Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2662(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0198/2018

Arutelud :

PV 19/04/2018 - 6.2
CRE 19/04/2018 - 6.2

Hääletused :

PV 19/04/2018 - 10.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0175

Vastuvõetud tekstid
PDF 173kWORD 53k
Neljapäev, 19. aprill 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Filipiinid
P8_TA(2018)0175RC-B8-0198/2018

Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioon Filipiinide kohta (2018/2662(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Filipiinidel, eelkõige 15. septembri 2016. aasta(1) ja 16. märtsi 2017. aasta(2) resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 16. märtsi 2018. aasta avaldust Filipiinide ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta,

–  võttes arvesse ELi delegatsiooni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja avaldusi,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingut,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. jaanuari 2018. aasta ühist töödokumenti, milles käsitletakse Filipiinide staatust seoses ELi säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorraga (GSP +) ajavahemikuks 2016–2017 (SWD(2018)0032),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini avaldusi seoses Filipiinide valitsuse süüdistustega, et põlisrahvaste õigustega tegelev ÜRO eriraportöör ja teised inimõiguste kaitsjad on seotud terroristliku tegevusega,

–  võttes arvesse ASEANi ja ELi kahepoolsete suhete alguse aastapäeva tähistamiseks korraldatud tippkohtumise tulemusi ning ASEANi ja ELi tegevuskava (2018–2022),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni esimehe 23. veebruari 2018. aasta avaldust selle kohta, et senaator De Lima vahi all hoidmine süüdistust esitamata on lubamatu,

–  võttes arvesse Filipiinide ja ELi (varem Euroopa Majandusühendus (EMÜ)) vahelisi diplomaatilisi suhteid, mis seati sisse 12. mail 1964. aastal, kui nimetati ametisse Filipiinide suursaadik EMÜ juures,

–  võttes arvesse, et Filipiinid on Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse rahvusvahelist konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,

–  võttes arvesse Rooma statuuti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Filipiinidel ja ELil on pikaajalised diplomaatilised, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised suhted; arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimisega on Euroopa Liit ja Filipiinid kinnitanud ühist kohustust kaitsta hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning rahu ja julgeolekut selles piirkonnas;

B.  arvestades, et alates 1. juulist 2016 on Filipiinidel uimastitevastase kampaania käigus (rahvusvaheliselt tuntud kui president Duterte nn uimastisõda) väidetavalt tapetud umbes 12 000 inimest, sealhulgas naisi ja lapsi; arvestades, et president Duterte on lubanud jätkata oma uimastitevastast kampaaniat kuni ametiaja lõpuni 2022. aastal; arvestades, et EL on jätkuvalt väga mures Filipiinide uimastitevastase kampaaniaga kaasnevate arvukate tapmiste pärast;

C.  arvestades, et põlisrahvaste õigustega tegelevat ÜRO eriraportööri, Filipiinide kodanikku Victoria Tauli‑Corpuzi süüdistatakse terrorismis ning Filipiinide valitsus kandis ta 2018. aasta märtsis terroriorganisatsioonide nimekirja koos 600 isikuga, kelle hulgas on põlisrahvaste juhte ja inimõiguste kaitsjaid; arvestades, et ÜRO ekspertidel on kohtulik puutumatus; arvestades, et süüdistused esitati pärast seda, kui Tauli‑Corpuz mõistis hukka sõjaväe rünnakud põlisrahvaste vastu Mindanaos; arvestades, et Tauli‑Corpuz märkis, et rahumeelselt oma vara kaitsnud põlisrahvaste liikmeid ahistati, piinati ja võeti vahi alla;

D.  arvestades, et senaator De Lima – inimõiguste kaitsja ja Filipiinide presidendi Duterte uimastitevastase kampaania tuntuim kriitik – taandati 19. septembril 2016. aastal senati justiitsküsimuste ja inimõiguste komisjoni esimehe ametikohalt ning võeti 23. veebruaril 2017 vahi alla; arvestades, et senaator De Lima juhtimisel uuriti kohtuväliseid hukkamisi, mis pandi toime Davaos sel ajal, kui president Duterte oli linnapea; arvestades, et on põhjust tunda tõsist muret selle üle, et senaator De Limale esitatud süüdistused on peaaegu täielikult väljamõeldud ja poliitiliselt motiveeritud;

E.  arvestades, et Filipiinide ametivõimude rünnakud põlisrahvaste vastu on väga murettekitavad; arvestades, et ÜRO hoiatas detsembri lõpus, et Filipiinide Mindanao saarel rikutakse massiliselt põlisrahvaste inimõigusi; arvestades, et ÜRO ekspertide hinnangul on alates 2017. aasta oktoobrist põgenema sunnitud vähemalt 2500 põlisrahvaste liiget; arvestades, et kardetavalt on mõnede rünnakute aluseks olnud põhjendamatud kahtlused, et põlisrahvad on seotud terrorirühmitustega, või nende vastuseis kaevandamisele esivanemate maal;

