Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2001(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0146/2018

Esitatud tekstid :

A8-0146/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/04/2018 - 10.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0182

Vastuvõetud tekstid
PDF 288kWORD 64k
Neljapäev, 19. aprill 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2019. aasta tulude ja kulude eelarvestus – I jagu – Euroopa Parlament
P8_TA(2018)0182A8-0146/2018

Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2018/2001(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta(6),

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta(7),

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2019. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt 16. aprillil 2018. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 96,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0146/2018),

A.  arvestades, et kõnealune menetlus on Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal neljas ja mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ajal kuues täispikk eelarvemenetlus;

B.  arvestades, et 2019. aasta eelarve, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, on koostatud rubriigi 5 ülemmäära iga-aastast tõusu (seda nii inflatsiooni kui ka tegeliku tõusu mõttes) silmas pidades, mis jätab rohkem ruumi majanduskasvule ja investeeringutele ning võimaldab jätkata sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada kokkuhoidu ja suurendada tõhusust ning mis on suunatud tulemuspõhise eelarve rakendamisele;

C.  arvestades, et peasekretär tõi 2019. aasta eelarve puhul muu hulgas välja järgmised prioriteetsed eesmärgid: 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania, julgeolekuprojektid, mitmeaastased kinnisvaraprojektid, infotehnoloogia areng, parlamendiliikmetele pakutavate teenuste parandamine ja transporti keskkonnahoidliku suhtumise ergutamine;

D.  arvestades, et peasekretäri esitatud Euroopa Parlamendi 2019. aasta esialgses eelarvestuse projektis on eelarve mahuks ette nähtud 2 016 644 000 eurot, mis tähendab 2018. aasta eelarvega võrreldes üldist suurenemist 3,38 % (sealhulgas 37,3 miljonit eurot seoses Euroopa Parlamendi koosseisu vahetumisega ning 34,3 miljonit eurot muudeks erakorralisteks kuludeks) ning 18,79 %‑list osakaalu mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rubriigis 5;

E.  arvestades, et peaaegu kaks kolmandikku eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud teenistuses ja pensionil olevate parlamendiliikmete (23 %) ja töötajate (34 %) töötasude, pensionide, ravikulude ja hüvitistega ning hoonetega (13 %) ja mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja parlamendiliikmete põhimäärusele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(8), et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub teataval määral tema suutlikkusest omaenda kulusid hallata ja arendada demokraatiat liidu tasandil;

H.  arvestades, et vabatahtlik pensionifond asutati 1990. aastal juhatuse eeskirjaga, mis reguleerib täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi(9);

Üldraamistik

1.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2019. aastal jääma rubriigi 5 mahust alla 20 %; märgib, et 2019. aasta eelarvestuses on see osakaal 18,53 %, mis on 2018. aastal saavutatust (18,85 %) väiksem ning kõige väiksem osakaal rubriigis 5 rohkem kui 15 aasta jooksul;

2.  toonitab, et suurim osa Euroopa Parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusaktide või lepinguliste kohustustega ning kuulub iga‑aastasele indekseerimisele;

3.  märgib, et 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on kulutused teatavates valdkondades märkimisväärselt suuremad, eelkõige seoses tagasivalituks mitteosutunud parlamendiliikmete ja nende assistentidega, samas kui teistes valdkondades tekib parlamentaarse tegevuse mahu vähenemise tõttu valimiste aastal kokkuhoid, kuigi väiksemal määral;

