Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2191(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0049/2018

Esitatud tekstid :

A8-0049/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 24
CRE 18/04/2018 - 24

Hääletused :

PV 19/04/2018 - 10.16

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0187

Vastuvõetud tekstid
PDF 290kWORD 66k
Neljapäev, 19. aprill 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Konkurentsipoliitika aastaaruanne
P8_TA(2018)0187A8-0049/2018

Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioon konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (2017/2191(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikleid 39, 42, 101–109 ja 174,

–  võttes arvesse komisjoni 31. mai 2017. aasta aruannet 2016. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2017)0285) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0175),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks(1),

–  võttes arvesse 9. juuli 2014. aasta valget raamatut „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine“ (COM(2014)0449),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2017. aasta määrust (EL) 2017/1084, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas(2),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (COM(2017)0142),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2016. aasta teatist riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses(3),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni konkurentsipoliitika jõustamist käsitlevate ELi koostöölepingute ja edasiste arengusuundade kohta(4),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(5),

–   võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta(6),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(7) ja oma varasemate aastate resolutsioone sellel teemal,

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2017. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuste tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse asjakohaseid komisjoni eeskirju, suuniseid, otsuseid, resolutsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2016. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta,

–  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0049/2018),

1.  tunneb heameelt 31. mai 2017. aasta komisjoni 2016. aasta konkurentsipoliitika aruande üle, milles näidatakse, et õiglane konkurentsikeskkond, investeeringud ja innovatsioon on Euroopa tuleviku jaoks keskse tähtsusega;

2.  toetab kindlalt komisjoni ja riiklike konkurentsiasutuste sõltumatust, kui nad täidavad oma ülesannet kujundada ja jõustada tulemuslikult ELi konkurentsieeskirju kõigi ELi kodanike ja ELis tegutsevate ettevõtjate hüvanguks;

3.  tervitab ja julgustab veelgi komisjoni püüdlusi pidada lisaks struktureeritud dialoogile konkurentsivoliniku Margrethe Vestageriga korrapäraselt ühendust Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ja selle konkurentsipoliitika töörühma liikmetega; on veendunud, et komisjoni koostatav konkurentsipoliitika aastaaruanne on üks keskseid demokraatliku kontrolli teostamise menetlusi, ja tunneb heameelt komisjoni tagasiside üle kõigi parlamendis vastu võetud konkreetsete nõudmiste kohta;

4.  palub komisjonil tagada korrapärane teavitamine ja arutelud parlamendiga konkurentsipoliitikat käsitlevate ELi õigusaktide, rahvusvaheliste lepingute ja muude soovituslike õigusnormide koostamise ja rakendamise teemal, nagu on sätestatud komisjoni ja parlamendi vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes; märgib, et see ei toimu rahuldaval moel, näiteks konsulteerimisel ELi ja Kanada vahelise lepingu üle teabevahetuse kohta konkurentsimenetlustes; kutsub nõukogu üles ratifitseerima ELi ja Kanada vahelist lepingut võimalikult kiiresti; kavatseb edendada korrapärast arvamuste vahetust vastutavas komisjonis Euroopa konkurentsivõrgustiku ja riiklike konkurentsiasutustega;

5.  palub komisjonil jälgida ühtse turu väljakujundamisega seotud õigusaktide rakendamist, nt energia- (sh omatarbeks toodetud energia tarbimine) ja transpordisektoris, digitaalsel turul ja jaefinantsteenuste valdkonnas, et edendada ELi konkurentsieeskirjade jõustamist ja saavutada nende järjepidev kohaldamine liikmesriikides;

6.  märgib, et riigiabi võib olla asendamatu vahend vajaliku taristu ning varustuse tagamiseks nii energia- kui ka transpordisektoris, eriti Euroopas, kus toimub üleminek puhtamale ja kliimasõbralikumale energiavarustusele ja transpordisüsteemidele;

7.  märgib, et riigiabi võib olla vajalik selleks, et tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, sealhulgas energeetikas, transpordis ja telekommunikatsioonis; rõhutab, et riigi sekkumine on sageli parim poliitikavahend teenuste osutamiseks, mis on keskse tähtsusega liidu isoleeritud, kaugete ja perifeersete alade ning saarte toetamiseks;

8.  peab oluliseks tagada konkurents, mis hõlmab piiriüleste omandamistehingute võimaldamist Euroopa-sisese finantsteenuste, sealhulgas kindlustusteenuste turul;

9.  rõhutab, et perifeersete alade ja saarte ühendatavus on väga vajalik, et hoida elutähtsate ärisidemete säilitamise abil majanduslikku ja sotsiaalset ettevõtlikkust vastuvõetaval tasemel ja seda arendada;

10.  rõhutab, et võimalus võtta sularahaautomaadist raha on oluline avalik teenus, mille osutamisel ei tohi esineda diskrimineerimist ega konkurentsi kahjustavaid või ebaausaid võtteid ning seetõttu ei tohi see olla liiga kulukas;

11.  tunnustab konkurentsi peadirektoraadi pingutusi kujundada kogu 2016. aasta jooksul välja stabiilne ja tasakaalustatud töötajaskond; väljendab ühtlasi heameelt paranenud personalijuhtimise üle konkurentsi peadirektoraadis ning asjaolu üle, et tööjõu voolavus vähenes madalaimale tasemele alates statistika koostamise algusest (13,9 %‑lt 2015. aastal 10,8 %‑le 2016. aastal(10)); palub komisjonil suunata piisavad rahalised ja inimressursid ümber konkurentsi peadirektoraati ning tagada direktoraadi elektrooniliste ja informaatikavahendite kaasajastamise stabiilne rahastamine, et tulla toime suureneva töökoormuse ning tehnoloogia arenguga; nõuab veel kord suuniseid koostavate osakondade ja nende kohaldamise eest vastutavate osakondade ranget eraldamist;

12.  tunneb heameelt konkurentsi peadirektoraadi edusammude üle võrdsete võimaluste alal, sealhulgas selle üle, et keskastme juhtidest 36 % on naised;

13.  rõhutab veel kord, et korruptsioon riigihangete valdkonnas avaldab Euroopa konkurentsivõimele tugevat turgu moonutavat mõju; kinnitab, et riigihanked on korruptsiooni suhtes kõige tundlikum riigihalduse valdkond; toonitab, et teatavates liikmesriikides kätkevad ELi rahastatavad avalikud hanked endas suuremat korruptsiooniriski kui riiklikult rahastatavad riigihanked; kutsub komisjoni üles jätkama tööd, et takistada ELi rahaliste vahendite väärkasutamist ja stimuleerida vastutustundlikku käitumist avalike hangete valdkonnas; väljendab ka heameelt Euroopa Prokuratuuri asutamise üle;

14.  võtab teadmiseks, et ELi eeskirjadega ei ole kehtestatud tähtaegu konkurentsieeskirjade rikkumiste uurimiseks, mis tähendab seda, et otsused tehakse mõnikord liiga hilja ning alles siis, kui konkurendid on juba olnud sunnitud turult lahkuma;

15.  palub komisjonil kiita heaks soovituslikud suunised konkurentsieeskirjade rikkumise uurimiste ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise menetluste kestuse lühendamiseks, et vältida ettevõtjate ebakindlust ja liigset koormust ning kujundada välja tarbijale soodne konkurentsimaastik; hoiatab, et paindlikum ajakava peaks olema lubatud ainult keeruliste juhtumite puhul, kus uurimist tuleb pikendada muude ettevõtjatega seoses;

16.  rõhutab, et ehkki uurimiste kiirus peab olema tasakaalus vajadusega säilitada nõuetekohaselt kaitseõigus ja uurimiste kvaliteet, võivad soovituslikud ajakavad aidata konkurentsiasutustel oma ressursse tõhusamalt kasutada; märgib, et ulatuslike konkurentsieeskirjade rikkumise uurimiste kiiruse parandamiseks võiksid komisjon ja sidusrühmad suurendada ühtlustatud konkurentsieeskirjade rikkumise menetluste kasutamist ja parandada juurdepääsu asjakohastele dokumentidele;

