja hakkas menetlema 77 uut kohtuasja ning märgatavalt vähenes pooleliolevate kohtuasjade arv (2015. aastal 231 ja 2016. aastal 139); avaldab heameelt teabe üle, mis esitati kohtu põhikirja reformi käsitlevates kohtu ettepanekutes, mis hõlmas hinnangut Avaliku Teenistuse Kohtu toimimisele, esitati parlamendile 2011. ja 2014. aastal ning edastati 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva küsimustiku vastuste lisas; kordab oma nõudmist anda Avaliku Teenistuse Kohtu toimimisele kümne aasta jooksul, mil ta olemas oli, põhjalik hinnang;

14.  märgib, et 2015. aastal võeti vastu kohtu ülesehituse reform ja koos sellega töötati välja Üldkohtu uus kodukord; mõistab, et kuna 2019. aastani kestvas kolmeetapilises protsessis suurendatakse kohtunike arvu kaks korda, võimaldab kõnealune reform kohtul kohtuasjade arvu suurenemisega ka edaspidi toime tulla; jääb ootama kõnealuse reformi tulemuste avaldumist kohtu suutlikkuses menetleda kohtuasju mõistliku aja jooksul ja õiglase kohtuliku arutamise nõuete kohaselt;

15.  märgib, et 2016. aastal, pärast kohtu ülesehituse reformi olid Euroopa Liidu teenistujate kohtuasjad Üldkohtu menetluste hulgas sageduselt kolmas liik; palub kohtul jätkata oma tegevust käsitlevate statistiliste andmete esitamist;

16.  avaldab heameelt, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 14/2017(1), et kohtumenetluste kestus kohtus vähenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga keskmiselt 0,9 kuu võrra ja Üldkohtus 1,9 kuu võrra; peab kiiduväärseks korralduslikke ja menetluslikke meetmeid, mida kohus on võtnud oma tõhususe parandamiseks, ning julgustab kohut pingutusi jätkama, et tagada vähenemissuundumuse jätkumine, nii et kõik kohtuasjad lõpetatakse mõistliku aja jooksul; märgib murega, et üks kõige sagedasemaid tegureid, mis mõjutab kohtuasja käsitlemise kestust, on kohtunike puhkused; märgib, et 2016. aastal oli kohtunikel puhkust 14 nädalat;

17.  võtab teadmiseks, et on jõustunud kohtu liikmete ja endiste liikmete eetikakoodeks, mis kehtestab reeglid mitmes küsimuses, mis Euroopa Parlamendile muret valmistasid, nagu huvide deklaratsioonid ja kohtuväline tegevus; toetab kohut otsuse rakendamisel, mis näeb ette, et 2018. aastal kehtestatakse nn pöördukse efekti kohta reeglid;

18.  palub kohtul võtta kohtunike kohtuvälise tegevusega seoses kasutusele sihipärasem tulemuspõhine käsitlusviis, sest kasutatav kriteerium paistab olevat üsna üldine ja sellise tegevuse mõju ei ole selgelt mõõdetud;

19.  kordab oma nõudmist, et iga kohtuniku kohtuväline tegevus oleks läbipaistvam; palub kohtul esitada teave iga kohtuniku muude ametikohtade ja tasulise kohtuvälise tegevuse kohta oma veebisaidil ja kohtu iga-aastases tegevusaruandes, lisades ürituse nimetuse, toimumise koha, asjaomase kohtuniku rolli selles ning reisi- ja elamiskulud ning kas need tasus kohus või kolmas isik;

20.  nõuab tungivalt, et kohus avaldaks kõigi kohtu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid, kus esitatakse nimekiri liikmesuse kohta muudes organisatsioonides;

21.  peab nn pöördukse efekti käsitlevate eeskirjade puudumist kahetsusväärseks ja palub tungivalt, et kohus kehtestaks ja rakendaks selle suhtes ranged kohustused;

22.  on seisukohal, et kohus peaks kaaluma lobistide, kutseorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna osalejatega peetavate koosolekute protokollimist, kui see ei kahjusta menetluses olevate kohtuasjade konfidentsiaalsust;

23.  palub kohtul avaldada kutseühingute, samuti liikmesriikide esindajatega peetavad koosolekud;

24.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriigid ei tee jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks suure vastutusega ametikohtadel, ning märgib, et Euroopa Parlament ja nõukogu on seadnud üheks oma eesmärgiks tasakaalustatud soolise esindatuse Üldkohtus, kui sinna nimetatakse uued kohtunikud (praeguse seisuga kuulub kohtu organisatsiooni skeemi viis naissoost kohtunikku ja kaks naissoost kohtujuristi ning Üldkohtu organisatsiooni skeemi kuulub kümme naissoost kohtunikku); on seisukohal, et liidu institutsioonid peavad esindama oma kodanikke; rõhutab seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu seatud eesmärgi tähtsust;