4.  kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni lepitusmenetluse raames 26. märtsil 2018. aastal ja 10. aprillil 2018. aastal saavutatud kokkuleppe määrata 2018. aasta eelarve kasvuks 2,48 %, mis vastab selle 2019. aasta eelarvestuse kogumahule, milleks on 1 999 144 000 eurot, vähendada juhatuse poolt 12. märtsil 2018. aastal heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude kogumahtu 17,5 miljoni euro võrra ja vähendada sellele vastavalt järgmiste eelarveridade kavandatud assigneeringuid: 1004 – tavalised reisikulud; 105 – parlamendiliikmete keele- ja arvutikursused; 1404 – praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus; 1612 – täiendusõpe; 1631 – liikuvus; 2000 – üür; 2007 – hoonete ehitus ja ruumide sisustamine; 2022 – hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus; 2024 – energiatarbimine; 2100 – arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid; 2101 – arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – infrastruktuuriga seotud tavapärased tegevused; 2105 – arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – projektidesse tehtavad investeeringud; 212 – mööbel; 214 – tehniline varustus ja sisseseade; 230 – kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad; 238 – muud halduskulud; 300 – töötajate kolme töökoha vaheliste lähetuste ja sõitude kulud; 302 – vastuvõtu- ja esinduskulud; 3040 – mitmesugused sisekoosolekute kulud; 3042 – koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid; 3049 – kulutused reisibüroo teenustele; 3243 – Euroopa Parlamendi külastajatekeskused; 3248 – audiovisuaalse teabe kulud; 325 – infobüroodega seotud kulud; 101 – ettenägematute kulude reserv; eraldab eelarvepunktile 1400 (muud teenistujad – peasekretariaat ja fraktsioonid) 50 000 euro, eelarveartiklile 320 (eksperdiarvamuste hankimine) 50 000 euro ja eelarvepunktile 3211 (Euroopa teadusmeediakeskuse kulud) 800 000 euro suurused assigneeringud; tunneb heameelt selle üle, et juhatus kiitis need muudatused 16. aprillil 2018. aastal heaks;

5.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi põhiülesanne on olla koos nõukoguga kaasseadusandja, otsustada liidu eelarve üle, esindada kodanikke ja kontrollida teiste institutsioonide tööd;

6.  rõhutab Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse tõstmisel ja liidu väärtuste edendamisel;

7.  märgib, et esialgne eelarvestuse projekt ja sellele lisatud dokumendid esitati hilja, st alles pärast nende heakskiitmist juhatuse poolt 12. märtsil 2018. aastal; palub, et eelseisvatel aastatel esitataks esialgset eelarvestuse projekti käsitlev, juhatusele esitatav peasekretäri aruanne ja selle lisad õigeaegselt;

Läbipaistvus ja juurdepääsetavus

8.  tunneb heameelt selle üle, et reageeritud on eelarvekomisjoni poolt eelarvet käsitlevates resolutsioonides esitatud taotlustele saada täiendavat teavet keskpika ja pika perioodi planeerimise, investeeringute, õigusjärgsete kohustuste ja tegevuskulude kohta ning metoodika kohta, mis põhineb tegelikel vajadustel, mitte koefitsientidel; märgib, et kindlasummalisi makseid peetakse paindlikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks kasulikuks ja õigustatuks;

9.  märgib, et nagu ka eelnevate aastate eelarvete puhul, tehakse ettepanek näha ette teatav summa investeeringuteks ja kulutusteks, mida käsitletakse „erakorralistena“, st investeeringuteks ja kulutusteks, mis on Euroopa Parlamendi jaoks ebatavalised või ebatüüpilised ning mida tuleb teha harva; märgib, et 2019. aastal moodustavad need investeeringud ja kulutused 71,6 miljonit eurot, millest 37,3 miljonit eurot on ette nähtud Euroopa Parlamendi koosseisu vahetumiseks ning 34,3 miljonit eurot muudeks erakorralisteks kuludeks; tuletab meelde, et korraliste ja erakorraliste kulude eristatust, mida kasutati esmakordselt 2016. aasta eelarves ja mis lisati järgnevatesse eelarvetesse, kohaldati üksnes selleks, et reageerida kiireloomuliste meetmete rakendamisele seoses hoonete turvalisuse ja küberturvalisusega pärast terrorirünnakuid; on seisukohal, et selle eristatuse liigne kasutamine, st see, et erakorralised kulud sisaldavad muid kulusid, annab eelarvevaru muutumisest vale ettekujutuse ja on seega vastuolus Euroopa Parlamendi kulude läbipaistvuse põhimõttega;

