Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2162(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0079/2018

Esitatud tekstid :

A8-0079/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.49

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0154

Vastuvõetud tekstid
PDF 274kWORD 58k
Kolmapäev, 18. aprill 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)
P8_TA(2018)0154A8-0079/2018
Otsus
 Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2162(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8‑0072/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus))(4), eriti selle artiklit 39,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004)(5), eriti selle artiklit 65,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0079/2018),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 417, 6.12.2017, lk 166.
(2) ELT C 417, 6.12.2017, lk 166.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
(5) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


2. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2017/2162(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8‑0072/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus))(4), eriti selle artiklit 39,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004)(5), eriti selle artiklit 65,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0079/2018),

1.  annab heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 417, 6.12.2017, lk 166.
(2) ELT C 417, 6.12.2017, lk 166.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
(5) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


3. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2017/2162(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0079/2018),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.  arvestades, et Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni(1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 27 545 879 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 4,56 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.  tunnistab, et ametil ei ole õigust otsustada koondada kogu ameti tegevust ühte asukohta; tuletab meelde, et kui amet 2004. aastal loodi, otsustas nõukogu, et amet hakkab paiknema kahes asukohas – Lille’is ja Valenciennes’is; võtab teadmiseks, et kontrollikoda esitas märkuse võimaliku kokkuhoiu kohta, mille võiks saavutada üheainsa asukoha puhul; võtab teadmiseks ameti poolt läbi viidud analüüsi kahes asukohas paiknemise mõju kohta eelarvele ning tema soovituse ameti jätkuva paiknemise kohta kahes asukohas; rõhutab, et kulud tõenäoliselt väheneksid, kui koondada kogu tegevus ühte kohta; juhib tähelepanu sellele, et kulusid võib aidata vähendada ka asukohaliikmesriigiga laiaulatusliku peakorterilepingu sõlmimine, tänu millele oleksid ka ameti ja selle töötajate tegutsemise tingimused selgemad ning mis teeks lõpu olukorrale, kus tegevuskulud on tõenäoliselt tarbetult suured; palub nõukogul kaaluda, kas oleks mõistlik varasemat otsust muuta ja koondada kogu ameti tegevus selle asemel ühte kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.  märgib, et eelarveaastal 2016 eelarve jälgimiseks rakendatud meetmete tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,20 %, mis on 0,10 % võrra 2015. aasta määrast kõrgem, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 91,57 %, mis on 2015. aasta määrast 1,79 % kõrgem;

3.  tunneb heameelt selle üle, et vastavalt 2016. aasta juunis jõustunud uue ameti määruse sätetele on ametil õigus võtta tasu mõne oma uue volituse täitmise eest;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.  märgib, et ameti andmetel jäi ülekantud assigneeringute määr allapoole soovituslikke ülemmäärasid, mida kontrollikoda kasutab kõigi eelarvejaotiste täitmise hindamisel (st I jaotise puhul 10 %, II jaotise puhul 1,20 % ja III jaotise puhul 30 %); märgib lisaks, et 2017. aastasse üle kantud maksete assigneeringud (7,52 %) on peamiselt seotud tegevuskuludega ning et 95,4 % 2015. aastast üle kantud assigneeringutest on kasutusele võetud;

5.  juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Personalipoliitika

6.  märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga töötas ametis 165 koosseisulist töötajat, sealhulgas 133 ajutist teenistujat ja 29 lepingulist töötajat, ning 3 riikide lähetatud eksperti, võrreldes 154 koosseisulise töötajaga 2015. aasta lõpus;

7.  märgib murega, et 62 % ameti töötajatest on mehed ja 38 % naised, mis tähendab, et sooline tasakaalustamatus on peaaegu kaks ühe kohta; peab kahetsusväärseks, et nii ameti kõrgem juhtkond kui ka haldusnõukogu on sooliselt täiesti tasakaalustamata; tuletab samas seoses haldusnõukogu ja juhatuse soolise tasakaaluga meelde, et nende organite liikmed esitatakse ja määratakse ametisse liikmesriikide poolt, kuid soovitab sellele probleemile siiski kiiremas korras lahendus leida;

