Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2179(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0115/2018

Esitatud tekstid :

A8-0115/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.28
CRE 18/04/2018 - 12.28
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0133

Vastuvõetud tekstid
PDF 363kWORD 62k
Kolmapäev, 18. aprill 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ELi ametite tulemuslikkus, finantsjuhtimine ja kontroll
P8_TA(2018)0133A8-0115/2018

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2017/2179(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(1) detsentraliseeritud asutuste 2016. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ametikohtade 5 % vähendamise elluviimise kiire läbivaatamise kohta, mis avaldati 21. detsembril 2017,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(2), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(3), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0115/2018),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra IV lisa artiklile 3;

B.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.  rõhutab, et ametid on liikmesriikides väga nähtavad ning neil on märkimisväärne mõju poliitikale ja otsuste tegemisele ning programmide elluviimisele Euroopa kodanike jaoks olulistes valdkondades, nagu tervishoid, ohutus, turvalisus, vabadus ja õigus, teadus ja tööstusareng, majandus- ja rahandusküsimused, tööhõive ja sotsiaalne areng; kordab, et ametite täidetavad ülesanded on olulised ning nad mõjutavad otseselt Euroopa kodanike igapäevaelu; kordab veelkord ametite, eriti reguleerivate ametite ja sõltumatu teabe kogumisega tegelevate ametite autonoomia tähtsust; tunnistab, et sidusrühmad on leidnud tee ametite juurde, kuid tunneb siiski muret, et Euroopa kodanike jaoks on ametite üldine nähtavus siiski piiratud, ehkki nende aruandekohustule ja sõltumatuse tagamiseks on suur nähtavus vajalik;

2.  tuletab meelde, et ametite asutamise peamised põhjused olid sõltumatute tehniliste või teaduslike hinnangute koostamine, mille tõttu on vältimatult vajalikud selged ja tõhusad reeglid huvide konfliktide ärahoidmiseks, liidu süsteemide toimimine ja ühtse turu väljakujundamise hõlbustamine; kutsub kõiki ameteid osalema läbipaistvusregistrit käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille üle komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peavad praegu läbirääkimisi;

3.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal liidu ametite ja muude organite 2016. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte“), et ametite eelarve oli 2016. aastal ligikaudu 3,4 miljardit eurot, mida on ligikaudu 21,42 % rohkem kui 2015. aastal ja mis moodustab liidu üldeelarvest umbes 2,4 % (võrrelduna 2 %‑ga 2015. aastal); juhib tähelepanu, et kasv on peamiselt seotud ametitega, mis tegelevad tööstuse, teadusuuringute ja energeetikaküsimustega (täiendavad 358 000 000 eurot) ja kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseküsimustega (täiendavad 174 000 000 eurot); märgib lisaks, et 3,4 miljardi euro suurusest eelarvest rahastati ligikaudu 2,4 miljardit eurot liidu üldeelarvest ning ligikaudu 1 miljardit eurot tasudest ning ka liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide sissemaksetest ja muudest allikatest;

4.  kutsub komisjoni tegema tihedat koostööd liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ja üksikute ametitega 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku koostamisel ja liidu detsentraliseeritud asutuste alternatiivsete rahastamisallikate läbivaatamisel;

5.  rõhutab, et institutsioonidevaheline detsentraliseeritud asutuste töörühm vaatas tasudest rahastatavate asutuste osas eeskätt läbi Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) katseprojekti; märgib, et isegi kui asutusi rahastatakse täielikult tasudest, on nad mainega seotud riski tõttu endiselt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni ees täiel määral aruandekohustuslikud; väljendab ühtlasi muret EASA katseprojekti puhul kasutatud kvaliteedinäitajate pärast, sest neis pööratakse väga suurt tähelepanu tarbijate rahulolule ja vähem tähelepanu lennuohutusele; kutsub komisjoni uurima, kuidas tagada täielikult tasudest rahastatavate asutuste sõltumatus;