10.  ootab, et Euroopa Parlamendi 2019. aasta eelarve oleks vajaduste ja nendega seotud kulude sobitamise seisukohast realistlik ja täpne, et hoida nii palju kui võimalik ära eelarve ülepaisutamine;

Brexit

11.  märgib, et 8. detsembril 2017. aastal saavutasid liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkijad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seonduvate finantsarvelduse põhimõtete osas põhimõttelise kokkuleppe, mis sisaldab sätet, mille kohaselt osaleb Ühendkuningriik liidu 2019. ja 2020. aasta eelarves nii, nagu oleks ta endiselt liidu liikmesriik, ja annab oma osa enne 31. detsembrit 2020 tekkinud liidu kohustuste rahastamisse; märgib, et parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem on ELi bilanssi kantud kohustusena ning varem tekkinud, kuid 2020. aastast kauem kehtivate täitmata pensionikohustiste katmiseks vajalikku osamakset käsitletakse läbirääkimistel;

12.  märgib, et põhiseaduskomisjon kiitis 2018. aasta veebruaris täiskogul toimunud hääletusega heaks Euroopa Parlamendi koosseisu käsitleva algatusraporti, eelkõige selle koosseisu vähendamise pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist 705 liikmele; märgib, et pärast 27 riigipea ja valitsusjuhi 23. veebruari 2018. aasta mitteametlikku kohtumist avaldas eesistuja Tusk sellele ettepanekule selget toetust; märgib, et juhul, kui Ühendkuningriik on Euroopa Parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja alguses ikka veel liikmesriik, jääb parlamendiliikmete arvuks 751, kuni Ühendkuningriigi liidust väljaastumine on õiguslikult jõustunud; juhib siiski tähelepanu sellele, et menetlus nõuab Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust pärast seda, kui on saadud Euroopa Parlamendi nõusolek; rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarvestus kajastab praegu olukorda, kus Euroopa Parlamendi koosseisu kuulub 30. märtsist 2019 kuni kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni 678 liiget 27 liikmesriigist ning alates üheksanda koosseisu ametiaja algusest kuni eelarveaasta 2019 lõpuni 705 liiget 27 liikmesriigist; võtab rahuloluga teadmiseks peasekretäri esitatud kohandused, mille juhatus võttis vastu 12. märtsil 2018. aastal;

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised

13.  tervitab teavituskampaaniat kui kasulikku vahendit, millega selgitada kodanikele liidu ja Euroopa Parlamendi mõtet; rõhutab, et selle kampaania eesmärk peaks muu hulgas olema selgitada liidu rolli ning Euroopa Parlamendi pädevust, ülesandeid (nt komisjoni presidendi valimine) ja mõju kodanike elule;

14.  tuletab meelde, et 2018. aasta eelarvemenetluse raames kiideti heaks kampaania kogueelarve, mis on kahe aasta peale 33,3 miljonit eurot ja millest eraldatakse 2018. aastaks 25 miljonit eurot (tingituna hankemenetlustele ja lepingute sõlmimisele kuluvast ajast) ning 2019. aastaks 8,33 miljonit eurot; märgib, et kampaania strateegia, mis põhineb viimastel valimistel saadud õppetundide analüüsil, kiideti juhatuses heaks 2017. aasta novembris;

15.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi valimistega seotud kommunikatsioon toimub kolmel tasandil: kõige nähtavam tasand on riiklikud ja Euroopa tasandi erakonnad ja nende kandidaadid, teine tasand on esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsess, mis võeti esmakordselt kasutusele 2014. aastal, ning kolmas tasand on institutsiooniline kampaania, milles tuletatakse meelde, mis Euroopa Parlament on, mida ta teeb, kuidas ta mõjutab kodanike elu ja miks on valimistel osalemine tähtis;