F.  arvestades, et Filipiinid allkirjastasid 28. detsembril 2000 Rooma statuudi ja ratifitseerisid selle 30. augustil 2011; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuur on alustanud Filipiinide olukorraga seoses esialgset uurimist ja analüüsib väidetavaid kuritegusid, mis on riigis toime pandud alates 1. juulist 2016 Filipiinide valitsuse algatatud nn uimastisõja kampaania kontekstis;

G.  arvestades, et ÜRO teatas 19. märtsil 2018 ametlikult Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, et Filipiinid esitasid 17. märtsil 2018 kirjaliku teate Rooma statuudist taganemise kohta;

H.  arvestades, et Filipiinide esindajatekoda kiitis 7. märtsil 2017 heaks seaduseelnõu surmanuhtluse taastamise kohta; arvestades, et eelnõu vajab senati heakskiitu, enne kui president saab seaduse välja kuulutada; arvestades, et president Duterte on aktiivselt võidelnud surmanuhtluse taastamise eest; arvestades, et surmanuhtluse taaskehtestamisega rikutaks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teist vabatahtlikku protokolli, mille osaline Filipiinid on 2007. aastast;

I.  arvestades, et korruptsiooni osas on Filipiinid 180 riigi seas 111. kohal vastavalt organisatsiooni Transparency International iga‑aastasele korruptsiooni edetabelile;

J.  arvestades, et kodanikuühiskonna tegevusruum jääb üha ahtamaks; arvestades, et inimõiguste kaitsjad kogevad Filipiinidel väidetavalt üha vaenulikumat keskkonda; arvestades, et president Duterte on oma avaldustega julgustanud politseid ründama inimõiguste kaitsjaid ja nende rühmi;

K.  arvestades, et isikuid, kes on kohtuväliste hukkamiste teemal avalikult sõna võtud, ähvardab keeld Filipiinidele siseneda;

L.  arvestades, et president Duterte on teinud halvustavaid ja alandavaid avaldusi naiste aadressil ning on korduvalt õigustanud vägistamist ja nõudnud naiste pihta tulistamist;

M.  arvestades, et inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja aktivistid kogevad regulaarselt ähvardusi, ahistamist, hirmutamist ja vägivalda, kuna soovivad avalikustada väidetavad kohtuvälised hukkamised ja muud inimõiguste rikkumised Filipiinidel; arvestades, et LGBTI kogukond kogeb jätkuvalt ahistamist;

N.  arvestades, et Filipiinid saavad soodustusi Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava (GPS+) raames;

O.  arvestades, et ELi–Filipiinide partnerlus- ja koostöölepingus nõutakse sisutiheda inimõigustealase dialoogi alustamist inimõiguste töörühma kujul;

1.  kutsub Filipiinide valitsust üles lõpetama viivitamata nn uimastisõja ettekäändel toimuvad kohtuvälised tapmised; mõistab teravalt hukka relvajõudude ja uimastitevastase kampaaniaga seotud korrakaitserühmituste poolt toime pandud arvukad kohtuvälised hukkamised; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; väljendab sügavat muret usaldusväärsete teadete pärast selle kohta, et Filipiinide politseijõud võltsivad tõendeid, et põhjendada kohtuväliseid hukkamisi, ning et sihikule on võetud valdavalt linnades elavad vaesed;

2.  võtab teadmiseks valitsuse hiljutised algatused, mille eesmärk on tagada uimastivastastes jõupingutustes ühtsem ja integreeritud lähenemisviis, mis põhineb täitmisele pööramisel, õigusemõistmisel, kaitsel ja rehabiliteerimisel ning integratsioonil; väljendab heameelt Filipiinidel 25. septembril 2017 registreeritud senati resolutsiooni 516 üle, milles nõutakse tungivalt, et ametivõimud võtaksid vajalikke meetmeid, et lõpetada järsult sagenenud hukkamised, eriti laste puhul; kutsub valitsust üles seadma võitlust uimastite salakaubavõrgustike ja suurte narkoparunite vastu tähtsamale kohale kui väiketarbijate tabamist; rõhutab, et Filipiinide ametivõimud peavad jätkama võitlust ebaseaduslike uimastite vastu, keskendudes rahvatervisele ning järgides täielikult nõuetekohast menetlust kooskõlas riigi ja rahvusvahelise õigusega; palub valitsusel võtta kasutusele spetsiaalse vägivallavaba poliitika;

3.  kutsub ametivõime üles tegema täielikku koostööd ÜRO erimenetlustega; kutsub Filipiinide ametivõime üles viima viivitamata läbi nende kohtuväliste hukkamiste erapooletud ja sisulised uurimised ning võtma kõik nende toimepanijad vastutusele ja andma kohtu alla; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid ÜRO juhitud uurimisi Filipiinidel toimunud tapmiste puhul ning et nende eest vastutavad isikud antaks kohtu alla;