17.  võtab teadmiseks, et enamik konkurentsiõiguse rikkumisega seotud otsuseid tehakse riigi tasandil; kutsub seetõttu komisjoni üles jälgima Euroopa konkurentsivõrgustiku toel konkurentsipoliitika ja selle siseturul elluviimise üldist järjepidevust ja sõltumatust, võttes seejuures arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; rõhutab, et riiklike konkurentsiasutuste sõltumatus on väga oluline, ja tunneb seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa konkurentsivõrgustiku kohta (ECN +), mille eesmärk on tugevdada riiklike konkurentsiasutuste suutlikkust tagada ELi konkurentsiõiguse mõjusam täitmine;

18.  usub, et komisjon peaks kontrollima, et riiklikel konkurentsiasutustel oleksid piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid ning et nende juhatuse liikmete ja kõrgema juhtkonna valimine või ametisse nimetamine oleks läbipaistev ja poliitiliselt sõltumatu, et neil oleks võimalik teha oma tööd täiesti sõltumatult; rõhutab, et riiklike konkurentsiasutuste sõltumatus, sealhulgas eelarve osas, on hädavajalik, et tagada ELi konkurentsiõiguse mõjus jõustamine; kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikud konkurentsisutused avalikustaksid statistikat ja oma tegevuse läbimõeldud kokkuvõtet sisaldavad aastaaruanded, ja palub, et komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile aruande nende peamiste punktide kohta; usub, et riiklikel konkurentsiasutustel peavad olema kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad ja juhid hoiduksid mõistliku aja jooksul pärast ametist lahkumist asumast ametikohale, mis võib põhjustada huvide konflikti seoses konkreetse juhtumiga, millesse nad olid riiklikus konkurentsiasutuses kaasatud; rõhutab Euroopa konkurentsivõrgustiku tähtsust, kuna see toimib platvormina korrapärase arvamuste vahetuse võimaldamiseks komisjoni ja riiklike konkurentsiasutuste vahel, et tagada konkurentsieeskirjade mõjus ja järjepidev kohaldamine; kutsub komisjoni üles võtma riiklike konkurentsiasutuste arvamusi arvesse;

19.  on seisukohal, et uuring ELi konkurentsiõiguse ja riigiabi eeskirjade mõistmise ja sellealase teadlikkuse kohta ettevõtjate, eriti VKEde hulgas, võiks olla kasulik selleks, et tõhustada ELi konkurentsiõiguse jõustamist, ka võiks sellest olla abi suuniste andmisel;

20.  on seisukohal, et ajutised meetmed võivad olla oluline vahend eelkõige digitaalmajanduses, millega tagatakse, et uurimise käigus toimuvad rikkumised ei kahjusta konkurentsi tõsiselt ja korvamatult; kutsub komisjoni üles uurima kasutatavaid võimalusi kas selleks, et kiirendada konkurentsiasutuste menetlusi ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks või selleks, et lihtsustada ajutiste meetmete vastuvõtmist; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima ja esitama oma järeldused ning vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku;

21.  kutsub komisjoni üles uurima ühinemismääruse võimaliku reformimisega seoses hoolikalt, kas praegused hindamismenetlused võtavad digitaalsetel turgudel valitsevat olukorda piisavalt arvesse; on seisukohal, et hindamiskriteeriumide kohandamine digitaalmajanduses toimuvatele ühinemistele võib olla vajalik; rõhutab ühtlasi, et riiklike konkurentsiasutuste sõltumatus peaks olema tagatud mitte ainult ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisel, vaid ka Euroopa ühinemiseeskirjade jõustamisel; rõhutab seetõttu, et vaja on samaväärseid ELi tasandi eeskirju selles valdkonnas;

22.  väljendab heameelt komisjoni jätkuvate pingutuste üle riigiabi mõiste eri aspektide selgitamisel, nagu nähtub komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mis on riigiabi ajakohastamise algatuse oluline osa; võtab eelkõige teatavaks komisjoni püüdlused selgitada mõisteid „ettevõtja“ ja „majandustegevus“; märgib siiski, et endiselt on keeruline teha selget vahet majandustegevusel ja muul kui majandustegevusel, eelkõige sotsiaalküsimuste valdkonnas; juhib tähelepanu ka asjaolule, et aluslepingu nõuetekohase tõlgendamise tagamine on Euroopa Kohtu ülesanne;

23.  kordab, et õiglane maksukonkurents on siseturu usaldusväärsuse seisukohalt oluline ja kõik turuosalised, sealhulgas digitaalettevõtted, peaksid tasuma õiglase osa maksudest kohas, kus kasum teenitakse, ning konkureerima võrdsetel tingimustel; tunneb heameelt komisjoni põhjaliku uurimise üle selles küsimuses ja toonitab, et võitlus maksupettuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu on vajalik, et tagada ühtsel turul võrdsed tingimused ning tugevdada avaliku sektori eelarveid; rõhutab, et riigiabi eeskirjad kehtivad ka maksuvabastuste suhtes ja väga oluline on kaotada konkurentsi moonutavad tavad, näiteks valikulised maksusoodustused; kutsub liikmesriike üles tagama komisjonile juurdepääs riiklike maksuasutuste vahel vahetatavale kogu asjaomasele teabele, et hinnata, kas nende maksualased eelotsused ja kokkulepped on kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega;

24.  väljendab muret konkurentsiasutuste suutmatuse üle võtta meetmeid taastuvenergia toetuskavade tagasiulatuva tühistamise suhtes; rõhutab, et see tegevusetus on veelgi moonutanud konkurentsi, kuna rahvusvahelistel investoritel on olnud võimalik saada õiguskaitset, kohalikel investoritel aga mitte; kutsub komisjoni üles uurima olemasolevate võimsustasude ja tuumaprogrammi peatamise tasude moonutavat mõju elektriturgudel;

25.  nõuab, et maksustamisega seotud riigiabi suunised vaadataks läbi, et tegeleda ebaõiglase konkurentsi juhtumitega, mis väljuvad maksualaste eelotsuste ja siirdehindade raamidest;

26.  rõhutab vajadust lihtsate ja läbipaistvate maksualaste meetmete ja õigusaktide järele;

27.  väljendab suurt heameelt Amazonile antud ebaseaduslikke maksusoodustusi vastustava komisjoni otsuse üle ja komisjoni varasemate märgiliste otsuste üle ebaseaduslike valikuliste maksusoodustuste kohta ning rõhutab, et ebaseadusliku abi õigeaegne tagasinõudmise on väga tähtis; märgib, et Luksemburg teatas oma kavatsusest Amazoni puudutav otsus edasi kaevata, nii nagu Iirimaa tegi Apple’i juhtumi puhul; kutsub komisjoni üles jätkama olukorra jälgimist kõigis liikmesriikides ja võtma vastu otsused igasuguse ebaseadusliku riigiabi vastu kõigi võrreldavate juhtumite korral, et tagada võrdne kohtlemine ning taastada võrdsed tingimused;

28.  rõhutab, et digitaalettevõtteid tuleb maksustada nende tegeliku tegevuse alusel liikmesriikides, võttes aluseks digitaalsete platvormide kaudu saadud käibe, hoides seeläbi ära nende ettevõtjate ebasoodsasse konkurentsiolukorda panemise, kelle äritegevus toimub alalise füüsilise kohaloleku kaudu;

29.  on seisukohal, et maksuplaneerimine võib kahjustada õiglast konkurentsi siseturul, kuna uusi turuletulijaid ja vaid ühes riigis äri tegevaid VKEsid karistatakse võrreldes hargmaiste ettevõtjatega, kes võivad kasumit ümber paigutada või kohaldada muud liiki agressiivset maksuplaneerimist, kasutades selleks mitmesuguseid ainult neile kättesaadavaid otsuseid ja vahendeid; märgib murega, et sellest tulenevate väiksemate maksukohustuste tõttu jääb hargmaistele ettevõtjatele suurem maksujärgne kasum ning see paneb ühtsel turul ebavõrdsesse olukorda nende konkurendid, kellel ei ole võimalik agressiivset maksuplaneerimist kasutada ja kelle puhul säilib seos kasumi teenimise koha ja maksustamise koha vahel;