6.  märgib, et nendes asutustes on 10 364 alalist, ajutist, lepingulist või lähetatud töötajat (võrrelduna 9 848 töötajaga 2015. aastal), mida on peamiselt uute ülesannete tõttu 5,24 % rohkem kui eelmisel aastal; juhib tähelepanu, et töötajate arv suurenes kõige rohkem ametites, mis tegelevad tööstuse, teadusuuringute ja energeetika (110), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimuste (177) ning majandus- ja rahandusküsimustega (85);

7.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et kontrollikoda väljastas märkus(t)eta arvamuse kõigi ametite raamatupidamisarvestuse usaldusväärsuse kohta; märgib lisaks, et kontrollikoda andis märkus(t)eta arvamuse kõigi ametite, välja arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO), raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

8.  on seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleb muuta sujuvamaks ja kiiremaks n+1 suunas; kutsub seepärast ameteid ja kontrollikoda järgima erasektori head eeskuju ning teeb ettepaneku kehtestada ametite lõplike raamatupidamise aastaaruannete, iga-aastaste tegevusaruannete ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannete avaldamise tähtajaks 31. märts, samuti tuua varasemale ajale ameteid käsitlevate kontrollikoja aruannete avaldamise tähtaeg, mis peaks olema kõige hiljem 1. juulil, et lihtsustada ja kiirendada kogu protsessi, nii et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpeks aasta jooksul pärast kõnealust eelarveaastat;

Ühine lähenemisviis ja Euroopa Komisjoni tegevuskava

9.  tunnustab ühise lähenemisviisi ja selle kohase tegevuskava rakendamist liidu ametite poolt;

10.  tunneb heameelt võrgustiku panuse üle meetmete ja teabe kooskõlastamisel, kogumisel ja konsolideerimisel liidu institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi huvides; märgib, et tema kooskõlastamise ülesanded hõlmavad iga-aastaseid eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja eelarvemenetlusi, komisjoni tegevuskava elluviimist, mille aluseks on ühine lähenemisviis ja sellega seotud poliitilised algatused, ning finants- ja personalieeskirjade läbivaatamist ja rakendamist;

11.  on veendunud, võrgustik annab liidu institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste vahelistes suhetes konkreetset lisaväärtust; on seisukohal, et oleks kasulik toetada võrgustiku ühise tugiameti juhtimist Brüsselis; toetab kindlalt ameti taotlust saada juurde üks ajutise töötaja ametikoht, mille kulusid jagataks Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta eelarvetaotluses olevate ametite vahel, eriti kui võrgustiku pädevusvaldkonnad on selgeks tehtud ja võimaluse korral suurendatud, austades samas ametite autonoomia põhimõtet; soovitab komisjonil lisada täiendav ametikoht oma 2019. aasta eelarve‑ettepanekusse;

12.  märgib, et võrgustik koostas 2016. aastal liidu tulemuslikkuse arendamise raamistiku kaudu ametite tulemuslikkuse raamdokumendi, milles kirjeldatakse olemasolevaid vahendeid, sealhulgas näitajate kasutamist, keskendudes eelkõige tõhususe kavandamisele, mõõtmisele ja aruandlusele; tunneb heameelt asjaolu üle, et tulemuslikkuse arendamise raamistik tegeleb praegu koos komisjoniga tulemuspõhise eelarve koostamise jaoks küpsusmudeli väljatöötamisega, et toetada iga ameti pingutusi suutlikkuse optimeerimisel tulemuste, eelarve ja kasutatud ressursside kavandamiseks, jälgimiseks ja aruandluseks; märgib, et mõnel ametil on võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate puhul arenguruumi mõju- ja tulemusnäitajate kasutamise osas; kutsub võrgustikku üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võetud meetmete ja nende rakendamise kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