16.  toonitab, et Euroopa Parlamendil üksi puuduvad vajalikud vahendid 400 miljoni hääleõigusliku valijani jõudmiseks, mistõttu tuleb selleks võimalikult hästi ära kasutada arvamuskujundajate võrgustikku; on arvamusel, et tähtsustada tuleks ka sotsiaalmeedia saitidel toimuvat kommunikatsiooni; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa tasandil korraldatakse 2018. aastal mitmeid kodanike ja sidusrühmade konverentse ning et riiklikul tasandil on väga oluline Euroopa Parlamendi büroode roll; kaasab võrgustikkoostööl põhinevasse lähenemisse jätkuvalt Euroopa Regioonide Komitee ning selle kohalikud ja piirkondlikud esindajad; on seisukohal, et Euroopa ja riigi tasandi erakondadel on vahetult valimiste eel oluline roll, eelkõige esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessi raames; teeb seetõttu ettepaneku nende rahastamist 2019. aastaks suurendada, et nad saaksid seda ülesannet täita;

Turvalisus, sh küberturvalisus

17.  märgib, et 2019. aasta eelarve sisaldab Euroopa Parlamendi turvalisuse märkimisväärseks parandamiseks juba 2016. aastal alustatud oluliste investeeringute edasisi osamakseid; juhib tähelepanu sellele, et need projektid hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, mis puudutavad peamiselt hooneid, st sissepääsude turvauuendusi, seadmeid ja personali (nt iPACSi projekt), aga ka täiustusi küberturvalisuse ja side turvalisuse valdkonnas;

18.  väljendab heameelt Belgia valitsuse ja Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ning muude Brüsselis asuvate institutsioonide vahelise 2017. aastal jõustunud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb julgeolekukontrolli kõigi välistöövõtjate töötajate suhtes, kes soovivad juurdepääsu liidu institutsioonidele; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuses kutsuti peasekretäri üles kaaluma, kas oleks soovitav laiendada selle vastastikuse mõistmise memorandumi kohaldamisala ka ametnikele, parlamendiliikmete assistentidele ja praktikantidele, et viia enne nende töölevõtmist läbi vajalik julgeolekukontroll; palub seetõttu, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile selle küsimuse kohta ajakohastatud teabe;

19.  on seisukohal, et IT‑vahendid on parlamendiliikmete ja töötajate jaoks olulised töövahendid, kuid neid ohustavad küberrünnakud; tervitab seetõttu kavandatud assigneeringute mõningast suurendamist, mis võimaldab institutsioonil oma vara ja teavet küberturvalisuse tegevuskava järgimise jätkamise kaudu paremini kaitsta;

Kinnisvarapoliitika

20.  kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 203;

21.  võtab teadmiseks parlamendiliikmete ja töötajate töökeskkonna täiustamise protsessi, mille kohta tegi juhatus otsuse 2017. aasta detsembris ja mis jätkub 2019. aastal, et tagada parlamendiliikmetele paindlik tööruum ning rahuldada vajadused, mis tulenevad töökorralduse muutumisest, pakkudes neile pärast 2019. aasta valimisi kolme kontorit Brüsselis ja kahte Strasbourgis; rõhutab siiski, et Strasbourgis oleks kasulikum pakkuda koosolekute jaoks paindlikumat ruumilahendust; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi hoonete 2019. aasta käitamiskulud, sealhulgas turva- ja keskkonnanõuete täitmisest tulenevad kulud; seab kahtluse alla teatavate kavandatud uuenduste äärmiselt kõrge maksumuse, nt raamatukogu ja sellega seotud kontoriruumide kolimise, Altiero Spinelli hoone parlamendiliikmete restorani remondi ja Winston Churchilli hoone restorani remondi puhul; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2018. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist nende otsuste kohta lisateavet, võttes arvesse, et teatavad projektid lükatakse edasi;