30.  palub komisjonil alustada läbirääkimisi kõigi riikide ja territooriumidega, millel on hea juurdepääs ühisturule ja kus puudub mõjus riigiabi kontroll ebaõiglase maksukonkurentsi vastu;

31.  võtab teadmiseks avaliku sektori vahendite kasutamise võimaluse piirkonna jaoks oluliste pankade päästmiseks; palub komisjonil selgitada, millistel tingimustel see on võimalik, eelkõige seoses ELi riigiabi eeskirjade ning kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise normidega; usub, et praegune õigusraamistik on ebaselge, ja kutsub komisjoni üles seda parandama;

32.  tuletab meelde, et vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivile tuleks hoiuste tagamise skeeme kasutada krediidiasutuse maksejõuetuse ärahoidmiseks selgelt määratletud raamistikus ja igal juhul tuleks järgida riigiabi eeskirju;

33.  palub komisjonil igal aastal uuesti hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b finantssektoris kohaldamise nõuded on jätkuvalt täidetud;

34.  usub, et finantskriisi järel on kontsentratsioon pangandussektoris suurenenud ning mõnel juhul on Euroopa ja riiklikud järelevalveasutused seda ergutanud; palub komisjonil seda nähtust jälgida ning teha Euroopa tasandil riigipõhine uuring, et uurida selle mõju konkurentsile;

35.  tunneb heameelt volinik Vestageri poolt struktureeritud dialoogi käigus majandus- ja rahanduskomisjoniga 21. novembril 2017 võetud kohustuste üle arutada võimalikke konkurentsimoonutusi, mis tulenevad Euroopa Keskpanga ettevõtlussektori varaostukavast, ning esitada kvalitatiivset vastust sisaldav aruanne; rõhutab sellega seoses, et riigiabi valikulisuse mõiste on väga oluline kriteerium, mida tuleb põhjalikult uurida; juhib sellega seoses ühtlasi tähelepanu Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3, mis sisaldab nn lojaalsuse põhimõtet;

36.  palub komisjonil jälgida tähelepanelikult tegevust jaepangandussektoris ja finantsteenuste sektoris konkurentsieeskirjade võimaliku rikkumise ja kartellitegevusega seoses ja teha tihedat koostööd riiklike konkurentsiasutustega, et jõustada ELi konkurentsieeskirju;

37.  peab esmatähtsaks tagada riigiabi eeskirjade range ja erapooletu järgimine tulevaste panganduskriiside lahendamisel, et kaitsta maksumaksjaid pankade päästmisest tuleneva koormuse eest;

38.  toetab komisjoni e‑kaubanduse sektori uuringu järeldust, et piiriülene e-kaubandus saab aidata kaasa ühtse turu edasisele integreerimisele ning võib anda äriühingutele konkurentsieeliseid ja suurendada tarbijate valikuvõimalusi, kuid et asukohapõhise piiramise meetmed kujutavad endast olulist takistust; kordab, et see võib olla teatavatel asjaoludel vastuolus artikliga 101; tervitab komisjoni võetud kohustust keskenduda ELi nende konkurentsieeskirjade jõustamisele, mis kas kehtestati või levisid laiemalt digitaalmajanduse esilekerkimise ja kasvava tähtsuse tulemusel; tunneb võrdset heameelt komisjoni eesmärgi üle laiendada dialoogi riiklike konkurentsiasutustega, et tagada ELi konkurentsieeskirjade järjepidev kohaldamine e-kaubanduse suhtes;

39.  kutsub ELi Brexiti pealäbirääkijat üles algatama koostöös volinik Vestageriga võimalikult kiiresti õiglane ja läbipaistev arutelu ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üles konkurentsi küsimuses;

40.  usub, et Brexiti tegevuskava ei tohiks ohustada kõiki käimasolevaid uurimisi(11) seoses ELi konkurentsiõiguse võimaliku rikkumisega Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis asuvate äriühingute poolt, ning et iga lõplik otsus, mille komisjon teeb pärast 29. märtsi 2019, peaks olema jätkuvalt siduv;

41.  võtab teadmiseks komisjoni vastuväited ja esialgse järelduse, et Google on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit otsingumootorina, andes ebaseadusliku eelise oma teisele tootele – hinnavõrdlusteenusele; kutsub komisjoni üles tagama, et äriühing rakendaks parandusmeedet tõhusalt ja kiiresti, et hoida ära turgu valitseva seisundi edasine kuritarvitamine; rõhutab, et komisjon peab põhjalikult analüüsima ja jälgima, kuidas Google’i ettepanek praktikas toimiks, et taastada võrdsed tingimused, mis on nõutavad konkurentsi ja innovatsiooni edenemiseks; nendib, et ilma Google’i üldiste ja spetsialiseeritud otsinguteenuste täieliku struktuurilise eraldamiseta ei pruugi oksjonipõhise lähenemisviisiga olla võimalik tagada võrdset kohtlemist; kutsub komisjoni ja Google’i tegevjuhti osalema majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ühisel avalikul kuulamisel; on arvamusel, et kõik äriühingud, sealhulgas digitaalsed, peaksid tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga, sealhulgas avalikel kuulamistel osalemise kaudu;

42.  kutsub komisjoni üles astuma jõulisemaid samme ebaseaduslike takistuste kõrvaldamiseks veebikonkurentsis, et tagada takistusteta veebikaubandus ELi tarbijatele, kes ostavad kaupu/teenuseid teises liikmesriigis asuvalt müüjalt, tekitamata samas tarbijaõiguse senistest erinevustest tulenevaid uusi takistusi;

43.  kutsub komisjoni üles menetlema hoolikalt ja viima võimalikult kiiresti lõpuni kõik muud pooleliolevad konkurentsieeskirjade rikkumise uurimised, nt Androidi ja AdSense’i puudutavad uurimised ning uurimised reisiotsingu ja kohalik otsingu valdkondades, kus Google väidetavalt kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit olemasolevate ja potentsiaalsete konkurentide arvelt, kellel on takistatud selles valdkonnas turule sisenemast ning arenemast; rõhutab, et komisjonil tuleb olla hästi valmis esimeseks suurandmeid puudutavaks juhtumiks, mis puudutab ligikaudu 5,2 terabaiti andmeid; rõhutab sellega seoses, et isikuandmete kasutamine suurte tehnoloogiaettevõtjate poolt on pretsedenditu ja tarbijad ei ole tihti teadlikud või informeeritud sellest, millisel määral nende andmeid kasutatakse, näiteks profiilianalüüsiks või suunatud reklaamiks; usub, et digitaalettevõtted kujutavad endast konkurentsi- ja maksuasutuste jaoks erilist probleemi, eelkõige seoses algoritmide, tehisintellekti või andmete väärtusega; julgustab komisjoni töötama välja digitaalmajanduse esilekerkimise haldamise poliitika ja jõustamisinstrumendid ning tagama, et komisjoni käsutuses oleksid kõrgtehnoloogia oskustega koosseisulised insenerid ja spetsialistid tipptehnoloogia vallas, et jälgida ja võtta meetmeid digitaal- ja platvormimajandusega seotud konkurentsivastastes olukordades;

44.  rõhutab, kui tähtsad on käimasolevad uurimised farmaatsiasektoris, arvestades tõendite kogunemist selle sektori turumoonutuste kohta, mis hõlmab kogusepiiranguid, hinnamanipulatsiooni ja geneeriliste ravimite kättesaadavuse takistusi;

45.  väljendab heameelt komisjoni 6. oktoobri 2017. aasta teabelehe üle, millega kinnitatakse ette teatamata kontrollide tegemist seoses pangakonto teabele juurdepääsuga konkureerivate teenuseosutajate poolt; kutsub komisjoni üles jääma selles küsimuses valvsaks, eriti kui jõustuvad tugevdatud kliendiautentimise ja turvalise teabevahetuse regulatiivsed tehnilised standardid;