13.  tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaalustatusega on kolm peamist raamatupidamispõhimõtet, mida tuleb liidu eelarve tõhusal täitmisel tingimata järgida; märgib, et vastavalt kontrollikoja kokkuvõttele on eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas endiselt - vaatamata märkimisväärsele vähenemisele - kõige sagedasem probleem kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr, mis puudutas 23 ametit (2015. aastal 32 ametit);

14.  märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei osuta tingimata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega;

15.  võtab teadmiseks võrgustiku ettepaneku anda aru tühistatud ülekandmistest, mis ületavad 5 % kogu eelarvest; märgib siiski, et eelarve kavandamise ja täitmise hindamiseks võiksid ametid esitada ka aruandeid plaanipäraste ülekandmiste mahu ja nende põhjuste kohta; julgustab ameteid lisama selle teabe oma vastavatesse konsolideeritud iga-aastastesse tegevusaruannetesse;

16.  toonitab, et ülekantud assigneeringute tühistamise tase näitab eelarve planeerimise suutlikkust ning seda, kui korrektselt on ametid rahavajadust prognoosinud, ja see annab sageli eelarve hea planeerimise kohta rohkem teavet kui üksnes ülekandmiste määr;

17.  rõhutab, et seetõttu tuleb vastuvõetavate ülekandmiste sisu kohe täpselt määratleda, et ühtlustada kontrollikoja sellekohast aruandlust ja võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil vahet teha, kas tegemist on halvast eelarve planeerimisest põhjustatud ülekandmistega või ülekandmistega, mida kasutatakse eelarves selleks, et toetada mitmeaastaseid programme ja hankemenetluste kavandamist; usub, et kontrollikoja soovitus kasutada liigendatud assigneeringuid võimaldaks saada parema ülevaate sellest, millised ülekandmised on põhjendatud;

18.  juhib tähelepanu, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ning EASO ülesanded ja eelarved suurenesid 2016. aastal oluliselt; tunnistab, et neil ametitel olid suured haldus- ja tegevusalased ülesanded ning ootused nende suhtes olid suured, ehkki süsteemide ja menetluste kohandamiseks ning vajalike töötajate töölevõtmiseks oli aega vähe; märgib, et sellest tulenevalt tekkis neil probleeme eelarveaasta jooksul eraldatud täiendavate liidu vahendite ärakasutamisega, mis põhjustas märkimisväärseid tühistamisi ja ülekandmisi ning raskusi eelarve- ja finantseeskirjadest kinnipidamisega;

19.  kutsub komisjoni, kontrollikoda ja võrgustikku üles seda küsimust arutama ja soovitama võimalikke lahendusi, et ühtlustada eelkõige mitmeaastaste programmide ja hangete finantsjuhtimist;

20.  märgib murega, et teatavate ametite eelarve täitmise auditeeritud aruanded on vähem üksikasjalikud kui enamikul teistel ametitel, mis raskendab nende loetavust ja võrreldavust ning näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid olema selged; tunnustab pingutusi raamatupidamise aruannete esitamise ja aruandluse järjepidevuse tagamiseks; rõhutab paremini standarditud ja võrreldava aruandluse olulisust, et hõlbustada ja optimeerida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ning lihtsustada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tööd; palub võrgustikul ja üksikutel ametitel ühtlasi jätkata tööd lihtsustatud näitajatega ja teatada võetud meetmetest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

21.  märgib murega, et avalikud hanked on ikka veel valdkond, milles esineb rohkelt vigu; ei ole rahul sellega, et EASO, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu‑LISA), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) ei järginud täielikult finantsmääruses sätestatud avaliku hanke põhimõtteid ja eeskirju; palub ametitel pöörata erilist tähelepanu kontrollikoja tähelepanekutele avalike hangete kohta;

22.  märgib rahuloluga, et enamikul ametitel (31‑st 27‑l) on olemas talitluspidevuse kava; on seisukohal, et kõigil ametitel peaks selline kava olema; palub võrgustikul esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selle olukorra muutumisest;

Koostöö ametite vahel ja muude institutsioonidega – jagatud teenused ja koostoime

