(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0180),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0109/2014),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 43 lõiget 2,

–  võttes arvesse Luksemburgi Saadikutekoja ning Austria Liidunõukogu poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. detsembri 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. novembri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust(A8‑0311/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 12, 15.1.2015, lk 75. (2) ELT C 19, 21.1.2015, lk 84.

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/848) lõplikule kujule).

Komisjoni avaldus mahepõllumajanduslikke sorte hõlmavate ajutiste katsete kohta

Komisjon tunnistab vajadust kehtestada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide aretamise tingimused.

Selleks et kehtestada „mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide“ tunnuste ja omaduste kirjeldamise kriteeriumid ja kindlaks määrata tingimused, mille alusel võib „mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivaid mahepõllumajanduslikke sorte“ turustuseesmärgil toota, korraldab komisjon hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva tähtajalise katse.

Tähtajalise katse käigus selgitatakse välja kriteeriumid, mille alusel kirjeldada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide eristatavust, ühtlikkust, püsivust ning asjakohasel juhul ka viljelus- ja/või kasutusväärtust ning muid turustustingimusi, näiteks märgistamist ja pakendamist. Nende tingimuste ja kriteeriumide puhul võetakse arvesse mahepõllumajanduse selliseid erivajadusi ja -eesmärke nagu geneetilise mitmekesisuse suurendamine, haigustele vastupanuvõime parandamine ning mullastiku- ja kliimatingimustega kohanemine. Ajutise katse edenemise jälgimiseks koostatakse iga-aastaseid aruandeid.

Nimetatud suuremahuline katse kestab seitse aastat ning selle toimumise ajal võib liikmesriigid vabastada teatavate kohustuste täitmisest, mis on sätestatud direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 2002/53/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ, 2008/72/EÜ ja 2008/90/EÜ.

 Komisjon lähtub katsetulemuste hindamisel eesmärgist teha ettepanek muuta seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali turustamist käsitlevaid horisontaalsetes õigusaktides sätestatud nõudeid lähtuvalt „mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide“ tunnustest ja omadustest.

Komisjoni avaldus artikli 55 kohta

Komisjon rõhutab, et süstemaatiline tuginemine artikli 5 lõike 4 teise lõigu punktile b on vastuolus määruse (EL) nr 182/2011 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13) eesmärgi ja sõnastusega. Seda sätet tohib kasutada vaid siis, kui on vaja teha erand üldpõhimõttest, mille kohaselt võib komisjon rakendusakti eelnõu vastu võtta, kui ei ole esitatud arvamust. Kuna tegemist on artikli 5 lõikes 4 sätestatud üldreeglist kõrvalekalduva erandiga, ei tohi sama artikli teise lõigu punktile b tuginemises näha lihtsalt seadusandja „otsustusõigust“, vaid seda tuleb tõlgendada kitsendavalt ja seega põhjendada.