46.  väljendab heameelt komisjoni uurimise üle veokite kartelliasjas ja selle järelduste üle;

47.  palub komisjonil selgitada Euroopa ja muudele kui Euroopa lennuettevõtjatele antava riigiabi eeskirju eesmärgiga luua võrdsed tingimused nende tegevuseks Euroopa ja kolmandate riikide turgudel; usub, et ümberkorraldusabi võib teatavatel juhtudel olla moonutava mõjuga; usub, et samu konkurentsieeskirju tuleks kohaldada kõigi lennuettevõtjate suhtes ELi või sealt välja lendamisel ning nii riiklike kui ka odavlennuettevõtjate suhtes, võttes samas arvesse nende lennuettevõtjate olukorda, kelle tegevus ei avalda turule märkimisväärset mõju; märgib, et komisjon kiitis heaks Air Berlini tütarettevõtte LGW ostu Lufthansa poolt tingimusel, et järgitakse teatavaid kohustusi, et hoida ära konkurentsimoonutused; kutsub komisjoni üles jälgima olukorda keskpikas perspektiivis ning võtma lennundussektoris meetmeid kõigi konkurentsivastaste tavade suhtes, mis kahjustavad tarbijate kaitset käsitlevaid õigusakte;

48.  palub komisjonil uurida odavlennuettevõtjate hegemooniat Euroopa eri lennuliinidel ning nende liinide hinnakujunduse mudeleid; märgib, et selline seisund saavutatakse sageli agressiivse või koguni turuvallutusliku käitumisega, mille abil kõrvaldatakse konkurendid ning jäetakse tarbijate kanda kõrgemate tasude ja kulude koormus;

49.  nõuab, et komisjon hindaks vastavalt ühinemiste kontrollimise ELi menetlusele hoolikalt kõiki lennuettevõtjate ühinemisleppeid, sealhulgas nende mõju konkurentsile turul ja võimalikku kahju, mida nad võivad põhjustada tarbijatele, eelkõige kõrgemate hindade ja sihtkohtadesse otsese juurdepääsu piiramise läbi;

50.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa ühtse raudteepiirkonna rakendamise, tagaks täieliku läbipaistvuse taristuettevõtete ja raudtee-ettevõtete vahelistes rahavoogudes ning kontrolliks, kas kõigil liikmesriikidel on tugev ja sõltumatu riiklik konkurentsieeskirjade rikkumisi käsitlev reguleeriv asutus;

51.  tunneb muret suurte institutsiooniliste investorite ühise omandi konkurentsivastase mõju pärast; usub, et asjaolu, et nimetatud investoritele kuulub märkimisväärne osa samas valdkonnas otseselt konkureerivate ettevõtjate – nt lennuettevõtjate – aktsiatest, tekitab oligopolilaadse olukorra ja avaldab konkurentsi piiramise kaudu kahjulikku mõju tarbijatele ja majandusele tervikuna; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tegeleda ühise omandi võimalike konkurentsivastaste mõjudega; kutsub komisjoni ühtlasi üles uurima ühist omandit ning koostama aruande ühise omandi mõju kohta Euroopa turgudele, eelkõige hindadele ja innovatsioonile, ning esitama selle Euroopa Parlamendile;

52.  kiidab heaks määruse (EÜ) nr 868/2004 muutmise, et kaitsta ausat konkurentsi, tagada vastastikkus ning kaotada ebaausad tavad, sh väidetav riigiabi teatavate kolmandate riikide lennuettevõtjatele, ning käsitleda reguleerimisega seotud küsimusi, sh töötingimusi ja keskkonnaküsimusi; nõustub komisjoniga, et parim lahendus oleks võtta vastu uus terviklik õigusakt, et käsitleda turumoonutusi rahvusvahelises transpordis, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) piirkondlike lennuettevõtjate konkurentsiküsimustesse kaasamise julgustamist ja lennunduslepingute põhist ausat konkurentsi; on seisukohal, et läbipaistvus ausa konkurentsi klauslis on võrdsete tingimuste tagamiseks ülioluline; on arvamusel, et kõnealuse määruse või muude asjakohaste õigusvahenditega tuleks hoida ära konkurentsivastane käitumine piletimüügi puhul, nt lisatasude kehtestamine teatavate lennuettevõtjate poolt või piiratud juurdepääs teabele nendele, kes kasutavad muid broneerimiskanaleid kui nende ettevõtjate omad;

53.  kordab, et lennundussektor annab olulise panuse transpordiühenduste tagamiseks nii ELi liikmesriikide vahel kui ka kolmandate riikidega, mängib ELi integratsiooni ja konkurentsivõime tagamisel märkimisväärset rolli ning annab olulise panuse majanduskasvu ja tööhõivesse; märgib, et ELi üldine ühendatus sõltub suurel määral ELi lennuettevõtjate osutatavatest lennuteenustest;

54.  väljendab heameelt, et komisjon on lihtsustanud eeskirju avaliku sektori investeeringute tegemiseks sadamatesse ja lennujaamadesse, kultuuri ning äärepoolseimatesse piirkondadesse; rõhutab, et äärepoolseimate ja perifeersete piirkondade ühenduvusvajadusi arvestades ja kooskõlas komisjoni kehtivate suunistega peavad kõik lennujaamad, mida rahastatakse ELi eelarvest või Euroopa Investeerimispanga poolt, olema saanud tulude-kulude analüüsis positiivse tulemuse ja olema keskmises kuni pikas perspektiivis toimivad ja majanduslikult elujõulised, et hoida ära nn kummituslennujaamade rahastamine Euroopas;

55.  rõhutab, kui tähtis on kaitsta lennuinfo läbipaistvust ja neutraalsust, tagada turul võrdsed tingimused ning lõppkokkuvõttes kaitsta Euroopa tarbijate võimet teha teadlikke valikuid; kutsub seetõttu komisjoni üles järgima arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi ja lennuteenuste määruse läbivaatamisel neid põhimõtteid;

56.  kutsub komisjoni üles tagama aus konkurents transpordisektoris, et ühtne turg lõplikult välja kujundada, võttes arvesse avalikku huvi ja keskkonnakaalutlusi ning kaitstes saarte ja perifeersete piirkondade ühenduvust; kutsub komisjoni üles jälgima juhtumeid, mille puhul avalikke sadama- ja lennujaamavõrgustikke hallatakse läbi monopoli;

57.  toonitab, et rahvusvaheline koostöö on globaliseerumise ajastul konkurentsiõiguse põhimõtete tulemusliku jõustamise seisukohalt ülimalt tähtis; toetab sellega seoses komisjoni ja riiklike konkurentsiasutuste alalist kaasamiste mitmepoolsetesse foorumitesse, nagu rahvusvaheline konkurentsivõrgustik, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konkurentsikomitee, Maailmapank ja ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD); palub komisjonil lisada rahvusvahelistesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse konkurentsi käsitlevad jaod; kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama konkurentsipoliitika vahendite ja tavade lähenemist, sh kolmandate riikidega tehtava kahepoolse koostöö kaudu, võttes eeskujuks ELi ja Šveitsi vahelise 2013. aasta teise põlvkonna koostöölepingu; kiidab heaks dialoogi alustamise komisjoni ja Hiina vahel riigiabi kontrollimise küsimuses ja jälgib tähelepanelikult, kuidas Hiina võtab kasutusele õiglase konkurentsi läbivaatamise süsteemi, mis on kavandatud tagama, et riiklikud meetmed ei kahjustaks turule sisenemist ja sealt väljumist ja kaupade vaba liikumist; kordab volinik Vestagerile esitatud nõudmist tagada tulemuslikult see, et komisjon teavitaks pädevat parlamendikomisjoni oma välistegevusest konkurentsipoliitika valdkonnas ja hoiaks teda sellega korrapäraselt kursis;