23.  märgib rahuloluga, et mõned ametid juba teevad koostööd sama valdkonna teiste ametitega, näiteks justiits- ja siseküsimustega tegelevad ametid(4) ja Euroopa järelevalveasutused(5); julgustab teisi ameteid, kes ei ole veel sellega alustanud, tegema edaspidi koostööd teiste sama valdkonna ametitega alati kui võimalik, mitte ainult ühiste teenuste ja koostoime loomisel, vaid ka ühise poliitika valdkondades; rõhutab, et raudteeametil on kaks asukohta, sotsiaalpoliitikaga tegelevaid ameteid on neli ning justiits- ja siseasjade küsimustega tegelevaid ameteid kuus; väljendab pettumust institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma seniste tulemuste üle nimetatud küsimuses, kuna ei töötatud välja konkreetseid ettepanekuid seotud poliitikavaldkondadega tegelevate ametite ühendamiseks või ühte asukohta toomiseks; kutsub komisjoni üles analüüsima, milliseid võimalikke samme selles suunas saaks teha; julgustab kontrollikoda kaaluma ametite ühise poliitika valdkondade kohta ulatuslike ülevaadete esitamist;

24.  märgib, et mõnel ametil on endiselt kaks peakorterit ning mitu operatiivkeskust ja bürood; on seisukohal, et kõik topeltasukohad või veel rohkemad asukohad, mis ei anna tegevusele mingit lisaväärtust, tuleb võimalikult kiiresti kaotada; ootab sellega seoses komisjoni hinnangut, mis peaks keskenduma lisaväärtusele ja kantavatele kuludele;

25.  tõstab esile teenuste jagamise eeliseid, tänu millele on personali- ja finantsvaldkonna halduslikke rakenduseeskirju ning menetlusi võimalik järjepidevalt kohaldada, ja tõhususe kasvu ning majanduslikku tasuvust, mis ametite vahel teenuste jagamisest võib tekkida, eriti kui arvestada, et ametitel tuleb nii eelarvet kui ka personali kärpida; märgib, et koostoime leidmine ametite vahel võib leevendada halduskoormust, eriti väiksemate ametite puhul;

26.  märgib samuti, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet kirjutasid alla uue kontseptsiooni katsetamise projektile avariitaaste teenuste pakkumise kohta; märgib, et see on võimaldanud nende teenuste pakkumisel hoida kokku hinnanguliselt rohkem kui 65 % hinnangulistest kuludest turuhindade alusel; märgib, et projekti laiendati 2017. aasta esimesel poolel Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile ning mitmed teised ametid uurivad võimalust ühineda hiljem 2017. või 2018. aastal; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõnealuse projektiga seotud edasistest arengutest;

27.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ametid hakkasid kasutama ühist hankeportaali – ühishankevõimaluste keskregistrit –, mis asub ametite ekstranetis ning mis hõlmab selliseid tegevusi nagu dokumentide vahetamine ja foorumiarutelud, mis teeb ametitevahelise suhtluse hanketeenuste osas läbipaistvamaks ja lihtsamini hallatavaks;

28.  tunneb heameelt kokkuhoiu ja tõhususe parandamise üle, mis saavutati ühisteenuste kasutamise abil viimase kahe aasta jooksul viie suure ametitevahelise hanke puhul, millest kolm – pilveteenused, auditeerimisteenused ja professionaalsed võrguteenused – tehti EFSA juhtimisel; üks – uurimisteenused – Euroopa Koolitusfondi juhtimisel ja üks – hindamis- ja tagasisideteenused – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juhtimisel; juhib tähelepanu sellele, et neil viiel ühishankel oli suur osalusmäär, ulatudes 8–30 ametini; tunneb heameelt saavutatud kokkuhoiu üle, mis on hinnanguliselt 6 700 000 eurot pilveteenuste, 970 000 eurot auditeerimisteenuste, 1 490 000 eurot professionaalsete võrguteenuste, 400 000 eurot ülevaatusteenuste ja 1 160 000 eurot hindamis- ja tagasisideteenuste puhul; kutsub võrgustikke ja üksikuid ameteid üles jätkama koostööd ja täiendavalt parandama ühiste kaupade ja teenuste loetelu, mida ühised hankemenetlused võiksid hõlmata;