22.  ei ole veendunud 1,58 miljoni euro eraldamises Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimise uuringutele, pidades silmas, et 2018. aasta eelarvesse kanti juba 14 miljonit eurot; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2018. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist selle otsuse kohta lisateavet;

23.  nõuab rohkem üksikasju Brüsseli Altiero Spinelli hoone mööbli seisukorra kohta, millest oli tingitud selle väljavahetamine, ning soovib täiendavat teavet ka uue mööbli valimisel kasutatud menetluse ja eelkõige hinna ja mööbli väljavahetamise vajaduse vahelise suhte kohta;

24.  võtab teadmiseks uued ülesanded, mis on antud infobüroodele, mida vastavalt juhatuse 2017. aasta novembri otsusele nimetatakse nüüd Euroopa Parlamendi büroodeks; märgib, et kõnealuste büroode põhiülesanne on Euroopa Parlamendi nimel kohalikul tasandil poliitiliselt neutraalsel viisil infot edastada ja vahetada, et anda teavet liidu ja selle poliitika kohta kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi sidusrühmade tegevuse abil, millesse on kaasatud ka Euroopa Regioonide Komitee liikmed;

25.  märgib, et uue Konrad Adenaueri hoone idatiiva esimesed osad antakse üle ja võetakse kasutusele 2018. aasta lõpus, samas kui ülejäänud idatiiva kontorid ja konverentsiruumid võetakse kasutusele järk-järgult 2019. aastal; märgib, et kohe pärast seda alustatakse töid läänetiivas;

26.  tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb igal aastal umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(10) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille maht on umbes 11 000–19 000 tonni CO2‑heidet; juhib tähelepanu sellele, kui palju aitaks Euroopa Parlamendi eelarves kokku hoida see, kui tal oleks üksainus asukoht, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava vastuvõtmist;

27.  tuletab Euroopa Parlamendile meelde seoses energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL(11) võetud kohustust kohaldada – ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hankenõuete kohaldamist – parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, kuna need hooned on suure tähelepanu all, ja tuletab meelde, et parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususe küsimuses juhtiv roll; rõhutab, et seda avaldust tuleb tingimata järgida, sest sellest sõltub muu hulgas parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi käimasoleval läbivaatamisel;

Parlamendiliikmete ja registreeritud assistentidega seotud küsimused

28.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi sekretariaadi, fraktsioonide sekretariaatide ja parlamendiliikmete büroode töö üle, mille eesmärk on võimestada parlamendiliikmeid oma volituste täitmisel; julgustab kõnealuseid teenistusi edasi arendama, arvestades, et need suurendavad parlamendiliikmete suutlikkust kontrollida komisjoni ja nõukogu tööd ja esindada kodanikke;

29.  tunneb erilist heameelt parlamendiliikmete ja -komisjonide üha kvaliteetsemaks muutuva nõustamise ja uuringute üle, mida neile pakuvad Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS) ja poliitikaosakonnad; võtab teadmiseks peasekretäri poolt 2017. aasta oktoobris kõnealuse kahe teenistuse koostöö kohta esitatud vahehinnangu; palub peasekretäril esitada rohkem teavet selle kohta, kuidas need kaks teenistust oma tööd kooskõlastavad, et vältida dubleerimist ja täita klientide vajadusi; tervitab IT‑rakenduste uusi ja olemasolevaid eriprojekte, mida rakendatakse täielikult või osaliselt 2019. aastal: e‑parlamendi projekt, elektroonilise dokumendihaldussüsteemi projekt, avatud digitaalse raamatukogu programm, uus projekt „Teadus- ja arendustegevus tõlkemäludega masinõppe valdkonnas“ ning konverentsidel ja üritustel osalejate registreerimisvahend;