58.  toonitab, et just tarbija saab peamist kasu toimivast konkurentsist Euroopa ühtsel turul; usub, et konkurentsipoliitika range ja erapooletu jõustamine võib aidata märkimisväärselt kaasa peamiste poliitiliste prioriteetide, nt näiteks sügavama ja õiglasema siseturu, ühendatud digitaalse ühtse turu ning integreeritud ja kliimasõbraliku energialiidu saavutamisele; kordab, et traditsioonilise turu jaoks mõeldud konkurentsipoliitika mudelid ei pruugi alati olla sobivad platvormipõhiste ärimudelite või mitmetahuliste turgudega digitaalse turu jaoks;

59.  juhib tähelepanu, et ühtsed eeskirjad äriühingu tulumaksu maksubaasi arvutamiseks võiksid kaotada ebaausa maksukonkurentsi, nagu lepingute sõlmimine teatavate hargmaiste ettevõtjate ja liikmesriikide vahel; võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi üle;

60.  märgib, et soodne õigusraamistik on tähtis selleks, et lennujaamad saaksid kaasata ja kasutusele võtta erainvesteeringuid; on seisukohal, et lennujaamatasude direktiivi hindamine komisjoni poolt koos mõjusa konsulteerimisega lennujaamade/lennuettevõtjatega peaks aitama selgitada, kas kehtivad õigusnormid aitavad tulemuslikult edendada konkurentsi ning Euroopa tarbijate huve või on vaja reformi;

61.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Hispaania valitsus on valmis avama Hispaania ja Venemaa vahelise lennunduslepingu, mis võimaldab teha otselende Barcelona ja Tokyo vahel;

62.  kutsub komisjoni üles analüüsima kahepoolseid lennunduslepinguid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, et tagada aus konkurents;

63.  kutsub komisjoni üles kaaluma Brexiti võimalikku mõju konkurentsile lennundussektoris ja võtma vastavaid meetmeid, eriti juhul, kui see mõjutab Ühendkuningriigi liikmelisust Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingus, mis piiraks juurdepääsu kõigisse ELi sihtkohtadesse ja vastupidi;

64.  on seisukohal, et äriühingutele siseturul võrdsete tingimuste tagamine sõltub ka pingutustest võidelda otsustavalt sotsiaalse dumpingu vastu;

65.  kutsub komisjoni üles analüüsima ka pikaajalist mõju, mida avaldab arutelude katkemine uute õigusaktide üle ELi lennundusstrateegia raames;

66.  avaldab heameelt komisjoni esialgse mõjuhinnangu ja avaliku konsultatsiooni üle toidutarneahela küsimuses; juhib tähelepanu, et Euroopa Parlament on juba kutsunud komisjoni ja riiklikke konkurentsiasutusi üles reageerima mureküsimustele, mis on tekkinud seoses kogumõjuga, mida ühelt poolt turustamissektori kiire koondumine riigi tasandil ning teiselt poolt suurte turustajate liitude tekkimine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil avaldab nii toiduainete tarneahela varasemale etapile kui ka turustajatele ja tarbijatele; usub, et selline struktuurne muutus annab alust muretseda võimaliku strateegilise kooskõlastamise, konkurentsi vähenemise ning kahanevate võimaluste üle investeeringute tegemiseks innovatsiooni edendamiseks toiduainete tarneahelas, tootjaorganisatsioonide, eriti väikepõllumajandustootjate nõuetekohase toimimise ning agro-ökoloogilistele tingimustele kohandatud sortide arvu vähenemise üle; kutsub komisjoni üles kehtestama ELi tasandil siduva õigusraamistiku, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu toiduainete tarneahelas, mis kahjustavad põllumajandustootjaid;

67.  tunneb heameelt, et komisjoni uuris põhjalikult Monsanto-Bayeri ühinemist; on sügavalt mures asjaolu pärast, et juhul kui Monsanto-Bayeri ühinemine heaks kiidetakse, omab ja müüb kolm äriühingut (ChemChina-Syngenta, Du Pont-Dow and Bayer-Monsanto) kuni 60 % patenteeritud seemnetest maailmas ja 64 % pestitsiididest ja herbitsiididest maailmas; juhib tähelepanu asjaolule, et koondumise niisugune tase toob kahtlemata kaasa hinnatõusu, suurendab põllumajandustootjate tehnoloogilist ja majanduslikku sõltuvust mõnest üksikust ülemaailmselt integreeritud ühtse kontaktpunkti platvormist, piirab seemnete mitmekesisust ja suunab innovatsioonialase tegevuse ümber mujale keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust austava tootmismudeli kasutuselevõtmise arvel ning lõppkokkuvõttes väheneb konkurentsi vähenemise tõttu ka innovatsioon; palub seetõttu komisjonil – kui ta analüüsib koondumise taset ja ühinemise mõju konkurentsile sellest mõjutatud eri turgudel – kaaluda hoolikalt asjaolu, et selles sektoris toimub üheaegselt mitu ühinemist;

68.  on sügavalt mures Bayeri ja Monsanto ühinemise komisjonipoolse heakskiitmise üle, kuna vaatamata Bayeri varade kavandatud võõrandamisele süvendab see ühinemine juba niigi ulatuslikku agrotööstussektori koondumist ja takistab reaalselt üleminekut kemikaalidest sõltuvalt põllumajanduselt tõeliselt säästvale põllumajandusele; nõuab konkurentsiõiguse läbivaatamist, et võimaldada tõhusat vastuseisu sellistele ühinemistele tulevikus; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks seetõttu, kas põllumajandussektoris toimuvad ühinemised võivad põhjustada tõhusale konkurentsile märkimisväärseid takistusi, tehes seda mitte piiratud ulatusega testi abil, milles keskendutakse üksnes ühinemise mõjule hindadele, toodangule ja innovatsioonile, vaid hinnates selliste ühinemiste sotsiaalset kogukulu, võttes arvesse nende laiemat mõju keskkonnakaitsele ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kohustuste täitmisele, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 11;

69.  on seisukohal, et kaubandustoetusi ja -soodustusi, nagu GSP ja GSP +, mida antakse kolmandatele riikidele, et edendada inimõigusi ja töötajate õigusi, kuid mis on osutunud väga oluliseks ka ELi konkurentsivõime edendamisel rahvusvahelisel tasandil, tuleb asjakohaselt kontrollida ja kohaldada, pöörates tähelepanu sellele, millist mõju nad avaldavad ELi majandusharudele; palub seepärast komisjonil peatada toetuse või soodustuse andmine, kui kolmas riik seda kuritarvitab;

70.  tuletab meelde, et komisjon on uurinud alates 2014. aasta juunist McDonald’si maksukohtlemist Luksemburgis ning et 2015. aasta detsembris tegi komisjon otsuse algatada ametlik uurimismenetlus, kuid lõplikku otsust ei ole siiani veel tehtud; palub komisjonil teha kõik endast olenev, et jõuda selles küsimuses peatselt lõpliku otsuseni;

71.  kutsub komisjoni üles hindama korrapäraselt intellektuaalomandi õiguste kaitse mõjusust liikmesriikides, kuna see on tervise valdkonna konkurentsipoliitika oluline osa; rõhutab, et kaubamärgi kaitse on väga oluline, et tooteid turul ära tunda ja eristada; ilma kaubamärkideta ja selleta, et inimestel oleks võimalik tooteid turul eristada, on tootjatel väga keeruline, kui mitte võimatu, uutele turgudele siseneda; on ka seisukohal, et konkurentsi puhul hinnale keskendumine teeb väikese turuosaga tootjatele turuseisundi tugevdamise raskeks; rõhutab seepärast, et kaubamärkide kaotamine või nende kasutamise piiramine tekitab olulise turule sisenemise takistuse ja kahjustab vaba ja ausa konkurentsi olulist aspekti ELis;