29.  tunnustab edusamme, mida asutused on teinud eelarve haldamise ja raamatupidamissüsteemide IT‑lahenduste ühtlustamisel; toetab kontrollikoja soovitust rakendada rohkem IT‑lahendusi sellistes põhivaldkondades nagu inimressursside haldamine ning hangete ja lepingute haldamine, et vähendada sisekontrolli riske ja tugevdada IT‑juhtimist;

Personalijuhtimine

30.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe(6) lõikes 27 nõutakse, et kõik institutsioonid, asutused ja ametid vähendaksid ajavahemikus 2013–2017 töötajate arvu järk-järgult 5 % võrra; märgib, et Euroopa Komisjoni ajakava(7) kohaselt alustasid detsentraliseeritud asutused vähendamist aasta hiljem ja plaanivad selle lõpule viia 2018. aastaks; tunneb heameelt asjaolu üle, et enamik ameteid on juba vähendanud töötajate arvu 5 % või rohkem; märgib, et kontrollikoja teostatud ametikohtade 5 % vähendamise elluviimise kiirest läbivaatamisest selgus, et ajavahemikus 2013–2017 olid detsentraliseeritud asutused juba vähendanud kokku 279 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta, kusjuures 2018. aastaks seatud eesmärk oli 303 ametikohta; juhib tähelepanu, et horisontaalne eesmärk ei ole osutunud detsentraliseeritud asutuste puhul kõige sobivamaks lahenduseks, kuna nende ülesanded ja operatiivvajadused erinevad üksteisest märkimisväärselt;

31.  märgib, et komisjon kohaldas viie aasta jooksul (2014–2018) iga-aastast 1 %‑list täiendavat vähendamist ümberpaigutamisreservi loomiseks, mis koosneb 218 ametikohast aastateks 2013–2017 ja millest jagatakse ametikohti ametitele määratavate uute ülesannete täitmiseks või alustusetapis olevatele ametitele(8); märgib, et enamik uusi ametikohti anti Frontexile, Euroopa Politseiametile (Europol), EASO‑le ja EASA‑le;

32.  on mures, et kui töötajate arvu veel rohkem vähendada, muutub ametite ülesannete ja iga-aastaste tööprogrammide täitmine järjest keerulisemaks, iseäranis ametites, mida komisjon peab täielikult toimivateks ametiteks; kutsub komisjoni ja eelarvepädevaid institutsioone üles uurima muid võimalusi, mis ei pärsiks ametite suutlikkust oma ülesandeid täita; soovitab eelarvepädevatel institutsioonidel kiita heaks täiendavad vahendid ametitele, kellele seadusandjad on usaldanud uute ülesannete täitmise; nõuab ühtlasi, et komisjon tunnustaks kokkuhoidu, mida võrgustik ja üksikud ametid on saavutatud ühiste hankemenetluste abil, millega suurendatakse tõhusust ja parandatakse inimressursside haldamist ning mis võimaldab vajaduse korral kohandada töötajate arvu vähendamise eesmärke;

33.  märgib, et detsentraliseeritud asutused suurendasid lepinguliste töötajate kasutamist 718 täistööajaga töötajale taandatud näitaja võrra, et täita uusi ülesandeid, osaliselt kompenseerides töötajate arvu vähendamist 5 % võrra ja vähendamist ümberpaigutamisreservi loomise eesmärgil; märgib, et see puudutab peamiselt Frontexit, Europoli, EASOt ja EASAt, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA); on arvamusel, et lepingulisi töötajaid tuleks kasutada peamiselt ajutise meetmena ametites, kus on töökoormuse suurenemise tõttu suurim nõudlus uute töötajate järele; kutsub komisjoni üles uuesti kaaluma oma kava vähendada veelgi töötajate arvu 1 % võrra;