30.  tuletab meelde eespool nimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta ning 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta; kordab üleskutset läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; kutsub parlamendi juhatust üles koostama paremad suunised selle kohta, kuidas anda aru kuludest, mida sellest hüvitisest on lubatud katta, suurendamata parlamendi administratsiooni kulusid või halduskoormust; märgib, et parlamendiliikmete mandaadiga seotud hüvitiste kontrollimise põhjalik süsteem tähendaks 40 kuni 75 uue haldustasandi ametikoha loomist(12), mis läheks töötajate arvu vähendamise kavaga vastuollu;

31.  tuletab meelde mandaadi sõltumatuse põhimõtet; rõhutab, et valitud parlamendiliikmetel on kohustus kasutada hüvitisi parlamentaarseks tegevuseks ning soovi korral võivad parlamendiliikmed avaldada üldkulude hüvitisest kaetud kulud oma isiklikul veebilehel; rõhutab, et liikmesriikides kasutatakse palju ja peetakse kasulikuks kindlasummalisi makseid; rõhutab, et kindlasummaliste maksete praegune kasutamine ei nõua lisatöötajaid ega tekita Euroopa Parlamendi administratsioonile lisakulusid ning samuti ei põhjustata sellega parlamendiliikmetele ja nende büroodele kohustuslikke lisakulusid ega suuremat halduskoormust; kordab, et üldkulude hüvitise suurema tõhususe ja läbipaistvuse mõte ei ole kahjustada eraelu puutumatust;

32.  nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi juhatuses parlamendiliikmete üldkulude hüvitisega tegelev töörühm viiks oma töö lõpule, et võimaldada 2017. aasta oktoobris väljendatud seisukohal põhinevate soovituste arvesse võtmist enne Euroopa Parlamendi üheksanda koosseisu valimisi;

33.  kutsub juhatust taas üles tagama, et parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide sotsiaalseid ja pensioniõigusi austatakse ning piisavad rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks; kordab sellega seoses oma üleskutset leida toimiv lahendus nendele registreeritud assistentidele, kes praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpuks on töötanud järjest kahel ametiajal, kuid kellel puudub pensioniikka jõudmisel õigus juurdepääsuks Euroopa pensioniõiguste skeemile, sest nad ei saa täis personalieeskirjades sätestatu kohaselt vajalikku kümneaastast teenistust 2014. aastal korraldatud ennetähtaegsete valimiste ja viivituste tõttu, mis esinesid registreeritud assistentide uute lepingute valideerimisel 2009. aasta valimiste järgsete perioodide suure töökoormuse tõttu; tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõiget 2, milles on sätestatud, et „[o]mandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“; märgib siiski, et vabatahtlik pensioniskeem on endiselt probleemne, ning palub juhatusel ja peasekretäril uurida kõiki võimalusi, et vähendada Euroopa Parlamendi eelarve koormamist;

34.  peab eelarverea 422 (parlamendiliikmete assistentide kulud) assigneeringuid piisavaks;

35.  võtab teadmiseks registreeritud assistentide Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireisidega seotud hüvitiste määrade läbivaatamise; tuletab meelde, et ta on juhatuselt nõudnud meetmete võtmist, et saavutada alates järgmisest ametiajast ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide vahel täielik kooskõla;

36.  kutsub taas esimeeste konverentsi üles vaatama Euroopa Parlamendi koosseisu järgmist ametiaega silmas pidades läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole liitu reguleerivad rakendussätted; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et registreeritud assistendid on teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel;

37.  kutsub Euroopa Parlamendi juhatust üles muutma Euroopa Parlamendi juhatuse 19. aprilli 2010. aasta otsust „Parlamendiliikmete praktikantide eeskiri“, et tagada praktikandi lepingus inimväärne tasustamine; rõhutab, et parlamendiliikme büroodes või fraktsioonides töötavate praktikantide tasustamine peaks tagama vähemalt selle, et nende tasu katab Brüsselis või mõnes muus praktika toimumiskohaks olevas linnas elamise kulud;