72.  toetab kindlalt komisjoni väidet 2016. aasta konkurentsipoliitika aruandes, et „kui ettevõtjad tegutsevad üleilmselt, peavad seda tegema ka konkurentsieeskirjade täitmise tagajad“; usub, et ülemaailmsed konkurentsieeskirjad, läbipaistvus ja kõrgeimal tasemel kooskõlastamine konkurentsiasutuste vahel, sealhulgas teabevahetus konkurentsimenetluste käigus, on ülemaailmse õiglase kaubanduse arengu eeltingimus; juhib tähelepanu, et võitlus ebaausate kaubandustavade vastu, sealhulgas konkurentsipoliitika abil, on vajalik ülemaailmselt võrdsete tingimuste loomiseks, mis tuleb kasuks töötajatele, tarbijatele ja äriühingutele ning on üks ELi kaubandusstrateegia prioriteete; rõhutab, et aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta on märgitud, et liit peab võtma meetmeid ausa konkurentsi tingimuste taastamiseks, ning palub komisjonil esitada selles valdkonnas konkreetsed poliitikameetmed;

73.  nõuab kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist, et teha need tugevamaks, kiiremaks ja mõjusamaks; väljendab heameelt dumpinguvastaste tollimaksude arvutamise uue meetodi üle, millega hinnatakse turumoonutusi kolmandates riikides ja millega peab olema võimalik tagada vähemalt samal tasemel mõjusus mis varem kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega täielikus kooskõlas ELi WTOga seotud kohustustega; tuletab meelde, kui tähtis on jälgida meetodi mõjusat rakendamist; rõhutab ka subsiidiumidevastase vahendi erilist tähtsust ebaausa üleilmse konkurentsi vastu võitlemisel ning võrdsete tingimuste loomist ELi riigiabi eeskirjade abil;

74.  rõhutab, et liidu kaubanduspoliitika üheks juhtpõhimõtteks peab olema vastastikkus, et tagada ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused, eelkõige avalike hangete valdkonnas; rõhutab, et pingutused, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs välismaistele riigihanketurgudele, ei tohi kahjustada ELi eeskirjade väljatöötamist sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide valdkonnas; rõhutab, kui tähtis oleks liidul omada avalike hangete rahvusvahelist instrumenti, millega tagatakse vajalik vastastikkus juhtudel, kus kaubanduspartnerid piiravad juurdepääsu oma riigihanketurgudele; tuletab meelde välismaistest otseinvesteeringutest saadavat kasu ning on seisukohal, et komisjoni ettepanek välismaiste investeeringute kontrollimise kohta peaks võimaldama turulepääsul suuremat vastastikkust;

75.  kutsub komisjoni üles arvestama läbirääkimistel ja kaubavahetuses VKEde vajadusi, et tagada parem turulepääs ja muuta kõnealused ettevõtjad konkurentsivõimelisemaks; tunnustab sellega seoses komisjoni pingutusi võitluses ebaausa konkurentsi vastu laia kõlapinnaga juhtumite puhul, kuid rõhutab, et ausa konkurentsi eeskirjade jõustamine VKEde puhul on samuti äärmiselt oluline;

76.  rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingud võivad mängida olulist rolli korruptsioonivastases võitluses;

77.  tuletab meelde, kui tähtis on mõjus ja ühtlustatud ELi tollikontroll ebaausa konkurentsi vastu võitlemisel;

78.  palub komisjonilt lisaselgitusi selle kohta, kuidas saaks ebaausaid kaubandustavasid käsitleda kehtiva konkurentsipoliitika raames;

79.  väljendab seetõttu heameelt Euroopa konkurentsivõrgustikku (ECN +) käsitleva komisjoni ettepaneku üle, milles muu hulgas nähakse ette olulised hoiatavad trahvid konkurentsipoliitika rikkumise eest; rõhutab ühtlasi, et taotluse saanud asutuse keeldumine trahvide määramise otsuse jõustamisest peaks olema alati nõuetekohaselt põhjendatud, ning et tuleks luua süsteem, mille abil saaks sellistel juhtudel lahendada võimalikke asutustevahelisi vaidlusi;

80.  võtab teadmiseks e-kaubanduse valdkonda käsitleva uuringu ja vastava lõpparuande, milles kinnitatakse, et e-kaubanduse valdkonnas on äritavasid, mis kahjustavad ausat konkurentsi ja piiravad tarbija valikut; usub, et uuring peaks digitaalse ühtse turu strateegia raames moodustama osa komisjonipoolsetest suurematest pingutusest jõustamise valdkonnas, et kohaldada konkurentsipoliitikat täieulatuslikult ka internetipõhiste jaemüüjate suhtes;

81.  toetab komisjoni kavatsust võtta ELi konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel sihikule laialt levinud äritavad, mis on esile kerkinud või arenenud e-kaubanduse laienemise tulemusel, ning rõhutab, et komisjon peab rohkem pingutama, et tagada ELi konkurentsieeskirjade järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides ja ka e-kaubandusega seotud äritavade osas; rõhutab, et arvestades suurte internetipõhiste jaemüüjate ja nende tarnijate vahelist asümmeetrilist suhet, peaksid komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused aktiivselt jõustama konkurentsieeskirju, kuna tarnijatel, eelkõige VKEdel, ei pruugi olla võimalusi selliste turuosaliste vastu kulutõhusalt õiguskaitsevahendeid kasutada;

82.  nõuab tarbijate valikuvabaduse suurendamist digitaalsel ühtsel turul; on seisukohal, et isikuandmete kaitse üldmääruses (määrus (EL) 2016/679) sätestatud õigus andmete ülekantavusele on hea lähenemisviis, et tugevdada tarbijaõigusi ja konkurentsi;

83.  on arvamusel, et mõjus konkurentsipoliitika võib täiendada seadusandlikke algatusi digitaalse ühtse turu valdkonnas, ja on seisukohal, et kui regulatiivsed meetmed on peamiselt ajendatud reaktsioonist mõne turuosalise tegevusele turul, võiks kahju käsitleda konkurentsivastase tegevuse vastu võitlemiseks mõeldud konkurentsimeetmetega, takistamata neid, kes soovivad konkureerida;

84.  tunneb muret, et e-kaubandust käsitleva uuringu kohaselt kasutavad tootjad internetimüügi korral järjest rohkem lepingulisi piiranguid, ning palub komisjonil jätkata selliste sätete läbivaatamist, tagamaks, et nendega ei piirata põhjendamatult konkurentsi; palub ühtlasi komisjonil vaadata neid muutusi silmas pidades läbi suunised vertikaalsete piirangute kohta ja komisjoni määrus (EL) nr 330/2010;

85.  võtab teadmiseks kohtujurist Wahli 26. juuli 2017. aasta arvamuse kohtuasjas C‑230/16 Coty Germany GmbH versus Parfümerie Akzente GmbH, mille kohaselt ei tuleks lugeda turustuslepingus sisalduvaid piiranguid internetipõhise müügi kohta põhiliseks piiranguks komisjoni määruse (EL) nr 330/2010 tähenduses;

86.  rõhutab, et õiguskaitse kättesaadavus, mis võib hõlmata ka kollektiivset õiguskaitset, on ELi konkurentsipoliitika eesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline; toonitab, et selliste võimaluste puudumine nõrgendab konkurentsi, siseturu toimimist ja tarbijaõigusi;

87.  tuletab meelde, et tõhusaks võitluseks konkurentsivastase tegevuse vastu peavad liikmesriigid kehtestama majanduspoliitika, mis on kooskõlas ausal konkurentsil rajaneva avatud turu põhimõtetega, kuna üksnes protektsionistlikud meetmed kahjustavad ühtse turu toimimist; toonitab, et kõrvaldada tuleb kõik ebaausa konkurentsi aspektid, sealhulgas mitteametliku tööjõu kasutamine ja töötajate lähetamise eeskirjade täitmisest kõrvalehoidumine, piiramata seejuures tööjõu vaba liikumist, mis on üks siseturu põhivabadusi;