34.  tunneb muret ametite tegevust takistava mitme teguri pärast, nagu ametikohtade loetelude kärped, piiratud inimressursid, raskused kvalifitseeritud töötajate värbamisel etteantud palgaastmetele, madal korrektsioonitegur teatavates riikides ning pikk ja halduslikult keeruline toetuste eraldamise protsess tegevuste elluviimisel; märgib võrgustiku andmete põhjal, et mõne riigi väga madal paranduskoefitsient toob kaasa kõrgemasse palgaastmesse liigitamise süstemaatilise kasutamise, et kaasata ja hoida sobivaid töötajaid; palub komisjonil vaadata läbi paranduskoefitsiendi arvutamiseks kasutatava valemi, et leida parem tasakaal ligitõmbava palga ja madala elukalliduse vahel;

35.  täheldab olulisi erinevusi ametite vahel haiguspuhkuse tõttu töölt puudutud aja osas; on seisukohal, et töötervishoiu ja -ohutuse edendamise meetmed, korrapärane arstlik tervisekontroll ja töötajate heaoluga seotud tegevused moodustavad ennetava tervisepoliitika, mis täieliku rakendamise korral suurendab tööga rahulolu ja võimaldab palju suuremat kokkuhoidu kui esialgne investeering;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

36.  märgib murelikult, et üksnes 22 ametit (71 %) on võtnud kasutusele rikkumistest teatamise sise‑eeskirja ja suunised vastavalt personalieeskirjade sätetele; märgib, et ülejäänud üheksa ametit näevad ette asjakohaste eeskirjade ja suuniste kasutusele võtmise; palub võrgustikul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest iga ameti puhul;

37.  peab kahetsusväärseks, et rikkumisest teatamise sisemenetlusi veel ei rakendata, kuna justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametid ootasid komisjoni suuniseid või sisendit; mõistab, et mõned ametid on lisanud ennetava meetmena rikkumistest teatamise üldpõhimõtteid proaktiivselt oma käitumisjuhendisse ning nendega on nende veebisaitidel juba võimalik kergesti tutvuda; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks rikkumisest teatamise suuniste kiire vastuvõtmise, mille järel liidu ametid, sealhulgas Eurojust, CEPOL, EASO ja eu‑LISA võtavad need viivitamata vastu ja hakkavad tõhusalt rakendama rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate selgete sise-eeskirjade kujul;

38.  märgib, et haldusnõukogu liikmete, juhtivtöötajate ja koosseisuliste ekspertide huvide deklaratsioonid on oma veebisaitidel avaldanud 29 ametit (94 %); palub ülejäänud ametitel, kes seda veel teinud ei ole, need deklaratsioonid viivitamatult avaldada, loetledes liikmesuse kõigis muudes kutseorganisatsioonides, mis teeb võimalikuks sõltumatu sisekontrolli tegemise; tunneb heameelt asjaolu üle, et keskmise suurusega ametid ja need, kellel on oma töövaldkonna tõttu tõenäolisemalt huvide konflikte, vaatavad huvide deklaratsioonid läbi igal aastal nende esitamise ajal või isegi sagedamini;

39.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 26 ametit (84 %) on võimaldanud üldsusele juurdepääsu dokumentidele; palub ülejäänud ametitel, kellel veel selliseid suuniseid ei ole, need viivitamatult vastu võtta; kiidab heaks, et ametid, millele esitatakse sageli ja keerukamaid päringuid, on töötanud välja päringute käsitlemise sisemised süsteemid ja koolitanud välja meeskonnad, kes käsitlevad dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid päringuid; kutsub võrgustikku üles töötama ametite poolt rakendamiseks välja ühised suunised üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, eriti intellektuaalomandi õigusi käsitlevatele dokumentidele;