38.  on veendunud, et parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide või muude teenistujate vaheliste konfliktide ja ahistamisjuhtumitega seotud ennetavate ja varajaste toetusmeetmete kohandamise tegevuskava rakendamiseks tuleks teha kättesaadavaks piisav rahastamispakett;

Personaliga seotud küsimused

39.  vähendab peasekretariaadi ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arvu 2019. aastal 59 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 %) vastavalt kokkuleppele, mis saavutati nõukoguga 14. novembril 2015. aastal Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta ja mille kohaselt jätkab Euroopa Parlament iga-aastase töötajate arvu vähendamise meetmete võtmist kuni 2019. aastani;

40.  on veendunud, et ajal, mil liidu institutsioonidele kättesaadavad finants- ja inimressursid on tõenäoliselt järjest piiratumad, on oluline, et institutsioonid suudaksid ise tööle võtta ja säilitada kõige võimekamaid töötajaid, et täita eesolevaid keerulisi ülesandeid kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtetega;

41.  on seisukohal, et kuni valimistega kaasneva parlamenditöö seiskumiseni peab Euroopa Parlament tulema toime ainulaadse olukorraga, kus langevad kokku tavapäraselt ametiaja lõpule omane kiirustamine ning mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate seadusandlike ettepanekute pakett, Brexit ja kolmepoolsete läbirääkimiste arvu suurenemine; peab logistiliste ja inimressursside piisava taseme jätkuvat tagamist ülimalt oluliseks selleks, et võimaldada Euroopa Parlamendil ja tema komisjonidel tegeleda oma põhitegevusega;

42.  teeb peasekretärile ülesandeks lähtuda Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelistest olemasolevatest koostöökokkulepetest, mille puhul EPRS on väga hea näide; palub teha kindlaks valdkonnad (sh lisaks muudele IT‑teenused ja turvalisus), kus oleks võimalik suurendada tugifunktsioonide sünergiat, kasutades Euroopa Parlamendi ja kõnealuse kahe institutsiooni kogemusi ning võttes täielikult arvesse valitsemisraskusi ja erinevusi, mis esinevad nende mastaapsuses, et koostada õiglaseid koostöökokkuleppeid; palub peasekretäril ühtlasi uurida tugifunktsioonide ja -teenuste võimalikku sünergiat, mida oleks võimalik saavutada muude institutsioonidega;

43.  palub hinnata kokkuhoidu ja kasu, mida pakub Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud institutsioonidevaheline halduskoostööleping igale lepinguosalisele nii valdkondades, mis kuuluvad ühistalituste pädevusse, kui ka valdkondades, kus tehakse koostööd, ning potentsiaalset kokkuhoidu ja kasu, mida pakuvad muude institutsioonide ja ametitega tulevikus sõlmitavad võimalikud lepingud;

44.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(13); on arvamusel, et nimetatud resolutsioon on oluline samm selles suunas, et võidelda tõhusamalt seksuaalse ahistamise ja mis tahes muu sobimatu käitumise vastu liidus ja selle institutsioonides, sealhulgas Euroopa Parlamendis; nõuab, et resolutsioonis esitatud nõudmiste täitmiseks eraldataks piisavad vahendid;

Muud küsimused

45.  märgib, et endiselt kasutatakse praktikat paigutada eelarveaasta lõpus assigneeringujäägid ümber käimasolevatesse kinnisvaraprojektidesse; rõhutab 2014., 2015., 2016. ja 2017. aasta andmete põhjal, et assigneeringujääkide ümberpaigutamine eelarveaasta lõpus toimub alati samades peatükkides ja jaotistes ning (üksikute eranditega) täpselt samadel eelarveridadel; tõstatab seetõttu küsimuse, kas nende peatükkide ja eelarveridade vajadused on tahtlikult üle hinnatud, et tekitada vahendeid eelarvepoliitika rahastamiseks;