88.  peab väga oluliseks komisjonipoolset konsulteerimist ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli võimaliku täiustamise küsimuses; usub, et tuleb võtta meetmeid, eelkõige digitaalvaldkonnas, tagamaks seda, et ühinemised ei piiraks konkurentsi ELi siseturul; palub seetõttu veel kord komisjonil hoolikalt uurida, kas praegused hindamismenetlused võtavad piisavalt arvesse digitaalsetel turgudel valitsevat olukorda ja turgude rahvusvahelistumist; palub komisjonil ühtlasi võtta turuvõimu hindamisel arvesse juurdepääsu andmetele ja teabele ning seda, kas ühinemise käigus toimuv andmete ja klienditeabe ühendamine moonutab konkurentsi, samuti seda, kas ettevõtja juurdepääs ainuõiguslikele analüüsimeetoditele ja patentidele välistab konkurendid; nõuab veel kord, et komisjon selgitaks, kuidas ta määratleb ELis ausa konkurentsi tagamiseks vajaliku turuosaliste miinimumarvu ning kuidas ta hoiab alal uute ettevõtjate, eelkõige idufirmade võimaluse pääseda väga kontsentreeritud turgudele,

89.  palub liikmesriikidel tagada ELi riigihanke-eeskirjade nõuetekohase jõustamise, et kõrvaldada konkurentsimoonutused, sealhulgas vajaduse korral sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse kriteeriumide abil, ning edendada häid tavasid avaliku sektori asutuste menetlustes; on seisukohal, et elektrooniliste hankemenetluste väljaarendamine lihtsustab VKEde juurdepääsu avalikele hangetele, suurendab läbipaistvust ja tagab tõhusama järelevalve konkurentsieeskirjade rikkumise üle; palub komisjonil ühtlasi edendada VKEde turulepääsu võimalusi väiksemate lepingute abil, kui see on kooskõlas peamiste hankealaste eesmärkidega, ning palub komisjonil hoolikalt jälgida eeskirjade jõustamist seoses ostude tsentraliseerimisega avalike hangete turgudel;

90.  väljendab heameelt seoses ettemakstud teenuste kaasaskantavust käsitlevate eeskirjade vastuvõtmisega ühtse digitaalse turustrateegia raames, mis parandab konkurentsi siseturul ja tagab tarbijatele suuremad õigused;

91.  on seisukohal, et valikulise turustussüsteemi või frantsiisivõrgustikuga liitumise kriteeriumid peaksid olema läbipaistvad, tagamaks, et nende kriteeriumidega ei rikuta konkurentsipoliitikat ja ühtse turu vaba toimimist; toonitab, et sellised kriteeriumid peavad olema objektiivsed, kvalitatiivsed ja mittediskrimineerivad ning piirduma rangelt vajalikuga; palub komisjonil võtta sellise läbipaistvuse tagamiseks meetmeid;

92.  võtab teadmiseks konkurentidevahelise kokkumängu kasvava ohu, mis tuleneb muu hulgas hindade jälgimise tarkvara kasutamisest; leiab, et kooskõlastatud tegevus võib ilmneda vaatamata sellele, et konkurentidevahelised kontaktid on nõrgemad kui praegu kehtivates normides sätestatud, kuna kontakt võib olla isegi automatiseeritud, sest algoritmid suhtlevad üksteisega ühe või mitme turuosalise juhistest sõltumatult; palub, et komisjon säilitaks selliste vaba konkurentsi ohustavate uute probleemide suhtes valvsuse;

93.  avaldab heameelt komisjoni pingutuste üle teha rahvusvaheliste partneritega ja mitmepoolsetel foorumitel konkurentsipoliitika valdkonnas koostööd; on seisukohal, et rahvusvaheline koostöö on järjest olulisem juhul, kui äriühingud, mille suhtes kohaldatakse täitemenetlust, tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis;

94.  usub, et Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute võrgustiku laiendamine aitab kaasa konkurentsiõiguse tõhusamale jõustamisele kogu maailmas; ergutab komisjoni sellega seoses otsima edasisi võimalusi kaubanduslepingute sõlmimiseks ning lisama sellistesse tulevastesse lepingutesse tugevad konkurentsieeskirjad ja riigiabi eeskirjad;

95.  on arvamusel, et konkurentsipoliitikas tuleb arvesse võtta põllumajandussektori eripära; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikkel 42 annab põllumajandusele konkurentsiõiguse mõttes eriseisundi, mis veelgi kinnistus ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) viimase reformiga, kuna põllumajandussektorile lubatakse mitmeid erandeid ELi toimimise lepingu artikli 101 sätetest; märgib, et ÜPP eesmärk on tagada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldav elatustase pidevate majanduse ja kliimaga seotud ohtudega keskkonnas; tuletab meelde, et konkurentsipoliitikaga kaitstakse peamiselt tarbijate huve ning selles ei võeta piisavalt arvesse põllumajandustootjate konkreetseid huve ja raskusi; rõhutab, et konkurentsipoliitikaga tuleb kaitsta põllumajandustootjate ja tarbijate huve samaväärselt, tagades õiglased konkurentsi- ja siseturule juurdepääsu tingimused, et soodustada investeerimist ja innovatsiooni, tööhõivet, põllumajandusettevõtete elujõulisust ja maapiirkondade tasakaalustatud arengut ELis, edendades seejuures turuosaliste jaoks läbipaistvust;

96.  rõhutab, et õiglaseks hinnaks ei tuleks lugeda mitte võimalikult madalat tarbijahinda, vaid mõistlikku hinda, mis võimaldab õiglaselt tasustada iga toiduainete tarneahelas osalejat;

97.  on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artiklis 39 määratletud ÜPP eesmärkide saavutamiseks on vaja tootjaorganisatsioonide ja nende liitude ühistegevust (sealhulgas tootmise planeerimine ning läbirääkimised müügi ja lepingutingimuste üle) ning seetõttu tuleks neile teha erand ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisest, kui nimetatud ühistegevus reaalselt toimub, aidates seeläbi kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisele; märgib, et määruse (EL) nr 1308/2013 (põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrus) kohaseid erandeid ei ole kasutatud täiel määral ning selguse puudumine nende erandite kohta, rakendamisraskused ning ühtse kohaldamise puudumine riiklike konkurentsiasutuste poolt ei ole taganud põllumajandustootjatele ega nende organisatsioonidele piisavalt õiguskindlust; tunneb heameelt selle üle, et määrusega (EL) 2017/2393(12) lihtsustatakse põllumajandustootjate organisatsioonideks ühinemise eeskirju ning täpsustatakse majandustegevusega tegelevate tootjaorganisatsioonide rolli ja volitusi seoses konkurentsiõigusega, et tugevdada nende läbirääkimisvõimet, kaitstes samal ajal ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud põhimõtteid;

98.  väljendab heameelt selle üle, et 2012. aasta piimapaketti kohaldamisaega pikendatakse määruse (EL) 2017/2393 alusel, arvestades positiivseid rakendamisaruandeid(13) ja viisi, kuidas see aitab tugevdada piimatootjate positsiooni toiduainete tarneahelas; palub komisjonil siiski teha mõjuhinnangu, et teha kindlaks, kas piima- ja piimatoodete sektori lepingute läbirääkimisi käsitlevaid sätteid tuleks laiendada ka teistele põllumajandussektoritele, kuna põllumajandustootjatel ja tootjaorganisatsioonidel oleks siis suurem vabadus kavandada tootmist, kollektiivläbirääkimiste õigus ja õigus pidada läbirääkimisi müügi ning lepingutingimuste üle, millega kehtestatakse selged hinnad ja mahud;

99.  nõuab, et vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kohaldades kehtestataks põllumajanduslike tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks selge ja automaatne erand ELi toimimise lepingu artiklist 101, et neil oleks võimalik ellu viia neile põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusega antud ülesandeid ning aidata kaasa ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisele;

100.  teeb ettepaneku, et põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruses sätestatud võimalusi kehtestada meetmed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu (artikkel 150), kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega singi (artikkel 172) ja veini (artikkel 167) pakkumise reguleerimiseks laiendataks kvaliteedimärgisega toodetele, et tagada suurem suutlikkus kohandada pakkumine nõudlusega;