40.  juhib tähelepanu, et üks võrgustiku peamistest saavutustest pettuse ja korruptsiooni vastases võitluses oli 2016. aastal loodud ametitevahelise õigusvõrgustiku pettusevastane töörühm, mille eesmärk on soodustada ametites pettusevastaste strateegiate ühtlustatud ja standarditud käsitlust; tunneb heameelt ametite tugeva pettuse vastu võitlemise kultuuri üle; palub võrgustikul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle töörühma tööst;

41.  väljendab rahulolu koostöö üle ametite ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel ennetusvaldkonnas, eelkõige pettustevastaste strateegiate vastuvõtmisel, ühtlustades neid OLAFi juhendis kirjeldatud metoodikaga; julgustab kõiki ameteid võtma vastu OLAFi suunised ametitele pettusevastase võitluse strateegiate kohta;

42.  nõuab tungivalt, et eelkõige Eurojust, EASO ja eu‑LISA pingutaksid rohkem, et võtta viivitamata vastu huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise tõhusa poliitika suunised eesmärgiga suurendada läbipaistvust, et rakendada ühtlasi sidusamat lähenemisviisi huvide konflikti käsitlevate avalike deklaratsioonide suhtes.

Teabevahetus ja nähtavus

43.  märgib, et ametid teavitavad oma tööst aktiivselt eri kanalite kaudu, kuid kordab oma üleskutset saavutada liikmesriikides suurem nähtavus, töötades selleks välja ulatusliku kava Euroopa kodanikeni jõudmiseks ning eelkõige ajakohastades regulaarselt oma veebisaite, et anda teavet ja tutvustada tehtud tööd; märgib lisaks, et sotsiaalmeediast on üha enam saamas ametite tavapärane suhtlusvahend; täheldab, et avatud uste päevad, suunatud kampaaniad ja videod, milles selgitatakse ametite põhitööd, on näited sellest, kuidas ametid kodanikke harivad ning neile ametite ja liidu institutsioonide töö kohta lisateavet annavad; märgib, et üldist või eriotstarbelist meediasuhtlust mõõdetakse regulaarselt eri näitajatega ja igal ametil on oma kommunikatsiooniplaan koos konkreetsete tegevustega, mis on kohandatud tema vajaduste jaoks;

44.  märgib, et ametid korraldasid seminare ja koolitusi sellistes valdkondades nagu kriisikommunikatsioon, inimõigused ja väärtused, videote tootmine, ajakirjanikega töötamine, asutusesisene suhtlus, andmete visualiseerimine ja veebitehnoloogia, et suurendada nende kommunikatsioonialast suutlikkust ja edendada kodanikele teabe jagamist ameti ülesannete ja funktsioonide kohta; tunneb heameelt tulemuslikkuse arendamise raamistiku tegevuse ja kohaloleku üle mitmesugustes asjakohastes sotsiaalmeedia platvormides ja edukate ühiste (ametitevaheliste) kampaaniate üle;

Muud kommentaarid

45.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda soovitas oma arvamuses nr 1/2017 finantsmääruse läbivaatamise kohta ajakohastada detsentraliseeritud asutuste auditeerimise korda; avaldab kahetsust, et õigusakti ettepanekus ei nähta ette detsentraliseeritud asutuste poolt jätkuvalt kogetava ülemäärase halduskoormuse vähendamist; märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab „endiselt täielikult kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused“; kordab ühtlasi, et uued auditipõhimõtted, mille kohaselt kasutatakse ka erasektori audiitoreid, on ametite halduskoormust järsult suurendanud ja aeg, mis kulutatakse auditilepingute hangetele ja haldamisele, on tekitanud lisakulu, suurendades seega veel ametite kahanevatele ressurssidele avalduvat survet; toonitab, et vastavalt ühisele lähenemisviisile tuleb see probleem praegu käimasoleva finantsmääruse muutmise ja raamfinantsmääruse järgmise muutmise käigus kindlasti lahendada; kutsub kõiki nendes muutmistes osalejaid üles tooma selles küsimuses kiiremas korras selgust, et vähendada oluliselt ülemäärast halduskoormust;