25.  märgib, et kontrollikoda ei saanud juurdepääsu teatavatele dokumentidele, mis olid kohtu tulemuslikkuse hindamise auditi(2) jaoks vajalikud; palub, et kohus jätkaks kontrollikojaga koostööd ja annaks talle juurdepääsu kõigile dokumentidele, mida ta oma auditite tegemiseks vajab, tehes seda ulatuses, millega ei rikuta arutlusprotsessi saladuse hoidmise kohustust;

26.  on teadlik, et õigusnõunike ülesanne on abistada kohtu liikmeid juhtumite uurimisel ja nende järelevalve all õigusdokumentide, nagu kohtuotsuste, määruste, arvamuste või märkmete koostamisel; märgib, et kohus võttis õigusnõunikke puudutavad käitumiseeskirjad vastu 2009. aastal; märgib ka, et õigusnõunikke valivad kohtu liikmed, kelle heaks nad töötavad, ja et olemas on töölevõtmise miinimumkriteeriumid; palub kohtul rakendada poliitikat, mis võimaldaks olemasolevate õigusnõunike paindlikumat määramist, et aidata leevendada ressursside haldamisega seotud probleeme ja organisatoorseid küsimusi(3);

27.  märgib murega, et kohus ei saanud kohtuasju käsitlevate kohtunike ja nõunike võimekust hinnata, sest kohus ei kogu teavet kohtuniku või õigusnõuniku poolt kohtuasjale kulutatava aja kohta; märgib, et tehakse uuring, mille eesmärk on hinnata, mil määral annaks kasulikke andmeid ressursside kasutamise seiresüsteemi kasutuselevõtt; palub, et kohus esitaks uuringu tulemused Euroopa Parlamendile;

28.  peab kohtu vastust Euroopa Parlamendi esitatud küsimusele nr 50 kohtuasjadega seotud kulude kohta ebarahuldavaks; palub, et kohus kaaluks iga kohtuasja kulude arvutamiseks seiresüsteemi kasutamist;

29.  võtab teadmiseks, et kodades jälgitakse pidevalt kohtuasjade võimalikku kuhjumist ja viivituste teket; peab kahetsusväärseks, et kohus ei ole edastanud parlamendile andmeid soovituslike tähtaegade ületamise kohta, sest see puudutab kohtute sisemist korraldust;

30.  väljendab muret, et menetlusdokumentide vastuvõtmine ja töötlemine kohtukantselei poolt on Üldkohtus kõige sagedasem kirjaliku menetluse kestust mõjutav tegur(4); märgib, et Üldkohtusse esitatud kohtuasju iseloomustab dokumentide suur hulk; palub Üldkohtul kohtuasjade arvu ja keerukust edasi jälgida, et tagada kohtukantseleile piisavad ressursid;

31.  rõhutab kontrollikoja eriaruandes nr 14/2017 esitatud soovitust mõõta tulemuslikkust kohtuasja põhiselt, võttes aluseks individuaalsed tähtajad ja tegelikult kasutatud ressurssid;

32.  märgib, et pärast kohtu ülesehituse reformi määratakse kohtunikke kodadesse eri valdkondade töökoormuse põhjal; soovib teada saada, kuidas see määramine toimub ja kas teatud valdkondades on olemas erikojad, ning palub analüüsi selle kohta, kuidas määramine mõjutab kohtuasjade käsitlemise kiirust;

33.  võtab teadmiseks kohtutele esitatud kohtuasjade määramise protsessi; märgib, et sarnaselt varasemate aastatega määrati 2016. aastal Üldkohtus umbes 40 % kohtuasjadest rotasüsteemi väliselt, mis muudab süsteemi enda küsitavaks; palub kohtul kehtestada eeskirjad, millega kehtestatakse kohtuasjade määramise kord mõlemas kohtus;

34.  märgib, et mõlemas kohtus on palju kohtuasju, mis hõlmavad intellektuaalomandi küsimusi; soovitab kohtul analüüsida viise, kuidas lihtsustada nende kohtuasjade menetlemist, ning kaaluda nende eelläbivaatamist kohtu analüüsi ja dokumentatsiooni teenistuste poolt;

35.  märgib, et kohus peab jätkuvalt kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 %, kuigi seoses kohtunike ja kohtujuristide arvu suurendamisega on loodud 137 uut ametikohta;

36.  märgib, et vaatamata personali suurele voolavusele on suur osa (98 %) ametikohti täidetud; võtab teadmiseks kohtu mainitud raskused. mis on seotud alaliste töötajate värbamisega teenistusse asumise palgaastmetele; palub kohtult hinnangut personali suure voolavuse põhjuste ja olukorra parandamiseks kasutusele võetud või kavandatavate meetmete kohta;