101.  väljendab heameelt selle üle, et määrusega (EL) 2017/2393 sätestatakse menetlus, mille kohaselt võib põllumajandustootjate rühm taotleda komisjonilt mittesiduva arvamuse esitamist, et teha kindlaks, kas kollektiivne meede vastab konkurentsieeskirjadest üldise erandi tegemise nõuetele põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikli 209 alusel; kutsub põllumajandusturgude töökonna soovitust arvesse võttes komisjoni siiski üles täpsustama põllumajanduse üldise erandi kohaldamisala, et täpsustada erandit nii, et ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamata jätmine oleks ettenähtud juhtudel rakendatav ja elluviidav;

102.  juhib tähelepanu sellele, et turu tõsise tasakaalustamatuse ajal, kui põllumajandussektor on ohus ja põhiliste toiduainetega varustamisele avalduv võimalik kahju mõjutab kõiki kodanikke, peab turule orienteeritud ÜPP pakkuma põllumajandustootjatele toetust ning võimaldama täiendavaid, ajaliselt piiratud ja täielikult põhjendatud erandeid konkurentsieeskirjadest; väljendab heameelt asjaolu üle, et määruse (EL) 2017/2393 raames tehtud muudatuste tulemusena on lihtsam kohaldada põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikli 222 sätteid, mis võimaldavad teha selliseid ajutisi erandeid konkurentsiõigusest;

103.  nõuab Euroopa toiduainehindade jälgimise vahendi edasist arendamist, et paremate ja üksikasjalikumate andmete toel põllumajandusliku toidutööstuse kriise paremini tuvastada; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata andmete määratlemisse ja kogumisse põllumajandustootjate organisatsioonid;

104.  osutab komisjoni sedastusele, et põllumajandustootjad on toiduainete tarneahelas kõige vähem koondunud, samal ajal kui nende sisendite tarnijad ja kliendid on sageli palju suuremad ja rohkem koondunud, mille tulemuseks on mõne suure turustusahela, töötleja ja jaemüüja poolt peale sunnitud tasakaalustamata suhted ning negatiivsed ja ebaõiglased tavad, mida ei saa lahendada üksnes konkurentsipoliitikaga, ning seetõttu on vajalik sidusus muude poliitikavaldkondadega; palub seetõttu komisjonil määratleda selgemalt turgu valitseva seisundi mõiste ja sellise seisundi kuritarvitamise, võttes arvesse koondumise ulatust ning sisendi-, töötlemis- ja jaemüügisektori läbirääkimisvõimet; märgib ühtlasi, et määruses (EL) 2017/2393 kehtestatakse teatavad sätted õiguse kohta sõlmida kirjalikke lepinguid ja pidada läbirääkimisi lepingutingimuste üle, et parandada väärtuse jaotamist tarneahelas, aidata kaasa sidusrühmade suhete paranemisele, võidelda ebaausate kaubandustavade vastu, parandada põllumajandustootjate turusignaalidele reageerimise võimet, parandada hinnaaruandlust ja hindade ülekandumist ning viia pakkumine nõudlusega paremini kooskõlla; kutsub komisjoni ja riiklikke konkurentsiasutusi ühtlasi üles tagama, et põhitarbeained oleksid nõuetekohaselt klassifitseeritud ja hinnatud ning et põllumajandustootjaid mõjutavate kuritarvituste ja ebaausate kaubandustavade üle teostatakse järelevalvet, et neid käsitletakse siduvate meetmete abil ning et nende eest karistatakse; on veendunud, et uurida tuleks olemasolevaid riiklikke kavasid, et teha kindlaks, milliseid parimaid tavasid kohaldada;

105.  tunnistab, et seni ei ole ei Euroopa ega riiklikul tasandil kohaldatud konkurentsiõigust ebaausate kaubandustavadega tegelemiseks toiduainete tarneahelas; märgib, et selles kontekstis on rakendatud konkreetseid riiklikke eeskirju, ent need ei ole osutunud täiel määral tulemuslikeks, et lahendada ebaausate kaubandustavade ja võimu tasakaalustamatuse sügavalt juurdunud probleemi toiduainete tarneahelas; palub komisjonil avaldada ja viivitamatult heaks kiita väljakuulutatud ELi seadusandlik ettepanek ebaausate kaubandustavade kohta, tagada ühtlustatud õigusraamistik, mis kaitseb tootjaid ja põllumajandusettevõtjaid paremini ebaausate kaubandustavade eest, ning tagada siseturu edasine konsolideerimine;

106.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba kutsunud komisjoni ja riiklikke konkurentsiasutusi üles reageerima mõjusalt mureküsimustele, mis on tekkinud seoses kogumõjuga, mida ühelt poolt turustamissektori kiire koondumine riigi tasandil ning teiselt poolt suurte turustajate liitude tekkimine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil avaldab nii toiduainete tarneahela varasemale etapile kui ka turustajatele ja tarbijatele; on seisukohal, et selline struktuurne muutus annab alust muretseda võimaliku strateegilise kooskõlastamise, konkurentsi vähenemise ning innovatsiooni suunatavate investeerimisvõimaluste kahanemise üle toiduainete tarneahelas;

107.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles seadma esikohale Brexiti‑järgse ühtse turu tugevdamise, tagades selleks täieliku kooskõla ELi konkurentsialaste õigusaktide ja nende eranditega ning muude standarditega, et tagada õiguskindlus ja võrdsed tingimused liikmesriikide vahel;

108.  tuletab meelde, et põllumajandussektori vähese tähtsusega abi ülemmäära kahekordistati 2013. aastal (7500 eurolt 15 000 eurole), et tulla toime sagenenud kliimast tingitud, tervishoiu- ja majanduskriisidega; märgib, et samal ajal kohandati vähese tähtsusega abi riiklikku ülemmäära üksnes vähesel määral (0,75 %st kuni 1 %ni riikliku põllumajandustootmise väärtusest), mis vähendas riikide tegutsemisvabadust raskustes põllumajandustootjate aitamisel; nõuab seetõttu, et vähese tähtsusega abi riiklikku ülemmäära tõstetaks 1,25 %ni riikliku põllumajandustootmise väärtusest, et leevendada põllumajandustootjate rasket majanduslikku olukorda; märgib, et vähese tähtsusega abi käsitlevate ühtsete eeskirjade eesmärk on parandada põllumajandustootjate olukorda ilma põllumajanduspoliitikat taasriigistamata;

109.  rõhutab kiiretele lairibavõrkudele juurdepääsu võimaldamiseks ette nähtud rahaliste vahendite olulisust, et käia kaasas tehnoloogia arenguga ja hoogustada konkurentsi, eeskätt maa- ja äärepoolseimates piirkondades;

110.  toonitab, et ELi turu avamine eri norme järgivatele väga konkurentsivõimelistele kaubanduspartneritele ja põllumajandustoodete suureksportijatele võib seada ohtu ELi kõige tundlikumad põllumajandusvaldkonnad; palub komisjonil võtta täiel määral arvesse kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepingutest ELi põllumajandustootjate jaoks tuleneda võivaid turumoonutusi, arvestades ELi tootjate keerukat rahalist seisu ja nende otsustavalt tähtsat rolli meie ühiskonnas;

111.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondade konkurentsiasutustele.

(1) ELT L 187, 26.6.2014, lk 1.
(2) ELT L 156, 20.6.2017, lk 1.
(3) ELT C 262, 19.7.2016, lk 1.
(4) ELT C 93, 24.3.2017, lk 71.
(5) ELT C 35, 31.1.2018, lk 71.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0434.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0027.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0428.
(9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(10) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/aar-comp-2016_en_0.pdf.
(11) Näiteks komisjoni põhjalik uurimine võimaliku riigiabi kava osas seoses Ühendkuningriigis kehtiva välismaiste kontrollitavate äriühingute kontsernisisese rahastamise erandiga (SA.44896).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta (ELT L 350, 29.12.2017, lk 15).
(13) Aruanded piimaturu olukorra arengu ja piimasektori meetmepaketi (nn piimapakett) sätete toimimise kohta (COM(2016)0724 final ja COM(2014)0354 final).

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2018Õigusalane teave