4.  kordab oma üleskutset Filipiinide ametivõimudele vabastada senaator Leila de Lima ning võimaldada talle kinnipidamise ajal piisav turvalisus ja sanitaartingimused; kordab lisaks oma üleskutset, et ametivõimud tagaksid õiglase kohtumõistmise ja loobuksid kõigist tema vastu esitatud poliitiliselt motiveeritud süüdistustest; nõuab, et EL jälgiks jätkuvalt tähelepanelikult senaator De Lima vastu algatatud kohtuasja;

5.  kutsub Filipiinide ametivõime üles kustutama inimõiguste kaitsjad terroristide nimistust, loobuma kõigist süüdistustest ja võimaldama neil rahus tegutsemist; tuletab Filipiinide ametivõimudele meelde, et Victoria Tauli‑Corpuzil on vastavalt 1946. aasta privileegide ja immuniteetide konventsioonile immuniteet;

6.  avaldab heameelt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu algatuse üle uurida väiteid inimsusevastaste kuritegude kohta seoses nn uimastisõja käigus toimunud tapmistega; kutsub Filipiinide valitsust üles tegema Filipiinide esialgse uurimise käigus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuriga täielikku koostööd; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Filipiinide valitsus algatas taganemise Rooma statuudist; kutsub valitsust üles kõnealust otsust tagasi pöörama;

7.  kordab, et on sügavalt mures esindajatekoja otsuse pärast taaskehtestada surmanuhtlus; kutsub uuesti Filipiinide ametivõime üles surmanuhtluse taaskehtestamise käimasolevat menetlust viivitamata peatama; tuletab meelde, et EL peab surmanuhtlust julmaks ja ebainimlikuks karistuseks, mis ei toimi hirmutusvahendina kuritegeliku käitumise ärahoidmiseks; kutsub Filipiinide valitsust üles loobuma kriminaalvastutusele võtmise vanuse alampiiri vähendamisest;

8.  tunneb suurt muret Filipiinide praegustes haldusorganites süveneva korruptsiooni pärast; kutsub Filipiinide ametivõime üles tegema suuremaid jõupingutusi, et korruptsiooniga tõhusalt võidelda; rõhutab, kui oluline on sellega seoses austada demokraatia ja õigusriigi aluspõhimõtteid;

9.  mõistab hukka kõik ähvardused, ahistamise, hirmutamise ja vägivalla nende vastu, kes soovivad avalikustada väidetavad kohtuvälised hukkamised ja muud inimõiguste rikkumised Filipiinidel, sealhulgas inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja aktivistide vastu; nõuab tungivalt, et Filipiinide valitsus tagaks, et inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja aktivistid saaksid teha tööd soodustavas keskkonnas ja repressioone kartmata;

10.  nõuab tungivalt, et Filipiinid lõpetaksid riigi territooriumile sisenemise keelamise isikutel, keda peetakse president Duterte poliitika kritiseerijaiks;

11.  nõuab tungivalt, et Filipiinid järgiksid rahvusvahelisest õigusest tulenevalt võetud kohustusi kaitsta põlisrahvaste inimõigusi, sealhulgas relvastatud konflikti korral;

12.  mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ning tuletab meelde, et selline vägivald on tõsine inimõiguste ning naiste ja tütarlaste inimväärikuse rikkumine; mõistab teravalt hukka president Duterte alandavad ja naistevihkajalikud avaldused naisvõitlejate kohta; tuletab presidendile meelde, et riigi julgeolekujõudude ergutamine seksuaalvägivalla kasutamisele relvastatud konfliktide ajal on vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega; kutsub presidenti üles kohtlema naisi austavalt ning hoiduma naistevastase vägivalla õhutamisest;

13.  soovitab ELil ja selle liikmesriikidel kaaluda nõudmist arvata Filipiini Vabariik ÜRO Inimõiguste Nõukogust välja enne praeguse liikmesuse lõppu 2018. aasta lõpus;

14.  tuletab Filipiinide ametivõimudele meelde nende rahvusvahelisest õigusest, GSP+ kavast ning partnerlus- ja koostöölepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige seoses inimõigustega, ja nende mittetäitmise tagajärgi; rõhutab, et kuigi edusammud GSP+ konventsioonide rakendamisel on suures osas positiivsed, esineb jätkuvalt tõsiseid mureküsimusi uimastisõjaga seotud inimõiguste rikkumiste pärast; tuletab sellega seoses meelde oma varasemat, 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Filipiinide kohta ning kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, kaasa arvatud koostöö- ja partnerlusleping, et veenda Filipiine lõpetama kohtuvälised tapmised, mis on seotud uimastitevastase kampaaniaga, ning kui olukord märgatavalt ei parane, algatama menetlust, mis võib viia GSP+ soodustuste ajutise peatamiseni; nõuab tungivalt, et EL kasutaks kõiki olemasolevaid vahendeid, et toetada Filipiinide valitsust tema inimõigusalaste rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Filipiinide presidendile, valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning ASEANi liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0349.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0088.

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2018Õigusalane teave