37.  tunnustab kohtu 2016. aastal võetud meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks kõrgema ja keskastme juhtide hulgas, kuid rõhutab, kui tähtis on olukorra jätkuv parandamine; kordab oma muret geograafilise tasakaalustamatuse pärast kesk- ja kõrgema astme juhtide tasandil ning palub kohtul ka selles valdkonnas olukorda parandada;

38.  märgib, et kohus pakkus 2016. aastal 245 praktikakohta; avaldab kahetsust, et 188 praktikakohta kantseleides olid tasustamata kohad; palub kohtul leida lahendus kõigile institutsioonis töötavatele praktikantidele väärilise tasu pakkumiseks, et tagada võrdsed võimalused;

39.  tunneb heameelt kohtu ja Euroopa Keskpanga töötajate vahetuse üle ning institutsioonidevahelise keelejuristide vahetuse raamistiku projekti väljatöötamise üle;

40.  tervitab institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee (ICTI) raames toimuvat koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi suulise tõlke teenistustega;

41.  märgib rahuloluga, et kohus sai institutsioonidevahelist tegevust ja tulemusnäitajaid käsitleva institutsioonidevahelise töörühma täisliikmeks ning esitas kirjaliku ja suulise tõlke kulud vastavalt töörühmas kokku lepitud ühtlustatud metoodikale;

42.  võtab teadmiseks kohtu investeeringud IT-vahenditesse, mis parandavad kohtuasjade haldamist; palub kohtul esitada kvantitatiivne ja kvalitatiivne finantsteave kohtu IT‑projektide seisu kohta alates 2014. aastast; palub, et kohus töötaks kohtuasjade menetlemise toetamiseks välja täielikult integreeritud IT-süsteemi;

43.  märgib, et e-Curia rakenduse kasutamine on pidevalt suurenenud (2016. aastal oli kasutajakontosid 3599, 2015. aastal seevastu 2914), ning juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal kasutasid e‑Curia rakendust kõik liikmesriigid, mis näitab, et üldsuse teadlikkust selle rakenduse olemasolust ja eelistest on tõhusalt suurendatud;

44.  kutsub kohut üles parandama oma teavitustegevust, et muutuda liidu kodanikele juurdepääsetavamaks, näiteks ajakirjanikele mõeldud koolitusseminaride korraldamise või kohtu tegevust käsitlevate teabetoodete väljatöötamise abil, kasutades kodanikukesksemat käsitust; avaldab heameelt asjaolu üle, et kohus on võtnud vastu otsuse ajakohastada oma veebisaiti, et see oleks kasutajasõbralikum, ning palub kohtul pingutada oma andmebaasi täiustamise nimel, et muuta see kasutajakesksemaks; tunnustab kohtu pingutusi interneti teavituskanalite valdkonnas ning innustab kohut seda head tööd jätkama;

45.  märgib, et kohus järgis Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(5) antud soovitust ametiautode kasutamise kohta ja rakendas seda etapiviisiliselt; leiab, et autopargi ratsionaalsemaks haldamiseks võetud meetmed on samm õiges suunas; väljendab heameelt 2016. aastal algatatud uue institutsioonidevahelise autoliisingu hankemenetluse üle, mille eesmärk on säästa raha; märgib murega, et 2016. aastal korraldati 3998,97 euro eest 21 lendu, et saata lähetusse autojuhte, kes sõidutaksid Euroopa Kohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu liikmeid nende päritoluliikmesriikides;

46.  peab tervitatavaks kohtu pühendumist kaugeleulatuvate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele ning nõuab, et need eesmärgid saavutataks õigeaegselt; ergutab kohut kohaldama keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid ning nõuab, et süsinikdioksiidi kompenseerimiseks kehtestataks vastavad eeskirjad ja nähtaks ette piisav eelarve;

47.  võtab teadmiseks üksikasjaliku teabe kinnisvarapoliitika kohta, eelkõige seoses olemasolevale hoonekompleksile viienda juurdeehituse ehitamisega;

48.  võtab teadmiseks avatud bürooruumidega saadud kogemuse; on mures, et sellised eelised nagu väiksem ruumivajadus, lihtsam teabevahetus ja suurem paindlikkus võivad üles kaaluda konfidentsiaalsuse kao, raskused suurt keskendumist nõudvate toimikutega töötamisel ja privaatsuse kadumise; palub, et kohus hindaks head ja halba mõju töötingimustele, võttes arvesse töötajate vajadusi, ning teavitaks parlamenti hindamise tulemusest;