8.  märgib rahuloluga, et tegevusülesandeid täitma määratud töötajate osakaal suurenes 65 %‑lt 2015. aastal 70 %‑le 2016. aastal ja haldusülesandeid täitma määratud töötajate osakaal vähenes 23 %‑lt 18 %‑le; peab siiski kahetsusväärseks, et selline protsentuaalne muutus on peamiselt tingitud korrektsioonist, mis tehti töötajate määramises eri kategooriatesse; juhib tähelepanu sellele, et niisugune vähendamine ei ole kooskõlas personali 5 % vähendamise eesmärgiga, mis on esitatud detsentraliseeritud ametite ressursside kavandamist puudutavas komisjoni teatises;

9.  rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema ameti personalipoliitika osa; rõhutab, et heaolutegevustele kulutatav eelarve töötaja kohta on 228,7 eurot ja et 2016. aastal korraldati töötajatele väljasõidupäev; täheldab, et keskmine haiguspäevade arv töötaja kohta on 3,2 päeva, mis on tunduvalt väiksem kui enamiku teiste ametite keskmine;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist; toetab töötajate teadlikkuse suurendamiseks koolituste korraldamist;

11.  võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei esitatud ametile kaebusi, ei algatatud kohtuvaidlusi ega teatatud juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvikonfliktide ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

12.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti haldusnõukogu võttis vastu liikmete huvikonfliktide poliitika, märgib, et amet avaldas vastavalt sellele oma veebisaidil enamiku haldusnõukogu liikmete huvikonfliktide puudumise deklaratsioonid ja elulookirjeldused; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni puuduvate dokumentide avaldamisest;

13.  märgib ameti andmetele tuginedes, et amet jätkas oma pettustevastase võitluse strateegias kindlaks määratud tegevuskava elluviimist; märgib eelkõige, et amet korraldas kaks pettuste ärahoidmise teemalist koolitust ning kaks eetika- ja aususeteemalist koolitust;

14.  märgib, et amet on lisanud oma korrapärasesse riskihindamisse pettuseriski hinnangu ja ameti pettuseriski register vaadati 2016. aasta jooksul üle; võtab teadmiseks, et keskmised riskid on hinnatud ümber madalateks ja täiendavaid riske ei ole kindlaks tehtud;

15.  võtab ameti andmetel teadmiseks, et amet ootab komisjoni näidisotsust, et võtta vastu oma otsus rikkumisest teatamise kohta; märgib siiski, et seni, kuni näidisotsust ei kavandata, kohaldatakse kehtivat komisjoni otsust rikkumisest teatamise kohta; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende suuniste rakendamisest;

16.  märgib, et tuleb luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, kes aitaks rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid, mille kaudu teatada võimalikust rikkumisest, mis võib kahjustada liidu finantshuve, ja kes kaitseks rikkumisest teatajate konfidentsiaalsust ning annaks neile vajalikku tuge ja nõu;

17.  võtab teadmiseks põhjused dokumendile juurdepääsu andmisest keeldumiseks (44‑st juhtumist üks); palub, et kui amet kasutab võimalust dokumentidele juurdepääsu andmisest keelduda, siis teeks ka seda juriidiliselt võimalikult korrektselt, kaitstes samas isikuandmeid;

Peamised saavutused

18.  väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

   ta avaldas läbivaadatud strateegilise käsituse, sealhulgas rahvusvaheliste suhete strateegia ettevalmistamine ja kommunikatsioonistrateegia rakendamine;
   ta rakendas ajakohastatud juhtimisstruktuuri ja kohandas uut ameti määrust arvesse võttes ameti struktuuri; amet rakendas samuti oma integreeritud juhtimissüsteemi, et saada 2017. aasta jooksul ISO 9001 sertifikaat;
   ta võttis uue õiguskorra kohaselt tõhusalt kasutusele uue nime ja uued volitused (neljas raudteepakett, jõustus 15. juunil 2016) ja tegi märkimisväärseid edusamme uue rolli ettevalmistamisel;