46.  peab küsitavaks Brüsselis ja Strasbourgis asuvates büroodes kõikide parlamendiliikmete assistentide jaoks kõrvaklappide ja veebikaamerate paigaldamise vajalikkust, arvestades, et enamik neist seda taotlenud ei ole; peab seetõttu küsitavaks niisuguse otsuse kulusid ja selle tegemise põhjusi; palub, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile kogu teabe, mis on selle otsusega seotud;

47.  märgib, et Euroopa Parlamendi toitlustuskohtadesse pääsu piirangud kaotati 1. jaanuaril 2017. aastal; nõustub tavaga, et kõikidel Euroopa Parlamendi hoonetes töötavatel isikutel ja neil, kes tulevad selle valdustesse institutsioonidevahelisteks kohtumisteks, on võimalik süüa lõunat parlamendi sööklates ja restoranides; märgib siiski, et pääs Brüsselis asuva Altiero Spinelli hoone iseteenindusrestorani ja Strasbourgis asuva Louise Weissi hoone iseteenindusrestorani on muutunud väga raskeks, kuna neid külastavad iga päev külastusrühmad; nõuab seetõttu kõnealuse kahe iseteenindusrestorani sissepääsu juures kontrolli kiiret taastamist – mitte parlamendiliikmete ja muude institutsioonide töötajate kontrollimiseks, vaid selleks, et suunata külastusrühmad taas nende jaoks ette nähtud toitlustuskohtadesse;

48.  märgib jätkuvat dialoogi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel; rõhutab vajadust laiendada seda ka väljapoole kehtivat Euroopa parlamentaarse nädala raamistikku, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suhete pidevat sünergiat; kutsub üles seda dialoogi süvendama, et parandada liikmesriikides arusaamist Euroopa Parlamendi ja liidu panusest;

49.  palub suurendada vahendeid 2018. aasta eelarves vastu võetud Euroopa teadusmeediakeskusele, mis loodi koostööks telekanalite, sotsiaalmeedia ja teiste partneritega, et luua noortele ajakirjanikele koolitusvõimalusi, eriti seoses uute teaduslike ja tehnoloogiliste arengusuundumustega ning faktidel põhinevate ja vastastikku hinnatavate uudistega;

50.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi jõupingutuste üle säästva liikuvuse edendamisel;

51.  kutsub Euroopa Parlamenti üles võtma vastu keskkonnasäästliku lähenemisviisi ja muutma suurema osa igasugusest Euroopa Parlamendis toimuvast tegevusest keskkonnasõbralikuks;

52.  võtab teadmiseks, et loodud on liikuvuse töörühm, kes peaks töötama kaasamispõhimõtet järgides ja selgete volitustega; rõhutab, et Euroopa Parlament peab oma töökohtades järgima kõiki piirkonnas, sh liikuvuse valdkonnas, kohaldatavaid õigusakte; on selle poolt, et propageerida Brüsselis Euroopa Parlamendi asukoha ja lennujaama vahelise otserongi kasutamist; palub, et vastutatavad teenistused annaksid Euroopa Parlamendi enda sõidukipargi koosseisule ja suurusele seda arvestades uue hinnangu; kutsub juhatust üles koostama viivitamata stimuleeriva kava, millega edendada kodu ja töökoha vahel liikumiseks jalgrataste kasutamist; märgib, et teistes institutsioonides, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, on selline kava juba olemas;

53.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama Euroopa Parlamendi administratsioonis tulemuspõhise eelarvestamise kultuuri ja kulusäästliku juhtimise kontseptsiooni, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ning vähendada paberimajandust ja bürokraatiat; rõhutab, et kulusäästliku juhtimise kogemus väljendub tööprotsessi pidevas paranemises, mis tuleneb lihtsustamisest ja haldustöötajate kogemusest;

o
o   o

54.  võtab vastu 2019. aasta eelarvestuse;

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0458.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
(9) Juhatuse poolt vastu võetud tekstid, PE 113.116/BUR./rev. XXVI/01-04-2009.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0150.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417.

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2018Õigusalane teave