49.  tunneb heameelt, et kohus võttis 2016. aasta alguses vastu suunised rikkumisest teatajatele teabe andmise ja nende kaitse kohta, ning tuletab meelde, et rikkumisest teatajate kaitsmine on küsimus, mida võetakse liidu avalikus halduses tõsiselt ja mida tuleb alati hoolikalt käsitleda; kutsub kohut üles oma töötajaid innustama, et nad tutvuksid 2016. aasta suunistega, milles rõhutatakse rikkumisest teatajate tähtsat osa õigusvastase tegevuse paljastamisel; palub kohtul oma töötajaid julgustada, et nad seda 2016. aasta suunistes toodud eelist asjakohastel juhtudel kasutaksid; palub kohtul esitada õigeaegselt üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta ning selle kohta, kuidas neid käsitleti ja kuidas need lahendati;

50.  osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

51.  märgib, et kohtu liikmete nimetamine on ELi toimimise lepingu artiklite 253 ja 254 kohaselt liikmesriikide kohustus; rõhutab, kui oluline on kohtunike õigeaegne nimetamine ja ametisse määramine kohtu toimimisele; nõuab uut korda, millega kehtestataks konkreetne tähtaeg kohtuniku (taas)nimetamisele varakult enne tema mandaadi lõppu, ning palub nõukogul järgida uute kohtu kohtunike ametisse nimetamisel kulude ja tulude suhet; kritiseerib Avaliku Teenistuse Kohtu kahe kohtuniku ilma konkursita ebakorrektset ametisse määramist ametiajaks, mis kestis liiatigi üksnes 14. aprillist 2016 kuni 31. augustini 2016;

52.  märgib, et ühele kahest Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikust, kes nimetati ametisse 1. aprillist kuni 31. augustini 2016, maksti nõukogu määruse (EL) 2016/300(6) artikli 4 punkti a kohaselt sisseseadmistoetust (18 962,25 eurot), tasuti sama määruse artikli 4 punkti c kohaselt reisikulud (493,10 eurot) ja sama määruse artikli 4 punkti d kohaselt kolimiskulud (2972,91 eurot); märgib lisaks, et samale kohtunikule maksti ametiaja lõpus kuue kuu eest kokku 47 070 eurot üleminekutoetust; märgib kahetsusega, et antud juhul ulatusid ühe kohtuniku puhul neli kuud kestnud tegevuse alustamise ja lõpetamisega seotud kulud 69 498,25 euroni, millele lisandub kohtunikule makstud töötasu; palub kohtul tulevaste kohtunike ametisse nimetamisel kaaluda, kas ametiaja kestus on eespool nimetatud toetustega proportsionaalne; palub nõukogul nende toetuste tingimusi ja summasid uuesti kaaluda ning nõukogu määrus (EL) 2016/300 vastavalt läbi vaadata; mõistab sellise liidu maksumaksjate raha raiskamise hukka;

53.  märgib lisaks, et Üldkohus (apellatsioonikoda, 23. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-639/16 P)(7) pidas Avaliku Teenistuse Kohtu teist koda, mille koosseisus oli üks nn nelja kuu mandaadiga kohtunik, ebaseaduslikuks, mis muutis nimetatud kohtuotsuses viidatud otsuse ja kõik muud teise koja selles koosseisus tehtud otsused tühiseks; palub kohtul täpsustada, milliseid teise koja selle koosseisu otsuseid Üldkohtu otsus mõjutab; nõuab, et nõukogu kommenteeriks seda viga ja täpsustaks, kes selle eest vastutab.

54.  palub kohtul kaaluda kohtu, eelkõige Üldkohtu kohtulike arutelude keelte laiendamist lisaks prantsuse keelele ka muudele keeltele; avaldab heameelt Üldkohtu presidendi 2016. veebruari taotluse üle anda kohtuliku arutelu keelelise muutmise mõjule hinnang, mida aga veel ei ole lõpule viidud;

55.  peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust liidust välja astuda; märgib, et praegusel hetkel ei ole võimalik prognoosida väljaastumisega seotud finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi, ning palub nõukogul ja kontrollikojal koostada mõjuhinnangud ja teavitada Euroopa Parlamenti nende tulemustest 2018. aasta lõpuks.

(1) Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017 „ Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine“. (2) Vt kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017. (3) Vt kontrollikoja eriaruande nr 14/2017 lk 49, punkt C, kus kontrollikoda on tuvastanud järgmised aspektid: õigusnõunike puudumine, kohtunike, kohtujuristide ja nende nõunike suur töökoormus, kohtunike mandaatide lõppemisega seotud kohtuasjade ümberjagamine. https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR17_14/SR_CJEU_ET.pdf. (4) Vt kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017, lõige 38, joonis 6. (5) ELT L 252, 29.9.2017, lk 116. (6) Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1). (7) ECLI:EU:T:2018:22.