19.  peab siiski kahetsusväärseks, et amet ei kasuta sisendinäitajaid, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid veel rohkem parandada, ja soovitab seda muuta;

Siseaudit

20.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus (IAS) ei andnud ametile kriitilisi ega väga olulisi soovitusi; märgib, et IAS viis läbi riskihindamise, mis hõlmas kõiki tegevus- ja tugiprotsesse;

21.  märgib, et sidusrühmadega suhtlemise haldamist ja välissuhtlust käsitleva varasema auditi puhul luges IAS täidetuks kolm olulist soovitust ja väga olulise soovituse töölevõtmismenetluse parandamise kohta ning leidis, et amet oli järginud kõiki soovitusi, välja arvatud ühte; märgib peale selle, et ainus veel avatud, märkega „oluline“ tähistatud soovitus, mis puudutab sidusrühmadega suhtlemise haldamise ja välissuhtlusega seoses kohaldatavat menetlusraamistikku, oli kavas täita 2017. aasta septembriks;

Sisekontroll

22.  märgib rahuloluga, et amet on nüüd sertifitseeritud ISO 9001 kohaselt;

23.  märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2016. aprillis vastu oma juhtimisstandardid; märgib lisaks, et ameti juhtimisstandardi nr 16 kohaselt hindas juhtkond ameti juhtimissüsteemi läbivaatamise raames oma juhtimisstandardite rakendamise nõuetekohasust ja tulemuslikkust; võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et isegi kui tuvastati mõned parandamist vajavad valdkonnad (ERA juhtimisstandard nr 3 – Eetika- ja organisatsiooniväärtused, ERA juhtimisstandard nr 4 – Eesmärgid, strateegiline planeerimine ja aruandlus, ERA juhtimisstandard nr 5 – Talitluspidevus, ERA juhtimisstandard nr 8 – Sidusrühmadega suhtlemise haldamine, ERA juhtimisstandard nr 9 – Protsessijuhtimine, ERA juhtimisstandard nr 10 – Personalijuhtimine, ERA juhtimisstandard nr 13 – Andme- ja teabehaldus), võib järeldada, et ameti kontrollisüsteem tervikuna toimib ettenähtud viisil ja leevendab nõuetekohaselt ameti eesmärkide saavutamist ohustavaid peamisi riske;

24.  märgib, et amet on sisekontrollistandardites ja ISO 9001 seeria standardites sätestatud nõuete alusel arendanud edasi oma integreeritud juhtimissüsteemi, et täita tingimused, mis on vajalikud selleks, et amet saaks edukalt alustada uut tegevust ja suurendada tõhusust; väljendab heameelt ERA poolt selle integreeritud juhtimissüsteemi raames tehtud analüüsi üle, mis käsitleb eeskirjade täitmata jätmist ja erandeid, ning 2017. aastal hangete ja lepingute haldamise valdkonnas korraldatavate koolitusmeetmete üle, mille eesmärk on parandada niisuguste juhtumitega seotud olukorda;

25.  märgib, et integreeritud juhtimissüsteemi tulemuslikkuse hindamine tõi esile teatavad valdkonnad, kus on võimalik parandada nõuetele vastavust ja tulemuslikkust, eelkõige seoses eetiliste ja organisatsiooniliste väärtuste, talitluspidevuse, sidusrühmadega suhtlemise haldamise ja personalijuhtimisega, ning märgib eelkõige seda, et hindamine tõi esile asjaolu, et ametis olemas olevad pädevused ei vasta vajalikele pädevustele; ootab, et amet tagaks vastavalt kavandatule 2017. aastaks ERA juhtimisstandardite täieliku rakendamise;

26.  peab kahetsusväärseks, et saavutamata jäi eesmärk, mille kohaselt oleks tulnud 95 % maksetest sooritada ettenähtud tähtaja ehk 30 päeva jooksul; märgib, et makseviivituste põhjused on samad mis 2015. aastal, st viivitused ameti töötajate poolsel arvete menetlemisel, sularahapuudus ja tarnijatega tekkinud erimeelsused arvete sisu osas; palub ametil võtta 95 % eesmärgi saavutamiseks mõistliku aja jooksul parandusmeetmeid;