46.  märgib, et kontrollikoja kokkuvõtte kohaselt on ametitele antud välishinnangud üldiselt positiivsed ja ametid koostasid tegevuskavad hindamisaruannetes tõstatatud küsimustes meetmete võtmiseks; märgib, et kuigi enamike ametite asutamiseeskirjades nähakse ette regulaarne (tavaliselt iga nelja kuni kuue aasta järel) välishindamine, siis kuue detsentraliseeritud asutuse – BERECi büroo, EASO, eu‑LISA, ETFi, ENISA ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi – asutamiseeskirjad sellist sätet ei sisalda ning EMA asutamismääruses nõutakse välishindamist ainult iga kümne aasta järel; on arvamusel, et seda küsimust tuleks arutada;

47.  võtab teadmiseks 20. novembri 2017. aasta üldasjade nõukogus saavutatud kokkuleppe EMA ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) üleviimise kohta Londonist vastavalt Amsterdami ja Pariisi; on teadlik, et Ühendkuningriigi liidust lahkumine võib avaldada neile mõju nii tulevaste kulude kui ka oskusteadmiste kaotamise läbi, mis võib seada ohtu talitluspidevuse; võtab lisaks teadmiseks võimaliku mõju mitme Londonis mitteasuva ameti, eelkõige EASA, Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja GSA tuludele ja tegevusele; palub komisjonil hoida ameteid ja võrgustikku Brexiti läbirääkimisprotsessi ja tulevaste ettevalmistustega täielikult kursis, et vähendada võimalikult palju kahjulikku mõju, mis võib tekkida;

48.  võtab teadmiseks kolme kolmepoolse asutuse – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU‑OSHA) – asutamismääruste käimasoleva läbivaatamise; tuletab meelde, kui tähtis on säilitada kõnealuste asutuste kolmepoolne olemus, et tagada riiklike ametiasutuste, Euroopa tööandjate organisatsioonide ja Euroopa töötajate organisatsioonide aktiivne osalemine nende juhtimises ja toimimises; tuletab meelde, et personalikärbete elluviimine on olnud väga vaevaline, ja väljendab taas oma vastuseisu edasistele kärbetele, mis piiraks asutuste võimet täita oma ülesandeid;

49.  võtab teadmiseks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatuse valdkonnas tegutseva nelja asutuse (Cedefop, Eurofound, EU‑OSHA ja ETF) käimasoleva välishindamise;

50.  tuletab meelde, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine vastutavates komisjonides aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse arvesse poliitilisi prioriteete;

51.  tunnustab asutuste püüdlusi tasakaalustada oma mitmeaastaseid strateegiaid, et kajastada strateegia „Euroopa 2020“ poliitilisi prioriteete ja eesmärke;

52.  juhib tähelepanu, et eu‑LISA ja EASO on ainsad justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametid, mille asutamismääruses puudub kohustus korraldada regulaarseid välisauditeid; kutsub kaasseadusandjaid üles hindama nende asutamismääruste läbivaatamisel võimalusi selle olulise küsimuse käsitlemiseks;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 417, 6.12.2017.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(4) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu‑LISA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust).
(5) Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).
(6) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
(7) Detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldati komisjoni 10. juuli 2013. aasta teatisega COM(2013)0519 töötajate arvu vähendamise 5 %‑list eesmärki viie aasta jooksul (2014–2018, võrdlusaasta 2013).
(8) Järgides Euroopa Komisjoni kasutatavat terminoloogiat detsentraliseeritud ametite liigitamiseks, nagu „alustusetapp“, „uued ülesanded“ või „täielikult toimivad“, mis kajastavad nende arengu- ja kasvutaset liidu toetuste ja personali arvu tasandil.

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2018Õigusalane teave