Muud kommentaarid

27.  väljendab heameelt ameti määruse(2) vastuvõtmise üle, mis jõustus 15. juunil 2016; märgib rahuloluga, et üleminekuperioodi lõpuks (16. juuni 2019) kujundab see eeldatav strateegiline muudatus ameti pelgalt poliitika ettevalmistamise ja levitamise rolli ümber, et temast saaks amet, mis töötab veeremi ja ohutustunnistustega seotud lubade valdkonnas otseselt tööstuse heaks; võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et kõnealune üleminek peaks tooma kaasa väga suuri eeliseid seoses kulude vähendamisega;

28.  rõhutab, et ametil on strateegiline osa selles, et parandada raudteetranspordi võimet konkureerida teiste transpordiliikidega ja aidata välja arendada hästi toimiv ühtne, piirideta Euroopa raudteepiirkond, milleks tuleb vähendada tehnilisi ja haldustõkkeid, ergutada turule sisenemist ja tagada mittediskrimineerimine, kulutada tõhusamalt avaliku sektori vahendeid riiklikele raudteeveoteenustele ning tagada taristute parem haldamine; tunneb heameelt siseriiklike eeskirjade ratsionaliseerimisele keskenduva programmi üle, mille eesmärk on vähendada liikmesriikidevaheliste tõkete mõju või need tõkked kaotada;

29.  rõhutab ameti tähtsust Euroopa raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõime tagamisel, mis aitab suurendada Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet ja parandada raudteetransporditeenuste kvaliteeti; toetab komisjoni visiooni, mille kohaselt omandab Euroopa raudteesüsteem maailmas ohutusega seotud tulemuslikkuse alase juhtpositsiooni;

30.  tunneb heameelt ameti rolli üle Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamise, katsetamise ja rakendamise järelmeetmete võtmises ning konkreetsete ERTMSi projektide hindamises; tunneb heameelt selle üle, et EL ja Šveits hakkasid kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe raames pidama läbirääkimisi, mis on seotud Šveitsi osalemisega Euroopa Liidu Raudteeameti töös; rõhutab, et kuna ametile pannakse suuremad kohustused, tuleb talle eraldada tema uute ja lisaülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks vajalikud rahalised, materiaalsed ja inimressursid; juhib tähelepanu uurimusele, mille eelarvekomisjon hiljuti Euroopa Liidu ametite rahastamiskorra kohta tellis, ja sellele, et tuleks luua võimalused, kuidas amet saaks oma tegevust rohkem ise rahastada; võtab murega teadmiseks vastuolu hiljuti vastu võetud ja ameti tegevusvaldkonda laiendavate õigusaktide ning mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames toimuva ameti eelarve kärpimise vahel;

31.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi eelarvemenetlusalast seisukohta, mille kohaselt pooldatakse kõikide Euroopa ühendamise rahastust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ümber paigutatud summade tagasinõudmist; rõhutab, et tuleks tagada rahaliste vahendite eraldamine ühtse Euroopa raudteepiirkonna väljakujundamiseks, mille raames tuleks moderniseerida ja laiendada ka liidu äärepoolseimate piirkondade raudteetaristut; rõhutab lisaks, et ERTMSi kasutuselevõttu tuleks edendada, et ulatuslikumalt rakendada ühiseid tehnilisi standardeid ja maksimeerida koostalitlusvõimest saadavat kasu;

32.  märgib, et 2016. aasta riskihindamine tõi 2015. aastaga võrreldes esile uued riskid, mis on seotud neljanda raudteepaketi õigusaktide hilinenud ja ebajärjekindla ülevõtmise, ERTMSi muudatuste haldamise iganenud vahendite, raudteemüra vähendamise, siseriiklike eeskirjade vähendamise alaste viivituste ja andmehaldusega;

o
o   o

33.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile(3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 333, 9.9.2016, lk 19.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133.

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2018Õigusalane teave